Arvamus

Saatja: <"SM Info">

Saadetud: 05.03.2024 12:38

Adressaat: <"SM Info">

Teema: FW: [Päring#1000349630] FW: Eesti Muusikateraapia ühingu sisend

SHS VTK'le

From: &lt;&gt;Sent: Monday, February 26, 2024 4:10 PMTo: Brit Tammiste

&lt;&gt;Cc: Subject: Eesti Muusikateraapia ühingu sisend SHS VTK'le

Tere Edastan teile Eesti Muusikateraapia Ühingu sisendi SHS VTKle.

Loodan, et leiate sellest tuge ja häid mõtteid.Oleme valmis panustama ka

edasises töös seaduseelnõu väljatöötamisel. Lugupidamisega Siiri

ViilMuusikaterapeut (kutsetase 6)Pereterapeut (superviseeritav)Eesti

Muusikateraapia ÜhingJuhatuse liigeTel 55 155 78

________________________________

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust

saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain

information which is classified for internal use. If you are not the

intended recipient of this message, please notify the sender immediately

and delete the message.

________________________________

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust

saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain

information which is classified for internal use. If you are not the

intended recipient of this message, please notify the sender immediately

and delete the message.

Edastame Eesti Muusikateraapia Ühingu sisendi Sotsiaalhoolekande seaduse väljatöötamiskavatsusele

Esmalt soovime tunnustada Sotsiaalministeeriumi niivõrd olulise ja suuremahulise reformi ettevõtmise

eest. Väljatöötamiskavatsuses (VTTK) välja toodud senise süsteemi puudused on meie hinnangul selgelt

välja toodud ning muusikateraapia kui teaduspõhise sekkumise rakendamise raskustega kooskõlas.

Samuti soovime tänada, et rehabilitatsiooniteenused on olnud seni ainus püsivalt Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala riiklikult rahastatav teenus, mille kaudu on olnud võimalik abivajajatele muusikateraapiat

pakkuda. Täna ei ole loovteraapiatel sh muusikateraapial Tervisekassa koodi, et teenuseid

meditsiinisüsteemis osutada ning samuti ei ole täna võimalik muusikaterapeudil ennast registreerida

tervishoiuteenuse osutajana, kuna ei mahu tervishoiutöötaja mõiste alla. Seetõttu on äärmiselt oluline,

et teie ettekandest VTTK tutvustamisel VATEKis, oli nähtav loovteraapiate olulisus ning silmapaistev

osakaal osutatud teenustest 2022 aastal (23 665 teenustundi lastele ning 20 852 täiskasvanutele).

Oleme koondanud enda sisendi väljatöötamiskavatsusele teemade lõikes ning toome välja ka

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse väljatöötamiskavatsusele edastatud seisukohad, mis siinkohal

on asjakohased.

Seosed teiste SOM strateegiate ja visioonidega

● Vaimse tervise püramiidiga seos – muusikaterapeudid toimivad olulises osas kogukonna

teenustena töötades üle Eesti erinevates piirkondades ja töötades nii funktsionaalsel,

rekreatiivsel kui psühhoterapeutilisel tasandil, pakkudes nii psühhoharidust kui psühholoogilisi ja

psühhoteraapia sekkumisi,. Muusikateraapia kliiniliste sekkumiste maht on täna tagasihoidlik,

kuna seda pakutakse ainult erasektori teenusena ning minimaalse mahuga Eesti haiglates teiste

erialade Tervisekassa koodide alt.

● Astmelise mudeliga seos – meie hinnangul saab astmel 2 töötada muusikaterapeut tase 6 ning

astmetel 3 ja 4 magistrikraadiga või loovterapeut (muusikaterapeut) tase 7 (v.t allpool tabel 1)

Muusikateraapia teaduspõhisus

Muusikateraapia teenuse osas on teadus- ja tõenduspõhisus piisav konkreetsete diagnooside osas Terviskassa teenuste mõistes, kuid mitte kõigi. Seetõttu on oluline defineerida, millise muusikateraapia väljaõppega muusikaterapeut võib töötada funktsionaalsel, rekreatiivsel või psühhoteraapia tasandil sh uutes planeeritavates standardiseeritud sekkumistes.

