TLS-i muutmise seaduse eelnõu



Erkki Keldo Meie 05.12.2024, nr. 1-261
Minister
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium

Koopia: Riigikogu majanduskomisjon



Tööseadusandluse muutmine




Kahetsusväärselt on avaliku pressi kaudu jõudnud meieni teave, et Teie juhitav ministeerium on koostanud Töölepingu seaduse muutmise eelnõu. Vaatamata asjaolule, et meid pole eelnõu kooskõlastamisse kaasatud, leiame, et esindades 2500 merel töötamisega seotud eestimaalast, on meil selleks õigus ja kohustus.

Olete leidnud vajalikuna olevat kehtestada töölepingus nn.paindlikus tööajas kokku leppimise võimaluse, mis annab  tööandjale ja töötajale võimaluse kokku leppida tööajas ajavahemikuna, nt 20-30 h või 10-40 h nädalas.  Põhitingimusteks on, et minimaalne töötundide arv kuus on 10 h ja lisatunde saab olla maksimaalselt 30 h (täistööajani). Vaatamata sellele, et kohustust lisatunde pakkuda (tööandjal) või vastu võtta (töötajal) pole, on selline seadusemuudatus tööjõuturu hetkeseisu arvestades selgelt ennatlik. Täna kehtib mitmetes valdkondades ja paljudes regioonides olukord, milles töösuhte nö.jäme ots on tööandja käes ehk „võta või jäta“ olukord kui asi puudutab töötingimusi. Seadusemuudatustega ei ole lubatav nõrgestada tööotsijate positsioone ja seada tulevasi töötajaid ebakindlasse majanduslikku olukorda. Töö sisustamine ja korraldamine on ning jääb tööandja kohustuseks. Seda vastutust ei saa veeretada töötaja kaela, kes ei saa mitte kuidagi ise endale oma töökohas tööd tagada. Juba täna on kõik töötingimused nii tähtajaliselt ehk ajutiselt kui ka tähtajatult poolte kokkuleppel muudetavad, sh.kohustusliku tööaja ajutises muutmises võimalik kokku leppida. Seega lisapaindlikkuse sisse toomiseks töölepingu seaduse muutmise kaudu puudub igasugune vajadus. Eriti küüniline ja lubamatu on katseajal töötamise tasustamise lubamine miinimumpalgaga.
Iganädalase puhkeaja muudatuse osas on kavas sätestada põhimõte, mille kohaselt iganädalane ühekordne pikk puhkeaeg sisaldab nädalasisest igapäevast puhkeaega. Selline muudatus on täielikus vastuolus rahvusvahelise praktikaga ja mitte kuidagi ei aita kaasa kohustusliku puhkeaja eesmärgile, töötaja taastumisele töökohustuste täitmisest ja üleväsimuse ning terviserikete vähendamisele. Eestis on tõsised probleemid tööõnnetuse juhtumite ülemäärase sagedusega, samuti raskete tööõnnetustega, sh. elukaotusega. Enamus merel toimunud avariidest on seotud laevapere liikmete üleväsimusega ja seega eeldame, et sarnane tendents on pädev ka maismaal. Iganädalase puhkeaja lühendamine seadusandja poolt on seega lubamatu ja viib riskide olulise kasvuni nii tööõnnetuste, tervisekahjustuste kui ka kõikvõimalike avariide aset leidmise osas.

KOKKUVÕTTEKS. Käesolevaga näeme ainuvõimalikuna olevat kõnesoleva Töölepingu seaduse muutmise eelnõu menetlemise kohest lõpetamist. Äärmisel juhul võib teatud leevendusi töösuhetes aksepteerida, aga seda ainult sotsiaalpartnerite kokkulepete, mitte nö.“nurga taga“ sündinud seadusemuudatuse eelnõude kaudu.



Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Lember
Juhatuse esimees
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing  



Erkki Keldo Meie 05.12.2024, nr. 1-261
Minister
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium

Koopia: Riigikogu majanduskomisjon



Tööseadusandluse muutmine




Kahetsusväärselt on avaliku pressi kaudu jõudnud meieni teave, et Teie juhitav ministeerium on koostanud Töölepingu seaduse muutmise eelnõu. Vaatamata asjaolule, et meid pole eelnõu kooskõlastamisse kaasatud, leiame, et esindades 2500 merel töötamisega seotud eestimaalast, on meil selleks õigus ja kohustus.

