Pärnumaa Maakonnaplaneeringute ülevaade

-----Original Message-----

From: Postipoiss [mailto:[email protected]]

Sent: Monday, June 20, 2011 1:52 PM

To: Siseministeerium

Subject: Pärnu Maavalitsus, Pärnu Maavalitsus, Anu Sommer, Kiri,

20.06.2011, 9-7/1590, Maakonnaplaneeringute ...

Asutus: Pärnu Maavalitsus

Osakond: Pärnu Maavalitsus

Saatja: Sommer, Anu

Dokumendi liik: Kiri

Reg. kpv.: 20.06.2011

Reg. nr.: 9-7/1590

Pealkiri: Maakonnaplaneeringute ülevaatamine

Lisa 1

KANTIDE KOONDTABEL rahvaarvu muutuste kohta aastate 2006. ja 2011. võrdluses

Jrk

nr

Kohalik omavalitsus /

Kant (Kanditüüp)

Rahvaarv Rahvaarvude vahe Vanusegrupid Rahvaarvu prognoos aastani

2015

07.11.

2006

01.01.

2011

Abs.

näitajad

% 0-5 6-15 65+ 2008 2011

Abs. % Abs. % Abs. %

Vahe Vahe

(%) Vahe Vahe

(%) Vahe Vahe

(%)

Are vald

1 Are (LK) 792 819 +27 +3 48 6 71 9 129 16 pigem kasvav stabiilne

0 0 -72 -50 +22 +21

2 Suigu (LK) 438 454 +16 +4 14 3 50 11 72 16 stabiilne stabiilne

-12 -46 -27 -35 +8 +13

Audru vald

3 Aruvälja (LK) 428 473 +45 +11 28 6 62 13 56 12 stabiilne stabiilne

0 0 -22 -26 +2 +4

4 Audru (LKK) 2593 3059 +466 +18 247 8 336 11 437 14 kasvav kasvav

+94 +61 -98 -23 +111 +34

5 Jõõpre (LK) 681 718 +37 +5 35 5 91 13 112 16 kasvav stabiilne

-13 -27 -52 -36 +12 +12

6 Kihlepa-Soomra (LK) 297 339 +42 +14 19 6 38 11 61 18 stabiilne stabiilne

-4 -17 -11 -22 +14 +30

7 Lindi (LK) 767 862 +95 +12 43 5 78 9 164 19 kasvav pigem kasvav

+1 +2 -41 -34 +55 +51

Halinga vald

8 Enge (ÄK) 136 156 +20 +15 11 7 12 8 29 19 pigem kahanev pigem kahanev

+8 +267 -6 -33 +7 +32

9 Halinga (MK) 185 204 +19 +10 10 5 20 10 40 20 pigem kahanev pigem kahanev

-4 -29 -5 -20 +16 +67

10 Libatse (MK) 769 704 -65 -9 39 6 73 10 87 12 pigem kahanev pigem kahanev

-5 -11 -90 -55 +28 +48

11 Mõisaküla (ÄK) 217 205 -12 -6 15 7 20 10 35 17 pigem kahanev pigem kahanev

+3 +25 -21 -51 -4 -10

12 Pärnu-Jaagupi (MKK) 1566 1469 -97 -6 74 5 105 7 319 22 kahanev kahanev

+9 +14 -125 -54 +53 +20

13 Vahenurme (MK) 511 482 -29 -6 25 5 37 8 95 20 pigem kahanev kahanev

-9 -26 -66 -64 +7 +8

Häädemeeste vald

14 Häädemeeste (MKK) 1355 1292 -63 -5 56 4 134 10 241 19 pigem kasvav pigem kahanev

-34 -38 -104 -44 +35 +17

15 Kabli (MK) 692 635 -57 -8 23 4 73 11 114 18 stabiilne pigem kahanev

-26 -53 -57 -44 +6 +6

16 Massiaru (ÄK) 251 243 -8 -3 12 5 25 10 61 25 pigem kahanev kahanev

-8 -40 -15 -38 +17 +39

17 Soometsa (LK) 105 119 +14 +13 4 3 13 11 24 20 pigem kasvav stabiilne

-6 -60 -9 -41 +12 +100

18 Treimani (MK) 616 594 -22 -4 29 5 55 9 121 20 stabiilne kahanev

-6 -17 -39 -41 +4 +3

Kihnu vald

19 Kihnu (ÄK) 489 706 +217 +44 38 5 55 8 116 16 stabiilne stabiilne

+9 +31 -15 -21 +24 +26

Koonga vald

20 Irta (MK) 102 101 -1 -1 8 8 16 16 13 13 pigem kahanev pigem kahanev

-3 -27 -4 -20 -3 -19

21 Koonga (MKK) 406 373 -33 -8 22 6 30 8 64 17 pigem kahanev kahanev

-1 -4 -50 -63 +15 +31

22 Kõima (ÄK) 87 98 +11 +13 5 0 8 -72 22 +22 kahanev kahanev

0 0 -2 -20 +4 +22

23 Lõpe (MK) 362 378 +16 +4 17 4 34 9 66 17 kahanev pigem kahanev

-4 -19 -33 -49 +29 +78

24 Mihkli (ÄK) 76 77 +1 +1 4 5 4 5 18 23 stabiilne kahanev

+1 +33 -6 -60 -2 -10

25 Oidrema (MK) 158 132 -26 -17 9 7 12 9 26 20 stabiilne kahanev

0 0 -18 -60 -3 -12

26 Tarva (ÄK) 45 53 +8 +18 1 2 3 6 6 11 pigem kahanev pigem kahanev

0 0 -3 -50 -6 -50

Lavassaare vald

27 Lavassaare (LK) 549 533 -16 -3 38 7 47 9 111 21 stabiilne pigem kahanev

+3 +8 -35 -43 -4 -3

Paikuse vald

28 Paikuse (LKK) 2297 3198 +901 +39 289 9 411 13 397 12 kasvav kasvav

+152 +111 +14 +4 +148 +59

29 Seljametsa (LK) 552 710 +158 +29 53 7 66 9 84 12 kasvav kasvav

0 0 -46 -41 +28 +50

Saarde vald

30 Jäärja (ÄK) 92 63 -29 -31 3 5 4 6 10 16 stabiilne kahanev

-4 -57 -12 -75 -5 -33

31 Kanaküla (ÄK) 160 147 -13 -8 9 6 14 10 32 21 kahanev kahanev

0 0 -11 -44 -8 -20

32 Kilingi-Nõmme

(MKK)

2251 2021 -230 -10 89 4 165 8 505 25 kahanev kahanev

-21 -19 -215 -57 +44 +10

33 Laiksaare (ÄK) 82 72 -10 -12 6 8 6 8 20 28 kahanev kahanev

-2 -25 -1 -14 0 0

34 Lodja (MK) 316 257 -59 -19 21 8 17 7 49 19 pigem kahanev kahanev

+1 +5 -22 -56 -4 -8

35 Saarde (MK) 439 570 +131 +30 20 4 50 9 89 16 stabiilne pigem kahanev

-8 -29 -19 -28 +9 +11

36 Tali (MKK) 500 465 -35 -7 16 3 41 9 92 20 pigem kahanev kahanev

-20 -55 -56 -58 +18 +24

37 Tihemetsa (MKK) 1055 754 -301 -29 29 4 56 7 178 24 stabiilne kahanev

-24 -45 -110 -66 +16 +10

38 Tõlla (ÄK) 95 95 0 0 3 3 7 7 17 18 pigem kahanev kahanev

-4 -57 -15 -68 +2 +13

39 Veelikse (ÄK) 128 113 -15 -12 3 3 9 8 21 19 pigem kahanev kahanev

-11 -79 -12 -57 -5 -19

Sauga vald

40 Sauga (LK) 1586 2256 +670 +42 234 10 219 10 259 11 kasvav kasvav

+159 +212 -41 -16 +91 +54

41 Tammiste (LÜ) 615 1144 +529 +86 98 9 118 10 114 10 kasvav kasvav

+55 +128 +51 +76 +9 +9

42 Urge (LÜ) 422 547 +125 +30 32 6 43 8 98 18 kasvav kasvav

-1 -3 -18 -30 +18 -23

Sindi linn

43 Sindi (LKK) 4233 4267 +34 +1 266 6 390 9 825 19 stabiilne pigem kahanev

+22 +9 -192 -33 +72 +10

Surju vald

44 Kikepera (ÄK) 88 88 0 0 0 0 13 15 11 13 pigem kasvav pigem kahanev

-9 -100 -4 -24 +4 +57

45 Ristiküla (MK) 209 190 -19 -9 8 4 22 12 34 18 stabiilne pigem kahanev

+2 +33 -16 -42 +6 +21

46 Surju (MKK) 806 790 -16 -2 53 7 93 12 121 15 stabiilne stabiilne

+2 +4 -25 -21 -1 -1

Tahkuranna vald

47 Uulu (LKK) 1201 1494 +293 +24 93 6 183 12 193 13 kasvav kasvav

+23 +33 -2 -1 +39 +25

48 Võiste (LK) 767 824 +57 +7 57 7 70 8 141 17 pigem kasvav pigem kasvav

+19 +50 -42 -38 +4 +3

Tootsi vald

49 Tootsi (MK) 1076 839 -237 -22 27 3 46 5 255 30 kahanev kahanev

-23 -46 -91 -66 +12 +5

Tori vald

50 Jõesuu (MK) 566 556 -10 -2 35 6 39 7 95 17 stabiilne pigem kahanev

+4 +13 -45 -54 +12 +14

51 Selja (MK) 988 845 -143 -14 43 5 81 10 129 15 stabiilne pigem kahanev

-12 -22 -130 -62 +11 +9

52 Tori (MKK) 1112 1079 -33 -3 71 7 104 10 164 15 stabiilne stabiilne

+12 +20 -55 -35 +24 +17

Tõstamaa vald

53 Kastna (MK) 115 108 -7 -6 4 4 6 6 17 16 stabiilne pigem kahanev

-2 -33 -17 -74 -3 -15

54 Kavaru (ÄK) 73 59 -14 -19 2 3 2 3 9 15 stabiilne pigem kahanev

-1 -33 -5 -71 -5 -36

55 Manija (MK) 38 47 +9 +24 0 0 3 6 15 32 pigem kahanev pigem kahanev

-2 -100 0 0 +6 +40

56 Pootsi (MK) 144 133 -11 -1 7 5 6 5 29 22 stabiilne pigem kahanev

-2 -22 -15 -71 -3 -9

57 Seliste (MK) 157 169 +12 +8 8 5 19 11 29 17 pigem kasvav pigem kahanev

-7 -47 -10 -34 +3 +12

58 Tõhela (ÄK) 197 191 -6 -3 7 4 24 13 39 20 stabiilne pigem kahanev

-4 -36 -14 -37 -4 -9

59 Tõstamaa (MKK) 810 756 -54 -7 29 4 74 10 138 18 stabiilne pigem kahanev

-33 -53 -57 -44 +18 +15

Varbla vald

60 Paadrema (ÄK) 405 258 -147 -36 7 3 21 8 53 21 kahanev kahanev

-10 -59 -16 -43 +10 +23

61 Paatsalu (ÄK) 85 104 +19 +22 7 7 11 11 19 18 kahanev pigem kahanev

+3 +75 +7 +175 +1 +16

62 Saulepi (MK) 202 275 +73 +36 13 5 19 7 62 23 pigem kasvav pigem kahanev

0 0 -9 -32 +21 +51

63 Varbla (MKK) 405 308 -97 -24 18 6 31 10 75 24 kahanev kahanev

-16 -47 -25 -45 -5 -6

Vändra vald

61 Kaansoo (ÄK) 152 135 -17 -11 9 7 12 9 27 20 pigem kahanev kahanev

+4 +80 -18 -60 -1 -4

62 Kadjaste (MK) 466 457 -9 -2 32 7 50 11 71 16 pigem kasvav stabiilne

-4 -11 -43 -46 +1 +1

63 Kaisma (MKK) 533 519 -14 -3 22 4 41 8 102 20 pigem kahanev kahanev

-10 -31 -46 -53 +10 +11

64 Pärnjõe (MK) 445 527 +82 +18 37 7 74 14 69 13 pigem kahanev stabiilne

+10 +37 +2 +3 -5 -7

65 Suurejõe (MK) 363 378 +15 +4 23 6 38 10 70 19 stabiilne pigem kahanev

-6 -21 -47 -55 +27 +63

66 Vihtra (MK) 350 334 -16 -5 15 4 38 11 69 21 stabiilne kahanev

-11 -42 -19 -33 +20 +41

67 Viluvere (ÄK) 56 59 +3 +5 1 2 5 8 15 25 kahanev kahanev

-2 -67 -3 -38 +1 +7

68 Vändra (MK) 612 543 -69 -11 stabiilne kahanev

Vändra alevi vald

69 Vändra alev (MKK) 2664 2563 -101 -4 120 5 253 10 465 18 kahanev kahanev

-34 -22 -221 -47 +48 +12

Pärnu linn

Pärnu (LKK) 42930 2947 7 3961 9 8761 20

KOKKU 89705 5767 6 8537 10 16807 19

Pärnu maakonna planeeringute ülevaatamine

ja planeerimisalase olukorra hinnang

seisuga 6.03.2011

Pärnu Maavalitsus

20.06.2011

2

Sisukord

1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3

2. Maakonnaplaneeringute ülevaatamine......................................................... 3

2.1. Maakonnaplaneeringute ülevaatamise kokkuvõte .............................................................. 3 2.1.1 Olulisemad ettepanekud kehtestatud maakonnaplaneeringute elluviimiseks, mille

realiseerimiseks on vajalik ministeeriumide tugi ning koostöö ............................................... 5 2.2. Pärnu maakonna planeering ................................................................................................ 6

2.2.1. Pärnu maakonna planeeringus seatud strateegiliste põhieesmärkide täitmine ............... 7

2.2.2. Hinnang planeeringus seatud eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta teemavaldkondade kaupa. ........................................................................................................ 8

2.2.3. Vajadus uute teemaplaneeringute koostamiseks .......................................................... 15 2.3. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ .............................................................................................................. 16

2.4. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008- 2015“ ......................................................................................................................................... 20

3. Ülevaade planeerimisalasest olukorrast Pärnu maakonnas ....................... 23

3.1. Ülevaade kehtivatest üldplaneeringutest............................................................................ 23 3.2. Kohalike omavalitsuste planeerimisalane tegevus............................................................. 24

3.3. Maavanema järelevalve planeeringute koostamise üle ...................................................... 26 3.4. Planeeringutega seotud kohtuvaidlused ............................................................................. 27

3.5. Ettepanekud maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste planeerimisalase võimekuse hoidmiseks ja parandamiseks ning maakonna ruumilise arengu edendamiseks....................... 32

3.5.1 Ettepanekud planeerimisalase võimekuse parandamiseks ............................................ 32

3.5.2 Ettepanekud maakonna ruumilise arengu edendamiseks .............................................. 33

Lisa 1 Kantide koondtabel rahvaarvu muutuste kohta aastate 2006. ja 2011. võrdluses

3

1. Sissejuhatus

Käesolev aruanne koosneb kahest osast: kehtestatud maakonnaplaneeringute ülevaatamise

analüüsist ja planeerimisalase olukorra ülevaatest Pärnumaal seisuga 6.03.2011. Esimene osa sisaldab kehtestatud maakonnaplaneeringute ülevaatamise kokkuvõtet, kõikide planeeringute ülevaatamise tulemusi ning selliseid ettepanekud planeeringute elluviimiseks, mille

realiseerimiseks on vajalik ministeeriumide tugi. Teises osas on esitatud ülevaade planeerimisalasest olukorrast Pärnumaal ning tehtud ettepanekud maavalitsuse ja kohalike

omavalitsuste planeerimisalase võimekuse hoidmiseks ja parandamiseks ning maakonna ruumilise arengu edendamiseks uute teemaplaneeringute koostamiseks. Töö on koostatud vastavalt planeeringute ülevaatamise juhendile „Nõuanded maakonnaplaneeringute

ülevaatamiseks ja maakonna planeerimisalase olukorra hindamiseks“.

