Lisa 1
Küsimustik planeerimisalase olukorra kirjeldamiseks maakonnas
Küsimustiku koostamisel on arvestatud 2011. aastal koostatud ülevaate tulemusi, välditud on dubleerimist andmete kogumisel. Võimalusel, palun, tooge iga vastuse juures konkreetseid näiteid. Kui ei ole küsitud teisiti (nt üldhinnangut), siis tuleb kogu esitatav info esitada nii, et kajastataks perioodi alates 1. juulist 2011 (alates eelmisest ülevaatest).
A. Kogemused kehtiva maakonnaplaneeringu rakendamisel
Selgitus: Maakonnaplaneering valmis enamuses maakondades ligikaudu viisteist aastat tagasi. Seetõttu on võimalik hinnata, kui palju ja mis viisil on planeering mõjutanud maakonna arengut ja riiklikul tasandil langetatud sektor-otsuseid. Maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringute ülevaatamise oluliseks eesmärgiks on kujundada arvamus, kuidas on maakonnaplaneering (ja teemaplaneeringud) kui maakonna arengut suunav instrument tegelikkuses toiminud.
A1. Üldhinnang: millised kehtiva maakonnaplaneeringu osad on olnud maakonna ruumilise arengu suunamisel aluseks, millised mitte?
A2. Üldhinnang: kas kehtiv maakonnaplaneering on olnud aluseks riiklike sektor-arengukavade koostamisel? Palun tooge näiteid.
A3. Üldhinnang: kas kehtiv maakonnaplaneering on olnud aluseks kohaliku tasandi planeeringute ning arengukavade koostamisel? Palun tooge näiteid.
A4. Kui palju on alates 1. juulist 2011 maakonnaplaneeringusse kehtestatud üldplaneeringute alusel tehtud muudatusi?
Jrk
Muudatuse esitaja
Aasta
Muudatuse sisu lühidalt
A5. Kas maakonnas on alates 1. juulist 2011 esinenud juhtumeid, kus maavanem ei ole nõustunud üldplaneeringuga maakonnaplaneeringusse tehtava muudatusettepanekuga? Mis on olnud põhjuseks?
A6. Üldhinnang: toetudes maakonnaplaneeringu senise elluviimise kogemusele, siis millele tuleks uue maakonnaplaneeringu koostamisel, kehtestamisel ja ellu viimisel enam tähelepanu pöörata, et maakonnaplaneering suunaks senisest enam maakonna ruumilist arengut?
B. Koostamisel olev maakonnaplaneering
Selgitus: Käesoleval hetkel on kõigis maakondades koostamisel uued maakonnaplaneeringud, mille koostamise algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013. Vabariigi Valitsusele esitatakse ülevaade senisest protsessist, vajadusel ettepanekud protsessi edasise kulgemise osas.
B1. Mille poolest erineb uue maakonnaplaneeringu koostamine eelmisest?
B2. Võrreldes kehtiva maakonnaplaneeringu koostamise protsessiga, kuidas hindate praegu käimasoleva protsessi käigus (ja millised on põhierinevused) …
… alusandmete mahtu, kvaliteeti ja kättesaadavust?
… juhendmaterjalide olemasolu ja kvaliteeti?
… planeeringu sisulise koostamise töö mahtu?
… planeeringu koostamise protsessi keerukust?
B3. Millised kehtivas maakonnaplaneeringus käsitletud teemad on ka koostatavas maakonnaplaneeringus olulised? Kas antud teemade käsitlus on koostatavas maakonnaplaneeringus varasemast erinev? Mille poolest?
B4. Millised kehtiva maakonnaplaneeringu teemad olete koostatavas maakonnaplaneeringus vaatluse alt välja jätnud ja miks?
B5. Milliseid selliseid valdkondi käsitlete koostatavas maakonnaplaneeringus, mis kehtivas maakonnaplaneeringus ei kajastunud?
