Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Austatud minister
Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu
§ 43 3. Paindliku tööaja kokkulepe
Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu poolt esitasime EAKL-le oma arvamused ja ettepanekud kevadel esitatud eelnõu kohta ja seda põhjusel, et ministeerium küsis ametiühingutest arvamust vaid EAKL-lt ja TALO-lt. Samas küsiti arvamust erinevatelt sektorite tööandjate esindusorganisatsioonidelt.
Arvestades muutuvtundide kokkuleppele tehtud analüüsi, siis pigem ei ole suurem osa töötajatest huvitatud paindlikust tööajast, mis pakutud eelnõu kohaselt vähendab töötajate turvatunnet ja sissetulekut.
20.11.2024 EAKL-le teadmiseks saadetud eelnõu oli oluliselt muudetud võrreldes eelnevalt esitatud eelnõuga. EAKL-i poolt esitatud ettepanekuid ministeerium uue eelnõu koostamisel ei arvestanud.
Toetame EAKLi poolt esitatud ettepanekuid. Samas soovime avaldada ETKA poolt täiendavad seisukohti ja tähelepanekuid esitatud seaduse eelnõu kohta:
Oleme seisukohal, et tutvumiseks saadetud seaduse eelnõu:
1. hakkab olulisel määral puudutama eelkõige hotelli-, teenindus-, kaubandus-, turva jt teiste sektorite töötajaid kuna nende sektorite tööandjad on üles näidanud kõrgendatud huvi paindliku tööajaga kokkulepete sõlmimiseks. Samas tuleks silmas pidama, et just nendes sektorites töötavate töötajate töötasu on ligilähedane alampalgale või kuni mediaanpalgale ehk siis soovitakse eelnõuga rakendada paindlikku tööaja kokkulepet eelkõige töötajatele, kelle töötasu moodustab vaid 50-
60% riigi keskmisest töötasust. Arvestama peaks ka asjaoluga, et kasutusel olev summeeritud tööaja arvestus võimaldab juba praegu jagada neljakuulise summeeritud perioodi lõikes töötunde ebavõrdselt. Suurem osa teenindussektori tööandjatest kasutab seadusest tulenevat võimalust kasutada maksimaalset summeerimise perioodi ja töölepingutes on kokku lepitud töötajale makstav tunnitasu. Sellest tulenevalt osalise tööajaga töötavate töötajate ja tunnitasu saavate töötajate töötasu kuude lõikes kõigub juba praegu olulisel määral. Paindliku tööaja kokkulepe muudab töötaja igakuise sissetuleku suuruse osaliselt prognoosimatuks, tekitades töötajatele liialt suure ebakindluse töö ja sissetulekute osas. Seepärast peame oluliseks, et esitatud seaduse eelnõu oleks selge ja arusaadav, sisaldama töötajate kaitseks vajalikke sätteid, näiteks garanteeritud 1,2 kordne töötasu alammäär, lisatundide piirang ja võimaldama eristada kuu ja summeerimise perioodil töötatud töötunde.
2. Seletuskirjas on välja toodud, et: “kokkulepete sõlmimise eesmärk on vähendada võlaõiguslike lepingute (edaspidi VÕS-leping) sõlmimist, mis ei taga tööd tegevatele isikutele piisavat kaitset (nt ei ole VÕS-lepingute puhul reguleeritud töö- ja puhkeaeg, puhkus, miinimumpalk, töölepingu ülesütlemine, sh etteteatamistähtajad ja hüvitised).” Nõustume sellega, et tööd tegevad isikud vajavad tööturul paremat kaitset, ja seda põhjusel, et tööd tegevad isikud on tööturul nõrgem pool. Meie hinnangul seadusega võimaldatav paindlike kokkulepete sõlmimise võimalus ei paku tööd tegevatele töötajatele täiendavat kaitset ( tööandjal tekib võimalus maksta iga uue töötaja töölevõtmisel (katseaja jooksul või 168 töötunni täitumisel) riigis kehtivat alampalka. Samuti ei vähenda VÕS lepingute sõlmimist.
3. Seletuskirja kohaselt “Paindlik tööaeg võimaldab vähenenud töövõimega töötajal töötada koormusega, mida tema tervisseisund vastaval perioodil võimaldab.” Paindliku tööaja rakendamine vähenenud töövõimega inimestele ei lihtsusta osalise töövõimega inimeste ligipääsu teenindussektoris tööturule, sest vähenenud töövõimega inimesele lihtsalt sobiv tööd sektoris on keeruline leida. Samuti ei suurenda sihtgruppi kuuluvate inimeste sissetulekuid. Teenindussektor nt kaubandus on aastaid liikunud ja liigub edasi suunal, kus tavapärased ametikohad on kadunud nt. kassapidaja või letitöötaja ametikoht või töötaja sidumine konkreetse osakonnaga, või isegi konkreetse maakonna kauplusega ( Ida-Virust -Tallinna tööle). Töötajaid rakendatakse tööandja vajadustest lähtuvalt rotatsiooni korras töötama erinevatel töölõikudel ( kassas, teenindussaalis, letis jne) ja töötavad täidavad erinevaid tööülesandeid erinevates osakondades. See tähendab, et töövahetusse tööle tulles ei tea töötaja, milliseid tööülesandeid ja millises osakonnast ta päeva jooksul töötab. Arvestama peaks asjaoluga, et vähenenud töövõimega töötaja puhul on tegemist tööturul väga haavatava sihtgrupiga, kes vajab tulenevalt oma tervislikust seisundist rohkem kaitset kui teised töötajad ja seetõttu tuleks paindliku tööaja kokkulepet rakendada nende isikute suhtes ainult kollektiivlepingute kaudu, mis annab võimaluse lähtuda konkreetse sektori omapärast ja vajadustest.
Palume vähenenud sihtgrupp eelnõust välja jätta.
4. Eelnõu lõike 3 p.1 kohaselt oli kohustus tasuda kõikidele paindliku tööajaga töötajatele 1,2 kordset keskmist töötasu. Täiendatud eelnõu § 43 3 lg 4 lubab maksta töötasu alammääras alaealisele ja töötajale, kes on tööandja juures töötanud vähem kui neli kuud või kokku vähem kui 168 tundi. Peame oluliseks selgitada, et teenindussektoris on suur tööjõu voolavus ja krooniliseks muutunud tööjõu puudus. Intensiivne töökoormus, pikad, üldjuhul 12 tunnised järjestikud vahetused, töö jalgadel, raskuste teisaldamine jt teised ohutegurid töökeskkonnas sunnivad ka pikaajalise staažiga ja kogemustega töötajaid liikuma sektori sees ühest ettevõttest teise. Seega liiguvad inimestega koos eelmisest töökohast omandatud teadmised, oskused ja kogemused. Seaduse eelnõuga soovitakse põhimõtteliselt seadustada töötasu alammäära maksmine katseajal või 168 tunni täitumisel. Seega antakse seaduse eelnõu kohaselt tööandjatele võimalus nelja kuu jooksul maksta töökohta vahetanud kogemustega töötajale erinevat töötasu ( töötasu alamäära) võrreldes ettevõttes juba töötavate sama staažiga töötajatele. See võib viia töötajate ebavõrdse kohtlemiseni.
Palume eelnõu lõige 4 välja jätta.
5. Eelnõu lõike 5 kohaselt kokkulepitud töötaja ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega. Seega võivad eelnõu kohaselt osapooled vabalt kokku leppida kokkulepitud töötundides ja lisatundides, Näide seletuskirjast- nt nädalas on kokkulepitud töötunnid 10 ja lisatunnid 30. Kokku kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid ei või ületada täistööaega.
Kui paindliku tööaja kokkulepe on mõeldud vähenenud töövõimega inimestele, kuni seitsmeaastast last kasvatavale töötajale üliõpilastele jt, siis ei tohiks paindliku tööaja kokkulepe muutuda kokkuleppeks, kus lisatunnid moodustavad suurema osa töötundidest. Peame sellist lisatöötundide osakaalu ebamõistlikuks. Lahenduseks võiks olla, et kui tööandja garanteerib kokkulepitud töötunde väiksemas mahus 50% täistööajast, siis muutuvtundide osakaal ei tohiks olla rohkem kui 25 % kokkulepitud töötundidest.
6. Eelnõu lõike 8 kohaselt summeeritud tööaja arvestuse korral võib töötaja lisatunde summeerida. Töötajaga kokkulepitud töötunde ja lisatundide summeerimisel kasutab tööandja sama arvestusperioodi.
