Arvamus

Sadama 16 90502 Haapsalu Reg nr 90008123 TP 016307

Tel +372 472 5400 Fax +372 472 5401 E-mail [email protected] www.hnrk.ee

Rahandusministeerium SEB Pank A/a EE891010220034796011 Viitenumber 3500080967

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie: 29.11.2023 nr 1.2-1/4198-1

Meie: 04.03.2024 nr 1-9/235-1

Arvamuse avaldus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusele.

Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK) on väljatöötamiskavatsuses

(edaspidi: VTK) kirjeldatud arengute – sotsiaalse rehabilitatsiooni integreerimine

tervishoiusüsteemi – osas positiivselt meelestatud. HNRK hinnangul on tegu küll keeruka, aga

siiski sisuka ja inimesekeskse suunaga, mis aitab kaasa kaasaegse rehabilitatsioonisüsteemi

arendamisele. Samuti on see kooskõlas Maailma terviseorganisatsiooni (edaspid: WHO)

soovitustega, mis kirjeldavad rehabilitatsiooni vajadust ja arendamist tervisehoiusüsteemide

täisväärtusliku osana (Rehabilitation (who.int)).

Küll on aga hetkel lugemiseks võimaldatav kirjeldus tulevikust napisõnaline ning väga üldine,

mistõttu tekitab palju küsimusi ja soovi kaasamõtlemiseks. Sellest tulenevalt paneme

käesolevasse vastusesse kirja mõned üldprintsiibid, mis HNRK kogemusele tuginedes peaksid

kõnealuse protsessi jooksul kindlasti tähelepanu pälvima.

Algatuseks, tervishoiu valdkonna, sh taastusravi korraldusel on hetkel teatavad iseloomulikud

omadused, mida kaasaegse rehabilitatsioonisüsteemi korraldamisel peab arvesse võtma,

sealhulgas kaasajastama:

• Teenustele saamine toimub ainult läbi arstliku tegevuse – arsti saatekirja alusel -,

sealjuures on piiratud ka erialad, kes suunamisi tohivad teha. See on kaasaegse

rehabilitatsioonisüsteemi korraldamise vaatest oluline piirang ning algatamist vajavad järgmised

küsimused tuleviku rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse võimaldamisel:

o Taastusravi ja füsioaatria eriala arstide hulk on Eestis väike ning pealekasv kesine.

Lähiajal on prognoositav nende erialaspetsialistide hulga oluline vähenemine. Prognoosi on

võimalik vaadata Pärt Prommiku tehtud analüüsist: Taastusarstide ressursi analüüs (edastatud

autori loal). Sellest tulenevalt on üks kiirelt lahendamist vajav küsimus, kuidas kasvatada

taastusarstide hulka lähiajal nii, et nende drastiline vähenemine ei oleks ohuks kogu taastusravi

(laiemalt rehabilitatsiooni) kättesaadavusele. Üheks võimaluseks võiks olla näiteks korraldada

paaril järgmisel aastal taastusravi intensiivõpe arstide ümberõppena, mida pakkuda nii

üldarstidele kui eriala vahetamise sooviga eriarstidele. Taolisi ühiseid pingutusi ja tavapärasest

Sadama 16 90502 Haapsalu Reg nr 90008123 TP 016307

Tel +372 472 5400 Fax +372 472 5401 E-mail [email protected] www.hnrk.ee

Rahandusministeerium SEB Pank A/a EE891010220034796011 Viitenumber 3500080967

õppimise süsteemist erinevaid lähenemisi on kasutatud ka varasemalt. Sealjuures ka

rehabilitatsiooni valdkonnas, näiteks füsioterapeutide koolitamine ümberõppena

ravikehakultuuri instruktoritest, taastusraviõdedest jne ca veerandsajand tagasi. Kuigi

taastusraviarst ei peaks olema ainukeseks sisenemise teeks rehabilitatsiooniteenustele, on arsti

taustaga rehabilitatsioonispetsialistide – taastusraviarstide – olemasolu süsteemis oluline, et

tagada pakutavate teenuste sisukus ning vastata inimeste tervisega seotud vajadustele asja- ja

ajakohaselt.

o Rehabilitatsiooniteenustele (nii üksik kui kompleksteenustele) peaks saama suunata ka

teised erialaspetsialistid, s.h. perearstid, neuroloogid, ortopeedid jne. Osaliselt on see juba

hetkel võimalik, aga süsteemi poole pöördumine vajab kindlasti sisukat läbimõtlemist, et ei

oleks asjatuid takistusi.

o Kaasaegselt organiseeritud rehabilitatsioonisüsteemides mujal ilmas on olemas ka

vajaduspõhised suunamise ja konsulteerimise võimalused rehabilitatsioonispetsialistidele,

näiteks füsioterapeutidele, psühholoogidele jne. Väärib kaalumist ja ellukutsumist seegi.