B6. Millised keskkonnas, ühiskonnas ja majanduses aset leidnud muutused tingivad uues maakonnaplaneeringus senisest teistsuguse lähenemise vajaduse?
B7. Kuidas on uue maakonnaplaneeringu koostamise käigus õnnestunud üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhimõtete rakendamine? Palun kirjeldage teemade kaupa.
B8. Millises etapis on maakonnaplaneeringu koostamine seisuga 1. juuni 2015?
B9. Palun kirjeldage lühidalt koostamisel oleva maakonnaplaneeringu protsessi käigus esinenud raskusi ja esitage nende põhjused. Palun esitage omapoolsed ettepanekud nende lahendamiseks ja kirjeldage protsessi edasist prognoositavat kulgu kuni planeeringu järelevalvesse esitamiseni 31. detsembriks 2015.
C. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering
Selgitus: Kõigis Eesti maakondades on koostatud kaks teemaplaneeringut: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (põhifookuses rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud) ja sotsiaalse infrastruktuuri (SI) teemaplaneering. Selleks, et saada ülevaadet vastavate teemaplaneeringute toimimisest ja tänasest seisust, on vajalik 2011. aastal kogutud andmete uuendamine.
C1. Kui paljudes üldplaneeringutes on maakonna teemaplaneeringu alusel käsitletud rohevõrgustikku ja väärtuslikke maastikke? Kui palju on maakonnas kohalikke omavalitsusi, kes ei ole rohevõrgustikku või väärtuslikke maastikke oma üldplaneeringus või üldplaneeringu teemaplaneeringus käsitlenud?
C2. Kas maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu rohevõrku ja väärtuslikke maastikke ning nende kastutustingimusi on üldplaneeringutes alates 01.07.2011 täpsustatud või on need formaalselt otse üle võetud? Tooge näiteid.
C3. Kui palju on alates 1. juulist 2011 teemaplaneeringusse „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kehtestatud üldplaneeringute alusel tehtud muudatusi?
Jrk
Kohalik omavalitsus
Aasta
Muudatuse sisu lühidalt
C4. Kas maakonnas on alates 1. juulist 2011 esinenud juhtumeid, kus maavanem ei ole nõustunud kohaliku omavalitsuse planeeringuga rohevõrgustiku teemaplaneeringusse tehtava muudatusettepanekuga? Mis on olnud põhjuseks?
C5. Millised teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ osad on teie hinnangul olnud maakonna ruumilise arengu suunamisel aluseks ja millised mitte?
C6. Kui suurel määral ja millises osas on teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ käsitletavad teemad ülevõetavad koostatavasse maakonnaplaneeringusse? Millised ja kui ulatuslikud on hinnanguliselt vajalikud muudatused ja täpsustused?
C7. Kas alates 1. juulist 2011 maakonnas aset leidnud muudatused teenuste paiknemise ning ühistranspordi korralduse osas on üldiselt olnud kooskõlas SI teemaplaneeringu lahendusega? Tooge näiteid.
C8. Võrreldes SI teemaplaneeringu kehtestamise ajaga, kuidas on teie hinnangul muutunud erinevate keskuste roll teenuste pakkumises? Tooge näiteid.
C9. Millised SI teemaplaneeringu osad on teie hinnangul olnud maakonna ruumilise arengu suunamisel aluseks ja millised mitte?
C10. Kui suurel määral ja millises osas on SI teemaplaneering ülevõetav koostatavasse maakonnaplaneeringusse? Millised ja kui ulatuslikud on hinnanguliselt vajalikud muudatused ja täpsustused?
D. Teised teemaplaneeringud
Selgitus: Mitmes maakonnas on lisaks eelnimetatud kahele teemaplaneeringule koostatud maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks ka muid teemaplaneeringuid, näiteks: joonobjektid, kergliiklus, mere- või rannikualalade kasutus, tuuleenergia või muud teemad.
