Põlvamaa maakonnaplaneeringute ülevaatamine

1

PÕLVA MAAKONNAPLANEERINGU ÜLEVAATAMISE

ARUANNE

2011

2

Sisukord Sissejuhatus …………………………………………………………………………………. 3

Maakonnaplaneering ................................................................................................................ 4

Teemaplaneering ``Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused`` …………… 17

Teemaplaneering ``Maakonna sotsiaalne infrastruktuur´´ ....................................................... 19

Maakonnaplaneeringu ülevaatamise kokkuvõte ...................................................................... 22

Ülevaade planeerimisalasest olukorrast maakonnas ............................................................... 24

Ettepanekud maavalituse ja kohalike omavalituste planeerimisalase võimekuse hoidmiseks ja

parandamiseks ning maakonna ruumilise arengu edendamiseks ............................................ 29

3

Sissejuhatus

Käesolev dokument annab üldise ülevaate planeerimisalasest olukorrast Põlva maakonnas,

kus kehtib kolm maakonna tasandi planeeringut: Põlva maakonnaplaneering (kehtestatud

28.06.2002), teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

(kehtestatud 13.06.2005) ning teemaplaneering „Sotsiaalne infrastruktuur“ (kehtestatud

02.11.2009).

Kehtestatud maakonnaplaneeringute ülevaatamisega selgitati planeeringukohase arengu

tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused, uue planeeringu koostamise

vajadus ning planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele,

kultuurilisele ja looduskeskkonnale.

Maakonnaplaneeringute ülevaatamisel hinnati planeeringute sisu ajakohasust, planeeringute

mõju maakonna arengule ja maakonnaplaneeringu tegevuskava täitmist ning analüüsiti

kuivõrd on maakonnaplaneeringuga määratud põhimõtteid ja tingimusi arvestatud

linnade/valdade üldplaneeringute, arengukavade, kaitse-eeskirjade ja üleriigiliste strateegiliste

dokumentide koostamisel.

Põlva maakonnaplaneeringute ülevaatamise protsessiga alustati käesoleva aasta alguses.

Tööde koordineerija oli arengu- ja planeeringuosakond. Lähtudes maakonnaplaneeringute

ülevaatamise juhendist jagati ülesanded maavalitsuse siseselt. Eelnevalt tutvustati töös

osalejatele maakonnaplaneeringute ülevaatamise ülesannet ja kaasati töösse lepinguline

konsultant. Märtsis saadeti küsimustikud kohalikele omavalitsustele planeeringute info,

planeerimisspetsialistide olemasolu, kohtuvaidluste ja üldplaneeringutega tehtud

muudatusettepanekute kohta. Samuti saadeti küsimustikud maakonnaplaneeringu tegevuskava

ülevaatamise osas vastutavate organisatsioonide esindajatele ning maavalitsuse eri

valdkondade esindajatele. Vastuste tase oli erinev. Esines nii lühivastuseid kui põhjalikke ja

täpselt selgitavaid vastuseid.

Käesolevasse aruandesse on koondatud Põlva maakonna planeeringute alane üldise olukorra

teave seisuga 01.06.2011.

4

Maakonnaplaneering

Planeeringu algatamine ja kehtestamine

Põlva maakonnaplaneering algatati maavanema 14.06.1996 korraldusega nr 214 ja kehtestati

28.06.2002 korraldusega nr 1.1-1/99. Maakonnaplaneeringu koostamise aluseks oli

planeerimis- ja ehitusseadus ning Säästva arengu seadus. Dokumendis on antud ülevaade

maakonna üldiste andmete kohta. Põhjalikum on ülevaade looduse, majanduse, sotsiaalse

infrastruktuuri ja territoriaalse planeerimise kohta. Kehtestatud on maa- ja veealade üldised

kasutamistingimused ja infona lisatud lähtealuseks olev seadusandlus. Määratud

tiheasustusega ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alad omavalitsuste lõikes. Ära on

märgitud riigi huvi maakonnas: riigimaa täiendav reservi vajadus seoses Eesti-Vene

piiritsooniga, kus pole võimalik nimetatud alasid erastada ja peatatakse igasugune

majandustegevus. Maakonnaplaneering sisaldab tegevuskava aastani 2010 ja kaheksa joonist.

Maakonnaplaneeringu sisu ajakohasus

Põlva maakonnaplaneering on sisuliselt vananenud, selle kehtestamisest on möödunud üheksa

aastat ja selle tegevuskava on koostatud aastani 2010. Paljud tegevused on ellu viidud või on

täitmata muutunud vajaduste tõttu. Samas on paljud teemad käsitletud põhjalikumalt nii

teemaplaneeringutes kui maakonna üldistes arengukavades, sektorarengukavades ja mitmetes

uuringutes. Maakonnaplaneeringu suur puudus on elektroonse kaardimaterjali puudumine.

Kehtestatud üldplaneeringute alusel on maakonnaplaneeringu sisu muudetud ühel korral.

Kanepi valla tehtud ettepaneku sisu oli Põlgaste küla määramine tiheasustusega alaks.

Tabel 1

Maakonnaplaneeringu muudatused

Jrk Muudatuse esitaja Kuupäev Muudatuse sisu lühidalt

1. Kanepi vald 01.10.2009 ÜP (pt 5.2) Põlgaste küla tiheasustusega ala määramine.

Neli kohalikku omavalitsust taotlesid planeerimisprotsessis mitme maakonnaplaneeringuga

määratud tiheasustusega ala muutmist hajaasustusega alaks. Need muudatusettepanekud ei

jõudnud maavanemale järelevalvesse esitatud üldplaneeringutesse, sest vaieldi selgeks juba

eelnevas protsessis. Tagasilükkamise põhilised põhjused oli kõikide ettepanekute puhul

põhjenduste puudumine.

5

Planeeringu mõju maakonna arengule.

Põlva maakonnaplaneeringus on välja toodud üldine strateegiline eesmärk: „Põlva maakonna

kui terviku jätkusuutlik säästev areng ja heaolu kasv, maakonna kui hea elu- ja tööpaiga ning

turismipiirkonna teadvustamine Eestis ja väljaspool Eestit“. Olulise näitajana on Põlva

maakond säilinud kui terviklik maakond, kus järjepidevalt on tegeletud piirkonna arengu

suunamisega planeeringute kaudu. Hea elukeskkonna kujundamisele on kaasa aidanud

maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

koostamise protsess, selles kajastatu järgimine ning kajastamine kohalike omavalitsuste üld-

ja detailplaneeringutes. Turismipiirkonnana on Põlva maakond Eesti turismikaardile

jäädvustatud – üldtuntud on Taevaskoda, Piusa koopad, Värska Sanatoorium, setode

kultuuriruum. Lisandunud on mitmeid olulisi kultuuri- ja turismiobjekte, nende hulgas Eesti

maanteemuuseum koos ajaloolise Postiteega, Mooste mõisa kompleks, Pokumaa, Piusa

külastuskeskus jt.

Maakonnaplaneeringu looduse valdkonnas on välja toodud 10 erinevat strateegilist eesmärki,

majanduse valdkonnas 7, sotsiaalse infrastruktuuri valdkonnas 6 ja territoriaalvaldkonnas 3

strateegilist eesmärki.

Looduse valdkonnale on maakonnaplaneeringus pööratud suurt tähelepanu. Üldistades

loodusvaldkonna strateegilisi eesmärke võib kinnitada, et suundade valik on olnud õige ja

tähelepanu on pööratud vajalikele tegevustele. Eesmärkidena on välja toodud looduse

mitmekesisuse ja väärtuslike maastike kaitse, puhta joogivee tagamine, maavarade säästlik

kaevandamine, säästlik metsa ja maa kasutamine, välisõhu saastamise vähendamine,

ökoloogiliselt puhta elukeskkonna loomine ja jäätmehoolduse arendamine koos elanike

keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisega. Valdkonna olulisust toetab mõned aastad tagasi

valitud maakonna tunnuslause „Põlvamaa – rohelisem elu“, millest lähtuvalt on kavandatud

mitmeid tegevusi. Täpsemalt käsitleti looduskeskkonda teemaplaneeringus „Põlva maakonna

asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Suurimat tähelepanu on pööratud puhta põhjavee tagamisele ning jäätmehoolduse

ümberkorraldamisele. Omavalitsused on teinud mahukaid investeeringuid joogivee- ja

reoveetrasside ning puhastite renoveerimisse. Olulised muudatused on toimunud

jäätmemajanduses: paranenud on ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumine, olmeprügilad

maakonnas on likvideeritud, kõigis omavalitsustes toimib korraldatud jäätmevedu, paljudes

on olemas jäätmejaamad. Maakonnaplaneeringus välja toodud Kagu-Eesti

6

jäätmekäitluskeskuse rajamise idee pole realiseerunud põhiliselt kohalike elanike jõulise

vastuseisu tõttu. Tänasel päeval viiakse kogu olmeprügi maakonnast välja, käivitunud on

Põlva linnas ohtlike jäätmete kogumisjaama ja jäätmepressi arendustöö.

