Arvamus

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium 04.03.2024 nr 10

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus rehabilitatsiooniteenuste VTK-le

Eesti Puuetega Inimeste Koda tunnustab mõtet, et püüatakse lahendada rehabilitatsioonisüsteemi

killustatuse probleemi, kuid teiselt poolt ei ole näha tegevusi ja samme, kuidas hakkab kujunema

abi saamine erinevate sihtgruppide vaates tervishoiuvaldkonnas. Seega peame oluliseks välja

tuua küsimused ja teemapüstitused eesmärgiga, et kõik rehabilitatsiooniteenust vajavad

sihtgrupid saaksid uues loodavas süsteemis lahenduse.

VTK-s on nimetatud, et praegune rehabilitatsiooniteenuste süsteem ei vasta inimeste

vajadustele, dubleerib kohati tervishoiu ja hariduse tugiteenuseid ega paku seetõttu selgelt

lisandväärtust. Soovime rõhutada, et rehabilitatsioonisüsteem peab olema terviklik süsteem ja

tagama inimesele rehabilitatsiooni (võimalikult parima taastumise), mitte pakkuma ainult

lisandväärtust.

VTK-s tuuakse välja üheks läbivaks probleemiks, et teenusele jõuavad need, kellel seda

tingimata alati vaja pole ning teenust ei ole võimalik saada nendel, kellel on abivajadusest

lähtuvalt rehabilitatsioonteenuse vajadus. Tänases süsteemis ei ole lastele täielikult kättesaadav

tugispetsialistide abi haridussüsteemis, mida kinnitab ka Riigkontrolli 2020. aasta aruanne1 ja

VTK ise viitega, et SRT-le jõuavad inimesed, kes pole piisavalt hariduse tugiteenuseid saanud.

Kuidas on planeeritud hariduse tugispetsialistide puudusele tähelepanu pöörata? Kas on plaanis

1 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2516/language/et-EE/Default.aspx

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

valdkonda suunata lisaressurssi? Kas lisaks on VTK tegemise käigus uuritud või on planeeritud

uurida (ja kas on andmete põhjal üldse võimalik), kui suur puudus on tervishoius üksikteenuste

osutamisest? Kas teenuste puuduliku kättesaadavuse taga on alarahastus või spetsialistide

puudus? Kuidas planeeritakse tervikuna seda olukorda lahendada?

VTK-s on mitmel korral toodud ühe probleemina välja teenuste dubleerimine erinevates

süsteemides. Kas on võimalik andmete põhjal analüüsida, mis teenuste dubleerimise tagajärg on

- kui palju spetsialistide ressursse teenuste dubleerimise tulemusena eesmärgipäraselt ei

kasutata?

VTK nimetab ühe võimaliku mõjuna riigieelarve kulu vähenemise, kuna samaaegselt mitmest

süsteemist teenuse saamine ei ole enam võimalik, vajaduspõhisema ning õigeaegsema teenuse

osutamise tulemusel väheneb eeldatavalt korduvalt teenusele jõudvate ja kompleksteenuste

vajadustega inimeste arv, kuna tervishoiu üksikteenustele jõutakse kiiremini, enne, kui raskem

kompleksteenuste vajadus jõuab välja kujuneda. Leiame, et eelpool väljatoodud analüüsid

võimaldavad mõista tervikpilti, milline on reaalne ressursside vajadus ühes või teises süsteemis

ja kas muudatuse mõju tulemusena väheneb riigieelarve kulu või mitte, sest hetkel on mõju

hinnang hüpoteetiline ja sellest tulenevalt on suur oht, et SRT eelarve jagamine tervishoiu ja

kohalike omavalitsuste, erihoolekandeteenuse osutajate vm sotsiaalteenuste osutajate vahel

põhjustab olukorra, kus üheski süsteemis ei ole piisaavalt ressursse, et inimesele terviklik abi

tagatud oleks.

VTK visioon on integreerida erivajadustega inimestele rehabiliteerivate sekkumiste osutamine

tervishoiuteenustega, pakkudes funktsioonide taastamisele ning säilitamisele suunatud teenuseid

tervisevaldkonnateenustena. Seejuures arendatakse välja täiendavad eri sihtgruppidele

vajalikud sotsiaal- ja terviseteenused ning kujundatakse ümber tööalase rehabilitatsiooni sisu.

Siinkohal on oluline aru saada, kuidas hakkab erinevate sihtgruppide lõikes inimese

rehabilitatsiooniteenuse teekond välja nägema. Kuidas korraldusmudelid on mõeldud toimima?

Peame oluliseks lähtuda isikustatud eelarve põhimõttest, et inimene saab ise valida

teenuseid/tegevusi/spetsialiste erinevate teenuseosutajate juures. Inimese võimalus ise oma

teenuseid juhtida ning rahakasutust planeerida on inimesekeskne ja paindlik ning uue

süsteemi loomisel oluline tagada, sh tagada inimesele jooksev ülevaade kasutatud

teenustest, eelarvejäägist ja progressist.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

VTK-s on välja toodud, et Tervishoiuteenuse osutaja roll peaks olema inimese terviseseisundist

tingitud tegutsemis- ja osaluspiirangute hindamine ning hindamise tulemusest lähtuvalt

teenusvajaduse otsustamine, teenusele suunamine ning teenuse osutamine. Sobiva

sekkumise/teenuse vajaduse tuvastamine peab tuginema individuaalsele vajaduse hindamisele.

See tähendab, et tervishoiutöötaja kirjeldab lisaks diagnoosi panemisele inimese vajadusi

standardses keeles ning tuvastab ka tema tervisest tuleneva abivajaduse. Selleks, et

tervishoiutöötaja saaks inimese vajadusi ühetaoliselt kirjeldada, tuleks võtta tervishoiuteenuste

osutamisel kasutusele ühtne andmevahetuskeel (RHK-11 haiguste klassifikaator). Siinkohal

peame oluliseks välja tuua ja tähelepanu juhtida juhtumikorraldaja rollile inimese ravi- ja

rehabilitatsiooniteekonnal. Kindlasti ei saa selleks olla perearst või eriarst. Inimese ravi- ja

rehabilitatsiooni teekonna juhtimise eest peab vastutama üks isik, nt juhtumikorraldaja,

kelleks võib olla tervishoius sotsiaaltöötaja.

VTK-st ei selgu, kuidas hakkavad teenuseid saama lapsed ja ka täisealised, kellel on sügav

intellektipuue (F-70 grupi diagnoosid) ja kes vajavad habilitatsiooni? Kas laste teenused on

plaaneritud osana haridussüsteemist või tervishoiust? Mis puudutab teenuste korraldust, siis

teenuseid tuleb osutada vastavalt vajadusele inimesele kõige sobivamas keskkonnas ja ajal (nt

kodus, haridusasutuses, nt intellektipuudega lastele õpetataks söömiseks vajalikke liigutusi ja

oskusi sobival kellaajal ja situatsioonis, mitte suvalisel kellaajal “mängult söömist”

teraapiakabinetis. Keskselt on vajalik mõista, et inimene saaks ja oleks võimeline õpitavaid

oskusi teraapiast pärisellu üle kandma, vastasel juhul ei täida teraapia ja mõlemapoolne kulutatud

aeg ja raha oma eesmärke). Kuidas on mõeldud pakkuda teenuseid samale grupile kui nad

saaavad täisealiseks? Arvestama peab, et mitte kõik sihtgruppi kuuluvad inimesed ei kasuta

erihoolekandeteenuseid tulenevalt isiklikest valikutest või sellest, et riigil ei ole võimalik

teenuskohta pakkuda. Oluline on ka siinkohal jälgida, et nende inimeste jaoks oleksid

rehabilitatsiooniteenused sidustatud läbi juhtumikorraldusliku lähenemise.

VTK nimetab, et sihtrühma vajaduste osas on kattuvusi Sotsiaalkindlustusameti (SKA) enda

korraldatavate muude teenustega. Näiteks on suur osa SRT-d saavatest inimestest

erihoolekandeteenuse saajad, mis tähendab, et praegune erihoolekandeteenuse sisu ei taga osa

teenusel olijate jaoks vajaliku toe pakkumist põhiteenuse integreeritud osana.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Erihoolekandeteenuse kirjelduses ja kulumudelis puuduvad rehabilitatsioonispetsialistide

sekkumised ja riik ei rahasta erihoolekandeteenusel rehabilitatsioonispetsialiste tööd. Seega on

oluline, et kui edaspidi hakkavad erihoolekandeteenuse kasutajad saama teenuseid

erihoolekandeteenuse sees, siis kuidas on plaan seda korraldada? Kes hindab spetsialistide

vajadust ja korraldab rehabilitatsiooniteenuste osutamise?

VTK-s on välja toodud, et Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu kaardistatud (august 2023)

ülevaate kohaselt vajavad erihoolekande saajad enamasti kahe SRT spetsialisti teenust – seega

osa saajaid, kel on vähem kui kolme spetsialisti poolt osutavate teenuse vajadus kas ei

kvalifitseeru teenusele või pakutakse SRT all teenuseid, mida inimene tegelikult ei vaja. Esmane

hinnang keskmisele teenusvajadusele sihtrühmast lähtuvalt on järgmine: 1) kogukonnas

elamine: kogemusnõustaja ja psühholoog; 2) ööpäevaringne teenus (sh intellektihäirega ja

kohtumäärusega inimesed): tegevusterapeut (KKT), hipoteraapia, loovteraapia; 3) mõõduka

intellektihäirega inimesed: eripedagoog, loovterapeut; 4) äärmusliku abivajadusega inimesed:

füsioterapeut ja loovterapeut; 5) autismispektriga inimesed (IET, ÖET): eripedagoog ja

perenõustamine; alkoholisõltlased: psühholoog. Kindlasti ei ole see nimekiri teenuste

vajadustest lõplik, sest inimeste vajadused võivad olla väga erinevad, nt ööpäevaringsel teenusel

võib olla täpselt samasugune vajadus psühholoogi ja kogemusnõustaja teenuse järgi kui

kogukonnas elamise teenusel jne.

Peame oluliseks ära märkida, et tänases tervishoiusüsteemis ei ole harjumust ja tava osutada

grupiteenuseid, mis on olemas SRT-s ja TRT-s. Psüühikahäirega inimeste puhul on oluline, et

tervishoiusüsteemiga integreerudes, tekiks võimalus grupiteenuste jätkumiseks. See eeldab

valmisolekut ja teadmisi, et see on üks oluline täisealiste toetuse ja seotuse saavutamise ja

taastumise teekonnal oluline suund.

VTK-s tuuakse välja, et rehabilitatsiooniprotsessis puudub kvaliteetne ja tulemuslik sekkumine.

Viidatakse mitmetele rahvusvahelistele sotsiaalteenuste mõjude hindamise tööriistadele, kuid

VTK sisu osas puudub vastav osa, kuidas plaanitakse tulemust ja kvaliteeti

rehabilitatsioonisüsteemis hinnata. Täna on ebaselge, mis on kvaliteet ja millal ning kelle meelest

on täidetud kvaliteetse teenuse osutamise nõuded. Seni kuni see pole kokku lepitud, on keeruline

ka midagi kontrollida, hinnata tulemusi ja nende saavutamise protsesse, protsesside ja töö

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

efektiivsust. Ettepanek on selgeks sõnastada ja kokkuleppida, mis on Eesti riigi hinnangul

teenuste eesmärk ja tulemus - heaolu, elukvaliteedi muutus, turvalisuse ja osaluse tunde kasv.

suurenenud sissetulekud, vähenenud ravimite väljaostmine, aktiivravi voodipäevade vähenemine

vms.

VTK-s jääb segaseks tööalase rehabilitatsiooni saatus – kas inimeste töövõime taastamine ja

säilitamine tervishoiuteenuste alla või jääb seda endiselt pakkuma Töötukassa? Kuidas on

tööalast rehabilitatsiooni vajava inimese teekond abini planeeritud läbi ühe ukse poliitika

toimima panna? Töövõime taastamine ja säilitamine on samuti seotud inimese tervise olukorraga.

Puudega lapse vanuse muutmine

EPIKoja hinnangul on muudatus inimese vaatest iseenesest loogiline, kuid inimestel on tekkinud

õigustatud ootused rahalisele toetusele töövõimetoetuse näol, mistõttu on vajalik tegeleda nende

inimeste õigustatud ootusega.

Puude ja töövõimeea muutumisel on vaja läbi mõelda erinevate valdkondade lõikes

teenuste/toetuste ja muude hüvede saamise õigustatus – näiteks tänase korralduse järgi on 16-

aastastel hinnatud töövõimega noortel, kellel on erihoolekandeteenuse vajadus, õigus ennast

panna erihoolekandeteenuse järjekorda (sh eelisjärjekorda asenduskoduteenusel olevad lapsed).

