Arvamus

Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500

[email protected] • www.tootukassa.ee

Pr Signe Riisalo Teie 29.11.2023 nr 1.2-1/4198-1

Pr Riina Sikkut

Sotsiaalministeerium Meie 04.03.2024 nr 1-11/23/10724

[email protected]

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta arvamuse avaldamine

Austatud ministrid

Täname Teid võimaluse eest anda arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta.

Töötukassal leiab, et Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuv rehabilitatsioonisüsteemi

korrastamine eesmärgiga tagada rehabiliteerivate teenuste arusaadavus, eesmärgipärasus,

inimeste abivajaduse õigeaegne tuvastamine ja vajalike tugimeetmete piisavas mahus

kättesaamine, on õige ja vajalik.

Edastame töötukassa seisukohad.

Puudega laste ja töövõime hindamisele sisenemise vanusepiiri tõstmine.

1. Mõistame, et valdav enamus 16.-17. aastastest noortest on seotud õppetegevusega.

Samuti on nii laste kui perede vaates mõistlik, et erinevate seaduste (lastekaitse seadus,

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, töövõimetoetuse seadus, tööturumeetmete

seadus) kontekstis defineeritakse lapse vanust ühetaoliselt. Seetõttu toetame

põhimõtteliselt seisukohta, et ühtlustada laste ja puudega laste vanusepiiri ja teha puude

tuvastamise otsus kuni 18. eluaastaseks saamiseni. Puudega lastele pakutaks

vajaduspõhist tuge eeskätt sotsiaal- ja haridussüsteemi kaudu (puude tuvastamine,

sotsiaalne rehabilitatsioon, KOV ja hariduse tugiteenused) ning töövõime hindamisele

sisenemine toimuks alates 18. eluaastaseks saamisest.

2. Juhime tähelepanu, et puudega laste vanusepiiri, töövõime hindamisele sisenemise

vanusepiiri, aga ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatava õppimiskohustuse

tõstmise vanusepiiri (18 aastat või õpingute lõpuni) ja töötuna arvelevõtmise vanusepiiri

kehtestamine ja rakendamise aeg peaks olema sama.

2.1. Juhul, kui õigusaktide (haridusseadus, töövõimetoetuse seadus, tööturumeetmete

seadus, tööhõiveprogramm) rakendamine ei ole üheaegne, siis on töötukassa jaoks

murekohaks aktiivsuskohustuse täitmine ja nende täitmise jälgimine

töövõimetoetuse maksmiseks nendel noortel, kellel on endise (sh hetkel kehtiva)

regulatsiooni alusel juba tuvastatud osaline töövõime, kes on õppimiskohustuse juba

täitnud, kuid ei tööta (st ei ole selge, kuidas need noored saavad täita

aktiivsuskohustust, kui nad ei õpi, ei tööta ega saa tulla töötuna arvele).

Rakenduslikus vaates lisab keerukust (Töötukassa IT arenduste mõttes võib osutuda

väga kulukaks) ja kliendi vaates loob ebaselgust, kui aktiivsusnõuded on erinevad

alla 18. aastastel, kel töövõime oli hinnatud varasema regulatsiooni alusel ja nö uued

taotlejad, kel ei ole varem töövõimet hinnatud.

2.2. Töövõime hindamisega seotud eapiiri tõstmisel on hetkel ebaselge, kuhu pöördub

alla 18. aastane noor töövõime korduvhindamisel (kui ta uue regulatsiooni alusel ei

kuulu enam sihtgruppi), kuid kellel on õigustatud ootus töövõimetoetuse jätkumisele

(ja kelle rahaline sissetulek ainult puude raskusastme tuvastamisel halveneb).

2.3. Töövõime hindamise aeg peaks olema kindlasti seotud vanusega, mitte õpingute

lõppemise ajaga, kuna õpingute lõppemise tähtaeg ei pruugi olla pikemalt ette

teada. EHISesse ei tarvitse olla õigeaegselt jõudnud teave õpingute lõppemise kohta

ja võib olla ebaselge, millal lapsevanem peab esitama töötukassale töövõime

hindamise avalduse, et töövõimetoetuse saamine ei katkeks. Samuti peaks töövõime

hindamise puhul inimene külastama eelnevalt 6 kuu jooksul oma pere või eriarsti

terviseandmete täpsustamiseks, kui õpingute lõppemise kuupäev ei ole varasemalt

ette teada, on keeruline ka vanemat/last ette teavitada. Puude lõppemise tähtaeg ja

töövõime hindamise võimaluse avanemise ajad ei saa olla nö „ujuvad tähtajad“.