Maakonnaplaneeringute ülevaatamine toimus koostöös Pärnu Maavalitsuse vastavate valdkondade spetsialistidega, kes on osalenud erinevate maakonnaplaneeringute koostamisel ja maakonna kohalike omavalitsuste planeerimisvaldkonna asjatundjatega. Looduskeskkonna osade

kohta on andnud oma hinnangud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni spetsialistid. Maakonnaplaneeringu teemajuhtidega viidi maavalitsuses läbi kolm nõupidamist, mille

tulemusena esitasid teemajuhid oma valdkonna analüüsid, hinnangud ja ettepanekud. 30.03.2011.a toimus seminar koos Pärnumaa kohalike omavalitsuse planeerimisspetsialistidega. Tagasisidena sai maavalitsus kohalikke omavalitsusi puudutavad vajalikud andmed, ettepanekud

ja seisukohad.

2. Maakonnaplaneeringute ülevaatamine

2.1. Maakonnaplaneeringute ülevaatamise kokkuvõte Pärnu maakonnas on kehtestatud või koostamisel järgmised maakonnaplaneeringud :

1) Pärnu maakonna planeering, algatatud Vabariigi Valitsuse korraldusega ja kehtestatud Pärnu maavanema 21.12.1998 korraldusega nr 164.

2) Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, algatatud Vabariigi Valitsuse 08.07.1999 korraldusega nr 763-k ja kehtestatud Pärnu maavanema 20.05.2003 korraldusega nr 80.

3) Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008- 2015“, algatatud Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldusega nr 48 ja kehtestatud Pärnu

maavanema 9.10.2008 korraldusega nr 112. 4) Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi koridori täpsustamine km 92,0-170.0", algatatud Pärnu maavanema

27.02.2009 korraldusega nr 32. Hetkeseis: 24.05.2011 esitati järelevalveks Siseministeeriumile. 5) Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering, algatatud Pärnu maavanema

18.09.2009 korraldusega nr 109. Hetkeseis: kooskõlastamine KOV-ide ja ametkondadega. Andmed kehtestatud maakonnaplaneeringute kohta on toodud tabelis 1.

4

Kehtestatud maakonnaplaneeringud

Tabel 1

Jrk. nr

Planeering Kehtestati Muudatuste arv

Hinnang tegevuskava elluviimisele

1. Pärnu maakonna planeering 21.12.1998 2 Tegevuskava täidetud

80 % ulatuses¹

2. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

20.05.2003 0 Tegevuskava ei koostatud

3. Maakonna sotsiaalne

infrastruktuur 2008-2015

09.10.2008 0 Tegevuskava ei

koostatud

¹ Täpsem ülevaade teemavaldkondade tegevuskavade täitmise kohta on toodud aruande punktis 2.2.

Pärnu maakonna planeeringu põhilahendust on muudetud kahel korral: 1) Surju valla üldplaneeringuga tehti ettepanek muuta hajaasustusega aladeks Surju küla ja

Jaamaküla, mis maakonnaplaneeringus olid määratud tiheasustusaladeks. Pärnu maavanema korraldusega viidi vastavad muudatused Pärnu maakonna planeeringusse.

2) Sindi linna üldplaneeringuga tehti ettepanek muuta maakonnaplaneeringut. Pärnu maavanema 28.11.2005.a korralduse nr 122 alusel lisati kaardile “Tehniline infrastruktuur” Sindi linna läbiv maagaasitrassi lõik.

Ettepanekud maakonnaplaneeringu põhilahenduse muutmiseks on toodud tabelis 7.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ muudetud ei ole. Üldplaneeringutega on täpsustatud teemaplaneeringut rohelise võrgustiku tuumala ja koridoride ning väärtuslike maastike piiride osas. Palju on

muudetud planeeritud kaitsealade paiknemist ja soovitakse aina uusi alasid kaitse alla võtta. Kuna kaitsealade kaitse-eeskirjade muutmist ja uute kaitsealade moodustamist pärast

teemaplaneeringu kehtestamist ei saa käsitleda maakonnaplaneeringu muudatusena PlanS § 8 lg 4 mõistes, siis kaitse-eeskirjade muutmise või uue kaitseala moodustamisega kaasnenud maakasutuse muudatusi ei kanta ka maakonnaplaneeringusse.

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“ muudetud ei ole.

Pärnu maakonna planeeringu muudatused Tabel 7

Jrk Muudatuse esitaja Kuupäev Muudatuse sisu lühidalt

1 Surju Vallavalitsus 30.01.2003 Muuta hajaasustusega aladeks Surju küla ja Jaamaküla, mis MP-s olid määratud

tiheasustusaladeks.

2 Sindi Linnavalitsus

28.11.2005 Muuta maakonnaplaneeringut ja lisada kaardile “Tehniline infrastruktuur” Sindi linna läbiv

maagaasitrassi lõik.

Niivõrd väikese maakonnaplaneeringu muudatuste arvu peapõhjuseks on:

a) maakonnaplaneeringu baasetapp on koostatud laiapõhjalises koostöös omavalitsuste ja ametkondadega ning kõik teemad on väga põhjalikult läbi kaalutud. Planeeringu kooskõlastasid enne selle kehtestamist kõikide omavalitsuste volikogud;

5

b) maakonnaplaneeringu täpsustamiseks on koostatud kõige olulisemate valdkondade - looduskeskkonna ja sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringud.

Kehtestatud maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringute ülevaatamise tulemused ja olulisemad

ettepanekud kehtestatud maakonnaplaneeringute elluviimiseks on fikseeritud käesoleva aruande punktides 2.2 - 2.4.

2.1.1 Olulisemad ettepanekud kehtestatud maakonnaplaneeringute elluviimiseks, mille realiseerimiseks on vajalik ministeeriumide tugi ning koostöö

Siin osas on kokkuvõtlikult välja toodud üksnes need teemaplaneeringutes „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008- 2015“ ettepanekud, mille täitmiseks on vajalik ministeeriumide või ametkondade kaasabi

ja toetus.

Teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ tulenevad ettepanekud on:

 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamisel arvestada teemaplaneeringus määratud rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke ;

 toetada maastikuhoolduskavade koostamist. Alustada eriti väärtuslikest maastikest, so

riikliku taseme maastikest (Pärnumaal kokku 7);

 kõik vallad peavad jõudma üldplaneeringute kehtestamiseni. Riik peaks toetama üksnes

neid arendusi, mis toimuvad üldplaneeringute kohaselt, vastasel juhul ei pruugi riigiressursi kasutamine olla otstarbekas;

 koostöö tugevdamine erinevate ametkondade vahel. Nt kui hakatakse raudteeliiklust kaasajastama, siis on vajalik kavandada kaitsemeetmed roheliste koridoride toimimiseks;

 kõikide rakendusvahendite realiseerimisel ei arvestata maakonnaplaneeringut, eelkõige looduskaitsealade moodustamisel, samuti metsamajanduskavade, maakorralduskavade,

valgala majanduskavade koostamisel . Vajalik on luua süsteem, mis tagaks ka kaitsealade tegemise vastavuses maakonnaplaneeringuga (või pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist koostatud üldplaneeringuga), milles on terviklikult kaalutud maakonna

tasakaalustatud arengu vajadusi ja võimalusi;

 ühtse kaardiandmete rakenduse loomine (nt maa-ameti kaardirakenduses);

 kuna looduskaitsekaitsealade ja hoiualade kaitserežiime ei kehtestata kooskõlas maakonnaplaneeringus määratud maakasutustingimustega, tuleks regionaalministri poolt

valitsusele esitatavas aruandes sellele tähelepanu osutada.

Teemaplaneeringust „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“ tulenevad ettepanekud on: Sotsiaalobjektide rahastamiseks. Sotsiaalobjektide projektipõhine rahastamine ei taga

planeeringutes määratud prioriteetide eesmärgipärast arendamist. Riigi tasemel

rahastamisprogrammide väljatöötamisel on vajalik arvestada maakonnaplaneeringus tehtud ettepanekuid, sh taastada investeeringute riiklik programm, mis aitab ressursse maakonnas

otstarbekalt planeerida ja kasutada.

Suurendada maavanemate otsustusõigust koolide regionaalse rahastamise üle, rahaliste vahendite jaotamine peab toimuma vastavalt maakonna hariduse arengukavas kinnitatud pingereale.

Kvaliteetse haridusteenuse kättesaamiseks on vajalik maakondlik otsustus- ja juhtimistasand. Kutse- ja üldkeskharidus peaksid olema juhitud ühelt tasandilt, see välistaks mõttetu konkurentsi

ning tagaks ressursi eesmärgipärase ja efektiivse kasutamise.

6

Ettepanekud uute regionaalprogrammide algatamiseks. Teemaplaneeringu ühe tulemina –

elu säilitamiseks maapiirkondadeks – teeme jätkuvalt ettepanekud uute regionaalprogrammide algatamiseks:

 maismaasaarte programm – suunatud suure turutõrkega isoleeritud asukohaga ja raskes sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate piirkondadele maakaupluste, teedevõrgu,

ühistranspordi ja interneti parema kättesaadavuse tagamiseks;

 hõreasustusega piirkondade programm – suunatud piirkondadele asustustihedusega alla 8 elanikku/km² sotsiaalse infrastruktuuri optimeerimiseks (Põhjamaade analoogsete

kogemuste näitel);

 tühjaksjäävate koolihoonete ümberprofileerimise programm – tühjaksjäävatele

koolihoonetele hävingust päästmiseks uute funktsioonide leidmine sh seltsimajade (kogukonnakeskuste) rajamise teel;

 initsieerida koos Sotsiaalministeeriumiga perearstide lähetustoetuse programm (analoogselt käivituvale noore õpetaja programmile) - esmatasandi üldarstiabi kättesaadavuse

tagamiseks maapiirkodades, mis sisaldaks nii spetsialistide motivatsioonipaketti kui ka noorte spetsialistide kohustust õpitud erialal kindlaks määratud aja jooksul oma riigis töötada;

 initsieerida koostöös MKM-iga ning Sotsiaalministeeriumiga polüfunktsionaalse teenindusbussi programm – esmatarbekaupade, pangateenuse, postiteenuse, ravimi-müügi

teenuse jt analoogsete avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks avaliku sektori ja erasektori omavahelises koostöös.

Üldiseks probleemiks on, et riiklike otsuste tegemisel ei arvestata maakonnaplaneeringuga. Ere negatiivne näide on postkontorite sulgemine maapiirkondades, mis viidi läbi kohe pärast seda kui

postkontorite vajadus oli kehtestatud maakonnaplaneeringuga. Energiatõhususe programmist rahastatavate objektide valikul on jäetud arvestamata maakonnaplaneeringus sätestatud

prioriteedid. Samuti ei arutanud riikliku jalg- ja jalgrattateede programmi ettevalmistajad seda läbi maakondadega, mistõttu selle programmi rahastusotsuste tegemisel ei ole otsustuskriteeriumiks avaliku planeerimisprotsessi läbinud planeeringud.

2.2. Pärnu maakonna planeering

Maakonnaplaneeringu koostamisega alustati 1994 ja kehtestati 1998.a. See on nn baasetapp, mille edasiarendamine toimub läbi teemaplaneeringute. Planeeringu saab jaotada nelja suuremasse blokki: hetkeseisundi analüüs, maakonna arengustrateegia, territoriaalplaneering ja

tegevuskava lähemate eesmärkide elluviimiseks. Peamiste teemavaldkondadena käsitleti selles asustust ja rahvastikku, loodusressursse ja keskkonnaseisundit, sotsiaalset infrastruktuuri,

majandust ja tehnilist infrastruktuuri. Nimetatud valdkondade (ja nende alavaldkondade) kohta koostatud analüüsi alusel töötati välja

visioon ja arengusuunad, kaugemad ja lähemad eesmärgid. Neist viimased konkretiseeriti juba tegevuskavas. Planeeringu kaarte (mõõtkava 1:100 000) on viis: asustusstruktuur,

looduskkeskkond, kultuuri ajalugu, tehniline infrastruktuur ja strateegiline koondkaart – tüviplaan.

Esmalt on antud hinnang Pärnu maakonna planeeringus aastani 2010 püstitatud strateegiliste põhieesmärkide täitmise kohta. Eraldi on hinnatud planeeringus käsitletud teemavaldkondade

7

eesmärkide ja tegevuskava täitmist. Välja on toodud olulisemad tegevuskava ülesanded, mis on täidetud ja missugune on olnud läbiviidud tegevuste mõju maakonna arengule.

2.2.1. Pärnu maakonna planeeringus seatud strateegiliste põhieesmärkide täitmine

Jätkuna Pärnu maakonna planeeringu arengustrateegiale on koostatud maakonna

„Arengustrateegia Pärnumaa 2030+, mis kiideti heaks kokkuleppena Pärnumaa III

Maakogul 29.10.2010. Selle koostamise käigus analüüsiti planeeringus aastani 2010 püstitatud strateegiliste põhieesmärkide: kultuuriline mitmekülgsus, kvaliteetne haridus, arenev ettevõtlus,

tehnilise infrastruktuuri optimaalsus, sotsiaalne turvalisus, maaasustuse elujõulisus, avatus ja atraktiivsus ning keskkonna ökoloogiline puhtus. Nende täitmisest kokkuvõtlikult:

1) Prognoositi, et aastaks 2010 on Pärnumaal 86 290 elanikku. Pärnumaa elanike arv oli 2010. aasta 1. jaanuaril statistikaameti andmetel 88 428, rahvastikuregistri järgi 90 496 elanikku − vahe prognoosituga kas 2,4% või 4,7%.

2) Nagu strateegias välja pakuti, on Pärnu muutunud Eesti üheks tähtsamaks logistiliseks keskuseks. Pärnu sadam on mõnede kaubagruppide osas Lõuna-Eesti mereväravaks, olles

kaubaveo mahult regionaalsadamate klassi kuuluv. Paraku ei peatu sadamas kruiisilaevad, toimib reisiparvlaevaühendus Kihnu suunal. Väljaehitamisel on väikesadamate kett piki Pärnu lahe rannikut. Püstitatud eesmärkidest on täielikumalt realiseerunud Via Baltica, mis on maakonna

piires täies pikkuses renoveeritud, trassi Pärnu uuendatud möödasõit valmib lähiaastatel. Samuti on oluliselt paranenud maanteede sõidetavus Viljandi-Tartu (nn Liivimaa telg) ja Paide suunal.