D1. Millised maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud kehtivad maakonnas lisaks teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringule?
Jrk nr
Planeeringu nimetus
Kehtestatud (aasta)
D2. Millised maakonnas kehtestatud joonobjekti teemaplaneeringud ja olulise ruumilise mõjuga objektide (ORMO) planeeringud on jätkuvalt tervikuna aktuaalsed ning mille lahendus peab jääma tervikuna kehtima?
D3. Milliseid maakonnas kehtestatud joonobjekti teemaplaneeringuid ja ORMO planeeringuid on kavas osaliselt või tervikuna muuta? Millises osas?
D4. Kas kehtestatud joonobjektide planeeringute lahendused on viidud sisse üldplaneeringutesse? Kuidas konkreetselt on seda tehtud?
D5. Kas samaaegselt maakonnaplaneeringu koostamisega on maakonnas koostamisel joonobjekti või ORMO teemaplaneeringuid?
Planeeringu nimetus
Eeldatav kehtestamise aeg
Kuidas sisuliselt seostatakse koostatava maakonnaplaneeringuga
D6. Kas on teisi kehtestatud teemaplaneeringuid, mis tervikuna või osaliselt jäävad kehtima? Mis osas? Kuidas on kavas neid üle kanda koostatavatesse maakonnaplaneeringutesse?
Planeeringu nimetus
Staatus peale maakonnaplaneeringu kehtestamist
Kuidas sisuliselt seostatakse koostatava maakonnaplaneeringuga
D7. Kas antud teemaplaneeringud on suunanud maakonna ruumilist arengut? Mil viisil? Tooge näiteid.
D8. Millised probleemid on esinenud teemaplaneeringute koostamisel ja menetlemisel? Palun tooge näiteid. Kuidas saaks neid probleeme uute planeeringute koostamisel ja menetlemisel vältida?
E. Kaasamine ja koostöö maakonna tasandi planeeringute koostamisel
E1. Kas koostamisel oleva maakonnaplaneeringu või värskemate teemaplaneeringute koostamisel on koostatud kaasamiskava (keda, millal ja kuidas kaasatakse)?
E2. Milline on olnud praktika kaasamiskava koostamisel: millises planeerimise etapis kava koostatakse, kas kava kinnitatakse ja/või avalikustatakse mingil viisil, kas kava tegelikkuses järgitakse, kas tegemist on staatilise või muutuva dokumendiga?
E3. Milliseid meetodeid ja võtteid kasutatakse kaasamiseks ja koostööks (valitsusasutused, kohalikud omavalitsused, vabakond jt) maakonnatasandi planeeringute koostamisel?
E4. Millised on aastatel 2011-2015 maakonna tasandil olnud peamised koostöö ja kaasamise alased probleemid planeeringute koostamisel?
E5. Milliste maakonnatasandi planeeringute jaoks on koostatud elluviimise tegevuskava/rakenduskava? Millised on olnud kogemused selle rakendamisel?
F. Maavalitsuse planeerimisalane võimekus, järelevalve ja vastuväidete lahendamine
F1. Maavalitsuses planeeringutega tegelevate spetsialistide erialane ettevalmistus
Planeeringutega tegeleva spetsialisti ametinimetus
Erialane haridus* (milline)
Muu haridus (milline)
Kui suur osa vastava spetsialisti tööajast (%) on perioodil 2011-2015 kulunud …
... maakonna tasandi planeeringutega tegelemisele
… kohaliku tasandi planeeringutega tegelemisele (sh järelevalve)
* Erialaseks hariduseks saab pidada arhitekti, maastikuarhitekti, planeerija või geograafi magistritasemele vastavat kõrgharidust.
F2. Hinnang maavalitsuse planeerimisspetsialistide erialasele pädevusele, vajadusel põhjendused konkreetse pädevuse suurendamiseks
F3. Kas alates 1. juulist 2011 on olnud kohtuvaidlusi seoses maakonna tasandi planeeringutega?
