Seisukohad töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected] 02.12.2024 nr 4/192






Arvamuse avaldamine töölepingu seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Lugupeetud Erkki Keldo!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, et olete uuendanud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud ning võtnud selle käigus arvesse ka mitmeid Kaubanduskoja ettepanekuid. Peame väga positiivseks, et uuendatud eelnõus on selgelt kirjas, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkepäeva. Samuti on positiivne see, et paindliku tööaja kokkuleppe tingimused on muutunud võrreldes eelnõu varasema versiooniga paindlikumaks. Kuigi Kaubanduskoja hinnangul võiks paindliku tööaja kokkuleppe tingimusi veelgi leevendada, siis mõistame, et eelnõus sisalduv lahendus on kompromiss ning toetame seda.
Järgnevalt selgitame oma seisukohti lähemalt.

1. Iganädalane puhkeaeg
Eelnõu varasema versiooniga sooviti töölepingu seadusesse lisada põhimõte, mille kohaselt eelneb iganädalasele puhkeajale igapäevane puhkeaeg. See tähendaks, et töötajale tuleks vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg, mis on kehtiva seaduse tõlgenduse kohaselt summeeritud tööaja arvestuse korral 47 tundi ning teistel töötajatel 59 tundi. Eelnõu varasem versioon lubas sellest üldpõhimõttest summeeritud tööaja arvestuse korral teha erandi kollektiivlepinguga või kui töötajale on kaks korda kalendrikuus tagatud järjestikku igapäevane ja iganädalane puhkeaeg. Kaubanduskoda oli sellise lahenduse osas kriitiline, sest see ei pakuks tööandjale ega ka töötajale piisavat paindlikkust ning Eesti regulatsioon oleks endiselt rangem kui väga paljudes teistes liikmesriikides.
Peame väga positiivseks, et olete eelnõus muutnud iganädalase puhkeaja regulatsiooni. Toetame eelnõus sisalduvat lahendust lisada töölepingu seadusesse põhimõte, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega. See on väga oodatud muudatus paljude tööandjate aga ka töötajate jaoks, sest see tagab töölepingu osapooltele suurema paindlikkuse. Muudatuse tulemusena taastub varasem pikaaegne praktika, mille kohaselt tuleb tööandjal tagada töötajale igal nädalal kokku minimaalselt 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning graafikuga töötaja puhul 36 tundi.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame eelnõu § 1 punkti 3, mille kohaselt lisandub töölepingu seadusesse põhimõte, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega. Loodame, et see muudatus jõuab võimalikult kiiresti töölepingu seadusesse.