• Taastusravi valdkonna korraldus on teenuste põhine ehk arveldatakse nende – valdavalt

üksikute spetsialistide – teenuste kaudu, mida osutatakse vahetult abivajajale. Sealjuures on

võimalike teenuste hulk piiratud tervishoiuteenuste loetelus olevate teenusteha, kus hetkel

näiteks ei ole sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja, eripedagoogi, loovterapeudi jne teenuseid,

rääkimata kompleksematest teenustest. Samuti on mitmeid arusaamatult rangeid piiranguid

spetsialistide kaasamisele inimeste aitamisse, näiteks psühholoogide kaasamise karmid

tingimused jne.

o Tulevikku vaatavalt peaks rehabilitatsiooniteenuste korraldus olema paindlikum kui

ainult üksikteenuste osutamisele põhinev: kombinatsioon üksikteenustest, kompleksteenustest

ja süsteemi kvaliteeti tagavatest nn valmisolekuaspektidest (näiteks juhtumi baastasu, mis

hõlmab üldkulusid ja meeskonnapõhiseid tegevusi), mis võimaldaksid senisest paindlikumat ja

inimesekesksemat, vajaduspõhisemat lähenemist.

o Kõik need spetsialistid, kes on hetkel sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamisesse kaasatud,

peaksid eranditult saama integreeritud ka tulevikusüsteemi. Veelgi enam, hetkel on Eestis

olemas arvestatav hulk rehabilitatsioonimeeskondi. Nende integreerimine tervishoiusüsteemi

looks hõlpsalt kogukonnapõhiste teenuste võrgustiku, mis hetkel on Eestis väga vajaka. Samuti

on enamustel neist meeskondadest praegu olemas ruumid, kus tegutsetakse, mis omakorda

lihtsustaks integreeritud kujul teenuste osutamise alustamist.

o Kõigi rehabilitatsioonispetsialistide – logopeedide, psühholoogide, tegevusterapeutide,

füsioterapeutide, jne – tervishoiusüsteemi (tagasi) toomine või siin hoidmine nõuab

tähelepanu. Erinevate erialade puhul on probleemi raskuskese mõnevõrra erinev, kuid siiski

Sadama 16 90502 Haapsalu Reg nr 90008123 TP 016307

Tel +372 472 5400 Fax +372 472 5401 E-mail [email protected] www.hnrk.ee

Rahandusministeerium SEB Pank A/a EE891010220034796011 Viitenumber 3500080967

olemas. Need vajavad läbimõeldud tuvastamist ja lahendamist.

o Tulevikuvisooni hulka võiks ka kuuluda interdistsiplinaarse lähenemise arendamise

toetamine ehk teatud tegevuste puhul võimaldada tulemusepõhist lähenemist mitte

teenusespetsiifilist lähenemist. Lihtsustatult selgitades üks näide: ei peaks olema vahet, kes

inimesele õpetab ratastooliga sõitmist füsioterapeut või tegevusterapeut, oluline on, et

ratastooli kasutamine saaks selgeks.

Kolmandaks, rehabilitatsioon on arenev, oma selgete eripäradega valdkond, mille alusfilosoofiad

ja -teooriad on lühema ajalooga kui medistiiniteadusel. Vaatamata sellele siiski kindlalt olemas.

On selge, et võrreldes ravimuuringute ja läbi meditsiinist-teada-tõenduspõhise-lähenemise

prisma paistab rehabilitatsioon vähe tulemuslik. Seda enam peab olema kaasatud sisueksperte,

kes oskaksid “näha puude taga metsa”. Kaasaegseid rehabilitatsiooniteadmisi peaks kindlasti

süsteemi arendamisel arvesse võtma. Neist märkimisväärsemad, mis rakendades omavad mõju

ka teenuse korraldusele, on kirjeldatud ülevaatlikult Derick Wade poolt 2020. aastal ajakirjas

Clinical Rehabilitation ilmunud artiklis “What is rehabilitation? An empirical investigation

leading to an evidence-based description”:

• Protsess põhineb biospsühhosotsiaalsel haiguse käsitlusel.

• Olemas on professionaalne multidistsiplinaarne meeskond, kes kasutab struktureeritud

protokolle, et tagada terviklik ja laiahaardeline lähenemine.

• Võimalik on esmase põhjaliku hindamise elluviimine, et mõista inimese olukorda ja selle

mõjutajaid võimalikult hästi, et kaasata vajalikke sekkumisi.

• On võimalik mitemete erinevate sekkumiste rakendamine, mis rätsep-lahendusena

loodud konkreetsele patsiendile.

• On võimalik rakendatud sekkumisest tulenevate muutuste jälgimine, hinnates püstitatud

eesmärkide saavutamist, ja võimalike kahjude vältimise jälgimine.

Siinjuures on oluline märkida, et praeguse süsteemi puhul ei ole need printsiinid täielikult

rakendatavad ei tervishoiu valdkonnas taastusravis ega sotsiaalvaldkonnas sotsiaalses

rehabilitatsioonis. Küll aga on teenuse tulemuslikkuse ja sisukuse eelduseks uundatud

süsteemis.

Lisaks, on vajalik leida ühine vastus küsimusele: milleks on Eestis rehabilitatsiooni tarvis?

Küsimuse tõstatamine on praeguse olukorra poolt õhutatud, sest pikalt oleme elanud

tingimustes, kus on arusaamatu, kellele siis ikkagi sotsiaalne rehabilitatsioon olemas on ja mida

läbi selle peaks saavutama. Eelmise aasta lõpus Clinical Rehabilitation’is avaldatud artiklis “A

general theory of rehabilitation: rehabilitation catalyses and assists adaptation to illness”

kirjutab Derick Wade, et terviserike on sageli selline elumuutev juhtum, mille tagajärgedega

Sadama 16 90502 Haapsalu Reg nr 90008123 TP 016307

Tel +372 472 5400 Fax +372 472 5401 E-mail [email protected] www.hnrk.ee

Rahandusministeerium SEB Pank A/a EE891010220034796011 Viitenumber 3500080967

tuleb kohaneda. Sellisel juhul on vaja ka rehabilitatsiooni. Rehabilitatsioonil on omakorda

ülesanded, millest olulisimatena on kirjeldatud: (1) aidata inimesel õppida või ümberõppida

eluks vajalikke oskuseid; (2) õpetada enda terviseolukorraga toimetulemist; (3) toetada inimest

eesmärkide seadmisel; (4) nõustada ja võimaldada keskkonnakohandusi, sh abivahendeid jne;

(5) võimaldada tuge ja ravi, mil tarvis. Samuti on rehabilitatsioonispetsialistide eesmärgiks

saavutada olukord, mil kroonilise haigusseisundi kontekstis ei tekiks inimesel sõltuvust/õpitud

abitust rehabilitatsiooniteenustest, vaid areneksid enesega toime tulemise oskused ja

enesekindlus enda eluga edasi minna. Järjepidevalt vajalikud sotsiaalse iseloomuga teenused on

juba osa toetavast keskkonnast. Nimetatud ülesanded peaksid saama korraldatud ka

planeeritavas uuendatud süsteemis. Selle eduka saavutamise eelduseks lisaks nutikale

protsesside ja teenuste korraldamisele on kindlasti kvaliteetse ja sisuka täiendkoolituse

pakkumine.

Viimaseks, rehabilitatsioon on oma olemuselt inimesekeskne teenus. Seda ei saa ilma

inimesteta mitte kuidagi ellu viia. Väga sisukas oleks süsteemi uuendamisesse kaasata

abivajavad: korraldada uuringud/küsitlused/vmt infokorje, mis annaks reaalset aimu Eesti

inimeste ootustest ja vajadustest rehabilitatsioonisüsteemile.

Käesolevasse arvamuse avaldusse on kirja pandud kiired ja väga üldised mõtted, mis seoses

planeeritava muudatusega tulevad. Neid saates tahame kõige enam märku anda, et HNRK on

hea meelega valmis ka edaspidi sisuliselt süsteemi uuendamisesse panustama. Oleme valmis

vajalikul viisil jagama oma kogemust, vahendama teavet ja välismaised kolleege või tegema

muud tarvilikku.

HNRK nimel lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Englas

juhatuse esimees

Saatja: HNRK info <[email protected]>

Saadetud: 05.03.2024 08:03

Adressaat: <"SM Info">

Teema: Arvamuse avaldus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele. [HNRK WD: Väljasaadetav

dokument]

Tere,

Edastan HNRK vastuskirja (manuses).

Reg nr: 1-9/235-1Reg kp: 04.03.2024-- LugupidamisegaÕie SarapiksekretärSA

Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus&#43;372 472 5400