Ida-Viru maakonnaplaneeringute ülevaatamisest

Ida-Viru maavalitsus

1. Kehtestatud maakonnaplaneeringute ülevaatamise aruanne ja maakonna planeerimisalase olukorra ülevaade

1.1 Sissejuhatus

Ida-Viru maakond paikneb Eesti kirdeosas Soome lahe kaldal, ulatudes Soome lahe lõunarannikust Peipsi järve põhjakaldani. Pindala 3364 km2, olles suuruselt Eestis 5. kohal. Rahvaarvult ollakse Eestis Harjumaa järel teisel kohal 168656 elanikuga 01.01.2010.a seisuga. Ida Viru maakonnas on 22 kohalikku omavalitsust, nendest 6 linna ja 16 hajaasustusega valda. Maakonna keskuseks on Jõhvi, mis on samas ka Jõhvi valla keskus. Kõigil 22. kohalikul omavalitsusel on olemas kehtiv üldplaneering. Ülevaade kehtestatud ja koostamisel olevatest kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringutest on esitatud lisas 1. Ida-Viru maavalitsuses on perioodil 1999-2011 koostatud 8 maakonnaplaneeringut, millest 6 kehtestatud ja 2 on töös. Kronoloogilises järjekorras esitatuna on need järgmised: a) Ida-Viru Maakonnaplaneering (kehtestatud 21.01.1999 korraldus 282) b) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline

planeering“ (kehtestatud 12.11.2001 korraldus 1652) c) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna

tingimused“ (kehtestatud 11.07.2003 korraldus 130) d) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Teetrassi koridori määramine E20 Tallinn-Narva

maantee Kukruse-Jõhvi teelõigul“ (kehtestatud 11. 08.2008 korraldus 233) e) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa sotsiaalne infrastruktuur“ (kehtestatud

18.02.2009 korraldus 56) f) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse

asukohatrassi määramine"( kehtestatud 19.08.2010 korraldus 1.1.1-1/246 ) g) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20/T1 Tallinn - Narva trassikoridori täpsustamine

Jõhvi - Narva lõigus ja Vodava - Riigiküla (Narva ümbersõit) trassikoridori määramine“(algatatud 29.07. 2008 korraldus 226)

h) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur" (algatatud 28.01. 2010 korraldus 1.1-1/26)

1.2 Maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringute ülevaade

a) Ida-Viru Maakonnaplaneering. (algatatud 08.12.1997 maavanema korraldus nr 1394; kehtestatud 21.01.1999 maavanema korraldus nr 282 )

Maakonnaplaneeringus, saavad esmakordselt kajastatud Ida-Viru maakonna territoriaalse arengu põhisuunad. Tulenevalt 1995. aastal kehtima hakanud planeerimis- ja ehitusseadusele esitati planeeringus maakonna üldine territoriaal-majandusliku arengu strateegia ja kontseptsioon. Vastavalt maakonnaplaneeringu ülesandele määrati tiheasustusega alad, väärtuslikud põllumaad, maastikud ja looduskooslused. Kirjeldati olemasolevate põhiliste teede, raudteede ja tehnovõrkude trasside, sadamate, lennuväljade ja muude tehnorajatiste paigutuse asukohti ning määratleti uued tulevikus rajatavate tarindite paiknemisalad. Määratleti maavarade uuringuväljade ning väljastatud kaevandamisloaga maardlate piirid ning nende varud. Analüüsiti olemasolevate kaitsealade, plaanitavate kaitsealade võimalikke konflikttsoonide tekkimise võimalusi joonrajatiste ja kaevandusalade planeerimisel. Planeeringus reserveeriti maid rekreatsioonialade ja tootmis sihtotstarbega tegevuste tarvis. Eraldi teemana määratleti kõik tähtsamad kitsendused, millega tuleb arvestada alama astme planeeringute koostamisel ja projekteerimistöödel. Kehtestatud maakonnaplaneering oli ja on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneeringu koostamisele laia avalikkuse ja kohalike omavalitsuste jõuline kaasamine tekitas Ida Virumaal soodsa pinnase planeerimisalase tegevuse populariseerimiseks. Kõikides omavalitsustes toimusid laiapõhjalised arutelud, kus käsitleti kõiki probleemvaldkondi, mis vähegi võisid kaasa aidata kohaliku elu arenemisele, kohalikud inimesed ja omavalitsuste juhid pöörati nn planeeringu usku ning tänasel päeval on maakond tervikuna planeeritud mitmes tasandis.

Käesolevaks ajaks on paljud tollal planeeritud tegevused ellurakendatud. Planeeringus ettenähtud Tallinn Narva maantee uue maanteekoriodori osas on tänaseks väljaehitatud Kukruse Jõhvi teelõik ning Jõhvi Narva osas on algatatud täpsustav teemaplaneering.

Esimese maakonnaplaneeringu osaks oli ka Ida-Viru maakonna arengustrateegia „Ida-Viru regionaalse arengu kava põhijooned aastateks 1998-2003“ Valdavalt 1997. aastal koostatud üks esimesi nii mahukaid arengukavasid oli kantud optimismivaimust ning valdavalt ei tunnetatud noore riigi tegelikke investeerimisvõimalusi. Mitmeid vajalikke kavandatud objekte ei ole siiani suudetud väljaehitada (väikesadamad, kohalikud lennujaamad, Tallinn Narva I kl maantee koos uue sillaga üle Narva jõe ja tolliterminal).

Maakonnaplaneeringus sätestatud eesmärkidest on tänaseks osaliselt või täielikult realiseerunud järgmised teemad: Eesti Energia põlevkivikatelde moderniseerimine ja CO2 emissiooni vähendamine, Sillamäe radioaktiivsete jääkide hoidla sulgemine ja sadama väljaarendamine,Tallinn-Peterburi raudtee ja maantee rekonstrueerimine, teedeäärsete bensiinijaamade ja teenindus/hooldusettevõtete võrgu väljaehitamine, Uikala prügila ja Vaivara ohtlike jäätmete hoidla väljaehitamine, tööstusparkide(suletud kaevandusalade taaskasutamine) planeerimine ja väljaehitamine, Jaama külas 60-kohalise pagulaste vastuvõtukeskuse rajamine, Eesti Elektrijaam - Püssi 330 kV EÜL ja Balti Elektrijaam - Harku 330 kV EÜL väljaehitamine jpm.

Kuni 2003. aastani ei sisaldanud ükski kehtestatud üldplaneering maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna kõik hajaasustusega vallaplaneeringud ja ka maakonnaplaneering oli koostatud konsultatsioonifirma OÜ Maaplaneeringud juhendamisel. Linnaplaneeringud muudatus ettepanekud ei sisaldanud.

Peale maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna tingimused“ kehtestamist sisestati vastavad muudatused kohalikesse üldplaneringutesse ja ühtlasi muutus ka maakonnaplaneeringu lahendus, sest rohevõrgustiku teemat maakonnaplaneering praktiliselt ei käsitlenud.

planeeringukohase arengu tulemuse suundumused ja kaasnenud mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele keskkonnale ja looduskeskkonnale on järgmised:

1. Põllumajandussektori kontsentreerumine suurtaludesse ja tootmiskompleksidesse, tootmisprotsesside moderniseerimine ja mehhaniseerimine on rängas konkurentsivõitluses valdavalt väljasuretanud keskmised ja väiketalud, kui maapiirkonna põhilised tööandjad. Sellega on kaasnenud suur tööpuudus maa asulates, mis omakorda on tinginud tööealiste elanike suundumise tööotsinguil linnadesse ja ka välismaale. Sellele on kaasa aidanud linnakoolides antav konkurentsivõimelisem haridustase ning lapsehoiuteenus. Kõrge tööpuudus hajaasustusega valdades ja maksumaksjate lahkumine on tekitanud pöördumatu olukorra, kus aeglaselt hääbub hariduse andmise kvaliteet, ühistranspordi efektiivne toime, arstiabi ja teenindussektor.

2. Riikliku metsanduse poliitika elluviimine on kaotanud paljud töökohad, mis olid hajaasustuse piirkondades levinud (metsavahid, RMK piirkondlikud kontorid, maaparandus ühistud jmt). Mitmete väiketalude ümberorienteerumine turismiteenust pakkuvaks teenindusasutuseks tagab tööhõive ja rahuldava äraelamise enamjaolt vaid pereliikmetele.

3. Ehitus-, energia- ja tarbepuidu kõrge hind maailmaturul avaldab järjest suuremat survet miljööväärtuslike aladel ja looduskaitsealadel asuvate metsamassiivide kasutuselevõtuks. Metsaalade taasrajamise tempo jääb täiskasvanud puidu varumisele selgelt alla ja see tendents süveneb, millega kaasneb loodusväärtuslike alade vähenemine.

Planeeringute edasiseks elluviimiseks teeme ettepaneku pärast Ida-Virumaa Tehnilise Infrastruktuuri planeeringu kehtestamist alustada uue maakonnaplaneeringu koostamist. Sellega saaks täis üks loogiline planeeringutsükkel, mis läbi teemaplaneeringute on täpsustanud looduskeskkonna, inimtoime ja infrastruktuuri arenguettepanekuid ja trende. Uue maakonnaplaneeringuga saaksime taas ühte tervikdokumenti koondatult esitada kogu maakonna tervikliku arenguvisiooni.

b) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering“ (algatatud 03.01.2000 maavanema korraldus nr 1; kehtestatud 12.11.2001 maavanema korraldus nr 1652)

Selle teemaplaneeringu kitsamaks eesmärgiks oli maakasutus- ja ehitustingimuste väljatöötamine Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla- Järve linna põlevkivi altkaevandatud alal. Selle teema aktuaalsuse tingis asjaolu, et Nõukogude Eesti valitsemisperioodil olid avaliku sektori jaoks salastatud või piiratud kasutusega kõik põlevkivi peal- ja allmaakaevandamisega seotud kaardimaterjalid ning dokumendid. Keskkonnamõjude arvestamiseks puudusid vajalikud metoodikad ja erasektori ehitus- ja äritegevus kaevandatud aladel olid tihtipeale seotud suurte riskidega. Sellel perioodil hakkasid jõuliselt tunda andma viimase kolmekümne aasta jooksul allkaevandatud alade vajumised ja varingud, mis avaldasid otsest mõju erametsakasvatajatele (metsad soostusid), põllumeestele( põllumullad leetusid) ja majaomanikele, kellede majadesse tekkisid maapinna vajumiste tõttu ohtlikud praod ja mis ei kuulu kindlustusriski alla. Teemaplaneeringuga kehtestati Ida-Viru altkaevandatud alade maa oleku klassifikatsioon ja sellel põhinevad maakasutus-ning ehitustingimused. Kehtestatud üldplaneeringutega ei ole teemaplaneeringusse muudatusi taotletud. Kehtestatud planeeringu tegevuskava on osaliselt realiseeritud: 1. Kaevandamisalade geoinfo materjal on maavalitsuses olemas ja tehakse koostööd

omavalitsustega; 2. On rakendatud investoritele suunatud toimiv konverentsi ja teavitus süsteem; 3. Maakonna arengustrateegias käsitletakse investeerimiskeskkonna arendamise teemat; 4. Uutele kaevandamislubadele ja –projektidele teostatakse keskkonnamõjude hindamine; 5. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 on koostatud; 6. Altkaevandamisega rikutud maa korrastamise kord on väljatöötatud.

Tegevuskavas nimetatud eesmärkidest on senini teostamata järgmised ettepanekud:

1. Koostada kaevandamis- ja rannaalade planeerimise metoodika; 2. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise tagatissumma süsteemi loomine; 3. Omavalitsuse eelarvesse laekuva kaevandamisõiguse tasu sihtotstarbelise kasutamise

korra kehtestamine; 4. Koostada kaevandamisest mõjutatud maade ümberhindamise metoodika; 5. Viia läbi kaevandatud maa ümberhindamine; 6. Omavalitsus (või omavalitsuste ühendus) peaks palkama spetsialisti, kes tunneks põlevkivi

kaevandamise alast seadusandlust ning osutaks juriidilist ja protseduurilist abi kohalikele elanikele ja piirkonna maa ja hoonete omanikele.

Mitmed planeeringus nimetatud kitsaskohad ja reguleerimatus on tänaseks lahenduse leidnud. Planeeringu edasiseks elluviimiseks on va ja analüüsida 2001. aastal kehtestatud planeeringu tegevuskavas nimetatud eesmärkide aktuaalsust, vajadusel nimetada uued eesmärgid ja kehtestada need koostatavas maakonnaplaneeringus.

c) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna tingimused“ (algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 763-k, 08. juuli 1999. a, kehtestatud 11.07.2003 maavanema korraldus nr 130)(AMKSKT)

Teemaplaneeringu eesmärgiks oli väärtuslike maastike määratlemine ja rohelise võrgustiku genereerimine, et tagada loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatum maakonna ruumistruktuur. Asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste all mõistetakse Ida-Virumaa väärtusliku maastikuga alade ja rohelise võrgustiku kehtestamist koos vastavate kasutustingimuste ja rakenduslike soovitustega, mille kaudu loodi täpsemad eeldused asustusalade paigutuseks, rohelise võrgustiku ja transpordikoridoride lõikumisel tekkivate konfliktide ennetamiseks, puhkepiirkondade kavandamiseks jt, mis peaksid tagama säästva arengu maakonnas.

Käesolevaks ajaks planeeringulahendus kehtib ja ühtegi muudatusettepanekut ei ole kohalike omavalitsuste poolt tehtud. Küll on rohevõrgustiku tuumala ja koridori alasid täpsustatud mitmete üldplaneeringutega(Alajõe, Iisaku, Lohusuu, Tudulinna teemaplaneeringud 2011. a, Kohtla järve

linna ja Vaivara valla üp-2010 aastal, kuid need täpsustused ei muuda maakonnaplaneeringu põhilahendust).