Ka on vallakeskused tänaseks ühendatud tõmbekeskustega mustkattega teedega. Investeeringuid on tehtud Pärnu regionaalsesse lennujaama, mis võimaldab regulaar- ja tšarterreise. Korrapärased lennureisid Pärnus toimuvad saartele ning hooajalised regulaar- ja tšarterlennud

Põhjamaade suunal. Renoveeritud on Kihnu lennuväljak. Positiivse tõuke saarte arengule on andnud Kihnu, Manija ja Munalaiu reisiparvlaevasadamate väljaehitamine.

Realiseerunud pole suuremahuline reisijatevedu Pärnu sadamas. Raudteel toimub regulaarne reisijatevedu ainult Tallinna suunal, kunagi Pärnut ja Riiat ühendanud trassil on raudteerööpad üles võetud. Selles valdkonnas on suured ootused seotud

Rail Balticu projektiga. Seega saab öelda, et Pärnumaale toovad või siit viivad maa-, vee- ja õhuteed ei ole veel ootuste tasemel, mis on negatiivselt mõjutanud nii Pärnumaa ettevõtlust kui

Pärnumaa kujunemist üheks Läänemere ruumi turismi- ja puhkekeskuseks. 3) Elukeskkonna arendamine. Strateegia prioriteetideks olid uue Pärnu haigla, keskraamatukogu

ja muuseumi valmimine; rahvusvahelistele nõuetele vastavad maakonna spordiobjektid, koolivõrgu optimeerimine, olemasoleva kutseharidusvõrgustiku säilitamine, TÜ Pärnu kolledži

(TÜPK) arendamine ja ettevõtluse tugistruktuuride loomine. Heameel on tõdeda, et Pärnu haigla on lõpuni ehitatud, rajatud uus keskraamatukogu ja spordihall, uuendatud on teater Endla, välja ehitatud Pärnumaa kutsehariduskeskus, elujõudu on

näidanud TÜ Pärnu kolledž. Positiivse rahastusotsuse on saanud Pärnumaa keskkonnahariduskeskus ja TTÜ Särghaua keskus. Kahjuks pole suudetud korrastada Pärnumaa

üldhariduskoolide võrku. Kindlasti on oluline valminud Pärnu kontserdimaja, riigi üks esinduslikemaid kultuuriobjekte. Ajakohastatud on Pärnu rannapromenaad. Maakonna elanike elukvaliteeti on aidanud parendada mitmete vee- ja kanalisatsioonitrasside ning elektrivõrkude

rekonstrueerimine, kinnisvaraarendused ja Vändra-Pärnu gaasitrassi ehitamine, samuti maakondliku jäätmekogumis- ja käitlussüsteemi arendamine, sealhulgas uus prügila Paikuse

vallas.

8

Energeetika vallas on läbimurdeks hiljuti valminud Pärnu elektri ja soojuse koostootmisjaam. Ettevõtluse tugistruktuuridest on oma tegevust oluliselt laiendanud Pärnumaa Ettevõtlus- ja

Arenduskeskus, ettevõtlusinkubaatori (loodi 2007) esimene katse ei õnnestunud, samas tuleb selle teenuse osutamisega edasi tegeleda. Jätkunud on tööstusalade arendamine (Pärnu, Paikuse,

Tahkuranna, Audru, Sauga), kuigi neist suurim, Loode-Pärnu tööstusala on jäänud arengus kavandatule alla. Õpikeskkonna kaasajastamine on toimunud arvestatavas mahus üle maakonna, TÜ Pärnu kolledži juurdeehitusena kavandatakse Pärnu oskusteabe keskust (POK).

4) Maakonna konkurentsivõime tõstmiseks peeti oluliseks ettevõtlikkuse ja teadusmahuka

tootmise (nn targad töökohad) osakaalu suurendamist, samuti majandusstruktuuri mitmekesistamist, senisest suuremat kohalike ressursside väärindamist. Samuti tööjõu koolitamist, ettevõtluse tugisüsteemi arendamist ja ettevõtjate koostöö stimuleerimist. Pärnumaa

mainet kujundavad turbatööstus (Tootsi Turvas, ASB Greenworld), ehitusmaterjalitööstus, puidusektor (mööblitootja Viisnurk, spoonitootja Valmos, erinevad liimpuidutehased),

metallitöötlemine ja masinaehitus (Ruukki Products ja AQ Lasertool), elektroonikatööstus (Efore, Note Pärnu, Scanfil, MS Balti Trafo), tekstiilitööstus (Qualitex, Fein-Elast Estonia, Wendre).

Tänaseks on Pärnumaa majandusstruktuur jäänud siiski suures osas samaks. Vähenenud on tekstiili- ja õmblustööstus, kasvanud on turismi-, kuurordi- ja puhkemajanduse osakaal.

Positiivseid nihkeid on elamumajanduses ja kinnisvaraarenduses. 21. sajandi esimesel kümnendil on jõudsalt kasvanud elektroonika- ja metallitööstuse osakaal.

5) Suurendada Pärnu kui sihtkoha populaarsust. Siin saab esile tõsta sanatooriumite renoveerimist ja laienemist ning veekeskusi, samuti maakonna ühisturunduseks loodud

sihtasutust Pärnumaa Turism (SAPT). Koostöös saarlaste ja lätlastega on läbi töötatud Liivi lahe äärse euroregiooni Livonia Maritima tulevikukavad.

6) Pärnumaa mäluasutuste areng. Pärnu muuseumi uue hoone ehitus käib ja muuseum valmib 2012.a Ilmunud on maakondliku entsüklopeedilise koguteose “Pärnumaa” kaks köidet.

Renoveeritud on Kihnu muuseum. Olulist edu on saavutatud info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamisel Pärnumaa tutvustamisel. Kindlasti väärib märkimist maakonna kõrge internetiseeritus. Eraldi tasub välja tuua Kihnu kultuuriruumile kui unikaalsele

kultuurikooslusele osaks saanud kõrget rahvusvahelist tunnustust UNESCO vaimse pärandi maailmanimekirja kandmise näol.

7) Kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud ja üldplaneeringud loovad aluse maakonna süsteemseks arendamiseks. Oluline nihe on toimunud maaelu kavandamises, mida

toetavad LEADER programmid.

8) Suurt läbimurret ei ole toimunud haldusreformi valdkonnas. Positiivsete näidetena märgime Saarde (2005.a) ja Vändra (2009.a) piirkondades toimunud kohalike omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist ja liitumist. Kohaliku omavalitsuse ühinemisprotsess on käivitunud Vändra laiemal

tagamaal.

2.2.2. Hinnang planeeringus seatud eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta teemavaldkondade kaupa.

Loodusressursid ja keskkond

9

Keskkonnavaldkonna juhtimine maakonna tasandil, võrreldes maakonnaplaneeringu kehtestamise ajaga, on kordades muutunud. Keskkonnavaldkonda on selle aja jooksul kahel

korral tõsiselt reformitud. Keskkonnaameti kohustused ja tööülesanded on võrreldes selle ajaga kõvasti teisenenud. Keskkonnaamet ei ole enam arendusprojektide vedaja, nende osaks on

jäänud vaid keskkonnahariduslikud nn pehmed projektid. Praeguses situatsioonis on rahataotlejad KOV-d ja muud organisatsioonid ning edaspidiste tegevuse kavandamisel saab toetuda vaid nende initsiatiivile.

Püstitatud eesmärgid olid, arvestades toonast majanduse tõusutrendi, suhteliselt heas mahus ja täidetavad. Tänaseks on maakonnas jõuliselt arendatud keskkonnakaitselist infrastruktuuri.

Olulisemad objektid: maakonna uus prügila, Pärnu linna puhasti rekonstrueerimine, torustike rekonstrueerimine linnas ja lähiümbruses. Puhta joogivee programm (sh väiksemate asulate joogivee puhastamine) on olnud edukas.

Kaitsealade võrgustikku on optimeeritud ja see protsess jätkub. Märgime, et kaitstava (maismaa) territooriumi pindala suuruse poolest on Pärnumaa Eestis esikohal, suhtarvu (24% pindalast) aga

teisel kohal. Kogu Eesti kaitse-eeskirjade kava pannakse kokku Tallinnas ja prioriteedid samuti (küll pakub maakondlik keskkonnaamet ka oma pingerivi, kuid see ei pruugi alati kõik täide minna). Erinevate keskkonnavaldkondade seire toimib, kuid otsustajaks on Keskkonnaamet

Tallinnas. Maakonna tasemel viiakse läbi nn kontrollseiret olulisemate ettevõtete osas. Tegevuskava täitmine:

Puhta kvaliteetse joogivee osas on täidetud eesmärgid 85%. Kvaliteetne joogivesi on tagatud (või väljaehitamisel) tiheasustusaladel. Puhaste pinnaveekogude tagamise osas on täidetud 85% kavandatust. Linnades ja

tiheasustusaladel on Euroopa Liidu rahastamise toel välja ehitatud reoveekanalisatsioon ja renoveeritud puhastid. Probleemiks on reoveekanalisatsioonirajatiste ehitamine hajaasustuses.

Maakonna jäätmemajanduse korrastamine osas on eesmärgid täidetud 100%. Kaitsealade võrgustiku osa on täidetud 100%. Seoses Natura 2000 aladega (väärtuste ümberhindamisega) on kaitsealade osakaal Pärnumaal tänaseks oluliselt suurem kui

maakonnaplaneeringuga kavandati. Maakonna loodusvarade hinnangutega seotud eesmärgid on täidetud 25%, koostatud on

turbavarude kasutamise arengukava. Hindamata on rannikumere kalavarud ja täimata omanikuta karjääride rekultiveerimine. Kalanduse osas on täidetud 50%. Hästi toimub veekogude rikastamine asustusmaterjalidega, so

kalavarude taastootmine. Avamata on kalade pääsuteed kudealadele Pärnu ja Audru jõel.

Sotsiaalne infrastruktuur

HARIDUS Maakonnaplaneeringus püstitatud kolmest strateegilistest eesmärgist on täidetud kaks:

1) Pärnumaal on välja arendatud maakonna vajadusi kattev õppe- ja karjäärinõustamise süsteem. Pärnu Õppenõustamiskeskuse tegevus hõlmab õppenõustamis- ja karjääriteenuste osutamist Pärnu linna ja maapiirkonna lastele, noorte teavitamist ning valdkonnaalast arendus- ja

võrgustikutööd piirkonnas, kaasates koostööle erinevaid sektoreid ja institutsioone. Keskus on kahe ESF programmi partneriks: „Õppenõustamissüsteemi arendamine” (alates 2008 aastast) ja

„Karjääriteenuste süsteemi arendamine” (alates 2009). Pärnu mudelit kasutatakse näidisena piirkondlike nõustamiskeskuste rajamisel ka mujal Eestis. 2) Kutseharidusvõrgu optimeerimine ja väljaehitamine on maakonnas läbi viidud sünkroonis

riigi kutseharidusreformiga. 2003.a loodud Pärnumaa Kutsehariduskeskus on näidanud häid tulemusi kvaliteedijuhtimise alal, lühikese ajaga on kool teinud läbi väga kiire arengu. Nelja

õppekorpussesse on investeeritud kokku 225 miljonit krooni. Uus õpilaskodu valmib 2012.

10

Maakonna haridusasutuste võrgu optimeerimisel pole soovitud tulemusteni jõutud. Koolivõrku

on küll maavalitsuse ning omavalitsuste liidu tasandil kavandatud, kuid omavalitsuste kokkulepet muutusteks pole saavutatud. Põhjuseks saab tuua asjaolu, et täna puudub selge

mehhanism koolivõrgu eesmärgipäraseks üleriigiliseks kavandamiseks. Siit järeldus:

kvaliteetse haridusteenuse kättesaamiseks on vajalik maakondlik otsustus- ja

juhtimistasand. Kutse- ja üldkeskharidus peaksid olema juhitud ühelt tasandilt, see

välistaks mõttetu konkurentsi ning tagaks ressursi eesmärgipärase ja efektiivse

kasutamise.

Tegevuskava täitmine: Tegevuskavas planeeritud haridusobjektid on 100 % välja ehitatud või renoveeritud, seda tänu RIP-le või KOIT kava investeeringutele.

KULTUUR

Tänaseks on täidetud need eemärgid, mis puudutavad uute kultuuriobjektide teket: raamatukogu, Pärnu Kontserdimaja, Uue Kunsti muuseumi loomine, hetkel käib Pärnu Muuseumi ehitus. Tänaseks on Uue Kunsti Muuseum uuesti jõudnud seisu, kus ta vajab uut hoonet.

Mis puudutab kultuuri sisulist poolt, siis vähe on neid “kultuuripärleid”, mis meelitaks siia inimesi mujalt maailmast. Toimub rahvusvahelisi festivale, kuid need on suunatud kõik väga

kitsale sihtrühmale. Kultuuriprojekt “Suvepealinn Pärnu”, mis oli vahepeal lakanud toimimast, on saamas jälle uut hingamist. Kihnu kultuuriruumi kandmine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsenimekirja on märk

omakultuuri säilitamise tähtsusest. 2007.a loodi riiklik programm "Kihnu kultuuriruum”, et toetada Kihnu kultuurikooslust ja aidata kaasa selle omanäolisele arengule.

Maakonna kultuuriasutuste võrk on küll loodud, kuid rekonstrueerimise kava on siiani loomata. KOIT kavast on saanud toetust mitmed objektid − Vändra raamatukogu, Kergu ja Vihtra külakeskused. Maakonnas on palju kultuuriasutusi, mis vajaks rekonstrueerimist.

Tegevuskava täitmine: Tegevuskava eesmärgid on ca 85% ulatuses täidetud.

Täitmata on kaks väga olulist eesmärki: a) Rahvakultuuriseadus, mis sätestaks rahvakultuuri korralduse riiklikul, maakondlikul ja omavalitsuslikul tasandil, tänaseks päevaks puudub. Praegu tegutsevad rahvamajad on nö omavalitsuse südametunnistuse ajel. Kui mingil hetkel otsustab

omavalitsus, et see on nende jaoks üle jõu käiv kulu, siis on neil õigus maja uksed kinni panna. Rahvamajad vajavad ka sellist seadust nagu näiteks raamatukogudel. Selle seaduse

sõnastamiseks on moodustatud töögruppe, loodud Rahvamajade Ühing, kuid riiklikul tasandil ei võeta midagi ette. b) Pärnumaal puudub kinokultuur. Praegune kinovõrk on oma aja ära elanud ega osteta sisse kõrgetasemelisi filme, mida inimesed hea meelega vaataksid.

SPORT

Maakonnaplaneeringus kavandatud neljast strateegilisest eesmärgist on täidetud kolm: 1) Rajatud või rajamisel on seitse piirkondlikku esindusspordikompleksi maakonna erinevatesse tõmbekeskustesse (Audru, Pärnu-Jaagupi, Kilingi-Nõmme, Jõulumäe, Häädemeeste, Vändra,

Reiu-Raeküla). Rekonstrueeritud on Tõstamaa võimla ja rajatud noortekeskus. 2) Viimasel kümnendil on aktiivselt rajatud kohalikke terviserajatisi, liikumisradu,

mänguväljakuid. Märkimist väärib KOV-de ühisprojekt “Pärnumaa omavalitsuste korvpalliväljakud“, kus KOIT kava toel rahastati korvpalliväljakute rajamist 7,5 miljoni krooni ulatuses.

3) Rajatud või rajamisel on neli nn spetskompleksi (golf, kergejõustik, sõudmine- ja aerutamine, motokompleks).

11

4) Sobivat renoveerimis- ning finantseerimisskeemi pole leitud Pärnu Kalevi staadion

kordategemiseks, seda eelkõige omandivaidluste tõttu.

Tegevuskava täitmine: Tegevuskavas seatud eesmärgid on 75% osas täidetud. Jõulumäe Tervisespordikeskusest on

kujunenud vabariigis ja maakonnas tunnustatud võistlus- ja tervisespordirajatis. Pärnumaa ühtse spordipoliitika väljenduseks on 2008.a kinnitatud maakonna spordi arengukava koos tegevuskavaga aastani 2013. Planeeringu tegevuskavas kavandatud spordiobjektid on valmis

ehitatud või renoveeritud 85% ulatuses.

SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID Planeeringus sätestatud tegevuskava eesmärgid on nii sotsiaalhoolekande kui tervishoiu valdkonnas täidetud hinnanguliselt 75-85% ulatuses sajaprotsendiliselt. 15-25% eesmärkidest on

täidetud ca 50% ulatuses, nende lõplik elluviimine sõltub riigi ja omavalitsuste majanduslike võimaluste paranemisest. Nii näiteks on kõrgharitud sotsiaaltöötajaid küll vastavalt planeeringu

eesmärkidele koolitatud, kuid nende töölerakendamine sõltub ennekõike omavalitsuste võimekusest. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis alustati sotsiaaltöö korralduse diplomiõppega 1998. aastal.

Sotsiaalhoolekande valdkonnas on inimene muutunud hoolekande objektist järjest enam kliendiks, teenuste struktuur ja pakkujate ring on oluliselt laienenud. Määratletud on teenuste

pakkujate- kasutajate- ostjate omavahelised suhted ning optimeerunud on asutusesiseste ja – väliste teenuste osakaal. Avahooldusteenuseid osutatakse kõigis maakonna omavalitsustes. Väljatöötatud või -töötamisel on maakonna strateegilised eesmärgid, mis lähtuvad üleriigilistest

strateegiatest ja kajastuvad ka omavalitsuste arengudokumentides. Aastatel 1997-2001 on reorganiseeritud Tori Hooldekodu ööpäevaringset teenust osutavaks 60-kohaliseks

erihoolekandeasutuseks. Pärnu Lastekodu on alates 2011.a. reorganiseeritud peremajade mudelil toimivaks Pärnu Lastekülaks. Paremini võiks olla korraldatud perede ja pikaajaliste töötute nõustamine,

rehabilitatsiooniteenuste osutamine ning lastekaitse alane töö, mis peaasjalikult jääb finantside puudumise taha. Suhtelisest paremini on edenenud õiguslikud regulatsioonid ja teenuste

osutamise võimekus. Tervishoiu valdkonnas on Pärnumaal loodud tervishoiusüsteem, mis vastab enamasti elanikkonna vajadustele. Toimib kogu maakonda hõlmav perearstisüsteem ja eriarstiabi on

koondunud uude 2005.aastal valminud eriarstiabikeskusesse – Pärnu Haiglasse. Areneb integreeritud õendus-hooldusteenus. Raviteenuste kvaliteet on tõusnud ja voodipäevade arv

vähenenud. Vajakajäämisi on tervisedenduslikus ja haigusi ennetavas töös, mille rahastamine on viimastel aastatel vaeslapse ossa jäänud. Probleemiks on ka arstide ja õdede nappus, eriti pikemas perspektiivis, kuna maakonna arstide keskmine vanus on kõrge ja paljud arstid ja õed

lahkuvad tööle välismaale. See probleem vajab riiklikku reguleerimist.

Asustus ja rahvastik

RAHVASTIK Soodne ja atraktiivne majanduskeskkond maakonnas aitaks tagada nii elanike positiivse iibe kui

ka positiivse rändesaldo jätkumise. Võrreldes Eesti maakondadega on Pärnumaa rändesaldo positiivne, va Harjumaa. Uuema trendina on suurenenud väljarändajate arv välismaale, eelkõige Soome. Vaatamata suurtele jõupingutustele, sh sotsiaalse taristu väljaarendamisele, pole sellest

piisanud üldiste rahvastikutrendide muutmiseks. Ebasoodsate demograafiliste protsesside mõju väljaspool Pärnut ja linnalähiümbrust saab

vähendada regionaalpoliitiliste vahenditega. Teatud määral on negatiivseid protsesse

12

mahendanud Eesti-sisesed ja EL poolt rahastatud erinevad programmid, sh tehnilise ja sotsiaalse taristu väljaarendamiseks. Keerulisem on olukord tööhõivega, kus on jätkunud töökohtade

koondumine Pärnusse ja selle lähiümbrusesse. Demograafilised protsessid toimivad väga suure inertsiga. Maakonna käsutuses on suhteliselt

vähe vahendeid oma rahvastikupoliitika teostamiseks. Rahvastikunäitajad on seotud eelkõige taustsüsteemis toimuvaga, sh riigi sotsiaalmajandusliku olukorraga. Rahvastikupoliitika teostamine on eelkõige keskvalitsuse, vähemal määral omavalitsuste pädevuses.

HALDUSJAOTUS

Haldusjaotuses on olukord laias laastus muutusteta. Peale kolme ühinemise-liitumise (1996, 2005, 2009) ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu rolli teatud suurenemise, pole suuremaid arenguid toimunud ega lähitulevikus ette näha.

Optimaalne omavalitsuste arv Pärnumaa tänastes piirides oleks 10-12. Tänase päeva visioon on kas ligi kaks korda väiksem KOV-ide arv või variant, et maakond on omavalitsusliku staatusega

üksus. Ettevalmistused haldusreformiks, sh vajalike uuringute läbiviimine, haldusterritoriaalse korralduse muutusalternatiivide väljapakkumine ja analüüs koos avalikustamise protsessiga viidi

läbi ja tulemused esitati 2001.a Siseministeeriumile. Suuremas osas on need ettepanekud praegugi aktuaalsed.

Haldusterritoriaalse korralduse muutused maakonnas perioodil 1998-2005: - „rõngasvaldade“ ja nende keskuste ühinemine: 1999-2002 (Kilingi-Nõmme tagamaal

toimus ühinemine 2005.a.); - monofunktsionaalsete alevite (valdade) liitumine ümbritsevate valdadega: 1999-2002

(vaatamata teatud kõnelustele pole ei Lavassaare ega Tootsi piirkonnas seni liitumisi toimunud);

- muutuste läbiviimine ülejäänud probleemsete omavalitsusüksuste osas: 2002-2005 (ainus näide siin on Kaisma valla liitumine Vändra vallaga 2009).

Majandus

ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE

Planeeringus kavandatud kaugem eesmärk, et igal inimesel peaks olema elukohale vastuvõetavas kauguses töökoht, mis tagab võimaluse normaalseks elamiseks ja eneseteostuseks, seda ka Pärnumaa vähemarenenud piirkondades, ei ole 100% ulatuses täidetud.

Rakendatavate meetmete valikul on püütud eelnevalt hinnata, millises suunas toimuksid muutused ja milliseks kujuneks olukord siis, kui teadlikult kavandatud väliseid meetmeid ei

rakendataks – so kui toimiks iseareng. Isearengu tingimustes ebaühtlustuks ettevõtluse areng Pärnumaal lähiaastatel veelgi: ettevõtlus areneks Pärnus ja selle lähiümbruses, äärealadel mahajäämus suureneks, samuti suureneks tööpuudus kaugemates piirkondades ja rahvastiku

äravool sealt kiireneks veelgi. Nendime, et senirakendatud meetmetega pole õnnestunud trende vastupidiseks pöörata, küll aga teatud määral mahendada.

Tegevuskava täitmine: Seatud eesmärgid on täidetud 70 %. Loodud on SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, toimivad piirkondlikud ettevõtjate ühendused, väikeettevõtluse ja regionaalarengu maakondlik

sihtasutus, teadvustatud investeerimisvõimalused. Ettevõtluse arengukontseptsiooni probleemsetele piirkondadele maakonnas ei ole koostatud.

TURISM Täidetud on kõik strateegilisest eesmärgid :

13

1) Turism kui elujõuline majandusharu, mis pakub aastaringselt äri- ja ettevõtlusvõimalusi siinsele elanikkonnale. Taseme hoidmise kohta üks fakt − Pärnumaa on endiselt teisel kohal

turistide arvult Eestis. 2) Pärnumaa hea maine tagab maakonna konkurentsivõime ja tuntuse nii Eesti-siseselt kui

rahvusvaheliselt. Maakonna maine on seotud maakonnakeskuse mainega, mis mõni aeg tagasi langes ja on nüüd loodetavasti tõusuteel. Märkusena: maine taastamine on suure inertsiga protsess, erinevalt maine kaotamisest.

3) Majandusharu, mis toimib säästvalt nii tehis- kui looduskeskkonnas, ning toetab kultuuripärandi säilimist. Turismi valdkonna arendamisel on järgitud kestliku arengu printsiipe.

Tegevuskava täitmine: Täidetud on kõik tegevuskavas seatud eesmärgid. Turismi valdkonna juhtimiseks on loodud SA Pärnumaa Turism, mis viib ellu juba uut Pärnumaa puhkemajanduse ja turismi arengukava 2008-

2013. Pärnu arendamisel kuurortlinnana on suund võetud 21. sajandi elamuskuurordile. Nii eraettevõtjate kui ametnike kompetentsuse tõus koolituse läbi on toimunud pidevalt, sh

viimasel ajal Pärnu turismisihtkoha projekti raames. Era- ja avaliku sektori vaheline koostööorganisatsioon turismimajanduse efektiivsemaks toimimiseks aina tiheneb just eespool mainitud projekti võimaluste tõttu. Lisada tuleb kolme partnerluskogu võimalused jms.

Turismi kujunemine aastaringseks majandusharuks – tegemist ideaalilähedase eesmärgiga. Tehtud on jõupingutusi turismihooaja pikendamiseks (nt teatud ürituste kaudu augustis,

veebruaris (Jääfestival) ja juunis (Veefestival)). Turismimajanduse areng „uutes“ piirkondades – positiivse märgina on turismimaastikule tulnud uusi partnereid, sh senistest põhisihtkohtadest eemal.

Loodud on teabesüsteem (nt turismiviitade süsteem maakonnas, kaasaegne infopunkt Pärnus) Paranenud on mainekujundus, aga selles osas arenguruumi on veel palju.

Turismiteenuste viimine vastavusse kvaliteedinõuete ja keskkonnanõuetega – sarnaselt kogu Eestiga on toimunud arengud EAS-i juhtimisel. Rannapiirkonna laienemine ja selle seisundi vastavus rahvusvaheliste nõuetega. Renoveeritud on

Pärnu Rannapark ja Vallikäär. Pärnu rand vastab rahvusvahelistele keskkonnanõuetele (sinilippu asendab nüüd küll kotkalipp), uue tõuke on saanud Valgerand Audru vallas. Vajalik oleks ühise

arengukava ja teemaplaneeringu koostamine sel teemal Pärnu linna ja naabervaldade koostöös. PÕLLUMAJANDUS

Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava maa säilitamine ja põllumajanduse arendamine toimub mahus, mis tagab traditsioonilise maaelu ja maakultuuri säilimise, oma elanikkonna

varustamise põhiliselt omatoodetud põllumajandussaadustega, maapiirkondade looduse korrashoiu põllumajanduse ja metsamajanduse kaudu, olulise osa tööhõivest ja elanikkonna sissetulekutest maapiirkondades, huvi põllumajanduslikuks tootmiseks vajalike kaasaegsete

infrastruktuuride ehitamiseks ja teenindamiseks maapiirkonnas. Tegevuskava täitmine:

Täidetud on 80 % tegevuskavas seatud eesmärkidest. Oluline on välja tuua põllumajandustootjate maakondliku nõustamissüsteemi hea toimimine ning koolitustegevus teemal „EL ja põllumajandus“.

KALANDUS

Täidetud on kalavarude taastamine ja suurenemine osas seatud eesmärgid: kalavarude taastootmise laiendamine, kalurite arvu stabiliseerumine (ligilähedaselt 400 kutselist kalurit), vähendada püügiintensiivsust ja arendada kalaturismi. Toimib kalanduse LEADER-programm.

Tegevuskava täitmine:

14

Kalanduse osas on täidetud 90% ulatuses. Laiendatud on kalavarude taastootmist kunstkoelmute rajamisega ja rakendatud piiranguid kalavarude säilitamiseks. Kalavarude kaitse ja kontrolli

ülesanded on läinud Keskkonnainspektsiooni haldusalasse, mis toimib hästi.

Tehniline infrastruktuur

ENERGEETIKA Kaugemate eesmärkide täitmise plusspoolele saab kanda maagaasitrassi ühendamise Pärnuga.

Sellega koos ka Pärnu soojuselektrijaama käikuandmist, mille põhikütusteks küll kohalikud kütused – hakkepuit ja turvas, maagaas on vaid abistava kütusena (käivitamiseks ja tipukoormuse katmiseks).

Negatiivsele poolele tuleb kanda maakonnaplaneeringus kaugemate eesmärkidena ettenähtud töötavate tuulegeneraatorite olemasolu maakonnas (Laol, Kihnus ja Tahkurannas). Kõigis neis

kohtades, pluss veel Tambal ja Mälis (kahes viimases kehtestatud ka detailplaneeringud), on läbi viidud tuulte uuringud. Vaatamata sellele on ikka leidunud põhjusi, miks pole senini Pärnumaal ühtegi töötavat tuulegeneraatorit: väiksed mahud ei paku huvi investoreile (Kihnu, Tahkuranna),

kohalike maaomanike vastuseis (Laol), väga suured liitumismaksud ja kõrged nõuded uute ning pikkade kõrgepingeliinide väljaehitamiseks.

Tuuleenergeetika kasutuselevõtmise soodustamiseks ja võimalike kasutuspiirkondade väljaselgitamiseks algatati 2009 maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering. Tegevuskava täitmine:

Energeetika osas seatud eesmärkidest on täidetud ca 80 %-liselt.

MAANTEED Maanteede osas püstitatud eesmärkide ja tegevuskava täitmist analüüsiti juba sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringu koostamisel teenuste kättesaadavuse tagamiseks kandipõhiste

meetmete kavandamisel. Sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringu punktis 5.3 on tehtud ettepanekud mustkatte ehitamiseks konkreetsetele kruusateede lõikudele.

Via Baltica osas on koostatud teemaplaneering, kus reserveeritakse I klassi maantee (2+2 sõidurada) trassi koridor maakonna piirist kuni Valga-Uulu maantee ristmikuni ja sealt edasi III klassi maantee (1+1) sõidurada. Planeeritud on Libatse, Are ja Nurme õgvendused ja Pärnu suur

ümbersõit. Tegevuskava täitmine:

Lähemad eesmärgid on 95% ulatuses täidetud. Olulisematena märgime järgmisi objekte: Kilingi- Nõmme − Viljandi maantee on rekonstrueeritud ja kantud riigi põhimaanteede nimekirja; valmis on ehitatud Kilingi-Nõmme − Tali vaheline tee, Varbla ühendus (tõmbekeskusega), Pärnu

sadama juurdepääsutee; rekonstrueeritud on Vändra ja Viljandi vaheline ühendustee, Pärnu- Rakvere maantee, Papiniidu sild; osa Kihnu saare kruusteid on viidud mustkatte alla. Tegemata

on Põhja-Pärnumaa ümbersõit. Via Baltica osas on lõpetamisel Pärnu linna läbiva osa rekonstrueerimine.

RAUDTEE Raudteetranspordi areng tuleb kanda negatiivsele poolele, toimunud on kaubamahtude suur

vähenemine. Pärnu-Mõisaküla raudtee on likvideeritud (liiprid üles võetud), mistõttu ühendus Riiaga läbi Pärnu pole säilinud. Raudteega seonduvad plaanid on 0 %-lise täituvusega. Hetkel käivad ettevalmistused Pärnu - Lelle vahelise raudteelõigu viimiseks kiirusega 120 km/h.

Laiemas plaanis on vajalikud ettevalmistused Tallinna ja Riia vahelise raudteeühenduse taastamiseks, sh Rail Baltica projekti kaudu.

15

LENNUVÄLJAD Plusspoolele tuleb kanda Kihnu lennuvälja põhirajale ja ruleerimisrajale kõva(plast)katte

ehitamine. Pärast seda on kevadised (pehme ja püdel pinnas sula ja üleujutuste tõttu) lennuühenduse seisakud Kihnu saarele olnud vaid mõnepäevased (varem paar nädalat).

Negatiivset kannab pitserit Pärnu lennuvälja areng − plaanitud kaubaterminaali on katsetatud rajada, kuid seni tulemusteta.

Kui maanteede, sadamate, lennuväljade ja saartega ühenduse osas võib üldiselt lugeda planeeringu täituvuse 70 %-liseks, siis bussiliinide optimeerimise olukorda saab hinnata vaid ca

kolmandiku täituvusega. Kahjuks on riikliku toetusraha mõistes bussiliinide optimeerimine ikka vaid liinide kärbe, mitte vajaliku optimaalse leidmine.

Planeeringukaardid

Pärna maakonna planeeringu kaarte on viis: asustusstruktuur, looduskkeskkond, kultuuri ajalugu, tehniline infrastruktuur ja strateegiline koondkaart – tüviplaan.

Kaartide „Looduskkeskkond“ ja „Kultuuri ajalugu“ ülevaatamisena saab käsitleda maakasutust ja asustust suunavate keskkonnatingimuste teemaplaneeringu koostamist. Planeeringu

kehtestamisel määrati maakonna roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud, sätestati täpsemad tingimused loodus- ka kultuuriväärtuste säilitamiseks.

Kaardi „Asustusstruktuur“ ülevaatamisena saab käsitleda maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringu koostamist. Planeeringus on analüüsitud elanikele teenuste kättesaadavust

kandipõhiselt ning tehtud ettepanekud haridus, kultuuri, sotsiaalteenuste jm esmavajalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks ja selleks vajalik sotsiaalse taristu ehitamiseks/renoveerimiseks.

2.2.3. Vajadus uute teemaplaneeringute koostamiseks

Ülevaatamise käigus selgus, et ka planeeringukaardid tehniline infrastruktuur ja strateegiline koondkaart – tüviplaan vajavad kaasajastamist. Kuigi maakonnaplaneeringu arengustrateegiale

on koostatud uus maakonna „Arengustrateegia Pärnumaa 2030+“, mis kiideti heaks kokkuleppena Pärnumaa III Maakogul 29.10.2010, pole koostatud uut strateegilist kaarti. Kaks juba koostamisel olevat teemaplaneeringut: Via Baltica trassi koridori asukoha

täpsustamine ja tuuleenergeetika teemaplaneering, aitavad mõnevõrra kaasajastada tehnilise infrastruktuuri kaarti, kuid selline üksikute objektide planeerimine ei taga maakonna

tasakaalustatud ja terviklikku käsitlemist, mistõttu pole üksikute suurte objektide planeerimine parim, vaid hädapärane lahendus. Seda kinnitab ka asjaolu, et Elering OÜ on põhjendanud

vajaduse ja teinud Pärnu, Lääne ja Harju maavalitsustele ettepaneku Harku-Lihula-Sindi

330 kV elektrikõrgepingeliini teemaplaneeringu algatamiseks.

Pärnu maakonna planeeringukaartide ülevaatamise tulemusena jõudsime järeldusele,

planeeringukaartide „Tehniline infrastruktuur“ ja strateegilise koondkaardi „Tüviplaan“,

samuti maakonna planeeringu baasetapi kaasajastamiseks, on vajalik maakonna tehnilise

infrastruktuuri teemaplaneeringu algatamine.

Olulise puudusena peame välja tooma, et maakonnaplaneeringus pole mereala üldse käsitletud. Arvestades erinevate huvigruppide soove merealade kasutamiseks, peame vajalikuks

16

maakonnaga piirneva mereala planeeringu algatamist. Merealade ruumilise planeerimise kogemus Eestis puudub. Seega tegemist on väga keerulise ülesandega ja vajab lisaks täiendavaid

ressursse nendele, mis täna on maavalitsusel kasutada.

Terviklikku ruumilist planeerimist vajab ka Eesti ja Euroopa tähtsusega loodusala – Soomaa Rahvuspargi piirkond. Looduskaitseliste ja inimtegevuse tasakaalu hoidmine ning suunamine tagaksid paremini väärtuste säilimise sellel alal. Selleks, et loodushoidu ning majandus ja

inimtegevust rahvuspargis võimalikult hästi planeerida, peame vajalikuks Soomaa

teemaplaneeringu algatamisest koostöös Viljandi Maavalitsusega. Esimesed ühisarutelud on

läbi viidud Soomaa piirkonna ruumilise planeerimise teemadel koos Viljandi Maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste juhtidega, kes toetavad kogu piirkonna jaoks tervikliku maakonnaplaneeringu koostamist.

Pärnu Maavalitsus on valmis koostööks ja Rail Baltica teemaplaneeringu koostamiseks

juhul, kui Vabariigi Valitsus selle algatab.

2.3. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“

Planeering on koostatud Pärnu maakonna planeeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Teemaplaneering loob eeldused keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri kujunemiseks ja säästvaks arenguks ning määrab järgmised asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused:

 33 väärtuslikku maastikku, 21 kaunist tee- ja veeteelõiku, 48 ilusa vaatega kohta

maastikuväärtuste säilimiseks;

 kolme liiki rohelise võrgustiku tuumalad ja koridorid (riigi väikesed T7-K7,

maakonna suured T8-K8 ja maakonna väikesed T9-K9) rohevõrgustiku

toimimiseks,

 tingimused kõrge loodusväärtusega maa-alade (kaitsealad, kaitsealused pargid,

kaitstavad looduse üksikobjektid, Ramsari alad, linnuhoiualad, metsa

vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused, veekogude rannad ja kaldad)

kaitsmiseks ja säästvamaks kasutamiseks,

 Tingimused kõrge väärtusega ja suurema inimkoormusega linnalähiste

puhkealade (ranniku ja sisemaa puhkepiirkonnad, Pärnu linna ja Kilingi-Nõmme

linna lähiümbruse roheline vöönd) ning mullaviljakuselt väärtusliku põllumaa

säilimiseks.

 asustuse laienemiseks sobivad suunad Pärnu linna lähiümbruses: Papsaare –

Audru, Tammiste, Reiu – Uulu;

 joonehitiste ja rohelise võrgustiku konfliktikohad ning meetmed konfliktide

vähendamiseks või pehmendamiseks.

Planeering teeb järgmised ettepanekud:

 nimetada Pärnumaa 7 väärtuslikku maastikku Eesti rahvusmaastikuks;

 loodusväärtuste säilimiseks 60 kõrge väärtusega loodusalal kaitseala moodustamiseks ja 38 metsakaitseala loomiseks;

17

 nimetada miljööväärtusega aladeks 8 ajaloolist kihelkonnakeskust;

 nimetada miljööväärtusega alaks kõrge muinsusväärtuste kogumiga Mihkli - Koonga piirkond.

Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja kolmest kaardist (mõõtkava 1:100 000): „Väärtuslikud maastikud”, „Roheline võrgustik” ning „Koondkaart”.

Planeeringu järgimine Kehtestatud üldplaneeringute alusel senini teemaplaneeringusse muudatusi ei ole tehtud,

maakonna taseme planeeringus sätestatud nõuded on kantud üldplaneeringutesse. Täpsustatud on väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku piire.

Sellise tulemuse on taganud kaks asjaolu - teemaplaneering on koostatud laiapõhjalises koostöös maakonna kohalike omavalitsustega ja planeering ei ole veel vanuse tõttu (kehtestatud 2003) oma päevakohasust kaotanud. Üldplaneeringute kogemusest lähtuvalt on ca 10 aastat

planeeringu kehtimist selline ajaperiood, mille järel peaks hakkama koostama uut planeeringut. Seega on oht, et planeeritud ruum muutub ja teemaplaneering vajab kaasajastamist.

Peale teemaplaneeringu kehtestamist 20.05.2003 on üldplaneeringud kehtestanud järgmised KOV-id: Are valla üldplaneering (2009), Audru valla üldplaneering (2010), Kaisma valla

üldplaneering (2009), Paikuse valla üldplaneering (2009), Saarde valla üldplaneering (2008) Sauga valla üldplaneering osaliselt, Tammiste küla osas (2009), Sindi linna üldplaneering

(2005), Tori valla üldplaneering (2009), Tõstamaa valla üldplaneering (2008). Nendes kohalikes omavalitsustes, kus üldplaneeringud on kehtestatud enne teemaplaneeringu kehtestamist või puudub üldplaneering, jälgib maavalitsus, et detailplaneeringute koostamisel

arvestatakse teemaplaneeringut. Omavalitsuste üldplaneeringutes on järgitud maakonnaplaneeringus sätestatud üldisemaid

tingimusi väärtuslike maastike säilitamiseks ja rohelise võrgustiku toimimiseks. Neid tingimused on üldplaneeringutes täpsustatud, lähtuvalt kohalikest majanduslikest, keskkonnakaitselistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest oludest. Seega saab hinnata antud osas maakonnaplaneeringu

kõige üldisemate põhimõtete järgimist heaks .

Parema tulemuse kui üldplaneering maastiku väärtuste hoidmiseks ja nende säilimiseks annaks maastikuhoolduskavade koostamine. Eelkõige juhtudel, kus väärtuslik maastik jääb mitme valla piiridesse. Puuduseks tuleb lugeda, et senini, 8 aasta jooksul ei ole koostatud mitte ühtegi

maastikuhoolduskava. Rohelise võrgustiku osas on üldplaneeringutes täpsustatud eelkõige roheliste koridoride laiust,

lähtudes juba konkreetsetest kohalikest oludest. Samuti on seatud täiendavaid maakasutustingimusi, nt Audru vallas on rohelise võrgustiku koridori jääva ehituskrundi minimaalseks suuruseks määratud 2 ha.

Planeeringu mõjust

Planeeringu koostamisel on lähtutud kogu Pärnumaad haarava looduskompleksi tasakaalustatud toimimisest ja maastikumustri pikaajalisest säilimisest. Keskkonnatingimuste määramisel on tuginetud loodusressursside ja erinevate infrastruktuuride paiknemise ruumianalüüsile.

Antud planeeringu mõju üldplaneeringute (ka detailplaneeringute) koostamisele saab lugeda

positiivseks, kuna planeeringu koostamise käigust on kaalutud majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonna aspekte ja just nende alusel määratud tingimused maakasutamiseks ja asustuse arendamiseks. Planeeringus on määratud alad, mille

kasutamiselevõtt majandustegevuseks või elamuehituseks on välistatud ja alad, kus

18

arendustegevus on soositud või lubatud teatud tingimustel. Sätestatud selged reeglid on abiks nii kohalikele omavalitsustele kui ka arendajatele nende tegevuste kavandamisel.

Näiteks Pärnu linna ja Kilingi-Nõmme linna lähiümbruse puhkemetsa vööndid on planeeritud just laiast kasutajate hulgast ja eesmärgiga tagada ca 60 % maakonna elanikele lähipiirkonnas

puhke- ja tervistav keskkond ning avalikult kasutatav loodusala. Linnapiirkonnast kaugemale jäävad metasalad on jäetud majandusmetsadeks. Teise näitena võiks tuua rabad, mida Pärnumaal on ca 25 % maakonna pindalast. Planeeritud

rohevõrgustikust on jäetud välja sellised rabad, milles saab kaevandada turvast ja sellega on tagatud ühe maakonna olulisema ressursi kaevandamine.

Teemaplaneering on andnud väga häid reaalseid tagajärgi - tekitanud sidusalad kaitsealade vahel ja taganud loodusväärtustega arvestamise arengualade valikul. Edasisel ruumilise arengu

kavandamisel on maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste põhiülesanne koostöös hoida ja süvendada saavutatud keskkonnaväärtuste arvestamise taset.

Planeering on instrumendiks, mis on hoidnud ära rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele soovitud ehituskavasid. Nii kohalikud omavalitsused ja keskkonnaamet on

kasutanud teemaplaneeringut just nendel aladel ehitustegevuse ja detailplaneeringute

sobivuse hindamisel ning otsuste tegemisel. Konkreetset statistikat selle kohta, mitmel juhul on

rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike tingimuste alusel ehitussoove tagasi lükatud, ei ole tehtud.

Kas ja kuidas on maakonnaplaneeringus sätestatut arvestatud riigi sektor-otsuste tegemisel Planeeringuga on loodud alusandmed teiste maakonna teemaplaneeringute koostamiseks. Hetkel

toimub Via Baltica ja tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine. Kaitse ja hoiualade kaitse-eeskirjade muutmisel või uute kaitsealade moodustamisel ei ole alati arvestatud maakonnaplaneeringuga. Lisaks teemaplaneeringus kavandatule on tänaseks

Keskkonnaameti poolt tehtud ettepanek 15 uue kaitseala ja hoiuala moodustamiseks. Samuti pole sellega kaasnenud muudatusi maakasutuses kantud maakonnaplaneeringusse.

Natura alade moodustamine ei toimu kooskõlastatult maavanemaga. Oluline puudus planeeringu koostamisel oli, et Natura 2000 alasid ei jõutud kanda planeeringusse, st planeering kehtestati enne 1.05.200, mistõttu Natura 2000 alade määramise osas puudus koostöö KA ja KKM-ga.

Kuna Natura 2000 alad on maakonnaplaneeringus käsitlemata, siis ka nende

moodustamine on toimunud arvestamata maakonna tasakaalustatud arengu vajadusi,

eelkõige puudutab see tehnilise infrastruktuuri arendamist (maanteed, raudtee ja

kõrgepingeliinid). See vastuolu vajab lahendamist koos KKM -ga. Samuti pole maavarade kaevandamise alustamisel võetud aluseks maakonnaplaneeringut ega

üldplaneeringuid. KKM kaevandamise otsuse aluseks on vaid maavara olemasolu ja KSH hinnang. Näiteks kahe tiheasustusala Pärnu linna ja Sauga elamurajooni vahele Rääma rabasse

soovitakse rajada turbakaevandust. On esinenud juhtumeid (Are valla üldplaneering), et KKM ei järgi maavarade kaevandamise puhul planeeringus toodud rohelist võrgustikku, seab maavara kasutamiselevõtu kõrgemale kui ministri poolt heakskiidetud teemaplaneeringu.

Ettepanekud planeeringu edasiseks elluviimiseks

Rakendusvahendid, millede kaudu teemaplaneering realiseerub: üldplaneeringud, detailplaneeringud, maastikuhoolduskavad, metsamajanduskavad, maakorralduskavad, valgala majanduskavad, põllumajanduse keskkonnaprogramm, maahooldustoetused, kaitsealade kaitse-

eeskirjad ja kaitsekorralduskavad.

a) KOV-ide tasandil:

19

 koostada üldplaneeringud valdadel, kellel need tänaseni puuduvad (Häädemeeste,

Koonga, Tootsi),

 arvestada Suur-Pärnu piirkonna (Pärnu, Sindi, Paikuse, Audru, Sauga, Tahkuranna) teemaplaneeringute koostamisel, eelkõige väärtuslike maastike säilitamiseks rohelise

võrgustiku sidususe ja toimimiseks sätestatud tingimustega,

 arvestada arengukavade koostamisel,

 koostada maastikuhoolduskavad,

 miljööväärtusega aladeks määratud alade hooldamine ja säilitamiseks vajalike

arengukavade-planeeringute koostamine (Pärnumaal ajaloolised kihelkonnakeskused ja kõrge muinsusväärtuste kogumiga Mihkli - Koonga piirkond).

b) Maakonna tasandil:

 arvestada temaplaneeringute koostamisel - Via Baltica teemaplaneering, tuuleenergeetika teemaplaneering,

 valmistada järgmise viie aasta jooksul ette teemaplaneeringu uuendamine või

maakonnaplaneeringu uuendamise käigus uuendada ka antud teemaplaneeringus käsitletud teemad,

 vajalik on maavalitsuse koostöö KOV-ide ja arendajatega tegevuste osas, mis on seotud joonehitiste ja rohelise võrgustiku konfliktikohade planeerimisega

(hajaasustuses ka projekteerimisel). Planeerida meetmed konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks,

 maavarade kaevandamise osas koostada teemaplaneering, mis käsitleks nii ressursi kasutusele võtu võimalusi koos teedevõrgu arendamisega,

 infopäevadel teemaplaneeringus sätestatud põhimõtete tutvustamine erinevatele huvigruppidele (elanikud, ametnikud)

c) Riigi tasandil:

 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamisel arvestada teemaplaneeringus

määratud rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke,

 toetada maastikuhoolduskavade koostamist, alustada eriti väärtuslikest maastikest, so

riikliku taseme maastikest (Pärnumaal kokku 7),

 kõik vallad peavad jõudma üldplaneeringute kehtestamiseni. Riik peaks toetama

üksnes neid arendusi, mis toimuvad üldplaneeringute kohaselt, vastasel juhul ei pruugi riigiressursi kasutamine olla otstarbekas,

 koostöö tugevdamine erinevate ametkondade vahel. Nt kui hakatakse raudteeliiklust kaasajastama, siis on vajalik kavandada kaitsemeetmed roheliste koridoride

toimimiseks,

 kõikide rakendusvahendite realiseerimisel ei arvestata maakonnaplaneeringut, eelkõige looduskaitsealade moodustamisel, samuti metsamajanduskavade,

maakorralduskavade, valgala majanduskavade koostamisel . Vajalik on luua süsteem, mis tagaks ka kaitsealade tegemise vastavuses maakonnaplaneeringuga (või pärast

maakonnaplaneeringu kehtestamist koostatud üldplaneeringuga), milles on terviklikult kaalutud maakonna tasakaalustatud arengu vajadusi ja võimalusi,

 ühtse kaardiandmete rakenduse loomine (nt maa-ameti kaardirakenduses),

 kuna looduskaitsekaitsealade ja hoiualade kaitserežiime ei kehtestata kooskõlas

maakonnaplaneeringus määratud maakasutustingimustega, tuleks regionaalministri poolt valitsusele esitatavas aruandes sellele tähelepanu osutada.

20

2.4. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne

infrastruktuur 2008-2015“

Maakonna sotsiaalse infrastruktuuri (SI) teemaplaneering on kehtestatud 2008, so vähem kui

kolm aasta tagasi. Planeeringuga tehti kantide põhiselt ettepanekud teenuste kättesaadavuse tagamiseks, sh ühistranspordi arendamiseks ja ettepanekud reeglite täiendamiseks riigi tasandil. Optimaalsemad lahendusvariandid fikseeriti planeeringu põhikaardil (mõõtkavas 1:100 000), mis

kajastab kantide põhiselt sotsiaalse infrastruktuuri paiknemist ja perspektiive teatud teenuste osas. Parema ülevaate saamiseks on põhikaardile lisatud seitse teemakaarti (mõõtkava

1:500 000), kus on kajastatud ka haridusasutuste, kultuuriasutuste, sotsiaalobjektide, ühistranspordi paiknemine ja perspektiiv.

Elu kvaliteet maapiirkondades ja SI teemaplaneeringu elluviimine sõltub eelkõige elanike arvust ja selle vanuselisest struktuurist. Selleks, et täpsemini hinnata planeeritut, koostati

planeeringu ülevaatamise käigus kandipõhiselt uus rahvastiku prognoos ning hinnati

võrdlevalt planeeringu koostamise ajal ja praegu kantide elanike arvu ja vanuselise

struktuuri muutusi.

Rahvastiku muutused aastatel 2007-2011

Analüüsides Pärnu maakonnas rahvastiku arvu kahe seisu 07.11.2006 ja 01.01.2011 vahel toimunud muudatusi kantide lõikes, tuleb märkida viimase nelja-viie aasta jooksul toimunud Pärnu eeslinnastumist, mida sellises mahus täpselt ei osatud prognoosida. Eeslinnastumuse maht

oli suuruselt kolmas Eestis. Pärnumaa 69 kandi (planeeringus ei ole käsitletud Pärnu linna) kogurahvastik suurenes käsitletud ajavahemikul tänu eespool mainitud rahvastikuprotsessidele

2004 elaniku võrra (44 581-lt 46 585-ni ehk +4,4%). Oluline on välja tuua, et eriti märkimisväärne oli rahvaarvu muutus linna lähiümbruse kantide (kokku 2) puhul kus elanike arv kasvas 654 võrra (1037-lt 1691-ni ehk +63,1%). Võrdne kasv

(+16,4%) esines nii linnalähedaste kantide (kokku 11) kui ka linnalähedaste keskuskantide (kokku 4) puhul: linnalähedaste kantide rahvaarv kasvas 6962-lt 8107-ni ehk 1145 elaniku võrra, linnalähedaste keskuskantide rahvaarv aga 10324-lt 12018-ni ehk 1694 elaniku võrra.

Samal ajal langes maaliste kantide (kokku 23) rahvaarv 9843-lt 9411-ni ehk 432 elaniku võrra (- 4,4%). Veel suurem oli langus maaliste keskuskantide, sh piirkonnakeskuste (kokku 12) puhul:

13463-lt 12389-ni ehk 1074 elaniku võrra (-8,0%). Ääremaa kantide (kokku 20) osas tundub esialgne pilt stabiilne olevat. Formaalselt tuleb tõdeda rahvaarvu kasvu 2952-lt 2969-ni ehk 17 elaniku võrra (+0,1%). Põhjuseks on aga Kihnu valda

sisseregistreeritud elanike arvu kasv seonduvalt kohaliku reisiparvlaevaliikluse eripäraga. Kui see aspekt aga arvesse võtta, saame rahvaarvu languse 2952-lt 2752-ni ehk 217 elaniku võrra (-

6,8%). Teine analüüsitud valdkond on rahvastiku vanusstruktuuri muutus. Tehes analüüsi viimasel

aastal toimunud rahvastiku vanusstruktuuri kohta Pärnumaa 69 kandi lõikes, leidsime, et ca viis aastat tagasi tehtud rahvastikuprognoos aastani 2015 vajab muutmist 40 juhul (eelmise koostas

ekspert Jaak Kliimask). Kõigil nendel juhtudel tuleb trend „välja vahetada“ negatiivsema vastu – selle aluseks olid kantide võtmevanusegruppides (0-5-aastased, 6-15-aastased, 65- ja vanemaealised) toimunud muudatused viimase viie aasta jooksul. Täpsemalt kajastab seda pilti

aruande lisa 1 – KANTIDE KOONDTABEL rahvaarvu muutuste kohta aastate 2006. ja 2011. võrdluses. Eespool kirjeldatud muutused hakkavad (loomulikult teatud viiteajaga) põhjustama

suuri nihkeid Pärnumaa kohalike omavalitsuste sotsiaalse infrastruktuuri olemuses ja ruumilises jaotuses – lihtsaimaks näiteks siinkohal koolivõrk.

21

Kantide rahvaarvu prognoosi koostamise üheks aluseks on olnud maakonna vastav prognoos. Märgime, et TÜ rahvastikuteadlase Tiit Tammaru poolt 2003. aastal koostatud „Pärnumaa

rahvastikuprognoos aastani 2015 (2025)“ tõenäoliseima stsenaariumi järgi pidi Pärnu maakonnas aastal 2010 elama 86 290 elanikku, elas aga kas 88 428 Statistikaameti järgi või 90 498

Rahvastikuregistri järgi. Vahed (vead) prognoositud ja tegeliku rahvaarvu vahel (vastavalt 2,4% ja 4,7%) on 7 aastat varem koostatud prognoosi kohta suhteliselt minimaalsed.

Teenuste kättesaadavuse tagamiseks tehtud ettepanekute täitmine - Kohalike omavalitsuste prioriteetidest hariduse valdkonnas on täidetud 65%.

Probleemsemad on Koonga Põhikooli renoveerimine ning Jõõpre lasteaia rajamine. Omavalitsuste koostöövõrgustike heaks näiteks on huvihariduse rahastamine ning

Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse rajamine. - Perearstiteenuse parandamiseks riigi tuge pakutud siiani ei ole, olemasolev õigusruum

vaid soovitab kohalikele omavalitsustele perearstide abistamist eluaseme – kommunaalkuludega. Ühtset süsteemi, mis perearsti maapiirkonda tööle tooks, tänaseks

välja töötatud ei ole. - Sellest tulenevalt on perearstiteenuse kättesaadavuse prognoos tulevikus halvenev.

Samuti ei ole paranenud ravimite kättesaadavus maakohtades. - Teemaplaneeringus tehtud ettepanekutest on saanud positiivse lahenduse kiirabi teenuse

tagamise parandamine nii Häädemeeste kui Tõstamaa ja Kihnu piirkonnas. - Vanurite hoolekande parandamiseks on projekti staadiumis Tootsi dementsetele

vanuritele hooldekodu loomise idee. Seni ei ole aga saavutatud kokkulepet, et riik tasuks dementsete vanurite hoolduskulud kasvõi osaliselt.

- Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas on maakonnas määratletud 4(5) tõmbekeskust, millest paremini toimivad 2-3.

Kohalike omavalitsuste ühistegevuse ja kultuuriobjektide prioriteetide osas on tänaseks täidetud

vaid 30%. Kõige suuremateks valupunktideks on need maakohad, kus on elanike arv vähenenud, kuid sinna on kolhoosiaegadest jäänud suured rahvamajad, mis vajavad igapäevaseks kasutamiseks väga suuri kulutusi, nt Treimani ja Tootsi. Mõlemad rahvamajad vajavad

renoveerimist. Sauga kandis rahvamaja puudumise lahendab 2011.a valminud kaasaegne noortekeskus Sauga alevikus.

Spordi valdkonna prioriteetidest on täidetud 54%. Probleemseim on Tõstamaa spordihoone ja staadioni kaasajastamine. Sportimisvõimaluse loomiseks maapiirkonnas on heaks näiteks

korvpalliväljakute rajamine 2011 aastal, samuti Reiu-Raeküla Tervisespordikeskuse rajamine.

Teenuste kättesaadavuse tagamiseks tehtud üldised ettepanekud ei ole realiseerunud. Mistõttu on eriti oluline rõhutada maakonna tasemel hariduse valdkonna ja seda toetavate ettepanekute täitmist. Jätkuvalt oleme seisukohal, et haridusobjektide, samuti teiste sotsiaalobjektide

projektipõhiselt rahastamine ei taga planeeringutega vastavat ja eesmärgipärast

arendamist. Riigi tasemel on vajalik arvestada SI planeeringus rahastamissüsteemi muutmiseks

tehtud ettepanekud, sh taastada investeeringute riiklik programm, mis aitab ressursse

maakonnas otstarbekalt planeerida ja kasutada. Suurendada maavanemate otsustusõigust koolide regionaalse rahastamise üle, rahalise vahendite jaotamine peab toimuma vastavalt

maakonna hariduse arengukavas kinnitatud pingereale. Otstarbekas on gümnaasiumi- ja

kutsehariduse ühtne juhtimine maakonna tasandil.

Ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks tehtud ettepanekute täitmine

22

Uute bussiliinide arendamine või olemaoleva liinivõrgu tihendamisel on maakonna äärealade kantide elanike probleemid leidnud kahe aasta jooksul rakendust vaid ca 28 %. Ka tänavu II

poolaastaks ei anta maakonnale toetusraha uute liinide avamiseks. Tehtud ettepanekute mittetäitmine tuleneb ühistranspordi arendamiseks riikliku sihtotstarbelise toetuse mittepiisavast

eraldamisest Maanteeameti ja MKM-i poolt. Tulenevalt Pärnu linnalähiümbruse kiirest arengust tehtud ettepanekud bussiliinide tihendamiseks ja ka uute avamiseks on täidetud 66% ulatuses.

Naabermaakondade vahelise ning Eesti ja Läti piiriülese bussiliikluse parandamiseks tehtud ettepanekud on täidetud 25% ulatuses.

Saarte (Kihnu ja Manija) elanike mandriga ühenduse parandamiseks, sh kevad-talvisel perioodil jäälagunemise ajal tehtud kahest ettepanekust on täidetud Kihnu lennuvälja renoveerimine. Saareelanikele tagaks aastaringselt toimiva ühenduse jääklassiga reisiparvlaeva toomine

(ehitamine) Kihnu-Munalaid-Kihnu liinile. Praegu on MKM-il menetluses riigihange jääklassiga reisiparvlaeva ehitamiseks.

Kruusateedele mustkatte ehitamine on põhiliselt leidmas lahendusi. Tänaseks on täidetud ligi 40 % planeeringu ettepanekutest. Viimaseid ka pidevalt jälgitakse ning viiakse täide järk-järgult

riigi põhi- või tugimaanteede remondi korral nende vanast kattematerjalist.

