Hiiumaa maakonnaplaneeringute ülevaatamine

16

Maakonnaplaneeringute ülevaatamise aruanne

1.Sissejuhatus 3

2. Maakonnaplaneering 3

3. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ 3

4. Teemaplaneering „Sotsiaalne infrastruktuur“ 3

5. Kokkuvõte 3

6. Ülevaade planeerimisalasest olukorrast maakonnas 3

7 Ettepanekud 3

1.Sissejuhatus

Maakonnaplaneeringute ülevaatamise eesmärk on olukorra analüüsi kaudu leida olulisemad probleemid maakonnaplaneeringute ja kohalike planeeringute koostamisel ning selle alusel osapoolte koostöös leida teed probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks.

Hiiu maakonnas koostatud planeeringud:

1. Maakonnaplaneering - algatatud 1997.a septembris, kehtestatud 06.06.2001 maavanema korraldusega nr 1-19/259

2. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ - algatatud 08.07.1999 vabariigi valitsuse korraldusega nr 763-k, kehtestatud 27.02.2004 maavanema korraldusega nr 68.

3. Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ – algatatud 31.01.2005.a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 48, kehtestatud 02.11.2010 maavanema korraldusega nr 221.

2. Maakonnaplaneering

Algatatud 1997. a septembris.

Tabel 1. Maakonnaplaneeringu elluviimine 2009 - 2010.aaastaks

JrkVisioon/arenguidee/strateegia või projektTulemus 2009 - 2010.a

1Hiiumaa elanike arv 2010.a 11 000 -15 000 inimest Statistikaameti andmetel oli 2010. a 1. jaanuaril Hiiumaale registreeritud 9 865 inimest.

2Kõigi omavalitsuste üldplaneeringute lõpetamine.Üldplaneeringud on kõigil valdadel. Üldplaneering puudub Kärdla linnal

3Igapäevaste avalike teenuste võrdväärne kättesaadavusHiiumaalt ära viidud riigiasutused:

1. Haigekassa. Lähim asub Pärnus

2. Tarbijakaitse. Lähim inspektor asub Haapsalus

3. Prokuratuur – teenindavad Haapsalu prokurörid

4Omavalitsuste koostöö suurendamine avalike teenuste osutamiselAvalike teenuste osutamisel koostöö puudub. On olemas ja tegutseb Hiiumaa Omavalitsuste Liit- omavalitsuste vabatahtlik ühendus omavalitsuste tegevuste koordineerimiseks.

5Säästva arengu põhimõtted:

- Jäätmemajanduse korraldamine, jäätmete korduvkasutuse süsteemi rakendamine.

- Otsus Kõpu Rahvuspargi rajamise osas

- Otsus ühtse prügimäe rajamise osas

- Kohaliku atraktiivse asulastiku, hoonestuse ja kultuurmaastiku säilitamine

- Jäätmete korduvkasutuse süsteem on rakendunud

- Rajati Kõpu Looduskaitseala

- OÜ Hiiumaa Prügila töötab alates 2009. aastast. Tegemist on jäätmejaamaga, kus prügi sorteeritakse, pressitakse konteineritesse ja transporditakse Tallinna Prügilasse.

- Maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on määratletud väärtuslikud maastikud. Väärtuslike maastikega arvestatakse nii üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute koostamisel.

6Tugev ja mitmekesine majandus, majanduskasv on Eesti keskmisest kõrgem:

- Kalatööstuses vähemalt 800 töökohta

- puidutöötlemine kuni mööbli valmistamiseni

- plastmassi- ja elektroonikatööstuses 800 töökohta

- kaugtöökeskuse loomine,

- MTÜ Arhipelaag Kaardikeskuse laiendamine

- Hiiumaa toidab ennast ise, ekspordib köögivilju, marju jne;

kaasaegne, mitmekesine põllumajandussaaduste tootmine ja töötlemine;

- „Hiiumaa tootemärk“ juurutamine

- tunnustatud turismipiirkonna idee: turistisõbraliku infrastruktuuri arendamine; turismialase informatsiooni koostamine ja levitamine; atraktiivsete sündmuste tekitamine ja korraldamine; matkaradade loomine; sõjaliste mälestiste kasutamine turismi otstarbel

- Kõrgessaare Kalatööstuse 2 pankrotti

- Puidutööstuse käive 2009.a 3% Hiiumaa majanduse kogukäibest, 82 töötajat. Hööveldatakse puitu, tehakse puitdetaile, väikepartiisid, eritellimisel mööblit.

