Võru maakonnaplaneeringute ülevaatamise aruanne

VÕRU MAAKONNAPLANEERINGUTE

ÜLEVAATAMISE ARUANNE JA MAAKONNA

PLANEERIMISALASE OLUKORRA HINDAMINE

2

SISUKORD: lk EESSÕNA 2

1. MAAKONNAPLANEERINGUTE ÜLEVAATAMISE JA 3

MAAKONNA PLANEERIMISALASE OLUKORRA ÜLEVAADE

1.1 SISSEJUHATUS 3 1.2 MAAKONNAPLANEERING 3

1.3 EEMAPLANEERING “ASUSTUST JA MAAKASUTUST 7 SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED” 1.4 TEEMAPLANEERING “ MAAKONNA SOTSIAALNE 7

INFRASTRUKTUUR” 1.5 TEEMAPLANEERING “ VÕRUMAA JALGRATTATEED I ETAPP” 7

1.6 TEEMAPLANEERING “ VÕRUMAA KERGLIIKLUSTEED JA 7 LOODUSRAJAD” 1.7 MAAKONNAPLANEERINGUTE ÜLEVAATAMISE KOKKUVÕTE 8

1.8 ÜLEVAADE PLANEERIMISALASEST TEGEVUSEST MAAKONNAS 8 1.9 ETTEPANEKUD MAAVALITSUSE JA KOHALIKE OMAVALITSUSTE 12

PLANEERIMISALASE VÕIMEKUSE HOIDMISEKS JA PARANDAMISEKS NING RUUMILISE ARENGU EDENDAMISEKS

2. ERISUSED KEHTESTATUD MAAKONNAPLANEERINGUTE 13 ÜLEVAATAMISEL

3. HINNANG KEHTESTATUD MAAKONNAPLANEERINGUTE 14

MONITOORINGUSÜSTEEMILE

EESSÕNA

Ülevaatamise põhiline eesmärk on senise olukorra analüüsi kaudu üles leida olulisemad probleemid maakonnaplaneeringute ja kohalike omavalitsuste planeeringute koostamisel ning selle alusel kõigi osapoolte koostöös teed

probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks.

3

1. MAAKONNAPLANEERINGUTE ÜLEVAATAMISE JA

MAAKONNA PLANEERIMISALASE OLUKORRA ÜLEVAADE

1.1 SISSEJUHATUS

Planeerimisseaduse §29 sätte ja mõtte kohaselt on maakonnaplaneeringute ülevaatamine ja maakonna planeerimisalase olukorra hindamine on osa laiemast

protsessist, mille lõpptulemuseks on planeerimisalase olukorra ülevaate esitamine Vabariigi Valitsusele. Lisaks maakonnaplaneeringule ja maakonna

teemaplaneeringute ülevaatamise tulemustele tuleb esitada regionaalministrile ka ülevaade planeerimisalasest tegevusest/olukorrast maakonnas. Ülevaatamise eesmärgid:

Maakonnaplaneeringute ülevaatamisel hinnatakse planeeringute sisu ajakohasust, planeeringute mõju maakonna arengule ja maakonnaplaneeringute

tegevuskava/rakenduskava täitmist. Maakonnaplaneeringute ajakohasuse hindamisel on üheks kriteeriumiks see, kui palju on üldplaneeringutega tehtud maakonnaplaneeringute muutmise ettepanekuid.

Ülevaate koosseisu peab kuuluma informatsioon kehtestatud üldplaneeringute olemasolu kohta maakonna valdades ja linnades ning kohalike omavalitsuste

planeerimisalase olukorra ja võimekuse hindamine. Maakonnaplaneeringute ülevaatamisel tuleb analüüsida, kuivõrd on maakonnaplaneeringuga määratud põhimõtteid ja tingimusi arvestatud omavalitsuste

üldplaneeringute ja arengukavade, kaitse-eeskirjade, üleriigiliste strateegiliste dokumentide jms koostamisel.

Maakonnaplaneeringute ülevaatamise ja maakonna planeerimisalase olukorra hindamise üks oluline eesmärk on läbi olemasoleva olukorra analüüsi planeerimise kvaliteedi parandamine ja kohalike omavalitsuste ja maavalitsuse planeerimisalase

võimekuse tõstmine.

