Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/4198-3 |
| Registreeritud | 02.02.2024 |
| Sünkroonitud | 25.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Õdede Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Õdede Liit |
| Vastutaja | Brit Tammiste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere
Edastan Eesti Ãdede Liidu tagasiside Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele.
Gerli Liivet
Eesti Ãdede Liit
Asepresident
Digiallkirjad
Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee
Signe Riisalo, Riina Sikkut Sotsiaalministeerium Teie: 29.11.2023
Meie: 02.02.2024
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Nõustume, et täna kehtiv regulatsioon on vananenud ja takistuseks uute väljakutsetega tegelemiseks. Väljatöötamiskavatsuses on hetke probleemkohad kokkuvõtlikult ja selgelt välja toodud. VTK visioon on integreerida erivajadustega inimestele suunatud sotsiaalsete rehabiliteerivate sekkumiste osutamine tervishoiuteenustega ja need viiakse TTKS haldusalasse. Praeguse rehabilitatsiooniteenuste eelarve abil on mõistlik suurendada tervishoiuteenuste mahtu ning teenuste paiknemine ühe seaduse haldusalas on dubleerivate tegevuste (nt hindamiste jms) vätimiseks asjakohane. Samuti on asjakohane, et edaspidi ei ole teenuse katkemine reguleeritud inimese vanusega, vaid teekond muutub hinnatud vajadustest sh individuaalsetest vajadustes lähtuvaks. Positiivne, et konkreetsemaks soovitakse muuta teenuse kvaliteedi tagamine ning teenuseosutajate ning protsessis osalejate rollide selgust, tõhustades andmevahetust rehabilitatsiooni teenuseosutajate vahel sh arstlikke diagnooside kõrval muutub hindamisel veel olulisemaks andmevahetuskeel RFK klassifikaator. Hetkel puudub lisaks informatsioon millal ja kuidas rakendub RKH 11 (viidatud lk 14). Siinkohal on vajalik veenduda, et arsti, õe jt tervishoiutöötajate õpetes oleks RFK klassifikaator piisaval määral integreeritud ning üleminekuperioodis pakutakse vajalikke täiendkoolitusi. Hetkel ei ole VTKs selge, mida mõeldakse rehabilitatsiooni baaskoolituse õppekava all (lk 11). Juhime tähelepanu, et hetkel on ebapiisavalt kirjeldatud kohaliku omavalitsuse, sotsiaalsüsteemi ja tervishoiuasutuste seotus ning info omavaheline jagamine. Millist mõju kavandatavad muudatused avaldavad kõikidele kolmele osapoolele? Kes tegeleb inimese juhtumi juhtimisega? Hetkel kirjeldatuna tundub pigem, et tervishoiusüsteem saab oluliselt tööd juurde. Tervishoiusüsteemis on aga paraku samuti töötajate puudus, seega peab saama seadusemuudatustega täpselt kirjeldatud, kuidas rehabilitatsiooniteenus tervishoiuteenustega
Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee
integreeritakse ning kuidas tekivad seoses tervishoiu- ja sostiaalsüsteemi ning KOV vahel. Tore kui reaalselt kulud väheneksid, kuid esialgselt ei ole põhjust sellele loota, kuna ümberkorraldusi peavad tegema kõik osapooled. Lugedes ka paralleelselt TTKS VTKd saatis meid üha suurenev veendumus, et ehk peaks olema eesmärk üks ühine seadus, milleks on tervise- ja sotsiaalteenuste osutamise üldseadus? Ühine seadus võimaldaks paremini üle vaadata ka teenuste rahastamise. Kindlasti ei ole kuidagi põhjendatud, miks peaks olema „tulusam pakkuda teenus töötukassale“ (lk 12 alusel). TTKS VTK punktis 11.2. välja toodud „seni tervishoiuteenusteks ja sotsiaalteenusteks eristatud tervisega seotud teenused on võimalik siduda ühtseks inimsõbralikumaks teenuste komplektiks“, annab omakorda põhjuse kaaluda TTKS ja SHKS ühtseks tervikuks kujundamist. Hetkel on valmimisel mitmed tervishoiu valdkondade arengukavad, mis hakkavad kujundama suunda järgmiseks kümneks aastaks. Eeldame, et nende arengukavade raames tehtud kokkulepped, saavad samuti suunama uue seaduse põhimõtteid ning toetavad planeeritud muudatusi tervishoius. Lugupidamisega EÕL nimel Gerli Liivet /allkirjastatud digitaalselt/ EÕL asepresident