Jrk nr
Vaidlusalune planeering
Kohtu tasand ja lahendi nr (märkida ka käimasolevad kohtuvaidlused)
Lühidalt vaidluse teema ja otsuse sisu
F4. Ülevaade kohaliku tasandi planeeringute kehtestamise eelsest järelevalvest ajavahemikus 01.07.2011 - 01.03.2015.
Aasta
Teostatud järelevalvet (planeeringute arv)
sh vastuväidete ärakuulamisi
saavutatud kokkuleppeid
Märkused, selgitused, põhilised eksimused ja probleemid kohalike omavalitsuste planeeringute menetlemisel
üldplaneeringud
detailplaneeringud
2011
2012
2013
2014
2015
Kokku
F5. Ülevaade kohaliku tasandi planeeringutele esitatud vastuväidetest: mida need vastuväited peamiselt puudutavad, kuivõrd on maavalitsusel õnnestunud poolte ärakuulamise käigus jõuda kokkuleppeni?
F6. Kas kohus on kaasanud maavalitsust kolmanda isikuna või kaasatud haldusorganina kohalike omavalitsuste kohtuvaidlustesse ja kui suure töökoormuse see on lisanud maavalitsusele?
F7. Kas ja kui mitmel juhtumil on maavalitsus ajavahemikus 01.07.2011 - 01.03.2015 teostanud Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 kohast järelevalvet?
F8. Kuidas toimub kohtusse pöördumise ettevalmistamine? Kas maavalitsus koostab kohtuvaidlusega seotud juriidilised dokumendid ise või ostetakse juriidiline teenus sisse advokaadibüroost? Millised on olnud peamised esinenud raskused?
G. Kohaliku tasandi planeeringud
Selgitus: Kohalikud omavalitsused esitasid maavalitsustele 2014. aasta esimese poolaasta jooksul ülevaated planeerimisalase olukorra kohta. Esitatud andmed tuleb ajakohastada. Mitmetel puhkudel on vajalik kohalike omavalitsuste poolne sisend, mille koondamiseks on lisatud eraldi küsitlusvorm.
G1. Ülevaade: kehtivad üldplaneeringud, teemaplaneeringud, osaüldplaneeringud
Planeering
Kehtestamise aasta
Sisaldab maakonnaplaneeringu muudatusi (koguarv)
Muudetud kehtestatud detailplaneeringu alusel (koguarv alates 1. juulist 2011)
Kohaliku omavalitsuse hinnang kehtestatud planeeringu aja- ja asjakohasusele
G2. Ülevaade: koostamisel olevad üldplaneeringud, teemaplaneeringud, osaüldplaneeringud.
Planeering
Algatamise aasta
Arvatav kehtestamise aeg
G3. Kohalike omavalitsuste territooriumi kaetus üldplaneeringu(te)ga.
Kohalik omavalitsus
Kehtiv üldplaneering katab kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi, jah/ei
Kui kehtiv üldplaneering ei kata kogu territooriumi, siis millist osa see katab?
G4. Kohalikud omavalitsused, kus – maavalitsusele teadaolevalt – on lähiajal kavas algatada uue üldplaneeringu koostamine; kui see on teada, siis ka arvatav algatamise aeg.
G5. Maavanema hinnang üldplaneeringute aja- ja asjakohasusele maakonnas
G6. Maavanema hinnang üldplaneeringute kvaliteedile maakonnas, peamised probleemid
G7. Kas maakonnas on kohalikke omavalitsusi, kus puudub tänaseni kehtiv üldplaneering? Kas üldplaneeringu koostamine on algatatud? Kuidas motiveerida kohalikku omavalitsust üldplaneeringut koostama?
G8. Peale koostamisel oleva maakonnaplaneeringu kehtestamist võib asjakohaseks muutuda uute üldplaneeringute koostamine. Kas Teie hinnangul on vajalik maakonnaplaneeringu ning üleriigilise planeeringu põhimõtete suunatud tutvustamine kohalikele omavalitsustele ja nende senisest konkreetsem juhendamine üldplaneeringute koostamisel?