Ettepanekud regionaalministrile uute regionaalprogrammide algatamiseks

SI teemaplaneeringu ühe tulemina – elu säilitamiseks maapiirkondadeks – teeme jätkuvalt

ettepanekud uute regionaalprogrammide algatamiseks:

1) maismaasaarte programm – suunatud suure turutõrkega isoleeritud asukohaga ja raskes sotsiaalmajanduslikus olukorras olevate piirkondadele maakaupluste, teedevõrgu, ühistranspordi

ja interneti parema kättesaadavuse tagamiseks; 2) hõreasustusega piirkondade programm – suunatud piirkondadele asustustihedusega alla 8 elanikku/km² sotsiaalse infrastruktuuri optimeerimiseks (Põhjamaade analoogsete kogemuste

näitel); 3) tühjaksjäävate koolihoonete ümberprofileerimise programm – tühjaksjäävatele

koolihoonetele hävingust päästmiseks uute funktsioonide leidmine sh seltsimajade (kogukonnakeskuste) rajamise teel; 4) initsieerida koos Sotsiaalministeeriumiga perearstide lähetustoetuse programm (analoogselt

käivituvale noore õpetaja programmile) - esmatasandi üldarstiabi kättesaadavuse tagamiseks maapiirkodades, mis sisaldaks nii spetsialistide motivatsioonipaketti kui ka noorte spetsialistide

kohustust õpitud erialal kindlaks määratud aja jooksul oma riigis töötada; 5) initsieerida koostöös MKM-iga ning Sotsiaalministeeriumiga polüfunktsionaalse

teenindusbussi programm – esmatarbekaupade, pangateenuse, postiteenuse, ravimi-müügi

teenuse jt analoogsete avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks avaliku sektori ja erasektori omavahelises koostöös.

Üldiseks probleemiks on, et riiklike otsuste tegemisel ei arvestata planeeringuga . Ere negatiivne näide on postkontorite sulgemine maapiirkondades, mis viidi läbi kohe pärast seda kui

postkontorite vajadus oli kehtestatud maakonnaplaneeringuga.

Energiatõhususe programmist rahastatavate objektide valikul on jäetud arvestamata

maakonnaplaneeringus sätestatud prioriteedid. Kuigi SI planeeringus on sätestatud just maakonna ja kohalike omavalitsuste sotsiaalobjektid, mis esmajärjekorras vajavad renoveerimist. Samuti ei arutanud riikliku jalg- ja jalgrattateede programmi ettevalmistajad seda läbi

planeerijatega, mistõttu selle programmi rahastusotsuste tegemisel ei ole otsustuskriteeriumiks avaliku planeerimisprotsessi läbinud planeeringud.

23

3. Ülevaade planeerimisalasest olukorrast Pärnu maakonnas Pärnumaa pindala on 4806,7 km². Maakonnas on 20 kohalikku omavalitsust, neist kaks on linnad

− Pärnu ja Sindi. Maavalitsuses planeeringutealaste ülesannete sisulise täitmisega tegeleb kaks arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute talituse ametnikku, kelle ülesandeks on nii maakonnas kui maavalitsuses planeeringualase töö korraldamine, maakonnaplaneeringute

koostamine ja riikliku planeeringujärelevalve teostamine.

3.1. Ülevaade kehtivatest üldplaneeringutest

Pärnumaal on kehtivad üldplaneeringud 17 kohalikul omavalitsusel. Andmed üldplaneeringute, osaüldplaneeringute ja teemaplaneeringute kohta on toodud tabelis 2.

Üldplaneeringud puuduvad Häädemeeste, Koonga ja Tootsi vallal. Kui Koonga ja Tootsi vallas ei ole koostatud mitte ühtegi detailplaneeringut, siis Häädemeeste vallas kehtestatakse aastas ca

10 detailplaneeringut. Arvestades Häädemeeste valla paiknemist rannikul, on hädavajalik, et vald viiks oma planeeringu menetlemise lõpuni.

Kasutatud juhendmaterjali kohaselt tuleks vananenuks pidada üldplaneeringuid, mis on vanemad, kui 10 aastat. Sellised planeeringud on Tahkuranna, Sauga, Kihnu, Lavassaare,

Halinga, Varbla valdadel, Vändra alevikul ja Pärnu linnal. Nendest uued üldplaneeringud on koostamisel Tahkuranna ja Sauga vallal (läbinud avaliku väljapaneku), Kihnu vallal (eskiislahendus on valmis), Lavassaare vallal (kooskõlastamisel ametkondadega), Halinga vallal

(kooskõlastamisel ametkondadega) ja Pärnu linnal (toimub eskiisi koostamine). Teiste, üle kümne aasta vanade üldplaneeringute osas oleks eelkõige oluline, et kohalikud omavalitsused

vaataksid need üle ja alles seejärel algataksid uute üldplaneeringute koostamise. Selleks, et

ühtlustada üldplaneeringute ülevaatamist, peaks riigis, analoogselt maakonna-

planeeringute ülevaatamise juhendile, koostama ka üldplaneeringute ülevaatamise juhendi.

Nn teise ringi üldplaneeringud on kehtestatud Audru vallal (2010) ja Paikuse vallal (2009). Uute üldplaneeringute koostamise vajadus on seotud eelkõige valla paiknemisega Pärnu linna

lähiümbruses, so nn Suur-Pärnu piirkonnas.

Üldplaneeringud, osaüldplaneeringud ja teemaplaneeringud maakonna valdades ja linnades

Tabel 2

Jrk

nr

Planeering Kehtestatud Sisaldab

maakonna- planeeringu muudatusi

(koguarv)

Muudetud

kehtestatud detail- planeeringu

alusel (koguarv)*

Üldplaneeringud (ÜP)

1 Are valla ÜP 29.12.2009 - 1

2 Audru valla ÜP 13.05.2010 - 1

3 Halinga valla ÜP 17.09.1998 - 1

4 Kihnu valla ÜP 17.08.1995 - 2

5 Lavassaare valla generaalplaan

(valmis 1993.a)

- -

6 Paikuse valla ÜP 15.06.2009 - 1

24

7 Pärnu linna ÜP 20.09.2001 - 136

8 Saarde valla ÜP 30.01.2008 - 2

9 Sauga valla ÜP 12.09.1997 - 44

9` Sauga valla ÜP Tammiste küla osas

27.03.2009 - -

10 Sindi linna ÜP 13.10.2005 1 5

11 Surju valla ÜP 30.01.2003 1 1

12 Tahkuranna valla ÜP 30.01.1999 - 43

13 Tori valla ÜP 29.12.2009 - -

14 Tõstamaa valla ÜP 07.03.2008 - 4

15 Varbla valla ÜP 11.11.1999 - 4

16 Vändra alevi ÜP 18.06.1998 - 5

17 Vändra valla ÜP 21.09.2010 - -

17` Vändra valla ÜP endise Kaisma valla osas

03.02.2009 - -

Osaüldplaneeringud ja

teemaplaneeringud

18 Häädemeeste valla Lemme telkimisala osaüldplaneering

10.03.2004 - -

19 Häädemeeste valla Krapi

telkimisala osaüldplaneering

20.04.2005 - -

20 Häädemeeste valla Kabli ja Treimani supelrandade osaüldplaneering

29.06.2007 - -

21 Sauga valla teemaplaneering “Maagaasitorustiku paiknemine Sauga valla territooriumil”

16.11.2004 - -

22 Tori valla osaüldplaneering

“Maagaasitorustiku paiknemine Tori valla territooriumil”

15.12.2004 - -

23 Varbla valla Matsiranna puhkeala

osaüldplaneering ”

29.04.2004 - -

24 Vändra valla osaüldplaneering “Maagaasitorustiku paiknemine

Vändra valla territooriumil”

06.12.2004 - -

*Andmed esitatud alates 2005 aastast.

Pärnu maakonna planeeringut on muudetud kahel korral: Surju valla ja Sindi linna üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ ja „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“ muudetud ei ole.

3.2. Kohalike omavalitsuste planeerimisalane tegevus

Andmed kohalikes omavalitsustes ruumilise planeerimisega tegelevate spetsialistide kohta on toodud tabelis 3. Tänase seisuga on olemas kõikides omavalitsustes ametnikud, kelle ülesandeks

on planeeringualase töö korraldamine. Väiksemates omavalitsustes on neil ka teisi tööülesandeid, kas maakorraldus-, arendus-, ehitusvaldkonna jne ülesanded. Kuigi erialase ettevalmistusega planeerimisspetsialiste on ainult kahes vallas, siis nii Pärnu linna lähiümbruse

ja teiste valdade spetsialistid on ennast täiendanud erinevatel koolitustel, sh nii maavalituse kui

25

ka omavalitsusliidu planeeringualastel õppepäevadel. Samuti on maakonna 9 kohaliku omavalitsuse planeerimisega tegevad spetsialistid osalenud 2010-2011.a Pärnu Kolledžis

toimunud planeerimisalasel täiendkoolitusel.

Pideva koolitusprotsessi tulemusena on tõusnud planeerimisvaldkonnaga tegelevate spetsialistide teadmiste tase omavalitsustes, kuid ka nõuded haldusmenetluse läbiviimisel on muutunud üha olulisemaks. Siinkohal peame oluliseks välja tuua, et vajaka jääb eelkõige põhjendamise ja

kaalutlusotsuste tegemise oskusest, samuti haldusmenetluse ja õigusalastest teadmistest. KOV-ide planeeringute koostamise võimekus on erinev. Head eeldused planeeringualase

võimekuse osas on Pärnu linnas, kus koostatakse ka kõige rohkem planeeringuid, on olemas planeerimisosakond, milles töötab viis arhitekti. Arvestades aga suurt planeeringute koostamise hulka, ei suuda ka Pärnu linnavalitsus ise koostada enamikku detailplaneeringuid, samuti venib

üldplaneeringu koostamine. Valdadest ainukesena suudab detailplaneeringuid ise koostada Paikuse vallavalitsus.

Üldplaneeringute vormistamise kvaliteet on ebaühtlane, samuti on erinevate firmade planeeringute tase erinev. Samuti kaasamine ja koostöö planeeringute koostamisel vajab

täiendavat tähelepanu, mis seisneks nii planeeringu läbiviijate, kohalike omavalitsuste ametnike kui ka kodanike koolitamises. Seoses 1.07.2009 jõustunud PlanS muudatustega vajaksid

kaasajastamist nii üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute koostamise soovitused.

Valdade ja linnade ruumilise planeerimisega tegelevate spetsialistidega varustatus Tabel 3

Jrk nr

Vald/linn Planeerimis- spetsialisti ametinimetus

Erialane haridus

Muu haridus Erialase haridusega töötajate

arv

1 Are vald abivallavanem kesharidus

2 Audru vald Planeeringu- spetsialist

õigusteadus

3 nõunik agronoomia

4 Halinga vald maanõunik maakorraldus

5 Häädemeeste

vald

arendus- ja

keskkonnanõunik

keskkonnakaitse

6 Kihnu vald arendusnõunik maastiku planeerimine

7 Koonga vald keskkonna- ja

maanõunik

agronoomia

8 Lavassaare vald

vallavanem pedagoogika, sotsiaaltöö

korraldus

9 Paikuse vald vallaarhitekt Ehitus- arhitektuur

10 Saarde vald spetsialist metsandus

11 Sauga vald abivallavanem ehitus

12 maanõunik -

13 tehnik sekretär-

raamatupidaja

14 Sindi linn ehitusinsener tsiviil- ja

26

tööstusehitus

15 Surju vald maakorraldaja maaparandus

16 Tahkuranna vald

planeerimisnõunik Keskkonna- kaitse

17 Tootsi vald vallavanem geodeesia

18 Tori vald planeerimis- ja

ehitusnõunik

tsiviil- ja

tööstusehitus

19 Tõstamaa vald arendus- ja keskkonnanõunik

Keskkonna- korraldus

20 Varbla vald arengu- ja

keskkonnanõunik

Keskkonna-

korraldus

21 Vändra alev maakorraldaja insener- hüdrotehnik

22 Vändra vald arengunõunik õigusteadus

23 Pärnu linn Planeerimisosa-

konna juhataja

loomakasvatus 5*

* Pärnu Linnavalitsuses on iseseisev planeerimisüksus – planeerimisosakond, kus töötab viis arhitekti.

Kuna maavalitsustes, samuti kohalikes omavalitsustes puudub kõikide valdkondade spetsialistide kompetents, siis heade planeeringute saamiseks, on koostöö erinevate ametkondadega oluline ja

vajalik. Planeeringute puhul on koostöö ja kooskõlastamise kohustus osade ametkondadega määratud PlanS-ga. Juhtudel, mis pole reguleeritud seadusega, toimub koostöö spetsialistide tasemel, mis on erinevate ametkondadega erinev ja sõltub eelkõige ametnike soovist osaleda

planeerimisel. Pärnu maavalitsusel on väga head koostöökogemused Keskkonnaameti Pärnu- Viljandi regiooni, Muinsuskaitseameti, Terviseameti Lääne talituse, Maanteeameti, Maa-ameti,

Põllumajandusameti maaparandusspetsialistide ja Lääne-Eesti Päästekeskusega. Selleks, et parandada koostööd KOV-ide ja ametkondade vahel, on kutsutud erinevate ametkondade spetsialiste maakondlikele õppepäevadele.

3.3. Maavanema järelevalve planeeringute koostamise üle

Maavanema järelevalve ülesanded on sätestatud PlanS §-s 23. Andmed üldplaneeringute ja

detailplaneeringute koostamise üle maavanema järelevalve teostamise kohta ajavahemikul 2005- 2010 on toodud tabelis 4.

Tabel 4

Aasta Teostatud järelevalvet sh vastuväidete ärakuulamisi

saavutatud kokkuleppeid

Märkused, selgitused

Üldplanee-

ringud

Detailplanee-

ringud

2005 2 61 9 7

2006 0 73

22 9

2007 2 85 28 12

2008 2 99 24 10

2009 6 75 11 5

2010 4 45 10 6

27

Põhilised eksimused planeeringute menetlemisel:

 planeeringu sisulised vead, seletuskirja ja kaardi vastuolud;  PlanS-s sätestatud menetlusreeglite rikkumised;

 planeeringulahenduse sobivust ja üldplaneeringu muutmise vajadust ei ole põhjendatud;

 piisavalt pole tehtud koostööd naabrite ja avalikkusega;

 PlanS muudatuste kehtimahakkamine 01.07.2009, planeeringute koostajad ja ametnikud ei ole seaduse muudatustega kursis;

 detailplaneeringute koostamisel pole arvestatud maakonnaplaneeringutega.

Pärast 1.07.2009.a jõustunud PlanS muudatused on maavanema järelevalve menetluste arv vähenenud. Sellel on kaks põhjust. Esiteks, seoses majanduslanguse ja finantskriisiga on vähenenud detailplaneeringute koostamine tervikuna. Teiseks planeerimisseaduse muutmine on

andnud kohalikule omavalitsusele õiguse ja kohustuse kaaluda ja otsustada, kas tegemist on üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega või ei ole. Samas on see tekitanud veelgi enam

teadmatust/oskamatust. Üldplaneeringute muutmise põhjendused on seotud ehituskeeluvööndi vähendamise sooviga, hoonestusala suurendamisega, uute elamu ehitamise sooviga linnalähiümbruse põllu- ja metsaaladele.