Eesti Loovteraapia Ühinguga koostöös oleme esitanud detsembris 2023 Tervisekassale ettepaneku võimaldada Tervisekassa koodi järgmiste diagnooside osas, mille osas meie hinnangul on tõendus- ja teaduspõhisus piisav:

1) Orgaanilised – k.a. sümptomaatilised psüühikahäired F00-F02.8 kui ilmnevad depressiooni

sümptomid.

2) Kerge orgaaniline tunnetushäire F06.7

3) Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired F20-21

4) Meeleoluhäired F30-F39

5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired F40-F49

6) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired F60-F69

7) Pervasiivsed arenguhäired F80, F82-84

8) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired F90-98.

Näeme muusikateraapia sekkumiste efektiivsust ka teiste diagnooside korral, kuid senine teadustööde

maht ei ole piisav, et veenda selles Tervisekassat. Oleme ka teadlikud, et Tervisekassa on tellinud analüüsi

muusikateraapia teaduspõhisusest, kuid selle täitja ja täitmise aeg on meile teadmata.

Samuti oleme koos Loovteraapia Ühinguga edastanud Tervisekassale seisukoha, et riiklikus süsteemis

peaks töötama vaid kutset omav muusikaterapeut, kes võtab regulaarselt supervisioone/kovisioone ning

lähtuvalt kutsetasemest töötab kindlaks määratud sihtgrupiga. Leiame, et psühhoteraapiat saab osutada

vaid kutset 7 omav muusikaterapeut.

Oleme kutseühingus välja töötanud muusikaterapeutide kvalifikatsioonide ja definitsiooni mudeli, mis

väärtustab kutse taotlemist ja pidevat supervisiooni ning loob õigusselguse muusikaterapeudi mõiste

kasutamisel. Sellel on kaks olulist alust – kutse taotlemise väärtustamine ja supervisioonid.

Muusikaterapeudi mõiste defineerimine

Tõdeme, et muusikaterapeutide osas on vajalik lisaks kutse 6 ja 7 olemasolule muusikaterapudi mõiste

selgem määratlemine, mistõttu on ühingu juhatus kõigi SOM poolt planeeritavate seadusemuudatuste

baasil välja töötanud muusikaterapeutide kutsetasemed, mis sätestavad selged muusikaterapeudi

erinevate tasandite nimetused, kvalifikatsiooninõuded ja töötamise pädevused. Läbi selle soovime anda

avalikkusele ja riigile selge sisendi, millise kvalifikatsiooniga muusikaterapeut võib töötada teatud

sihtgruppidega. Oleme planeerinud kvalifikatsioonide ja nimetuste tasemete kinnitamise 23.3.2024

toimuvale ühingu üldkoosolekule.

Loodame siinkohal, et SHS muudatused koostoimes TTKS muudatustega sätestavad selgelt ka riiklikul

tasandil teraapiate ja terapeutide mõisted ja kvalifikatsiooninõuded. Oleme ühinguna valmis panustama

antud protsessi. Toome siinkohal tabelis 1 välja meiepoolse ettepaneku muusikaterapeutide

kvalifikatsiooni mudeli osas.

Tabel 1. Eesti Muusikateraapia Ühingu ettepanek muusikaterapeudi tasemete ja kvalifikatsiooni seoste osas.

Muusika-terap eudi tase

Kvalifikatsiooni nimetus

Väljaõppe maht Töötamise võimalused

Seos astmelise abi mudeliga

I tase Muusikaterapeut väljaõppes

EMTA muusikateraapia algkursus (15EAP) läbitud, õpib EMTA muusikateraapia põhikursusel (45EAP)

Töötab põhikursusel õppimise ajal institutsioonis, superviseerituna.