Majanduse valdkonnas on eesmärkidena välja toodud konkurentsivõimeline majandus, head

ühendusteed kaupade veoks ja inimeste transpordiks, kindlustamine katkematu ja kvaliteetse

energiaga, kaasaegse sidega. Põllumajanduses toodangu mitmekesistamine ja alternatiivsete

tegevusalade kasutusele võtmine, säästlik metsamajandamine ja turismi arendamine

alternatiivse sissetulekuallikana. Planeeringus esitletud eesmärgid on olnud piirkonda

edasiviivad. Välja on toodud mitmed tänaseks realiseerunud tegevused. Näiteks ettevõtluse

visioonis kirjeldatu vastab tänapäeva seisule: domineerib väike- ja keskmise suurusega

ettevõtlus, põllumajanduses kasutatakse kaasaegset tehnoloogiat, tihenenud on tootearenduse

alane koostöö. Realiseerunud pole majandussuhete taastamine Venemaaga 2002. aasta

tasemele.

Märkimisväärsed muutused on toimunud side ja energeetika valdkonnas. Telefoniside ja

elektripinge kvaliteet on paranenud, kvaliteetse mobiilside leviga on kaetud kõik maakonna

piirkonnad, internetilevi parandamiseks on ellu viidud mitmeid projekte ja internetilevi on

heal tasemel. Leidub üksikuid talusid, kus internet pole kvaliteetne. Samas on valdade

külakeskustes võimalused interneti tasuta kasutamiseks. Planeeringus on rõhutatud

energeetika valdkonnas maagaasi osatähtust ja ära on märgitud sel ajal innovaatiline, tänaseks

ääretult oluline alternatiivenergia soodustamine ja keskkonnasäästlikumate kütuste (küttepuit,

biomass, turvas) kasutamine. Suuremad keskkütte katlamajad on renoveeritud ja mitmed on

üle läinud odavamatele ning keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu näiteks maagaasilt

puidule, teraviljale ja põhule. Samuti on mitmed suured katlamajad käigust väljas ja

asendatud kortermajades lokaalsete katlamajadega. Valminud on mitmed valdkondlikud

arengukavad sh „Põlvamaa energiakasutuse arengukava 1998-2010“ ja „Põlva maakonna

taastuvad energiaressursid ja nende kasutamise võimalused”.

Transpordi valdkonnas on toimunud rida olulisi muudatusi, mille ideed on kirjas planeeringus

nagu riiklikult oluline Koidula piiri- ja tollijaama väljaarendamine koos logistikasüsteemiga.

Riigi viimaste aastate suurim arendusprojekt Koidula piiri- ja tollijaam on valmimas. Ehituse

käigus on muudetud küll looduskeskkonda, kuid välja on arendatud oluline raudteesõlm,

kaupade tollimine ja kahe raudteelõigu ühendamine. Loodetavasti taastub reisirongiliiklus,

7

kaupade liikumine raudtee uuel lõigul on avatud. Rajatud on kvaliteetsed sõiduteed koos

kaasneva taristuga. Samas pole seoses Koidula arendamisega uusi töökohti ja maakonda

elama asujaid esialgu nii palju kui loodeti. Planeeringu järgsed arendustööd on alanud Värska

vallale kuuluvas transpordikeskuses, kus arendatakse välja suurte veoautode piirijärjekorra

süsteem, valmib uus parkla koos toitlustuse võimaluste ja muu vajalikuga. Maakonnas on

korrastatud mitmed raudtee ülesõidud ja bussioote kohad. Lisandunud on teemaplaneeringute

järgsed kergliiklusteed.

Kuigi on tehtud rida investeeringuid nii riigi- kui kohalikesse teedesse sh suurendatud teede

mustkatte alla viimist, tekitab kulukas teede hooldus omavalitsustele endiselt raskusi. Ridali

lennuväli pole realiseerunud tellimislendude kohana, kuid toimib harrastusspordi eesmärgil.

Muutusi on veeteede arendamises: tänaseks toimub laevaliiklus Pihkva järvel. Võõpsu sadama

ala arendamiseks on koostatud detailplaneering. Realiseerunud pole planeeringus kirjeldatud

Värska piirivalvekordoni sadama kohandamine reisijate veoks.

Planeeringu koostamise ajal polnud veel tõstatanud Kolossova-Matsuri otsetee vajadus Saatse

piirkonnast Koidula piiripunkti jõudmiseks. Tänaseks on uus, üle 10 km pikkune tee

valminud. See on parandanud oluliselt elanike elukvaliteeti, mitmete külade elu on

hoogustunud ja lühemaks ning loogilisemaks on muutunud marsruudid turismiobjektide vahel

(Seto Talumuuseum Värskas, Saatse Seto Muuseum, Piusa koobaste külastuskeskus). Suurte

turismibusside liikumist soodustaks veelgi antud teelõigu kõvakatte alla viimine.

Puhkemajanduses on toimunud mitmeid planeeringu kohaseid arenguid. Puhkemajanduse

osakaal on maakonnas tõusnud ning juurde on tulnud mitmeid erinevaid turismiettevõtjaid.

Lisaks traditsioonilistele turismipiirkondadele on hoogsalt arenenud Mammaste, Mooste ja

Räpina piirkonnad. Paljud turismiatraktsioonid on korrastatud, juurde on rajatud maanteede

äärseid puhkekohti ja tunduvalt paranenud viidamajandus. Koostatud on turismi alaseid

arengukavasid, strateegiaid ja piirkonda tutvustavaid trükiseid. Tööle on rakendunud

mahetootjate „Rohelisema märgi“ ettevõtted, moodustatud on turismiettevõtteid koondav

mittetulundusühing, ühiselt on tegeldud piirkonna turundamisega. Samas andis tagasilööke

turismi sektoris majanduslangus.

Sotsiaalse infrastruktuuri valdkonnas on toimunud suured muutused. Hariduse valdkonna

strateegiline eesmärk maakonnaplaneeringus oli sõnastatud järgmiselt: igale inimesele

8

kättesaadav ja konkurentsivõimeline haridus. Kuigi paljud koolihooned on renoveeritud ja

nende materiaalset baasi täiendatud, on õpilaste arv paljudes maakoolides vähenenud ja

mitmed koolid on seetõttu suletud. Seega võib väita, et valdkonna eesmärk on täidetud vaid

osaliselt. Endiselt on aktuaalne koolivõrgu ümberkorraldamine ja olulised muudatused, eriti

gümnaasiumiastmes, ootavad maakonda veel ees. Uues maakonna arengukavas, mis võeti

vastu 2011. a mai lõpus, on välja toodud tegevus, kus lähtuvalt õpilaste arvust ja kehtivast

põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest peaks maakonda jääma kaks gümnaasiumi.

Kultuuri valdkonna eesmärgi võib tunnistada suurelt jaolt täidetuks, sest on loodud head

tingimused rahvakultuuri arenguks ja on tehtud palju selleks, et Põlvamaa ja põlvamaalane

oleks pärimuskultuuri hindav. Mitmed arengud on toimunud ka kultuuri valdkonnas, eriti

tuleb märkida kultuuriasutuste renoveerimist erinevate programmide finantseerimise toel

(kultuurimajad, laululavad, raamatukogud). Korrastatud ja edasi on arendatud muuseume,

nagu Seto Talumuuseum Värskas, Maanteemuuseum Varbusel, Saatse Seto Muuseum. Samas

on küsitav kas kõikidesse kultuuriasutustesse, eriti kultuurimajadesse jätkub piisavalt

külastajaid ja aktiivset kasutust. Enam oleks võinud arendamisel lähtuda omavalitsuste ühisest

arendustööst.

Sarnaselt kultuurivaldkonnaga võib pidada heaks ka spordi valdkonna eesmärkide täitmist.

Sportlike eluviiside tunnustamise, kõigile jõukohase sportimisvõimaluse kättesaadavuse,

spordirajatiste korrastamise ja parandamisega on aktiivselt tegeletud. Paljud võimlad ja

staadionid on renoveeritud, rajatud on mitmeid terviseradasid. Planeeringus märgitud

maakondlikult oluline tervisespordikeskus Mammastes on valminud. Samuti on

planeeringuväliselt valminud olulise objektina Värska Veekeskus ning hulgaliselt

kergliiklusteid.

Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna eesmärkide täitmist võib liigitada keskmiseks.

Paljuski tänu sellele, et tervishoiuteenuste arendamise ja rahva hea tervise edendamisega on

aktiivselt tegeletud aga eesmärgina püstitatud EL keskmise rahvatervise näitajateni pole

jõutud. Samas olulise saavutusena tuleb välja tuua perearstisüsteemi täielikku käivitamist ning

kiirabibrigaadide sama arvu säilitamist. Tegutsevad nii Põlva Haigla kui Räpina Haigla, kus

on tehtud investeeringuid hoonetesse ja seadmetesse. Sotsiaalteenuste kvaliteet on küll

võrreldes varasemate aegadega paranenud kuid endiselt on ebaühtlane sotsiaalse turvalisuse

tase ning ka elanike elukvaliteedi parandamiseks annaks veel ühtteist ära teha. Põhjalikumalt

9

on sotsiaalset infrastruktuuri iseloomustatud ja analüüsitud 2009. aastal valminud

teemaplaneeringus „Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur“, samuti maakonna

terviseprofiilis ja maakonna arengukavades.

Ruumilise arengu valdkond on seotud põhiliselt maakonnaplaneeringus määratud

tiheasustusega alade ja detailplaneeringu koostamise kohustusega aladega. Tiheasustusega

alade nimekirja on lisandunud üldplaneeringu koostamise käigus üks ala Kanepi vallas.

Omavalitsuste kehtestatud üldplaneeringutega on täpsustatud tiheasustusega alade piire.

Enamus maakonnaplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega alasid on mõningate

täpsustustega kantud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse.

Maakonna planeeringu koostamise protsess oli avalik, osalesid kõikide omavalitsuste

esindajad. Planeeringu protsessis arutati probleemid ja arengusuunad läbi, ning kokkulepped

kehtestati maakonnaplaneeringuga. Edasised täpsemad tegevused kajastuvad omavalitsuste

arengukavades ja üldplaneeringutes, mille koostamisel on lähtutud maakonnaplaneeringus

sätestatust ja mille koostamisel on tehtud koostööd maavalitsusega. Maakonnaplaneeringu

tegevuskava on olnud aluseks tegevuste elluviimiseks koostatud projektidele.

Suurema ruumilise mõjuga objektide asukohavalik on seotud maakonna piiriäärse asendiga,

kus ristuvad riigikaitse, transiidiettevõtjate ja eraomanike huvid. Näitena võib tuua objektid:

Koidula piiri- ja tollijaam, Eesti-Vene piirialade laiendamine, Kolossova-Matsuri tee ja

Värska kordonis helikopteri maandumisplats. Mitmest arendusest on loobutud elanike suure

vastuseisu tõttu. Näiteks Kagu-Eesti jäätmekäitluskeskus, Põlva biogaasijaam, Mooste

lasketiir ja Tonja raadiomast. Viimane rajati ilma detailplaneeringut koostamata väärtusliku

maastiku alale ja on praeguseks lammutatud. Koidula piiri- ja tollijaamas kasutati riigi huvide

elluviimiseks eraomanikelt maade sundvõõrandamist.

Looduskaitse-, maastikukaitse- ja liigikaitsealasid on võrreldes 2002. aastaga lisandunud: 1

looduskaitseala, 2 maastikukaitseala ja 17 liigikaitsealasid.

Analüüsides, kuivõrd on maakonnaplaneeringus määratud põhimõtteid ja tingimusi arvestatud

üleriigiliste arengukavade ja strateegiliste dokumentide koostamisel ning kuidas nende

eesmärkide arvestamine või mittearvestamine omavalitsuste või riigi poolt on mõjutanud

maakonna ruumilist arengut selgub, et maakonnaplaneeringus käsitletud valdkondades ei ole

10

vastuolusid kehtivate riiklike arengukavade ja strateegiatega. Erinevus seisneb teemade

käsitlemistäpsuses/üldistusastmes. Kui riiklikes dokumentides käsitletakse valdkondi

üldisemalt, siis maakondlikes valdkondi hõlmavates arendustöödes on käsitlus täpsem.

Maakonnaplaneeringute kontekstis vaadati üle järgmised riiklikud arengukavad:

infrastruktuuri valdkonnas „Transpordi arengukava 2006-2013“, „Teehoiukava“,

„Veemajanduskava“; sotsiaalvaldkonnas „Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015“,

„Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013“; keskkonna valdkonnas

„Keskkonnategevuskava 2007-2013“; üldised „Eesti 2010“ ja „Eesti regionaalarengu

strateegia aastateks 2005-2015“. Samuti mitmed programmid eelkõige aspektist, kas

maakonna prioriteedid on sealt rahastatud.

Teise rühma moodustasid nn üldised suunda näitavad riiklikud arengukavad, millede

läbivaatamine sõltus sellest, kas teemat on maakonnaplaneeringus kajastatud või mitte:

infrastruktuuri valdkonnas „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“, „Eesti

elektrimajanduse arengukava aastani 2018“; sotsiaalvaldkonnas „Rahvastiku tervise

arengukava“, „Haiglavõrgu arengukava“, „Eesti kutsehariduse arengukava 2009-2013,2005-

2008“; keskkonna valdkonnas „Keskkonnastrateegia 2030“ ja „Ehitusmaavarade kasutamise

riiklik arengukava 2011-2020“.

„Transpordi arengukava 2006-2013“

Ühistransport. Maavalitsus viis koostöös KOV-dega ja AS-ga Regio läbi maakonna

bussiliinide võrgu optimeerimise, mis arvestas elanike liikumisvajadusi erinevates

piirkondades. Töötati välja ka kriteeriumid, millele maakondlik ühistransport peaks vastama.

Nimetatud arendustöö on põhialuseks maakonna liinivõrgu kujundamisel. Põlvamaal on töös

juba 4 aastat vabariigi ainukesed nõudeliinid. Vaatamata elanikkonna vähenemisele pole

Põlvamaal ühistranspordi kasutajate arv vähenenud. Sellele on kindlasti kaasa aidanud

süsteemne ja paindlik ühistranspordi korraldus.

„Teehoiukava“

Maanteed: maanteede ehitus ja teehoid toimub vastavalt riiklikele arengukavadele. Vahendite

vähesus ei võimaldanud vajalikus mahus mustkatete ehitust, samuti on probleeme kruusateede

remondi ning hooldusega. Põlvamaal on jätkuvalt kõige suurem kruusateede osakaal

vabariigis (Põlvamaal 53,5%, Eestis keskmiselt 36,4%).

11

„Veemajanduskava“

Põlva maakond kuulub 130 järve ja 40 vooluveekoguga Ida-Eesti vesikonda.

Maakonnaplaneeringu strateegilisteks eesmärkideks põhja- ja pinnavee seisukohalt on:

loodusvarade säästlik kasutamine ja puhta, kvaliteetse joogivee tagamine. „Ida-Eesti

veemajanduskava“ toetab neid tegevusi. Dokumendis on muuhulgas oluliseks peetud

joogiveesüsteemide korrastamist kui ka kvaliteetse joogivee tagamist. Põlva maakonnas on

kokku 340 puurkaevu. Kuna kvaternaari kompleksi vesi on üldiselt halvasti kaitstud, on

probleeme sellest kihist võetava vee nitraatide sisaldusega. Tänaseks on kõik omanikuta

puurkaevud tamponeeritud ja seega vähendatud ka reostuse riski, sest enamasti lokaalset

põhjavee reostust esineb halvas tehnilises olukorras, kasutuseta ja järelevalveta puurkaevude

läheduses. Ka asulates on kaasaegsed joogivee varustussüsteemid ning põhjavee tarbimise

arvestus toimub veemõõduseadmetega. Piisavat põhjaveevaru loetakse Põlvamaa üheks

arengueelduseks.

Veemajanduskava puudutab ka reoveepuhasteid ning prügilaid ja muid reostunud alasid.

Maakonnaplaneeringu valdkonnas „Reoveepuhastus ja kanalisatsioon“, on strateegilised

eesmärgid üsnagi üldsõnalised: ökoloogiliselt puhta, inimsõbraliku elukeskkonna loomine

ning keskkonnateadlikkuse edendamine. Eesmärkide saavutamiseks on tänaseks renoveeritud

suuremad kanalisatsioonisüsteemid vältimaks reovee imbumist pinnasesse ja põhjavette.

Omavalitsustel on olemas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavad ning

üldplaneeringutega on määratud reovee kogumisalade piirid.

„Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020“

„Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“

Soojamajandus. Maakonna soojamajanduse põhialuseks on „Põlvamaa energiakasutuse

arengukava“ ja arendustöö „Põlva maakonna taastuvad energiaressursid ja nende kasutamise

võimalused“. Maakonnas on välja kujunenud kindlad kaugkütte ja lokaalkütte piirkonnad.

95% vajaminevast soojusenergiast toodetakse puhaste kütuste: maagaas ja puidujäätmed

baasil. Kaheksas maa-asulas toodavad soojust kaasaegsed puidujäätmetel ja -hakkel töötavad

katlamajad, viies asulas gaasikatlad. Jätkub üleminek maagaasilt puidujäätmetele ja

soojustrasside renoveerimine. Töö seisab ees elumajade ja hoonete energiatõhususe tõstmisel.

Maakonna 8 hüdroelektrijaama ja elektri- ning soojuse koostootmisjaama katavad kuni 14%

maakonna elektrivajadusest.

12

„Rahvastiku tervise arenugkava“

„Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015“

„Haiglavõrgu arengukava“

„Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013“

Üldhariduse osas oleme oma seisukohad HTM-ile esitanud ja läbi arutanud. Maavalitsus

tegutseb valdkonnas ministeeriumi partnerina. Üldhariduskoolide võrku kavandatakse

maakondlikul tasandil. Tehtud SI teemaplaneering. Põlva maakonnal puudub eraldi

koolivõrgu arengukava, samas pole koolivõrgu arengu planeerimine eraldiseisvana täna enam

otstarbekas. Kasutusel on laiem mõiste – hariduse arengukava, mille lahutamatuks osaks

peaks olema ka tegevuskava. Mõistlik oleks, kui HTM nõuaks maakonna tasandilt nii

hariduse- kui ka koolivõrgu arengukontseptsiooni, mis näitaks ära seisundi, kuhu teatud ajaks

soovitakse jõuda. Tegevuskava koostamine maakonna tasandil ei ole võimalik, sest

koolipidajad on kohalikud omavalitsused. Jätkub ka nn puhaste gümnaasiumide loomisele

kaasaaitamine. Riigigümnaasiumi loomise kokkulepet praegu Põlval ega Räpinal pole. Kokku

pole lepitud ka ühises tegevuses. Jätkub maakondlike koolivõrgu arengukavade

(kontseptsioonide) uuendamine ja nendes kokkulepitu elluviimine, samuti koolivõrgu

reorganiseerimise teostamine, vähemasti aastani 2013.

Mitmetes uutes riiklikes arengudokumentides on kirjas, et üldhariduse rahastamine pole

efektiivne, õpilaste arv väheneb, kuid kulud suurenevad. Samas kutse- ja kõrghariduse

rahastamiseks vahendeid napib. Seega ei suurene tõenäoliselt üldhariduse rahastamine

lähemal ajal. See tähendab, et tuleb efektiivsemalt koolivõrku majandada. Teisalt kasvab

surve erinevate sihtrühmade poolt: KOVid nõuavad PGSi täiendavate ülesannete katteks suuri

rahasid; väikesed koolid, kus ollakse allpool klassitäituvuse alampiiri, ei tulegi rahadega välja;

ametiühingud nõuavad õpetajatele vähemalt 20% palgatõusu jne. Ka koolilõuna, mille toetus

on praegu 0,78 eurosenti, ei kata enam toiduainete maksumust. Neid ettepanekuid arutatakse,

arenguid ei tea veel. Vajaminevad summad on väga suured. Septembriks on prognoosid

rahade juurdesaamiseks selgunud.

Maakondlike ühisürituste ja ainesektsioonide rahade nelja aasta kokkuvõte on tehtud. Riigi

poolt eraldatud ainesektsioonide ja õpilaste ühisürituste rahast keskmiselt 10-20% jäetakse

kogumata (jääb KOVdele kohalike õpilasürituste või trantspordikulude katteks). On ka

erandeid sh Põlvamaa 77% (omavalitsus kogub raha kokku, kui riik eraldab). Need andmed

annavad signaale, et õpilasürituste ja ainesektsioonide toetuse suurendamine ei ole kuidagi

põhjendatud.

13

„Keskkonnastrateegia 2030“

„Keskkonnategevuskava 2007-2013“

Keskkonnategevuskava eesmärgid kattuvad suures osas maakonnaplaneeringu strateegiliste

eesmärkidega, eriti looduse valdkonnas, kus kattuvus on üheksas alavaldkonnas: elustik ja

maastik, pinna- ja põhjavesi, maavarad, mets, ulukid ja jahindus (maakonnaplaneeringus

puudub kalastikku käsitlev info), maa kõlvikuline koosseis ja maareform, õhk, reoveepuhastus

ja kanalisatsioon, jäätmehooldus. Paljud keskkonnategevuskava tegevused kattuvad

maakonnaplaneeringu tegevuskava ülesannetega.

Keskkonnategevuskavas on kajastatud olulist transpordi valdkonda (ühistransport,

jalgrattateede võrgu olemasolu jne), mida maakonna tasandil on kajastatud SI-

teemaplaneeringus ning energeetika valdkonda, mida käsitlevad kaks dokumenti „Põlvamaa

energiakasutuse arengukava“ ja arendustöö „Põlva maakonna taastuvad energiaressursid ja

nende kasutamise võimalused“.

„Keskkonnategevuskava 2007-2013“ üheks oluliseks tegevuseks/ülesandeks on väärtuslikke

maastikke käsitleva teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ rakendamise kindlustamine. Kehtestatud teemaplaneeringus

sätestatuga arvestamine valdade üldplaneeringutes, maavanema järelevalve tagamine,

teemakohased koolitused, väärtuste tutvustamine ja mitmed teemaplaneeringu jätkutegevused

on selleks olnud põhilised meetmed.

Põlva maakonnas on teemaplaneeringu jätkutegevusena koostatud hoolduskavad ja -plaanid

väärtuslikele maastikualadele, välja antud Põlvamaa maastike trükis, koostatud mitmeid

analüüse, millesse on kaasatud kohalikud elanikud ja laiem avalikkus. Neli kohalikku

omavalitsust on koostanud miljööväärtuslike alade teemaplaneeringud.

„Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“

„Eesti 2010“

Materiaalsete loodusvarade tagasihoidlikkuse taustal tõuseb järjest enam esile puhta,

ökoloogiliselt mitmekesise ja esteetiliselt nauditava looduskeskkonna, mida meil on võrreldes

Kesk-Euroopaga palju säilinud, väärtus. Puhas loodus ja maapiirkondade hõre asustus pakub

võimalusi loodusturismiks, puhkuseks ning suvekodude ja kõrgetasemeliste privaatsete

elamupiirkondade rajamiseks – „Põlvamaa rohelisem elu“.

14

Kohalike omavalitsuste poolt on esmatähtis oma spetsiifilistele tugevustele toetuvate

arengustrateegiate loomine ja elluviimine. Vaja on määratleda oma trumpalad, millega saaks

osaleda laiemas – rahvuslikus ja soovitavalt ka rahvusvahelises – tööjaotuses, leida oma

spetsialiseerumisala, millega võiks konkureerida ka rahvusvaheliselt – „Põlvamaa rohelisem

elu“.

„Eesti 2010“ sätestab, et suuremates maakonnakeskustes asub piirkonna arenguprioriteetidega

seotud rakenduskõrgkool. Põlvamaal on selleks Räpina Aianduskool, mis võimaldab oluliselt

tugevdada kogu maakonna intellektuaalset potentsiaali ning parandada kohalike prioriteetsete

tegevuskvaldkondade arengutingimusi.

Energeetika valdkonnas toimub ümberorienteerumine säästvamale, ökonoomsemale ja vähem

kriisitundlikumale elektrienergiale – looduslikule gaasile ja taastuvatele energiaallikatele.

Põlvamaal toodetakse juba praegu 14% kogu vajaminevast elektrienergiast taastuvenergia

baasil.

Rohelise võrgustiku põhimõtte järjepidev järgimine planeerimisel võimaldab esile tõsta,

väärtustada ja sihipäraselt ära kasutada kaitsealuste ning vähekasutatavate alade laias mõttes

keskkondakujundava mõju. Tekivad täiendavad võimalused ruumiliselt tasakaalustada

ühiskonna loodustkahjustavaid mõjusid, arvestades ühtlasi looduskaitse huvisid ja

looduskoosluste vajadusi. Paranevad võimalused ökoloogiliselt kõrgväärtusliku elukeskkonna

kujundamiseks.

„Eesti regionaalarengu strateegia aastateks 2005-2015“

Põlva maakonnaplaneering kajastab samu suundumusi, mis on püstitatud dokumendis „Eesti

regionaalarengu strateegia aastateks 2005-2015“, kuna oluliseks peetakse piirkonna

jätkusuutlikku arengut tuginedes maakonna sisestele arengueeldustele. Regionaalarengu

strateegias on Põlva maakond liigitatud „muude maakonnakeskuste kasvupiirkondadeks“,

kus olulisemate tegevustena on välja toodud elukeskkonna kvaliteedi parandamine, uute

ettevõtete ja töökohtade tekke soodustamine ning keskuse tagamaa elanikel töö- ja elukoha

tõhusam sidumine.

Programmid

Enamus maakonnaplaneeringus ja arengukavas olevatest tegevustest on ellu viidud

programmide toel, sh joogi- ja reoveetrasside renoveerimise töödest ja jäätmejaamade

rajamise tegevused SA KIK programmi toetussummade abil. Piirkondade konkurentsivõime

programmist on rahastatud mitmeid turismi valdkonna külastusobjekte ning kohalike avalike

15

teenuste arendamise programmist koolimajade, staadionite ja kultuurimajade renoveerimist ja

ehitamist.

Põlva maakonnaplaneeringu tegevuskava.

Järgnevalt lühike hinnang tegevuskava täitmise kohta ning läbiviidud tegevuste mõju

maakonna arengule.

Maakonnaplaneeringu tegevuskavas kajastatud valdkondade lähemad eesmärgid: maa, tihe-

ja hajaasustusalad, ettevõtlus, puhkemajandus, põllumajandus, maanteed, raudtee,

õhutransport, veetransport, energeetika, infotehnoloogi ja kommunikatsioon,

keskkonnakaitseline infrastruktuur (looduskaitse, matsamajandus), veemajandus,

jäätmemajandus, päästeteenistuslik turvalisus, haridus, kultuur, muinsuskaitse, sport,

tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.

Tegevuskava 142 tegevusest on tänaseks ellu viidud 92%, sh 14% osaliselt. 8% tegevustest

on ellu viimata ja põhjuseid selleks on enamasti kaks: kas pole tegevus enama aktuaalne

(näiteks vähelevinud teraviljakultuuri tritical tutvustamine oli päevakorral seoses bioplasti

tehase rajamisega, mida ei tulnud) või on tegemata jätmise põhjuseks raha nappus

(viidaprojekti II etapp; Peipsi poldri ja tammi korrastamine; Võõpsu sadama renoveerimine ja

väljaehitamine).

Elluviidud tegevuste olulisust ja mõju maakonna arengule saab vaadelda võttes aluseks Põlva

maakonnaplaneeringu strateegilise eesmärgi: Põlva maakonna kui terviku jätkusuutlik säästev

areng ja heaolu kasv, maakonna kui hea elu- ja tööpaiga ning turismipiirkonna teadvustamine

Eestis ja väljaspool Eestit.

Selles kontekstis omavad erilist tähtsust järgmised tegevused: planeeringualane tegevus –

olemas kõik nõutavad maakonnaplaneeringud ning omavalitsustel on kehtivad

üldplaneeringud (kehtestamata on vaid Orava valla üldplaneering, mis on koostatud ja

kooskõlastamisringil), uus maakonna arengukava 2011-2017; regionaalne ja turismialane

koostöö piirinaabritega (Läti, Venemaa), kui ka maakonna ja riigi piires; erinevad

mainekujunduslikud üritused (Folkfest, Uma Pido, Energeetika konverents,

Arengukonverents, Ökofestival, jne); „Põlvamaa Rohelisem Märk“ arendamine ja võrgustiku

ühisturundus (praegu omistatud 24 kohaliku tootja ca 130 tootele); maaettevõtetele ja

16

kohaliku ressursi paremale kasutamisele suunatud koolitusprogrammide läbiviimine („Loo ja

arenda maaturismi“, „Tee ja arenda loodustoodet“, „Maaettevõtluse mitmekesistamine“,

„Talutoodangu Arendamine“, „Uus toode- uued võimalused“); turismitoodete ja –teenuste

arendamine (Pokumaa, Eesti Maanteemuuseum ja Postitee, Mooste Mõisakompleks (Eesti

Fototurismi Keskus, kunstistuudio, folgikoda jne), Piusa külastuskeskus, Räpina Hotell jt)

ning sihtkohaturundus. Toimivad Põlvamaa Arenduskeskus ja Räpina Äriabikeskus, kes

nõustavad ettevõtjaid, MTÜsid ja KOVe.

Säästva arengu seisukohalt on olulised sellised ettevõtmised: „Põlvamaa energiakasutuse

arengukava“, arendus-uurimustöö „Põlva maakonna taastuvad energiaressursid ja nende

kasutamise võimalused“, I energeetikakonverents „Energeetiliselt sõltumatu Põlvamaa“ 210

osalejaga ning II energeetikakonverents „Taastuvenergeetika arenguplaanid praktikasse“ 273

osalejaga. Maakonna seitsmes asulas on kaugkütte katlamajad üle viidud puidujäätmetele,

lisaks töötab 3 katlamaja teraviljajäätmetel. Piusa külastuskeskuses toodetakse

päikesepaneelidega sooja tarbevett ja elektrienergiat. Samuti on kümnekonna

munitsipaalobjekti soojavarustus maasoojuspumba tehnoloogia baasil ning maakonnas töötab

8 hüdroelektrijaama ja üks maagaasil toimiv koostootmisjaam. See kõik võimaldab 14% kogu

maakonna elektrienergia tarbest katta taastuvate energiaallikatega.

Lisaks mitmeid eraalgatuslikke ökoloogilisi põhimõtteid järgides rajatud kodusid ja muid

hooneid.

Kõikides rahvaraamatukogudes on sisse seatud AIP-id. Enamus koolide materiaalne baas on

nõuetele vastav. Samuti on korrastatud staadione ja loodud terviseradasid ning

tervisespordikeskusi.

Põlva maakonnaplaneering on sisuliselt vananenud ning selle tegevuskava on koostatud

aastani 2010. Seega pole kehtiva maakonnaplaneeringu edasiseks elluviimiseks vaja uut

tegevuskava koostada.

17

Teemaplaneering ``Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused``

kehtestati maavanema 13.06.2005 korraldusega nr 1.1-1/125.

Teemaplaneering käsitleb rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke, seega mõjutavad

kõik planeeringu kohased tegevused otseselt inimeste elutingimusi ning ehitus-soovide

arvestamist või tagasilükkamist.

Kuna teema käsitlus maakonnaplaneeringus on üldine, oli teemaplaneeringu protsessil oluline

roll loodus- ja kultuurmaastike väärtuste teadvustamisel. Planeering on olnud aluseks

detailplaneeringute koostamisel aladel, mille kohta puudus valla üldplaneering, ja valdade

üldplaneeringute koostamisel, mis omakorda on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja

ehitustegevusele kohalikes omavalitsustes. Selle kaudu on teemaplaneering oluliselt

mõjutanud maakonna ruumilist arengut ja inimeste elutingimusi, aidanud hoida väärtuslikku

keskkonda. Maavanema järelevalve ja teemaplaneeringumitmete jätkutegevuste kaudu on

tagatud teemaplaneeringu põhimõtete järgimine maakonna arendamisel.

Planeeringu sisu ajakohasus.

Tabel 2 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ``Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused`` muudatused

Jrk Muudatuse esitaja Kuupäev Muudatuse sisu lühidalt

1 Kanepi vald 01.10.2009 Rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku p iirid.

Muudatus ettepanek lükati tagasi, sest tegmist oli

maakonna teemaplaneeringu täpsustamisega.

Teemaplaneeringu muudatusettepanekuid, mis lähevad vastuollu teemaplaneeringu

põhimõtetega, ei ole maavanemale järelevalvesse esitatud üldplaneeringutes olnud. Sellised

ettepanekud on planeerimisprotsessis eelnevalt läbi vaieldud ja välistatud. Samal põhjusel ei

olnud maavanemale järelevalvesse esitatud üldplaneeringutes rohelise võrgusiku ja

väärtuslike alade muudatusettepanekuid, kuna kõigi esialgsete ettepanekute puhul oli tegu

teemaplaneeringus sätestatu täpsustamisega valdade üldplaneeringutes (selliseid esialgseid

ettepanekuid tehti kaheksa üldplaneeringu koostamise protsessis.

Planeeringu mõju maakonna arengule

Kõikides valdade üldplaneeringutes on lähtutud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike

käsitlemisel maakonna teemaplaneeringust.

18

Vastates maavanema poolt kohalikele omavalitsustele saadetud küsimustiku küsimusele, kas

ja kuidas on kohalikul tasandil arvestatud maakonnaplaneeringu ``Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused`` tehtud ettepanekute ja esitatud meetmetega, kirjutasid

kohalikud omavalitsused, et nad on arvestanud tehtud ettepanekute ja esitatud meetmetega

valla üldplaneeringute menetlemisel. Samal seisukohal on olnud maavanem järelevalvet

teostades.

Planeeringukohase arengu tulemused

Vastates küsimusele, kui paljudel juhtudel on rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike

tingimuste alusel tagasi lükatud ulatuslikumaid rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele

maastikele tikkunud ehitussoove, vastasid enamus omavalitsusi, et ehitussoove tagasi lükatud

pole, mõnel juhul on piisanud suulistest selgitustest. Põhjuseks on see, et väikestes valdades ei

ole olnud ulatuslikumaid ehitussoove.

Samas keeldus Valgjärve vallavalitsus enne üldplaneeringu kehtestamist umbes kahest-

kolmest ulatuslikumast kinnisvaraarenduse projektist, kus taheti jagada krundid just

väärtuslikul maastikul ja/või rohealal. Samuti vähendati tulenevalt teemaplaneeringus

sätestatust kruntide arvu Ahja valla ühe detailplaneeringu koostamise protsessis ja muudeti

rohelise võrgustiku koridori piiri. Peale üldplaneeringu kehtestamist jälgib vald

üldplaneeringus kehtestatud minimaalset lubatud suurust.