2.4. Lisaks juhime tähelepanu, et töövõime vähemine tuvastatakse rohkematel inimestel

kui tuvastatakse puue, tulenevalt lähenemiste ja metoodikate erisustest. Palume välja

tuua, kui palju on vähenenud töövõimega isikuid vanuses 16 -18. eluaastat rohkem,

kui puude hinnanguga inimesi samas vanusegrupis. Ehk, kui suur grupp jääb

edaspidi töövõimetoetusest ilma. Samuti jääb see sihtgrupp ilma ka tööturuteenustest

ja muust abist, mida täna saavad töövõime hindamise alusel.

2.5. Samuti oleme varasemalt juhtinud tähelepanu, et puude toetus on väiksem kui

töövõimetoetus, mistõttu edaspidi sihtgrupi majanduslik olukord halveneb. Peame

oluliseks, et sihtgrupi esindusorganisatsioonid selle muutuse mõju saavad hinnata ja

anda oma seisukoha.

Seisukohad rehabilitatsioonisüsteemi ümberkujundamise osas.

3. Töötukassa toetab VTK seisukohta, et erinevad meetmed erivajadusega inimeste

toetamiseks oleksid selged, arusaadavad, eesmärgipärased ja tõhusad. Samuti toetame

ettepanekut, et tervisest tulenevate takistustega inimesed peaksid saama vajaduspõhiseid

tervishoiuteenuseid (nii taastusravi kui taastusabi).

4. Hoolimata paremast tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuste kättesaadavusest tulevikus,

mis on oluline eeldus töövõimelanguse ennetamiseks ning ka hilisemate tööturuteenuste

tulemuslikuks osutamiseks, on tööealistele tervisest tulenevate takistustega inimestele

olulised ka vajaduspõhised tööturuteenused. Tööturuteenuste osutamise kohustus on

Töötukassal. Seetõttu soovime jätkata tööalase rehabilitatsiooni (TRT) osutamisega

tervisest tingitud komplekssete piirangutega inimestele (samuti pikaajalisel haiguslehel

olevatele inimestele, kes liituvad TRT sihtgrupiga 2024. aastal või tulevikus teistele

tööturul haavatavatele sihtgruppidele, nt pikaajalised töötud).

5. Tööalase rehabilitatsiooni selge eesmärk kehtivas õigusruumis on aidata inimesed

tööturule või toetada tööl püsimist. Oleme tööalasel rehabilitatsioonil viinud läbi

mahukad arendustegevused 2022-2023. aastal, mis puudutavad töövõime hindamise ja

tööalase rehabilitatsiooni suuremat seostatust, varasemate hindamistulemuste

(korduvat)kasutamist, teenuse protsessi lihtsustamist, standardiseeritud RFK-l põhineva

x-tee andmevahetuse loomist ning tööalase rehabilitatsiooni tulemuslikkuse hindamist.

Töökesksuse ja teenuse kvaliteedi arendamisega soovime jõuliselt jätkata ka 2024.-

2025. aastal. Oleme selleks alustanud uue TRT arendusprojekti elluviimist, mille

eesmärk on toetatud töölerakendamise põhimõtete kasutamine; samuti on koostöös

MKM-ga planeeritud vahendid ESF-st vastavasisuliste koolituste läbiviimiseks ning

koostöös Kutsekojaga alustatud tööhõivespetsialisti kutsestandardi loomist.

6. Kuivõrd senine TRT regulatsioon toetub osaliselt sotsiaalhoolekande seadusele, tuleb

TRT regulatsioon kujundada tööturumeetmete seadusesse ja tööhõiveprogrammi.

Kooskõlas rehabilitatsiooniteenuste VTK-ga näeme vajadust:

6.1. muuta TRT meeskonna koosseisu ja kitsendada kaasatavate spetsialistide loetelu;

6.2. täpsustada haridus-, kvalifikatsiooni ja täienduskoolituste läbimisega seotud nõudeid

(vastavalt VTK-s lk 11 viidatud murekohtadele);

6.3. luua regulatsioon, mille alusel valida TRT partnerid (tegevusloa nõude asendamine

kvalifitseerumistingimustega).

7. Uute TRT regulatsioonide väljatöötamine ja rakendumine peaks käima kooskõlas VTK

tegevuste ja ajaraamiga. VTK-sse on märgitud uute seaduseelnõude eeldatavaks

jõustumise ajaks 2026-2027. Sõltuvalt muudatuste rakendamiseks vajalikest

ettevalmistavatest tegevustest (IT-arendused, koolitused jm), võib olla vajalik

muudatuste jõustumine mitmes etapis. Näeme, et uuendatud sisu ja nõuetega tööalase

rehabilitatsiooni osutamine võiks toimuda alates 2027. aastast ning toetame, et

kehtestada üleminekuaeg, mis võimaldaks teenuse osutajatel ennast viia vastavusse uute

nõuetega.