Planeeringukohased arengu tulemused on positiivsed, mis on tõenduseks, et planeering on vajalik ja leidnud rakendused kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringutes. Väärtmaastike populariseerimiseks on kohalike omavalitsuste teemaplaneeringutes tehtud täiendavalt täpsustavaid analüüse, tehtud ettepanekuid, kuidas maastikku paremini eksponeerida. Trükitud on väärtmaastikke tutvustavaid reklaamlehti. Mitmes kohalikus omavalitsuses töötatakse välja väärtuslike maastike hoolduskavasid((Lüganuse vald, iisaku vald, Vaivara vald(Vaivara maastikukaitseala ja Sinimäe aleviku hoolduskava) jt). Rohevõrgustike ja tuumalade hoiunõuded on leidnud kajastust kõikides hiljem kehtestatud planeeringutes. Rohevõrgustiku konflikaladel ja puuduvate koridoride teemal tehakse aktiivset koostööd planeeringuala omanike, kohaliku omavalitsuse ja Ida-Keskkonnaametiga. Nimetatud alade arengud on leidnud laiemat käsitlust piirkondlikes üldplaneeringutes.

Rohevõrgustike ja tuumalade säilitamisel on arvestatud ka riigi sektor-otsuste tegemisel, kui selleks lugeda maakonna teemaplaneeringuid „Teetrassi koridori määramine E20 Tallinn-Narva maantee Kukruse-Jõhvi teelõigul“, Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine" ja „E20/T1 Tallinn - Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi - Narva lõigus ja Vodava - Riigiküla trassikoridori määramine“ jt.

Planeeringu edasiseks elluviimiseks tuleb rohevõrgustike ja väärtmaastike teemat täpsemalt käsitleda kohalike omavalitsuste üld ja teemaplaneeringutes, kus nendele aladele töötatakse välja ja kehtestatakse täpsemad kasutustingimused, mis tulenevad konkreetsetest maastikutingimustest.

Väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku rakendus\tegevuskavas nimetatud tegevused on leidnud rakendust järgmistes tegevustes:

 kõikides planeeringutes, mis on koostatud pärast AMKSKT planeeringu kehtestamist on arvestatud planeeringu soovituslike ettepanekute ja piirangutega.

 Kohalikud omavalitsused on alustanud väärtuslike maastike hoolduskavade koostamist

Mõningaid tegevuskava ülesandeid ei täideta, kuna neid tegevusi ei reguleeri maavanem ega kohalik omavalitsus. Näiteks: rohelise võrgustiku koridoridel tuleb vältida lageraiet. Metsade majandamisel on soovitatav kasutada valikraiet.

Planeeringu edasiseks elluviimiseks ei ole vaja koostada uut tegevuskava/rakenduskava.

d) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa sotsiaalne infrastruktuur“ (algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 48, 31. jaanuar 2005. a, kehtestatud 18.02.2009 maavanema korraldus nr 56)

Planeeringu ülesandeks oli anda soovitusi kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele ja teenuste osutajatele, et tagada sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavus elanikele. Ida-Viru maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering analüüsib sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavuse kindlustatust valdavalt maakonna hajaasustusalade elanikele. Sotsiaalse infrastruktuuri teenuste hindamisel keskendutakse inimese elukoha ja teenuste osutaja paigutuse suhtestumisele. Teemaplaneering ei hõlma teenuste osutamise kvaliteedi analüüsi. Teemaplaneering lähtub ennekõike tarbijakesksusest. Planeeringulahendusena töötati välja meetmete pakett, mille täitmine tagaks minimaalselt „Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015“ Vabariigi Valitsuse poolt seatud eesmärgi, et „kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui äritegevuseks” (lk. 3). Samas dokumendis tõdetakse, et „arenguperspektiivita piirkondi Eestis ei eksisteeri” (lk. 16) ja eesmärgistatakse „inimeste põhivajaduste parem tagatus igas Eesti paigas” (lk. 18).

Käesolevaks ajaks planeeringulahendus kehtib ja ühtegi muudatusettepanekut ei ole kohalike omavalitsuste poolt tehtud.

SI planeering koostati 2006. aasta lähteandmetele tuginedes. Viie aasta möödudes on kõikides omavalitsustes toimunud SI objektide lisandumine, mis osundab ühtlasi ka teenuste osutamise paranemisele.

Tabelis 1 esitame positiivsete ja negatiivsete muudatuste koondülevaate viie aasta jooksul toimunud muudatustest.

Tabel 1

Kohalik omavalitsus

Lisandunud SI objekt Likvideeritud SI teenus

Alajõe vald Internetipunktid - Alajõe Rahvamajas ja Alajõe Velskripunktis

Alajõe postipunkt suleti ja muudeti kaupluses olevaks frantsiisi punktiks

Aseri vald Swedpanga automaat kauplus Tehase suletud, Rannu Oil OÜ Rannu tankla tegevus lõpetatud

Avinurme vald

Kogukonnakeskused – Elulaadikeskus; SEB sularahaautomaat

Raja kauplus suletud

Iisaku vald Kogukonnakeskused – noortekeskus; Ea-klubi Lisandunud bussipeatused – Kotka ja Sälliku Kauplused - kauplus «Liis» Kauplus „Dello“

Illuka vald Kogukonnakeskused – Kurtna küla ja Jaama küla Seltsimaja Lasteaiad - Illuka Kool 2011 a. Spordiväljakud - Kuremäe ja Pannjärve spordiväljak

Kurtna postipunkt suletud

Jõhvi vald Postkontorid - Tammiku postkontor Bussipeatused Jõhvi-Sompa-Ereda mnt., Tallinn-Narva mnt. kogujateede, Jõhvi-Tartu mnt. ääres Kose spordiplats Objekt valmis Kahula kiigeplats Rajamisel väliõppeklass

Kauplus Eve Tegevuse lõpetanud Kauplus Einari Tegevuse lõpetanud

Kohtla Nõmme vald Kohtla vald Kogukonnakeskused - Kukruse mõisa

seltsimaja ja Järve küla noortekeskus Internetipunktid - Järve küla noortekeskus Bensiinijaam - Järve külas Neste tankla Spordiväljak - Kabelimetsa küla multifunktsionaalne väljak

Lohusuu vald Lasteaed - avati kooli ruumides Kauplus - Aldar Market

Lohusuu kultuurimaja suletud, avariiohtlik Lohusuu postipunkt suleti ja muudeti kaupluses olevaks frantsiisi punktiks Kõrgemäe pood Tammispää külas suletud, Helter-R kauplus Lohusuus suletud Lohusuu kooli spordiväljak vajab väljaehitamist

Lüganuse vald

Kogukonnakeskused - Eakate Päevakeskus, perearst Liivia Lipp,

Lüganuse Postipunkt suletud, Purtse

Postipunkt suletud, Lüganuse Kauplus suletud, Sigwari Kauplus suletud, Varja Kauplus suletud,

Maidla vald Oandu Külastuskeskus, Maidla Noortekeskus, Maidla Noortemaja Internetipunktid - Oandu Külastuskeskus Maidla-Savala kergliiklustee Maidla Noortemaja jõusaal

Maidla postkontor suletud, Allika pood suletud Bensiinijaamad - Maidla tankla suletud

Mäetaguse vald

Kogukonnakeskused - Kalina külamaja, Väike- Pungerja küla Seltsiplats Lasteaiad Lastehoiuteenus- Tritempora MTÜ Pagari külas, Kiikla lastekodu MARIA Mtü Avatud Värav Hooldeasutus - Alutaguse Hoolekeskus Hotellid - Mõisahotell Mehntack Bussipeatused - Kiikla küla, Atsalama, Kalina teerist Spordiväljakud - Kiikla puhke- ja virgestusala s.h korvpalliplats Suplusmaja Õpikeskused - Jäägri-Loodusmuuseum, Mäetaguse mõisa koolituskeskus

Atsalama küla seltsimaja ei ole kasutuses Kiikla postipunkt suletud Pagari postipunkt suletud Bensiinijaam likvideeritud

Narva Jõesuu linn

Vana kaupluse asemel uus kauplus – Maxima „X“ Lisandunud - SEB panga automaat

Sonda vald Kogukonnakeskused - Varinurme külaselts, Sonda koduküla Selts, Klubi "Mummi-Vaari", Sonda Perenaiste Selts Bussipeatused - Käonurme

Toila vald Kogukonnakeskused - Pühajõe kogukonnahoone,

Toila Apteek suletud Toila postkontor suletud OÜ Rahva Kaup Voka kauplus suletud Sansi & Õ kauplus suletud Toila bensiinijaam suletud

Tudulinna vald Vaivara vald Sinimäe pangaautomaat Olgina postipunkt

suletud Vaivara postipunkt suletud

Ülaltoodud tabelivormis esitatud andmeid analüüsides saame teha järelduse, et pea kõikides omavalitsustes on viimase viie aasta (2006-2011) jooksul toimunud erinevaid muutusi sotsiaalteenuste osutamise spektri osas. Saame järeldada, et kohaliku omavalitsuse toetusel on arendatud kogukonnakeskusi, mis on hea näitaja. Ühistranspordi osas mingeid positiivseid muutusi ei ole kuijust ei nimeta positiivseks seda, et oluliselt halvemaks ei ole olukord muutunud. Paljudes omavalitsustes on muutunud kaupluse omanik kuid tendents näitab, et erakauplused sulgevad ääremaade omavalitsustes uksed ja elanikud on sunnitud esmateenuse saamiseks sõitma lähimasse suuremasse teenuskeskusse. Suletud on 11 kohalikku postkontorit, kaksteist kauplust, üks apteek ja neli bensiinijaama. Kui see tendents jätkub, siis võime järgmise viie või kümne aasta jooksul teatada, et elutegevus Eesti ääremaal ei ole jätkusuutlik. Riigi sektorotsuste järgi saame tänasel päeval nentida, et planeeringulahendusena väljatöötatud ettepanekute realiseerimiseks riigil vahendeid ei jätku ja kohalike omavalitsuste toetuste suurendamisel säilitatakse pigem „status quo“ olukord. (ühistranspordi maakonnaliinide toetamiseks eraldatud vahendeid vähendati 2011 aastal 3200 EUR võrra). Haridusministeeriumi

initsiatiiv ääremaadel asuvate alakomplekteeritud koolide sulgemiseks ja koondamiseks suurematesse keskustesse suurendab ääremaastumise efekti veelgi. Planeeringu edasiseks elluviimiseks mingeid rahalisi vahendeid Ida-Viru maavanemal ei ole küll ta saab esitada ettepanekuid olukorra parandamiseks. Kehtestatud planeering ja konkreetsed ettepanekud on edastatud kõikidele võtme ministeeriumidele ja kui nad ei huvitu nende realiseerimisest siis maavanema ettepanekud riigieelarve iga aastase koostamisperioodil ei ole silmnähtavat tulemust näidanud. Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud arengukavas „Riigi kohaloleku suurendamine Ida-Viru regioonis“ käsitletavad meetmed on plaanis realiseerida valdavalt linnades kunagi määramatus tulevikus ja ei paranda olukorda ääremaal. Ida-Virumaal Illuka vallas on väljaehitatud ja siiani hästi toimiv pagulaskeskus, mis annab tööd paljudele kohalikele elanikele. Tänasel päeval käivad Sotsiaal- ja Siseministeeriumis aktiivsed arutelud selle likvideerimiseks ja üleviimiseks Lääne-Viru maakonda.

e) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Teetrassi koridori määramine E20 Tallinn- Narva maantee Kukruse-Jõhvi teelõigul“ (algatatud 17.12.2007 maavanema korraldus nr 456; kehtestatud 11. 08.2008 korraldus 233)

Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli täpsustada Kukruse ja Jõhvi vahelisel teelõigul, km 155,9-163,2 riigimaanteede, kogujateede ja kergliiklusteede võrku ning liikluskorraldust (teetrassi) tagamaks parema liiklusohutuse, teedevõrgu toimimise ja teekeskkonna, arvestades nii kohalikku kui läbivat liiklust. Samuti oli teemaplaneeringu eesmärgiks anda suunised maakasutuse korraldamiseks üld- ja detailplaneeringutega. Planeeringulahendus kehtib ja on tänaseks ka täies mahus ellu viidud.

Teemaplaneeringuga käsitletav E20 Tallinn Narva maantee rekonstrueeritav Kukruse-Jõhvi teelõigu trass kulgeb olemasoleva tee 155,9 kilomeetri punktist, mis paikneb Järve mõisa piirkonnas, kagu suunas. Järve küla piirkonnas rajati mitmetasandiline ristmik. Uus teetrass kulgeb olemasolevast põhimaanteest lõunas ümber Kukruse aherainemäe ning ühineb vana teetrassiga Kukruse mõisa piirkonnas, moodustades mitmetasandilise ristmiku. Edasi kulgeb teerass ligikaudu olemaoleva tee piirkonnas, läbides Aiandi ja Edise asulaid, kuni Jõhvi linna sissesõiduni. Sissesõidul rajati mitmetasandiline ristmik. Käsitletav teerass lõppeb olemasoleva tee 163,2 kilomeetri punktis, mis paikneb Jõhvi linna loodeosa naabruses. Kukruse-Jõhvi ca 7 kilomeetrine maanteelõik ehitati kaaseaegseks I klassi maanteeks. Maantee on 4-rajaline (sõiduradade laius 3,75 meetrit), mõlemalt poolt 2,5 meetriste sillutatud äärtega ääristatud, sõidusuundade vaheliste eraldusribaga ning ohutute ristmike ja peale/mahasõitudega tee.

Maantee rekonstrueerimisel lahendati kergliiklus, rajati valgustus, leevendati liiklusega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju (mürabarjäärid, haljastuse kompenseerimine), rajati viaduktid ja arendati kohalikke teid, tagamaks kohaliku liikluse ühildumine E 20 maanteega. Kaks suuremat liiklussõlme rajati Kukruse lähedale ja Jõhvi linna piirile. Lisaks sellele rajati drenaa įsüsteem ning paigutati ümber tehnovõrgud.

f) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine"( algatatud 12.09.2008 maavanema korraldus nr 261, kehtestatud 19.08.2010 korraldus 1.1.1-1/246 )

Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli leida sobiv trassikoridor AS Viru Keemia Grupi (edaspidi VKG) poolt kavandatava Ojamaa kaevanduse lintkonveierile.

AS VKG poolt kavandatava lintkonveieri rajamise eesmärgiks oli ja on põlevkivi transport rajatavast Ojamaa allmaakaevandusest AS VKG tootmisterritooriumile Kohtla-Järve Järve linnaosas. Lintkonveieri trassikoridori pikkuseks on ümardatult 12,8 km, konveieri kõrgus 2 m ning laiuseks 10- 12 m. Kavandatav tootlikus on ca 700 t/h. Lintkonveieri, selle juurde kuuluvate sideliinide, hooldamiseks rajatava hooldustee jm juurdekuuluva paigutus maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratavas trassikoridoris täpsustub edasise projekteerimistegevuse käigus. Konveieri eeldatavaks elueaks on 20-25 aastat (vastavalt Ojamaa karjääri kasutusajale), seega on tegemist sisuliselt ajutise, st kindlaksmääratud elueaga rajatisega. Konveiersüsteem projekteeritakse ühes tükis ning üleni kaetuna. Kavandatav konveier läbib Mäetaguse, Kohtla - Nõmme, Maidla, Lüganuse ja Kohtla valla ning Kohtla-Järve linna territooriumi.

Konveieri trassikoridori asukohavalik toimus keskkonnamõju strateegilise hindamise raames, väljapakutud trassikoridori paigutuse variantide hindamise ja võrdlemise tulemusena. Trassikoridori paigutuse variandid moodustusid KSH programmi koostamise ajal AS VKG poolt tehtud ettepanekute ning KSH programmi heakskiitmise järel Keskkonnaameti esitatud ettepaneku alusel ning konveieritootjate poolt esitatud tehniliste tingimuste alusel. Väljatöötatud trassikoridori paigutuse variantide võrdlemiseks ja sobivaima variandi selgitamiseks hinnati kõigi variantidega kaasneda võivaid mõjusid üldisel tasandil.

Planeeringulahendus kehtib ja praegusel ajal toimub plaanitu elluviimine.

g) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20/T1 Tallinn - Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi - Narva lõigus ja Vodava - Riigiküla (Narva ümbersõit) trassikoridori määramine“(algatatud 29.07. 2008 korraldus 226) Planeeringulahenduse väljatöötamine jätkub

h) Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur" (algatatud 28.01. 2010 korraldus 1.1-1/26)

Planeeringulahenduse väljatöötamine jätkub

Tabel 2 Maakonnaplaneeringud

Jrk. nr

Planeering Kehtestati

Muudatuste arv

Hinnang tegevuskava elluviimisele

1. Maakonnaplaneering 21.01.1999 korraldus 282

22 hea

2. Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering

12.11.2001 korraldus 1652

- rahuldav

3. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

11.07.2003 korraldus 130

- rahuldav

4. Teetrassi koridori määramine E20 Tallinn- Narva maantee Kukruse-Jõhvi teelõigul

11.08.2008 korraldus 233

- väga hea

5. Ida-Virumaa sotsiaalne infrastruktuur 18.02.2009 korraldus 56

- ebarahuldav

6. Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine

19.08.2010 korraldus 1.1.1-1/246

- väga hea

7. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20/T1 Tallinn - Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi - Narva lõigus ja Vodava - Riigiküla (Narva ümbersõit) trassikoridori määramine

8. Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur

Ülevaade planeerimisalasest olukorrast maakonnas

 Ida-Virumaal on 22 kohalikku omavalitsust, 8 neist on suutnud palgata kesk eri või kõrgharidusega (arhitrektuur) planeeringuspetsialisti, kelle põhiülesandeks on planeeringute alane tegevus, st koostab ise omavalitsusele vajalikud planeeringud ning korraldab vajaliku menetluse. Nad oskavad kaitsta linna/valla(avalikku) huvi ja suudavad seda motiveeritult, korrektselt koostatud dokumentatsioonina volikogule esitada. Ülejäänud 14. Omavalitsuses korraldavad planeeringute menetlemist põhitöö kõrvalt maakorraldust teostavad ametnikud, millest lähtuvalt on ka planeeringute koostamise oskus olematu või nõrk ning menetlemise haldussuutlikkus tagasihoidlik. Enamikus neis omavalitsustes puudub ka vajalik riist ja tarkvara.

 Kahetsusväärselt sõltub planeeringute (üldplaneeringud, detailplaneeringud) kvaliteet vaid planeeringu koostaja(konsultatsioonifirma) kompetentsusest ja planeeringu tellija nõudmise tasemest(teadlikkusest). Kohalik omavalitsus valdavalt planeeringu kvaliteedi küsimustesse ei sekku, tihtipeale ei vaevuta seda isegi läbi lugema enne maavanemale järelevalvesse esitamist. Tihti esineb olukordi, kus vaid maavanema sekkumisel viiakse planeeringulahendus kooskõlla planeerimisseaduse nõuetega ja planeeringu lähteülesandega.

 Muudatused siiski toimuvad ja seda kindlasti paremuse poole. Kahjuks jälle tihtipeale maavalitsuse ja ettevõtja koostöös, kus maavanem ei lase läbi nõrgalt või arusaamatult koostatud planeeringuid ja arendaja on sunnitud nõudma omavalitsuselt kompetentsemat planeerimistegevuse juhtimist.

 Vananenud(esmased) üldplaneeringud on kuues omavalitsuses ( Avinurme vald, Kohtla Nõmme vald, Kiviõli linn, Püssi linn, Narva Jõesuu linn ja Sillamäe linn)

 Planeerija või arhitekti haridusega spetsialist töötab 8. omavalitsuses (Jõhvi linn, Kiviõli linn, Kohtla järve linn, Narva linn, Narva Jõesuu linn, Sillamäe linn, Lüganuse vald ja Vaivara vald). Ülejäänud 14. Omavalitsuses korraldavad planeeringute menetlemist põhitöö kõrvalt maakorraldust teostavad ametnikud(tabel 3).

 Kahes vallas(Sonda ja Lüganuse) on tänaseks kestev kohtuvaidlus ja kas see jõuab riigikohtusse on täna vara ennustada.

Informatsioon üldplaneeringute olemasolu kohta Ida-Viru maakonnas

Kõik Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused omavad üldplaneeringut. Ülevaate kohalike omavalitsuste üld ja teemaplaneeringutest esitame lisas 1. Uute üldplaneeringute koostamise vajaduse tingis paljude kohalike omavalitsuste arusaam, et hästi koostatud üldplaneering või täpsustav teemaplaneering on omavalitsuse eduka juhtimise tagamisel suureks toeks. Planeering konkretiseerib omavalitsuse arengukavas sisalduvat arenguvisiooni ja välistab paljudel juhtudel kulukad vaidlused.

Tabel 3 Üldplaneeringud maakonna valdades ja linnades

Jrk nr

Planeering Kehtestatud Sisaldab maakonnaplanee ringu muudatusi (koguarv)

Muudetud kehtestatud detail- planeeringu alusel (koguarv)*

1 Alajõe valla üldplaneering

07.03.2011 määrus 22

0 33

2 Aseri valla üldplaneering 30.05.2007 otsus 77

0 2

3 Avinurme valla üldplaneering

14.11.1996 määrus 8

0 0

4 Iisaku valla üldplaneering

24.03.2011 määrus 31

0 14

5 Illuka valla üldplaneering 29.11.2010 määrus 26

0 2

6 Jõhvi valla üldplaneering 15.06.2000 määrus 7 01.12.2000 määrus 31

0 25

7 Kiviõli linna üldplaneering

26.04.2001 määrus 21

0 7

8 Kohtla valla üldplaneering

05.10.2005 määrus 36

0 1

9 Kohtla Järve linna üldplaneering

20.02.2008 otsus 265

0 (34)

10 Kohtla Nõmme valla 1.10..2002 0 1

üldplaneering määrus 19 11 Lohusuu valla

üldplaneering 07.03.2011 otsus 4

0 6

12 Lüganuse valla üldplaneering

17.03.1999 määrus 31

0 10

13 Maidla valla üldplaneering

26.06.2008 määrus 26

0 1

14 Mäetaguse valla üldplaneering

18.05.2006 määrus 26

0 3

15 Narva linna üldplaneering

28.11.2001 määrus 92/49

0 20

16 Narva Jõesuu linna üldplaneering

14.09.2000 määrus 33

0 17

17 Püssi linna üldplaneering

27.04.2006 määrus 41

0 0

18 Sillamäe linna üldplaneering

26.09.2002 määrus 43

0 2

19 Sonda valla üldplaneering

03.03.2005 määrus 27

0 0

20 Toila valla üldplaneering 28.10.2005 määrus 1

0 10

21 Tudulinna valla üldplaneering

25.08.2003, määrus 16

0 1

22 Vaivara valla üldplaneering

26.08.2010 määrus 11

0 11

Valdavalt on üldplaneeringu muutmise ettepanekute sisuks maakasutus juhtotstarbe muutmine. Pärast 2009. aasta PlanS muudatusi üldplaneeringu muudatuste arvu suurenemist ei saa täheldada.

Tabel 4

Valdade ja linnade ruumilise planeerimisega tegelevate spetsialistidega varustatus

Jrk nr

Vald/linn Planeerimis-spetsialisti ametinimetus

Erialane haridus*

1 Alajõe vald maaspetsialist kõrgharidus – tootmistehnoloog

2 Aseri vald abivallavanem kõrgem haridus arhitektuur

3 Avinurme vald

maanõunik Kõrgem agronoom

4 Iisaku vald maanõunik kõrgharidus – metsamajandus insener

5 Illuka vald maanõunik Kesk eri - metsatehnik 6 Jõhvi vald arhitekt kõrgharidus –

arhitektuur 7 Kiviõli linn arhitekt kõrgharidus –

arhitektuur 8 Kohtla vald abivallavanem Kesk haridus 9 Kohtla Järve

linn linnaarhitekt kõrgharidus – insener

ehitaja 10 Kohtla

Nõmme vald vallavanem Kesk eri -

automehhaanik 11 Lohusuu vald maakorraldaja Kõrgem filoloogia 12 Lüganuse

vald ehituskonsultant TPI tööstus- ja

tsiviilehitus 13 Maidla vald abivallavanem kõrgharidus – jurist 14 Mäetaguse ehituse järelevalveinsener keskeri jurist

vald 15 Narva linn peaarhitekt kõrgharidus –

arhitektuur 16 Narva Jõesuu

linn linnaarhitekt kõrgharidus –

arhitektuur 17 Püssi linn puudub 18 Sillamäe linn Peaarhitekt-linnaplaneerija kõrgharidus –

arhitektuur 19 Sonda vald Ülesannet täidab Maidla valla

abivallavanem 20 Toila vald maakorraldaja kesk eri -

metsamajanduse tehnik 21 Tudulinna

vald Arendusspetsialist kõrgharidus – geograaf

22 Vaivara vald abivallavanem kesk eri - arhitektuur *Linnades ja valdades, kus on olemas eraldi planeerimisüksus, anda planeeringu-üksuse juhi ametinimetus ja erialane haridus ning planeerimisüksuse erialase haridusega töötajate arv. Erialaseks hariduseks saab pidada arhitekti, planeerija või geograafi kõrgharidust.

Eraldi planeerimisüksus on Jõhvi ja Narva linnas

Narva Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

Juhtkond Anne Hallik Direktor (lapsehoolduspuhkusel) kõrg kinnisvara planeerimine ja hindamine

Sergei Sinitsõn Pearaamatupidaja kõrg ökonomist-matemaatik

Sergei Solodov Jurist kõrg õigusteaduste magister

Mari Reinsalu sekretär keskharidus

Arhitektuuri ja planeerimise osakond Peeter Tambu Peaarhitekt (direktori asetäitja), direktori ülesannetes kõrg arhitekt

Irina Fominõhh arhitekt kõrg ehitustehnik

Veera Sošneva arhitekt kõrg ehitusinsener

Tatjana Nikolajenkova planeeringute spetsialist kõrg loodustead. bakalaureus

Aleksandr Šadrin muinsuskaitse inspektor kõrg ehitusinsener

Jana Kopezina projektide koordinaator kõrg metsamajandus

Galina Pustoshnaya keskkonnamõjude hindamise vanemspetsialist kõrg keskkonnakaitse

Jana Suurväli arhivaar

Nadežda Rumjantseva linnakunstnik kõrg kunstiõpetaja

Boris Kudimov kaartide laadimise spetsialist kõrg rakendusfüüsika magister

Rene Zorin projektide koordinaator keskharidus Geodeesia ja maakorralduse osakond Sergei Tõsjatov Peaspetsialist kõrg insener-okeanoloog

Olga Rogozina Vanemspetsialist kõrg insener-geodeet

Olga Svitškar vanemspetsialist keskeri soojustehnika

Virve Torpan spetsialist keskeri kontrolör-kassapidaja

Marina Sezko spetsialist keskeri tehnik-ehitaja

Helmut Larka spetsialist kõrg agronoom

Irina Stulova spetsialist Ehitusjärelvalve ja hoonete osakond

Ellen Uusküla osakonna juhataja kõrg ärijuhtimine

Žanna Petrova vanemspetsialist kõrg ehitusinsener

Jegor Tšumakov vanemspetsialist kõrg tehnikateaduse magister

Marina Pent spetsialist keskeri tehnik-tehnoloog

Inna Karjalainen spetsialist kõrg ettevõtte juhtimine

Jõhvi vallavalitsus Arengu haldus

Täitmata peaarhitekt Kristi Jõemets arhitekt kõrg arhitekt Liina Talistu geoinfo spetsialist keskeri Reet Mendes maakorraldaja Aleksei Zeleznjak ehitusspetsialist Kalev Prits vallakunstnik Maria Laanemäe arendusspetsialist Rein Luuse arendusnõunik

Tabel 5

PlanS § 23 kohane järelevalve üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise üle

Ülevaade 2005. aastal menetletud detailplaneeringutest Ida-Viru maavalitsuses

2005 aasta Omavalitsus

Algatatud Kehtestatud Üp-d muutvad

kooskõlast Järelevalve ks esitatud

Kokku menetlus toiminguid

Vaided Arhiiviek s

Infonõuded, päringud, pöördumised

Üldplaneeri ngute menelemin e

Alajõe vald 20 5 17 3 0 3 0 5 2 0

Aseri vald 3 3 1 2 2 4 0 3 2 1

Avinurme 0 0 0 2 0 2 0 0 0 0

Iisaku 4 0 1 2 4 6 0 0 0 0

Illuka 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0

Jõhvi 27 14 8 5 5 10 0 13 9 0

Kiviõli 5 2 3 0 2 2 1 3 0 0

Kohtla 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2

K-Järve 33 1 33 6 1 7 0 1 0 0

K-Nõmme 0 0 0 1 0 1 0 0 0 0

Lohusuu 5 2 5 2 2 4 0 2 0 0

Lüganuse 4 2 4 3 2 5 0 2 1 1

Maidla 1 0 1 0 0 0 0 0 0 0

Mäetaguse 1 0 1 1 1 2 0 0 0 0

Narva 47 12 7 3 7 10 1 12 2 0

Narva-Jõesuu 13 2 3 4 3 7 1 12 0 0

Püssi 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1

Sillamäe 15 4 2 0 0 0 0 6 0 0

Sonda 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1

Toila 14 3 8 3 3 6 1 6 6 2

Tudulinna 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Vaivara 8 0 4 1 0 1 0 0 1 0

KOKKU 200 51 98 38 32 70 4 66 24 8

Kokku 106 (70+4+24+8)

Ülevaade 2006. aastal menetletud planeeringutest Ida-Viru maavalitsuses

2006 aasta Omavalitsus

Algatat ud

Kehtestat ud

Üp-d muutvad

kooskõ last

Järelevalve ks esitatud

Kokku menetlus toimingui d

Vaided Arhiiviek s

Infonõuded, päringud, pöördumised

Üldplane eringute menelemi ne

27 12 19 5 8 13 0 0 2 0 0

0 0 0 1 0 1 0 0 0 1 1

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

8 7 7 4 3 7 0 0 0 0 0

5 2 5 1 4 5 0 0 0 0 0

26 18 15 5 3 8 0 5 7 2 2

6 4 4 0 0 0 0 3 0 0 0

6 0 5 0 0 0 0 0 0 0 0

26 7 21 12 12 24 0 7 0 0 0

0 1 0 0 1 1 0 1 0 0 0

3 0 3 1 0 1 0 0 0 0 0

10 2 5 1 3 4 0 2 2 0 0

0 0 0 2 0 2 0 0 0 1 1

3 1 1 1 2 3 0 1 0 2 2

31 9 11 1 3 5 1 9 2 0 0

22 0 10 1 0 1 0 0 5 0 0

2 0 0 0 1 1 0 1 0 1 1

5 6 1 1 2 2 0 6 4 0 0

2 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0

14 11 6 4 4 8 0 11 1 0 0

0 2 0 2 2 4 0 2 0 0 0

12 3 9 2 3 5 1 3 4 0 0

KOKKU 208 72 123 44 51 95 2 51 27 7

Kokku 131 (95+2+27+7)

Ülevaade 2007. aastal menetletud planeeringutest Ida-Viru maavalitsuses

2007 aasta Omavalitsu s

Algatat ud

Kehtestat ud

Üp-d muutva d

kooskõla st

Järeleval veks esitatud

Kokku menetlus toimingui d

Vaided Arhiivieks Infonõuded, päringud, pöördumised

Üldplaneerin gute menelemine

Alajõe vald 25 17 19 8 13 22 0 17 4 0

Aseri vald 5 0 5 0 0 0 0 0 0 1

Avinurme 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Iisaku 4 1 2 2 4 6 0 1 0 0

Illuka 10 2 10 0 0 0 0 2 0 0

Jõhvi 17 7 14 7 10 17 1 7 1 0

Kiviõli 4 0 4 3 0 3 0 0 0 0

Kohtla 1 2 1 0 0 0 0 2 2 0

K-Järve 10 9 9 11 11 22 0 9 1 1

K-Nõmme 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Lohusuu 12 1 11 1 2 3 0 1 1 0

Lüganuse 8 3 6 4 3 7 0 3 4 1

Maidla 0 1 0 0 1 1 0 1 0 0

Mäetaguse 3 3 3 0 1 1 0 3 0 0

Narva 21 10 13 4 2 6 1 10 4 3

Narva- Jõesuu

18 3 12 3 4 7 1 3 6 0

Püssi 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0

Sillamäe 3 2 1 1 0 1 0 2 0 0

Sonda 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Toila 4 3 3 3 3 6 0 3 3 0

Tudulinna 0 1 0 1 0 1 0 1 0 0

Vaivara 22 2 20 3 1 4 2 4 0

KOKKU 167 68 133 51 55 107 3 68 30 6 2007 a

Kokku 146 (107+3+30+6)

Ülevaade 2008. aastal menetletud planeeringutest Ida-Viru maavalitsuses

2008 aasta Omavalitsus

Algatatud Kehtestatud Üp-d muutvad

Kooskõlast Järelevalvek s esitatud

Kokku menetlus toiminguid

Vaided Esitatud arhiiviek s

Infonõuded, päringud, pöördumised

Üldplaneerin gute menelemine

Alajõe vald 11 9 8 12 11 23 0 6 2 0

Aseri vald 1 2 0 1 3 4 0 2 1 0

Avinurme 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Iisaku 0 0 0 2 2 4 0 14 1 2

Illuka 3 0 2 0 0 0 0 0 0 1

Jõhvi 10 3 7 7 1 8 0 2 1 2

Kiviõli 1 3 1 0 0 0 0 3 0 0

Kohtla 0 3 0 2 0 2 0 0 0 0

K-Järve 14 10 12 11 12 23 1 6 7 3

K-Nõmme 1 0 1 0 0 0 0 0 0 0

Lohusuu 2 3 2 3 2 5 0 1 1 0

Lüganuse 4 3 3 3 3 6 0 3 1 1

Maidla 1 1 1 0 1 1 0 0 0 1

Mäetaguse 3 2 1 2 2 4 0 0 0 0

Narva 15 15 12 13 4 17 1 12 4 0

Narva-Jõesuu 2 8 2 6 10 16 2 8 9 0

Püssi 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0

Sillamäe 0 4 0 2 3 5 0 3 0

Sonda 0 0 0 1 0 1 0 0 0 1

Toila 1 1 1 1 2 3 0 0 5 0

Tudulinna 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Vaivara 14 1 14 14 6 20 0 1 3 0

KOKKU 83 69 67 80 62 142 4 61 35 11 Kokku 192 (142+4+35+11)

Ülevaade 2009. aastal menetletud planeeringutest Ida-Viru maavalitsuses

2009 aasta Omavalitsus

Algatatud Kehtestatud Üp-d muutvad

kooskõla st

Järelevalve ks esitatud

Kokku menetlus toimingui d

Vaided Esitatud arhiivieks

Infonõude d, päringud, pöördumis ed

Üldplaneer ingute menelemin e

Alajõe vald 9 5 7 7 7 14 0 7 1

Aseri vald 1 0 0 0 0 0 0 0 0

Avinurme 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Iisaku 0 0 0 0 0 0 0 3 0

Illuka 0 1 0 1 0 1 0 1 2

Jõhvi 9 9 5 7 8 15 1 11 4 2

Kiviõli 2 1 2 1 1 2 0 1 0

Kohtla 0 1 1 1 1 2 0 0 0

K-Järve 2 5 1 4 4 8 0 5 2

K-Nõmme 0 0 0 1 0 1 0 0 0

Lohusuu 2 2 2 1 2 3 0 2 0

Lüganuse 1 0 0 3 2 5 0 0 0

Maidla 0 0 0 0 0 0 0 0 1

Mäetaguse 2 0 1 0 0 0 0 2 0

Narva 5 12 3 13 14 27 3 11 2 1

Narva-Jõesuu 6 9 3 3 6 9 0 7 2 0

Püssi 0 1 0 0 0 0 0 1 0

Sillamäe 0 2 0 1 3 4 0 4 1 1

Sonda 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Toila 2 2 0 2 2 4 0 3 0

Tudulinna 1 0 1 1 0 1 0 0 0

Vaivara 7 18 6 16 23 39 1 17 1

KOKKU 49 68 32 62 73 135 5 75 9 11 86

Kokku 160 (135+5+9+11)

Ülevaade 2010. aastal menetletud planeeringutest Ida-Viru maavalitsuses

2010 aasta Omavalitsus

Algatatud Kehtestatu d

Üp-d muutvad

kooskõlast Järelevalve ks esitatud

Kokku menetlus toiminguid

Vaided Arhiivieks Infonõude d, päringud, pöördumis ed

Üldplaneer ingute menelemin e

Alajõe vald 0 5 0 4 4 8 1 5 2 1

Aseri vald 2 0 0 0 0 0 0 1 0 1

Avinurme 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Iisaku 1 1 0 0 0 0 0 0 0 1

Illuka 2 1 0 2 1 3 0 0 0 1

Jõhvi 3 5 2 4 4 8 0 5 1 0

Kiviõli 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Kohtla 1 1 1 1 0 1 0 1 0 0

K-Järve 10 5 6 10 6 16 1 3 2 4

K-Nõmme 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Lohusuu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1

Lüganuse 0 2 0 1 2 3 0 2 0 1

Maidla 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1

Mäetaguse 1 1 0 1 1 2 0 1 4 0

Narva 4 12 0 6 17 23 3 16 1 1

Narva-Jõesuu 6 5 3 5 4 9 0 5 0 0

Püssi 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Sillamäe 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Sonda 0 0 0 0 0 0 1 0 1 1

Toila 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1

Tudulinna 2 1 1 1 1 2 0 1 0 1

Vaivara 5 5 1 4 3 7 0 5 0 1

KOKKU 40 44 14 39 43 82 6 45 11 16 86

Kokku 115 (82+6+11+16)

Valdade ja linnade planeerimisalased kohtuvaidlused (alates 1.01.2005)

Ida Viru maavanem protestis 07.12.2010 Tartu Halduskohus Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse tuulikupargi) asukohavaliku teemaplaneeringu kehtestamise otsuse. Sama tegi ka Kaitseministeerium. Asja arutatakse ühise kaasusena 13.juunil 2011 aastal. Kohus ei ole seni kaasanud maavalitsust eksperdina (kolmanda isikuna) kohtuvaidlustesse. Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeerimisüksuses töötab juristi haridusega spetsialist Merle Võhma kuid keerulisemate juhtumite korral konsulteeritakse advokaadibürooga. Töötajate ja rahaliste vahendite nappus ei ole olnud takistuseks VV seaduse § 85 kohase järelevalvemenetluse algatamisele ja kohtusse pöördumisele

Ettepanekud maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste planeerimisalase võimekuse hoidmiseks ja parandamiseks ning maakonna ruumilise arengu edendamiseks.

planeerimisalast tööd maavalitsuses ei takista suurt midagi, väljaarvatud kohatine suur töökoormus. Kuigi maavalitsuses on kolm töötajat, kelle ametijuhendis on kohustus tegeleda planeeringute järelevalvega ja koostamisega on tegelik koormus ühel töötajal. Kohalikes omavalitsustes on probleem

koolitatud planeerijate puudus. Omavalitsused kiivalt väldivad mitme peale kompetentse planeerija palkamisest, sest ei suudeta jagada tekkivaid püsikulusi(transport, töötasu, vahendid jne). Tänu koolitustele on olukord siiski paranenud. Suureks probleemiks on ka rahaliste vahendite nappus, mis tõsiselt takistab omavalitsustel “valitseda” ja koostada ise oma parimal äranägemisel ja avalikkuse kaasamisel detail(üld)planeeringuid. Hetkel on nad paljuski sunnitud alluma arendaja soovidele, sest nemad maksavad ja maakorraldaja, kes lisakohustusena tegeleb ka planeeringutega ei süvene teemasse piisavalt. Olukorrast väljatulekuks on minu arust vaid üks väljapääs – ja see on oodata mil omavalitsusjuhid ise hakkavad aru saama linna(valla) üldsuse huve kajastavate planeeringute kasulikkusest valitsemisel. See aeg võib olla väga pikk, sest väikeste omavalitsuste etteotsa valitakse tihtipeale isikuid, kes peavad planeeringuid vaid segavaks faktoriks ja vajalikke investeeringuid raha raiskamiseks. Olukorrast aitab välja tulla muidugi ka pidev tõhus järelevalve ja koolitus. Maakonna omavalitsusliidu juurde omavalitsuste ühise planeerimisbüroo asutamise mõte Ida-Virus ei tööta, sest taas ei suudeta jagada ühtlaselt koormust linnade ja valdade tellimuste vahel ja proportsionaalselt katta tekkivaid kulusid. Asi võib tulla vaid siis kõne alla kui riik hakkab neile töötasu maksma, siis on vähemalt midagi kindlat. Maakondade ja linnade planeerimisalast võimekust saab tõsta ainult ühel konkreetsel viisil – kui leitakse piisavalt raha heade planeerijate palkamiseks ning tagatakse vajalikud töötingimused lepinguliseks ajaks. Ega ilmas planeeriad puudu ei ole, nad ei ole lihtsalt nõus tulema ehku peale väikese palgaga tööle. Vajalik on ka kompetentne tööandja, kes teab, mida tahab ja oskav vastavalt sellele ka nõuda ja kontrollida. Tihtipeale on just see puudu.

Ruumilise arengu probleemidest, mida oleks vaja lahendada koostöös vastavate ministeeriumidega.

Maavanem kehtestab maakonnaplaneeringu, kuid tal puuduvad vahendid planeeringu rakenduskavas esitatud tegevuste elluviimiseks. Riigieelarvelised vahendid jagatakse ministeeriumite eelarvete kaudu, kes valdavalt maakonnaplaneeringud kooskõlastavad. Siit ka ettepanek, et kui kooskõlastatakse planeering, siis ka kooskõlastatud tegevuste rahastamine seotakse vastavate rahastamisskeemidega, mis on ministeeriumi haldusalas.

2. Erisused kehtestatud maakonnaplaneeringute ülevaatamisel

2.1 Maakonnaplaneering

Esimese maakonnaplaneeringu osaks oli Ida-Viru maakonna arengustrateegia „Ida-Viru regionaalse arengu kava põhijooned aastateks 1998-2003“. Valdavalt 1997. aastal koostatud üks esimesi nii mahukaid arengukavasid oli kantud optimismivaimust ning valdavalt ei tunnetatud noore riigi tegelikke investeerimisvõimalusi. Mitmeid vajalikke kavandatud objekte ei ole siiani suudetud väljaehitada (väikesadamad, kohalikud lennujaamad, Tallinn Narva I kl maantee koos uue sillaga üle Narva jõe ja tolliterminal).

Maakonnaplaneeringu strateegiliste eesmärkide elluviimise ettepanekuid sisaldavad kõikide valdade ja linnade arengukavad ja üldplaneeringud, sest nad on koostatud hiljem ning valdavalt ühe konsultatsioonifrma poolt. Ka omavalitsuste arengukavad analüüsisid kõiki toona planeeringus ja maakonna arengustrateegias tõstatatud teemasid oma rakursi all. Tänaseks on olukord muidugi muutunud.

Maakonnaplaneeringus sätestatud eesmärkidest on tänaseks osaliselt või täielikult realiseerunud järgmised teemad: Eesti Energia põlevkivikatelde moderniseerimine ja CO2 emissiooni vähendamine, Sillamäe radioaktiivsete jääkide hoidla sulgemine ja sadama väljaarendamine,Tallinn-Peterburi raudtee ja maantee rekonstrueerimine, teedeäärsete bensiinijaamade ja teenindus/hooldusettevõtete võrgu väljaehitamine, Uikala prügila ja Vaivara ohtlike jäätmete hoidla väljaehitamine, tööstusparkide(suletud kaevandusalade taaskasutamine) planeerimine ja väljaehitamine, Jaama külas 60-kohalise pagulaste vastuvõtukeskuse rajamine, Eesti Elektrijaam - Püssi 330 kV EÜL ja Balti Elektrijaam - Harku 330 kV EÜL väljaehitamine jpm.

Kuni 2003. aastani ei sisaldanud ükski kehtestatud üldplaneering maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut, kuna kõik hajaasustusega vallaplaneeringud ja ka maakonnaplaneering oli koostatud konsultatsioonifirma OÜ Maaplaneeringud juhendamisel. Linnaplaneeringuid muudatus ettepanekud ei sisaldanud.

2.2 Maakonnaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Maavanem kehtestas planeeringu ja sai hiljem kõikidelt omavalitsustelt kirjaliku kinnituse teemaplaneeringus käsitletud materjali üldplaneeringusse sisse viimise kohta. Tänase seisuga on kajastub maakonnaplaneeringu teemad kõikides üldplaneeringutes muutmata kuid täpsustatud kujul. Käesolevaks ajaks planeeringulahendus kehtib ja ühtegi muudatusettepanekut ei ole kohalike omavalitsuste poolt tehtud. Küll on rohevõrgustiku tuumala ja koridori alasid täpsustatud mitmete üldplaneeringutega(Alajõe, Iisaku, Lohusuu, Tudulinna teemaplaneeringud 2011. a, Kohtla järve linna ja Vaivara valla üp-2010 aastal, kuid need täpsustused ei muuda maakonnaplaneeringu põhilahendust).

Täpsustused üldplaneeringutes käsitlevad valdavalt tuumalade ja rohekoridoride servade puhastamist(täpsustamist) katastriüksuste kaupa, millele sooviti anda konkreetne juhtotstarve. Maakasutustingimusi on täpsustatud Vaivara valla üldplaneeringus, seal töötati välja maakonnaplaneeringu soovitusel Vaivara maastikukaitseala ja Sinimäe aleviku hoolduskava.

Teemaplaneeringu muutmise ettepanekuid ei ole esitatud

Linna rohelise võrgustiku on sidunud maakonna rohelise võrgustikuga Kohtla Järve linn ja Jõhvi linn. Kuigi Jõhvi (linna)valla uus üldplaneering on veel koostamisel. Teiste linnade(Kiviõli, Püssi, Sillamäe, Narva Jõesuu, Narva) üldplaneeringud on kehtestatud enne maakonnaplaneeringu valmimist.

Teemaplaneeringu soovituslikud ettepanekud on kajastatud kõikides hiljem koostatud üldplaneeringutes põhjalikult. Pärast arendajate totaalset survet tuulikuparkide rajamisel, on valdades hakatud koostama maastikuhoolduskavasid ning kaaluma üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamist, millega soovitakse kaitsta valla territooriumi tuulikuarendajate eest. Riigi tasandil rohelise võrgustiku planeeringuga arvestatud ei ole, vähemalt ei ole seda märgata. Teemaplaneeringus on selgelt väljendatud seisukoht, et tuumaladel ja rohelise võrgustiku koridorides tuleb vältida lageraiete läbiviimist. Sellest ei ole kinni pidanud ei erametsa omanikud kui ka Riigimetsa Majandamise Keskus. Kehtestatud planeeringumaterjalid oleme edastanud Keskkonna ministeeriumi ja kirjalikult teavitanud kõiki asjaosalisi(RMK, Metskonnad ) maavalitsuse kodulehest, kus on võimalik planeeringumaterjalidega tutvuda.

Vaidlusi teemal, kas on otstarbekas lubada kinnisvaraarendust või tööstusalade arendust rohevõrguatiku koridori või tuumaladel mitmeid, nii Vaivara vallas, Alajõe vallas, Jõhvi vallas kui ka mujal. Segaseks jääb kui suurt täspustust saab nimetada planeeringu muudatuseks. Näiteks oleme Alajõe valla Uusküla küla Uusküla puhkebaasi kinnistu detailplaneeringu teemal pidanud teravat kirjavahetust Keskkonnaameti Ida juhatajaga ning protestinud nende kooskõlastuse, olles viidanud teemaplaneeringu ettepanekute eiramisele. Tulutult. Siit ka probleem. Kui Keskkonnaamet toetab, kohalik omavalitsus toetab, planeering on korralikult menetletud ja tõsiseid vaideid ei ole, ei saa ka maavanem planeeringule heakskiitu mitte anda. Teine olukord kerkis Jõhvi Kotinuka küla logistikapargi rajamisel, mis paigutati 100% tuumalale. Kuid kogu tuumala mahust moodustas see siiski väikese osa, mida nagu ei saanud nimetada maakonnaplaneeringu muutuseks vaid täpsustamiseks. Siit saab teha vaid ühe järelduse tuumalade ja rohevõrgustike kaitse ei ole millegagi tagatud, sest pidevate väikeste täpsustustega ja lageraietega ruineeritakse rohevõrgustiku toimimise algne eesmärk.

Planeeringu edasiseks elluviimiseks võiks maavanemale anda initsiatiiv ja vahendid väärtuslike maastike hoolduskavade koostamise toetamiseks sihtotstarbeliselt. KIK toetab ka seda initsiatiivi kuid toetatavate meetmete rohkuse tõttu see teema muutub omavalitsuste silmis teisejärguliseks.

Teemaplaneeringuga kavandatud jätkutegevused siiski visalt kuid järjekindlalt viiakse ellu. RMK ja KIK rahalisel toetusel ja kohaliku omavalitsuse initsiatiivil avatakse väärtmaastike kauneid vaateid, rajatakse parkimis ja puhkealasid ning on hakatud välja töötama maastike hoolduskavasid. Seda vaatamata nappidele rahalistele vahenditele. Kahjuks on enamustel väärtmaastikel maastike hoolduskavad siiski koostamata, kuna omavalitsustel puudub nii rahaline kui inimresurss selle teemaga süvendatult tegeleda. Initsiatiivi on näidanud vaid need omavalitsused, kes arendavad ettevõtjate toel turismisektorit või kus keskkonnakaitse on omavalitsuse üheks prioriteediks(Vaivara, Illuka, Avinurme vald).

2.3 Maakonnaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“

Teemaplaneeringu lahendused ja riigi tegevus sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel on seni olnud tagasihoidlik kui mitte olematu. Kõikides vallalistes omavalitsustes on viimase viie aasta (2006-2011) jooksul toimunud erinevaid muutusi sotsiaalteenuste osutamise spektri osas. Saame järeldada, et kohaliku omavalitsuse toetusel on arendatud kogukonnakeskusi, mis on hea näitaja. Ühistranspordi osas on toimunud positiivseid muutusi. Selle aja jooksul on paranenud koostöö kohalike omavalitsuste ja maavalitsuse vahel, mille tulemusel on teostatud uuringud reisijate voogude ja nõudluste osas. Koostöös KOV oli tehtud palju muudatusi sõiduplaanides, sisse on viidud täiendavaid reise ja avatud mitmed uued liinid. Seda kõik on tehtud selleks, et Ida-Viru maakonna äärealadel elavad inimesed saaksid lahendada oma sotsiaalseid probleeme (koolisõit, tööleminek, jne) Aastast-aastasse on bussifirmad, kes teenindavad maakonnaliine, uuendanud oma bussiparki (soetatud on uued, mugavad bussid), mille tulemusel on reisijate teeninduse kvaliteet paranenud ja kaebuste hulk on tänaseks pea olematu.

Paljudes omavalitsustes on muutunud kaupluse omanik kuid tendents näitab, et erakauplused sulgevad ääremaade omavalitsustes uksed ja elanikud on sunnitud esmateenuse saamiseks sõitma lähimasse suuremasse teenuskeskusse. Suletud on 11 kohalikku postkontorit, kaksteist kauplust, üks apteek ja neli bensiinijaama. Ühistranspordi maakonnaliinide toetamiseks eraldatud vahendeid vähendati 2011 aastal 3200 EUR võrra. Kehtestatud SI planeeringus olid esitatud konkreetsed ettepanekud, milliste realiseerimisel tõuseks kohalikes omavalitsustes SI kättesaadavuse tase. Tänane seis toodud punases šriftis :

1) Alajõe vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks Alajõe, Kauksi-Kuru ja Vasknarva kandis rahuldava tasemeni ja teistes Alajõe valla kantides vähemalt ühe astme võrra:

 Jõhvi Vasknarva maantee remont ning kruusakattega maantee viimine täies ulatuses mustkatte alla. Teede remondi tulemusena paraneb ühistranspordi liiklus, mis omakorda parendab teenuste kättesaamise võimalusi Vasknarva-Jõhvi teeäärsetes kantides. Realiseerimisel

 Alajõe-Vasknarva maantee remont ja Vasknarvast põhja suunas Narva viiva tee renoveerimine. Alajõe-Vasknarva maantee remonti teostatakse, Vasknarva Narva teed ei tule

 Alajõe-Jõhvi ja Alajõe-Iisaku suunal ühistranspordi liikumissageduse tihendamine. Vastavalt  elanike nõudlusele on muudetud bussireiside sõiduplaane.  Lastehoiuteenuse loomine Alajõel ja Vasknarvas. Ei ole teostunud  Alajõele vanurite päevakeskuse rajamine. Ei ole teostunud  Kauksist Vasknarvani kergliiklustee ehitamine, sest olemasolev kitsas ja käänuline maantee on

jalakäijatele ja rattaga sõitjatele eluohtlik. Ei ole teostunud  Remniku, Vasknarva ja Uusküla kantides AIP teenuse tagamine. Ei ole teostunud  Vasknarvas seltsimaja taastamine kogukonna sidususe edendamiseks. Ei ole teostunud  Vasknarvas teenusekeskuse kujundamine elukeskkonna atraktiivsemaks

muutmiseks. Ei ole teostunud  Vasknarva-Narva maanteeühenduse võimaldamine Narva jõega paralleelsel

olemasoleval teel kui see ei ole vastuolus Eesti riigi julgeoleku tagamisega. Ei teostu  Reisiliikluse soodustamine Peipsi järvel ja Narva jõel. Alternatiivse liikluse

võimaldamine mööda veeteed parandab SI teenuste kättesaamist selles Peipsi rannikualal ja Narva jõe perimeetris. Ei ole teostunud

 Vasknarvas avaliku internetipunkti loomine. Ei ole teostunud

2) Aseri vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks Aseri kandis heaks, teistes kantides vähemalt ühe astme võrra:

 Narva-Tallinn bussiliinide peatumise tihendamine Aseris, et kindlustada Aseri parem ühendus maakonnakeskuste Jõhvi ja Rakverega. Maavalitsus on pöördunud operaatorite poole, kes teenindavad kaugliine, taotlusega, sisse viia täiendavaid peatusi, mis tänaseks on ka realiseerunud ja osa busse sõidab läbi Aseri.

 Aseri-Jõhvi suunal ja Aseri Rakvere suunal ühistranspordi kättesaadavuse parendamine, Aseri ümbruskonna kantide parem ühistranspordiga ühendamine. Teostunud

 Aserisse vanurite päevakeskuse rajamine. Ei ole teostunud  Rannus ja Aseris teenusekeskuse taseme tõstmine. Ei ole teostunud  Kergliiklusteede rajamine Aseri Rannu, Aseri Koogu ja Aseri Kalvi suunal on vajalik, et juhtida

jalakäijad ja jalgratturid olemasolevalt tiheda liiklusega maanteelt kõrvale ohutusse tsooni. Ei ole teostunud

 Rannus vanurite päevakeskuse loomine koos seltsi toaga ja lastehoiu teenuse pakkumisega. Ei ole teostunud

3) Avinurme vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks Laekannu kandis rahuldavaks, teistes kantides vähemalt ühe astme võrra:

 Avinurmes teenusekeskuse taseme tõstmine läbi ühistranspordi parema toimimise Iisaku, Jõhvi, Jõgeva, Mustvee ning Rakvere suunal. Osaliselt teostunud

 Kruusakattega teed muudetakse tolmuvabaks või viiakse mustkatte alla. Selle abinõu rakendamine parendaks ühistranspordi teenuse pakkumist. Ei ole teostunud

 Lastehoiu teenuse kättesaamine paraneb ühistranspordi teenuse kättesaamise suurenedes. Ei ole teostunud

4) Iisaku vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks Sälliku ja Tärivere kantides rahuldavaks, teistes kantides vähemalt ühe astme võrra:

 Kauplusauto tegevuskulude katmise toetamine, et tagada kaubandusteenuste kättesaadavus kantides elanikele. Ei ole teostunud

 Jõhvi-Iisaku-Alajõe suunal ühistranspordi liikumissageduse suurendamine. Sisse viidud täiendav liin: Jõhvi-Iisaku. Osaliselt teostunud.

 Lastehoiu teenuse kättesaamine suureneks ühistranspordi teenuse paranedes. Ei ole teostunud

 Imatu, Vaikla, Jõuga, Kauksi-Kuru ja Varesmetsa kantides seltsimaja või seltsitoa loomine koos AIP teenuse tagamisega ja päevakeskuse funktsioonide täitmisega. Ei ole teostunud

 Imatu, Vaikla ja Varesmetsa kantide ühistranspordiga kindlustamine. On läbivaatamisel liini avamine läbi Vaikla.

 Iisakus teenusekeskuse taseme tõstmine vanurite päevakeskuse loomisega. Ei ole teostunud  Iisaku-Jõuga vahelise kergliiklustee ehitamine. Ei ole teostunud  Iisaku-Vaikla kergliiklustee ehitamine. See on vajalik, et juhtida lapsed ja teised jalakäijad või

jalgratturid olemasolevalt tiheda liiklusega kurvilise maanteelt kõrvale ohutusse tsooni. Iseseisvalt ja ohutult kooli jõudmine vähendab lastevanemate vajadust nad autoga kooli või lasteaeda viia. Ei ole teostunud

5) Illuka vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks Illuka ja Vasavere kantides rahuldavaks, teistes kantides vähemalt ühe astme võrra:

 Vasknarva-Jõhvi suunal ühistranspordi liikumissageduse suurendamine. Selle ettepaneku realiseerudes paraneks seitsmes kandis SI teenuste kättesaamise võimalus. See on võimalik realiseerida peale teede remonti.

 Illuka, Kaatermu ja Vasavere kantides seltsimaja või seltsitoa loomine koos AIP teenuse võimalusega. Ei ole teostunud

 Illuka, kandis päevakeskuse rajamine. Ei ole teostunud  Kuremäe kandis Puhatu külas ja Kaatermu kandis elektriliinide taastamine asustuse säilimiseks

ja arendamiseks. Ei ole teostunud  Kurtna-Kuremäe vahelise kergliiklustee ehitamine. See on vajalik, et juhtida lapsed ja teised

jalakäijad või jalgratturid olemasolevalt tiheda liiklusega kurviliselt maanteelt kõrvale ohutusse tsooni. Iseseisvalt ja ohutult Illukale kooli jõudmine vähendab lastevanemate vajadust nad autoga kooli või lasteaeda viia. Ei ole teostunud

 Kuremäel seltsimaja või seltsitoa loomine. Ei ole teostunud

6) Jõhvi vallas säiliks SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase kõigis kantides tasemel rahuldav:

 Teenusekeskuse taseme tõstmine Puru kandis Tammiku alevikus päevakeskuse ehitamisega. Ei ole teostunud

 Jõhvi-Ahtme vahelise kergliiklustee ehitamine. Jõhvi ja Ahtme vahemaa on vaid mõned kilomeetrid kuid maanteed pidi jalgsi liigelda on eluohtlik. Ei ole teostunud

7) Kohtla vallas säiliks SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase kõigis kantides tasemel rahuldav:

 Valaste-Jõhvi või Valaste-Toila-Jõhvi ühistranspordi liinide liiklussageduse tihendamine hommikusel (kell 7-9) ja õhtusel (kell 16-19) tipptunnil. See parendaks oluliselt Valaste kandi ja ümbruskonnas elavate inimeste juurdepääsu SI teenustele. Teostunud

 Kohtla-Järve ja Jõhvi vahelise kergliiklustee ehitamine. Selle meetme rakendamine suurendab mõlema linna elanike ja tee läheduses olevate elanike võimalusi tarbida erinevaid SI teenuseid alternatiivseid liiklusvahendeid kasutades. Realiseeritud

8) Liiklustiheduse vähendamiseks Kohtla-Järve kesklinnas oleks vajalik ühe meetmena ehitada lõpuni tee Kohtla-Nõmmelt Tallinna suunal Kohtla-Järvet läbimata. Ei ole teostunud Kohtla Järve linnavalitsuse soovimatuse tõttu. Riik vajalikud vahendid eraldas

9) Lohusuu vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks Kalma-Vilusi ja Piilsi kandis rahuldavaks, Lohusuu kandis säiliks:

 Avinurme-Vilusi ja Avinurme-Kalmaküla tee mustkatte alla viimine. Ei ole teostunud  Avinurme-Vilusi suunal ühistranspordi liikumissageduse suurendamine võimaldaks Piilsi ja

Vilusi kandi inimestel saada SI teenuseid senisest paremini kas Avinurmest või Mustveest. Ei ole teostunud

 Kalma-Vilusi kandis seltsimaja või seltsitoa ehitamine ja AIP teenuse tagamine. Ei ole teostunud

9) Maidla vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks Oandu ja Rääsa kandis rahuldavaks, teistes kantides SI teenuse tase säiliks:

 Ühistranspordi liiklussageduse suurendamine Maidla, Kiviõli, Jõhvi suunal. Teostunud, vastavalt elanike nõudlustele.

 Kergliiklustee ehitamine Lüganuse ja Maidla ja Maidla-Kiviõli vahel võimaldaks ümbruskonna kantide inimestel ohutult, alternatiivseid liiklusvahendeid kasutades liigelda. Ei ole teostunud

 Oandu, Rääsa ja Virunurme kantides tugiteede tolmuvabakatte alla viimine ja ühistranspordi liikluse taastamine. Ei ole teostunud

 Aidu-Liiva küla taastamine endisel Aidu karjääri alal ja selle tarvis endise kaevandusala rekultiveerimistööde täiendav läbiviimine. Elanike võimalus taastada endised kodutalud mõjub positiivselt kaevandusstressist muserdatud inimestele. Ei ole teostunud

 Kaevandusalade rekultiveerimisel spordi ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamine. Aidu karjääri teemaplaneering on kehtestatud ja käivad läbirääkimised sõudekanali ja puhkealade väljaehitamise rahastamise osas.

10) Mäetaguse vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks Väikepungerja ja Võrnu kandis rahuldavaks, teistes kantides SI teenuse tase säiliks:

 Metsküla ja Võrnu kantides tugiteede tolmuvabakatte alla viimine ja ühistranspordi tagamine. Ei ole teostunud

 Mäetaguse alevikus pangaautomaadi ülesseadmine. Ei ole teostunud

10) Narva kandis (Kudruküla linnaosas):SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks heaks:

 Seltsimaja ja spordiväljaku ehitamine. Ei ole teostunud  Ühistranspordi liikluse tagamine Kudruküla linnaosa elanikele. Teostunud vastavalt elanike

nõudlustele.  Narva-Jõesuu - Narva vahelise kergliiklustee ehitamine. Ei ole teostunud

11) Narva-Jõesuu kandis :SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks heaks:

 Narva-Jõesuus luua päevakeskuse teenus eakatele. Realiseeritud

12) Sonda vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks Uljaste Satsu ja Erra Koljala kandis rahuldavaks, teistes kantides SI teenuse tase säiliks:

 Erra-Sonda vahelise kergliiklustee ehitamine võimaldaks ümbruskonna kantide kooliõpilastel ja elanikel ohutult, alternatiivseid liiklusvahendeid kasutades, minna Sondasse või Kiviõlisse tööle ja kooli. Osaliselt teostunud

 Erra-Koljala ning Uljaste-Satsu kandis on tarvilik parem ühistranspordi teenuse tagamine Kiviõli ja Rakvere suunal. Ei ole teostunud

13) Toila vallas säiliks SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase kõigis kantides tasemel hea:

 Voka-Sillamäe tee viimine mustkatte alla võimaldab teeäärsete kruntide elanikele elamisväärse tolmuvaba elukeskkonna. Ei ole teostunud

 Voka ja Toila kantidesse päevakeskuse rajamine. Pärast hooldekodu sulgemist Toilas on nimetatud teenuse loomine vajalik. Ei ole teostunud

 Sularahaautomaadi paigutamine Voka ja Toila kantidesse. Ei ole teostunud  Toila-Jõhvi vahelise kergliiklustee ehitamine võimaldaks Toila ja Voka kantide inimestel ohutult,

alternatiivseid liiklusvahendeid kasutades, liigelda Jõhvi. Ei ole teostunud  Voka ja Toila kantides rahvamajade renoveerimine. Ei ole teostunud

14) Tudulinna vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks ühe astme võrra:

 Tudulinna ja Rannapungerja kantides avariiohtlike sildade remontimine. Osaliselt teostunud  Peressaare ja Oonurme kantides ühistranspordi liikluse parendamine. Ei ole teostunud  Oonurme kandis päevakeskuse teenuse loomine. Ei ole teostunud  Rannapungerja kandis seltsitoa rajamine. Ei ole teostunud  Tudulinna kandis spordisaali renoveerimine, ühistranspordi liikluse parendamine Iisaku ja

Rakvere suunal. Osaliselt teostunud  Oonurme kandis lastehoiuteenuse kättesaadavuse võimaldamine. Ei ole teostunud

15) Vaivara vallas SI infrastruktuuri kättesaadavuse tase tõuseks ühe astme võrra:

 Laagna kandis postiteenuse taastamine. Ei ole teostunud  Puhkovo, Auvere, Viivikonna, Mustanina kantides ühistranspordi liikluse parendamine. Osaliselt

teostunud (vastavalt elanike nõudlustele)  Auvere ja Laagna kantides päevakeskuse loomine. Ei ole teostunud  Puhkovo ja Auvere kantides seltsitoa loomine. Ei ole teostunud  Sinimäe kandis apteegi avamine. Ei ole teostunud

Ülaltoodud andmetest selgub, et teemaplaneering ei ole vajalikul tasemel mõjutanud sotsiaalse infrastruktuuri investeeringuid maakonnas.

Teemaplaneeringu elluviimisel ei ole tekkinud efektiivselt toimivaid koostöövõrgustikke kohalike omavalitsuste vahel. Negatiivseks näiteks oleks kergliiklustee ehitamata jätmine Narva ja Narva- Jõesuu vahel, sest kolm omavalitsust(sh Vaivara vald) ei suutnud kokku leppida panustamise

suuruses, samas saavad nad kõik aru, et see oleks turvaline tee kõikide omavalitsuste elanikele ja turistidele. Aastast-aastasse on riigi dotatsioon maakonnaliinidele üldmahus suurenenud, kuid paralleelselt suurenevad nii kütuse- kui ka elektri-, veehinnad. Seepärast ei ole maavalitsusel, kui avaliku maakonnaliinide tellijal, võimalik KOV kõiki ettepanekuid arvestada, mis puudutavad ühistranspordi arendamise tegelikku vajadust.

Riigi ja kohaliku tasandi otsuseid sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel, mis oleks vastuolus teemaplaneeringuga ei ole esinenud.

Rahva arvu tegelik muutus prognoosituga võrreldes on erinev. Linna- ja valla rahva kasvu osas oli prognoos liialt optimistlik, nagu ka maakonna rahvaarvu osas. Vallarahva nii olulist vähenemist ei suutnud keegi prognoosida, veel vähem seda et Ida-Virumaalt lahkub tubli linnajagu inimesi. Prognoosi 2000–2015 koostas Välis-Eesti uuringute keskuse juhataja Tiit Tammaru 2004. aastal maavalitsuse tellimusel. Rahvaarvu muutuse andmed on leitavad tabelis nr 6.

Tabel 6

Planeeringus esitatud kohalike tõmbekeskuste roll sotsiaalse teenuse pakkumisel on vähenenud seoses oluliste teenuste likvideerumisega seal. Siis ei suudetud arvestada, et riigiaktsiaselts „Eesti Post“ sulgeb praktiliselt kõik kohalikud postkontorid valdades ning ka Jõhvi keskpostiteeninduse koondab linnaserva minimaalsele pinnale, kus suudetakse vaevu tagada vaid kõige esmaseid teenuseid. Paljud eraettevõtted (bensiinijaamad, kauplused, töökojateenused, puidutöötlemisteenused)

Elanike arvu muutus kohalikes omavalitsustes aastatel 2000-2011 kov kood

kov nimetus elanike arv 2000

elanike arv 2005

elanike arv 2007

elanike arv 2011

2007- 2011 muutus

prognoos 2011

prognoosi hälve

122 Alajõe vald 437 560 564 619 55 373 -246 154 Aseri vald 2298 2284 2399 2023 -376 2074 51 164 Avinurme vald 1595 1588 1588 1431 -157 1392 -39 224 Iisaku vald 1520 1476 1482 1312 -170 1436 124 229 Illuka vald 1115 1170 1181 1056 -125 1058 2 251 Jõhvi vald+linn 13869 13626 13758 12860 -898 12399 73 320 Kohtla vald 1501 1657 1668 1623 -45 1564 59

323 Kohtla-Nõmme vald 1163 1190 1178 1098 -80 1089 -9

420 Lohusuu vald 877 921 923 840 -83 862 22 437 Lüganuse vald 1318 1403 1409 1380 -29 1259 -121 449 Maidla vald 805 890 885 865 -20 705 -160 498 Mäetaguse vald 1554 1680 1688 1762 74 1 534 -228 751 Sonda vald 1098 1100 1108 925 -183 959 34 802 Toila vald 2400 2461 2472 2471 -1 2366 -105 815 Tudulinna vald 645 606 600 497 -103 561 64 851 Vaivara vald 1619 1814 1820 1769 -51 1521 -248

253 Jõhvi linn 12123 12016 11145 -871 11129 -16 309 Kiviõli linn 7269 6845 6942 6285 -657 6128 -157 322 Kohtla-Järve linn 47097 43446 43319 40367 -2952 43455 3088 511 Narva linn 67191 67778 68860 64477 -4383 65384 907 513 Narva-Jõesuu linn 3080 2989 3022 2993 -29 2770 223 645 Püssi linn 1853 1593 1598 1342 -256 1725 383 735 Sillamäe linn 16800 16429 16750 15407 -1343 16060 653

Vallad kokku 47068 14811 -32257 31152 16341 Linnad kokku 128146 148591 20445 146651 1940 Maakond kokku 175214 163402 -11812 177803 14401

väiksemates piirkondades kadusid, kuna tellimused kadusid. Rahvas kaotas töökohad kohapeal ning siirdusid koos peredega kas lähimasse suuremasse linna või hoopiski välismaale. Perearsti teenused on hetkel puhtast inertsist enam vähem kaetud, kuna seni veel töötavad vanemaealised tohtrid uut töökohta otsima ei kipu. Lähiaastatel siirdub 8 perearsti vanaduspensionile ning neile asendajat ei suudeta leida. Seda on korduvalt püütud teha kuid isegi keskmisest pisut kõrgema töötasuga ei suudeta noori kohale meelitada. Kohalikel omavalitsustel puudub võimalus maksta aga sellist honorari ja kompenseerida elustandardit, mida noored väljaõppinud perearstid ootavad. Suht lootusetu olukord, eriti kui arvestada et nad peavad suutma vabalt lävida nii eesti kui vene keeles. Kõige rohkem hakkavad kannatama eesti keelsed patsiendid kui le itakse venemaalt hariduse saanud tohter, kes on nõus meil pakutavate tingimustega töötama .

Hajaasustuses on mitmed teed väga halvas olukorras ja bussifirmad ei soovi neil omi kalleid transpordivahendeid lõhkuda, lisaks kulub neil teedel kilomeetri läbimiseks rohkem kütet, mille hind on oluliselt tõusnud ja tõuseb edaspidigi. Kohalikel omavalitsustel ei ole lisavahendeid maakonnaliinide kompenseerimiseks. Ida Virus on veel niiöelda oma eripära. Sotsiaalse infrastruktuuri planeering peaks ka Ida-Virumaal kandma sõnumit, mis aitaks iga Ida- Virumaa kanti hoida eluvõimelisena, kuid tegelikkus on karmilt teistsugune ja kohati pöördumatult taastamatu. Terviklik meetmete pakett on planeeringu käigus välja töötatud ja senini aktuaalne. Need ettepanekud on kõikide võtmeministeeriumite poolt kooskõlastatud, seega heakskiidetud. Kõikidele kohaliku ja riigi tasandi otsuste langetajatele on planeeringu täiskomplekt koos analüüsidega edastatud. Mida veel?

Mitmed teemaplaneeringud on tänaseks realiseeritud ja oma ülesande täitnud, osad on realiseerimisel.

3. Hinnang kehtestatud maakonnaplaneeringute monitooringusüsteemile ja maakonnaplaneeringute ülevaatamise kokkuvõte

Maakonnaplaneeringute koostamine on Ida-Viru maavalitsuses olnud alates 1999. aastast pidev protsess, mille käigus on koos partnerite ja kohalike omavalitsustega väljatöötatud planeeringulahendused ja rakendatavate meetmete paketid looduskeskkonnale, elamuehitusele altkaevandatud aladel ja sotsiaalvaldkonna toimimiseks. Jõhvi Kukruse maanteeplaneering on oma täies hiilguses realiseerunud ja Ojamaa kaevanduse transportööri ehitus käib. 1. Maakonnaplaneeringute koostamine on otstarbekas kohalike omavalitsuse lahkmejooni ületavate

joonobjektide planeerimisel, kuna eri omavalitsuste erinev planeerimisvõimekus pidurdab oluliselt planeerimisprotsessi normaalset kulgu. Maakonnaplaneeringu koostamise protsess on parimaks võimaluseks teha oluliste otsuste kujundamisel viljakat koostööd kohalike elanike ja kohalike omavalitsustega. Koostöös kohalike omavalitsuste ja elanikega tõusetuvad paljud kitsaskohad, millele planeeringus püütakse leida kõiki osapooli rahuldav lahendusettepanek ja selle realiseerimise ajakava. Asjaomased ministeeriumid valdavalt kooskõlastades planeeringulahenduse, nõustuvad väljatöötatud lahendusskeemiga ning peaksid koostöös maavanemaga väljatöötama võimaliku realiseerimiskava koos rahastusskeemiga, kuid seda üldjuhul tehtud ei ole. Ida Virumaal on otstarbekas pärast tehnilise infrastruktuuri teemaplaneeringu kehtestamist alustada uue maakonnaplaneeringu koostamist, mis seoks kogu senised planeeringuteemad ja täpsustaks omakorda neid. Hetkel on meil olukord, kus maakonnaplaneeringu terviklahendusest ülevaate saamiseks on vaja tutvuda kokku kaheksa planeeringuga, mis on ebamugav ja üldsegi mitte otstarbekas. Hinnang kehtestatud maakonnaplaneeringute monitooringusüsteemile ja metoodikale on hea. Täpselt metoodika koostamise sisu ja mõtet jälgides peaks koostatud aruanne olema ülevaatlik ja hinnangut andev.

Ülevaate koostas Ida-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Tiit Toos

KOHALIK OMAVALITS

US ALGATUSOTSUSED TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED JÄRELEVALVE TEOSTATUD

MAAVALITSUSES OLEMAS

KEHTESTATUD

Alajõe vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 7 24.03. 1999 Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 99 21.12. 2006 7-1.2/298 19.05.09 1.2-38/2131 220509 Algatatud Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna- ala üldplaneering VV otsus nr 17 28.04.2009

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/418 25.08.99 Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/4678-2 06.11.2009 Kooskõlastuste vajadus määratud 23.04.2010.a. nr 1.2-38/1359

Järelvalve teostatud 13.11.99 ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- Järelvalve teostatud 22.11.2010.a. nr 1.2-38/4045-2

Paberkandjal, Digitaalselt

Üldplaneering kehtestatud 26.11.1999 otsus 14 -------------------- --------------------------------------------- --------------------------------------------- -Teemaplaneering kehtestatud 07.03.2011 määrus nr. 22

Aseri vald

-------------------------------------------------------- -----------Algatatud osavalla planeering VV otsus nr 151 12.09.01 21.3-10/426 14.11.05 1.2-38/4735 16 11 05 Üldplaneeringu teemaplaneering "Aseri valla Oru, Rannu ja Aseriaru küla olulise ruumilise mõjuga objekti tuulikupargi asukohavalik" VV otsus nr 7 02112005 7-1.4/357 15.09.09 1.2-38/3829 160909 Üldplaneeringu teemaplaneering "Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti tuulikupargi asukohavalik" VV otsus nr 15/2. 24.012007

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/148 12.02.99 Osavalla pl esitatud kooskõlast. määramiseks 12.05.03.nr. 21.3-10/375 Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/4212-2 18.12.2006.a

----------------------------------------- -Osavalla planeering heaks kiidetud 9-7/3802 07.09.04 Järelvalve teostatud 1.2-38/1772- 2 25.05.2007.a

Digitaalselt------- ------------------ Digitaalselt

Üldplaneering kehtestatud 26.05.1998, otsus 125 Osavalla planeering kehtestatud VV otsus nr 138 28.09.04 -Teemaplaneering kehtestatud VV otsus nr 77 30.05.07 1.2-38/3970 230909

Avinurme vald

Algatatud osavalla planeering VV otsus nr 28 22.04.99

Ei ole säilinud informatsiooni . Ei ole säilinud informatsiooni Üldplaneering kehtestatud 14.11.1996 määrus nr 8

Kehtestatud maakonnaplaneeringute ülevaatamise aruanne ja maakonna planeerimisalase olukorra ülevaade Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise seis kuupäevaga 08.06.2011 Lisa 1

Iisaku vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 17 25.02.1999 Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 11 16.03.2006 tühistatud VV otsus nr 2 26.01.2009 Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 2 26.01.2009 7-1.4/304 04.05.09 1.2-38/1873.050509 Iisaku valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering VV otsus nr 11 23.04.2009

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/519 29.10.99 Kooskõlastuseks esitatud 7-1.4/69 21.01.2008.a. --------------------------------- --------------------------------------------------- --------------------------------------------------- --------------------------------------------------- -Kooskõlastuste vajadus määratud 26.04.2010.a. nr 1.2-38/1375

Järelvalve teostatud 15.11.99 ---- -------------------------------------- Valla üldplaneering heaks kiidetud 20.03.08.nr. 1.2- 38/1104-2 --------------------------- ----------------------------------------- ---------------------------------------- Järelvalve teostatud 14.03.2011.a. nr 1.2-38/1056-2

Digitaalselt ------------------- Paberkandjal,

Üldplaneering kehtestatud 20.01.2000 määrus nr. 33 Üldplaneering kehtestatud 29.11.2010 määrus nr 26--------------- --------------------------------------------- --------------------------------------------- ----------------------------------- Teemaplaneering kehtestatud 24.03.2011 määrus nr. 31

Illuka vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 155 12.11.1998 Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 28 20.09. 2007

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/483 29.10.99 Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/1840-2 15.05.2009

Järelevalveks esitatud 15.11.2004 nr. 1-10/614 Valla üldplaneering heakskiidetud 04.10.10 .nr. 1.2-38/3391-2

Paberkandjal, Paberkandjal,

Üldplaneering kehtestatud määrus 20.01.2000, nr. 9 Planeering kehtestatud 29.11.2010 määrus nr 26

Jõhvi linn

Algatatud linna üldplaneering LV otsus nr 18 24.04.1996 Algatatud linna üldplaneeringu teema planeering “Jõhvi linna vertikaalne ja miljööväärtuslike alade planeerimine” LV otsus nr 138 18.11.2004

Kooskõlastuste vajadus määratud kirjaga 06.11.1999 TT 318/27 Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/1122 28.04.2006.a

Järelvalve teostatud 21.11.00 1- 11/1968 Planeering heakskiidetud 1.2- 38/2369 18.07.06

Digitaalselt Üldplaneering kehtestatud 21.12.2000 määrus nr. 31 Planeering kehtestatud 20.07.2006 määrus nr 28

Jõhvi vald

Algatatud valla üldplaneering VV määrus nr 26 24.11.1996 Algatatud Jõhvi linna üldplaneeringu teemap laneeringu “ Jõhvi linna vertikaalne ja miljöö väärtuslike alade planeerimine” LV otsus nr 78 18.12.03 Algatatud Jõhvi valla üldplaneeringu LV otsus nr 67 20.06.06 ERKAS koostab

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/462 18.11.99 Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/1122 29.03.2006.a --------- --------------------------------------------------- ------------------------------------------------ Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/3179-2 21.10.2008.a

Järelevalveks esitatud 27.03.2000 nr. 68 Järelvalve teostatud 1.2-38/2369 10.07.2006.a ----------------------------------------- ----------------------------------------- Järelvalve teostatud heakskiitu andmata 7-1.3/6643 15.10.2009 1.2-38/4345-2 01.12.2009

Digitaalselt --------------------- Paberkandjal, CD

Üldplaneering kehtestatud 15.06.2000 määrus nr. 7 Teemaplaneering kehtestatud 20.07.2006 määrus nr. 28

Kiviõli linn

Algatatud linna üldplaneering LV otsus nr 13 16.12.1999

Kooskõlastuste vajadus määratud kirjaga 1-11/2018 29.11.00

Järelvalve teostatud 1-11/632 16.04.01

Digitaalselt Üldplaneering kehtestatud 26.04.2001 määrus nr. 21

Kohtla vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 75 15.05. 1998 Algatatud üp teemaplaneering VV otsus nr 32 01.07.03 Algatatud üldplaneeringu osavalla planeering VV otsus nr 67 17.05.07 Algatatud Kohtla valla üldplaneering VV otsus nr 56 02.03.2011 Algatatud üp teemaplaneering K-Järve-Sompa- Tammiku-Ahtme kaugkütte magistraaltorustiku asukohatrassi määramine VV otsus nr 60 05.05.2011

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/628 18.11.99---------------------------- - Kooskõlastuseks esitatud 9-7/2353 20.05.04

Järelvalve teostatud 16.11.99 ---------------------------------------- Planeering heakskiidetud 1.2- 38/3991 05.10.05

Digitaalselt --------------------- Digitaalselt

Üldplaneering kehtestatud määrus 24.11.1999, nr. 2 Planeering kehtestatud 05.10.2005 määrus nr 36

Kohtla-Järve linn

Algatatud Järve lo üldplaneering LV otsus nr 40 07.05.03 2-5.5/1252 16.10.06 1.2-38/3457 171006 Algatatud Ahtme lo ja Sompa lo üldplaneering LV otsus nr 76 24.05.06 2-5.5/431 18.05.07 1.2-38/1792 210507 Algatatud Kohtla-Järve linna Kukruse lo üldplaneering LV otsus nr 173 02.05.07 2-5.5/431 18.05.07 1.2-38/1792 210507 Algatatud Kohtla-Järve linna Oru lo üldplaneering LV otsus nr 183 30.05.07 2-5.5/1099 05.12.07 1.2-38/4307 061207 Algatatud Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosa miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering LV otsus nr 243 28.11.07 Algatatud AS VKG poolt kavandatava tsemenditehase asukohavaliku üldplaneering LV otsus nr 257 23.01.08

Kooskõlastuste vajadus määratud kirjaga 1.2-38/3133-2 24.10.07 ----------- Kooskõlastuste vajadus määratud kirjaga 01.09.2010 nr 1.2-38/2960-2 -- ------------------------------------------------ Kooskõlastuseks esitatud 2-5.5/940 11.12.09 1.2-38/5205-2 07.01.10 ----------------------------------------------- Kooskõlastuseks esitatud 2-5.5/940 11.12.09 1.2-38/5205-2 07.01.10 ------------------------------------------------- Kooskõlastuseks esitatud 2-5.5/687 01.09.09 1.2-38/3651-2 11.09.09 --------------------------------------------------- --------------------------------------------------- -------------------------------------------------- Kooskõlastuseks esitatud 1.2-38/3375-2 29.09.08

Järelvalve teostatud 1.2-38/314-2 01.02.08 Järelvalve teostatud 1.2-38/1408-2 10.05.2010 ------ ----------------------------------------- -Järelvalve teostatud 1.2-38/1408- 2 10.05.2010 ........................................................ Järelvalve teostatud 1.2-38/1408- 2 10.05.2010 ----------------------------------------- Järelvalve teostatud 1.2-38/476- 2 28.02.2011------------------------ ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------Järelvalve teostatud 1.2-38/140 21.01.09

Digitaalselt ------- --------------------- --------------------- --------------------- ------------------- Digitaalselt ------- --------------------- ------------------- Digitaalselt ------- --------------------- --------------------- --------------------- --------------------- --------------------- --------------------- ---------------- Digitaalselt

Üldplaneering kehtestatud 20.02.2008 otsus nr. 265 -------------- Üldplaneering kehtestatud 25.05.2011 otsus nr. 168--------------- --------------------------------------------- Üldplaneering kehtestatud 26.05.2010 otsus nr. 76----------------- -------------------- Üldplaneering kehtestatud 26.05.2010 otsus nr. 75----------------- --------------------------------------------- Üldplaneering kehtestatud 25.05.2011 otsus nr. 169--------------- --------------------------------------------- --------------------------------------------- -------------------------------------- Tsemenditehase asukohavaliku üldplaneering kehtestatud 18.02.2009 otsus nr. 387

Kohtla- Nõmme vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 20 28.01.2000

Kooskõlastuste vajadus määratud kirjaga 1.1-9/319 15.02.02

Järelvalve teostatud 9-7/1638 30.09.02

Digitaalselt Üldplaneering kehtestatud 11.10..2002 määrus nr. 19

Lohusuu vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 71 14.05.1998 Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 2 20.02. 2008 7-1.2/233 05.25.09 1.2-38/2219 .270509 Algatatud Lohusuu valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering VV otsus nr 08 14.05.2009

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/419 25.08.99 -------------------------- --------------------------------------------------- --------------------------------------------------- -Kooskõlastuste vajadus määratud 04.05.2010.a. nr 1.2-38/1299-2

Järelvalve teostatud 10.09.99 ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- -----------------Järelvalve teostatud 07.03.2011.a. nr 1.2- 38/989-2

Paberkandjal, Digitaalselt

Üldplaneering kehtestatud 21.09.1999 otsus 118 --------------------------------------------- --------------------------------------------- --Teemaplaneering kehtestatud 07.03.2011 otsus nr. 4 kiri 7-1.2/267 17.03.2011

Lüganuse vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 71 19.12.1997 7-1.4/401 05.08.08 1.2-38/2165 250509 Üldplaneeringu teemaplaneering "Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti Purtse tuulikupargi asukohavalik" VV otsus nr 228 30.04.2009

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/201 15.04.98 Kooskõlastuseks esitatud 7-1.4/402 05.08.08 1.2- 38/2766 080808

Planeering heakskiidetud 9- 7/2291 20.05.04 Planeering heakskiidetud osaliselt 1.2-38/2685-2 29.07.2010

Digitaalselt Üldplaneering kehtestatud 17.03.1999 määrus nr 31 Teemaplaneering kehtestatud osaliselt 18.08.2010 määrus nr 47

Maidla vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 16 29.05.1998 Algatatud valla üldplaneering VV määrus nr 35 29.10.2004 -------------------------------------------------------- -----------7-1.1/622 19.05.09 1.2-38/2119 210509 Üldplaneeringu teemaplaneering "Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik" VV otsus nr 228 30.04.2009

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/154 15.02.99 Valla üldplaneering esitatud kooskõlast. määramiseks 21.04.06.nr. 1.2-38/1407 Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/2524-2 07.07.2010.a.

Ei ole esitatud järelevalveks ----------------------------------------- -Valla üldplaneering heakskiidetud 26.06.08.nr. 1.2- 38/2235-2 ----------------------------------------- -----Järelvalve teostatud 07.03.2011.a. nr 1.2-38/989-2

Digitaalselt ----- -------------------- Digitaalselt --------------------- -------------------- Digitaalselt

Üldplaneering kehtestatud VV määrus nr.2. 25.02.99 Üldplaneering kehtestatud 26.06.2008 määrus nr 26 --------------------------------------------- ----------------Teemaplaneering kehtestatud 17.03.2011 otsus nr 143

Mäetaguse vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 47 19.06.1997 Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 213 28.10.2004 Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 188 28.08.2008

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/23 11.01.99 Kooskõlastuste vajadus määratud 07.02.06.nr. 1.2-38/322

Ei ole esitatud järelevalveks ----------------------------------------- Valla üldplaneering heakskiidetud 15.05.06.nr. 1.2-38/1602

Paberkandjal -------------------- Digitaalselt ja paberkandjal

Üldplaneering kehtestatud 22.04.1999, VV määrus 54 Planeering kehtestatud 18.05.2006 määrus nr 26

Narva linn

Algatatud linna üldplaneering LV otsus nr 126/16 29.06.2000 -------------------------------------------------------- ------------Algatatud Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneering (kiri 1- 12/610 25.09.06 ) -------------------------------------------------------- ----------Algatatud Narva vanalinna linnaosa üld planeering (kiri 1-12/833 13.12.06) Algatatud Narva linna Balti Elektrijaama Tuhavälja nr 2 tuulepargi territooriumi suuruse määratlemise teemaplaneering (kiri 1- 12/851 19.12.06) Algatatud Narva linna Kudruküla linnaosa üld planeering (kiri 1-13/1345 30.12.08) Algatatud linna üldplaneering LV otsus nr 150 15.05.2008

Kooskõlastuste vajadus määratud 1- 11/736 04.05.01 ---------- -------------------------------------------------- Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/2322-2 01.07.2009 -- --------------------------------------------------- --------------------------------------------------- -------------------------------------------------- Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/2100 08.06.07 --------------- --------------------------------------------------- --------------------------------------------------- -------------------------------------------------- Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/3807-2 16.11.2010

Järelvalve teostatud 09.10.01 1- 11/1564 ------ ----------------------------------------- -Planeering heakskiidetud 1.2- 38/3182-2 24.09.2010 ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- -------------------Planeering heakskiidetud 1.2-38/3880 14.11.07

Paberkandjal, Digitaalselt -- --------------- Paberkandjal, Digitaalselt ---- --------------------- --------------------- --------- Digitaalselt

Üldplaneering kehtestatud 28.11.2001 määrus nr. 92/49 kiri 1- 12/558 10.12.2001.a. Üldplaneering kehtestatud 21.10.2010 otsus nr. 143 kiri 1- 13/1041 01.12.2010.a. --------------------------------------------- --------------------------------------------- --------------------------------------------- ----------Teemaplaneering kehtestatud 18.12.2007 otsus nr. 462 kiri 1- 13/21 11.01.2008.a.

Narva-Jõesuu linn

Algatatud linna üldplaneering LV otsus nr 7 25.03.1999

Kooskõlastuste vajadus määratud 17.07.00.a.

Ei ole esitatud järelevalveks Paberkandjal, Digitaalselt

Üldplaneering kehtestatud 14.09. 2000 määrus nr. 33

Püssi linn Algatatud üldplaneering LV otsus nr 92 23.03.04

Kooskõlastuste vajadus määratud kirjaga 1.2-38/2444 17.06.05

Järelvalve teostatud 1.2-38/1405 21.04.06

Digitaalselt Üldplaneering kehtestatud 27.04.2006 määrus nr. 41

Sillamäe linn

Algatatud linna üldplaneering LV otsus nr 9/40 28.03.2000 Algatatud üp teemaplaneering "Sillamäe 1940- 1950 aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering "VV otsus nr 84 24.04.07

Kooskõlastuste vajadus määratud kirjaga 9-7/632 03.04.02 Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/849-2 23.03.2009.a

Ei ole esitatud järelevalveks Digitaalselt Üldplaneering kehtestatud 26.09.2002 määrus nr. 43 kiri 1- 11/1963 18.12.2002.a.

Sonda vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 37/8 26.05.1999 Algatatud üp teemaplaneering VV otsus nr 5/2 29.04.03 7-1.4/120 05.02.07 1.2-38/531 070207 Üldplaneeringu teemaplaneering "Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti Purtse tuulikupargi asukohavalik" VV otsus nr 15/2.24.012007 17-5/21 090108 1.2-38/135 14.01.2008 Üldplaneeringu teemaplaneering " Sonda valla kergliiklusteed ja reoveekogumisalade määramine"

Kooskõlastuste vajadus määratud 29.09.00 Kooskõlastuseks esitatud 9-7/4809 01.11.04 Kooskõlastuseks esitatud 7-1.4/402 05.08.08 1.2-38/2766 080808-------------- --------------------------------------------------- --------------------------------------------------- --------------------------------------------------- Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/249-2 28.01.2010

Planeering heakskiidetud 9- 7/3779 06.01.04 Planeering heakskiidetud 1.2- 38/711 16.03.05 Planeering osaliselt heakskiidetud 1.2-38/2574-2 29.07.2010. ------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- -------------------Planeering järelevalves tagasisaadetud täiendamiseks 28.03.2011 nr 1.2- 38/1082-2

Paberkandjal, Digitaalselt Digitaalselt

Üldplaneering kehtestatud 07.02.2004 määrus nr 15 Planeering kehtestatud 03.03.2005 määrus nr 27 Planeering kehtestatud terviklahendusele 30.08.2010 määrus nr 11/3

Toila vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 14 10.09.1996 Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 115 15.12.2004 Algatatud valla üldplaneeringu teemaplaneering "Sirgala tuulepargi maa ala määramine" VV otsus nr 165 15.04.2009

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/833 11.05.98 Kooskõlastuste vajadus määratud 09.06.05.nr. 1.2-38/2417

Ei ole esitatud järelevalveks ------------------------------------- Valla üldplaneering heakskiidetud 21.09.05.nr. 1.2-38/3820

Paberkandjal -------------------- Digitaalselt ja paberkandjal

Üldplaneering kehtestatud 17.02.1999, VV määrus 1 Üldplaneering kehtestatud 28.10.2005 määrus nr 1

Tudulinna vald

Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 34 14.09. 1998 7-1.2/212 15.05.09 1.2-38/2045 180509 Algatatud Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering VV otsus nr 11 05.05.2009

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/203 29.05.00 Kooskõlastuste vajadus määratud 28.04.2010.a. nr 1.2-38/1410-2

Järelevalveks esitatud 19.06.2003 nr. 7-1.2/428 Järelvalve teostatud 10.03.2011.a. nr 1.2-38/992-2

Digitaalselt ------- ------------------- Digitaalselt

Üldplaneering kehtestatud määrus 25.08.2003, nr 16 Teemaplaneering kehtestatud 18.03.2011 määrus nr. 4 kiri 7- 1.2/175 08.04.2011

Vaivara vald

Algatatud valla üldplaneering VV määrus nr 24 24.11.1996 Algatatud valla üldplaneering VV otsus nr 151 28. 02.2008 Valla osaüldplaneering "Olulise ruumilise mõjuga Auvere ja Arumäe küla tuulepargi asukohavaliku määramine" VV otsus nr 70 25.11.2010

Kooskõlastuste vajadus määratud 9- 7/171 23.02.99 Kooskõlastuste vajadus määratud 1.2- 38/5189-2 30.12.2009.a

Ei ole esitatud järelevalveks ----------------------------------------- --Valla üldplaneering heakskiidetud 02.07.2010.a. nr 1.2-38/2388-2

Digitaalselt ---- ------------------- Digitaalselt ja paberkandjal

Üldplaneering kehtestatud 11.03.1999, otsus 206 Üldplaneering kehtestatud 26.08.2010 määrus nr 11