ETAS vastus VTK eelnõule
VTK eelnõu on väga tänuväärne analüüs olemasolevast olukorrast erinevate rehabilitatsiooniteenuste korraldusel EV-s. Selguse mõttes toome välja, et Rehabilitatsiooniteenuste reformi VTK töörühm ei ole kohtunud ETAS juhatusega (tekstis, et on kohtutud Eesti Lastearstide Seltsi ja taastusravi arstidega). Lisame endapoolse analüüsi ja parandusettepanekud.
Tugevused
• Uus süsteem arvestab WHO tervise biopsühhosotsiaalse mudeliga
• Abivajajale vähem organisatoorseid lõhesid eri süsteemidega suhtlemisel (Tervisekassa, SKA, töötukassa)
• Riiklikult vähem dubleerivaid hindamisi ja süsteeme dokumentide ja arvete haldamiseks
• RFK laiem kasutamine parandab infovahetust abivajaja liikumisel meditsiini-, sotsiaal- ja haridusasutuste vahel
• Sekkumiste sisu määravate juhiste koostamine annab võimaluse ühtlustada teenuste kvaliteeti
Võimalused
• Kohalike haiglate ruumi ja personali ressursse saab kasutada nii tervishoiu kui sotsiaalteenusteks
• Ravispaades võimalik arendada enam rehabilitatsiooniprogramme neile krooniliste luulihaskonna , kardiovaskulaarsüsteemi ja metaboolsete haigustega inimestele (vanaduspensioni ealistele, vt lk 20), keda tervishoiusüsteem ei suuda ära teenindada
• Füsioterapeudi ja logopeedi iseseisva vastuvõtu kasutamine puudega inimeste sihtrühma teenindamiseks
• ESF vahendite kasutamine juhiste loomisel (kuni 2027)
Nõrkused
• Takistused võivad tekkida tervishoiusüsteemi sisenemisel kui paljud seni rehabilitatsiooniteenusega harjunud kroonilise terviseprobleemiga inimesed suunatakse tervishoiusüsteemi
• Taastusarstide puuduse tingimustes ei ole reaalne teha kättesaadavamaks taastusravi kui eriarstiabi, küll aga oleks võimalik pakkuda vajalikke üksikteenuseid (füsioteraapiat, tegevusteraapiat, logopeedi, psühholoogi) teiste eriarstide (näit. reumatoloog, neuroloog, ortopeed, perearsti) suunamisel.
Ohud
• Tervishoiusüsteemile tekib suurem halduskoormus arvete haldamisel, kuigi tervisekassa arvesüsteem on üks selgemaid
• digitaalse andmevahetusohutuse tagamine
• Tervishoiuasutused ei suuda palgata piisavalt spetsialiste (logopeedid, tegevusterapeudid jt) sest prioriteet on akuutseisunditega tegelevatel osakondadel ja taastusravi ei ole suurtes haiglates eelisarendatud
• Ülereguleerimine- kõikide funktsionaalsete testide juhistesse kirjutamine ei ole mõistlik, see vähendab spetsialisti rolli ja vähendab paindlikust ajas (funktsioonide hälbe mõõtmisel võib kasutada väga erinevaid metoodikaid), on piisav kui meeskonnatöö kokkuvõte, mis saadetakse organisatsioonist välja, on standardses RFK keeles. (lk14)
Lisaks oleks vajalik terminite täpsustamine (näit taastusabi kui kogemusnõustamine, ennetavad teenused, rehabiliteerivad tegevused jm)
Lk. 1 VTK aitab ellu viia järgmiste strateegiate eesmärke… tuleks lisada ühe olulisema alusdokumendina ka https://www.who.int/initiatives/rehabilitation-2030
HEA laste -ja perede programmi raames: tekstis võiks lisada lingi juba olemasoleva võimaluse kohta koostada sihtrühma vajadusi arvestavaid kompleksprogramme https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/teenuseosutajale/rehabilitatsiooniteenuse-osutajale#programmide-esitamis
Lk 14 tabelis korrigeerida
Edendus ja ennetustegevused_ kui primaarne preventsioon ehk esmane ennetus ja teostajad apteeker, õde, toitumisnõustaja jt)
Psühhosotsiaalsed teenused _kui sekundaarne preventsioon ehk teisene ennetus ja teostajad loovterapeut, psühholoog-nõustaja, hingehoidja, kogemusnõustaja, sotsiaaltöötaja jt)
Õendusabi (kui tervishoiuteenus) ning hooldekodu ja transporditeenus (kui sotsiaalteenused).
RFK põhised kompleksed hinnangud on reaalne koguda meeskonnatöös või pikema visiidiajaga tugispetsialisti vastuvõtult. Arsti 20-30 min vastuvõtt ei ole kahjuks piisav et määrata uuringud, ravi ja teha kompleksne funktsionaalne hinnang. Realistlik oleks ehk erialaspetsiifiliselt arstil määrata 1-2 (max 3) funktsiooni, näit silmaarstil nägemine ja kõrvaarstil kuulmise langus- skaalal alates ei ole probleemi, kerge, mõõdukas, raske või täielik probleem. Taastusravis kui eriarstiabis üldjuhul on jaotatud, milline spetsialist antud meeskonnas millise funktsioonihäire või tegevuspiirangu täpsustamisega tegeleb. Enamasti hindab liikumist- füsioterapeut, käelisi tegevusi tegevusterapeut, suhtlemist psühholoog või logopeed jne.
Täiendada olemasolevate teenuste nimekirja https://www.riigiteataja.ee/akt/120122023023
Massaažiseanss mõõdukate ja tugevate tsentraalsete või perifeersete pareesidega haigele (kestus 30 min)
7011
22,41
Mudaraviseanss reumatoidartriidi, anküloseeriva spondüliidi ning väljendunud liigesejäikusega haigele
7022
19,62
Raviseanss ülikülmkambris
7030
18,63
Speleoteraapia kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele
7031
9,16
Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min)
7053
20,62
Kaugtegevusteraapia video teel, individuaalne (kestus 30 min)
7068
20,62
Tegevusteraapia 2–3 haigele samal ajal (kestus 30 min)
7054
12,59
Kaugtegevusteraapia video teel, 2–3 haigele samal ajal (kestus 30 min)
7069
12,59
Tegevusteraapia igapäevases keskkonnas
7061
63,20
Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min)
7050
20,80
Kaugfüsioteraapia video teel, individuaalne (kestus 30 min)
7065
20,80
Füsioteraapia kõnnirobotiga, individuaalne (kestus 30 min)
7075
20,80
Füsioteraapia käerobotiga, individuaalne (kestus 30 min)
7076
20,80
Tegevusteraapia käerobotiga, individuaalne (kestus 30 min)
7078
20,62
Füsioteraapia robootilise vertikaliseerimislauaga, individuaalne (kestus 30 min)
7077
20,80
Füsioteraapia grupis (kestus 30 min)
7052
11,43
Kaugfüsioteraapia video teel, grupis (kestus 30 min)
7067
11,43
Füsioteraapia basseinis, individuaalne (kestus 30 min)
7056
24,58
Füsioteraapia basseinis, grupis (kestus 30 min)
7057
12,53
Füsioteraapia igapäevases keskkonnas
7060
63,84
Lümfiteraapia (kestus 70 min)
7058
48,23
Kuue minuti kõnnitest
7059
18,02
Raviplaani koostamine taastusravimeeskonna poolt
7083
72,88
Lugupidamisega,
Varje-Riin Tuulik
ETAS juhatuse nimel