„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine

1

Käskkirja lisa: Majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu" maavarade

teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu kohta esitatud arvamuste ja MKM-i vastuste tabel

Arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht

1. Eesti Geoloogiateenistus Eesti Geoloogiateenistus nõustub vastavalt

maapõueseaduse §-le 15 Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 16.10.2025 käskkirja „„Rapla

maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna

planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“

eelnõuga.

Võetud teadmiseks.

2. Keskkonnaamet

Keskkonnaametil puuduvad „„Rapla

maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna

planeeringu" maavarade teemaplaneeringu ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“

käskkirja eelnõu osas märkused ja vastuväited.

Võetud teadmiseks.

3. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub

majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla

maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna

planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“

eelnõus toodud asjaolude, kaalutluste ja põhjendustega

ning seega antud teemaplaneeringu lõpetamisega.

Võetud teadmiseks.

4. Maa- ja Ruumiamet

MaRu nõustub käskkirja eelnõus toodud põhjendustega

teemaplaneeringute lõpetamise kohta kuid samas tõdeb,

et teemaplaneeringute puudumise tõttu puudub kohalikel

Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on

põhjalikult kaalutud ja leitud, et maakonnatasandi

planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu

2

omavalitsustel ja inimestel kindlus, mis tulevikus

piirkonnas võib toimuda, kus tulevikus uued

kaevandused ja karjäärid võidakse avada, mis

ajaperioodil ning mis tingimustel. Keeruline on

maavarade kaevandamisest mõjutatud osapooltel teha

otsuseid maa kasutuse, kodu või ettevõtte rajamise osas.

Palume veelkord kaaluda maakasutuse arengut mõjutava

teemaplaneeringu koostamise jätkamise vajadust.

maakonnas ehitusmaavarade kaevandamise

planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu

koostamise raames läbi viidud analüüside ja uuringute

tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi

uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu

maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks

teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline

rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva lubjakivi

ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks

sobivad alad on aga liiga väikesed (10– 20 ha), et nende

kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette

planeerida.

Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on

Kliimaministeerium välja töötamas kaevandamise

valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku

kõik murekohad, probleemid, soovitused, tingimused,

head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid

kasutada ja millest lähtuda. Selle koostamisel

kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute

koostamise raames tehtud analüüse ja uuringuid.

Riigi eesmärk on jätkuvalt tagada ehitusmaavarade

varustuskindlus ja läbipaistvad menetlused, kaasates

kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Kõik

maavaradega seotud uuringu- ja kaevandamisloa

taotluste menetlused on seni viidud ja viiakse ka edaspidi

läbi kooskõlas õigusruumis sätestatuga, kaasates

huvitatud osapooli ning hinnates kõiki asjaolusid.

Tegemist on läbipaistva ja õiguskindlust tagava

protsessiga.

Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi,

esmaste kaartide ja teiste hinnangute tutvustamiseks

3

ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste

selgitamiseks Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele

korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma

koosoleku, mille materjalid on leitavad

teemaplaneeringu kodulehelt.

5. Raplamaa Omavalitsuste Liit

Tutvunud majandus- ja tööstusministri käskkirja

eelnõuga ning arutanud ministri esitatud seisukohti

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse 06.11.2025

koosolekul jääb ROL oma varasemate seisukoha juurde,

et planeeringu lõpetamise põhjenduseks esitatud

kaalutlused ei välista planeeringu elluviimist tulevikus ja

ka planeeringu koostamise eesmärk ei oluliselt

muutunud. Seetõttu ei ole meie hinnangul planeeringu

koostamise lõpetamine piisavalt põhjendatud. Esitame

järgnevalt veel kord oma põhjendused. Vabariigi

Valitsuse 05.01.2023 korralduses nr 20 sõnastatakse

teemaplaneeringu koostamise eesmärk järgmiselt:

„„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu

maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu

koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise

valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide

seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja

turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise,

samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste

kindlaksmääramine koostöös kohaliku omavalitsuse

üksuste ja kogukondadega.“ Esiteks on

teemaplaneeringu eesmärk maavarade kaevandamise

valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide

seadmine. Meie hinnangul on pikaajalisi ruumilise

arengu suundumusi kajastav maakonna teemaplaneering

sobiv instrument strateegiliste prioriteetide kokku

Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on

põhjalikult kaalutud ja leitud, et maakonnatasandi

planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu

maakonnas ehitusmaavarade kaevandamise

planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu

koostamise raames läbi viidud analüüside ja uuringute

tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi

uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu

maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks

teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline

rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva lubjakivi

ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks

sobivad alad on aga liiga väikesed (10 – 20 ha), et nende

kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette

planeerida.

Täiendavalt selgitame, et 22.07.2024 jõustunud

keskkonnaministri määruse nr 87 muudatus, millega

uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja

mõjutas oluliselt teemaplaneeringu koostamise

eesmärki. Kuna algselt loodeti planeerida Pärnu ja Rapla

maakonnas ka turba kaevandamiseks sobivaid alasid,

mis on kohati väga ulatuslikud ja mis oleks moodustanud

olulise osa teemaplaneeringust. Määruse jõustumisega

vähendati oluliselt turba kaevandamiseks sobivaid alasid

ja turba kaevandamiseks sobivaid alasid planeerida ei

olnud enam võimalik.

4

leppimiseks ja fikseerimiseks. Demokraatlik ja avalik

maakonnaplaneeringu protsess võimaldab tasakaalustada

riigi, omavalitsuste ja kogukondade huvid ning leida

vajalikud ruumilise arengu suunamiseks vajalikud

kompromissid. Maavarade kaevandamise otsuste viimine

üksikjuhtudele ei taga terviklikku ja pikaajalist vaadet

ruumilisele arengule ning suurendab kohalike konfliktide

riski ja vähendab läbipaistvust ja õiguskindlust. Teiseks

viitate, et liiva ja kruusa kaevandamise alad on

maakonnaplaneeringu mastaabis liiga väikesed (10–20

ha) ning nende kasutamine seostub konkreetsete

objektide ehitamisega ega ole ette prognoositav. Leiame,

et väiksemad maavarade alad vajavad terviklikku ja

tasakaalustatud käsitlust. Maakonnaplaneeringus on

võimalik välja tuua vähemasti nende maavarade

kasutuselevõtu ja maakonna ruumikasutuse üldised

tingimused ja põhimõtted. Kolmandaks viitate Rail

Baltic kiirraudtee ehitamise ajakavale ja vajadustele.

Vabariigi Valitsuse korralduses puudub viide, et

planeeringu algatamise eesmärk on seotud selle

taristuprojektiga. Seega ei ole viide sellele planeeringu

koostamise lõpetamise kontekstis asjakohane.

Neljandaks ei ole meile päris selge, kuidas konkreetselt

mõjutab keskkonnaministri määrus turba kaevandamise

kohta planeeringut. Meie hinnangul ei välista see turba

kaevandamise temaatika käsitlemist planeeringutes. Ka

jääb ebaselgeks, kus ja millisel viisil on fikseeritud

lubjakivi ja dolokivi kaevandamise alad ja põhimõtted

meie maakonnas ning miks nende kaevandamise

tulevikuperspektiive ei saa käsitleda teemaplaneeringus.

Viiendaks on meie hinnangul oluline teemaplaneeringu

ja KSH koostamise roll keskkonnamõjude terviklikul

Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on

Kliimaministeerium välja töötamas kaevandamise

valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku

kõik murekohad, probleemid, soovitused, tingimused,

head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid

kasutada ja millest lähtuda. Selle koostamisel

kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute

koostamise raames tehtud analüüse ja uuringuid.

Seoses kaevandamise mõjude hindamisega selgitame, et

maakonnaplaneeringu KSH on paraku väga üldine ja

selle raames ei ole võimalik hinnata konkreetses

kaevandamise asukohas, milline mõju sellel konkreetsel

kaevandamise tegevusel võib olla. Seega ei oleks

teemaplaneeringu koostamisel läbiviidav KSH

lahendanud Teie poolt viidatud probleemi, mil

kaevandusalad tükeldatakse väiksemateks osadeks, et

keskkonnamõjude hindamist vältida.

Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada

ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad

menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja

kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja

kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja

viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas õigusruumis

sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates

kõiki asjaolusid. Tegemist on läbipaistva ja

õiguskindlust tagava protsessiga.

Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi,

esmaste kaartide ja teiste hinnangute tutvustamiseks

ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste

selgitamiseks Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele

korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma

5

hindamisel. Menetluste viimisel üksikjuhtude tasandile

võib terviklik pilt kaduda ning keskkonnamõjude

hindamine jääda väga kitsaks. Viitame, et levimas on

kahetsusväärne praktika, mil kaevandusalad tükeldatakse

väiksemateks osadeks, et keskkonnamõjude hindamist

vältida. Kuuendaks viitate, et varustuskindluse ja

nõudluse analüüsi jt planeeringu koostamise käigus

tekkinud materjale saab kasutada riigi huvi hindamisel,

kaevanduslubade andmisel ja muudel asjakohastel

juhtudel. Me näeme ohtu, et kuna nendel materjalidel ei

ole legaalset staatust, siis puudub kohustus nendega

arvestada. Nendes esitatud põhimõtted ei ole kehtiva

teemaplaneeringuta siduvad ja konkreetne raamistik

nende rakendamiseks kohalikes oludes puudub.

