Sadama 16
90502 Haapsalu
Reg nr 90008123
TP 016307
Tel +372 472 5400
Fax +372 472 5401
E-mail info@hnrk.ee
www.hnrk.ee
Rahandusministeerium
SEB Pank
A/a EE891010220034796011
Viitenumber 3500080967
õppimise süsteemist erinevaid lähenemisi on kasutatud ka varasemalt. Sealjuures ka
rehabilitatsiooni valdkonnas, näiteks füsioterapeutide koolitamine ümberõppena
ravikehakultuuri instruktoritest, taastusraviõdedest jne ca veerandsajand tagasi. Kuigi
taastusraviarst ei peaks olema ainukeseks sisenemise teeks rehabilitatsiooniteenustele, on arsti
taustaga rehabilitatsioonispetsialistide – taastusraviarstide – olemasolu süsteemis oluline, et
tagada pakutavate teenuste sisukus ning vastata inimeste tervisega seotud vajadustele asja- ja
ajakohaselt.
o Rehabilitatsiooniteenustele (nii üksik kui kompleksteenustele) peaks saama suunata ka
teised erialaspetsialistid, s.h. perearstid, neuroloogid, ortopeedid jne. Osaliselt on see juba
hetkel võimalik, aga süsteemi poole pöördumine vajab kindlasti sisukat läbimõtlemist, et ei
oleks asjatuid takistusi.
o Kaasaegselt organiseeritud rehabilitatsioonisüsteemides mujal ilmas on olemas ka
vajaduspõhised suunamise ja konsulteerimise võimalused rehabilitatsioonispetsialistidele,
näiteks füsioterapeutidele, psühholoogidele jne. Väärib kaalumist ja ellukutsumist seegi.
• Taastusravi valdkonna korraldus on teenuste põhine ehk arveldatakse nende – valdavalt
üksikute spetsialistide – teenuste kaudu, mida osutatakse vahetult abivajajale. Sealjuures on
võimalike teenuste hulk piiratud tervishoiuteenuste loetelus olevate teenusteha, kus hetkel
näiteks ei ole sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja, eripedagoogi, loovterapeudi jne teenuseid,
rääkimata kompleksematest teenustest. Samuti on mitmeid arusaamatult rangeid piiranguid
spetsialistide kaasamisele inimeste aitamisse, näiteks psühholoogide kaasamise karmid
tingimused jne.
o Tulevikku vaatavalt peaks rehabilitatsiooniteenuste korraldus olema paindlikum kui
ainult üksikteenuste osutamisele põhinev: kombinatsioon üksikteenustest, kompleksteenustest
ja süsteemi kvaliteeti tagavatest nn valmisolekuaspektidest (näiteks juhtumi baastasu, mis
hõlmab üldkulusid ja meeskonnapõhiseid tegevusi), mis võimaldaksid senisest paindlikumat ja
inimesekesksemat, vajaduspõhisemat lähenemist.
o Kõik need spetsialistid, kes on hetkel sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamisesse kaasatud,
peaksid eranditult saama integreeritud ka tulevikusüsteemi. Veelgi enam, hetkel on Eestis
olemas arvestatav hulk rehabilitatsioonimeeskondi. Nende integreerimine tervishoiusüsteemi
looks hõlpsalt kogukonnapõhiste teenuste võrgustiku, mis hetkel on Eestis väga vajaka. Samuti
on enamustel neist meeskondadest praegu olemas ruumid, kus tegutsetakse, mis omakorda
lihtsustaks integreeritud kujul teenuste osutamise alustamist.
o Kõigi rehabilitatsioonispetsialistide – logopeedide, psühholoogide, tegevusterapeutide,
füsioterapeutide, jne – tervishoiusüsteemi (tagasi) toomine või siin hoidmine nõuab
tähelepanu. Erinevate erialade puhul on probleemi raskuskese mõnevõrra erinev, kuid siiski