Digiallkirjad
Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee
Signe Riisalo, Riina Sikkut Sotsiaalministeerium Teie: 29.11.2023
Meie: 02.02.2024
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Nõustume, et täna kehtiv regulatsioon on vananenud ja takistuseks uute väljakutsetega tegelemiseks. Väljatöötamiskavatsuses on hetke probleemkohad kokkuvõtlikult ja selgelt välja toodud. VTK visioon on integreerida erivajadustega inimestele suunatud sotsiaalsete rehabiliteerivate sekkumiste osutamine tervishoiuteenustega ja need viiakse TTKS haldusalasse. Praeguse rehabilitatsiooniteenuste eelarve abil on mõistlik suurendada tervishoiuteenuste mahtu ning teenuste paiknemine ühe seaduse haldusalas on dubleerivate tegevuste (nt hindamiste jms) vätimiseks asjakohane. Samuti on asjakohane, et edaspidi ei ole teenuse katkemine reguleeritud inimese vanusega, vaid teekond muutub hinnatud vajadustest sh individuaalsetest vajadustes lähtuvaks. Positiivne, et konkreetsemaks soovitakse muuta teenuse kvaliteedi tagamine ning teenuseosutajate ning protsessis osalejate rollide selgust, tõhustades andmevahetust rehabilitatsiooni teenuseosutajate vahel sh arstlikke diagnooside kõrval muutub hindamisel veel olulisemaks andmevahetuskeel RFK klassifikaator. Hetkel puudub lisaks informatsioon millal ja kuidas rakendub RKH 11 (viidatud lk 14). Siinkohal on vajalik veenduda, et arsti, õe jt tervishoiutöötajate õpetes oleks RFK klassifikaator piisaval määral integreeritud ning üleminekuperioodis pakutakse vajalikke täiendkoolitusi. Hetkel ei ole VTKs selge, mida mõeldakse rehabilitatsiooni baaskoolituse õppekava all (lk 11). Juhime tähelepanu, et hetkel on ebapiisavalt kirjeldatud kohaliku omavalitsuse, sotsiaalsüsteemi ja tervishoiuasutuste seotus ning info omavaheline jagamine. Millist mõju kavandatavad muudatused avaldavad kõikidele kolmele osapoolele? Kes tegeleb inimese juhtumi juhtimisega? Hetkel kirjeldatuna tundub pigem, et tervishoiusüsteem saab oluliselt tööd juurde. Tervishoiusüsteemis on aga paraku samuti töötajate puudus, seega peab saama seadusemuudatustega täpselt kirjeldatud, kuidas rehabilitatsiooniteenus tervishoiuteenustega
Eesti Õdede Liit Reg nr. 80023096 Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136 www.ena.ee
integreeritakse ning kuidas tekivad seoses tervishoiu- ja sostiaalsüsteemi ning KOV vahel. Tore kui reaalselt kulud väheneksid, kuid esialgselt ei ole põhjust sellele loota, kuna ümberkorraldusi peavad tegema kõik osapooled. Lugedes ka paralleelselt TTKS VTKd saatis meid üha suurenev veendumus, et ehk peaks olema eesmärk üks ühine seadus, milleks on tervise- ja sotsiaalteenuste osutamise üldseadus? Ühine seadus võimaldaks paremini üle vaadata ka teenuste rahastamise. Kindlasti ei ole kuidagi põhjendatud, miks peaks olema „tulusam pakkuda teenus töötukassale“ (lk 12 alusel). TTKS VTK punktis 11.2. välja toodud „seni tervishoiuteenusteks ja sotsiaalteenusteks eristatud tervisega seotud teenused on võimalik siduda ühtseks inimsõbralikumaks teenuste komplektiks“, annab omakorda põhjuse kaaluda TTKS ja SHKS ühtseks tervikuks kujundamist. Hetkel on valmimisel mitmed tervishoiu valdkondade arengukavad, mis hakkavad kujundama suunda järgmiseks kümneks aastaks. Eeldame, et nende arengukavade raames tehtud kokkulepped, saavad samuti suunama uue seaduse põhimõtteid ning toetavad planeeritud muudatusi tervishoius. Lugupidamisega EÕL nimel Gerli Liivet /allkirjastatud digitaalselt/ EÕL asepresident