Värska vallas peatati Tonja raadiomasti ehitus ja lammutati mast väärtuslikul maastikul,

samuti peatati Koidula piirkonna arendused. Eesti-Vene kontrolljoon on toonud korrektiive

rohevõrgustiku osas, mis nõuab ülevaatamist.

Teemaplaneering on andnud väga häid reaalseid tagajärgi – tekitatud on sidusalad kaitsealade

vahel ja tagatud loodusväärtustega arvestamine arengualade valikul. Edasisel ruumilise

arengu kavandamisel on maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste põhiülesanne koostöös hoida

ja süvendada saavutatud keskkonnaväärtuste arvestamise taset. Tutvustada jätkuvalt

keskkonna väärtusi ja võimalusel ning vajadusel koostada hoolduskavad olulisematele

väärtuslikele maastikele.

Jätkuvalt tuleb muudatusettepanekud, millega võivad kaasneda ulatuslikud negatiivsed mõjud

roheala toimimisele ja mis lähevad vastuollu teemaplaneeringu põhimõtete ja/või sisuliste

eesmärkidega, tagasi lükata.

19

Uue teemaplaneeringu koostamise vajadus puudub, kuna kehtestatud planeering toimib ja

seda on täpsustatud valdade üldplaneeringutes.

Teemaplaneering ̀ ` Maakonna sotsiaalne infrastruktuur´´

algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega 31.01. 2005 nr 48 ja kehtestati Põlva maavanema

02.11.2009. a korraldusega nr 137.

Planeeringu sisu ajakohasus

Sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringu sõnum on parendada sotsiaalse infrastruktuuri

teenuste kättesaadavust kõikides piirkondades läbi ühistranspordi korralduse, objektide

multifunktsionaalsuse, riiklike dotatsioonide ja KOV toetuste abil väheneva rahvastiku

tingimustes.

SI teemaplaneeringu kehtestamisest on möödunud 1,5 aastat, mille jooksul vastu võetud

riiklikud arengukavad ja riigi senine tegevus vastavad teemaplaneeringu sõnumile. Riigi

tasandi otsused sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel ei ole tänase seisuga vastuolus

teemaplaneeringu sõnumiga. Vastuolu võib tekkida juhul, kui riigi tasandil võetakse

kasutusele hetkel teemaks olnud töösuund – perearstide koondamine keskustesse (Põlvas

näiteks Räpina ja Põlva). SI teemaplaneeringus ja ka Põlvamaa uues arengukavas on selgelt

välja öeldud, et perearst peab olema kättesaadav igas omavalitsuses, sh välja töötada riiklik

motivatsioonipakett perearstidele äärealadel töötamiseks.

KOVide küsitluste põhjal on rahvastiku prognoos olnud piirkonniti erinev, enamuse arvates

pigem optimistlik (suuremad omavalitsused). Osade piirkondade lõikes ka liiga pessimistlik

(väiksemad omavalitsused). Seoses rahvastiku vähenemisega suletakse alates septembrist

2011 Valgjärve Põhikool (õpilaste arv väheneb). Sellega seoses vajab ümber korraldamist

ühistranspordi osa – õpilasliin.

Tõmbekeskuste roll sotsiaalse teenuse pakkumisel on jäänud samale tasemele, kuna keskustes

on säilinud kõik peamised sotsiaalse infrastruktuuri teenused ja rahvas on harjunud neid seal

kasutama. Suuremad tõmbekeskused Põlvamaal on endiselt Räpina ja Põlva. SI teenuste

kättesaadavus (perearst, haridus, post, jne) ei ole oluliselt muutunud. Omavalitsused on

20

suutnud säilitada nii perearsti teenuse (leidnud sobivad ruumid), kauplusauto, lastehoiu,

postiteenuse ja hästi toimivad õpilasliinid. Areneb nõudebussiteenus.

Kanepi vallas on halvenenud ühistransport, suletud Põlgaste Põhikool (vähenev õpilaste arv),

mitmed postiasutused ja pangakontorid. Laheda vallas on perearstiteenus jagatud kahe

piirkonna vahel, posti tööaega lühendatud ja üks kool suletud laste vähesuse tõttu. Mooste

vallas on Kauksi kant endiselt probleemne, lapsi vähe ja sulgemisohus Kauksi Põhikool (SI

planeeringus ettepanek taandada algkooliks, kuigi ka see jääb hetkel küsitavaks). Positiivsena

on Moostes arenenud lastehoiuteenus. Põlva vallas on lisandunud kauplusauto peatusi.

Valgjärve vallas võib halveneda postiteenus (teenuse viimine teise valda/sulgemine).

Veriora vallason paranenud perearsti teenus. Kasutatud on külakeskusele mitme funktsiooni

andmist (multifunktsionaalsus), kus majas asuvad nii külakeskus, raamatukogu kui perearst.

Värska vallas on küll riiklikud struktuurid koondunud ja vähendanud oma kohalolekut vallas,

kuid siiski on kohalik omavalitsus suutnud omavahenditest hoida üleval postiteenust Saatses,

gümnaasiumi Värskas, perearstipraksist ja toetanud mitmeid huviharidusi. Ühise ettevõttena

on rajatud Saatse pansionaat.

Ka ühistranspordi arendamisel on arvestatud teemaplaneeringu sõnumiga. Maavalitsus

koostöös KOV-dega ja AS-ga Regio viis läbi maakonna bussiliinide võrgu optimeerimise, mis

arvestas elanike liikumisvajadusi erinevates piirkondades. Töötati välja kriteeriumid, millele

maakondlik ühistransport peaks vastama. Nimetatud arendustöö on põhialuseks maakonna

liinivõrgu kujundamisel. Põlvamaal on juba 4 aastat töös vabariigi ainukesed nõudeliinid.

Vaatamata elanikkonna vähenemisele pole Põlvamaal ühistranspordi kasutajate arv

vähenenud. Sellele on kindlasti kaasa aidanud süsteemne, paindlik ühistranspordi korraldus.

Järgnevalt meetmed, kuidas paremini tagada planeeringu elluviimine ja planeeringu sõnumi

parem edastamine sektorotsuste langetamisel:

 SI teemaplaneeringud avalikult väljas ja kättesaadavaks kõikides KOVides

 teemaplaneeringu kättesaadavus veebipõhiselt maakonna portaalis/maavalitsuse

kodulehel

 SI-teemaplaneering üle vaadata kord aastas POLis kõikide omavalitsuste poolt.

 SI planeeringus sätestatu on aluseks riiklike ja maakondlike programmide meetmete

kavandamisele ja rakendamisele

21

 Planeering on alusdokument projektide hindamisel ja rahastamisel, kus sotsiaalse

infrastruktuuri teenuseid ja objekte käsitlevate projektide hindamisel lähtutakse planeeringuga kokkulepitud kriteeriumidest ja SI teenuseid ning objekte käsitlevad

projektid järgivad planeeringut (investeeritakse planeeritud kohtadesse ja teenuse tagamise viisidesse).

Ettepanekud ja meetmed, mis tuleks maakondadel ühiselt esitada, et tagada sõnumi parem

jõudmine kohaliku ja riigi tasandi otsuste langetajateni puudutavad rahvatervise

arengukava, kutsehariduse arengukava ja ühistranspordi arengukava.

22

Maakonnaplaneeringu ülevaatamise kokkuvõte

Peatükis antakse üldhinnang senisele maakonnaplaneerimise alasele tegevusele Põlva

maakonnas. Sealhulgas kas ja kuidas on maakonnaplaneerimine edendanud maakonna

ruumilist arengut ning mõjutanud riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi otsuseid. Välja on

toodud maakonnaplaneerimise vajalikkus ja kuidas see mõjutab kogu riigi ruumilist arengut.

Tabel 3 Maakonnaplaneeringud

Jrk. Planeering Kehtestati Muudatuste

arv

Tegevuskava

elluviimise %

1. Maakonnaplaneering 28.06.2002 1 92 2. Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused

13.06.2005 0

3. Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 02.11.2009 0

Ettepanek Vabariigi Valitsusele, milline võiks olla järgmine, kõigile maavalitsustele antav

ühine planeeringu-ülesanne.

Riik saaks parandada ja tõhusamaks muuta maakondade arendamist ja regionaalpoliitikat kui

muuta seadusandlusega maakonna arengukava koostamine kohustuslikuks, näidates

seadusega, kelle kohustuseks see on. Loogiliselt oleks see maavalitsuse ja/või maakondliku

omavalitsusliidu ülesanne, kelle ülesandeks lisaks protsessi juhtimisele oleks kõigi

omavalitsuste ja maakondlike liitude, valdkondlike organisatsioonide esindajate kaasamine.

Maakonna arengukava koos tegevuskavaga oleks sel juhul ametlik dokument, kus lepitakse

kokku põhilised koostöö- ja tegevussuunad ega kasutata seda vaid rahataotlustes viitamiseks.