1.2 MAAKONNAPLANEERING Võru maakonnaplaneering algatati 09.04.1999.a. ja kehtestati 01.07.2002.a.

Maakonnaplaneeringu sisu koosneb põhiliselt kahest elemendist: - maakonna ruumilise arengu üldised strateegilised elemendid

- üldised maakasutus-ja ehitustingimused – teede ja tehnovõrkude koridori asukoha valik, tehnilise infrastruktuuri ehitiste põhimõtteline asukohavalik ning kaitsealadega, puhkealadega, maavaradega jms seotud üldised

maakasutus-ja ehitustingimused. Võru maakonnaplaneeringut on täiendatud/täpsustatud maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringutega. Enamasti on omavalitsuste üldplaneeringutega tehtud maakonnaplaneeringu täpsustamisi, muudatusi on tehtud vaid Mõniste valla ÜP-ga – Saru tiheasustusala on

muudetud miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Võru valla ja linna üldplaneeringutega on tehtud ettepanek linna ja valla vahelise

halduspiiri korrigeerimiseks ja see menetlus on lõpusirgel – linna territoorium suureneb 88,51 ha võrra ja hõlmab see ala kolme piirkonda : Võrusoo tööstuspiirkonda, Taara elamupiirkonna juurdepääsuteed ja Kubija elamupiirkonna

tänavate ala.

Planeeringukohase arengu tulemused:

4

Sotsiaalne keskkond

Rahvastik - on vähenenud ( 2000.a. – 40300 el, sh Võru linnas 15 000;

2011.01.jaan seisuga on vastavad arvud – 37390 ja 13918 ) – negatiivne asustussüsteem – enamvähem elujõuline asustussüsteem- läbi avaliku teenuse kättesaadavuse ( ühistransport, haridus jne) ning infrastruktuuride arendamise on

tagatud asustuse säilimine ( vt SI teemaplaneering )+ kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalne reform ei ole ette valmistatud ( MP–ga

tehti ettepanek Võrumaale moodustada 5 valda ja Võru linn) – haridus- terviklikult toimiv ja kohalikke olusid arvestav haridusvõrk – maakonnas on võimalik omandada üld-, kesk- ja kutseharidust +

kultuur – Võrumaa on kujunenud kultuuritraditsioonidega ja hea mainega piirkonnaks (Võru folkloorifestival, Uma Pido, Uma Mekk, setude kultuur jne)+

sport – Võrumaa elanikele on loodud tingimused nii omaalgatusliku kui organiseeritud spordi tegemiseks ( Võru spordihall ja staadion, Väimela ujula, Haanja suusakeskus, motokeskused, tervisespordirajad)+

noorsootöö –noorsootöö on üks kohaliku arendustöö prioriteete (noortekeskused, huvialaharidus, rahvusvaheline noorsootöö)+

kolmas sektor – arenduskeskused, seltsid, ühingud ( Võrumaa Arenguagentuur, Võrumaa Partnerluskogu, MTÜ Kodukant Võrumaa, Võrumaa Turismiliit, Võrumaa Talupidajate Liit) +

tervishoid – Esmatasandi arstiabi on lahendatud läbi perearsti süsteemi. Probleeme on mõnedes valdades perearsti leidmisega vastavale ametikohale.

Eriarstide teenused on kättesaadavad keskhaiglas pakutavate teenuste kaudu. Välja on ehitatud taastusravi keskus samas majas + sotsiaalhoolekanne – välja on arendatud toimiv sotsiaaltöövõrgustik, sotsiaalteenuste

pakkumisel on oluline osa kolmandal sektoril, toimub avahooldus, loodud on päevakeskused, tõhustunud on puuetega inimeste seltside tegevus (Puuetega Inimeste

Koda) ja nende integreerimine ühiskonda + välissuhted ja eurointegratsioon – EL-i alane teavitustöö on süsteemne ja järjepidev, KOV-d on rohkem kaasatud rahvusvahelistesse koostööprojektidesse, valmisolek

rahvusvahelisi projekte ellu viia on tõusnud ( energeetikaprojekt, Eesti-Läti-Vene ja Eesti-Läti ), koostöö VAA ja teiste arendusüksustega toimib +

turvalisus – toimivad Euroopa välispiiriregulatsioonid, piir Läti suunas on avatud, toimub regulaarne päästeteenistuse töö propageerimine ja ennetustöö, korraldatakse kompleksõppusi +

Looduskeskkond

Mets – metsade uuendamine EMK toetustega, metsataimekasvatus toimub ettevõtjate baasil, moodustatud on Võrumaa Metsaomanike Liit +

Maavarad – maavarade kaevandamine toimub säästlikult, tehakse täiendavaid uuringuid, info maavarade kohta on avalik, paranenud on järelevalve kaevandajate

üle ja kohalikud omavalitsused pööravad kaevandajatele rohkem tähelepanu + Vesi ja veemajandus – joogivee kvaliteedi parandamine toimub pidevalt ja paraneb ka vee kasutamise ökonoomsus. Veemajanduse infrastruktuuri rekonstrueerimine

toimub pidevalt. Nii põhjavee kui pinnavee seisund on paranenud, inimese kasutavad säästlikumalt kvaliteetsemat joogivett. +

5

Õhk ja õhusaaste –Õhusaaste on vähenenud seoses üleminekuga kohalike kütuste laialdasemale kasutamisele. Saaste on vähenenud ka mitmete ettevõtete tegevuse

lõppemise tulemusena. (Linavabrik, “Võrukivi” jmv.) +

Kalavarud ja kalandus – kalavarude, sh vähivarude seisund on stabiilne, ohustatud

liikide püük toimub lubatud piirides + Ulukid ja jahindus – eesmärgid on täidetud, toimib Võrumaa Jahimeeste Selts, Järvere lasketiiru väljaehitamine on lõpetamisjärgus +

Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid – moodustatud on Koiva jõe kaitseala, kahekordistunud on liigikaitsealade arv, toimib keskkonnaregistri andmebaas EELIS .

Loodusobjektid on tähistatud ja suunaviitadega varustatud, kaitsealadel välja on ehitatud ettenähtud puhkekohad ( RMK), moodustatud on metsakaitsealad ( Parmu, Timmase ja Pähni LKA-d ) ja liigikaitsealasid täpsustatakse pidevalt +

Elustiku mitmekesisus ja maastikud ning nende säilimise tagamine –määratletud

on Natura 2000 alade võrgustik, koostatud on maakonna teemaplaneering “Asustust

ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, millega on määratletud Võrumaa väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik. + Heitveepuhastus ja kanalisatsioonivõrgud – teise ja kolmanda tasandi keskuste

kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimine toimub pidevalt, loodusesse juhitav puhastatud heitvee vastavus normidele on paranenud +

Jäätmekäitlus – jäätmemajandus on korrastatud, omavalitsustel on olemas ühine jäätmekava ja välja on kujundatud ohtlike jäätmete kogumisvõrk (va Sõmerpalu ja Varstu) +

Maa kõlvikuline koosseis – maafondist on kõlvikuline ülevaade olemas + Maareform – 92% maakonna pindalast on katastris registreeritud +

Majanduslik keskkond

Ettevõtlus – on loodud parem ettevõtluskeskkond nii algajatele ettevõtjatele kui olemasolevatele väike- ja keskettevõtetele ( Võrumaa Tehnoloogiainkubaator,

nõustamine läbi Setu programmide, Võrumaa Arenguagentuur, Puiduklaster, kompetentsikeskus, tööstuspargid Võru linnas, Väimelas, Vastseliinas, tööjõu kvaliteedi parandamine läbi kutsehariduse), loodud on soodne keskkond ekspordiks

tootmiseks ja rahvusvahelistes koostööprojektides osalemiseks + Tööhõive – avatud kutseharidus, toimiv kutsenõustamissüsteem ning täiend-ja

ümberõppesüsteem + Transport – välja on ehitatud Koidula piiripunkt (2011) ning Luhamaa piiripunkti transpordikeskus on väljaarendamisel. Teede renoveerimine on toimunud vastavalt

riigiteede arengukavadele ( Maanteeamet ) + Seoses EL liikmesriigi staatusega on suletud Murati piiripunkt. Piiriületuskohad

Muraškinos ja Võmmorskis on suletud - Energeetika – leitud on rakendus puidujäätmete kasutamiseks soojuse tootmisel, pidevalt propageeritakse alternatiivenergeetika kasutuselevõttu. +

Maagaasi osatähtsus on vähenenud -

6

Side-ja infosüsteemid – tasuta internetti on võimalik kasutada raamatukogudes ja koolides, lisaks avalikud interneti punktid +

Võrumaa Kutsehariduskeskuses IT eriala + MV ja KOV-ide ühine avalik infosüsteem Amfora +

MV –l koduleht olemas + hajaasustuses on takistusi posti-ja sideteenuste tarbimisele - Agrokompleks – põllumajandus- ja maaelupoliitika on välja kujunenud ( PMO,

Talupidajate Liit), tootmine on välja arendatud vastavalt nüüdisaja tehnoloogia- ja keskkonnanõuetele, tootlus on kasvanud, mahepõllunduse osatähtsus on suurenenud

(EL-I toetuste abi), enamik toodangust valmistatakse kohalikust toorainest ( Uma Mekk) + Metsakompleks – metsade majandamine toimub metsakorralduskavade alusel,

erametsa omanikud saavad koolitust, omavalitsustesse on loodud keskkonnaspetsialisti ametikoht +

Turismi-ja puhkemajandus – üks maakonnaplaneeringu prioriteete –

majutusasutused on atesteeritud, toimib turismiinfosüsteem, turismiobjektid on varustatud infotahvlite ja viitadega, välja on töötatud Võrumaa turismistrateegia +

Märkus : kui eesmärk on enamaltjaolt täidetud või täitmisel, siis +, kui ei, siis -

TERRITORIAALPLANEERING

Maa- ja veealade üldised kasutus-ja ehitustingimused

Maade kasutus ja ehitustingimused on enamikus sätestatud kohalike omavaltsuste

üldplaneeringute kaudu.