8. Töötukassa oli kaasatud VTK väljatöötamisse ning esitas selle käigus tagasisidet. Oleme

tänulikud, et mitmeid töötukassa parandusettepanekuid on arvestatud, kuid soovime

siiski täpsustada järgnevat:

8.1. Lk 4 on toodud info, et keskmiselt kasutati 2022. aastal TRT-d inimese kohta 20,6

tundi (tabel 2). Esitasime 2023. aasta novembris kommentaari, et 20 h on

arvutuslikult korrektne number, kuid sisuliselt ebatäpne, sest see ei näita, kui palju

inimesed ühe teenuse/tegevuskava jooksul teenustunde saavad. 2022. aastal kasutas

teenust kokku 4538 inimest ja seal sees on nii need, kes alles aasta lõpus alustasid

teenusega, kui ka need, kelle teenusel osalemine lõppes 2022. aasta alguses.

Soovitame kajastada saadud teenuste mahtu ühe inimese kohta tegevuskava lõikes

tuginedes TARU andmetele: 2022. aastal sai 59% teenust kasutanud klientidest

teenuseid 20-40 tundi, 26% inimestest 40-60 tundi ja 13,9% klientidest kuni 20

tundi.

8.2. Lk 7 viide, et sotsiaalsel rehabilitatsioonil (SRT) ja TRT-l on osaliselt kattuv

eesmärk. Selgitasime novembris 2023, et osaline kattuvus SRT raames „töövõime

eelduste arendamine“ ja TRT raames „tööeluks ettevalmistamine“ on teadlik ja

vajalik, et mitte jätta SRT sihtgruppi kuuluvatele puuduva töövõimega tööealiste või

osalise töövõimega mitteaktiivsete inimeste puhul tähelepanuta töövõime eelduste

arendamist (arvestades mh, et töövõime korduvhindamisel ei pruugi enam tegemist

olla puuduva töövõimega). St see ei ole töötukassa vaate kohaselt murekoht, vaid

vajalik ja eesmärgipärane ja ei kahanda kummagi teenuse lisandväärtust. Lisaks:

mõlemal teenusel on kindel sihtgrupp, mille tõttu ei saa üks ja sama inimene osaleda

kahel teenusel korraga.

8.3. Lk 9 on märgitud, et haridust omandavatel lastel tuleb 16-aastaseks saades läbida

töövõime hindamise ja/või puude raskusastme tuvastamise selleks, et saada

kompleksse vajaduse korral rehabiliteerivaid teenuseid. Selgitasime, et 16-aastased

ei pea läbima töövõime hindamist selleks, et saada tööalast rehabilitatsiooni, kuna

tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamiseks on õigustatud ka need, kel on tuvastatud

ainult puue.

8.4. Oleme osaliselt nõus VTK II peatükis viidatud murekohaga (p 6), et

rehabilitatsiooniteenuste andmevahetus ei taga sujuvat teenuseosutamist, sh

valdkondade üleselt. Juhime siiski tähelepanu, et tööalasel rehabilitatsioonil on

juba tagatud digitaalne, turvaline ja kiire andmevahetus töötukassa ja

teenuseosutajate vahel; sh varasemate hindamistulemuste ja kliendi taustaandmete

kättesaadavaks tegemine teenuseosutajatele. Jätkuvat edasiarendamist vajab

õigusruum, mis ei võimalda hetkel kliendi kohta olemasolevaid andmeid jagada

kohalike omavalitsuste, SRT osutajatega või tervisevaldkonnaga.

8.5. Täiendavalt soovime täpsustada VTK III peatükki (rehabilitatsiooniteenuste

korralduse regulatiivsed muudatused), mis puudutab kavatsust praeguste

rehabilitatsiooniteenuste eelarve abil suurendada tervishoiuteenuste mahtu. Tööalase

rehabilitatsiooni teenust kaasrahastatakse kuni 2026. aastani ESF vahenditest ning

võimalikku rahastuse jätkamist töötukassa vahenditest ei ole töötukassa nõukogu

otsustanud.

Jätkame töötukassa poolt tööalase rehabilitatsiooni arendustegevustega ning oleme valmis

panustama terviklikku rehabilitatsioonisüsteemide ümberkujundamisesse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Paavel

juhatuse esimees

Sirlis Sõmer-Kull [email protected]

Brit Rammul [email protected]

Karin Hanga [email protected]