Olete leidnud vajalikuna olevat kehtestada töölepingus nn.paindlikus tööajas kokku leppimise võimaluse, mis annab  tööandjale ja töötajale võimaluse kokku leppida tööajas ajavahemikuna, nt 20-30 h või 10-40 h nädalas.  Põhitingimusteks on, et minimaalne töötundide arv kuus on 10 h ja lisatunde saab olla maksimaalselt 30 h (täistööajani). Vaatamata sellele, et kohustust lisatunde pakkuda (tööandjal) või vastu võtta (töötajal) pole, on selline seadusemuudatus tööjõuturu hetkeseisu arvestades selgelt ennatlik. Täna kehtib mitmetes valdkondades ja paljudes regioonides olukord, milles töösuhte nö.jäme ots on tööandja käes ehk „võta või jäta“ olukord kui asi puudutab töötingimusi. Seadusemuudatustega ei ole lubatav nõrgestada tööotsijate positsioone ja seada tulevasi töötajaid ebakindlasse majanduslikku olukorda. Töö sisustamine ja korraldamine on ning jääb tööandja kohustuseks. Seda vastutust ei saa veeretada töötaja kaela, kes ei saa mitte kuidagi ise endale oma töökohas tööd tagada. Juba täna on kõik töötingimused nii tähtajaliselt ehk ajutiselt kui ka tähtajatult poolte kokkuleppel muudetavad, sh.kohustusliku tööaja ajutises muutmises võimalik kokku leppida. Seega lisapaindlikkuse sisse toomiseks töölepingu seaduse muutmise kaudu puudub igasugune vajadus. Eriti küüniline ja lubamatu on katseajal töötamise tasustamise lubamine miinimumpalgaga.
Iganädalase puhkeaja muudatuse osas on kavas sätestada põhimõte, mille kohaselt iganädalane ühekordne pikk puhkeaeg sisaldab nädalasisest igapäevast puhkeaega. Selline muudatus on täielikus vastuolus rahvusvahelise praktikaga ja mitte kuidagi ei aita kaasa kohustusliku puhkeaja eesmärgile, töötaja taastumisele töökohustuste täitmisest ja üleväsimuse ning terviserikete vähendamisele. Eestis on tõsised probleemid tööõnnetuse juhtumite ülemäärase sagedusega, samuti raskete tööõnnetustega, sh. elukaotusega. Enamus merel toimunud avariidest on seotud laevapere liikmete üleväsimusega ja seega eeldame, et sarnane tendents on pädev ka maismaal. Iganädalase puhkeaja lühendamine seadusandja poolt on seega lubamatu ja viib riskide olulise kasvuni nii tööõnnetuste, tervisekahjustuste kui ka kõikvõimalike avariide aset leidmise osas.

KOKKUVÕTTEKS. Käesolevaga näeme ainuvõimalikuna olevat kõnesoleva Töölepingu seaduse muutmise eelnõu menetlemise kohest lõpetamist. Äärmisel juhul võib teatud leevendusi töösuhetes aksepteerida, aga seda ainult sotsiaalpartnerite kokkulepete, mitte nö.“nurga taga“ sündinud seadusemuudatuse eelnõude kaudu.



Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Lember
Juhatuse esimees
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing  



Erkki Keldo Meie 05.12.2024, nr. 1-261
Minister
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium

Koopia: Riigikogu majanduskomisjon



Tööseadusandluse muutmine




Kahetsusväärselt on avaliku pressi kaudu jõudnud meieni teave, et Teie juhitav ministeerium on koostanud Töölepingu seaduse muutmise eelnõu. Vaatamata asjaolule, et meid pole eelnõu kooskõlastamisse kaasatud, leiame, et esindades 2500 merel töötamisega seotud eestimaalast, on meil selleks õigus ja kohustus.

Olete leidnud vajalikuna olevat kehtestada töölepingus nn.paindlikus tööajas kokku leppimise võimaluse, mis annab  tööandjale ja töötajale võimaluse kokku leppida tööajas ajavahemikuna, nt 20-30 h või 10-40 h nädalas.  Põhitingimusteks on, et minimaalne töötundide arv kuus on 10 h ja lisatunde saab olla maksimaalselt 30 h (täistööajani). Vaatamata sellele, et kohustust lisatunde pakkuda (tööandjal) või vastu võtta (töötajal) pole, on selline seadusemuudatus tööjõuturu hetkeseisu arvestades selgelt ennatlik. Täna kehtib mitmetes valdkondades ja paljudes regioonides olukord, milles töösuhte nö.jäme ots on tööandja käes ehk „võta või jäta“ olukord kui asi puudutab töötingimusi. Seadusemuudatustega ei ole lubatav nõrgestada tööotsijate positsioone ja seada tulevasi töötajaid ebakindlasse majanduslikku olukorda. Töö sisustamine ja korraldamine on ning jääb tööandja kohustuseks. Seda vastutust ei saa veeretada töötaja kaela, kes ei saa mitte kuidagi ise endale oma töökohas tööd tagada. Juba täna on kõik töötingimused nii tähtajaliselt ehk ajutiselt kui ka tähtajatult poolte kokkuleppel muudetavad, sh.kohustusliku tööaja ajutises muutmises võimalik kokku leppida. Seega lisapaindlikkuse sisse toomiseks töölepingu seaduse muutmise kaudu puudub igasugune vajadus. Eriti küüniline ja lubamatu on katseajal töötamise tasustamise lubamine miinimumpalgaga.
Iganädalase puhkeaja muudatuse osas on kavas sätestada põhimõte, mille kohaselt iganädalane ühekordne pikk puhkeaeg sisaldab nädalasisest igapäevast puhkeaega. Selline muudatus on täielikus vastuolus rahvusvahelise praktikaga ja mitte kuidagi ei aita kaasa kohustusliku puhkeaja eesmärgile, töötaja taastumisele töökohustuste täitmisest ja üleväsimuse ning terviserikete vähendamisele. Eestis on tõsised probleemid tööõnnetuse juhtumite ülemäärase sagedusega, samuti raskete tööõnnetustega, sh. elukaotusega. Enamus merel toimunud avariidest on seotud laevapere liikmete üleväsimusega ja seega eeldame, et sarnane tendents on pädev ka maismaal. Iganädalase puhkeaja lühendamine seadusandja poolt on seega lubamatu ja viib riskide olulise kasvuni nii tööõnnetuste, tervisekahjustuste kui ka kõikvõimalike avariide aset leidmise osas.