2. Paindliku tööaja kokkulepe
Eelnõu § 1 punkt 2 annab tööandjale ja töötajale võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkulepe ehk tööandja ja töötaja võivad kokku leppida lisatundide tegemises. See tähendab, et paindliku tööaja kokkuleppe puhul võib töötaja lisaks kokkulepitud töötundidele teha lisatunde ja neid lisatunde ei loeta ületundideks.
Kaubanduskoda esitas eelnõu varasemas versioonis sisaldunud paindliku tööaja kokkuleppe sätte kohta mitmeid muudatusettepanekuid, et sellise kokkuleppe sõlmimiseks oleks vähem tingimusi ehk töölepingu osapooled saaksid kokkulepet sõlmida paindlikumalt. Tunnustame, et olete võtnud arvesse mitmeid Kaubanduskoja ettepanekuid ning muutnud eelnõu varasemat versiooni.
• Peame positiivseks, et uuendatud eelnõu kohaselt võib paindliku tööaja kokkuleppe sõlmida ka töötaja, kes omandab kutseharidust tasemeõppes või kes on alla seitsmeaastaste lapse vanem. Eelnõu varasem versioon ei lubanud sellisel töötajal paindliku tööaja kokkulepet sõlmida.
• Olete arvestanud ka Kaubanduskoja ettepanekuga jätta eelnõust välja nõue, et tööandja ja töötaja võivad lisatundides leppida kokku kuni kümne tunni ulatuses. Eelnõu uuendatud versiooni kohaselt võivad pooled lisatundides kokku leppida kuni täistööajani.
• Vähemalt osaliselt olete arvesse võtnud ka Kaubanduskoja ettepanekut, mille kohaselt ei peaks paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimisel nõudma kõikide töötajate osas, et neile makstakse vähemalt 1,2-kordset miinimumpalka. Eelnõu uuendatud versioonis on kirjas, et kui tegemist on alaealisega või kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui neli kuud või kokku vähem kui 168 tundi, siis ei tule töötajale paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimisel maksta vähemalt 1,2-kordset miinimumpalka.
Kaubanduskoja hinnangul võiks paindliku tööaja kokkuleppe tingimusi muuta eelnõus veelgi paindlikumaks, et sellist kokkulepet oleks lubatud sõlmida rohkematel töötajatel ja rohkematel juhtudel. Suurem paindlikkus aitab paremini täita muudatuse eesmärki ehk vähendada motivatsiooni sõlmida võlaõiguslikke lepinguid. Näiteks võiks paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimalus olla kõikidel töötajatel, kes töötavad osalise töökoormusega, mitte üksnes eelnõus sätestatud sihtgrupil. Lisaks võiks leevendada eelnõus sisalduvat nõuet, et kokkulepitud tunnid peavad olema vähemalt 10 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Kaubanduskoja seisukoht:
Kaubanduskoja esimene eelistus on see, et paindliku tööaja kokkuleppe regulatsioon muutuks veelgi paindlikumaks. Samas mõistame, et eelnõus sisalduv lahendus on kompromiss erinevate huvigruppide ootuste ja ettepanekute vahel. Seetõttu toetame eelnõus sisalduvat lahendust kui kompromissi. Loodame, et paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimist võimaldav regulatsioon jõuab võimalikult kiirest töölepingu seadusesse.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor








Marko Udras
[email protected] 6040070

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected] 02.12.2024 nr 4/192






Arvamuse avaldamine töölepingu seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Lugupeetud Erkki Keldo!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, et olete uuendanud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud ning võtnud selle käigus arvesse ka mitmeid Kaubanduskoja ettepanekuid. Peame väga positiivseks, et uuendatud eelnõus on selgelt kirjas, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkepäeva. Samuti on positiivne see, et paindliku tööaja kokkuleppe tingimused on muutunud võrreldes eelnõu varasema versiooniga paindlikumaks. Kuigi Kaubanduskoja hinnangul võiks paindliku tööaja kokkuleppe tingimusi veelgi leevendada, siis mõistame, et eelnõus sisalduv lahendus on kompromiss ning toetame seda.
Järgnevalt selgitame oma seisukohti lähemalt.

1. Iganädalane puhkeaeg
Eelnõu varasema versiooniga sooviti töölepingu seadusesse lisada põhimõte, mille kohaselt eelneb iganädalasele puhkeajale igapäevane puhkeaeg. See tähendaks, et töötajale tuleks vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg, mis on kehtiva seaduse tõlgenduse kohaselt summeeritud tööaja arvestuse korral 47 tundi ning teistel töötajatel 59 tundi. Eelnõu varasem versioon lubas sellest üldpõhimõttest summeeritud tööaja arvestuse korral teha erandi kollektiivlepinguga või kui töötajale on kaks korda kalendrikuus tagatud järjestikku igapäevane ja iganädalane puhkeaeg. Kaubanduskoda oli sellise lahenduse osas kriitiline, sest see ei pakuks tööandjale ega ka töötajale piisavat paindlikkust ning Eesti regulatsioon oleks endiselt rangem kui väga paljudes teistes liikmesriikides.
Peame väga positiivseks, et olete eelnõus muutnud iganädalase puhkeaja regulatsiooni. Toetame eelnõus sisalduvat lahendust lisada töölepingu seadusesse põhimõte, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega. See on väga oodatud muudatus paljude tööandjate aga ka töötajate jaoks, sest see tagab töölepingu osapooltele suurema paindlikkuse. Muudatuse tulemusena taastub varasem pikaaegne praktika, mille kohaselt tuleb tööandjal tagada töötajale igal nädalal kokku minimaalselt 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning graafikuga töötaja puhul 36 tundi.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame eelnõu § 1 punkti 3, mille kohaselt lisandub töölepingu seadusesse põhimõte, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega. Loodame, et see muudatus jõuab võimalikult kiiresti töölepingu seadusesse.

2. Paindliku tööaja kokkulepe
Eelnõu § 1 punkt 2 annab tööandjale ja töötajale võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkulepe ehk tööandja ja töötaja võivad kokku leppida lisatundide tegemises. See tähendab, et paindliku tööaja kokkuleppe puhul võib töötaja lisaks kokkulepitud töötundidele teha lisatunde ja neid lisatunde ei loeta ületundideks.
Kaubanduskoda esitas eelnõu varasemas versioonis sisaldunud paindliku tööaja kokkuleppe sätte kohta mitmeid muudatusettepanekuid, et sellise kokkuleppe sõlmimiseks oleks vähem tingimusi ehk töölepingu osapooled saaksid kokkulepet sõlmida paindlikumalt. Tunnustame, et olete võtnud arvesse mitmeid Kaubanduskoja ettepanekuid ning muutnud eelnõu varasemat versiooni.
• Peame positiivseks, et uuendatud eelnõu kohaselt võib paindliku tööaja kokkuleppe sõlmida ka töötaja, kes omandab kutseharidust tasemeõppes või kes on alla seitsmeaastaste lapse vanem. Eelnõu varasem versioon ei lubanud sellisel töötajal paindliku tööaja kokkulepet sõlmida.
• Olete arvestanud ka Kaubanduskoja ettepanekuga jätta eelnõust välja nõue, et tööandja ja töötaja võivad lisatundides leppida kokku kuni kümne tunni ulatuses. Eelnõu uuendatud versiooni kohaselt võivad pooled lisatundides kokku leppida kuni täistööajani.
• Vähemalt osaliselt olete arvesse võtnud ka Kaubanduskoja ettepanekut, mille kohaselt ei peaks paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimisel nõudma kõikide töötajate osas, et neile makstakse vähemalt 1,2-kordset miinimumpalka. Eelnõu uuendatud versioonis on kirjas, et kui tegemist on alaealisega või kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui neli kuud või kokku vähem kui 168 tundi, siis ei tule töötajale paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimisel maksta vähemalt 1,2-kordset miinimumpalka.
Kaubanduskoja hinnangul võiks paindliku tööaja kokkuleppe tingimusi muuta eelnõus veelgi paindlikumaks, et sellist kokkulepet oleks lubatud sõlmida rohkematel töötajatel ja rohkematel juhtudel. Suurem paindlikkus aitab paremini täita muudatuse eesmärki ehk vähendada motivatsiooni sõlmida võlaõiguslikke lepinguid. Näiteks võiks paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimalus olla kõikidel töötajatel, kes töötavad osalise töökoormusega, mitte üksnes eelnõus sätestatud sihtgrupil. Lisaks võiks leevendada eelnõus sisalduvat nõuet, et kokkulepitud tunnid peavad olema vähemalt 10 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Kaubanduskoja seisukoht:
Kaubanduskoja esimene eelistus on see, et paindliku tööaja kokkuleppe regulatsioon muutuks veelgi paindlikumaks. Samas mõistame, et eelnõus sisalduv lahendus on kompromiss erinevate huvigruppide ootuste ja ettepanekute vahel. Seetõttu toetame eelnõus sisalduvat lahendust kui kompromissi. Loodame, et paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimist võimaldav regulatsioon jõuab võimalikult kiirest töölepingu seadusesse.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor








Marko Udras
[email protected] 6040070