Arvamus maavarade teemaplaneeringu lõpetamise kohta

____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007

Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132

79513 Rapla Registrikood 77000312

Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

27. oktoober 2025 nr 6-5/2025/3003

Arvamus maavarade teemaplaneeringu

lõpetamise kohta

Eesti Linnade ja Valdade Liit edastas arvamuse andmiseks majandus- ja tööstusministri käskkirja

„„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu" maavarade

teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu.

Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja võib maakonnaplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad

asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või kui planeeringu koostamise eesmärk

muutub oluliselt koostamise käigus. Rapla Vallavalitsuse hinnangul ei välista planeeringu

lõpetamise põhjenduseks toodud asjaolud planeeringu elluviimist tulevikus ja planeeringu

koostamise eesmärk ei ole samuti muutunud.

Teemaplaneeringu eesmärk on tagada ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata riiklikud

maakasutusprioriteedid ning leida kompromiss kohalike omavalitsuste, kogukondade ja riigi

huvide vahel. Nende küsimuste jätmine lahendamata ja üksikjuhtumite tasandile viimine ei taga

vajalikku terviklikku ja pikaajalist vaadet. Otsuste hajutamine üksikjuhtudele võib suurendada

kohalike konfliktide riski ning vähendada läbipaistvust ja õiguskindlust.

Planeeringu raames on juba tehtud märkimisväärne töö – koostatud on varustuskindluse ja

nõudluse analüüsid, esialgsed kaardid ning kategooriate süsteem. Selle potentsiaali kasutamata

jätmine tähendaks avaliku ressursi raiskamist ja tehtud töö väärtuse vähendamist.

Ka väiksemad, 10–20 ha suurused maavarade alad vajavad terviklikku käsitlust. Just

maakonnaplaneering pakub tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii regionaalsete kui ka

riiklike arenguvajadustega, sealhulgas taristuprojektide ja kohaliku elukeskkonna kaitsega.

Ei saa alahinnata planeeringu ja KSH rolli keskkonnamõjude terviklikul hindamisel. Kui

menetlused viiakse ainult üksikjuhtude tasandile, kaob terviklik pilt ning otsuste

keskkonnamõjusid hinnatakse kitsalt, mitte süsteemselt. Kahetsusväärselt levib praktika, kus

kaevandusalasid tükeldatakse väiksemateks osadeks, et vältida keskkonnamõjude hindamist.

Lahendamata on vastuolud omavalitsuste üldplaneeringute ja kaevanduste kavandamise vahel ja

selleks oleks maakonnaplaneering oluline tööriist.

Harju maakonna teemaplaneeringu kogemusi ja leevendusmeetmeid saab küll kasutada eeskujuks,

kuid ilma Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringuteta puudub nende põhimõtete siduvus ja

konkreetne rakenduslik raamistik kohalikes oludes. Seetõttu jääb maavarade kasutuse

planeerimine ilma teemaplaneeringut koostamata nendes maakondades killustatuks ja

lühinägelikuks. Samuti ei saa lahendust küsimused, mis on vajalikud kaevandustega seotud riskide

maandamiseks ja negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjused peavad olema selgelt ja faktiliselt

põhjendatud, et vältida õiguslikku ebakindlust nii kohalike omavalitsuste, maaomanike kui ka

maavarade kasutajate seas. Eelnõus tuleks selgelt avada, millised asjaolud on muutunud viisil, mis

ei võimalda teemaplaneeringu eesmärkide saavutamist, ning kuidas kavandatakse maavarade

varustuskindluse ja ruumilise arengu küsimusi edaspidi lahendada.

Lõpetamise eelnõu peab põhinema piisaval ja ajakohasel teabel vastavalt planeerimisseaduse § 11

nõuetele, hõlmates nii maavarade paiknemise ja majandusliku kasutatavuse andmeid kui ka

keskkonnamõjude ja varustuskindluse analüüse. Kui lõpetamise põhjendus tugineb uuringutele või

strateegilistele otsustele, tuleks need eelnõus selgelt välja tuua ja avalikustada, et tagada

läbipaistvus ja usaldusväärsus.

Samuti on oluline, et teemaplaneeringu lõpetamise otsus oleks kooskõlas teiste kehtivate riiklike

ja kohalike planeeringutega, vältides olukorda, kus maavarade kasutuse ja keskkonnahuvide vahel

tekivad vastuolud. Lõpetamise korral tuleks määratleda, kuidas jätkub maavarade kasutamise

ruumiline kavandamine – kas läbi maakonnaplaneeringu uuendamise, üldplaneeringute

täpsustamise või eraldi projektipõhiste menetluste.

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) või muude analüüside tulemused tuleb

korrektselt dokumenteerida ja säilitada, et nende põhjal oleks võimalik tulevikus hinnata

maavarade kasutamise jätkusuutlikkust ning vältida riskide alahindamist. Samuti tuleks tagada, et

seni tehtud töö – sh andmekogumine, eksperthinnangud ja huvirühmade tagasiside – ei läheks

kaotsi, vaid oleks aluseks järgmistele planeerimisotsustele.

Lõpetamise õiguslikud tagajärjed peavad olema üheselt mõistetavad: vajalik on selgitus, kuidas

tagatakse varustuskindlus ja maavarade kasutuse ühtne planeerimine pärast teemaplaneeringu

lõppemist. See aitab vältida olukorda, kus maavarade kasutamine hakkab toimuma juhuslikult või

killustatult ilma riikliku koordineerimiseta.

Kokkuvõttes on oluline, et Rapla ja Pärnu maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamine

oleks põhjalikult põhjendatud, läbipaistev ja kooskõlas planeerimisseadusest tulenevate

põhimõtetega, tagades nii keskkonna-, sotsiaalsete kui ka majanduslike huvide tasakaalu ning

õigusselguse kõigile osapooltele.

Seega ei ole planeeringu lõpetamine põhjendatud, sest see vähendab läbipaistvust ja suurendab

pingeid, mis kaevanduste kavandamisel tekivad. Samal ajal jäävad ebaselgeks varustuskindlusega

seotud küsimused. Maavarade kaevandamine on ainulaadne selles osas, et seda käsitletakse

planeerimistegevusest eraldi. See on kindlasti üheks juurpõhjuseks pingete tekkimisel, kuna

puudub süsteemne kõiki osalisi haarav tasakaalustatud lahendus. Riik käitub sõnamurdlikult kui

lõpetab lahenduste otsimise läbi planeeringu. Vajadusel tuleks kaaluda planeeringu eesmärkide

ajakohastamist ja metoodika kohandamist, et tagada terviklik lahendus, mis teenib nii riigi

strateegilisi eesmärke kui ka kohalike kogukondade huve.

Rapla Vallavalitsus ei ole nõus maavarade teemaplaneeringu lõpetamisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gert Villard

vallavanem

Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Cerly-Marko Järvela

tel 506 1360

[email protected]

Virge Kuningas-Turu

tel 5333 5328

[email protected]