KOKKUVÕTTEKS. Käesolevaga näeme ainuvõimalikuna olevat kõnesoleva Töölepingu seaduse muutmise eelnõu menetlemise kohest lõpetamist. Äärmisel juhul võib teatud leevendusi töösuhetes aksepteerida, aga seda ainult sotsiaalpartnerite kokkulepete, mitte nö.“nurga taga“ sündinud seadusemuudatuse eelnõude kaudu.



Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Lember
Juhatuse esimees
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing  



Erkki Keldo Meie 05.12.2024, nr. 1-261
Minister
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium

Koopia: Riigikogu majanduskomisjon



Tööseadusandluse muutmine




Kahetsusväärselt on avaliku pressi kaudu jõudnud meieni teave, et Teie juhitav ministeerium on koostanud Töölepingu seaduse muutmise eelnõu. Vaatamata asjaolule, et meid pole eelnõu kooskõlastamisse kaasatud, leiame, et esindades 2500 merel töötamisega seotud eestimaalast, on meil selleks õigus ja kohustus.

Olete leidnud vajalikuna olevat kehtestada töölepingus nn.paindlikus tööajas kokku leppimise võimaluse, mis annab  tööandjale ja töötajale võimaluse kokku leppida tööajas ajavahemikuna, nt 20-30 h või 10-40 h nädalas.  Põhitingimusteks on, et minimaalne töötundide arv kuus on 10 h ja lisatunde saab olla maksimaalselt 30 h (täistööajani). Vaatamata sellele, et kohustust lisatunde pakkuda (tööandjal) või vastu võtta (töötajal) pole, on selline seadusemuudatus tööjõuturu hetkeseisu arvestades selgelt ennatlik. Täna kehtib mitmetes valdkondades ja paljudes regioonides olukord, milles töösuhte nö.jäme ots on tööandja käes ehk „võta või jäta“ olukord kui asi puudutab töötingimusi. Seadusemuudatustega ei ole lubatav nõrgestada tööotsijate positsioone ja seada tulevasi töötajaid ebakindlasse majanduslikku olukorda. Töö sisustamine ja korraldamine on ning jääb tööandja kohustuseks. Seda vastutust ei saa veeretada töötaja kaela, kes ei saa mitte kuidagi ise endale oma töökohas tööd tagada. Juba täna on kõik töötingimused nii tähtajaliselt ehk ajutiselt kui ka tähtajatult poolte kokkuleppel muudetavad, sh.kohustusliku tööaja ajutises muutmises võimalik kokku leppida. Seega lisapaindlikkuse sisse toomiseks töölepingu seaduse muutmise kaudu puudub igasugune vajadus. Eriti küüniline ja lubamatu on katseajal töötamise tasustamise lubamine miinimumpalgaga.
Iganädalase puhkeaja muudatuse osas on kavas sätestada põhimõte, mille kohaselt iganädalane ühekordne pikk puhkeaeg sisaldab nädalasisest igapäevast puhkeaega. Selline muudatus on täielikus vastuolus rahvusvahelise praktikaga ja mitte kuidagi ei aita kaasa kohustusliku puhkeaja eesmärgile, töötaja taastumisele töökohustuste täitmisest ja üleväsimuse ning terviserikete vähendamisele. Eestis on tõsised probleemid tööõnnetuse juhtumite ülemäärase sagedusega, samuti raskete tööõnnetustega, sh. elukaotusega. Enamus merel toimunud avariidest on seotud laevapere liikmete üleväsimusega ja seega eeldame, et sarnane tendents on pädev ka maismaal. Iganädalase puhkeaja lühendamine seadusandja poolt on seega lubamatu ja viib riskide olulise kasvuni nii tööõnnetuste, tervisekahjustuste kui ka kõikvõimalike avariide aset leidmise osas.

KOKKUVÕTTEKS. Käesolevaga näeme ainuvõimalikuna olevat kõnesoleva Töölepingu seaduse muutmise eelnõu menetlemise kohest lõpetamist. Äärmisel juhul võib teatud leevendusi töösuhetes aksepteerida, aga seda ainult sotsiaalpartnerite kokkulepete, mitte nö.“nurga taga“ sündinud seadusemuudatuse eelnõude kaudu.



Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Lember
Juhatuse esimees
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing