Arvamus majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu" maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu kohta

Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

06.11.2025 nr 2-10/348-1

Arvamus majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla

maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu"

maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise

hindamise lõpetamine“ eelnõu kohta

Olete edastanud Raplamaa Omavalitsuste Liidule (ROL) oma 16.10.2025 kirjaga nr 13-2/2720-2

arvamuse andmiseks majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“

ja „Pärnu maakonna planeeringu" maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise

hindamise lõpetamine“ eelnõu. Arvamuse olete palunud esitada 15 tööpäeva jooksul.

Varasemalt olete teavitanud meid 15.08.2025 oma kirjaga menetluse alustamisest Rapla ja Pärnu

maakonna maavarade teemaplaneeringu ning KSH koostamise lõpetamiseks. Raplamaa

Omavalitsuste Liit esitas oma vastuväited 16.09.2025 kirjas nr 2-10/341-1. Andsime omapoolse

seisukoha, et meie hinnangul ei ole planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

koostamise lõpetamine piisavalt põhjendatud.

Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu ning KSH koostamise lõpetamise õigusliku

alusena osundate planeerimisseaduse paragrahvile 59, mille kohaselt maakonnaplaneeringu

koostamise korraldaja (käesoleval juhtumil Majandus- ka Kommunikatsiooniministeerium) võib

maakonnaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige

juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

või kui planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. Olete esitanud ka

omapoolsed kaalutlused.

Tutvunud majandus- ja tööstusministri käskkirja eelnõuga ning arutanud ministri esitatud seisukohti

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse 06.11.2025 koosolekul jääb ROL oma varasemate

seisukoha juurde, et planeeringu lõpetamise põhjenduseks esitatud kaalutlused ei välista

planeeringu elluviimist tulevikus ja ka planeeringu koostamise eesmärk ei oluliselt muutunud.

Seetõttu ei ole meie hinnangul planeeringu koostamise lõpetamine piisavalt põhjendatud. Esitame

järgnevalt veel kord oma põhjendused.

Vabariigi Valitsuse 05.01.2023 korralduses nr 20 sõnastatakse teemaplaneeringu koostamise

eesmärk järgmiselt: „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“

maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike

strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba

uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise

võimaluste kindlaksmääramine koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondadega.“

Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla

Esiteks on teemaplaneeringu eesmärk maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste

maakasutusprioriteetide seadmine. Meie hinnangul on pikaajalisi ruumilise arengu suundumusi

kajastav maakonna teemaplaneering sobiv instrument strateegiliste prioriteetide kokku leppimiseks

ja fikseerimiseks. Demokraatlik ja avalik maakonnaplaneeringu protsess võimaldab tasakaalustada

riigi, omavalitsuste ja kogukondade huvid ning leida vajalikud ruumilise arengu suunamiseks

vajalikud kompromissid. Maavarade kaevandamise otsuste viimine üksikjuhtudele ei taga

terviklikku ja pikaajalist vaadet ruumilisele arengule ning suurendab kohalike konfliktide riski ja

vähendab läbipaistvust ja õiguskindlust.

Teiseks viitate, et liiva ja kruusa kaevandamise alad on maakonnaplaneeringu mastaabis liiga

väikesed (10–20 ha) ning nende kasutamine seostub konkreetsete objektide ehitamisega ega ole ette

prognoositav. Leiame, et väiksemad maavarade alad vajavad terviklikku ja tasakaalustatud käsitlust.

Maakonnaplaneeringus on võimalik välja tuua vähemasti nende maavarade kasutuselevõtu ja

maakonna ruumikasutuse üldised tingimused ja põhimõtted.

Kolmandaks viitate Rail Baltic kiirraudtee ehitamise ajakavale ja vajadustele. Vabariigi Valitsuse

korralduses puudub viide, et planeeringu algatamise eesmärk on seotud selle taristuprojektiga.

Seega ei ole viide sellele planeeringu koostamise lõpetamise kontekstis asjakohane.

Neljandaks ei ole meile päris selge, kuidas konkreetselt mõjutab keskkonnaministri määrus turba

kaevandamise kohta planeeringut. Meie hinnangul ei välista see turba kaevandamise temaatika

käsitlemist planeeringutes. Ka jääb ebaselgeks, kus ja millisel viisil on fikseeritud lubjakivi ja

dolokivi kaevandamise alad ja põhimõtted meie maakonnas ning miks nende kaevandamise

tulevikuperspektiive ei saa käsitleda teemaplaneeringus.

Viiendaks on meie hinnangul oluline teemaplaneeringu ja KSH koostamise roll keskkonnamõjude

terviklikul hindamisel. Menetluste viimisel üksikjuhtude tasandile võib terviklik pilt kaduda ning

keskkonnamõjude hindamine jääda väga kitsaks. Viitame, et levimas on kahetsusväärne praktika,

mil kaevandusalad tükeldatakse väiksemateks osadeks, et keskkonnamõjude hindamist vältida.

Kuuendaks viitate, et varustuskindluse ja nõudluse analüüsi jt planeeringu koostamise käigus

tekkinud materjale saab kasutada riigi huvi hindamisel, kaevanduslubade andmisel ja muudel

asjakohastel juhtudel. Me näeme ohtu, et kuna nendel materjalidel ei ole legaalset staatust, siis

puudub kohustus nendega arvestada. Nendes esitatud põhimõtted ei ole kehtiva teemaplaneeringuta

siduvad ja konkreetne raamistik nende rakendamiseks kohalikes oludes puudub.

Maavarade kaevandamise üle otsustamine ja maavarale ligipääsu tagamine on toimunud senises

praktikas läbi riigi üksikotsuste ning seda on käsitletud planeerimistegevusest täiesti eraldi. Meie

arvates on see üks peamine põhjus, miks selliste otsuste tegemisel ja elluviimisel tekivad pinged ja

probleemid. Avalik planeerimismenetlus oleks sobiv tööriist leida süsteemne kõiki osapooli

rahuldav tasakaalustatud lahendus, mis võimaldaks nii maavarade kaevandamist kui kohalikul

tasandil vajalikku ruumikasutuse kavandamist ja elluviimist. Meie arvates ei tohiks riik loobuda

pikaajaliste lahenduste otsimisest läbi planeeringute, vajadusel planeeringu eesmärke ajakohastades

ja metoodikat kohandades.

Raplamaa Omavalitsuste Liit ei ole nõus maavarade teemaplaneeringu ja KSH koostamise

lõpetamisega, kuna meie hinnangul ei ole see piisavalt põhjendatud. Selline tegevus vähendab

otsuste läbipaistvust ja kasvatab kaevanduste kavandamisel tekkivaid pingeid.

Lugupidamisega

Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Hepner

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees

Koopia: Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit

Tavo Kikas

+372 511 4321