Viljandimaa maakonnaplaneeringute ülevaatamine

1

Viljandi Maavalitsus

Viljandimaa maakonnaplaneeringute ülevaatamine

ja maakonna planeerimisalase olukorra hindamine

Arengu- ja planeeringuosakond

planeeringutalitus

Viljandi 2011

Sisukord

1. Sissejuhatus          3

2. Viljandimaa maakonnaplaneering        3

2.2. Strateegiliste eesmärkide elluviimine (hinnangud)      4

2.2.1. Asustus- ja haldusjaotus        4

2.2.2. Haridus           5

2.2.3. Keskkond          5

2.2.4. Kultuur           7

2.2.5. Majandus          8

2.2.6. Rahvastiku tervis         8

2.2.7. Sotsiaalne turvalisus         9

2.2.8. Sport           11

2.2.9. Tehnilised infrastruktuurid        11

2.3. Ettepanekud planeeringu edasiseks elluviimiseks ja uute teemaplaneeringute

koostamiseks          12

    

3. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 13

3.1. Teemaplaneeringu eesmärk ning ettepanekud        13

3.2. Teemaplaneeringu arvestamine üldplaneeringutes     13

3.3. Üldplaneeringutest tulenevad teemaplaneeringu muudatused    14

3.4. Teemaplaneeringu arvestamine riigi tasandil      14

3.5. Planeeringus kavandatud jätkutegevuste elluviimine     15

3.6. Planeeringu edasine elluviimine       15

4. Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur”    15

4.1. Teemaplaneeringu eesmärk, elluviimine ja ettepanekud    15

5. Maakonnaplaneeringute ülevaatamise kokkuvõte     16

6. Ülevaade planeeringualasest olukorrast maakonnas     17

6.2. Kohalike omavalitsuste planeeringualane haldussuutlikkus    18

6.3. Planeeringute sisuline kvaliteet       18

6.4. Vananenud üldplaneeringud        19

6.5. Maavanema järelevalve kohalike omavalitsuste planeeringute üle   19

6.6. Planeerimisalased kohtuvaidlused kohalikes omavalitsustes    20

7. Ettepanekud maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste planeerimisalase võimekuse

hoidmiseks ja parandamiseks ning maakonna ruumilise arengu tagamiseks  20

1. Sissejuhatus

Viljandimaa maakonnaplaneering algatati planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt seaduse jõustumise järel. Maakonnaplaneering kehtestati maavanema korraldusega 18.03.1999 nr 1104. 2005 aastal vaadati maakonnaplaneeringu strateegiline osa üle seoses maakonnaplaneeringus ette nähtud I etapi läbimisega ning Euroopa Liitu astumisega. Ülevaatamise käigus täpsustati valdkondade strateegiate sõnastusi.

Maakonnaplaneeringu täpsustamiseks on hiljem koostatud keskkonna- ja sotsiaalse valdkonna teemaplaneeringud.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakastust suunavad keskkonnatingimused” kehtestati maavanema korraldusega 30.12.05 nr 1300. Planeeringu alateema „Väärtuslikud maastikud” koostati Viljandi maakonnas pilootprojektina.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur” kehtestati maavanema korraldusega 01.02.2011 nr 1104.

Viljandi maakonna kohalike omavalitsuste initsiatiivil on algatatud maakonnas maavanema korraldusega 01.02.2011 nr 54 teemaplaneering „Viljandi maakonna kergliiklusteed”. Planeeringu algatamise tingis asjaolu, et maakonnas on seni vaid ligikaudu 10 km kergliiklusteid, mis on vabariigis üks väiksemaid näitajaid. Peeti oluliseks välja selgitada ning maakonna tasandil kokku leppida kergliikuteede võrgustiku paiknemises ja prioriteetides.

2. Viljandimaa maakonnaplaneering

Maakonnaplaneeringu strateegiliste eesmärkide täitmine on esitatud teemavaldkondade kaupa. Analüüsid ja hinnangud on palutud vastavate valdkondade juhtidelt või spetsialistidelt, kes olid planeeringu koostamisse kaasatud.

Välja toodud on tähelepanuväärsemad saavutused eesmärkide täitmisel. Eraldi on märgitud olulisemad lahendamist vajavad probleemid.

Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutest ei ole tulenenud Viljandi maakonna-planeeringu põhilahenduse muudatusi.

2.2. Strateegiliste eesmärkide elluviimine (hinnangud)

2.2.1. Asustus- ja haldusjaotus

Eesmärk: Elujõuliste keskuste võrgustik, tagades maa-asustuse säilimise.

I, II, III tasandi keskuste arv on defineeritud läbi teenuste olemasolu asustusüksuses. Teenuste kättesaadavuses on toimunud mõningaid muudatusi. Suletud on postkontoreid, apteeke, poode, koole, kuid need muutused pole olnud nii suured, et oleks põhjustanud muutusi keskuste loetelus. Vähenenud on I tasandi keskuste elujõulisus.

Viljandi maakonna rahvastiku kahanemise tempo on viimasel viiel aastal olnud Eesti keskmisest kõrgem. Aeglaselt, kuid pidevalt on vähenenud maarahvastiku osakaal kogu rahvastikust. Kahaneva arvuga on kõik maakonna omavalitsusüksused. Maakonnas on negatiivne nii loomulik iive kui ka rändeiive. Maakonna rahvastik on vananev.

Suurenenud on tegutsevate külaseltside arvukus. Mittetulundusühenduste aktiivne osalemine kohaliku omaalgatuse programmi taotlusvoorudes näitab seltsitegevuse aktiivsust (taotluste hulga poolest maakond 2.-3. kohal võrreldes teiste maakondadega).

· Kutsuda ellu riiklik keskuste programm, mis oleks suunatud raskemas sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate maapiirkondade keskuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks

Eesmärk: Tõmbekeskuste paiknemist arvestav haldusjaotus.

Haldusjaotus maakonnas on korrastamata.

2004.aastal püüti alustada ühinemisläbirääkimisi Võhma-Kõo-Kabala (Järva maakond) piirkonnas, mis aga ei andnud tulemusi. 2005. aastal toimus Järva maakonnas Türi suurvallaks ühinemine, kuhu liitus ka Kabala vald.

2005.aastal ühinesid Suure-Jaani linn, Suure-Jaani vald, Olustvere vald ja Vastemõisa vald.

Võhma linn jäi kahe uue omavalitsuse vahele ilma arenguks vajaliku tagamaata, mille tulemusena osutus ebaotstarbekaks Võhma linna ja Kõo valla ühinemine.

2008.aastal alustasid ühinemisläbirääkimisi Halliste ja Abja vald (Mõisküla linn keeldus). Ühinemiseks ei jätkunud piisavalt tahet.

2011.aastal alustasid ühinemisläbirääkimisi Viljandi ümbruse 4 valda – Pärsti, Saarepeedi, Viiratsi ja Paistu vallad.

· Ilma riigi poolt suunatud haldusterritoriaalse ümberkorralduseta ei ole võimalik haldusjaotust maakonnas lähiajal terviklikult korrastada. Halduskorralduse muutmisel peab arvestama väljakujunenud asustussüsteemiga ja tõmbekeskustega. Stabiilse arengu seisukohalt peaks kogu reform toimuma maakonnas üheaegselt.

Eesmärk: Kohaliku omavalitsuse konkurentsivõime suurendamine Euroopa Liidu tingimustes.

Maakonnas kohalike eelarvete kaudu tehtavad investeeringud kasvasid 2004-2007 aastatel, mis alates üleüldisest majanduslangusest 2008. aastast on aga langenud.

Kõikidel omavalitsustel on koostatud ajakohased arengukavad.

· Omavalitsuste piirkondlik koostöö vajab endiselt tugevdamist.

2.2.2. Haridus

Eesmärk: Viljandimaa laps tahab ja saab õppida Viljandimaa turvalises ning lapsesõbralikus haridusasutuses. Viljandimaal omandatud haridus loob aluse elus toimetulekule.

Maapiirkondades on kapitaalselt remonditud enamik koole. Kõikide koolide juurde on ehitatud või renoveeritud võimlad.

Abja ja Võhma gümnaasiumid on saanud õpilaskodud.

Perioodi jooksul on maakonnas tagatud laste arvule vastav arv lasteaiakohti.

· Ei ole käivitunud eelkooliealiste erivajadustega laste nõustamiskomisjon.

· Viljandi linna tuleks rajada õpilaskodu.

· Koolivõrgu korrastamisel oleks kohalike omavalitsuste vahel vajalik tõhusam koostöö

· Hariduslike erivajadustega laste koolid peaksid säilitama riikliku staatuse.

· Maavalitsuste koosseisus peaks olema haridusvaldkonna arendusspetsialisti ametikoht, kes koordineerib hariduse valdkonna arengut maakonna tasandil pikemas perspektiivis.

Eesmärk: Kutseõppeasutuste võrk on korrastatud. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia on säilinud.

Õisu Toiduainetööstuse Tehnikum ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on liidetud (asukohaga Olustveres). Kaasajastatud on õppebaasid ja rajatud õpilaskodu. Kutseõppe põllumajanduslik suund on hästi välja arendatud.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia areneb ja on partneriks mitmete ürituste korraldamisel maakonnas.

Eesmärk: Viljandimaa noor on ühiskonnapädev, tööturul toimetulev, algatusvõimeline ja igakülgselt haritud kodanik.

· Noorsootöö korraldamine toimub killustatult, vajalik kohalike omavalitsuste omavahelise koostöö ning maavalitsusega koostöö tõhustamine.

2.2.3. Keskkond

Eesmärk: Kättesaadav kvaliteetne joogivesi.

Tiheasustusega majapidamistes on 90% elanikest tagatud kvaliteetse joogiveega.

Kolme aasta jooksul on külainfrastruktuuri rajamise programmist abi saanud 214 hajaasustuses asuvat majapidamist. Vajadus sellise programmi järgi oleks jätkuvalt.

Tagamaks Euroopa Liidu toetusrahade paremat ära kasutamist on maakonnas arenenud piirkondlik koostegevus veemajanduses, loodud piirkondlikud vee-ettevõtted.

Eesmärk: Kvaliteetne põhja- ja pinnavesi.

2005. aastal valmis Viljandi uus reo- ja joogivee puhastusjaam. Viljandi ümbruse asulate veevarustus ja kanalisatsioon on ühendatud Viljandi linna ühisveevärgiga.

Enamik tiheasustusalal asuvaid reoveepuhasteid on renoveeritud ja reovesi on nõuetekohaselt puhastatud.

Hea põllumajandustava rakendamine põllumajanduses toimib.

Kohalikel omavalitsustel on koostatud veemajanduse arengukavad.

Jõgede füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid uuritakse maakonnas süstemaatiliselt neljas kohas. Uuringu all olevates jõgedes vee kvaliteet on väga hea või hea.

· Koostöös keskkonnaministeeriumiga tagada pidevate uuringute teostamine Võrtsjärvel, et välja selgitada veetaimestiku leviku ulatus ja põhjused ning mõju järve seisundile.

Eesmärk: Puhas välisõhk.

Paiksetest saasteallikatest õhu saastamisel on maakonnas väheneva trendiga õhu saastamine väävel-, lämmastik-, süsinikoksiidiga ja tahkete osakestega. Suureneva trendiga on õhu saastamine lenduvate orgaaniliste ühenditega.

· Lenduvate saasteainete heitmete vähendamiseks tuleb tõhustada kontrolli ettevõtete üle, kes töötavad ilma erisaasteloata.

Eesmärk: Jäätmetega reostamata keskkond

Maakonna väikeprügilad on kõik suletud ja rekultiveeritud.

Viljandi prügila on suletud ja tegutseb jäätmejaamana.

Jäätmeveo süsteem on korraldatud kogu maakonnas Segaolmejäätmed veetakse Järva maakonnas asuvasse Väätsa prügilasse.

Kavandamisel on eurodirektiividele vastava Polli jäätmekäitluskeskuse rajamine Karksi valda (sortimisliin, kompostimisväljak, segajäätmete prügila nõuetele vastav ladestusala). Toimub jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimine.

Eesmärk: Säilinud looduslik mitmekesisus

Võrtsjärve arengukavas ja üldplaneeringus kavandatud tegevused on hästi käivitunud.

Perioodi jooksul korraldatud kaks Võrtsjärve-teemalist konverentsi.

· Võrtsjärve seisund halveneb, halvasti reguleeritud kalapüügiõiguse ja kalavarude korraldus.

· Pidevate uuringute korraldamine Võrtsjärvel.

Eesmärk: Hooldatud, kasutuses ja esteetilised maastikud

Koostatud teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, planeeringu raames koostatud kolmele alale maastikuhoolduskavad ning teostatud hooldustöid.

Eesmärk: Keskkonnateadlik elanikkond

Maakonda rajatud kaks RMK teabekeskust: Lilli ja Aimla looduskeskus. Arendamisel on Tipu looduskool. Kavandamisel on looduskeskuse rajamine Viljandi linna.

Suurenenud on loodusradade arv maakonnas.

2.2.4. Kultuur

Eesmärk: Kättesaadav arenev kultuurikeskkond

Vaatlusalusel perioodil on säilitatud raamatukogude, seltsimajade, külamajade ning rahvamajade võrgustik. Järk-järgult on hooneid renoveeritud. Mitmes piirkonnas on halduskulude vähendamise eesmärgil raamatukogud rahvamajadega ühte hoonesse viidud.

Jätkuvad kõik traditsioonilised maakonna kultuuri suurüritused – maakonna laulu- ja tantsupidu, talvine tantsupidu, folkmuusika festival jne.

· Maakonnas ei ole tagatud regulaarse kino näitamise võimalused (Viljandi linnas lammutati maakonna ainus kinohoone, põhjendus - amortiseerunud).

Eesmärk: Säilinud ja arenev kultuuripärand

Enamikes Viljandi maakonna kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes on määratletud miljööväärtuslikud alad ning nende kasutustingimused. Kõik maakonna mõisakoolid jätkavad endises funktsioonis.

Maakonnas on ellu kutsutud kultuurimälestiste remondi rahastamise korraldamiseks arhitektuurimälestiste kaitse komisjon.

Tartu Ülikooli Kultuuriakadeemia on hästi käivitunud pärandtehnoloogiate õppe. Kultuuriürituste korraldamisel tehakse koostööd kultuuriakadeemiaga.

Olustvere mõisakompleks on renoveeritud ning seal on avatud erinevaid valdkondi tutvustavad kojad – leiva-, käsitöö-, keraamika-, klaasikoda. Lisaks muud ekspositsioonid.

· Suurendada arhitektuurimälestiste riigipoolset toetust, mis viimastel aastatel on tunduvalt vähenenud.

· Maakonna tasandil ei ole suudetud rakendada kasutusest välja jäänud ajalooliste hoonete taaskasutusse võtmise programmi.

· Kohalike omavalitsuste tasandil on lahendamata arhitekti kutsega spetsialistide rakendamise küsimus, seetõttu just maapiirkondades esineb sobimatuid arhitektuurilisi lahendusi nii hoonete remontimisel, ümberehitamisel kui ka uute hoonete rajamisel.

Eesmärk: Kultuurivaldkonna tasakaalustatud areng

Pärimuskultuuri tugeva edasikandja- ja arendajana maakonnas tegutseb Viljandi Pärimusmuusika keskus.

· Maakonnas ei ole käivitunud planeeringus kavandatud kultuurikoda, mille eesmärk oleks olnud ühendada erinevad kultuurivaldkonnad, seni toimub kultuuritöö juhtimine killustatult.

· Maakonna tasandil (nt maavalitsuste koosseisus) peaks olema kultuurivaldkonna ametikoht/üksus, kus tegeletaks kultuurivaldkonna pikema perioodi arengu küsimustega.

· Tuleks välja töötada rahvakultuuri regulatsioon (või seadus), mis reguleeriks rahvakultuuri korraldust riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse tasandi.

 

2.2.5. Majandus

Eesmärk: Viljandimaal on mitmekesine ja konkurentsivõimeline ettevõtlus, kus ressursse säästlikult kasutades saavutatakse maksimaalne toodete lisaväärtus.

Perioodi jooksul on maakonnas välja kujunenud tugevad puidu,- metalli- ja tekstiiliettevõtted.

Kutseharidus on kohanenud üldisele turu olukorrale, on muutunud kohanemisvõimelisemaks.

Eesmärk: Viljandimaa konkurentsivõime puhkemajanduse sektoris tugineb koostööl, kvaliteetsetel toodetel ning kohalike väärtuste säästval kasutamisel, mis tagavad piirkonna kõrge maine.

Perioodi jooksul on puhkemajanduslikke tooteid arenenud Suure-Jaani (Olustvere) ja Võrtsjärve piirkonnas, viimases toimib hästi ettevõtjate vaheline koostöö, Paistu vallas Holstre-Pollis on rajatud uus vabaaja keskus.

· Puhkemajanduse valdkonnas on turundus nõrgal tasemel.

2.2.6. Rahvastiku tervis

 

Eesmärk: Lastele tervisliku arengu võimaluste tagamine.

Liikumises Tervist Edendav Kool (TEK) osaleb planeeritult 1/3 maakonna koolidest. Liikumises Tervist Edendav Lasteaed (TEL) osaleb 42% lasteaedadest.

Eesmärgiga luua koolieelsetes lasteasutustes ning koolides ohutu ja tervislik töö- ja õpikeskkond, on ellu kutsutud kooli ohukohtade kaardistamine ja lasteaedade turvareid. Viljandimaa turvareidi algatust võib pidada ka Tervise Arengu Instituudi turvareidi eelkäijaks, mis omakorda on eelkäijaks tänaseks seadusega sätestatud lasteaedade „riskianalüüsile“ - 2011 aasta lõpuks peavad olema kõigil lasteaedadel tehtud riskianalüüsid.

· Laste tervise arengule suunatud tegevused on toiminud planeeritult kuni 2010 aastani mil vähenes oluliselt laste tervise edendamise tegevuste riigi poolne rahastamine. Alarahastus on vastuolus Eesti rahvatervise arengukava eesmärkidega ning võib oluliselt tulevikus mõjutada laste tervisenäitajaid.

Eesmärk: Eelduste ja tingimuste loomine tervise säilimist ja arenemist soodustavale füüsilisele ja psühhosotsiaalsele keskkonnale.

Alates 1998.aastats tegeletakse aktiivselt elanike vigastusriskidest teavitamisega ning õpetatakse vältima olmeriske. Kaardistatud on maakonna ohukohad (vigastuste tekkimise oht) ning tegeletakse edukalt nende likvideerimisega

Eesmärk: Tervislike valikute ja eluviisi soodustamine.

Kampaanial „Valla/linnarahvas liikuma“ – kui kampaania algusaastal (2006) oli osalus-aktiivsus 2% (% elanikkonnast), siis 2010 aastal osales kampaanial juba 6% elanikkonnast.

Viljandimaal koostati esimesed terviseprofiilid 2010 aastal – maakondlik, Paistu ja Saarepeedi vallas ning Viljandi ja Mõisaküla linnas. Perspektiivis peaks olema igal omavalitsusel oma terviseprofiil ja tervisedenduse tegevuskava.

· Vabariigi Valitsus on 2008 aastal kinnitanud Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020, kuhu on ka planeeritud hulgaliselt meetmeid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Kahjuks aga ei toeta olemasolev seadus, Rahvatervise seadus ega eraldatavad ressursid nende meetmete ellu viimist. On vaja uut rahvatervise seadust ja seda toetavaid ressursse.

· Palju negatiivsed tervisenäitajad on seotud liigse alkoholi tarbimisega. Seega peaks maakonna tasandil liigse alkoholi tarbimise ennetamisega tegelema. Samas on maakondliku alkoholi ennetamise tegevuse kasutegur olematu, kui seda ei toeta riiklik alkoholipoliitika (reklaami keelustamine, kättesaadavuse piiramine, maksud).

Eesmärk: Vajadustest lähtuva, õiglase ja efektiivse tervishoiusüsteemi arendamine.

· Maakonnakeskusest kaugemal asuvad omavalitsused toetavad perearste kommunaalkulude maksmisega. Kahjuks ei tee seda kõik omavalitsused.

· Maapiirkonnas võiks perearstid töötada teiste kriteeriumite järgi kui linnas. Näiteks järgmised ettepanekud:

· maapiirkonda uute perearstide saamiseks võiks olla riiklik abiprogramm nt õppelaenude kustutamine. See võiks olla riigi või selle kohaliku omavalitsus kanda, kelle haldusterritooriumi elanikest perearstinimistu valdavalt koosneb;

· maapiirkonda uute perearstide saamiseks võiks riigi poolt olla niinimetatud stardiraha nagu on noortel õpetajatel;

· haigekassa poolt:

- maapiirkondades praktiseerivad perearstid võiksid olla tasustatud suurema koefitsiendiga (praegune 1,5- kordne baseerub erinevatele vastuvõtukohtadele mitte konkreetselt paikkonnale);

- kaugusetasu peaks olema alates 1000 eurost kuus (praeguse 90 ja 256 asemel);

- arstidele, kes on saanud tasuta hariduse riigi poolt, võiks kehtestada kohustusliku töötamise aja Eestis (näiteks 3-5 aastat), mis kokkuvõttes tagaks stabiilselt arstide olemasolu riigis;

· taastada koolitervishoiu rahastamine koefitsiendile 1,0 (praegu 0,96), sest õpilased peaksid teatud osas olema allutatud kohustuslikule arstlikule kontrollile. Praegune rahastamine ei motiveeri ettenähtud töömahu juures perearste seda tegema.

· suurendada perearstide residentuuri kohtade arvu. Hetkel puudub arstidel igasugune konkurents, mistõttu esineb tervishoius ka kvaliteedi probleeme.

· Vajalik oleks, et hambaraviasutused tegutseksid kõigis omavalitsuskeskustes v.a. Viljandi linna ümbritsevate valdade keskustes. Hambaraviasutused puuduvad kolmes Viljandist 20 km kaugemal asuvas omavalitsuses (Mõisaküla, Kõpu, Halliste). Kõigile eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele ei ole tagatud hammaste ravi ja hambahaiguste profülaktika

2.2.6. Sotsiaalne turvalisus

Eesmärk: Laste ja lastega perede, eakate, puudega ja erivajadustega isikute ning vaeste kõrge elukvaliteet ja toimetulek

Hooldekodu ja hooldusravi kohti on maakonnas piisavalt. Perioodi jooksul on valminud erihoolekande teenust osutavad peremajad Karulas, lastehoolekande teenust osutavad peremajad Pärsti vallas, eakate hoolduseks on rajatud Lõhavere Ravi- ja hoolekandekeskus, SA Viljandi Hoolekandekeskuse juurdeehitus Viiratsis; Kolga-Jaani on ehitatud sotsiaalmaja.

Parandatud on hoolekandeasutuste tehnilist olukorda (kaldteed, liftid).

Kasvanud on sotsiaalteenuste kvaliteet ja hulk. Käivitunud on võlanõustamise teenus kõikidele abivajajatele ja paljulapseliste perede abistamise programm „Toidupank“. 2010 aastal avati Viljandi naiste varjupaik.

Tänu koolitustele on laienenud tugiisikuteenuse osutamine.

· Isikliku abistaja- ja koduhooldusteenuse vajadus endiselt suur.

· Haigekassa poolt hooldusravi teenuse alarahastatus.

· Puudu on lastekaitsele suunatud sotsiaaltöötajatest.

Eesmärk: Tagada kõikide inimeste sotsiaalne kaasatus. Kõigil inimestel on võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskonna elus, sealhulgas töötada ja olla majanduslikult aktiivne.

Sotsiaalhoolekande korralduses on kasutusele võetud sotsiaalteenuste andmeregister (STAR) ja juhtumipõhine lähenemine.

Maakonnas pakutakse viipekeele tõlgi teenust ja nägemispuudega isikutel on paranenud võimalused muretseda arvuteid ja tarkvara.

Lapsehoiuteenuse riiklik rahastamine on võimaldanud lapsevanematel paremini korraldada puuetega laste hoidu.

· Maakonnas on puudu teenuseid psüühiliste erivajadustega inimestele (kogukonnas elamise teenus) ja vaimupuudega täiskasvanutele (päevakeskus).

Eesmärk: Ühendada erinevaid klientide toimetulekut toetavaid ressursse valdkonna sees ja sidusvaldkondade vahel.

Valminud on maakondlik õendushoolduse arengukava (2009)

Mitmed omavalitsused on teinud töötukassaga ühisprojekte pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks (Paistu, Mõisaküla, Viljandi).

Omavalitsuste koostöö hea näide on kõiki omavalitsusi ühendava SA Perekodu loomine ja tulevikus asenduskoduteenuse ja teiste sotsiaalteenuste osutamine. Spetsiifilisemate sotsiaalteenuste osutamiseks on ühe omavalitsuste ressurss väike ja eeldab koostööd.

Eesmärk: Abisõltuvuse ennetamine

Klientide abisõltuvuse ennetamiseks on maakonnas viidud läbi EQUAL- i projekt noorte emade tööturule tagasitoomiseks. Maakonnas on tekkinud uusi kolmanda sektori organisatsioone (MTÜ Teeme, MTÜ Päikesekillu Perekeskus jt), mis tegelevad ennetavate teenustega.

Eakate statsionaarset hooldust aitavad ennetada ka päevakeskused ja koduhooldusteenused. Päevakeskused tegutsevad Suislepas, Viiratsis, Võhmas, Viljandis, Abja-Paluojal ja Viljandi linnas.

2.2.8. Sport

Eesmärk: Läbi spordi luua eeldused ja tingimused, mis tagavad viljandimaalastele harmoonilise elu, loovuse ja kehalise vormisoleku.

Koolide juurde loodud sportimisvõimalused, kõikide Viljandimaa koolide juurde on rajatud või renoveeritud võimlad.

· Spordi valdkonna MTÜ-de toetamine sõltub kohalikest omavalitsustest, oleks vajalikud riiklikud toetused.

Eesmärk: Tagatud spordi tehnilise infrastruktuuri pidev arendamine laialdase spordiliikumise elluviimiseks, soodustades piirkondlike spordiklubide teket ja tööd noortega.

Valminud on Viljandi spordihoone juurdeehitus, ehitatud tennisehall, kapitaalselt remonditud Viljandi staadion.

Paistu valda rajatud Holstre-Polli tervisekeskus.

Eesmärk: Spordi viimine inimestele lähemale

Rahvaspordi valdkond hästi arenenud, hea koostöö meediaga.

Mitmed pikkade traditsioonidega üritused: ümber Viljandi järve jooks, pühapäevased ratta- ja suusamatkad Mulgi rattaralli. Uuemad ettevõtmised - suusamaraton, uisumaraton Viljandi järvel.

Viljandi järve ümber rajatud terviserada.

· Vajalik kergliiklusteede rajamine – vastav teemaplaneering algatatud

2.2.9. Tehnilised infrastruktuurid

 

Eesmärk: Tolmuvaba, kvaliteetne teedevõrk.

Kattega teede osakaal maakonnas on suurenenud. Enamik tiheasustusalasid läbivad maanteed on saanud tolmuvaba katte. Viljandi maakonnast on see näitaja väiksem vaid Valga- ja Põlvamaal.

Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee on viidud tugimaantee kategooriast põhimaantee kategooriasse.

Valminud Emajõe Jõesuu uus sild ja pealesõidud.

2010. aastal kehtestatud maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringus nähakse ette vajadust viia mustkatte alla kõik maakonna riigimaanteed, kus liigub ühistransport. Samas nähakse ette ka kergliiklusteede rajamise vajadust. 2010. aasta alguse seisuga oli Viljandi maakonnas rajatud vaid ligikaudu 10 km kergliiklusteid. Maakonnas on algatatud kergliiklusteede teemaplaneering, mille koostamisel tehakse aktiivselt koostööd kohalike omavalitsuste ja Maanteeametiga.

· Kattega teede osatähtsus maakonna riigiteedel on vabariigi keskmisest endiselt tunduvalt madalam.

· Viia mustkatte alla kõik maakonna riigimaanteed, kus liigub ühistransport.

· Kergliiklusteede rajamise vajadus.

Eesmärk: Kvaliteetne, stabiilne ja kiire andmeside võimalus üle maakonna.

Loodud on kiire, stabiilne ja kvaliteetne andmeside võimalus peaaegu üle kogu maakonna. Andmeside kiiruse osas on veel mõned üksikud kohad, mis vajaksid parandamist. Arendamisel on ülikiire andmeside võimaluste loomine.

Eesmärk: Tehniliste võimaluste piires kõik soovijad varustatud maagaasiga.

Maagaasi tarbimine maakonnas on olnud kasvava trendiga, suurim kasv toimus 2005. aastal, mil gaasi hakkas kasutama Viljandi Paalalinna uus kaugküttejaam.

Eesmärk: Töökindel elektri infrastruktuur ja kõik majapidamised varustatud elektrienergiaga

Toimub pidev elektri infrastruktuuri tõrkekindlamaks muutmine. Elektrivarustuse kvaliteet on muutunud paremaks.

· Maapiirkondades esineb elektrikatkestusi.

· Alternatiivenergiaid on kasutusele võetud suhteliselt vähe.

Eesmärk: Kvaliteetne ja optimaalne ühistranspordi võrgustik.

Teemaplaneeringus „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur” analüüsiti teenuste kättesaadavust ühistranspordiga. Ühistransport maakonnas suhteliselt hästi toimiv. Bussiliiklus kandikeskusest maakonnakeskuseni on tagatud elanikele vähemalt kaks korda päevas. Kriteeriumile mittevastavaid kante on neli.

Maakonnas on säilinud ühistranspordi liiniveo maht. Maakonnaliinidel on optimeeritud kasutatavate busside suurust. Bussiliinide täituvus on stabiilne, 21-23% aastas (normaalseks majandamiseks vajalik täituvus 23%).

Likvideeritud on Mõisaküla raudteeharu. 2007.aastal lõpetas Edelaraudtee kaubaveod Viljandi suunal, kui majanduslikult ebaotstarbeka tegevuse.

2011.aastal alustati raudtee tehnilise seisukorra parandamist, millega tõstetakse rongide liikumise kiirust 120 km/t.

2.3. Ettepanekud planeeringu edasiseks elluviimiseks ja uute teemaplaneeringute koostamiseks

Planeeringu edasiseks elluviimiseks tuleks üle vaadata strateegiad ja analüüsida põhjalikult planeeringu tegevuskava ning selgitada välja tegevused, mis on oma aktuaalsuse kaotanud või milliseid uusi tegevusi tuleks eesmärkide elluviimiseks rakendada. Uuendada tuleb ka maakonnaplaneeringu kaardimaterjal.

Maakonnaplaneeringu täpsustamiseks on algatatud teemaplaneering „Viljandi maakonna kergliiklusteed”, mille eesmärk on selgitada välja ja maakonna tasandil kokku leppida kergliiklusteede võrgustiku paiknemises ning rajamise prioriteetsuses. Kergliiklusteede kavandamisel lähtutakse eelkõige sotsiaalsetest vajadustest.

Maakonnaplaneeringu täpsustamiseks on kavandatud Soomaa teemaplaneeringu algatamine koostöös Pärnu maavalitsusega ning piirkonna kohalike omavalitsustega. Planeeringus käsitletakse Soomaa piirkonda koos oma mõjualaga. Planeeringu põhiülesanded on: piirkonna ruumilise arengu põhisuundade määratlemine ja prioriteetide täpsustamine, maa- ja vee-alade kasutamistingimuste määramine, olulisemate infrastruktuuriobjektide asukoha määramine, ettepanekute tegemine kaitseala kasutamistingimuste täpsustamiseks, piirkonna erinevate arengudokumentide sidumine ja vastuolude lahendamine.

3. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kehtestati maavanema korraldusega 30.12.05 nr 1300.

3.1. Teemaplaneeringu eesmärk ning ettepanekud

Teemaplaneeringu olulisemaks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama tasakaalustatud arengu maakonnas.

Planeeringus on määratletud:

· tuumalad ja koridorid rohelise võrgustiku toimimiseks (13 riikliku-, 16 maakondliku- ja 11 kohaliku tasandi tugiala).

· võimalikud konfliktikohad, mis võivad tekkida seoses rohevõrgu ning tehniliste infrastruktuuride ristumisega.

· 42 väärtuslikku maastikku (nendest 6 maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega maastikku, 13 maakondliku tähtsusega maastikku, 23 kohaliku tähtsusega maastikku).

· ilusa vaatega kohad

· kauni vaatega teelõigud

· kõrge puhkeväärtusega alad (8 ala)

· kõrge viljakusväärtusega põllualad

Planeeringuga on tehtud ettepanekud:

· nimetada 6 maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastikku rahvusmaastikeks

· Viljandi linna asustuse laienemise võimalikud suunad

· koostada kõikidele väärtuslike maastike aladele maastikuhoolduskavad

· määramiseks väärtuslike maastike aladel asuvate ajalooliste linnad ning asumid miljööväärtuslikeks aladeks

3.2. Teemaplaneeringu arvestamine üldplaneeringutes

Kõikides Viljandimaa üldplaneeringutes, mis on kehtestatud pärast teemaplaneeringu kehtestamist (10 kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus), on maakonna teemaplaneeringu alusel käsitletud rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke.

Maakonna taseme käsitlust on üldplaneeringutes rohelise võrgustiku maakasutustingimuste osas täpsustatud enamikes valla üldplaneeringutes. Rohelise võrgustiku piire on täpsustatud kuues ja formaalselt üle võetud neljas planeeringus. Piire on enamasti täpsustatud vastavalt üldplaneeringu mõõtkavale (maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus määratletud piirid viidud vastavusse üldplaneeringu mõõtkavaga).

Kolme valla üldplaneeringus on tehtud ka sisulisi muudatusi rohelise võrgustiku osas:

- Abja valla üldplaneeringus on tuumalade ümber määratud puhveralad ja moodustatud kolm uut tugiala.

- Tarvastu valla üldplaneeringus on võrgustikku tihendatud - moodustatud uusi tuumalasid ja koridore.

- Pärsti valla üldplaneeringus on võrgustikku tihendatud - moodustatud uusi tuumalasid ja koridore.

Maakonna teemaplaneeringus on määratud läbi Viljandi linna läbivate rohealade kaks rohelise võrgustiku koridori, et tagada maakonna rohelise võrgustiku sidusus. Viljandi linna üldplaneering täpsustab rohelise võrgustiku alade piire ja kasutustingimusi.

Maakonnaplaneeringus seatud väärtuslike maastike kasutustingimusi on arvestatud kõikide valdade üldplaneeringutes. Planeeringutes on täiendatud maakasutustingimusi, maastike piirid on enamasti jäetud täpsustamata (va Pärsti valla üldplaneering).

Üldplaneeringute koostamisel on tehtud ettepanekud väärtuslike maastike aladel asuvate ajalooliste linnade ning asumite määramiseks miljööväärtuslikeks aladeks.

Täpsustatud on väärtuslike maastike piire ja kasutustingimusi. Näiteks Pärsti vallas üle 47 hindepunktiga väärtuslikel põllumaadel ei ole lubatud põllumassiivide kasutusotstarvet muuta.

 

3.3. Üldplaneeringutest tulenevad teemaplaneeringu muudatused

Kehtestatud üldplaneeringute alusel ei ole teemaplaneeringusse tehtud ühtegi muudatusettepanekut. Mõnede üldplaneeringute puhul planeeringu koostaja esitas muudatusettepanekuna väärtusliku maastiku või rohelise võrgustiku piiri täpsustused. Sellisel juhul järelevalve käigus selgitati, et väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku piiride täpsustamine on üldplaneeringu ülesanne, millega ei kaasne teemaplaneeringu muudatust.

3.4. Teemaplaneeringu arvestamine riigi tasandil

Teemaplaneeringuga tehakse ettepanek määratleda rahvusmaastikeks 6 Viljandi maakonna väärtuslikku maastikku: Olustvere – Jaska maastik, Viljandi linn, järv ja lähem ümbrus, Heimtali maastik, Soomaa Rahvuspark, Halliste org Abja ja Karksi-Nuia vahel, Karksi ürgorg.

Riigi tasandil ei ole rahvusmaastikke määratletud.

Realiseerunud on ettepanekud Natura 2000 alade moodustamiseks, kuhu kuulus 26 ala, millest 15 oli olemasolevad kaitsealad või nende osad ja 11 uut ala.

 

3.5. Planeeringus kavandatud jätkutegevuste elluviimine

Väärtuslike maastike määratlemisele maakonna tasandil peaks järgnema maastikuhoolduskavade koostamine, mille põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid, on aluseks väärtuslike maastike säilitamisele ja taastamisele.

Pilootprojekti käigus koostati maastikuhoolduskavad kolmele väärtusliku maastiku alale: Viiratsi valla, Halliste valla Õisu-Kaarli-Ülemõisa maastikuala, Pärsti valla Sinialliku järve ümbrus. Alade valikul sai määravaks kohalike elanike entusiasm ja valmisolek hooldustöödes kaas lüüa.

Hoolduskavade koostamisele järgnesid kahel alal maastikuhooldustööd - Tänassilma jõe oru ja Õisu-Kaarli-Ülemõisa maastikualal.

Õisu-Kaarli-Ülemõisa maastikuala on hea näide, kus maastikuhooldus on järjepidev, vaated Õisu järvele ja Õisu mõisale hoitakse jätkuvalt avatuna.

3.6. Planeeringu edasine elluviimine

Teemaplaneeringu ülesandeks on hoolitseda selle eest, et nende maastike ja paikade väärtused säiliksid ka tulevaste põlvede jaoks. Paljud maastikulised väärtused ei vaja mitte niivõrd seaduse kaitset, kui maaomaniku hoolitsevat kätt ja jätkuvat majandamist.

Edasised ülesanded ja ettepanekud planeeringu elluviimisel:

· maastikuhoolduskavade koostamine väärtuslikele maastikualadele

· väärtuste teadvustamine, kohalike elanike teadlikkuse tõstmine

· väärtuslike maastike aladel paiknevate külade miljööväärtuste väljaselgitamine, kasutamistingimuste määratlemine

· rahaliste vahendite leidmine ja vastavate programmide tutvustamine kohalikul tasandil

· maakonnaplaneeringu uuendamise käigus analüüsida läbi ka teemaplaneering

· erinevate tasandite arengukavade, metsamajanduskavade, veemajanduskavade, maakorralduskavade jne koostamisel ja ellu viimisel tuleks enam arvestada teemaplaneeringut (üldplaneeringuid nendes kohalikes omavalitsustes, kus üldplaneering on kehtestatud pärast teemaplaneeringu kehtestamist)

· üleriigilise planeeringu koostamisel arvestada teemaplaneeringuid.

4. Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur”

4.1. Teemaplaneeringu eesmärk, elluviimine ja ettepanekud

Planeeringu põhieesmärk on ruumilise analüüsi ja kavandamise tulemusena teha ettepanekuid sotsiaalse infrastruktuuri teenuste ruumilise paigutuse ja kättesaadavuse osas. Sotsiaalse infrastruktuuri teenuste hea kättesaadavus on maa-asustuse tasakaalustatud arengu aluseks.

Statistikaameti andmetel oli Viljandi maakonna rahvaarv 2000.aastal 58 110, 2008.aastal 52 2001 ja 2010. aastal 50770. Rahvaarvu vähenemine iseloomustab kogu Eestit, aga Viljandi maakonna rahvaarv on vähenenud suhteliselt rohkem kui Eestis keskmiselt. Kõige vähem on rahvaarv vähenenud Viljandi linna ümbritsevates ja enim maakonna äärealadel asuvates omavalitsusüksustes.

Planeeringu kehtestamisest on möödunud lühike periood. Seega ei ole veel võimalik anda põhjalikumat hinnangut kõikide kavandatud eesmärkide täitmise kohta.

· Mõnedes kantides, kus piirkondlike perearstide kohad on täitmata, on problemaatilisemaks muutunud perearsti kättesaadavus

· Planeeringus on tehtud ettepanek rajada tolmuvaba kate teedele, kus liigub ühistransport. Maanteeamet on mitmel pool alustanud teede tolmuvaba katte ehitamist.

· Maavanem algatas 2011. aasta algul kergliiklusteede teemaplaneeringu. Planeeringu üks eesmärke on kavandada meetmed teenuste kättesaadavuse parandamiseks ning liikumise ohutumaks muutmiseks. Kergliiklusteede võrgustik on oluline linnalähedaste kantide ühendamiseks linnadega ning keskuskantide ühendamiseks keskuste lähipiirkondadega.

· Maakonna ühistranspordi kavandamisel on arvestatud teemaplaneeringu ettepanekutega.

Eesmärkide täitmisel on oluline:

· planeering on aluseks erineval tasandil valdkondlike arengudokumentide koostamisel.

· planeering tuleks võtta aluseks riiklike ning maakondlike programmide ja meetmete

väljatöötamisel, rakendamisel ning investeeringute suunamisel

· planeering on aluseks erinevate projektide hindamisel ja rahastamise otsustamisel.

Planeeringust tulenevad ettepanekud regionaalprogrammide algatamiseks või täiendamiseks:

· Teenusebusside programm – esmatarbekaupade-, apteegi-, raamatukogu-, panga kino-

jne teenuste kättesaadavuse tagamiseks probleemsetes piirkondades.

· Maapiirkondades tegutsevate kvalifitseeritud spetsialistide toetamise programm

(õpetajad, kultuuritöötajad, perearstid, -õed, proviisorid jne).