- plastmassitööstuse käive 2009.a 23% Hiiumaa majanduse kogukäibest, 426 töötajat

- kaugtöökeskus Emmastes

- MTÜ Arhipelaag Kaardikeskus on lõpetanud tegevuse.

- põllumajandussaadused tuuakse peamiselt sisse, puudub piimatööstus, tapamaja. Toiduainetetööstuse osakaal 1% käibest, 49 töötajat (Hiiu Köök, Hiiu Pagar).

- on Hiiumaa Roheline Märk kohalikele toodetele

- Hiiumaa Turismiliit, osalemine turismimessidel, iga-aastane turismikataloog, 2 turistile mõeldud internetilehekülge; majutuskohtade atesteerimine, koolitused majutuskohtade personalile, pidev giidide koolitus; igal aastal lisanduvad uued matka- ja loodusrajad; Hiiumaa Militaarmuuseumi loomine Tahkunas; Hiiu Surf Ristnas; igal aastal toimuvad üritused: kohvikutepäev Kärdlas, Sõru Jazz, Hiiu Folk, R.Tobiase muusikapäevad, puulaevade pidu Sõru sadamas, Hiiumaa Kammermuusikapäevad, Kärdla Ratsupäevad, Päikeseloojangumuusika kontserdid Kõpu tuletorni jalamil jne. Turismi osa majanduse kogukäibest oli 2009.a 4%, töötajaid 91.

Hiiumaad külastas 2008. a 134 971 sisekülastajat ja 31 034 väliskülastajat (saadud mobiilpositsioneerimise meetodil).

7Võrdsel tasemel infrastruktuurid võrreldes arenenud Läänemere saartega:

- maanteepikenduse printsiibi kehtestamine Hiiumaa ja mandri vahel;

- aastaringne lennuühendus Tallinn-Kärdla-Tallinn 7p x 2 korda päevas;

- alternatiivsete laevaliinide loomine ühenduse pidamiseks Läänemere regioonis, Sõru – Triigi veetee traalimise ja märgistamise lõpetamine

- Kärdla sadama rajamine, Sõru, Orjaku sadama rekonstrueerimise lõpetamine

- kõigi põhiasulate vahel mustkate

- Hiiumaa ja mandri vahelise elektri toiteliini dubleerimine

- alternatiivsete energialiikide kasutamise suurendamine

- tuuleenergia laialdasemaks kasutuselevõtuks vajalike uuringute teostamine

- telefonivõrgu digitaliseerimine

- mobiiltelefoni levi igas saare punktis

- arvutiside püsiühendusvõrgu loomine korterelamutes

- Praamipiletitel reisijapileti soodustus ID kaardi alusel. Sõiduauto ja kerghaagise üleveo soodustus kliendikaardi alusel.

- Lennuühendus 5 p nädalas x 2 korda päevas;

- toimivad praamiliinid Rohuküla – Heltermaa ja Sõru – Triigi.

- Kärdla sadama rajamine algab 2011.a sügisel, Sõru ja Orjaku sadam on rekonstrueeritud

- mustkatte all kogu ring ümber Hiiumaa

- tehtud

- hakkepuidul töötavad katlamajad

- 4 maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering

- tehtud

- mobiililevi katab peaaegu kogu saare.

- interneti püsiühendus kõigis suuremates asulates, erinevad WIFI- võrgud katavad kogu saare

8Hiiumaa on õppiv saar, arenenud ja koostöövõimeline kogukond:

- Lauka ja Palade Põhikooli rekonstrueerimine

- Kärdla Gümnaasiumi rekonstrueerimise lõpetamine

- kutseharidusasutuse loomine Kärdlasse

- infotehnoloogia ja keskkonnakolledži loomine Kärdlasse

- tähtsustada täiskasvanute koolitust ja elukestva õppimise vajalikkust

- avaliku internetiteenuse kättesaadavus kõigis keskustes

- küla- ja haridusseltside regulaarne toetamine omavalitsuste ja maavalitsuse poolt

- restaureerimis-koolituskeskuse väljaarendamine Suuremõisa Ametikoolis

- õppeprogramm Venemaa omavalitsuste esindajatele

- suveülikooliprojekti elluviimine

- pensionäride ja puuetega inimeste päevakeskused

- puuetega noorte integreerimine tööturule

- kasuperede võrgustiku ettevalmistamine ja ellurakendamine

- pikaajaliste töötute aktiviseerimine

- sotsiaal- ja tervishoiukomisjonide moodustamine omavalitsustes

- 6 perearstikeskust, paralleelselt pereõepraksise loomine

- Hiiumaa Haigla rekonstrueerimine ja restruktureerimine

- ravimudal rajaneva taastusravikeskuse ehitamine

- infotehnoloogia parem rakendamine meditsiinikorralduses

- tervise-edenduslike projektide algatamine ja elluviimine

- töötervishoiuarsti ja psühholoogi töötamine Hiiumaal

- Emmaste, Käina, Kärdla, Palade, Viskoosa spordikeskuste väljaarendamine

- spordiürituste korraldamine erinevatele sihtgruppidele

- Lauka PK rekonstrueeriti KOIT kava vahenditest, Palade PK hasartmängu programmist, muudest allikates.

- on KOIT kava toetusega rekonstrueeritud

- ei ole loodud ja ei ole hetkel ka päevakorral

- oli idee ja projekti tasandil, ei teostunud. Kärdlas paar aastat tegutsenud Ettevõtluskõrgkooli Mainor Õppekeskuse tegevus soikus õpilaste vähesuse tõttu.

- täiskasvanute koolitus SA „Tuuru“ ja Suuremõisa Ametikoolis

- on olemas

- toimib

- Hiiumaa Ametikoolis on restaureerimise eriala.

- ei ole toimunud

- toimis perioodil kui Hiiumaal oli Tartu Ülikooli esindus.

- on olemas igas omavalitsuses

- töötamise toetamise teenust saavad 8 tööealist isikut (rahastab Sotsiaalkindlustusamet), lisaks Töötukassa teenused.

- Tervise arengu Instituut tegeleb koostöös maakonnaga

- toimib omavalitsuste koostöös Töötukassaga

- on olemas igas omavalitsuses

- 2010 - 6 perearstikeskust, 2011 - 5.

Pereõepraksist ei ole loodud

- renoveeritud on kirurgiablokk, ehitatud uus operatsiooniblokk. Algab hooldusraviosakonna väljaarendamine, taastusravi võimaluste laiendamine

- ravimuda kasutatakse vähe, põhiliselt kosmeetikas. Taastusravi ei ole orienteeritud ravimuda kasutamisele.

- digiretsept, digitaalne andmebaas

- osaletakse riiklikes ja TAI projektides

- Hiiumaal on 1 töötervishoiuarst, 2 psühholoogi

- Emmastes on valla spordihall on tänaseks peaaegu renoveeritud, staadion pooleli
Kõrgessaare Vaba Aja Keskus on heas korras, töö kestab, välja arendamisel on ka Lauka kooli staadion.
Pühalepa vallas on vabariiklikuks prioriteediks Paluküla
Tervisespordikeskus, mille väljaehitamist finantseeritakse riiklikust
"Tervisespordikeskuste programmist", selle juurde kulub Palade kooli
staadion
Käina valla spordikeskuse areng on algfaasis, kuna prioriteet on olnud ujula väljaehitamine, mis oluline
tervele Hiiumaale.
Kärdlas oli suurimaks investeeringuks staadion, Spordisaalides on tehtud
väiksemaid remonte

- Emmaste emadepäeva jooks
Emmaste Rattasõit,
Hiiumaa võrkpalliturniir
Hiiumaa Orienteerumise karikavõistlused
Hiiumaa Suur Rattasõit
Kärdla Cup korvpalliturniir
Tänavakorvpalliturniirid
Rannavolle karikasari
Hiiumaa Ratsupäevad ja karikavõistlused
Viskoosa Cup saalihoki turniir
Luidja triatlon
Orjaku triatlon
Kõrgessaare jaanijooks
Luidja rannavolle
Võrkpalli Kadriturniir
Peanque võistkondlikud karikavõistlused
Kergejõustiku teisipäevakud
Ujumisüritused Käina ujulas

Tabel 2. Tähtsamate näitajate prognoos maakonnaplaneeringus ja tegelik olukord 2010.a

NäitajaPrognoos 2010. aastaksTegelikkus 2010.a

Rahvastik

Rahvaarv11 3009 865

Mehed5 6404 719

Naised5 6605 146

0-14 a2 5401 383

15-64 a7 0006 978

Üle 65 a1 7601 504

Loomulik iive-15-32

Keskkond

Veekasutus (m3)500 000193 000 (2009)

Õhusaaste paiksetest allikatest (t)20012.40 (2009)

Metsaraie (tm)151 000130 885 (2009)

Metsa uuendamine (ha)15586,3 (2009)

Registreeritud ettevõtjad, asutused, MTÜ-d

Ettevõtjad kokku7801 126

Sh FIE380545

Ärüühingud400581

MTÜ210306 (2009)

SA2010

Omavalitsus- ja riigiasutused10036

Ettevõtete majandusnäitajad (kr)

Bilansimaht410 0001 146 277 571 (2009) (kinnisvara hindade järsk kasv)

Realiseerimise netokäive1 025 0001 378 800 000 (2009)

Investeeringud põhivarasse250 00028 253 000 (2009)

Puhaskasum20 00015 010 (2009)

Tulud199 000782 112 (2009)

Kulud196 000772 889 (2009)

Riigimaanteed (km)525473 (2009)

Kohalikud maanteed (km)500437 (2009)

Muud maanteed (km)300-

Sõiduautod6 0007 630 (2009)

Bussid7041 (2009)

Veoautod9001 080

Telefoni abonentliinid5 0004 307 (2009)

Sidejaoskonnad56 (2010)

Tööhõive

Registreeritud töötuid250632 (31.12.2009)

Töötute osatähtsus tööealises elanikkonnas3,5%8,6 %

Hõivatud5 2004 400 (2009)

Tööhõive määr56%54,9 % (2009)

Keskmine brutopalk (kr)6 5009 475

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Pensionärid2 8002 658 (2009)

Hoolealused hoolekandeasutustes45 täiskasvanut, 5 last57 (2009)

Arstid20 (s.h. 7 eraarsti)21 (2009)

Õendusalatöötajad4031 (2009)

Haiglad11

Käigud ambulatoorsetesse raviasutustesse50 00048 544 (2009)

Hospitaliseeritute arv (eeldusel, et moodustatakse lisaks 10 voodiga järelraviosakond)2 000

1 041 (2009)

Haridus ja kultuur

Koolieelsete lasteasutuste arv2-3 era/ 6 munitsipaal7

Üldhariduslike õppeasutuste arv57

Kutsehariduse õppeasutuste arv11

Rahvaraamatukogud87

Muuseumid107

Tabel 3. Maakonnaplaneeringu muudatused

jrkPlaneeringKehtestatiMuudatuse sisu

1Käina valla üldplaneering31.05.2006, nr 13Muuta detailplaneeringu kohustusega alad Käina vallas kompaktse asustusega aladeks, kuhu kehtestatakse detailplaneeringu kohustus

Eelnevast ülevaatest on näha, et maakonnaplaneeringuga seatud ülesanded ja eesmärgid on suures osas ellu viidud.

Maakonnaplaneeringut on ajakohastanud ja täpsustanud sellele järgnenud teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning „Sotsiaalne infrastruktuur”.

Maakonnaplaneeringus ette nähtud visioonid ning eesmärgid tehnilise infrastruktuuri osas on saavutatud ning oleks vaja mõelda kuhu ja kuidas edasi liikuda.
Omavalitsuselt on tulnud ettepanek koostada kergliiklusteede teemaplaneering. Hiiumaa väiksust arvestades oleks mõistlik mitte piirduda ühe kitsa teemaga vaid käsitleda teedevõrku laiemalt ja kompleksemalt.
Tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise käigus on tulnud ettepanekuid, et tuleks käsitleda laiemalt taastuvenergeetika kasutusvõimalusi ja mitte piirduda vaid ühe - tuuleenergeetikaga. Maakonnaplaneeringus nähti ette dubleerida toiteliin Saaremaa ja Hiiumaa vahel ning tänasel päeval on see ka olemas kuid elu on näidanud, et sellest ei piisa pikemaajalise elektrikatkestuse vältimiseks kogu saarel.
On probleeme ühistranspordi korraldamisega- kulutused suurenevad, sõitjate arv väheneb, riigi toetus samuti. Oleks vaja optimeerida bussiliine või välja mõelda alternatiivsed võimalused.

Seega võiks järgnev maakonnaplaneering olla teemaplaneering „Tehnilised Infrastruktuurid“.

3. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Planeering algatati 08.07.1999, kehtestati 27.02.2004.a

Planeeringuga määratleti Hiiumaa väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumaad, puhkealad, Kärdla linna väärtuslikud alad ja puhkealad, Hiiumaa roheline võrgustik ning sinine võrgustik ehk merekeskkond Hiiumaa ümber..

Väärtuslikes maastikes ei ole hilisemate üldplaneeringutega muudatusi tehtud. Väärtuslike maastike säilimiseks kehtestatud kasutustingimusi, hooldussoovitusi, piiranguid ning soodustusi on arvestatud nii üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute koostamisel. Hilisemate planeeringutega väärtuslike maastike piire ei ole muudetud.

Rohelist võrgustikku on täpsustatud vastavalt kaitstavate alade piiride muutumisele. Rohelist võrgustikku on muudetud Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ – on arvesse võetud väärtusliku maastikumijööga alad, et moodustuks terviklik maakondlike ja valla seisukohalt tähtsaid alasid hõlmav võrgustik.

Tabel 4 . Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ muudatused

jrkPlaneeringKehtestatiMuudatuste arv

2Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“27.02.2004, nr 68Rohevõrgu täpsustamine:

on arvesse võetud väärtusliku maastikumijööga alad, et moodustuks terviklik maakondlike ja valla seisukohalt tähtsaid alasid hõlmav võrgustik.

(Kehtest.12.11.2010, nr 19)

4. Teemaplaneering „Sotsiaalne infrastruktuur“

Teemaplaneering algatati 31.01.2005, kehtestati 02.11.2010.a. Teemaplaneeringus ei ole muudatusi tehtud.

Planeering on koostatud ning planeeringuga arvestatakse Euroopa Liidu struktuuriabi ja riigi regionaalpoliitiliste toetusmeetmete ja –programmide rahaliste vahendite jaotamisel.

Kuna planeering on kehtestatud vaid mõni kuu tagasi, siis ei ole vee võimalik hinnata planeeringu mõju maakonna arengule.

5. Kokkuvõte

Tabel 5. Hiiu maakonna maakonnaplaneeringud

jrkPlaneeringAlgatatiKehtestatiMuudatuste arvHinnang tegevuskava elluviimisele

1MaakonnaplaneeringSept 199706.06.20011, Käina valla üldplaneering (Kehtest.31.05.2006, nr 13)

2Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused08.07.199927.02.20041, Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering (Kehtest.12.11.2010, nr 19)

3Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“31.01.200502.11.2010

6. Ülevaade planeerimisalasest olukorrast maakonnas

Tabel 6. Üldplaneeringud maakonna valdades ja linnades

JrkPlaneeringKehtestatudSisaldab maakonnaplaneeringu muudatusi (koguarv)Muudetud DP alusel (koguarv)

1Emmaste valla üldplaneering30.09.2005, nr 392

2Kassari saare üldplaneering, Käina vald27.03.2003, nr 32

3Käina valla üldplaneering27.05.2003, nr 421

4Kõrgessaare valla üldplaneering17.01.2003, nr 533

5Kõrgessaare valla teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“12.11.2010, nr 191

6Kuri-Tähva-Sääre piirkonna üldplaneering, Pühalepa vald07.05.2002, nr 39

7Hellamaa-Värssu-Puliste piirkonna üldplaneering, Pühalepa vald07.05.2002, nr 401

8Hagaste-Heltermaa piirkonna üldplaneering, Pühalepa vald20.12.2005, nr 33

9Pühalepa valla keskosa üldplaneering27.04.2010, nr 60

10Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneering, Pühalepa vald16.12.2003, nr 376

11Heltermaa-Sarve-Salinõmme piirkonna teemaplaneering, Pühalepa vald29.12.2008, nr 334

12Kärdla linnpuudubLinnal ei ole aastaid olnud järjepidevat linnaarhitekti ega maakorraldajat, kes oleks läbi aastate korraldanud üldplaneeringu koostamist

Tabel 7. Omavalitsuste ruumilise planeerimisega tegelevate spetsialistidega varustatus.

JrkVald/linnPlaneerimisspetsialisti ametinimetusErialane haridus (erialane = arhitekt, planeerija või geograaf)Muu haridusErialase haridusega töötajate arv

1Emmaste valdMaa- ja ehitusnõunikagronoom0

2Kõrgessaare valdehitusnõunikEhitusarhitekt (kõrgkool lõpetamata)0,8

3Käina valdabivallavanemehitusinsener1

4Kärdla linnmaakorraldajaEhitusarhitekt (kõrgkool lõpetamata0,6

5Pühalepa valdmaakorraldajaagronoom0

Kõik omavalitsuste spetsialistid on osalenud planeerimisalastel täiendkoolitustel.

Nii Kõrgessaare valla kui ka Kärdla linna planeerimisalase tööga tegeleb üks ja sama ehitusarhitekti haridusega inimene. Ta on asjatundlik ja professionaalne kuid kuna ta töötab mõlemas omavalitsuses osalise koormusega, ei viibi mitte kummaski täit töönädalat ja tema töökoormus omavalitsustes kokku on 1,4, siis sellest tulenevalt on mõlema omavalitsuse planeerimisalases töös viimasel ajal palju menetluslikke vigu ja ebatäpsusi (planeerimisseaduses ette nähtud tähtaegadest ei peeta kinni või mõned vajalikud menetlustoimingud jäävad tegemata).Hiiumaal on väikesed omavalitsused ning sageli ei ole omavalitsustes spetsialistile täit töökoormust või puudub omavalitsusel finantssuutlikkus täie koormusega spetsialisti tasustada. Kui üks spetsialist töötab mitmes omavalitsuses tuleks tema töö ümber korraldada selliselt, et ta ei oleks sunnitud end jagama erinevatel päevadel erinevate omavalitsuse vahel vaid ta saaks töötada ühes kohas ja üheaegselt mitme omavalitsuse huvides.

Tabel 8. PlanS §23 kohane järelevalve üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise üle

AastaTeostatud järelvalvetSh vastuväidete ärakuulamisiSaavutatud kokkuleppeidMärkused, selgitused, põhilised eksimused planeeringute menetlemisel

ÜldplaneeringudDetailplaneeringud

200536--Maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtuslike maastike hooldussoovitustega mittearvestamine; Natura 2000 linnu ja loodusaladega mitte arvestamine; puuduvad kooskõlastused või koostöö ametkondadega

2006-3--Maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtuslike maastike hooldussoovitustega mittearvestamine; Natura 2000 linnu ja loodusaladega mitte arvestamine;

2007-311Plan §18, §12, §17, §23.

2008128--PlanS §12, §16,

§17 §35

200911822§12, §16

Maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ rohelise võrgustikuga mittearvestamine

201022011§12, §18

Vv § 85 kohast järelvalvet on algatatud kahel korral, kuid vajadust kohtusse pöörduda ei ole olnud.

Hiiu maavalitsuses tegeleb nii planeerimistegevusega maakonnas kui ka planeeringute järelvalvega üks töötaja. Detailplaneeringut järelevalve sagedust ning ette tulevaid probleeme ei ole võimalik ette näha, samal ajal tuleb aga tegeleda ka muude planeerimisalaste ülesannetega. . Maakonna planeerimisalast võimekust parandaks kahe planeeringutega tegeleva töötaja olemasolu maavalitsuses

Tabel 9. Valdade ja linnade planeerimisalased kohtuvaidlused

JrkVald/LinnVaidlusalune planeering1. või 2. astme kohtu otsuse nrVaidluse teema ja otsuse sisu

1Käina vald

2Kõrgessaare valdPihla küla Peebu kinnistu detailplaneeringTallinna Ringkonnakohus 11.mai 2009 kohtumäärus haldusasjas 3-07-1902Danske Bank AS omandas 15.02.2004 kohtutäitur Arvi Pink poolt korraldatud enampakkumisel Kõrgessaare vallas Peebu kinnistu (registriosa 75433). Kõrgessaare Vallavalitsuse 31.08.2007 korraldusega nr 254 kehtestati Peebu kinnistu suhtes detailplaneering.

AS Pihla Puhkeküla esitas halduskohtule kaebuse vallavalitsuse 31.08.2007 korralduse nr 254 tühistamiseks. Kaebaja vaidlustas korralduse põhjusel, et detailplaneering muudab oluliselt raskendatuks Kõrgessaare Vallavalitsuse 16.11.2000.a. Korralduse nr 464 täitmise. Vastava korraldusega väljastati kaebajale ehitusluba. Kaebaja leidis, et tema poolt on kinnistule rajatud krundi sisene tee ja paigaldatud krundi elektrienergiaga varustamiseks elektrikilp. Planeeringu alusel nähakse ette kaebuse esitajale kuuluva elektripaigaldise ja kinnistu sisese tee kasutamine ilma tema nõusolekuta.

Tallinna Halduskohus rahuldas 30.04.2008 otsusega kaebuse ja tühistas vallavalitsuse 31.08.2007 korralduse.

Danske Bank AS esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

06.05.2009 jõudis Tallinna Halduskohtusse AS Pihla Puhkeküla, Kõrgessaare Vallavalitsuse ja Danske Bank AS vahel sõlmitud kompromiss, mille pooled paluvad kinnitada ja lõpetada asja menetlus.

3Kärdla linn

4Pühalepa valdHeltermaa küla Lautrikoha1.astme kohusKehtestamisotsuse tühistamise taotlemine kuna on rikutud kaebaja õigusi maa ostueesõigusega erastamiseks, ei ole järgitud menetlusreegleid ja otsus on motiveerimata – jätta rahuldamata

5Emmaste valdSõru sadamaga piirneva maa-ala 2. etapi detailplaneeringKohtuasi nr 3-06-1339Maa tagastamine, subjekt tunnistati õigeks

Tabel 10. Riigikohtusse jõudnud planeeringuvaidlused.

JrkVald/LinnVaidlusalune planeeringRiigikohtu otsuse nrVaidluse teema ja otsuse sisu

1Käina vald---

2Kõrgessaare vald---

3Emmaste vald---

4Pühalepa vald---

5Kärdla linn---

Riigikohtusse ei ole Hiiu maakonnast jõudnud ühtegi kohtuvaidlust.

7 Ettepanekud

1. Järgnev maakonnaplaneering võiks olla teemaplaneering „Tehnilised Infrastruktuurid“

2. Oleks vajalik kõigi omavalitsuste poolt tasustatava ühise maakonna arhitekti ametikoha loomine. Maakonnaarhitekt peaks olema spetsialist, kes poleks ainult planeeringumenetlusega seotud ametnik vaid tegeleks maakonna arhitektuuriliselt ühtse välisilme kujundamisega, säilitamise ja arendamisega.

3. Planeerimisalase töö kvaliteedi tõstmiseks maakonnas oleks vajalik parem koostöö omavalitsuste vahel. Üks võimalus oleks omavalitsuste ühise planeerimisbüroo asutamine.

4. Maakonna planeerimisalast võimekust parandaks kahe planeerimisspetsialisti olemasolu maavalitsuses. Detailplaneeringut järelevalve sagedust ning ette tulevaid probleeme ei ole võimalik planeerida ega prognoosida, samal ajal tuleb aga tegeleda ka muude planeerimisalaste ülesannetega. On vajalik spetsialisti olemasolu, kes tegeleks ruumilise arengu visioonide ja valdkonna arengukavade koostamise ning järgimisega.