Maakonna tiheasustusalad ja detailplaneeringu kohustusega alad

Tiheasustusalad ja detailplaneeringukohustusega alad on täpsustatud üldplaneeringute kaudu

Riiklikud huvid maakonnas

Maareserv riiklike huvide realiseerimiseks on üldjoontes määratletud

Maakonnaplaneeringu kaardid:

Maakonnaplaneeringu kaardid on koostatud digitaalselt kasutades ruumilist GIS- põhist andmetöötlustehnoloogiat, mis annab võimaluse vaadelda kõiki tärkandmeid ühes komplektis ja korraga.

See väldib võimalike ruumiliselt vastuolus olevaid regulatsioonide või vastuolude kattuvusi põhjustavaid olukordi eri teemakihtide lõikes

*Asustusstruktuur ja keskustevõrk

Asustusstruktuur ei ole põhimõtteliselt teinud erilisi suuri muutusi, väljaarvatud need piirkonnad, kust on ära kadunud kool (Lepistu) mis on mõjutanud Tsooru asula

elanikkonna vähenemist. *Tehniline infrastruktuur

Tehnilise infrastruktuuri kaart vajaks läbitöötamist vastava teemaplaneeringu raames. *Looduskeskkond

Looduskeskkonda kirjeldavad infokihid on praeguseks ajaks tunduvalt detailsemad ja on käsitletud kogu info ulatuses teemaplaneeringu “Asutustust ja maakasutust

suunavate keskkonna tingimuste raames” rohelise võrgustiku koosseisus..

7

*Kultuur-ajalooline kaart

Kultuuri ja ajaloo teemakäsitluse kohta on hetkel tunduvalt täpsemad registrid olemas

ja neid täiendatakse pidevalt riigi Maa-Ameti poolt. Maavalitsuses on vastav info GIS- süsteemi integreeritud.

*Tüviplaan (koondkaart)

Tüviplaanil kajastatud välispiiride regulatsioonid on muutunud seoses Venemaaga

külgnevale piirilõigule Euroopa Liidu välispiiri regulatsioonide laienemisega. Haldusreformi ettepanek on lülitatud koondkaardi kooseisu.

Tallinn – Luhamaamaantee trassi koridor on kirjeldatud maakonda läbiva vööndina, kus on soodne arendada ettevõtlust tulenevalt trassi lähedusest .

Kuidas on maakonnaplaneeringus sätestatut arvestatud riigi sektor-otsuste tegemisel:

 KKA - maakonnaplaneering ja teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on ühed alusdokumendid kaitseala valitseja

kaalutlusotsuste tegemisel ja üldplaneeringute ning detailplaneeringute kooskõlastamisel ja KSH vajaduse üle otsustamisel.

 Valdade arengukavade ja üp-de tegemisel on arvestatud nii

maakonnaplaneeringu strateegiliste eesmärkidega kui ka teemaplaneeringutes kajastatuga (teemaplaneeringutele tuginedes on esitatud projekttaotlusi)

Võru maakonnaplaneeringu juurde kuuluvad järgmised tegevuskavad: Maakonnaplaneeringu lähiaastate tegevuskava on planeeritud perioodini 2004 ja

2004-2007, investeeringute vajadused aastani 2010. Eelnõuna on valmis arengustrateegia 2009-2019 ja tegevuskava 2009-2012.

Valdkonniti on tegevuskava järgmine: sotsiaalne keskkond, looduskeskkond ja majanduskeskkond. Tegevuskavade täitmisega võib põhimõtteliselt rahule jääda. Palju tegevusi on

jätkutegevused. Osaliselt või täielikult on jäänud täitmata tegevused kas rahaliste vahendite puudumise või huvi kadumise tõttu või poliitiliste prioriteetide valikute ja

seaduste muutumise tõttu. 1.3 TEEMAPLANEERING “ASUSTUST JA MAAKASUTUST

SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED” Võru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering “Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused” algatati 01.10.2001.a. ja kehtestati 02.12.2005.a. (vt punkt 2.2) 1.4 TEEMAPLANEERING “ MAAKONNA SOTSIAALNE

INFRASTRUKTUUR” Võru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering “Maakonna sotsiaalne

infrastruktuur” algatati 28.07. 2005.a. ja kehtestati 03.07.2009.a. (vt punkt 2.3) 1.5 TEEMAPLANEERING “ VÕRUMAA JALGRATTATEED I ETAPP”

( käsitleti Haanja, Rõuge, Võru valdade ja Võru linna territooriume) Algatati 23.04.2004.a. ja kehtestati 11.07.2006.a.

