Tiit Riisalo Meie 02.12.2024 nr 24/059
Majandus- ja infotehnoloogiaminister
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister
Arvestades muutuvtundide kokkuleppele tehtud analüüsi, siis pigem ei ole töötajad huvitatud paindlikust tööajast. Paindlik tööaeg ei taga töötajale majanduslikku kindlust, eelnõu sihtgrupiks on madalama sissetulekuga või sissetulekuta töötajad ja seetõttu peaks regulatsioon seaduses olema selge ja arusaadav, et töötaja saaks aru lisatundidega töötamise vabatahtlikkusest ja tööandja ei saaks töötajaid survestada pidevalt töötama paindliku tööajaga.
Esitame alljärgnevalt ettepanekud eelnõu muutmiseks:
1. Paindliku tööaja kokkulepe - TLS § 43 täiendamine
1.1. Eelnõu § 43³ lg 2 p 3 järgi võib paindliku tööaja kokkuleppe sõlmida ka vähenenud töövõimega isikuga.
Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldab paindlik tööaeg vähenenud töövõimega töötajal töötada koormusega, mida ta terviseseisund võimaldab. Meie hinnangul paindliku tööaja rakendamine vähenenud töövõimega inimestele ei lihtsusta osalise töövõimega inimeste ligipääsu tööturule ega suurenda sihtgruppi kuuluvate inimeste sissetulekuid ja turvalisust. Tegemist on tööturul väga haavatava sihtgrupiga, kes vajab tulenevalt oma tervislikust seisundist rohkem kaitset kui teised töötajad ja seetõttu tuleks paindliku tööaja kokkulepet rakendada nende isikute suhtes ainult kollektiivlepingute kaudu.
Palume eelnõu § 43³ lõikest 2 punkt 3 välja jätta.
1.2. Eelnõu § 43³ lg 8 järgi Summeeritud tööaja arvestuse korral võib töötaja lisatunde summeerida. Töötajaga kokkulepitud töötundide ja lisatundide summeerimisel kasutab tööandja sama arvestusperioodi.
Kuna summeerida saab nii kokkulepitud töötunde kui lisatunde, ei ole võimalik tööajakavas kokkulepitud tunde ja lisatunde eristamata aru saada, millistest tundidest on töötajal võimalik keelduda.
Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku täiendada § 43³ lg 8 kolmanda lausega: „Tööandja märgib tööajakavas eraldi kokkulepitud tunnid ja lisatunnid.“
1.3. Töötaja õigus suuremale garanteeritud koormusele
Paindliku tööaja kokkulepe peaks aitama tööandjal peremini toime tulla tingimustes, kus töömahu- ja tööjõuvajadus ei ole kogu aeg ühesugune. Seega ei ole paindliku tööaja eesmärgiks, et töötaja töötaks pidevalt ühesuguse töökoormusega, töötades ära kõik kokkulepitud töötunnid ja ka lisatunnid. Juhul, kui töötaja pidevalt töötab kokkulepitud tööajast rohkem, on kokkulepitud tööaeg liialt väike ja töötajal peab olema õigus nõuda garanteeritud tööaja suurendamist.
Seetõttu palume eelnõu § 43³ täiendada uue lõikega: „Kui töötaja on töötanud kuue kuulises ajavahemikus pidevalt rohkem kui kokku lepitud töötunnid, siis on töötajal õigus nõuda paindliku tööaja kokkuleppe muutmist ja kokkulepitud töötundide suurendamist. Juhul, kui tööandja ja töötaja ei jõua uues kokkulepitud töötundide määras kokkuleppele, on töötaja kokkulepitud tööajaks tööandjale taotluse esitamise seisuga töötaja viimase kuue kuu keskmine töötundide arv.“
2. § 52 lg 4 kohaselt iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega
Sõidukijuhid summeeritud tööajaga töötavate töötajatena vajavad pikemat puhkeaega. Tegemist on töötajatega, kes töötavad igapäevaselt suurema ohu allikatega ning vastutavad reisijate elu ja tervise eest, mistõttu on oluline, et nad oleksid piisavalt puhanud. Konkreetse valdkonna tööandjad ja ametiühingud on pädevad teemat käsitlema ning leidma ka viise, kuidas töötajatele sellist iganädalast puhkeaja lühendamist muude meetmetega kompenseerida.
Teeme ettepaneku sõnastada § 52 lg 4 järgmiselt: „Iganädalasele puhkeajale ei pea eelnema igapäevane puhkeaeg, kui see on kokku lepitud ametiühingu poolt sõlmitud kollektiivlepinguga.“
Lugupidamisega
Üllar Kallas
Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/