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Arvamus | 08.03.2024 | 18 | 1.2-1/4198-19 | Sissetulev kiri | som | Haridus- ja Noorteamet |
| Arvamus | 07.03.2024 | 19 | 1.2-1/4198-18 | Sissetulev kiri | som | Tervisekassa |
| Arvamus | 06.03.2024 | 20 | 1.2-1/4198-17 | Sissetulev kiri | som | Sotsiaalkindlustusamet |
| Arvamus | 05.03.2024 | 21 | 1.2-1/4198-12 | Sissetulev kiri | som | Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA |
| Arvamus | 05.03.2024 | 21 | 1.2-1/4198-13 | Sissetulev kiri | som | Eesti Arstide Liit |
| Arvamus | 05.03.2024 | 21 | 1.2-1/4198-11 | Sissetulev kiri | som | Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit |
| Arvamus | 05.03.2024 | 21 | 1.2-1/4198-14 | Sissetulev kiri | som | MTÜ Papaver |
| Arvamus | 05.03.2024 | 21 | 1.2-1/4198-15 | Sissetulev kiri | som | Eesti Muusikateraapia Ühing |
| Arvamus | 05.03.2024 | 21 | 1.2-1/4198-16 | Sissetulev kiri | som | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Arvamus | 04.03.2024 | 22 | 1.2-1/4198-10 | Sissetulev kiri | som | Eesti Logopeedide Ühing |
| Arvamus | 04.03.2024 | 22 | 1.2-1/4198-8 | Sissetulev kiri | som | Eesti Taastusarstide Selts |
| Arvamus | 04.03.2024 | 22 | 1.2-1/4198-9 | Sissetulev kiri | som | Eesti Töötukassa |
| Arvamus | 04.03.2024 | 22 | 1.2-1/4198-7 | Sissetulev kiri | som | Eesti Eripedagoogide Liit |
| Arvamus | 01.03.2024 | 25 | 1.2-1/4198-6 | Sissetulev kiri | som | Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit |
| Arvamuse edastamine | 01.03.2024 | 25 | 1.2-1/4198-5 | Sissetulev kiri | som | Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA |
| Arvamus | 01.03.2024 | 25 | 1.2-1/4198-4 | Sissetulev kiri | som | Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon |
| Arvamuse edastamine | 02.02.2024 | 53 | 1.2-1/4198-2 | Sissetulev kiri | som | Eesti Ravimihulgimüüjate Liit |
| Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus | 29.11.2023 | 118 | 1.2-1/4198-1 | Väljaminev kiri | som | Rahandusministeerium, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet, Tervise Arengu Instituut, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit , Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Psühholoogide Liit , Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Eripedagoogide Liit , MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Pimedate Liit, Eesti Nägemispuudega Laste Vanemate Liit, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Linnade ja Valdade Liit , Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Perearstide Selts, Eesti Taastusarstide Selts, Õiguskantsler, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA, Eesti Pereõdede Ühing, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Lasteaednike Liit, SA Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Liit, Sihtasutus Autistika, Eesti Haiglate Liit, Justiitsministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Riigikantselei, Papaver MTÜ, MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing, Varajase Kaasamise Keskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |