Järvamaa maakonnaplaneeringute ülevaatamine

Järva Maavalitsus

Arengu- ja planeeringuosakond

Järvamaa maakonnaplaneeringute

ülevaatamise ja maakonna planeerimisalase

olukorra hindamise aruanne

Paide 2011

2

Sisukord

Sissejuhatus......................................................................................................................................3

1. Maakonnaplaneering....................................................................................................................4

2. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“...........................8

3. Teemaplaneering „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“ .............................................................10

4. Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ ..........................................................12

5. Maakonnaplaneeringute ülevaatamise kokkuvõte .....................................................................16

6. Ülevaade planeerimisalasest olukorrast maakonnast .................................................................19

7. Ettepanekud maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste planeerimisalase võimekuse

hoidmiseks ja parandamiseks ning maakonna ruumilise arengu edendamiseks ...........................26

3

Sissejuhatus

Käesolev aruanne on koostatud tulenevalt Planeerimisseaduse § 29, millega sätestatakse

kehtestatud planeeringute ülevaatamise kohustus. Sellest tulenevalt on maavanemal kohustus

vaadata hiljemalt nelja kuu jooksul pärast Riigikogu korralisi valimisi üle kehtestatud

maakonnaplaneeringud ning anda regionaalministrile ülevaade planeerimisalasest olukorrast

maakonnas, sealhulgas ka informatsiooni kehtestatud üldplaneeringutest.

Järva maakonnas on kehtestatud neli maakonnaplaneeringut:

 Järvamaa maakonnaplaneering, 1998

 Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“, 2003

 Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“,

2005

 Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne

infrastruktuur“, 2009

Kehtestatud planeeringute ülevaatamise käigus selgitati välja planeeringukohase arengu

tulemused ja planeeringu elluviimise võimalused, uue planeeringu kehtestamise vajadus,

planeeringute elluviimisel ilmnenud olulisi mõjusid majandusele, sotsiaalsele, kultuurilisele

ja loodus-keskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused ja muud

planeeringute elluviimisega seotud küsimused.

Järva maakonnaplaneeringute ülevaatamisel hinnati planeeringute ajakohasust ja

planeeringute mõju maakonna arengule. Samuti analüüsiti, kuivõrd on

maakonnaplaneeringutega määratud põhimõtteid ja tingimusi arvestatud linnade\valdade

üldplaneeringute ja arengukavade, kaitseeeskirjade ning üleriigiliste strateegiliste

dokumentide koostamisel. Kuivõrd planeerimise kvaliteet ning kohalike omavalitsuste ja

maavalitsuste planeerimisalane võimekus mõjutab suuresti riigi ruumilist arengut on

käesolevas aruandes analüüsitud ka kohalike omavalitsuste planeerimisalast olukorda ning

tehtud ettepanekuid selle parendamiseks.

4

1. Maakonnaplaneering

Järva maakonnaplaneeringu koostamist alustati 30.05.1995, mil kinnitati maakonna

arengustrateegia ning maakonnaplaneeringu koostamise ajakava ja kehtestati 28.12.1998

maavanema korraldusega nr.1817.

Maakonnaplaneeringusse omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel muudatusettepanekuid

tehtud ei ole. Küll aga on tehtud Türi valla üldplaneeringuga täpsustusi Türi linna

ümbersõidu, tiheasustusalade ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee osas

Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli määratleda Järva maakonna maa-ala

kasutuse geograafiline perspektiivkavand. Sellega kujundati üldine territoriaalmajandusliku

arengu strateegia, mis lähtus kestva ja säästva arengu printsiipidest ning tasakaalustas riiklike

ja kohalike huve Järva maakonnas.

1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringu kohased arengud ning selle mõjud on

üldjoontes olnud positiivsed. Samas on toimunud ka rida muutusi, mida pole analüüsitava

planeeringuga kavandatud.

Maakonnas on peale maakonnaplaneeringu kehtestamist toimunud haldusjaotuse osas

muutused, mida ei ole antud planeeringus kajastatud. Käesoleval ajal on Järvamaal 14 valla ja

2 linna asemel 12 omavalitsusüksust, Paide linn ning 11 valda. Lehtse vald on liitunud Lääne-

Viru maakonnaga. 2005.a ühinesid üheks omavalitsusüksuseks Türi linn ning Türi, Kabala ja

Oisu vallad.

Omavalitsuste baasil on tekkinud koostööpiirkond: MTÜ Südamaa Vabavald (Paide linn ja

Paide, Roosna-Alliku, Koigi, Kareda, Imavere ja Väätsa vallad), mis loodi 2000.aastal.

2007.aastal loodi LEADER tegevuspiirkonnad MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu (Türi,

Imavere ja Väätsa vald) ning MTÜ Järva Arengu Partnerid (Paide, Koigi, Roosna-Alliku,

Albu, Järva-Jaani ja Kareda vald).

Elustiku mitmekesisust ja maastike teemat on maakonnaplaneeringus käsitletud väga üldiselt,

kuid antud teema kohta on tehtud maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kus käsitletakse antud teemat põhjalikumalt.

Majanduse peatükis on väga oluliseks peetud Tallinna suunda kui turgude keskust. Tallinna

lähedus ja selle mõju on võetud üheks peamiseks aluseks ka Järvamaa arengustrateegias.

5

Selles dokumendis planeeriti Järvamaa haakumist Tallinna-suunaga. Tänaseks ei ole seda veel

õnnestunud saavutada. Samas võib arvata, et Tallinn-Mäo maantee ümberehitamine 4-

realiseks toob ilmselt kaasa Järvamaa parema haakumise Tallinna suunas.

Välja on toodud ka probleemsed vallad, kus majanduslik aktiivsus ja elanikkonna potentsiaal

olid planeeringu koostamise ajal märgatavalt langenud: näiteks Ambla oma

monofunktsionaalse põllumajandussuunaga, Koeru tolle aja kommunaalmurede ja suure

töötusega, Järva-Jaani vald, kus kutsekool suleti ja oli ka probleeme töötusega. Kardeti, et

antud alad moodustavad perifeeria. Võib tõdeda, et kartused ei osutunud tõeks ning need

piirkonnad on leidnud oma arenguvõimalused.

Tööstuse peatükis prognoositakse, et Järvamaa tööstus põhineb tulevikus kohalikul

põllumajandustoorainel ja puidu töötlemisel. Prognoos ei ole täies mahus aastaks 2011

realiseerunud. Puidu osatähtsus toorainena on kasvanud, kuid enamiku meie piima ja liha

töötlemine toimub väljaspool maakonda. Järva maakonnas toodetakse ehitussegusid, kus

kasutatakse kohalikke maavarasid, laienenud on metallil rajanev tööstus, samuti leiva ja saia

tootmine. Põhilises osas on tänane maakonna tööstus koondunud Paidesse ja Türile ning

nende lähiümbrusse.

Ühistranspordi osas toimivad endiselt Järva maakonnas nii autobussi kui ka raudteetransport.

Raudeetransporti korraldab AS Edelaraudtee. Bussitransporti korraldab maakonnas Järva

Maavalitsuse ja omavalitsuste poolt 2000.a. loodud MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus

(JÜTK), mis on hea näitena ära märgitud riiklikus ”Transpordi arengukavas 2006 – 2013”.

Koostöös omavalitsustega kohandatakse liinivõrku vastavalt sõidunõudluse muutumisele.

Ühistranspordi arendamine toimub vastavalt Järvamaa Ühistranspordi arengukavale 2009 -

2012, milles on arvestatud maakonnaplaneeringus toodud soovitustega. Samas ei ole riiklikus

arengukavas ”Transpordi arengukava 2006 - 2013” arvestatud maakonna arengukavaga, kuna

riikliku arengukava põhjal kavandatakse kogu riigis ühistranspordi korraldamise

tsentraliseerimist.

Maakonnaplaneeringus on käsitletud turismi valdkonda. Selle alusel on koostatud ”Järvamaa

turismistrateegia 2008 – 2013”. Turismi arendamist Järvamaal juhib SA Järvamaa

Arenduskeskus, mille koosseisus töötab ka Paide Turismiinfokeskus. Infokeskuse rahastamise

on riigilt osaliselt üle võtnud maakonna omavalitsused. Järvamaa osaleb SA Põhja-Eesti

Turism töös.

6

Sotsiaalse infrastruktuuri peatükk maakonnaplaneeringus on üks mahukamaid. 2009.aastal

kehtestati maakonnaplaneeringu teemaplaneering ”Maakonna sotsiaalne infrastruktuur”,

milles käsitletakse elanike põhivajaduste rahuldamiseks vajalike sotsiaalteenuste

kättesaadavust ja probleeme põhjalikumalt. Maakonnaplaneeringus soovitatud eesmärke on

osaliselt ellu viidud. Kaasajastatud on enamuse haridusasutuste õpikeskkonnad. Erinevate

fondide toel on renoveeritud mõisahooneid, milles tegutsevad haridusasutused (Laupa, Koigi,

Väätsa, Roosna-Alliku, Albu mõisad). Maakonnaplaneering nägi ette Tartu Ülikooli Türi

Kolledži arendamise. Kahjuks on Tartu Ülikool tänaseks võtnud vastu otsuse kolledž sulgeda.

Maakonnaplaneeringus on ette nähtud spordibaaside ja tervisekeskuste rajamine, et luua

võimalused tervisespordiga tegelemiseks kõikides omavalitsustes. Selles osas on saavutatud

märgatavat edu: rajatud on uusi ja korrastatud olemasolevaid spordiobjekte (Paide, Koigi ja

Türi staadionid, Paide Spordihall, Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus, Imavere, Tarbja

ja Koigi võimlad jne.).

Maakonnaplaneeringus on tervishoiu arengu eesmärgiks seatud Järvamaa elanike

tervisenäitajate parandamiseks võimaluste kindlustamine. Eesmärgi täitmiseks on koostatud

Järva maakonna terviseprofiil ja tegevuskava 2010 – 2013. Järvamaa Haigla on suures osas

revoneeritud ja jätkab maakonnahaiglana. Loodud on tingimused rehabilitatsiooniks ja

taastusraviks. Maakonna suurima hoolekandeasutusena töötab SA Koeru Hooldekeskus, mis

on põhiosas aastaks 2011 renoveeritud. Esmatasandi tervishoiuteenust osutab 24 perearsti.

Maakonnaplaneeringu tehnilise infrastruktuuri peatükk käsitleb põhjalikult maanteede ja

raudteede arengut. Olulise ülesandena on planeeringus seatud Tallinn-Tartu-Luhamaa

maantee väljaehitamine I klassi teeks ja kahetasandiliste liiklussõlmede rajamine Mäosse ja

Imaveresse. Mäo liiklussõlm valmis 2010.aastal. Praegu toimub maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu koostamine, kus selgitatakse välja parim võimalik Mäo-Tartu maantee

trassi asukoht ja lahendatakse muuhulgas kahetasandilise liiklussõlme paiknemine Imaveres.

Järva maakonnas lähtutakse teedeehituse kavandamisel ja teostamisel riigi teehoiukavast,

mille koostamisel on Maanteeamet arvestanud maakonna kohalike omavalitsuste ja

maavalitsuse arvamusega. Lisaks maakonnaplaneeringule on Järvamaal koostatud veel

maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“, millega

täpsustatakse kergliiklusteede rajamise vajadusi riigiteede juurde.

Energeetika valdkonnas näeb maakonnaplaneering ette mitmete suurte alajaamade ja

kõrgepingeliinide ehitamist, mida pole seni tehtud.

7

Planeeringus kavandati gaasitrassi rajamist Vihiküla-Paide suunal. 2006.aastal viidi läbi Järva

maakonna Särevere-Türi-Paide-Mäo piirkonna gaasivarustusprojekti eeluuring, millest selgus,

et tarbimise kogumaht on väike ja hind ei ole prognoositav. Suund on võetud elektri ja sooja

koostootmisele, mida on kavandatud ka maakonnaplaneeringus. Antud projektiga on Paide

linnas alustanud OÜ Pogi, mille katlamajas kasutatakse küttena enamasti hakkpuitu. Biogaasil

töötavad koostootmisjaamad on rajamisel Oisu ja Aravetele.

Telefoni- ja andmesidet käsitlevad peatükid maakonnaplaneeringus on aegunud. Nendes

valdkondades on areng olnud kiirem, kui planeeringu koostamise ajal prognoosida osati.

Maakonna planeeringu koostamisel lähtuti tol ajal kehtinud riiklikest arengukavadest. Tänasel

päeval kehtivate arengukavade koostamisel on üldjoones maakonnaplaneeringuga arvestatud.

Riigiasutuste juhtimise ümberkorraldamisel regionaalsele tasandile on Järvamaa jäänud

mitme erineva regiooni koosseisu. Näiteks kuulub Järva maakond Maanteeameti Ida-regiooni,

Päästeamet aga Lääne-regiooni.

Järva maakonnaplaneering, Eesti üleriigiline planeering 2010 ja Eesti regionaalarengu

strateegia 2005 – 2015 näevad ette maakonnakeskuste tugevdamist, kuid reaalseid samme

selleks ei ole riigi poolt tehtud. Eesti regionaalarengu strateegias 2005-2015 on tulenevalt

Eesti linnaregioonide arengupotensiaali analüüsist Paide ümbrus määratud kasvupiirkonnaks,

kuid eraldi meetmeid ei ole selleks välja töötatud.

Maakonnaplaneeringu enda kohta võib öelda, et liiga palju on kirjeldatud hetkesituatsiooni.

Maakonnaplaneeringu juures puudub tegevuskava. Maakonnaplaneeringu eesmärkide

elluviimist toetab Järvamaa Arengulepe 2007 – 2013.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et maakonnaplaneering vajab uuendamist.

8

2. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“

Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega 8. 07. 1999 a nr 763-k ja

Järva maavanema korraldusega 16.12.1999 nr. 2086. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kehtestati Järva maavanema

31.01.2003. a korraldusega nr 115.

Maakonnaplaneeringusse omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel muudatusettepanekuid

tehtud ei ole.

Omavalitsuste üldplaneeringute koostamise käigus on tehtud täpsustusi rohelise võrgustiku ja

väärtuslike maastike osas.

Teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud

ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste

analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama säästva ja

jätkusuutliku arengu maakonnas.

Kui rohelise võrgustiku konstrueerimisel on peatähelepanu pööratud eluslooduse liikidele ja

kooslustele loodusliku leviku võimaluste andmisele, siis väärtuslike maastike määratlemisel

on lähtutud maastikulise mitmekesisuse ja ajaloo vältel kujunenud loodus ja kultuurmaastike

säilitamise vajadusest.

Vajadus maakasutust ja asustust suunata tuleneb asjaolust, et kaasajal on tugeva

ehitustegevusliku surve all eeskätt looduskaunid kohad, kuna kiputakse eelistama just

maastikuliselt väärtuslikku ja privaatset keskkonda. Valglinnastumise reguleerimata areng

toob endaga kaasa maastikuliselt ja looduslikult kaunite kohtade hõivamise ja seega nende

väärtuse vähenemise või neile avaliku juurdepääsu piiramise ja samuti väärtuslike põllumaade

hõivamise, omavalitsuste sundkulutused infrastruktuuri ja teede rajamiseks jne. Järvamaal ei

olnud ehitusbuumi aegne surve arendustegevuse valdkonnas nii võimendatud kui Harjumaal,

Pärnumaal ja Tartumaal ning seega ei ole tekkinud looduskeskkonda häirivaid

arenduslahendusi.

Lisaks rohelisele võrgustikule ja väärtuslikele loodus ja kultuurmaastikele on planeeringus

määratletud maakonna suuremad puhkeväärtusega alad, ilusate vaadetega teelõigud, kaunid

9

vaatekohad, maakonna kõrge viljakusväärtusega põllumajandusmaad ja asustuse võimalikud

ning ebasoovitavad laienemissuunad.

Järgides maakonnaplaneeringut on peale teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ kehtestamist koostatud omavalitsuste üldplaneeringutes

käsitletud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike teemat.

Natura alade nimekirja on lülitatud kõik teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ soovitatud alad ja teemaplaneeringu ettepanekuid järgides

on moodustatud Järvamaal kaitsealasid.

Riigi sektorotsuste tegemisel ja arengukavade koostamisel on maakonnaplaneeringutega

üldjoontes arvestatud ja need ei pärsi planeeringute edasist elluviimist.

Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ andis

maakonnaplaneeringule täiendava lisaväärtuse rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike

osas, määratledes selles valdkonnas väärtustatavad ja säilitatavad alad.