(vt punkt 2.5) 1.6 TEEMAPLANEERING “ VÕRUMAA KERGLIIKLUSTEED JA LOODUSRAJAD”

Algatati 27.10.2010.a. (vt. punkt 2.6)

8

1.7 MAAKONNAPLANEERINGUTE ÜLEVAATAMISE KOKKUVÕTE

Võru maakonnaplaneering vajab uuendamist. Kehtiv planeering on koostatud koos arengukavaga. Kuna uus Võru maakonna arengustrateegia aastateks 2009 - 2019 on

valmimisjärgus, siis oleks see osa vaja maakonnaplaneeringust eraldada ning väljundid arengustrateegiast tuua ruumilisse planeeringusse, mis vastaks rohkem Planeerimisseaduses sätestatule.

Prioriteediks peaks olema majandusliku keskkonna arendamine ja seda toetava tehnilise infrastruktuuri ning selleks vajalike tingimuste loomine. See peaks koosnema

majanduslike võimaluste ja tehnilise infrastruktuuri toimimiseks vajalike meetmete planeerimisest.

Teemaplaneeringud on hetkel aktaktuaalsed ja aluseks omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel ning tingimuste täpsustamisel kooskõlas kohalike

huvidega. Kuna majandussituatsioon on muutunud, siis vajaks läbitöötamist ja planeerimist just see osa infrastruktuurist, mis käsitleb komplekselt majandusarengut soodustavaid

meetmeid ja võimalusi töökohtade loomiseks maakonnas. Samuti vajaks ülevaatamist kohalikul ressursil baseeruvad tootmis- ja energeetilised

võimalused, tihti on need kohalikul tasemel välja selgitamata ja seega ei leia kasutamist või puudub vastav teave ning huvi.

Tabel 1 Maakonnaplaneeringud

Jrk

nr

Planeering Kehtestati Muudatuste

arv

Hinnang

tegevuskava

elluviimisel

1. Maakonnaplaneering 01.07.2002 1 rahuldav

2. Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused

02.12.2005 Täpsustamised

üp-dega

hea

3. Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 03.07.2009 - hea

4. Võrumaa jalgrattateede võrgu I etapp 11.07.2006 - Hea,

elluviimiskava on

täidetud 2010.a-

ks

5. Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad menetluses - -

1.8 ÜLEVAADE PLANEERIMISALASEST TEGEVUSEST MAAKONNAS

 hinnang kohalike omavalitsuste planeerimisalasele haldussuutlikkusele,

(suhtumine planeerimisse, planeeringute menetlemise kvaliteet) üldine hinnang haldussuutlikkusele on rahuldav,

planeeringute menetluse kvaliteet on paranenud, elanikkonna huvitatus planeeringutes kajastuva vastu on suurenenud, maakonna tasandil on tegeldud valdade nõustamisega ja osutatud abi

andmestike hankimisel ja GIS- rakenduste realiseerimisel

 üldine hinnang planeeringute (üldplaneeringud, detailplaneeringud) sisulisele kvaliteedile – rahuldav kuni hea, kvaliteet paraneb iga aastaga ja iga

9

planeeringuga olulised teemad on kajastamist leidnud, kohalikud huvid on ära fikseeritud ja kantud vastavatesse lahendustesse.

 muudatused planeerimisalases haldussuutlikkuses ja planeeringute kvaliteedis

- planeeringute sisu on paranenud; oht on nn “subjektiivseks planeerimiseks”, kus väikestes kogukondades on arendajad otsustajad samad

ning kohaliku valla huvid võivad jääda tahaplaanile ;positiivseks võib pidada illustreeriva materjali nõuet planeeringu koosseisu, sest ideed on paremini arusaadavama,

 vananenud üldplaneeringuid on – 5 (vt Tabel 2)

 planeerimisspetsialistid – kvalifikatsioonile vastavad spetsialistid on Võru

linnas 2 ja Antsla vallas 1, teistes valdades tegelevad planeeringutega enamasti maakorralduse spetsialistid, arendusspetsialistid või majandusspetsialistid lisaks oma tööülesannetele (vt Tabel 3)

 kohtuvaidlusi on olnud – 2 (vt Tabel 5)

Tabel 2

Üldplaneeringud maakonna valdades ja linnades

Jrk

nr

Planeering Kehtestatud Sisaldab

maakonnaplaneeringu

muudatuse (koguarv)

Muudetud

kehtestatud

detailplaneeringu

alusel (koguarv)*

1. Antsla valla üldplaneering

Antsla linna üldplaneering

19.02.1997

14.05.2002

*algatatud uus

Antsla valla üp -

menetluses

-

-

2

7

2. Haanja valla üldplaneering 29.02.1996

*uus Haanja

valla üp

kooskõlastamise

etapis

- 1

3. Meremäe valla üldplaneering 01.07.1999 - -

4. Misso valla üldplaneering 12.09.2001 - 2

5. Mõniste valla üldplaneering 17.05.2011 1 - 6. Sõmerpalu valla üldplaneering 16.06.2010 - - 7. Urvaste valla üldplaneering 17.04.1997

algatatud uus

Urvaste valla üp

- -

8. Varstu valla üldplaneering 18.11.2008 - - 9. Vastseliina valla üldplaneering 29.08.2007 - - 10. Võru valla üldplaneering 09.04.2008 * 3 3

11. Võru linna üldplaneering 11.03.2009

varem kehtis

generaalplaan

*3 -

12. Rõuge valla üldplaneering menetluses* 13. Lasva valla üldplaneering menetluses

Kehtivad üldplaneeringud on 11-l omavalitsusel ( kolmel neist on uus üp menetluses)

10

Puuduvad Rõuge valla üldplaneering - *venima jäänud seoses Kaitseministeeriumi Nursipalu

harjutusväljaku muutmisel üleriigilise tähtsusega objektiks ja vastavate kokkulepete sõlmimisega

Lasva valla üldplaneering - menetluses

Tabel 3 Omavalitsuste ruumilise planeerimisega tegelevad spetsialistid

Jrk

nr

Vald/linn Planeerimis-

spetsialisti

ametinimetus

Erialane

haridus

(arhitekt,

planeerija,

geograaf)

Muu haridus Erialase

haridusega

töötajate

arv

1. Antsla vald *abivallavanem,

*arenguspetsialist,

maakorraldaja

geograaf

agronoom EPA,

maakorraldusinsener

EPA

1

2. Haanja vald *vanemmaakorraldaja agronoom EPA 3. Lasva vald *abivallavanem majandus EMA 4. Meremäe

vald

*maanõunik,

*arendusnõunik

kinnisvara

planeerimine EMÜ,

metsamajandus EPA

5. Misso vald *maa- ja

ehitusspetsialist

omandamisel - linna-

ja tööstusmaastike

korraldamine EMÜ

6. Mõniste vald *maakorraldaja kesk 7. Rõuge vald *vanemmaakorraldaja maaparandus EPA

8. Sõmerpalu

vald

*maakorraldaja metsamajandus EPA

9. Urvaste vald *abivallavanem,

*maakorraldaja sotsiaaltöö TÜ,

maakorraldus EPA

10. Varstu vald *arendusspetsialist agronoom EPA 11. Vastseliina

vald

*keskkonna- ja

ehitusnõunik,

*majandusnõunik

linna- ja

tööstusmaastike

korraldamine EMÜ,

maakorraldus EPA

12. Võru vald *arendusnõunik haldusjurist SKA 13. Võru linn *arhitektuuri- ja

planeerimisosak. juh,

arhitekt,

planeerija-arhitekt

arhitekt

ERKI,

maastikuarhitekt

EMÜ

kinnisvara

planeerimine EMÜ

2

11

Tabel 4

PlanS § 23 kohane järelevalve üldplaneeringute ja detailplaneeringute

koostamise üle

Aasta Teostatud

järelevalvet

üp-d

Teostatud

järelevalvet

dp-d

Sh

vastuväidete

ärakuulamine

Saavutatud

kokkulepped

Märkused,

selgitused,

põhilised

eksimused

planeeringute

menetlemisel

2005 22 2006 1 8 1 dp Kokkulepe on

saavutatud

2007 3 19 2 (üp+dp) Kokkulepped

on saavutatud

Dp-ga üp

sihtotstarvete

muutmine,

naabrid ei

nõustunud

2008 2 29 2 (üp+dp) Kokkulepped

on saavutatud

2009 1 14 2010 1 13 1 Kokkulepe on

saavutatud

Kokku 8 105 6

Tabel 5 Valdade ja linnade planeerimisalased kohtuvaidlused (alates 1.01.2005) Jrk

nr

Vald/linn Vaidlusalune planeering 1. või 2. astme

kohtu otsuse nr.

Vaidluse teema ja otsuse sisu

1. Võru linn F.R.Kreutzwaldi tn 59

kinnistu ja selle lähiala dp

Linn võitis,

Tartu

Halduskohtu

otsus nr 3-08-

2279

Puurkaevu küsimus

2. Misso vald Männi kinnistu dp Jätkuvalt

halduskohtu

menetluses

Menetlusviga, puudulik

kaasamine

Tabel 6 Vabariigi Valitsuse seaduse §85 kohane järelevalvemenetlus ja selle tulemused

Riigikohtusse jõudnud planeeringuvaidlused (alates 1.01.2005)

Jrk

nr

Järelevalvemenetlusse

võetud planeering

Järelevalvemenetluse

algataja

Maavanema

järelevalve otsus

1. või

2.

astme

kohtu

otsus

ja nr

Riigikohtu

otsus ja nr

1.

Loobumine Vilja tn 2

krundi ja lähiala dp

vastuvõtmisest ja

Maavanem või mõni

teine isik

Maavanem tegi

ettepanekud viia Võru

Linnavolikogu 09. mai

-

-

12

2.

3.

avalikustamisest

Loobumine Kubja 14

kinnistu ja lähiala dp

koostamise

algatamisest

Loobumine Antsla mnt

16 kinnistu ja lähiala

dp koostamise

algatamisest

2007 otsused nr

136,137 ja 138

seadustega kooskõlla

ning neid

haldusmenetlusseaduse

kohaselt põhjendada

-

-

-

-

4.. Võru kesklinna pargi

maa-ala dp

Maa-amet Maavanem tegi 14.

juuli 2006 kirjaga

ettepanekud

planeeringu seadusega

kooskõlla viimiseks

- -

5. Vastseliina aleviku ja

Jeedasküla vahelise

maa-ala dp

Maavanem Maavanem leidis, et

kõik on korras

- -

1.9 ETTEPANEKUD MAAVALITSUSE JA KOHALIKE OMAVALITSUSTE

PLANEERIMISALASE VÕIMEKUSE HOIDMISEKS JA PARANDAMISEKS NING RUUMILISE ARENGU EDENDAMISEKS

Kuna paljudes väiksemates valdades puuduvad planeerimisalase haridusega spetsialistid ning planeeringute valdkond vajab pidevat enesearendamist, siis on oluline leida vastavaid koolitusi ja infopäevi (riigi poolt finantseeritavaid). Vajalik on

arendada planeeringuspetsialistide omavahelist koostööd või leida võimalus mitme omavalitsuse ühise planeeringute spetsialisti tööle võtmiseks.

Oluline on edasi arendada omavalitsuste koosseisus olevate planeerimisega tegelevate inimeste oskusi ja kompetentsi. Vaja oleks leida vahendid vastava tarkvara

ühishangeteks, et senisest paindlikumalt kasutada kaasaegsete geoinfo (GIS) süsteemide võimalusi omavalitsuste planeerimisalaste otsuste tegemisel ja kohaliku

elu korraldamisel. Majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt oleks otstarbekas planeeringute alane ühistegevus, kus võimalikult vähe delegeeritakse ära tellijale ja töö täitjale ülesandeid,

mida saab korralda kohalikus omavalitsuses.

Maakonna planeerimisalast kompetentsi oleks vajalik laiendada vastava eksperdi töökoha loomise kaudu, kes tegeleks analüüside ning logistilistiliste ülesannete lahendamisega ja hinnangute andmisega arendus- ja planeerimisküsimuste

valdkonnas. Selle tulemusena tõuseks maavalitsuse üldine kompetents ja sealhulgas

planeerimisalane võimekus, hoitaks kokku vahendeid, mis praegu kuluvad igakord eraldi küllaltki kallite ekspertteenuste tellimisele.

13

2. ERISUSED KEHTESTATUD MAAKONNAPLANEERINGUTE

ÜLEVAATAMISEL

2.1 MAAKONNAPLANEERING

Tabel 7 Maakonnaplaneeringu muudatused

Jrk

nr

Muudatuse esitaja Kuupäev Muudatuse sisu lühidalt

1. Mõniste vallavolikogu mai 2011 Saru küla tiheasustusala kaotati ja muudeti

miljööväärtuslikuks alaks

Võru valla üp-s - tiheasustusala ja riigikaitsemaa täpsustamine

Varstu valla üp-s detailplaneeringu kohustusega ala piiride täpsustamine 2.2 TEEMAPLANEERING “ ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD

KESKKONNATINGIMUSED” Tabel 8

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused” täpsustused

Jrk

nr

Täpsustuse esitaja Kuupäev Täpsustuse sisu lühidalt

1. Võru vald 2008 Väärtusliku põllumaa boniteedi täpsustamine

2. Sõmerpalu vald 2010 Rohevõrgustiku tugiala piiride korrigeerimine

3. Varstu vald 2008 Pähni rohevõrgus tiku tugiala piiride

korrigeerimine

Üldjuhul on täpsustused tingitud värskemate lähteandmete kasutamisest ja kohaliku

huvi realiseerimisest üldplaneeringu protsessi kaudu.

Lasva vald on tagasi lükanud nt dp, millega kavatseti Paidra järve äärde uut tiheasustusala moodustada (vallal puudub üp). Vastseliina, Haanja ja Misso vallas ehitustegevust rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike aladel algatatud ei ole.

Rõuge vald on vastu Nursipalu nii suure harjutusvälja rajamisega rohevõrgustiku tuumalale

2.3 TEEMAPLANEERING “ MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR”

Mõnes piirkonnas (2-3 vallas) on rahvastiku muudatuste prognoos liiga optimistlik (Lasva), enamasti lubatud kõikumise piirides tõene. Teenuste kättesaadavus üldjuhul

paremaks pole muutunud, sest otsuseid ei ole tehtud teemaplaneeringust lähtuvalt, sellega ei arvesta mitmed ametiasutused (nt maanteeamet) Hinnates üldisi suundumusi, siis põhimõtteliselt on planeerigu prognoosid paika

pidanud, erinevusi võib täheldada väiksemate külade puhul, kus mõne perekonna elupaiga vahetus, mõjutab juba oluliselt kohalikku prognoosi. Teenuste

kättesaadavuse tagamiseks on mõned ettevõtted püüdnud lahendusi pakkuda mobiilsete (posti- ja pangabuss, kauplusauto) lahenduste kaudu. Ühistranspordi korraldamisel on püütud liinivõrku võimalikult optimaalseks

kujundada, kaasa on haaratud ka kohalikke teenusepakkujaid.

14

2.4 TEEMAPLANEERING “ VÕRUMAA JALGRATTATEEDE I ETAPP”

Planeeringu elluviimiskava on täidetud, valminud on Võru – Väimela - Parksepa, Võru -Kose - Puiga ja Kose-Verijärve, Haanja – Kurgjärve ja Rõuge kooli -

Ööbikuoru kergliiklusteede lõigud (aastatel 2004-2010) Kergliiklustrassid on väga populaarsed liikumiskohad elanike hulgas.

TEEMAPLANEERING “ VÕRUMAA KERGLIIKLUSTEED JA LOODUSRAJAD”

Teemaplaneeringu algatamine oli tingitud vajadusest kavandada Võrumaal ühtne sidus kergliiklusvõrgustik. Eesmärgiks on uute kergliiklusteede vajaduse ja asukohtade väljaselgitamine ning märgistatud loodusradade planeerimine ja

omavaheline sidustamine, et parandada liiklusohutust ja liikumisvõimalusi maakonnas. Planeering on menetluse etapis.

Kergliiklusteede teemaplaneeringu I esimene etapi töö näitas selle tegevuse vajalikkust ja tekitas maakondliku huvi vastava teema läbitöötamiseks laiapõhjalisema ühishuvi realiseerimiseks.

Teine tähtis aspekt on maakonnaplaneeringu ja paljude üldplaneeringute turismimajandust toetava meetmetekompleksi seostamine toimivaks maakondlikuks

võrgustikuks (kergliiklustee +loodusrada +sportimiskohad ja rajad). Kolmas tähtis tegur on saavutada kokkulepe võrgustiku elementide püsivaks toimimiseks ja hoolduseks, samuti pakkuda inimestele talvise tegevuse võimalusi.

3. HINNANG KEHTESTATUD MAAKONNAPLANEERINGUTE

MONITOORINGUSÜSTEEMILE

Vajalik ülevaate ja tagasiside saamiseks. Selline monitooringusüsteem võiks olla aluseks regionaal-poliitiliste otsuste

kujundamisel ja elluviimisel. Vajalik üleskerkivate üleriigiliste vajaduste realiseerimise õiguslike aluste loomisel. Aitab kaasa vajalike lahenduste leidmisel läbi planeeringute protsessi ja on vajalik

analüüsimaks seni tehtud vigu ja puudujääke.

Koostajad: Tiiu Kutti ja Tõnu Laos Planeeringute talitus