Monitooringut planeeringu elluviimise üle teostab maavanem koostöös kohalike omavalitsustega. Planeering vaadatakse üle aastatel 2012 ja 2015. Hinnatakse, kas teenuste kättesaadavus probleemsetes piirkondades on paranenud. Hindamisel võetakse aluseks planeeringus esitatud teenuste kättesaadavuse kriteeriumid. Ülevaatamise tulemuste põhjal tehakse täiendused maakonnaplaneeringusse ja tegevuskavasse. Tulemustest informeeritakse vastavaid ministeeriume.

5. Maakonnaplaneeringute ülevaatamise kokkuvõte

           Tabel 1 

Maakonnaplaneeringud

Jrk. nrPlaneeringKehtestatiMuudatuste

arvHinnang tegevuskava elluviimisele

1.Maakonnaplaneering18.03.1999 -Paljud tegevused ellu viidud, tegevuskava vajab põhjalikku analüüsimist ja uuendamist

2.Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused30.12.2005 -Tegevuskava täitmine rahuldav, vajaks läbi analüüsimist, täiendamist.

3.Maakonna sotsiaalne infrastruktuur01.02.2011 -Planeeringu kehtestamisest möödunud liiga lühike ajaperiood

Riiklikes arengukavades üldiselt kajastuvad maakonnaplaneeringute põhimõtted. Samas mitmete rakendusotsuste juures on tekkinud vastuolud. (Näiteks postkontorite sulgemine maapiirkondades.)

Edaspidi tuleks riiklike arengukavade rakendusmeetmete koostamise juures arvestada maakonnaplaneeringutega. Rakendusmeetmetes peaks olema ka sätted, mis võimaldavad toetada kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu põhiseid arendusi. See suunaks omavalitsused üldplaneeringute kehtestamisele.

Maakonnaplaneeringu põhimõtteid ja tegevuskava tuleks rohkem arvestada ka maakonnatasandi otsustuste juures.

6. Ülevaade planeeringualasest olukorrast maakonnas

Tabel 2

6.1. Üldplaneeringud maakonna valdades ja linnades

Jrk

nrPlaneeringKehtestatudSisaldab maakonnaplaneeringu muudatusi (koguarv)Muudetud kehtestatud detail- planeeringu alusel (koguarv)*

1Abja valla üldplaneering14.08.200802

2Halliste valla üldplaneering15.12.201000

3Karksi valla üldplaneering21.06.200602

4Kolga-Jaani valla üldplaneering18.01.199901

5Kõpu valla üldplaneering 06.200601

6Kõo valla üldplaneering 06.200100

7Mõisaküla linna üldplaneering--0

8Paistu valla üldplaneering--0

9Pärsti valla üldplaneering19.04.200606

10Saarepeedi valla üldplaneering11.12.200801

11Suure- Jaani valla üldplaneering27.11.200802

12Tarvastu valla üldplaneering06.02.200800

13Viiratsi valla üldplaneering 03.200703

14Viljandi linna üldplaneering 07.201000

15Võhma linna üldplaneering23.01.200102

Lisaks tabelis kajastatud üldplaneeringutele on koostatud Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, mis hõlmab järve ümbritsevate valdade (Viljandi maakonnas Kolga-Jaani, Viiratsi ja Tarvastu, Valga maakonnas Puka ja Põdrala ning Tartu maakonnas Rannu ja Rõngu vallad) järvega külgnevaid alasid. Planeering on kehtestatud vastavate valdade vallavolikogude poolt 2003 aastal.

Üldplaneeringuid ei ole kehtestatud:

Paistu vald – planeering on algatatud 2006.aastal, koostatud valla oma jõududega, kuid menetlemine takerdunud tõenäoliselt valla ametnike ülekoormatuse tõttu.

Mõisaküla linn – planeering on algatatud 2005. aastal, linnavalitsuses puudub kompetents oma jõududega planeeringu koostamiseks, konsultandi kaasamiseks puuduvad vahendid. Maavalitsus on oma abi pakkunud.

6.2. Kohalike omavalitsuste planeeringualane haldussuutlikkus 

Tabel 3

Valdade ja linnade ruumilise planeerimisega tegelevate spetsialistidega varustatus

Jrk nrVald/linnPlaneerimis-spetsialisti

ametinimetusErialane haridus*Muu haridusErialase haridusega töötajate arv*

1Abja valdmajandusnõunik-meh insener0

2Halliste valdmajandusnõunik-keskkonnamajandus0

3Karksi valdehitusinsener-ehitusinsener0

4Kolga-Jaani valdarendusnõunik-metsandus0

5Kõpu valdarendusnõunik-metsamaj.insener0

6Kõo valdasevallavanem-metsamajandus0

7Mõisaküla linnmaa- ja ehitusspetsialist-maaparandus0

8Paistu valdehitusnõuniktehnik-arhitekt1

9Pärsti valdarendusnõunik-agronoom0

10Saarepeedi valdmaanõunik-keskkonnamajandus0

11Suure-Jaani valdarhitektarhitekt1

12Tarvastu valdmajandusnõunik-agronoom0

13Viiratsi valdkeskkonnaspetsialist-agronoom0

14Viljandi linn*peaarhitektarhitekt2

15Võhma linnmaakorraldaja-maakorraldaja0

*Linnades ja valdades, kus on olemas eraldi planeerimisüksus, anda planeeringu-üksuse juhi ametinimetus ja erialane haridus ning planeerimisüksuse erialase haridusega töötajate arv. Erialaseks hariduseks saab pidada arhitekti, planeerija või geograafi kõrgharidust.

Planeerimisalase tegevuse korraldamine ja planeeringute menetlemine on kohalikes omavalitsustes aastate lõikes paranenud. Spetsialistid on saanud pidevalt sellealast koolitust. Pigem jääb vajaka planeeringulahenduste kaalutletud põhjendamise oskusest planeeringu koostamise ja kehtestamisotsuste juures.

6.3. Planeeringute sisuline kvaliteet

Üldplaneeringud jagunevad kaheks:

· planeeringud, mille on kohalik omavalitsus koostanud sisuliselt oma jõududega, kaasates konsultanti protsessi ülesehitamisel või vormistamisel. Nende puhul on rohkem arvestatud piirkonna omapäraga, planeeringu koostamise protsess on toimunud ühtse meeskonnatööna. Planeering on läbikaalutum ja sisukam.

· planeeringud, mis on tellitud tervikuna konsultatsioonifirmalt. Planeeringud on koostatud vormistuslikult korrektselt, kuid kohaliku sisendi osatähtsus jääb tagasihoidlikumaks, planeeringulahendused on kohalikest huvidest lähtuvalt vähem põhjendatud.

Üldplaneeringute koostamise praktika suurenedes on planeeringud muutunud sisukamateks, olemasoleva olukorra kirjeldused ning väljavõtted seadustest ja määrustest ei domineeri, on paigutatud lisadesse. Planeeringu põhikaust koosneb planeeringulahendusest.

Detailplaneeringud

Kohalikes omavalitsuses, kus planeeringute menetlemise praktika on suurem, jälgitakse rohkem ka sisu. Planeeringulahendustes ei pöörata tihti tähelepanu hoonestuse mahule ja selle paigutusele ning ei arvestata kavandatava hoonestuse sobivusega olemasolevasse keskkonda. Üleüldine probleem on see, et detailplaneeringuid koostatakse üksikutele kruntidele. Arendajate ja planeerijatega ei taheta vastuollu minna.

6.4. Vananenud üldplaneeringud

Vaatlusalusel perioodil on uue üldplaneeringu algatanud ja kehtestanud (2006) Pärsti vald. Varasem üldplaneering oli kehtestatud aastal 1996.

Üldplaneeringu ülevaatamise käigus on Kolga-Jaani vallavalitsus leidnud, et sisuliselt on vananenud üldplaneering, mis on kehtestatud 1999. aastal. Praeguses kehtivas üldplaneeringus on maakasutuse käsitlused liiga üldised. Uusi käsitlusi lahendamist vajavad Võrtsjärve põhjakalda alad, kus on hoogustunud puhkemajanduse areng. Üle vaatamist vajab strateegiliselt oluliste piirkondade maakasutus, arvestades viimase kümnendi ruumilisi ja majanduslikke arenguid.

6.5. Maavanema järelevalve kohalike omavalitsuste planeeringute üle

Tabel 4

PlanS § 23 kohane järelevalve üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise üle 

AastaTeostatud järelevalvetSh vastuväi­dete ära­kuulamisiSaavutatud kokkuleppeidMärkused, selgitused, põhilised eksimused planeeringute menetlemisel

Üld-planeeringudDetail-planeeringud

2005922Planeeritavate hoonete mahud, puhkeala rajamine Võrtsjärve äärde.

200632122Üldplaneeringu puhul kodanik vaidlustas tee avalikuks kasutuseks määramise. Kokkulepet ei saavutatud. Detailplaneeringu puhul vaidlustati hoone maht.

200722343Mänguväljaku asukoht, planeeringu algatamine kõrge viljakusega põllumaale, paisjärve rajamine, hoonete mahud ja ebasobiv funktsioon

200842543Puhkealaks määratud maa-ala maakasutustingimused ÜP-s, ebasobivad mahud, kaupluse kavandamine miljööalale,

20091510Haljastuse rajamine tööstushoonete juurde

20102800

Kokku111011310

6.6. Planeerimisalased kohtuvaidlused kohalikes omavalitsustes

Tabel 5

Valdade ja linnade planeerimisalased kohtuvaidlused (alates 1.01.2005)

Jrk

nrVald/linnVaidlusalune planeering1. või 2. astme kohtu otsuse nr.

Vaidluse teema ja otsuse sisu

1.Karksi valdKarksi valla üldplaneering3-06-1651Üldplaneeringus eratee avalikuks kasutuseks määramine.

Kohus leidis, et vald ei ole planeeringulahenduse väljatöötamisel piisavalt kaalutlenud.

2.Viljandi linnViljandi linn, kv nr 41 detailplaneering3-08-1008Planeeritava hoonestuse kõrgus ning haljastus halvendavad kaebaja valgustingimusi.

3Pärsti valdDetailplaneeringu algatamata jätmine3-07-1482Maakonnaplaneeringus ja valla üldplaneeringus väärtuslikuks põllumaaks määratletud maa-alale 23- krundiga hoonestusala kavandamine.

Tabel 6

Riigikohtusse jõudnud planeeringuvaidlused (alates 1.01.2005)

Jrk nrVald/linnVaidlusalune planeeringRiigikohtu otsuse nrVaidluse teema ja otsuse sisu

1Karksi vald  Karksi valla üldplaneering 3-7-1-3--149 Üldplaneeringus eratee avalikuks kasutuseks määramine.

7. Ettepanekud maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste planeerimisalase võimekuse hoidmiseks ja parandamiseks ning maakonna ruumilise arengu tagamiseks

Maavalitsuse ruumilise planeerimise võimekuse hoidmiseks oleks eelkõige vajalik struktuuris tagada vähemalt kahe planeeringute valdkonna spetsialisti olemasolu. Nende ametikohustused peaksid piirduma vastava valdkonna küsimuste lahendamisega, st, et neid ei koormataks teiste valdkondade tööülesannetega. Praktika on näidanud, et kõige sisukamad on kohapealsete jõududega koostatud planeeringud. (Konsultante võiks kasutada mõningate uuringute teostamiseks või protsessi juhtimiseks.) Planeeringuprotsessis ise ühise meeskonnana osalemine on oluline parima tulemuse seisukohalt. Seetõttu on oluline tugeva planeeringu- ja arendusüksuse olemasolu ning nende omavaheline koostöö.

Maavalitsuste haldusalas olevate valdkondade (hariduse-, kultuuri-, tervishoiu-, sotsiaalvaldkond jne) juures peaksid olema rakendatud vastavad arendusspetsialistid, kelle ülesanne oleks vastava valdkonna pikema perioodi arendusküsimustega tegelemine ja koostöö maavalitsuse ruumilise planeeringu üksusega. See tagaks maakonna tasandil arengute kavandamisel kõige optimaalsemate lahenduste leidmise ja investeeringute tasakaalustatud suunamise.

Kohalike omavalitsuste planeeringute analüüsist nähtub, et planeerimispraktika on maakonnas väga ebaühtlane. Leidub veel valdasid ja linnu, kus kogu planeerimisseaduse kehtivuse ajal on koostatud mõni detailplaneering ja seni veel puuduvad üldplaneeringud. Samas on omavalitsusi, kus on koostatud või algatatud uue üldplaneeringu koostamine. Kohalikud omavalitsused aktsepteerivad tihti ebaprofessionaalselt koostatud detailplaneeringuid. Ehitusprojektid ei vasta tihtipeale detailplaneeringutele ja on arhitektuurselt nõrgal tasemel. Pikema planeerimispraktika ja kompetentsete spetsialistide olemasolul taolisi probleeme ei esine. Samas vallal, kus aastas koostatakse üks detailplaneering, ei ole mõttekas vastavat spetsialisti palgal hoida.

Maavalitsus on korraldanud kohalikele omavalitsustele koostöös erinevate ametkondadega planeeringuala koolitusi.

· Kohalikel omavalitsustel oleks otstarbekas rakendada mitme peale ühised planeerimisspetsialistid, samuti arhitekti kutsega spetsialiste, kes suunaksid ruumilist arengut ning projekteerimis- ja ehitustegevust.

· Maapiirkondades jätab tihtipeale soovida hoonestuse arhitektuurne pilt nii ümberehituste-, renoveerimiste- kui ka uusehitiste osas. Paljudes kohtades on miljööväärtuslikele aladele ehitatud arhitektuurselt sobimatuid hooneid ja kasutatud ebasoovitavaid ehitusmaterjale ning –võtteid. Selle vältimiseks võiks ühe variandina kaaluda maakonnaarhitekti ametikoha taasloomist, kes koordineeriks arhitektuurivaldkonna küsimusi maakonnas, viiks maakonnas ellu riiklikku arhitektuuripoliitikat.

· Üheks võimaluseks oleks ka maakondlike kohalike omavalitsuste liitude juurde maakondlike planeerimisbüroode loomine, kus vastavad spetsialistid lahendaksid eelpool toodud küsimusi. Niisuguse üksuse käivitamine vajaks riigipoolset tuge.