10

3. Teemaplaneering „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“

Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“ algatati Järva

maavanema korraldusega 08. juuni 2004. a nr 427. Teemaplaneering kehtestati Järva

maavanema korraldusega 22. detsembril 2005. a nr 1010.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringusse „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“

omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel muudatusettepanekuid tehtud ei ole.

Teemaplaneeringu „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“ kavandamisel lähtuti olemasolevast

situatsioonist, Maanteeameti poolt 2004. aastal läbi viidud liiklussageduse mõõtmise

andmetest ning liiklusõnnetuste statistikast. Selle tulemusena valiti välja jalgrattateed, mis

kuuluvad väljaehitamisele I järjekorras ja teed, mis kuuluvad väljaehitamisele II järjekorras.

Kokku on planeeritud Järva maakonda rajada 135,09 km jalgrattateid, sellest kuuluvad

väljaehitamisele I järjekorras 72,66 km ja II järjekorras 62,43 km.

Planeeringu kohaselt on käesolevaks ajaks välja ehitatud jalgrattateid Albu vallas, Türi vallas,

Väätsa vallas, Paide vallas ja Paide linnas. Planeeringu järgselt on rajamisel jalgrattateed Albu

vallas (Seidla-Kaalepi lõik) ja Koigi vallas.

Teemaplaneeringu rakenduskavas on ettenähtud väga üldised tegevused, mis on ka üldjoontes

täidetud ja neid täiendatakse jooksvalt (Omavalitsuste üldplaneeringute koostamine, Järva

Maavalitsuse ja Järvamaa Omavalituste Liidu teedeehituse eelistused aastani 2010

kokkuleppimine, Järvamaa Arengustrateegia aastani 2010 täpsustamine, Järvamaa turismi

arengukava koostamine, Jalgrattateede ehituse jooksva aasta plaanidesse lülitamine,

Konkreetsete teede ehitamise keskkonnamõjude hindamine).

Teedeehitus on kulukas ja üldine majanduslangus on kindlasti jätnud oma jälje ka

jalgrattateede väljaehitamisse. Jääb lootus, et majandusliku olukorra paranemisel hoogustub

ka jalgrattateede väljaehitamine.

Riigi sektorotsuste tegemisel ja arengukavade koostamisel (Riigi teehoiukava 2010-2013,

Transpordi arengukava 2006-2013) on antud planeeringuga üldjoontes arvestatud ja need ei

pärsi planeeringu edasist elluviimist, vajaka jääb rahalistest eraldistest planeeringuga sätestatu

teostamiseks.

11

Teemaplaneering „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“ annab olulise lisaväärtuse Järvamaa

maakonnaplaneeringule liiklusohutuse ja inimelude säästmise seisukohalt. Jalgrattateede

rajamisega suurendatakse oluliselt ohutust laste kooliteel, suurendatakse jalakäijate

liiklusohutust, suurendatakse vabaajaveetmise ja tervisespordi võimalusi.

12

4. Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“

Maakonna teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ algatati Vabariigi Valitsuse

31. jaanuari 2005. a korraldusega nr 48 „Maakonnaplaneeringute teemaplaneeringu

algatamine“ ning kehtestati Järva maavanema 15. septembri 2009. a korraldusega nr 460

„Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“

kehtestamine“. Seoses sellega, et planeering on niivõrd uus, ei ole antud planeeringusse

kehtestatud üldplaneeringute alusel muudatusi tehtud.

Teemaplaneeringu kehtestamine mõjutab eelkõige maakonna sotsiaalset keskkonda, sest

planeeringus käsitletakse elanike põhivajaduste rahuldamiseks vajalikke teenuseid

igapäevaste sotsiaalteenuste kättesaadavuse näol kuni aastani 2015. Planeeringu tulemuseks

on planeeritavate teenuste lõikes iga kandi kohta soovituslikud ettepanekud kõige

otstarbekama teenuse kättesaadavuse tagamise viisi kohta. Planeering annab soovitusi ja ideid

olemasoleva teenindatuse paremaks korraldamiseks erinevat tüüpi kantides. Planeeringu

kehtestamise järgselt toimunud antud valdkonna arengut on tänasel päeval veel keeruline

hinnata, kuna planeering on kehtinud kõigest paar aastat ning planeeringus antud nii mõnegi

soovituse elluviimine on ajamahukas. Samas võib juba praegu välja tuua mõned positiivsed

protsessid, mis on planeeringu tulemustena käivitatud. Nii võib näiteks tuua kauplusauto

käivitamise, mis leevendas maalistes piirkondades esmatarbekaupade kättesaamist. Samuti on

planeeringuga arvestatud ühistranspordiliinide koostamisel, et tagada elanikele igapäevaste

teenuste kättesaadavust ja seda eriti just valla ja maakonnakeskuse kättesaadavuse näol. Ka on

Euroopa Liidu fondide toel rajatud mitmeid küla- ja seltsimaju ning spordiväljakuid.

Kõige suurema probleemina, miks planeeringus käsitletavate teemade ja ettepanekute

elluviimine tänases situatsioonis keeruliseks osutub, tuleb välja tuua rahvastiku vähenemise.

Tabel nr 3: Rahvastiku arv kantide lõikes aastatel 2009 ja 2011

Valla nimi Kandi nimi Rahvaarv 2009

rahvaarv seisuga 19.05.2011 Vahe

Albu vald

Ahula 527 484 -43

Albu 509 489 -20

Kaalepi 215 208 -7

Peedu 134 126 -8

Ambla vald Ambla 711 697 -14

13

Aravete 1260 1175 -85

Käravete 397 390 -7

Imavere

Imavere 733 716 -17

Käsukonna 267 246 -21

Järva-Jaani

Jalgsema 96 89 -7

Järva-Jaani 1362 1299 -63

Karinu 321 302 -19

Kareda

Kareda 240 221 -19

Müüsleri 152 141 -11

Peetri 360 335 -25

Koeru Ervita 451 416 -35

Koeru 1407 1393 -14

Kuusna 96 102 6

Vao 414 407 -7

Koigi

Koigi 610 597 -13

Päinurme 283 258 -25

Sõrandu 150 132 -18

Väike- Kareda 74 76 2

Paide vald

Anna 297 274 -23

Mustla 75 76 1

Mäo 137 128 -9

Mündi 219 208 -11

Prääma 101 107 6

Sargvere 524 503 -21

Tarbja 479 474 -5

Roosna-Alliku

Kodasema 144 134 -10

Roosna- Alliku 659 640 -19

Valasti 83 71 -12

Viisu 380 354 -26

14

Türi

Kabala 519 477 -42

Kirna 343 352 9

Kolu 207 201 -6

Laupa 410 394 -16

Oisu 882 806 -76

Ollepa 387 381 -6

Taikse 376 376 0

Türi 7704 7423 -281

Änari 87 84 -3

Väätsa

Lõõla 182 181 -1

Reopalu 136 128 -8

Piiumetsa 103 90 -13

Saueaugu 23 22 -1

Väätsa 994 964 -30

Maakond kokku 26220 25147 -1073

Võrreldes tänast demograafilist seisu paari aasta tagusega, on näha, et pea kõikides kantides

elanike arv väheneb prognoositust rohkem. Rahvaarvu minimaalset suurenemist saab

täheldada ainult kantides, kus asuvad endised suvilapiirkonnad. Praegune demograafiline

situatsioon mõjutab kõiki planeeringus käsitletud teenuste kättesaadavuse tagamist. Eriti

oluliselt mõjutab antud probleem koolide toimetulekut lähitulevikus. Kõikide Järvamaa

koolide õpilaste arv on vähenenud ja mõnes koolis seda eriti drastiliselt. Eeltoodut arvestades

on maakonnas asutud koole reorganiseerima. Näiteks Türi vallas tekib kahe gümnaasiumi

asemel põhikool ja nn puhas gümnaasium; Paide valla lasteaiad-algkoolid liidetakse üheks

õppeasutuseks; Peetri põhikooli ja lasteaia baasil tekib Järva-Peetri lasteaed-kool.

Gümnaasiumihariduse jätkamise võimaluse nimel teevad koostööd Järva-Jaani gümnaasium

ja Aravete keskkool. Koeru keskkool otsib võimalusi riigigümnaasiumi asutamiseks.

Haridusasutuste reformimine aga ei ühti nii mõneski kohas käesoleva planeeringuga. Samuti

seab rahvastiku järjepidev vähenemine ohtu veel nii mõnegi planeeringus käsitletud teenuse

osutamise – siin võib näiteks tuua posti- ja pangateenuse, päevakeskuste ning avalike

interpunktide olemasolu jätkumise.

15

Planeeringu elluviimist raskendab ka asjaolu, et välja pakutud soovituste elluviimine nõuab

täiendavaid finantsilisi vahendeid, mis tänases majandusruumis kohalikel omavalitsustel

puuduvad.

Planeeringuga on tehtud täiendavaid ettepanekuid sotsiaalse infrastruktuuri kättesaadavuse

parendamiseks. Nende ettepanekutega on üldjoontes arvestatud, kuid siin võib välja tuua

punkti, milles soovitatakse ravimite käsimüügi võimaldamist kauplustes, seda punkti ei saa

lugeda enam ajakohaseks, sest antud teema puhul on arutelu üleriigiliselt toimunud ja

eksperdid on pidanud seda ebasobivaks lahenduseks. Antud planeeringul puudub tegevuskava

mille kaudu oleks võimalik planeeringu täitmise monitooringut kõige paremini läbi viia.

Maakonnas koostatud strateegilistes dokumentides on antud teemaplaneeringuga üldjoontes

arvestatud

Riigi sektorotsuste tegemisel ning arengukavade koostamisel (Esmatasandi tervishoiu

arengukava 2009-2015 ja Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013) on planeeringuga

üldjoontes arvestatud. Planeeringu edasiseks elluviimiseks on vajalik erinevate

ministeeriumide koostööna analüüsida maakondade poolt koostatud sotsiaalse infrastruktuuri

teemaplaneeringuid ja koostada tegevuskava kitsaskohtade likvideerimiseks.

Antud teemaplaneering on andnud maakonnaplaneeringule suure lisandväärtuse, sest

teemaplaneeringuga täpsustatakse maakonnaplaneeringus käsitletud sotsiaalvaldkonda,

tagamaks maakonna elanike põhivajaduste rahuldamise igapäevaste sotsiaalteenuste

kättesadavuse näol.

16

5. Maakonnaplaneeringute ülevaatamise kokkuvõte

Tabel 4: Maakonnaplaneeringud

Jrk

nr

Planeering Kehtestati Muudatuste arv Hinnang tegevuskava

elluviimisele

1. Järvamaa Maakonnaplaneering

28.12.1998 -

Järva

maakonnaplaneeringu juures puudub tegevuskava.

Planeering on üldjoontes aegunud ja

ennast ammendanud. Planeering on andnud sisendi omavalitsuste

üldplaneeringutesse.

2. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“

31.01.2003 - Hea

Teemaplaneeringuga

on antud sisend Natura aladele, on moodustatud

kaitsealasid ja on koostatud Esna-

Kareda miljööväärtusliku ala ajaloolis-

arhitektuuriline uuring.

3. Teemaplaneering „Järvamaa

jalgrattateede võrgustik“

22. 11. 2005 - Hea

Planeeringu kohaselt on käesolevaks ajaks välja ehitatud

jalgrattateid Albu vallas, Türi vallas,

Väätsa vallas, Paide vallas ja Paide linnas.

4. Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne

infrastruktuur“

15. 09.2009 -

Teemaplaneeringu

juures puudub

17

tegevuskava.

Planeering on hiljuti kehtestatud, ning planeeringu

elluviimine toimib.

Järvamaal on koostatud Järvamaa maakonnaplaneering ja kolm maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringut.

Järvamaa maakonnaplaneering kehtestati 1998. a ja seega on planeering kehtinud juba 12

aastat. Selle aja jooksul on toimunud paljudes arenguvaldkondades muudatusi. Üks suuremaid

on haldusterritoriaalne ümberkorraldus Lehtse valla osas, mis kuulub nüüd Lääne-Virumaa

koosseisu. Maakonnaplaneering on tänaseks aegunud ning selles on liiga palju hetkeseisundi

kirjeldust. Planeering on oma eesmärgi täitnud, selle alusel on loodud enamustes valdades

kehtivad üldplaneeringud ainult Koigi valla üldplaneering on veel kehtestamata.

Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kehtestati 2003.

aastal ja on jätkuvalt ajakohane ning aktuaalne ka edaspidi. Planeeringu põhilahendused ei

vaja muudatusi ega korrektuure. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätkata planeeringu elluviimist.

Teemaplaneeringu „Järvamaa jalgrattateede võrgustik“ kehtestati 2005. aastal ja planeeringu

elluviimine on edukas. Planeeringu kohaselt on käesolevaks ajaks välja ehitatud jalgrattateid

Albu vallas, Türi vallas, Väätsa vallas, Paide vallas ja Paide linnas. Planeering on jätkuvalt

ajakohane ning aktuaalne ka edaspidi.

Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ kehtestati Järvamaal 2009. aastal ja

antud planeeringusse kehtestatud üldplaneeringute alusel muudatusi ega täpsustusi tehtud ei

ole. Planeering sisaldab hulgaliselt ettepanekuid ja soovitusi sotsiaalse infrastruktuuri

kättesaadavuse parendamiseks, mis ühtlasi eeldab nende ülesannete täitmiseks omavalitsustele

täiendavate rahaliste ressursside eraldamist riigi tasandilt. Tuginedes eeltoodule tuleb jätkata

planeeringu elluviimist.

Maakonnaplaneeringutes kavandatud ruumilised arengud ja mõjud kajastuvad reaalsuses

pikema aja vältel läbi üld- ja detailplaneeringute realiseerumise. Tegelik tulem on suuresti

sõltuvuses riigi ja omavalitsuste majanduslikest ja rahalistest ressurssidest.

Järvamaa maakonnaplaneeringud on andnud sisendi Järvamaa Arenguleppesse 2007 – 2013,

millel on 73 osapoolt. See on sisuliselt maakonna arendamise tegevuskava.

18

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et maakonnaplaneering vajab uuendamist. Kehtivad

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud on ajakohased. Käesoleval momendil on

koostamisel maakonnaplaneeringu teemaplaneering ”Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0”

19

6. Ülevaade planeerimisalasest olukorrast maakonnast

Tabel 5: Üldplaneeringud valdades ja linnades

Jrk nr

Planeering Kehtestatud Sisaldab maakonnaplaneeringu

muudatusi (koguarv)

Muudetud kehtestatud

detailplaneeringu

alusel (koguarv)

1 Albu valla üldplaneering 22.09.1995 - 4

2 Ambla valla üldplaneering 24.06.2009 - -

3 Imavere valla üldplaneering aastani 2015

19.06.2008 - -

4 Järva-Jaani valla üldplaneering

27.08.2009 - 1

5 Kareda valla üldplaneering aastani 2017

22.09.2009 - -

6 Koeru valla üldplaneering 18.11.1999 - -

7 Koigi valla üldplaneering aastani 2015

- - -

8 Paide linna üldplaneering 16.04.2009 - 25

9 Paide valla üldplaneering

Sillaotsa-Mäo osaüldplaneering

13.04.1995

19.07.2006.

-

-

8

-

10 Roosna-Alliku valla üldplaneering aastani 2018

24.09.2009 - -

11 Türi valla üldplaneering 25.06.2009 - -

12 Väätsa valla üldplaneering aastani 2018

25.03.2010 - -

Käesolevaks ajaks puudub kehtestatud üldplaneering Koigi vallal. Planeeringu kehtestamine

on veninud üle aasta seoses planeeringuvaidlusega Keskkonnaministeeriumiga.

Tabel 6: Valdade ja linnade ruumilise planeerimisega tegelevate spetsialistidega varustatus

Jr Vald/linn Planeerimis- Erialane Muu haridus Erialase

20

k

nr

spetsialisti

ametinimetus

haridus haridusega

töötajate

arv

1 Albu vald Abivallavanem - Kõrgem/loomakasvatus

Keskeri/ehitus

-

2 Ambla vald Abivallavanem - Keskeri/lähisõidutüürimees -

3 Imavere vald Vallavanem

Abivallavanem

Maanõunik

-

-

-

Kõrgem/insener-elektrik

Kõrgem/halduskorraldus

Kesk-eri/agronoom

-

4 Järva-Jaani vald Abivallavanem

Majandusnõunik

-

-

Kõrgem/põllumajanduse

mehhaniseerimine

Kõrgem/maakorraldus

-

5 Kareda vald Maa- ja

keskkonnaspetsialist

Ehitusspetsialist

-

-

Keskeri/põllumajandus

Keskeri/tsiviilehitus

-

6 Koeru vald Planeeringu ja

ehitusspetsialist

- Kõrgem/elektriinsener -

7 Koigi vald Maanõunik - Kõrgem/maakorraldus -

8 Paide linn Arhitekt-nõunik Kõrgem/

arhitekt

1

9 Paide vald Keskkonnanõunik - Kõrgem/maaparandus -

10 Roosna-Alliku v Maakorraldaja - Kõrgem/maakorraldaja -

11 Türi vald Planeeringuspetsialist - Kesk-eriharidus/

pedagoogika

-

21

12 Väätsa vald Maanõunik - Kõrgem/keskkonnateadus -

Kohalikes omavalitsustes puuduvad eriharidusega planeeringutega tegelevad spetsialistid (v.a.

Paide linn)

Tabel 7: PlanS § 23 kohane järelevalve üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise üle

Aasta Teostatud järelevalvet sh

vastuväidete

ärakuulamisi

saavutatud

kokkuleppeid

Märkused, selgitused,

põhilised eksimused

planeeringute

menetlemisel

Üldplaneeringud detailplaneeringud

2005 - 2 - -

2006 - 8 - -

2007 - 16 1 1 Probleemid

muinsuskaitse alale

sobimatute

hoonestustingimustega

2008 1 14 - -

2009 6 11 - -

2010 1 5 - -

Kokku 8 56 1 1

Suurem osa planeeringuvaidlustest on lahendatud enne planeeringute esitamist järelevalvesse.

Tabel 8: PlanS § 23 kohane järelevalve detailplaneeringute koostamise üle omavalitsuste lõikes

NR OMAVALITSUS 2005 2006 2007 2008 2009 20010 KOKKU

22

1 Albu vald 1 1 1 3 (1)

2 Ambla vald -

3 Imavere vald -

4 Järva-Jaani vald 1 1 (1)

5 Kareda vald -

6 Koeru vald 1 1

7 Koigi vald 1 1 2 (1)

8 Paide linn - 4 6 5 5 1 21(6)

9 Paide vald 1 4 1 1 7 (3)

10 R-Alliku vald - -

11 Türi vald 1 4 7 4 2 1 19 (6)

12 Väätsa vald 1 1 2

KOKKU 2 8 16 14 11 5 56

(2) – Planeeringud, mis ei läbinud järelevalvet esimesel korral. Planeeringutel esines

vormistuslikke puudusi, planeeringu menetlusmaterjalid ei olnud komplekteeritud korrektselt,

esines ka aegunud kooskõlasusi või oluliste kooskõlastuste puudumist.

Tabel 9: Valdade ja linnade planeerimisalased kohtuvaidlused (alates 1.01.2005)

Jrk

nr

Vald/linn Vaidlusalune planeering 1. või 2. astme

kohtu otsuse nr.

Vaidluse teema

ja otsuse sisu

Kohtuvaidlusi ei ole

23

Tabel 10: Riigikohtusse jõudnud planeeringuvaidlused (alates 01.01.2005)

Jrk

nr

Vald/linn Vaidlusalune planeering Riigikohtu otsuse

nr.

Vaidluse teema

ja otsuse sisu

Riigikohtusse jõudnud

planeeringuvaidlusi ei ole

Hinnang kohalike omavalitsuste planeerimisalasele haldussuutlikkusele, (suhtumine

planeerimisse, planeeringute menetlemise kvaliteet).

Kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust tuleb üldiselt pidada rahuldavaks. Järva maakonnas

võiks esile tõsta planeeringuvaldkonnas Türi valla majandus-ja planeeringuosakonda ja Paide

linna planeeringu- ja ehitusosakonda.

Suhtumine planeerimisse on valdades pigem pragmaatiline kui pikaajalist, tasakaalustatud ja

jätkusuutlikku arengut järgiv. Sageli sisaldavad planeeringud planeeringust huvitatud isikute

(investeerijad, arendajad jne) aga mitte valla üldisi huve.

Planeeringute menetlemise kvaliteet (haldustoimingute läbiviimine) on maakonnas rahuldav.

Probleemne on vastu võetavatele planeeringutele (sisule) ja nende vormistuslikule kvaliteedile

hinnangu andmine. Maavanemal, kui järelevalve teostajal ei ole seaduslikku õigust üld- ja

detailplaneeringute sisu arvustada. Enamasti tellitakse üldplaneeringute ja detailplaneeringute

koostamine planeeringufirmadest ja vallapoolne sisend planeeringutesse jääb kesiseks.

Eeldatakse, et planeeringu koostaja (konsultantfirma) teab, mis ja kuidas on kõige õigem teha

ja milline lahendus on valla jaoks kõige parem. Tegelikult teab ja tunnetab kohalikke vajadusi

ja vajalikke arenguid antud piirkonnale paremini kindlasti kohalik elanikkond, seega peaks

kohalik sisend planeeringutesse olema oluliselt suurem ja tõsisemalt võetav, kui ta seda

tegelikult on. Planeerimis- ja arhitektuuribüroodel on hästi koolitatud ja veenvalt esinevad

projektijuhid, kelle ideede vastu valla ülekoormatud ja sageli mitmeid eluvaldkondi haldavad

ametnikud seista ei suuda või ei oska.

Planeeringu koostaja leidmine vähempakkumise teel tingib planeeringu tagasihoidliku

kvaliteedi. Sageli võidavad vähempakkumise väheste planeerimiskogemustega firmad, seega

jääb oodatud tulemus kesiseks.

24

Planeeringute menetlemise kvaliteedi, vormistuse ja sisulises osas on heaks indikaatoriks

näitaja, kui paljud planeeringud ei läbi maavanema järelevalvet esimesel korral ja saadetakse

tagasi menetlus-, vormistuslike- või sisuliste puuduste ning vigade tõttu. Järvamaal on

aastatel 2005-2011 planeeringute järelevalve käigus esinenud eelnimetatud puudusi 18 korral,

ehk kolmandikul järelevalvesse esitatud planeeringutest. Seega on planeeringute koostamise

ja menetlemise kvaliteedi osas arenguruumi.

Hinnang, millised on olnud muudatused planeerimisalases haldussuutlikkuses ja

planeeringute kvaliteedis 2005 – 2011. a.

Järvamaa omavalitsustes olulist kaadrivahetust planeeringualal töötavate spetsialistide osas

ajavahemikus 2005 – 2011 ei ole toimunud, sellega on tagatud järjepidevus ja stabiilsus

planeeringualases tegevuses.

Planeerimistegevuse korraldamine ja ametnike oskused on läbi koolituste aasta-aastalt

paranenud.

Planeeringute formaalne kvaliteet (seaduses nõutava käsitlemine dokumentides ja

menetlusnõuete järgimine) on pidevalt paranenud. Vajaka jääb koostamise käigus valitud

lahenduse põhjendamisest planeeringus või selle kehtestamise otsustes. Positiivseid näiteid

põhjenduste osas saab tuua Türi vallast.

Planeeringute sisuline kvaliteet sõltub nende koostaja võimetest, huvist ja haridusest.

Omavalitsuste spetsialistid ei suuda sageli planeeringu sisule hinnangut anda.

Arvestatava hinnangu andjaks on kujunenud maavalitsus planeerimisalase koostöö või

järelevalve käigus. Paraku saab maavanem teha soovitusliku planeeringu täiendamise või

parandamise ettepaneku ja sedagi vaid olukorras, kus planeeringus on heakskiidu andmist

välistavad puudused. Maavalitsusel on võimalik hinnata omavalitsuste planeeringuid volikogu

liikmete kohalikest isiklikest huvidest sõltumatult, planeeringuspetsialist on sunnitud aga

arvestama volikogu ja valitsuse seisukohti. Kahjuks on juurdumas seisukoht, et maavanem

peab ükskõik kui kesise planeeringu heaks kiitma, kui see pole vastuolus seaduse, õigusakti

või kehtiva üldisema planeeringuga.

Üldplaneeringutest kohalikes omavalitsustes

25

Valdav osa Järvamaa omavalitsuste üldplaneeringutest on uuendatud ja koostatud aastatel

2006-2010. Käesolevaks ajaks puudub kehtestatud üldplaneering Koigi vallal. Planeeringu

kehtestamine on veninud seoses planeeringuvaidlusega Keskkonnaministeeriumiga. Albu ja

Paide valla üldplaneeringud kehtestati 1995.a. Albu vald algatas uue üldplaneeringu

koostamise 2008. aastal. Paide valla uus üldplaneering on valminud ja kehtestatakse lähiajal.

Küllaltki aegunud on ka Paide linna üldplaneering, mis kehtestati 2002. Samas on Paide linn

2009. a algatanud uue üldplaneeringu koostamise.

26

7. Ettepanekud maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste planeerimisalase võimekuse hoidmiseks ja parandamiseks

ning maakonna ruumilise arengu edendamiseks

Maakonna ruumilise arengu edendamiseks on vajalik maakonnaplaneeringu uuendamine või

uue maakonnaplaneeringu koostamine.

Vajalikuks peame koostatavas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ maakonnakeskuste rolli

tähtsustamist.

Erinevate ministeeriumide koostööna on vaja analüüsida maakondade poolt koostatud

sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringuid ja koostada tegevuskava kitsaskohtade

likvideerimiseks.

Oluline on maavalitsustes planeeringualase järjepidevuse tagamine. Maakonnaplaneeringute

koostamine on kogu maavalitsuse ülesanne. Praeguste maavalitsuste koosseisude juures on

raskendatud oma jõududega maakonnaplaneeringut uuendada või uut koostada.

Maakonnaplaneeringute koostamiseks on vajalik teostada hulgaliselt uuringuid, analüüse ja

eriala spetsialistide eksperthinnanguid, mis tuleb täiendavalt tellida. Eeltoodust lähtudes

tuleks oluliselt suurendada maavalitsuste rahalisi ressursse planeeringute koostamiseks.

Järva Maavalitsus on korraldanud iga-aastaselt kohalike omavalitsuste juhtidele ja

planeeringspetsialistidele planeeringualaseid koolitusi. Oluliseks tuleb pidada erialast

haridust. Kohalikes omavalitsustes töötavad planeerimisalal inimesed, kellel ei ole vastavat

erialast haridust. Seega vajavad need ametnikud täiendkoolitust, kuid seda takistab

omavalitsuste rahaliste vahendite piiratus.

Järva Maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste planeerimisalase võimekuse hoidmiseks ja

parandamiseks on oluline suurendada planeeringuvaldkonna rahalisi vahendeid, koolitada

piisav hulk erialase haridusega planeeringuspetsialiste.

Läbi planeeringute kujundame meie endi ja meie laste tulevikku, kujundame keskkonda ja

arenguvõimalusi tulevastele põlvkondadele ja see on vastutusrikas ülesanne. Teeme seda siis

südametunnistuse ja täie vastutusega.