3.4. Planeeringutega seotud kohtuvaidlused

Pärnumaal koostatud üldplaneeringuid on senini kohtus vaidlustatud üks, so Pärnu linna üldplaneering aastal 2001. Detailplaneeringute kohta aastatel 2005-2010 antud kohtulahendite

kohta on andmed toodud tabelis 5 ja 6. Planeeringutega seotud kohtuvaidluste puhul on kaasatud maavanem siis, kui on vaidlustatud

detailplaneeringuid, mille puhul on maavanem teostanud järelevalvet. Esimese ja teise astme kohtute puhul on 11-st juhtumist 5-l olnud maavanem kaasatud isik. Riigikohtu lahendite puhul 2-st juhtumist 1-l oli maavanem kaasatud. Kohtu kaasamise puhul on selgitused ja vastused

kohtule valmistanud ette planeeringutega tegelevad ametnikud. Lisaks vastuste tegemisele, annab kohtuvaidlustesse kaasamine täiendava töökoormuse ka kohtuistungitel osalemine.

Ajakulu sõltub konkreetse kaasuse keerukusest, esimese astme kohtule materjalide ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu on ca üks töönädal.

Valdade ja linnade planeerimisalased kohtuvaidlused (alates 1.01.2005) Tabel 5

Jrk

nr

Vald/linn Vaidlusalune planeering

1. või 2. astme kohtu

otsuse nr.

Vaidluse teema ja otsuse sisu

1. Pärnu linn Pärnu Linnavolikogu

21.10.2004.a. otsus nr 134 „Roosi tn 4a kinnistu

detailplaneeringu kehtestamine“

3-04-333 Kaebuse kohaselt on

planeering õigusvastane. Puuduvad põhimotiivid. Rikuti üldplaneeringu normatiivi.

20.01.2005.a. Pärnu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

28

28.02.2006.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati planeering.

2. Pärnu linn Pärnu Linnavolikogu 22.08.2005.a. otsus nr 112 „Riia mnt 131,

Laine tn 2a, Metsa tn 2a ja 2b

detailplaneeringu kehtestamine“

3- 167/2005

Kaebuse kohaselt on planeering õigusvastane. 28.12.2005.a. Pärnu

Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

3. Pärnu linn Pärnu Linnavolikogu 17.02.2005.a. otsus nr

24 „Lehe tn 1 kinnistu detailplaneeringu

kehtestamine“

3- 225/2005

Kaebuse kohaselt on planeering õigusvastane –

kaalutlusvead, motiveerimata. 31.01.2006 Pärnu Halduskohtu

määrusega lõpetati menetlus seoses kaebusest loobumisega.

4. Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2006.a.

korraldus nr 329 „Pardi tn 15 kinnistu

detailplaneeringu kehtestamine“

3-06-1749 Kaebuse kohaselt on planeering õigusvastane.

Menetluslikud ja sisulised vead. Päiksevalguse,

mürataseme, vaate, turuväärtuse probleemid. 15.06.2007.a. Tallinna

Halduskohus tühistas korralduse.14.05.2008.a.

Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebused rahuldamata. 11.09.2008.a. ei

võtnud Riigikohus menetlusse.

5. Pärnu linn Pärnu Linnavolikogu 21.12.2006.a. otsus nr

124 „Roosi tn 4a kinnistu detailplaneeringu

kehtestamine“

3-07-124 Kaebuse kohaselt hoone rikub muinsuskaitse miljööväärtust ja

läheb vastuollu piirkonna ajalooliste ehitusprintsiipidega. 07.05.2007.a. Tallinna

Halduskohtu otsusega rahuldati kaebus ja tühistati planeering.

01.07.2008.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu otsus

muutmata.

6. Pärnu linn Pärnu maavanema protest Pärnu

Linnavalitsuse planeerimisosakonna

18.12.2006 ehitusloa nr 2104 tühistamise nõudes (nn Septembri

apartement hotelli ehitamise kaasus)

3-07-775 Linnavalituse planeerimisosakond väljastas

ehitusloa, milles anti õigus kehtestatud detailplaneeringust

erineva krundi kasutuse otstarbega ja suurema korruste arvuga hoone ehitamiseks.

Kaasnev teema oli Linnavalitsus vaidlustas ka

maavanema õiguse teostada

29

järelevalvet planeerimisosakonna, so kohaliku omavalitsuse

allüksuse poolt antudhaldusakti üle.

Halduskohus tühistas ehitusloa. Tallinna Ringkonnakohus jättis

apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu otsuse muutmata. Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse

Riigikohtule.

7. Pärnu linn Pärnu Linnavolikogu 21..12.2006 nr 125

„Supeluse tn 22 ja 24 kinnistute

detailplaneeringu osaline kehtestamine Supeluse tn 24

kinnistu piires“.

3-07-226 Supeluse 22 omanik vaidlustas osalise kehtestamise otsuse.

Tallinna Halduskohus jättis otsuse jõusse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis otsuse jõusse ja ei nõustunud, kaebaja taotlusega kehtestada

planeering ka Supeluse 22 osas.

8. Pärnu linn Pärnu Linnavolikogu

18.06.2009.a. otsus nr 49 „Lai tn 7 kinnistu ja kinnistuga seotud

tänavaosa detailplaneering“

3-09-1548 Kaebuse kohaselt on

planeerimisnormide oluline rikkumine. Puuduvad põhjendused.

21.04.2010.a. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti

kaebus rahuldamata.

9. Tahkuranna vald

Raudsepa kinnistu detailplaneering

3-08-1403

Vallavalitsus otsustas peatada detailplaneeringu menetlemise, et üldplaneeringu KSH

menetlemise käigus selgitada välja, mis võimalustel antud

piirkonda elamualade planeerimine on võimalik. Vaidlustatid peatamise

korraldus, kohus leidis, et menetlusnõudeid ega

vorminõudeid ei ole rikutud Tallinna Ringkonnakohus leidis, et tegemist on

menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga. Menetlemine on

toimunud õigesti. Taotlus esitati Riigikohtule, aga seda ei võetud arutlusele.

10. Tahkuranna

vald

Tahkuranna

Vallavolikogu

3-10-980

Volikogu kehtestas

detailplaneeringu, millega

30

31.03.2005 otsus nr 11 „Selja detailplaneeringu

kehtestamine“

moodustati elamurajoon, kus varem oli ka 6 maatulundus- maa krunti, mille puhul

ehituskeeluvööndit ministeerium ei vähendanud.

Vallavalitsus määras tulenevalt üldplaneeringust maadele elamumaa sihtotstarbe ja

väljastas ehitusloa. Peale ettekirjutuse saamist ehitusluba

tühistati. Omanik oli asunud vahepeal ehitama. Algatati uus detailplaneering

ehituskeeluvööndi vähendamiseks,

keskkonnaamet ei nõustunud. Omanik kaebas kohtusse nii valla kui Keskkonnaameti.

Kohus otsustas lõpetada juhtumi Keskkonnaameti osas,

jätkata vallavalitsuse osas. (St otseselt mõnd planeeringu otsust ei ole kohtusse kaevatud,

aga planeerimisega on teema tihedalt seotud)

10. Audru vald Audru Vallavolikogu

06.07.2006 otsus nr 122 „Lemmetsa külas Kasesalu II kinnistu

detailplaneeringu kehtestamine“

3-

179/2005

Naabervalla elanikke ei ole

kaasatud DP koostamisse, kehtestamisotsus on motiveerimata.

Menetleda uuesti alates avalikust väljapanekust.

11. Audru vald Aruvälja küla Haava kinnistu

detailplaneering

3-07-743

Huvitatud isik kaebas volikogu mittekehtestamise otsus peale.

Ringkonnakohus nõustus volikogu otsusega. Kaebaja esitas

kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

12. Audru vald Audru Vallavolikogu

14.05.2009 otsus nr 28 „Põldeotsa ja Saulepa külas Suuresilla

Suurfarmi kinnistu (Audru

Kalakasvatuse) detailplaneeringu kehtestamine“

3-09-1613

Kodanik taotles

detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist, põhjendus 14 punkiga. Tallinna

Halduskohus ei tühistanud planeering kehtestamise otsust.

Ringkonnakohus jättis Tallinna halduskohtu otsuse muutmata.

31

Riigikohtusse jõudnud planeeringuvaidlused (alates 1.01.2005) Tabel 6

Jrk nr

Vald/linn

Vaidlusalune planeering

Riigikohtu otsuse nr

Vaidluse teema ja otsuse sisu

1. Pärnu linn Pärnu maavanema

protest Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna

poolt antud 18.12.2006 ehitusloa

nr 2104 tühistamise nõudes (nn Septembri kaasus).

Ringkonnakohus jättis

apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse

muutmata. Linnavalitsus esitas

kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse.

2. Audru vald Audru Vallavolikogu 14.05.2009 otsus nr

28 „Põldeotsa ja Saulepa külas Suuresilla Suurfarmi

kinnistu (Audru Kalakasvatuse)

detailplaneeringu kehtestamine“

Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohus ei

võtnud kaebust menetlusse.

3. Pärnu linn Pärnu linnavolikogu

21.02.2008.a. otsus nr 11 „Karja tn 29 kinnistu

detailplaneeringu kehtestamine“

3-3-1-29-10 Kaebuse kohaselt on

planeering vastuolus üldplaneeringuga. 29.04.2009.a. Tallinna

Halduskohtu otsusega tühistati planeering.

04.12.2009.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti halduskohtu otsus

muutmata. 24.05.2010.a. Riigikohtu otsusega tühistati

eelmised otsused ja jäeti kaebus rahuldamata.

Järelevalve teostamine kohalike omavalitsuste planeeringualaste haldusaktide õiguspärasuse üle

Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 alusel on planeerimisega tegelevate ametnike ülesanne. Üldjuhul on kohalikud omavalitsused nõus vead parandama ja haldusaktid viima seadustega vastavusse. Juhul kui kohalik omavalitsus ei ole nõus vigast haldusakti viima vastavusse

seadustega, tuleb järelevalve teostajal pöörduda kohtusse. Pöördumise ettevalmistamine sõltub juhtumi iseloomust. Näiteks Septembri kaasuse puhul esitas maavanem protesti kohtule.

Arvestades kaasuse keerukust, palgatakse abi saamiseks advokaadibüroo. Välise abi kasutamine oli võimalik üksnes selle tõttu, et Siseministeerium oli nõus tasuma kohtukulud. Vastasel juhul vajaliku juriidilise abi palkamine poleks olnud võimalik. Kohtukuludeks maavalitsuse eelarvesse

vahendeid ei ole eraldatud, mis tähendab, et kohtusse on võimalik pöörduda ainult sellistel juhtudel, kui 100% on tagatud kindlus võidus.

32

3.5. Ettepanekud maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste planeerimisalase

võimekuse hoidmiseks ja parandamiseks ning maakonna ruumilise arengu

edendamiseks

3.5.1 Ettepanekud planeerimisalase võimekuse parandamiseks

1) Lähtuvalt põhimõttest, et igas maavalitsuses peaks olema kaks planeerimisspetsialisti, tuleks suurte maakondade puhul rääkida vähemalt kolmest spetsialistist.

Pärnu maakonnas, arvestades territooriumi suurust ja planeerimisalase tegevuse

intensiivsust, ei suuda kaks spetsialisti tagada hea kvaliteediga planeerimistegevust,

mistõttu peame vajalikuks ühe töökoha lisamist maavalitsuse koosseisu.

Maakonnaplaneeringute koostamisel on tähtis, et maavalitsus ise suudaks koostada planeeringukaarte ja hallata andmebaase. Kaks spetsialisti ei oma vastavaid teadmisi ega jõua

muude kohustuste kõrvalt sellega tegeleda. Pärast teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015“ kehtestamist (2008) likvideeriti territoriaalplaneeringu spetsialisti ametikoht, kelle ülesandeks oli maakonnaplaneeringute kaartide koostamine, kaardibaasi ning

geoinfo andmebaasi (GIS) haldamine. Juhul kui alustatakse uue maakonnaplaneeringu koostamine, on vaja taastada see ametikoht maavalitsuses.

2) Kohalike omavalitsuste planeerimisalase võimekuse eelduseks on spetsialistide

olemasolu ja nende kvalifikatsiooni tõstmine, so nende pidev koolitamine.

Linnade ja suurte valdade puhul on iseseisva ja eriharidusega planeerimisspetsialisti olemasolu vajalik. Väikeste valdade ja nn ääremaa valdade puhul peaks toimuma koostöö, mille vormiks

võiks olla mitme valla peale ühise planeerimisspetsialisti palkamine või omavalitsusliidu juurde omavalitsuste ühise planeerimisbüroo asutamine. Ühiste spetsialistide süsteemi loomiseks on vajalik riigi stimuleeriv rahaline tugi, vähemalt koostöö käivitamise ajaks.

3) Planeeringute ühtlase kvaliteedi saamiseks on lisaks koolitusele vajalik

juhendmaterjalide olemasolu. Nende väljatöötamist peaksid korraldama ja selle eest vastutama ministeeriumid. Esmajärjekorras vajaksid, seoses PlanS 1.07.2011 jõustunud muudatustega, kaasajastamist üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamise soovitused.

Samuti on vaja kohalike omavalitsuste jaoks välja töötada juhendmaterjalid üldplaneeringute ülevaatamiseks. Vajalik on välja töötada ühtsed kriteeriumid ja anda soovitused selle kohta, mida

pidada üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. 4) Tähtis on Tartu Ülikooli baasil 2010 alustatud planeerimisalase täiendkoolituse

jätkumine. 5) Kuna üldplaneeringu koostamise kohustus tuleneb seadusest, siis riiklike toetuste

andmisel tuleks eelistada neid kohalikke omavalitsusi, kellel on olemas kehtivad

üldplaneeringud. See tagaks ka õiguse üldpõhimõtte, et võrdseid koheldakse võrdselt ja

ebavõrdseid ebavõrdselt. 6) Et tagada planeeringute hea kvaliteet, on vajalik veelgi tugevdada koostööd KOV-ide ja

ametkondade vahel, on vaja jätkata ühiste seminaride, koolituste jms korraldamist.

33

3.5.2 Ettepanekud maakonna ruumilise arengu edendamiseks

Lähtuvalt maakonnaplaneeringute ülevaatamise tulemustest (vt punkt 2.2.3) oleme seisukohal, et maakonna ruumilise arengu edendamiseks on vajalik algatada järgmised teemaplaneeringud:

1) Järgmise üleriigiline planeeringuülesandena maakonnaplaneeringute kaasajastamiseks

tehnilise taristu teemaplaneering.

2) Teemaplaneering Harku-Lihula-Sindi 330 kV elektrikõrgepingeliini Pärnu maakonna osas.

3) Maakonnaga piirnevate merealade teemaplaneering. 4) Soomaa teemaplaneering (Pärnu ja Viljandi maakonna piires).

5) Vabariigi Valitsuse poolt algatatuna kiir-raudtee Rail Baltica teemaplaneering.