Meie kogemus ütleb, et mida pikem on tööaja summeerimise periood, seda segasem ja arusaamatum on see töötajale. Eeldame, et iga töötaja peaks oskama oma töötunde kokku arvestada kuid paindliku tööaja kokkuleppe korral läheb tööaja arvestus tunduvalt keerulisemaks töötajale. See on küll tehniline küsimus, kuid kuna mõni suur kauplusekett ei pane üles tööajakavasid või muudab neid perioodi jooksul korduvalt, siis kuidas töötaja teab kui palju tal on tehtud kuu jooksul kokkulepitud töötunde ja lisatöö tunde).
Töötaja peaks saama töötatud perioodi kohta tema poolt töötatud kokkulepitud töötundide, lisatundide ning ala-või ületundide arvestuse, mis võimaldab kogu töötatud perioodi kohta töötajal aru saada, kas töötasu on makstud õigesti.
7. seletuskirja kohaselt: “paindliku tööaja kokkulepete võimaldamine kollektiivlepingute kaudu täidab eesmärki, et töötajate esindaja ja tööandja räägivad paindlikuma tööaja võimaldamisega seonduva ja võimalikudi riskid omavahel põhjalikult läbi. See tagab töötajatele tõhusama kaitse. Muudatuse laiem eesmärk on edendada kollektiivläbirääkimisi ning motiveerida osapooli töösuhte tingimusi kollektiivselt kokku leppima ja sõlmima kollektiivlepinguid.” Ametiühing on arvamusel, et mida rohkem reguleeritakse tööturul seadusega erisusi teatud sihtgruppidele, seda väiksem on tööandjatel huvi kollektiivlepinguid sõlmida.
Eelnõu seletuskirjast jääb mulje, et tööandjaid soovitakse suunata sõlmima kollektiivlepinguid. Tegelikkuses ei soovi tööandjad kollektiivlepinguid sõlmida või ütlevad kehtivaid kollektiivlepinguid üles. Valdkondlikud laiendatud kollektiivlepingud vaid transpordis ja tervishoius.
Oleme arvamusel, et mida rohkem seadustatakse erisuste tegemise võimalusi, seda vähem on tööandjatel motivatsiooni kollektiivlepinguid sõlmida.
Kokkuvõttes näeme, et kehtiv TLS võimaldab aastakümneid sõlmida paindliku tööajaga töölepinguid, mis võimaldas töötaja tööaega jagada üldjuhul neljakuulise summeerimise perioodi jooksul töötunde ebaühtlaselt. Kuigi suurem osa teenindusettevõtteid seda võimalust kasutas, kahjuks ei ole vähenenud sõlmitavate VÕS lepingute arv aastate võrdluses.
Paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimalus paneb suure surve alla töötajad, kes soovivad töökohta vahetada. Osade sektorite tööandjate suur soov seadustada paindliku tööaja kokkulepete sõlmimise võimalus võib tuua kaasa selle, et tööandjad hakkavad töötajaid survestama pidevalt töötama paindliku tööajaga makstes riigis kehtivat tunnitasu alammäära. Seega igakordne töökoha vahetuse soov võib lõppeda sellega, et töötajal ei õnnestu vahetada töökohta vaid ta on sunnitud töötama sama tööandja juures, sest töökoha vahetusega võib kaasneda paindliku tööaja kokkulepe koos alammääras tunnitasu maksmine. See viib töötajate sissetulekute vähenemiseni ja ebavõrdsus veelgi suureneb. Statistikaameti andmetel 2024 III kvartal oli müüja keskmine töötasu koos lisatasudega sh ületunnitasuga 1213 eurot, madalam keskmine palk 1014 eurot (Ida- Viru) ja kõrgeim keskmine palk Tartus 1269 eurot ( Tartu), hotelli toateenija keskmine töötasu 971 eurot, madalam keskmine palk 841eurot (Ida- Viru) ja kõrgeim keskmine palk 1047 eurot ( Hiiu)
2. Iganädalane puhkeaeg (TLS § 52 täiendamine).
Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega. Muudatuse eesmärk on tagada regulatsiooni õigusselgus ja kinnistada puhkeaja andmise praktika, mis on seni Eestis pikka aega kasutusel olnud. Muudatuse eesmärk ei ole töötajatele antavat puhkeaega lühendada ega pikendada, vaid tagada õigusselgus.
ETKA-le laekunud tagasiside põhjal jääb summeeritud tööajaga töötajatele ebaselgeks, miks nn tavatöötajaid ja summeeritud tööajaga töötavatele töötajatele rakendatakse erinevat iganädalase puhkeaja regulatsiooni. Summeeritud tööajaga töötavad töötajad leiavad, et ka puhkeaja andmisel tuleks rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet ja tagada kõikidele töötajatele samasugused minimaalsed puhkeajad olenemata sellest, kas tööaega arvestatakse summeeritult või mitte.