G9. Juhul kui maakonnas on ühinenud kohalikke omavalitsusi, siis kuidas on juriidiliselt lahendatud üldplaneeringute kehtivus?
G10. Maavanema hinnang ühinenud kohalikes omavalitsustes enne ühinemist kehtestatud üldplaneeringute ühtlusele ja ühitatavusele ning nende täiendamise vajadusele, sh vajadusele algatada uus (kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi haarav) üldplaneering
G11. Ülevaade detailplaneeringute koostamisest kohalikes omavalitsustes
Kohalik omavalitsus
Perioodil 01.07.2011-01.03.2015 kehtestatud detailplaneeringuid
Sh kehtestatud üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid
Perioodil 2011-2015 aastas keskmiselt menetluses olevate detailplaneeringute arv
G12. Kui pikk on keskmine detailplaneeringu menetlemise aeg maakonna kohalikes omavalitsustes?
Kohalik omavalitsus
Keskmine detailplaneeringu menetlemise aeg kuudes (algatamisest kehtestamiseni)
G13. Millest on tulnud vajadused üldplaneeringute muutmiseks detailplaneeringutega?
G14. Kas üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute lahendused on sisse kantud üldplaneeringutesse? Kuidas konkreetselt on seda tehtud?
G15. Maavanema hinnang detailplaneeringute aja- ja asjakohasusele maakonnas. Hinnang kohalike omavalitsuste valmisolekule detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiseks. Peamised probleemid, mis takistavad kohalikel omavalitsustel asuda detailplaneeringuid kehtetuks tunnistama.
G16. Kas kohalike omavalitsuste arengukavad või nende rakendusplaanid (tegevuskavad) sisaldavad ruumilist arengut puudutavat osa? Tooge näiteid.
G17. Seosed kohaliku omavalitsuse arengukava(de) ja üldplaneeringu(te) vahel (vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (§ 37 lg 4) peab arengukava arvestama üldplaneeringut).
Kohalik omavalitsus
Milliste tegevustega tagatakse üldplaneeringu arvestamine arengukava koostamisel?
Kas ja kuidas on need seosed tuvastatavad ja dokumenteeritud (arengukava põhjenduses vm)?
G18. Maavanema hinnang, mil määral on maakonna kohalikes omavalitsustes lõimitud arengukavad ja planeeringud.
H. Planeerimisalane tegevus ja võimekus kohalikes omavalitsustes
H1. Näiteid kaasamiskavade (keda, kuidas ja millal kaasatakse) koostamisest planeeringu protsesside käigus
Kohalik omavalitsus
Planeering, mille puhul seda on koostatud
Millises planeeringu protsessi etapis kava koostatakse?
Kas kava on mingil viisil kinnitatud ja avalikustatud?
Kuidas toimub kava järgimine ja muutmine?
H2. Milliseid meetodeid ja võtteid kasutavad maakonna kohalikud omavalitsused kaasamiseks ja koostööks (valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste, vabakonna jt puhul)? Tooge näiteid.
H3. Kas maakonna kohalikud omavalitsused on planeeringute elluviimiseks koostanud tegevuskavasid/rakenduskavasid? Millistel juhtudel on seda tehtud? Millistel puhkudel võiks seda koostada? Kas ja milliseid probleeme planeeringu elluviimisel võiks see vältida?
H4. Kohalikes omavalitsustes planeeringutega tegelevate spetsialistide ettevalmistus
Kohalik omavalitsus
Planeeringutega tegeleva spetsialisti ametinimetus
Erialane haridus* (milline)
Muu haridus (milline)
Erialase haridusega töötajate arv*
Kui suur osa vastava ametniku tööajast kulub planeeringutega tegelemisele (%)
*Linnades ja valdades, kus on olemas eraldi planeerimisüksus, anda planeeringuüksuse juhi ametinimetus ja erialane haridus ning planeerimisüksuse erialase haridusega töötajate arv. Erialaseks hariduseks saab pidada arhitekti, maastikuarhitekti, planeerija või geograafi magistritasemele vastavat kõrgharidust.