Ei tööta astmelise abi mudelis

II tase Muusikaterapeut (superviseeritav)

EMTA muusikateraapia alg- ja põhikursus läbitud ja/või muusikateraapia magistrikraad omandatud

Töötab institutsioonis (praktikabaas) superviseerituna (sh kutse taotlemiseks vajaliku töökogemuse saamine peale väljaõpet)

Ei tööta astmelise abi mudelis

III tase Muusikaterapeut tase 6

EMTA muusikateraapia alg- ja põhikursus läbitud ning taotlenud kutse 6

Töötab institutsioonis sh nii riiklikud kui KOV teenused1, funktsionaalne ja rekreatiivne tase. Puudub õigus töötada iseseisvalt (erapraksises)

Astmelise abi 2 tase. Ilma kutseta, ainult magistrikraadiga - Tervishoiutöötaja registrisse registreerimisel vajalik esitada supervisiooni tõend ning 200h töötamise kogemuse kinnitus (s.o kutse 6 taotlemise tingimus)

IV tase Muusikaterapeut tase 7

EMTA muusikateraapia alg- ja põhikursus läbitud ja/või muusikateraapia magistrikraad omandatud ning on taotlenud kutse 7

Töötab iseseisvalt Ohvriabi klientidega (on olemas trauma lisapädevus). Võib töötada iseseivalt erapraksises. Psühhoterapeut.

Astmelise abi 3 ja 4 tase

Alushariduse kriteerium – Ohvriabi seaduse väljatöötamisel kaasati küll ka loovteraapiate ja

psühhoteraapia koolkondade (nt Pereteraapia) esindajad, kuid seaduse alusel loodud määrus kutsega

loov- või pereterapeudile teenuse osutamise võimalust ei loonud. Toona toodi välja kahte raskuskohta:

alusharidus ja traumakoolituse väljaõpe.

Alusharidus on oluline, kuid meie hinnangul võiks aluseks võtta kutsestandardid – kui teraapiasuuna

kutsestandard määratleb asjakohased kõrgharidusnõuded (uues kutsesüsteemis oskuste profiilid) kutse

taotlemiseks, siis tuleks neid ka aktsepteerida riiklikus süsteemis. Tänane raskuskoht on psühholoogia

magistrikraadi nõudmine sisuliselt kõigi teraapiasuundade alusharidusena, mis sunnib kõiki lisaks

erialasele kõrgharidusele ja kutsele omandama ka psühholoogia magistrikraadi. Viimane ei ole meie

hinnangul põhjendatud, kuna nii teraapiasuundade väljaõppes on psühholoogiaainete osakaal arvestatav

kui ka kutse taotlemisel hinnatakse psühholoogia ainete piisavust.

1Sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon, KOV allasutused ja koolid, Tervisekassa teenused, erasektori vaimse tervise keskused.

Traumatööks vajaliku kvalifikatsiooni sätestamine on samuti kriitilise tähtsusega. Sotsiaalministeerium

on määratlenud teatud teenuste puhul piisava traumaalase väljaõppe. Nt hooldusperede osas on

Sotsiaalministeerium määratlenud, et piisavaks traumaväljaõppeks on TBRI® (Trust-Based Relational

Intervention) – Usalduslikel suhetel põhinev sekkumine. Oluline on määratleda, millistele kriteeriumitele

peab trauma väljaõpe vastama, et saaksime ühinguna muusikaterapeutidele (tase 7) vastava täiendõppe

korraldada või vajalikku oskuste profiili hinnata.

Seostamine olemasolevate kutsetasemetega – peame oluliseks väärtustada täna toimivat

kutsesüsteemi. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks

vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid

kasutatakse muusikateraapia väljaõppe õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Lisaks leiame, et

on oluline riiklikult tunnustada kutsete taotlemist – läbi selle on võimalik tagada töötavate terapeutide

kvalifikatsiooni olemasolu lisaks baasväljaõppele. Lisaks on Eesti kutsesüsteemis olevad muusikateraapia

kutsetase 6 ja 7 kooskõlas Euroopa Muusikateraapia Konföderatsiooni (EMTC) juures tegutseva Euroopa

Muusikateraapia Standardite Komisjoni (EMTS Commission) poolt välja töötamisel olevate

kompetentsipõhiste soovituslike miinimumstandarditega muusikateraapia väljaõppe osas. Standardites

on määratletud Euroopa üleselt pädevused, mida peetakse vajalikuks ohutuks ja tulemuslikuks

muusikateraapia rakendamiseks muusikaterapeudi kutsealale sisenemisel. Standardid kinnitatakse ning

avaldatakse eeldatavalt lähikuudel. Osaleme ühinguna aktiivselt ka kutsesüsteemi reformi

kaasamisseminaridel, et kaasa mõelda muudatusettepanekute teemadel.

Muusikateraapia väljaõppe põhjalikkuse tunnustamine ning kutse taotlemise motivatsioon - olukord,

kus muusikaterapeutide väljaõppe pikkus kutsetase 6 saavutamiseks on ressursimahukas (5-7 aastat),

kuid on riiklikus süsteemis vähem aktsepteeritud kui nt vaimse tervise õde, vajab muutmist. Näitena saab

siinkohal tuua:

● Ohvriabi seaduse §13 lg 2 alusel Sotsiaalkaitseministri määruse2 Ohvriabi psühholoogilise

nõustamise või psühhoteraapia osas, mis eeldab lisaks muusikaterapeudi väljaõppele ka

psühholoogia magistrikraadi.

● Ka kogemusnõustajate väljaõpe piirdub lühiajalise väljaõppega, kuid on sotsiaalhoolekande

seaduse mõistes võrdne loovteraapia väljaõppega (mõlemad saavad kuuluda meeskonda).

● Töötukassal on olemas kogemusnõustaja teenus, kuid loovteraapiad teenust osutada ei saa

psühholoogilise nõustamise alt, kuna eeldus on psühholoogia magistrikraad

Seetõttu ei ole täna ka erialaselt pädevatel ja kvalifikatsiooniga muusikaterapeutidel motivatsiooni kutset

taotleda, kuna see ei anna võimalust osutada teenust riiklikus süsteemis v.a rehabilitatsioonisüsteem,

kus aga teenuste tasud ei ole terapeudile motiveerivad. Seetõttu on ka kutseühingul täna keeruline

motiveerida inimesi kutset taotlema ning oleme olukorras, kus muusikateraapia magistritaseme

väljaõppega ja kutseta terapeut, kes ei käi supervisioonis ega täiendõppel, saab töötada

rehabilitatsioonisüsteemis. Leiame, et kutse taotlemine on aga meede, mis tagab muusikaterapeudi

pideva enesetäiendamise, eneseanalüüsi ning sekkumiste kvaliteedi.

2 Sotsiaalkaitseministri 03.04.2023 määrus nr 20, “Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused”

Kavatsus kaardistada standardsed sekkumised - Oleme nõus, et senises süsteemis ei ole asjakohane

lähtuda kliendi diagnoosist või puudest vaid konkreetsest vajadusest. Hetkel SOM poolt 35 KOVs

piloteeritav ISTE projekt on andnud hea kogemuse ka muusikaterapeutidele nii esmase kliendi vajaduste

hindamise kui sekkumiste eesmärkidega sidumise ja süsteemse tulemuse hindamise kaudu. Oleme ka

selles projektis kogenud, kuidas muusikateraapia sekkumine sobib ühele sama diagnoosi ja puudega

kliendile ja ei sobi teisele, kuna haigusseisund ja psüühiline seisund on erinevad. Tõdeme, et

muusikateraapia seisukohast on võimalik kaardistada sobilikud muusikateraapia sekkumised – nt

logopeediliste raskustega kliendid (nii lapsed kui täiskasvanud (nt insuldi järgne taastus)), autismispektri

häirega kliendid, liikumisraskustega kliendid, depressiivsed ja ärevad kliendid jne kuid eeskätt peab

muusikaterapeut omama pädevust hinnata kliendi vajadusi ning luua kliendi vajadustele ja võimekustele

vastav teraapia sekkumisplaan. Kindlatele sihtrühmadele on võimalik koondada uurimistöödes kasutatud

mõõdikuid ja sihtrühmale sobilikke sekkumistehnikaid.