Hetkel pole maakonna arengukava seadustest tulenevalt kohustuslik ja selle mõju pole nii

tugev kui peaks olema. Kusjuures Eesti regionaalarengu strateegia tegevuskava dokumendis

on aastateks 2005-2006 planeeritud nimetatud tegevus: „Regionaalarengu suunamist

reguleeriva raamseaduse väljatöötamine“, kahjuks on seadus välja töötamata. Maakondlike

strateegiate ja arengudokumentide seadustamine annaks kindlasti tõhusama mõju

regionaalarengule.

Põlva maakonna arengule on negatiivselt mõjunud riiklike institutsioonide koondumine

suurematesse keskustesse kui Põlva. See on kaasa toonud paljude spetsialistide maakonnast

lahkumise. Eelpoolnimetatud negatiivne trend on ära märgitud ka maakonna uues

arengukavas.

23

Ettepanek uuele planeeringu ülesandele. Kõigepealt peaks Vabariigi Valitsus andma

maavalitsustele ülesandeks koostada tehnilise taristu teemaplaneering. Sealhulgas võiks iga

maakond otsustada vastavalt vajadusele ja olemasolevate andmete adekvaatsusele kas

käsitleda kogu taristut või ainult osa sellest. Seoses lõppeva programmperioodiga 2007-2013

on paljude programmide abiga hulk taristust uuendatud enamuses maakondades. Põlva

maakonnas näeme vajadust koostada kergliiklusteede teemaplaneering koos matka- ja

terviseradade käsitlemisega. Nimetatud planeering oleks oluline turismi valdkonna arengule ja

kohalikule elanikkonnale. Samas peaks valitsus eraldama ka täiendavad finantsressursid

maavalitsustele uutes teemaplaneeringutes sätestatu elliviimiseks.

Kui tehnilisetaristu teemaplaneeringud kõigis maakondades ja üleriiklik planeering „Eesti

2030+“ on valminud, peaks Vabariigi Valitsus tegema ettepaneku kõigis maakondades uute

maakonnaplaneeringute algatamiseks.

24

Ülevaade planeerimisalasest olukorrast maakonnas

Peatükis esitatakse info üldplaneeringute ja teemaplaneeringute olemasolu kohta maakonna

valdades ja linnades (Tabel 4) ning üldine hinnang kohalike omavalitsuste planeerimisalase

olukorra ja võimekuse kohta. Tabelis on näidatud vaid viimane, kehtiv üldplaneering.

Tabel 4 Üldplaneeringud maakonna valdades ja linnades

Jkr Vald/lin

n

Planeering Kehtestatud Sisaldab

maakonnaplaneeringu

muudatusi (koguarv)

Muudetud

kehtestatud

detailplaneeringu

alusel (koguarv)

1. Põlva

linn

ÜP aastani 2025 07.06 2002 0 3

Intsikurmu teema-

planeering

14.08.2003

0

0

Põlva linna ja

lähialade kergliikluse

teemaplaneering

10.02.2006 0 0

2. Räpina

linn/vald

ÜP aastani 2015 27.06.2006 0 2

3. Ahja

vald

ÜP 16.06.2010 0 0

4. Kanepi

vald

ÜP 01.10.2009 1 0

5. Kõlleste

vald

ÜP 10.07.2009 0 0

Kanepi ja Kõlleste

valla

üldplaneeringutes

määratud

miljööväärtuslike

alade

teemaplaneering

28.01.2011 0 0

6. Laheda

vald

ÜP 12.06.2009 0 0

7. Mikitam

äe vald

ÜP 26.02.2010

8. Mooste

vald

ÜP 16.12.2008 0 0

9. Orava

vald

ÜP vastuvõetud

07.06.2011

0 0

10. Põlva

vald

ÜP 28.08.2008 0 0

Ahja jõe ürgoru

maastikukaitseala ÜP

18.12.2008 0 0

Põlva linna ja

lähialade kergliikluse

teemaplaneering

10.02.2006 0 0

11. Valgjärv

e vald

ÜP 26.08.2008 0 0

12. Vastse-

Kuuste

vald

ÜP 28.01.2010 0 0

Ahja jõe ürgoru

maastikukaitseala ÜP

30.09.2010 0 0

13. Veriora

vald

ÜP

21.12.2009

0 0

14. Värska

vald

ÜP 21.07.2006 0 0

25

Valdu, kus üldplaneeringut pole senini suudetud koostada Põlva maakonnas pole.

Kehtestamata on vaid Orava valla üldplaneering, mille vallavolikogu võttis vastu 07.06.2011.

Põlva maakonna omavalitsuste planeerimisalane haldussuutlikkus on üldiselt rahuldav, paaris

vallas pigem hea. Suurimaks puuduseks on see, et omavalitsused on väikesed ja sellest

lähtuvalt on erinevate planeeringute menetlemist suhtelistelt vähe, mistõttu napib praktilist

kogemust, ja puuduvad erialase ettevalmistusega spetsialistid. Põlva vald on oma

planeeringute menetlemise kvaliteeti tõstnud sellega, et volikogul on arengu- ja

planeeringuosakond, mille üheks valdkonnaks on ruumiline planeerimine. Ise hindavad oma

valla planeerimisalast haldussuutlikkust keskmiseks või pigem heaks neli valda.

Planeeringute kvaliteet on viimasel 5 aastal olnud kõikuv, vead ei ole enamasti sisulised, vaid

pigem tehnilised – puudulikud joonised, seletuskirjad jne. Puuduseks on väike avalikkuse

huvi planeeringute koostamisprotsessi käigus, sellest tulenevalt kujunevad planeeringute

lahendused rohkem tellija soovi kohaseks ja avalikule huvile mittevastavaks.

Näiteks Mooste valla ühe detailplaneeringu menetlemine, mis on takerdunud ootamatult suure

kohalike elanike vastuseisu tõttu, olenemata sellest, et tegemist on üldplaneeringu järgse

detailplaneeringuga, kusjuures üldplaneeringu menetlemisel ei tekitanud antud ala

planeerimine riigikaitsemaana lasketiiru rajamiseks vastuväiteid ega vaidlusi.

Suureks puuduseks peavad väikesed omavalitsused seda, et neil pole planeeringute

vormistamiseks vajalikke programme. Vähese kasutuse ja kalli hinna tõttu pole neid

otstarbekas soetada, sest planeeringuid teostatakse vähe. Samas on probleeme sisseosetud

planeeringute kvaliteediga.

Vananenud üldplaneeringuid (vanemad, kui 10 aastat ehk kaks volikogu perioodi) Põlva

maakonna ei ole.

Ülevaate sellest, millistes omavalitsustes on olemas planeerimisalase eriharidusega (arhitekt,

planeerija, geograaf) planeerimis-spetsialist, annab allolev tabel. Omavalitsustes, kus puudub

erialase haridusega planeerimis-spetsialist on ära märgitud millise haridusega inimene tegeleb

planeerimisküsimustega.

Tabel 5 Valdade/linnade planeerimis-spetsialistidega varustatus Jr

k

Vald/linn Planeerimis-spetsialisti

ametinimetus

Erialane

haridus*

(arhitekt,

planeerija või

geograaf)

Muu haridus Erialase

haridusega

töötajate

arv*

26

1. Põlva linn Ehitus- ja planeerimisosakonna

juhataja

- EPA

maakorraldusinser,

Räpina Aianduskool

maastikuehitus

-

2. Räpina

linn ja

vald

Majandusnõunik

- Ehitusinsener-tehnika

teaduste (mc)

-

Maanõunik

- Maainsener-

maakorraldus

-

3. Ahja vald maanõunik - Maakorraldus -

4. Kanepi

vald

Abivallavanem arhitekt-tehnik 1

5. Kõlleste

vald

Arendusnõunik - Psühholoogia -

6. Laheda

vald

Maakorraldaja - Insener-maakorraldaja -

Arendus-majandusnõunik - Kõrgharidus

(majandus)

-

7. Mikitamä

e vald

Maanõunik - Maakorraldus-insener -

8. Mooste

vald

Arendusspetsialist geograaf 1

9. Orava

vald

Arendus-keskkonna spetsialist - Haldusspetsialist -

10. Põlva

vald

Ehitusnõunik - Insener (tsiviilehitus) -

11. Valgjärve

vald

Maanõunik

Majandusnõunik

-

maakorraldus -

12. Vastse-

Kuuste

vald

Planeerimisega seotud küsimusi

lahendab käsunduslepingu

alusel firma Irtarek OÜ

- Teenust osutab

ehitusinseneri

haridusega inimene

-

13. Veriora

vald

- - - -

14. Värska

vald

Maanõunik

võimalusel piirkonnale ühine

spetsialist

- maakorraldus -

*Linnades ja valdades, kus on olemas eraldi planeerimisüksus, anda planeeringuüksuse juhi

ametinimetus ja erialane haridus ning planeerimisüksuse erialase haridusega töötajate arv.

Järgnevalt info selle kohta, kui palju ja millistes omavalitsustes on olnud kohtuvaidlusi ja kas

kohtuvaidlus on jõudnud riigikohtusse.

Tabel 6

Valdade ja linnade planeeringualased kohtuvaidlused (alates 1.01.2003)

Jrk

Vald/lin

n

Vaidlus-

alune

planeering

1.või 2. astme kohtu otsus ja nr.

(vald/linn võitis/kaotas, otsuse nr.)

Riigikohtu otsus ja nr.

(vald/linn võitis/kaotas,

otsuse nr.)

1. Kanepi

vald

Nurmeotsa

DP

muutmine

Vald kaotas; otsus nr 3-06-2129;

22.12.2006

2. Vastse-

Kuuste

Ahja jõe

ürgoru

Tartu Halduskohtu 2. juuli 2009. a määrusega

liideti T.-M. McCurty ja L.-K. Torro ning L.

T.-M. McCurty ja L.-K.

Torro esitasid

27

vald maastiku-

kaitseala

ÜP

Treimanni kaebused ühte menetlusse (haldusasja

nr 3-09-1409).

Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2009. a otsusega

kaebused rahuldati ja tühistati Vastse-Kuuste

Vallavolikogu 28. mai 2009. a otsuse nr 7

resolutsiooni p 1 teine lause, p 2.1. Kaarlioru

kinnistu kanuu tingmärgi kujutise osas ja p 2.2

ning maakasutuskaart Veski kinnistul tuletõrje

veevõtukoha kujutise osas.

30. märtsil 2010. a tegi Tartu Ringkonnakohus

käesolevas haldusasjas osaotsuse, millega

rahuldas Vastse-Kuuste vallavolikogu

apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas osaliselt

Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2009. a otsuse.

Ringkonnakohus jättis jõusse halduskohtu otsuse

osas, millega esimese astme kohus tühistas

vallavolikogu otsuse osas, millega oli

üldplaneeringus kehtestatud LKS § 15 lõikest 1

tulenevad piirangud nimetatud paragrahvi teisest

lõikest tuleneva reservatsioonita. Ülejäänud osas

jättis ringkonnakohus kaebused rahuldamata.

3. mail 2010. a tegi Tartu Ringkonnakohus

haldusasjas 3-09-1409 määruse, millega jäeti

rahuldamata T.-M. McCurty ja L.-K. Torro

taotlus kaebetähtaja ennistamiseks Vastse-Kuuste

vallavolikogu 28. augusti 2008 otsusega nr 15

kehtestatud üldplaneeringu kaardil tuletõrje

veevõtukoha tingmärgi tühistamiseks. Tartu

Halduskohtu 27. oktoobri 2009. a otsus

tühistatakse osas, milles tühistati maakasutuskaart

Veski kinnistul tuletõrje veevõtukoha kujutise

osas. Lõpetati haldusasja menetlus T.-M.

McCurty ja L.-K. Torro kaebuses tuletõrje

veevõtukoha tingmärgi tühistamiseks Vastse-

Kuuste vallavolikogu 28. augusti 2008. a otsusega

nr 15 kehtestatud üldplaneeringu kaardil.

Riigikohtule

määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 3. mai

2010 määruse peale.

T.-M. McCurty ja L.-K.

Torro ning L. Treimann

esitasid

kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 30.

märtsi 2010. a osaotsuse

peale haldusasjas nr 3-09-

1409 Riigikohtule.

Riigikohtu

halduskolleegiumi 22.

juuni 2010 kohtumääruse

nr 3-7-1-3-292 alusel

jäeti T.-M. McCurty ja

L.-K. Torro

määruskaebus menetlusse

võtmata;

Riigikohtu

halduskolleegiumi 22.

juuni 2010 kohtumääruse

nr 3-7-1-3-254 alusel

jäeti L. Treimanni

kassatsioonkaebus

menetlusse võtmata;

Riigikohtu

halduskolleegiumi 22.

juuni 2010 kohtumääruse

nr 3-7-1-3-255 alusel

jäeti T.-M. McCurty ja

L.-K. Torro

kassatsioonkaebus

menetlusse võtmata.

Põlva maavalitsust ei ole kaasatud planeerimisalastesse kohtuvaidlustesse ei eksperdina ega

kolmanda isikuna. Järelevalve käigus tehtud ettepanekuid on kohalikud omavalitsused

arvestanud, siiani pole olnud vajadust protestiga kohtusse pöörduda. Vastavalt VV seaduse §

85 kohaselt teostatakse järelevalvet kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud otsuse või

korralduse üle ja põhiliselt siis, kui on kaebus esitatud akti õigusvastasuse pärast. Seadus ei

kohusta maavanemat teostama järelevalvet kõigi vastuvõetud otsuste ja korralduste üle.

28

Tabel 7 Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 kohane järelevalve-menetlus ja selle tulemused

(alates 1.01.2003) Jrk Vald/linn Järelevalve-

menetlusse

võetud planeering

Järelevalve-

menetluse

algataja

Maavanema

järelevalve otsus

1.või 2.astme

kohtu otsus

ja nr

Riigikohtu

otsus ja nr

(Maavanem

või mõni

teine isik)

(Tegi ettepaneku

seadusega

vastavusse

viimiseks, või

leidis, et kõik on

korras. Pöördus

kohtusse, kui

vald/linn keeldus

seadusega

vastavusse

viimisest.)

(vald/linn

võitis/kaotas,

otsuse nr.)

(vald/linn

võitis/kaotas,

otsuse nr.)

1. Kanepi

vald

Jõksi järve äärse

puhkeala

detailplaneering;

25.11.2004

RMK Juhtis tähelepanu

heade

planeerimistavade

vastu eksimisele

2. Põlva

vald

Ühel korral

on

maavanem

viinud läbi

järelevalve-

menetlust

3. Räpina

vald

Pargi tn 1 detail-

planeering

Teine isik Tegi ettepaneku

planeeringusse viia

sisse parandused

4. Valgjärve

vald

Kinnistu Kurepesa

85602:002:0681

Maavanem Tegi ettepaneku

DP algatamise

otsuse seadusega

vastavusse

viimiseks

5. Värska

vald

Tonja raadiomasti

ehitus

Maavanem Tegi ettepaneku

seadusega

vastavusse

viimiseks.

6. Põlva linn Kesa tn 11, Põlva

linn

Maavanem Viia keskkonna-

mõjude

strateegiline

hindamise

algatamata jätmine

kooskõlla vastava

seadusega

Järelevalvemenetlust on teinud maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist

koos maavalitsuse juristiga. Põlva maavalitsus ei ole kasutanud advokaadibüroo teenuseid,

saadakse oma jõududega hakkama. Samuti pole töötajate ega rahaliste vahendite nappus

olnud takistuseks järelevalvemenetluse algatamisel ja kohtusse pöördumisel. Suhteliselt vähe

29

kaebusi on esitatud planeerimisalaste otsustuste kohta. Seetõttu ei saa väita, et oleks tegemist

suure ajakulu ja rahaliste vahendite nappusega.

Ettepanekud maavalituse ja kohalike omavalituste planeerimisalase

võimekuse hoidmiseks ja parandamiseks ning maakonna ruumilise

arengu edendamiseks

Uues maakonna arengukavas aastateni 2011-2017 sätestati ettepanek, et maakonda tekiks 2-4

koostööpiirkonda (omavalitsust), et kaoks väikeste valdade administratiivpiiride takistav

mõju planeerimisele ja oleks lihtsam planeerida suuremaid piirkondi. Igas koostööpiirkonnas

peaks olema vähemalt üks planeerimisspetsialist, kes tegeleb ainult planeerimisega.

Planeerimisspetsialisti ülesanneteks oleks ka keskkond, sealhulgas jäätmemajandus.

Lisaks omavalitsuste planeerimis- ja keskkonnaspetsialistidele peaks olema maavalitsuses

rakendatud veel teinegi täiskohaga ainult planeeringutega tegelev spetsialist, kes oleks pädev

tegema kaarditööd. See on uue teemaplaneeringu koostamisel möödapääsmatu, ainult ühel

planeeringuspetsialistil käib kõigi maavalitsuse planeerimisalaste ülesannete

(maakonnaplaneeringute koostamine, järelevalve teostamine) täitmine üle jõu.

Igas suuremas kohalikus omavalitsuses (Põlva maakonnas Räpina vald ja Põlva linn) peaks

olema planeeringu komisjon, kes on kaasatud piirkonna ruumilist arengut kavandavatesse

tegevustesse. Komisjoni koosseisu kutsutakse planeerimisspetsialiste/arhitekte. Kindlasti on

see vajalik üldplaneerimisel ja tähtsamate, suuremat ruumilist mõju avaldavate objektide

kavandamisel. Komisjon tuleks moodustada koostöös arhitektide ja maastikuarhitektide

liitude ning planeerijate ühinguga. Igal linnal peks olema linnaarhitekt, kes vastutab linna kui

terviku ruumilise arengu eest, et vältida üksikute väiksemate alade planeerimisest tulenevaid

vigu.