Olukorras, kus riik ei suuda õigeaegselt tagada inimestele teenuskohta, peab säilima võimalus

ennast erihoolekandeteenuste järjekorda panna ka 16-aastastel.

Muudatuste tegemisel on oluline säilitada üleminekuaeg - 14-15. aastased, kes on kohe

töövõimesüsteemi liikumas saavad valiku, kas nad soovivad töövõime hindamise ette võtta või

liikuda kuni 18-aastaseni saamiseks sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Kui palju on neid 14-

15.aastaseid, keda selline muudatus mõjutaks? Juba tänases süsteemis olevad 16-18. aastased

peavad saama töövõimetoetust kuni täisealiseks saamiseni. Mis on need meetmed, mis on

plaanitud tulude saamata jäämise riski maandamiseks? Ei saa nõus olla VTK-s väljatooduga, et

ühe meetmena plaanitakse 2025. aastal sügava puudega laste sotsiaaltoetuse tõstmist, millega

seotud muudatused töötatakse välja PISTS jt seaduste muutmise eelnõu käigus 2024.aastal.

Nende meetmete mõte on pakkuda leevendust mootorsõidukimaksust tuleneva koormusega

puudega inimestele ja nende peredele, kellel auto on igapäevaseks hädavajalik liiklemisvahend .

Seega palume mitte ühe kokkuleppe, mis mootorsõidukimaksu eelnõu raames tehtud sai, varjus

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

teiste teemadega seotud muudatusi teha. Oluline on pakkuda õigustatud ootusele sobivat

üleminekuaega ehk et toetust makstakse nii neile, kes täna juba toetust saavad ja neile, kellel on

lähiaastatel selleks õigustatud ootus ehk tänased 14-15.aastased, ja kuni täisealiseks saamiseni.

Kokkuvõtvalt, uues süsteemis on vaja tagada terviklik lahendus sidustades tervishoiu,

sotsiaal-ja haridusvaldkonna läbi juhtumikorralduse, et inimese jaoks kaoks ära

ebamõistlik halduskoormus ning abi on tagatud vajaduspõhiselt. Lähtuda isikustatud

eelarve põhimõtest, et inimene oleks vaba valima endale asutust või spetsialisti, kelle juures

ta teenust soovib saada.

EPIKoda teeb ettepaneku VTK-ga edasiminemiseks kaasata valdkonnaeksperte, kes töötavad

inimesekesksete lahenduste ning kaasaegsete arengusuundadega, näiteks Dagmar Narusson, kes

on hinnatud ekspert vaimse tervise raskustega inimeste toetusüssteemides (arvestades, et suur

grupp rehabilitatsiooniteenuse sihtgruppi on psüühikahäirega inimesed) ning Katrin Tsuiman,

kellel on pikaajaline kogemus hoolekandevaldkonnas nii rohujuure, omavalitsuse kui ka riigi

tasandil ning teadmised ja kogemused Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Quaility Rights

metoodika rakendamisest. Ekspertide kaasamine võimaldab tuua uusi lähenemisi ja ning üles

ehitada uus rehabilitatsioonisüsteem inimesest lähtuvalt.

Hea oleks suurte muudatuste korral anda lühiülevaade, kus on kajastatud täna kehtiv korraldus

ja tuleviku olukord, et ka valdkonda mittetundev inimene saaks aru hetkeolukorrast ja

probleemidest, võimalikest lahendustest ja nende mõjust (nt nagu on erivajadustega laste

tugisüsteemi reformi puhul tehtud).

Peame oluliseks, et kõik huvirühmad ja teenuse osapooled (tervishoid, haridus- ja

sotsiaalvaldkond, kohalikud omavalitsused, puuetega inimeste esindajad) oleksid kogu protsessi

vältel kaasatud ja et muudatusi ei tehtaks liiga kiirustavalt ja ilma analüüsideta.

Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Maarja Krais-Leosk Tegevjuht Eesti Puuetega Inimeste Koda Kristi Kähär; [email protected]; +372 5401 0462

Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>

Saadetud: 05.03.2024 11:30

Adressaat: <"SM Info">

Teema: Tagasiside rehabilitatsiooniteenuste reformi VTK-le

Tere

Saadan väikese hilinemisega EPIKoja tagasiside rehabilitatsiooniteenuste

reformi VTK-le.

Vabandused!

Lugupidamisega

Kristi Kähär

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste

Koda

Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with

Disabilities

&#43;372 5401 0462