Lisaks soovime rõhutada tänase süsteemi nõrkusena meeskonnatöö rahastamise puudumist. Leiame, et

parima sekkumise tagamiseks on oluline näha ette ressurss kliendiga töötavate meeskonnaliikmete

ühisaruteludeks, võrgustikutööks nii meeskonna siseste kui väliste spetsialistidega. Hetkel lahendavad

teenuseosutajad probleemi erinevalt kajastades või siis üldse mitte tööaega tasustades.

Lastele ja täiskasvanutele teenuseosutamise erinevus SHSs - Analüüsides teie poolt välja toodud

statistikat osutatud teenuste kohta 2022 a näeme, et täiskasvanutele osutatud teenustes on

loovteraapiate osakaal kolmandal kohal sekkumiste mahust olles sisuliselt esimeseks

teraapiasekkumiseks peale psühholoogilist nõustamist. Sama trendi näitab ka SOM poolt KOVdele antava

vaimse tervise teenuste rahastamise statistika – loovteraapiad on psühholoogilise nõustamise ja

pereteraapia teenuse järel kolmandal kohal. Mõlemas meetmes on muusikateraapia hinnad

konkurentsivõimelised ning motiveerivad. Samal ajal on muusikateraapia teenus defitsiitne lastele

suunatud rehabilitatsiooniteenustes ning muusikateraapia ressurssi napib osutamaks lastele teenust

piisavas mahus, mis oleks nõudlusega kooskõlas. Raskus antud olukorra taga on rehabilitatsiooniteenuste

tasude suurus (mis on VTTKs välja toodud) ning laste sihtgrupiga töötamise erisused. Muusikaterapeute,

kes on valmis tänastes tingimustes töötama lastega, ei ole palju. Ka siin näeme võimaliku lahendusena, et

muusikateraapia aktsepteerimise korral riiklikus süsteemis laiemalt, annab kindluse uutele eriala

õppijatele ja praegustele muusikaterapeutidele läbida kutse taotlemine ning tagada endale seeläbi

turvalisus ja kindlus.

Teiste riikide kogemused - Standardsete sekkumiste kaardistamisel on asjakohane võtta eeskujuks ka

teiste riikide kogemus ning saame siinkohal tuua mõne näite üle maailma haiglatest, kus muusikateraapia

on üheks sekkumiseks - nt Soomes Seinäjoki Keskhaiglas on pikemal perioodil rakendatud vibroakustilist

teraapiat erinevate diagnooside korral3, Tai asuv MedPark haigla4, Orlandos asuv Arnold Palmer Hospital

for children5 ja erinevad Inglismaa haiglad6 pakuvad muusikateraapiat erinevate diagnooside korral.

2023 avaldati teadustöö muusikateraapia rakendamisest meditsiinisüsteemis erinevate diagnooside

osas7.

7 - Khawsar, Jannatul, 2022/12/01, Music Therapy in Hospital Settings : From the Perspective of a Medical Music Therapist DOI:10.5281/zenodo.8136194

6 Nt University Hospitals Bristol, Chelsea and Westminster Hospital

5 https://www.arnoldpalmerhospital.com/

4 https://www.medparkhospital.com/en-US/

3 Hynynen et al, 2017

Mõistame, et teiste riikide kogemus tuleb nähtavaks tuua põhjalikult ning tuginedes teaduslikult

usaldusväärsetele andmetel. Oleme valmis ühinguna vastavad kaardistused ja analüüsid tegema

toetamaks seaduse väljatöötamise protsessi.

Palume lisada Sotsiaalministeeriumi kooskõlastusringi edaspidi ka Eesti Muusikateraapia Ühing ning

kaasata SHS seaduse väljatöötamise töörühmadesse meie ühingu esindajana Eesti Muusikateraapia

Ühingu juhatuse liige Siiri Viil ([email protected]).

Lugupidamisega

Siiri Viil

Eesti Muusikateraapia Ühing

Juhatuse liige