Toetame EAKLi poolt esitatud ettepanekuid.
Esitame ETKA poolt tähelepanekud, arvestades sektori eripära.
1. Olukord teenindussektoris on keeruline, sest juba mitmete aastate jooksul on erinevates sektorites ( kaubandus, puhastus, turva, hotellindus, toitlustus jt) suur tööjõu puudus ja madala töötasu tõttu on uusi töötajaid keeruline leida. Paljud töötajad sektoris teevad ületunde suurema sissetuleku teenimiseks. Nii näiteks turvatöötajate puhul pole haruldane, et töötaja töötab kuu kalendaarsete töötundide asemel 100 töötundi rohkem. Pidev ületundide tegemine põhjustab üleväsimust ja kahjustab töötaja tervist.
2. Lisaks on teenindussektoris erinevad ohutegurid: ebaregulaarne tööaeg, töö intensiivne, töövahetused on üldjuhul 12 tunnised raskuste tõstmine ja lükkamine, korduvad liigutused, töö füüsiliselt raske, töö jalgadel, kuumas töötamine ( kokad), psühhosotsiaalsed ohutegurid ( teenindajad, turvatöötajat jne), mis koosmõjus tekitavad lihaste ülekoormust, üleväsimust ja töövõime vähenemist aga ka tööst põhjustatud haigestumist või kutsehaigust.
3. Töökeskkonnas olevatele riskidele pööratakse vähe tähelepanu ja riskianalüüsides on ohutegurite mõju töötajate tervisele alahinnatud.
4. Lühiajalised puhkepauside pikkus ja sagedus pole kehtestatud seadusega. Tööandja määrab ettevõtte siseste dokumentidega lühiajaliste puhkepauside pikkuse ja tiheduse, võtmata arvesse töökeskkonnas olevaid riske ja nende mõju töötajate tervisele. Üldjuhul on pika, 12 tunnise, vahetuse jooksul vaid üks 30 minutiline lõunaaeg ja kaks 10 minutilist puhkepausi, mida on ilmselgelt vähe.
5. Tööinspektsiooni andmetel 2023. aastal toimus 3296 tööõnnetust, mis tähendab, et iga päev juhtus töökohtadel keskmiselt 8 tööõnnetust. 2024 aasta 1. novembri seisuga on juhtunud 42 tööõõnetust rohkem kui eelmise aasta sama perioodiga. Tööõnnetusi on viimase nelja aasta jooksul enim registreeritud kaubanduses, mõnevõrra kasvanud majutuses ja toitlustuses. Oluline on märkida, et tööõnnetuste ja töösurmade üheks põhjuseks on ületöötamine ja kõige sagedasemaks tööalaseks rikkumiseks on nõuetekohase töö- ja puhkeaja tagamata jätmine ja suur osa tööõnnetusi juhtus teenindussektoris. See omakorda tähendab täiendavaid kulusid tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile.
6. Statistikaameti andmetel selgub, et Eestis on 2023. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79 aastat, millest inimesed elavad tervena 58 aastat. Võrreldes eelmise aastaga on tervena elatud aastate arv vähenenud 1,2 aasta võrra.
Kahjuks puudub ametiühingul info selle kohta, kas Eestis on piisavalt uuritud eelnevalt loetletud ohutegurite mõju töötaja tervisele ning seadusega tagatud iganädalase puhkeaja pikkus piisavust, mille tulemusel säiliks töötaja tervis ja töövõime. Küll aga võib teenindussektori omapära, ohutegurite koosmõju ja tervena elatud aastate languse trendi arvestades ning Tööinspektsiooni poolt esitatud tööõnnetuste statistikaga tutvudes jõuda seisukohale, et Euroopa Liidu direktiivi miinimumnõutest tunni võrra pikem iganädalane puhkeaeg pole töötajate arvates piisav. Leiame, et Eestis vajavad summeeritud tööajaga töötajad pikemat puhkeaega. Juhul kui mõnedes sektorites või ettevõtetes on vajalik töökorralduse huvides iganädalast puhkeaega lühendada, siis tuleb seadusega anda sotsiaalpartneritele selline võimalus kokku leppida kollektiivlepinguga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Elle Pütsepp
ETKA esimees