H5. Maavanema hinnang maakonna kohalikes omavalitsustes planeeringutega tegelevate spetsialistide erialasele pädevusele
H6. Maavanema hinnang maakonna kohalike omavalitsuste planeerimisalasele haldussuutlikkusele (planeeringute menetlemise kvaliteet jne)
H7. Maavanema hinnang maakonnas aastatel 2011-2015 aset leidnud muutustele kohalike omavalitsuste planeerimisalases haldussuutlikkuses
H8. Ülevaade kohtusse jõudnud kohalike omavalitsuste planeeringuvaidlustest alates 01.07.2011
Jrk nr
Kohalik omavalitsus
Vaidlusalune planeering
1. või 2. astme kohtu otsuse nr
Vaidluse teema ja otsuse sisu
1.
Jrk nr
Kohalik omavalitsus
Vaidlusalune planeering
Riigikohtu otsuse nr
Vaidluse teema ja otsuse sisu
1.
I. Planeeringute menetlus- ja infosüsteemid
Selgitus: Maakatastriseaduse § 5 lõike 2 kohaselt peavad kohalikud omavalitsused kord kvartalis esitama andmed kehtestatud planeeringute kohta (katastriüksuse sihtotstarbe, üldplaneeringu, detailplaneeringu ja maakorralduskava, seadusjärgsete ja teiste kitsenduste muudatuste ning teiste katastri andmeid muutvate otsuste vastuvõtmise kohta). Vajalik on teave antud kohustuse sisulise täitmise osas. Samuti on üle Eesti kasutusel erinevaid infotehnoloogilisi platvorme planeeringute menetlemiseks.
I1. Ülevaade planeeringute esitamisest Maa-ametile: kas kohalikud omavalitsused esitavad katastripidajale kehtestatud planeeringute kohta vaid maakatastri seaduses loetletud andmed või esitatakse ka planeering ise?
I2. Milline on kohalike omavalitsuste meelsus kehtivate planeeringute kajastamiseks ühtses riiklikus infosüsteemis? Kas see on tarvilik ja kui, siis miks?
I3. Ülevaade planeeringute menetlemise elektrooniliste süsteemide või planeeringute infosüsteemide kasutamise kohta
Jrk nr
Kohalik omavalitsus
Kasutab elektroonilist planeeringute menetlemise süsteemi
Kasutab elektroonilist planeeringute infosüsteemi (GIS põhine veebirakendus) (milline)
Oma süsteem (milline)
Valmisplatvorm (milline)
1.
I4. Kas kohalikud omavalitsused tunnevad vajadust planeeringute info- või menetlussüsteemi järele? Mis on seni olnud peamisteks takistusteks taolise süsteemi kasutuselevõtuks?
I5. Ülevaade planeeringute avalikustamisest kohalikes omavalitsustes: kas ja millistes etappides avaldatakse informatsiooni üldplaneeringute ja detailplaneeringute kohta omavalitsuse kodulehel, kas kohaliku omavalitsuse kodulehel avaldatakse planeeringute kaardimaterjal, kas ja kuidas saavad huvirühmad anda vastava veebirakenduse (kui on olemas selline) kaudu tagasisidet? Tooge näiteid.
I6. Uus planeerimisseadus (§ 3 lg 6 punktid 3-5) näeb ette võimaluse kehtestada nõuded planeeringu vormistamisele, ülesehitusele ning avalikustamisega seonduvatele dokumentidele ja nende säilitamisele. Kas peate vajalikuks selliste ühtsete nõuete kehtestamist? Mille kohta on ühtsed nõuded vajalikud?