Maavarade kaevandamise üle otsustamine ja maavarale

ligipääsu tagamine on toimunud senises praktikas läbi

riigi üksikotsuste ning seda on käsitletud

planeerimistegevusest täiesti eraldi. Meie arvates on see

üks peamine põhjus, miks selliste otsuste tegemisel ja

elluviimisel tekivad pinged ja probleemid. Avalik

planeerimismenetlus oleks sobiv tööriist leida süsteemne

kõiki osapooli rahuldav tasakaalustatud lahendus, mis

võimaldaks nii maavarade kaevandamist kui kohalikul

tasandil vajalikku ruumikasutuse kavandamist ja

elluviimist. Meie arvates ei tohiks riik loobuda

pikaajaliste lahenduste otsimisest läbi planeeringute,

vajadusel planeeringu eesmärke ajakohastades ja

metoodikat kohandades. Raplamaa Omavalitsuste Liit ei

ole nõus maavarade teemaplaneeringu ja KSH

koostamise lõpetamisega, kuna meie hinnangul ei ole see

piisavalt põhjendatud. Selline tegevus vähendab otsuste

koosoleku, mille materjalid on leitavad

teemaplaneeringu kodulehelt.

6

läbipaistvust ja kasvatab kaevanduste kavandamisel

tekkivaid pingeid.

6. Transpordiamet

Teatan, et meil ei ole eelnõule vastuväiteid. Võetud teadmiseks

7. Eesti Linnade ja Valdade Liit Kahjuks peame märkima, et ELVL ei nõustu täiel

määral majandus- ja tööstusministri esitatud käskkirja

eelnõuga. Maavarade teemaplaneeringu eesmärk on

tagada ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata

riiklikud maakasutusprioriteedid ning leida

tasakaalustatud lahendus kohalike omavalitsuste,

kogukondade ja riigi huvide vahel. Planeeringu

lõpetamine ilma nende küsimuste sisulise lahendamiseta

ning otsuste hajutamine üksikjuhtumite tasandile ei taga

vajalikku terviklikku ja pikaajalist ruumilise arengu

vaadet. Selline lähenemine suurendab kohalike

konfliktide riski ning vähendab läbipaistvust ja

õiguskindlust. Eelnõus viidatud planeerimisseaduse §

59 alusel võib maakonnaplaneeringu koostamise

lõpetada juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad

planeeringu elluviimise või kui planeeringu eesmärk

muutub oluliselt. Käesoleval juhul ei ole esitatud

kaalutlused piisavad, et põhjendada teemaplaneeringu ja

KSH lõpetamist. Meile teadaolevalt on Raplamaa

Omavalitsuste Liit (ROL) oma varasema seisukoha ja

ettepanekud esitanud 16.09.2025 kirjas nr 2-10/341-1,

märkides juba tookord, et lõpetamise otsus ei ole

piisavalt põhjendatud ega kooskõlas

planeerimisseadusest tulenevate põhimõtetega.

Vabariigi Valitsuse 05.01.2023 korralduses nr 20 on

teemaplaneeringu eesmärk selgelt sõnastatud:

Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on

põhjalikult kaalutud ja leitud, et maakonnatasandi

planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu

maakonnas ehitusmaavarade kaevandamise

planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu

koostamise raames läbi viidud analüüside ja uuringute

tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi

uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu

maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks

teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline

rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva lubjakivi

ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks

sobivad alad on aga liiga väikesed (10 – 20 ha), et nende

kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette

planeerida.

Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on

Kliimaministeerium välja töötamas kaevandamise

valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku

kõik murekohad, probleemid, soovitused, tingimused,

head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid

kasutada ja millest lähtuda. Selle koostamisel

kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute

koostamise raames tehtud analüüse ja uuringuid.

Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada

ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad

menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja

7

strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine

maavarade kaevandamise valdkonnas koostöös kohalike

omavalitsuste ja kogukondadega. Siiski peame tõdema,

et maakonna teemaplaneering on igati sobiv instrument

strateegiliste prioriteetide kokkuleppimiseks ja

fikseerimiseks, võimaldades tasakaalustada riigi,

omavalitsuste ja kogukondade huve. Leiame, et otsuste

viimine üksikjuhtumite tasandile ei taga terviklikku

ruumilise arengu vaadet ning suurendab osapoolte

pingeid ja õigusselgusetust. Maavarade kaevandamine

vajab süsteemset, kõiki osapooli kaasavat ja

tasakaalustatud lahendust, mida üksikjuhtumite

käsitlemine ei suuda pakkuda. Lähtudes eeltoodust ning

Raplamaa ja Pärnumaa omavalitsuste seisukohtadest,

teeme ettepaneku veelkord kaaluda planeeringu

eesmärkide ajakohastamist ja metoodika kohandamist,

et tagada terviklik lahendus, mis teenib nii riigi

strateegilisi eesmärke kui ka kohalike kogukondade

huve. Samuti palume enne eelnõu punkti 3.6

rakendamist tutvustada seni koostatud varustuskindluse

ja nõudluse analüüsi, esmaseid kaarte ning teisi

hinnanguid Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele,

korraldades vastavad kohtumised.

kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja

kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja

viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas õigusruumis

sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates

kõiki asjaolusid. Tegemist on läbipaistva ja

õiguskindlust tagava protsessiga.

Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi,

esmaste kaartide ja teiste hinnangute tutvustamiseks

ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste

selgitamiseks Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele

korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma

koosoleku, mille materjalid on leitavad

teemaplaneeringu kodulehelt.

8. Rapla Vallavalitsus Rapla Vallavalitsuse hinnangul ei välista planeeringu

lõpetamise põhjenduseks toodud asjaolud planeeringu

elluviimist tulevikus ja planeeringu koostamise eesmärk

ei ole samuti muutunud. Teemaplaneeringu eesmärk on

tagada ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata

riiklikud maakasutusprioriteedid ning leida kompromiss

kohalike omavalitsuste, kogukondade ja riigi huvide

vahel. Nende küsimuste jätmine lahendamata ja

Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on

põhjalikult kaalutud ja leitud, et maakonnatasandi

planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu

maakonnas ehitusmaavarade kaevandamise

planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu

koostamise raames läbi viidud analüüside ja uuringute

tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi

uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu

maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks

8

üksikjuhtumite tasandile viimine ei taga vajalikku

terviklikku ja pikaajalist vaadet. Otsuste hajutamine

üksikjuhtudele võib suurendada kohalike konfliktide

riski ning vähendada läbipaistvust ja õiguskindlust.

Planeeringu raames on juba tehtud märkimisväärne töö

– koostatud on varustuskindluse ja nõudluse analüüsid,

esialgsed kaardid ning kategooriate süsteem. Selle

potentsiaali kasutamata jätmine tähendaks avaliku

ressursi raiskamist ja tehtud töö väärtuse vähendamist.

Ka väiksemad, 10–20 ha suurused maavarade alad

vajavad terviklikku käsitlust. Just maakonnaplaneering

pakub tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii

regionaalsete kui ka riiklike arenguvajadustega,

sealhulgas taristuprojektide ja kohaliku elukeskkonna

kaitsega. Ei saa alahinnata planeeringu ja KSH rolli

keskkonnamõjude terviklikul hindamisel. Kui

menetlused viiakse ainult üksikjuhtude tasandile, kaob

terviklik pilt ning otsuste keskkonnamõjusid hinnatakse

kitsalt, mitte süsteemselt. Kahetsusväärselt levib

praktika, kus kaevandusalasid tükeldatakse

väiksemateks osadeks, et vältida keskkonnamõjude

hindamist. Lahendamata on vastuolud omavalitsuste

üldplaneeringute ja kaevanduste kavandamise vahel ja

selleks oleks maakonnaplaneering oluline tööriist. Harju

maakonna teemaplaneeringu kogemusi ja

leevendusmeetmeid saab küll kasutada eeskujuks, kuid

ilma Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringuteta puudub

nende põhimõtete siduvus ja konkreetne rakenduslik

raamistik kohalikes oludes. Seetõttu jääb maavarade

kasutuse planeerimine ilma teemaplaneeringut

koostamata nendes maakondades killustatuks ja

lühinägelikuks. Samuti ei saa lahendust küsimused, mis

teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline

rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva lubjakivi

ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks

sobivad alad on aga liiga väikesed (10 – 20 ha), et nende

kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette

planeerida.

Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on

Kliimaministeerium välja töötamas kaevandamise

valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku

kõik murekohad, probleemid, soovitused, tingimused,

head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid

kasutada ja millest lähtuda. Selle koostamisel

kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute

koostamise raames tehtud analüüse ja uuringuid.

Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi,

esmaste kaartide ja teiste hinnangute tutvustamiseks

ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste

selgitamiseks Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele

korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma

koosoleku, mille materjalid on leitavad

teemaplaneeringu kodulehelt.

Seoses kaevandamise mõjude hindamisega selgitame, et

maakonnaplaneeringu KSH on paraku väga üldine ja

selle raames ei ole võimalik hinnata konkreetses

kaevandamise asukohas, milline mõju sellel konkreetsel

kaevandamise tegevusel võib olla. Seega ei oleks

teemaplaneeringu koostamisel läbiviidav KSH

lahendanud Teie poolt viidatud probleemi, mil

kaevandusalad tükeldatakse väiksemateks osadeks, et

keskkonnamõjude hindamist vältida.

9

on vajalikud kaevandustega seotud riskide

maandamiseks ja negatiivsete mõjude leevendamiseks.

Teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjused

peavad olema selgelt ja faktiliselt põhjendatud, et

vältida õiguslikku ebakindlust nii kohalike

omavalitsuste, maaomanike kui ka maavarade

kasutajate seas. Eelnõus tuleks selgelt avada, millised

asjaolud on muutunud viisil, mis ei võimalda

teemaplaneeringu eesmärkide saavutamist, ning kuidas

kavandatakse maavarade varustuskindluse ja ruumilise

arengu küsimusi edaspidi lahendada. Lõpetamise eelnõu

peab põhinema piisaval ja ajakohasel teabel vastavalt

planeerimisseaduse § 11 nõuetele, hõlmates nii

maavarade paiknemise ja majandusliku kasutatavuse

andmeid kui ka keskkonnamõjude ja varustuskindluse

analüüse. Kui lõpetamise põhjendus tugineb uuringutele

või strateegilistele otsustele, tuleks need eelnõus selgelt

välja tuua ja avalikustada, et tagada läbipaistvus ja

usaldusväärsus. Samuti on oluline, et teemaplaneeringu

lõpetamise otsus oleks kooskõlas teiste kehtivate

riiklike ja kohalike planeeringutega, vältides olukorda,

kus maavarade kasutuse ja keskkonnahuvide vahel

tekivad vastuolud. Lõpetamise korral tuleks määratleda,

kuidas jätkub maavarade kasutamise ruumiline

kavandamine – kas läbi maakonnaplaneeringu

uuendamise, üldplaneeringute täpsustamise või eraldi

projektipõhiste menetluste. Keskkonnamõjude

strateegilise hindamise (KSH) või muude analüüside

tulemused tuleb korrektselt dokumenteerida ja säilitada,

et nende põhjal oleks võimalik tulevikus hinnata

maavarade kasutamise jätkusuutlikkust ning vältida

riskide alahindamist. Samuti tuleks tagada, et seni

Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada

ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad

menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja

kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja

kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja

viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas õigusruumis

sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates

kõiki asjaolusid. Tegemist on läbipaistva ja

õiguskindlust tagava protsessiga.

10

tehtud töö – sh andmekogumine, eksperthinnangud ja

huvirühmade tagasiside – ei läheks kaotsi, vaid oleks

aluseks järgmistele planeerimisotsustele. Lõpetamise

õiguslikud tagajärjed peavad olema üheselt

mõistetavad: vajalik on selgitus, kuidas tagatakse

varustuskindlus ja maavarade kasutuse ühtne

planeerimine pärast teemaplaneeringu lõppemist. See

aitab vältida olukorda, kus maavarade kasutamine

hakkab toimuma juhuslikult või killustatult ilma riikliku

koordineerimiseta. Kokkuvõttes on oluline, et Rapla ja

Pärnu maavarade teemaplaneeringu koostamise

lõpetamine oleks põhjalikult põhjendatud, läbipaistev ja

kooskõlas planeerimisseadusest tulenevate

põhimõtetega, tagades nii keskkonna-, sotsiaalsete kui

ka majanduslike huvide tasakaalu ning õigusselguse

kõigile osapooltele. Seega ei ole planeeringu lõpetamine

põhjendatud, sest see vähendab läbipaistvust ja

suurendab pingeid, mis kaevanduste kavandamisel

tekivad. Samal ajal jäävad ebaselgeks

varustuskindlusega seotud küsimused. Maavarade

kaevandamine on ainulaadne selles osas, et seda

käsitletakse planeerimistegevusest eraldi. See on

kindlasti üheks juurpõhjuseks pingete tekkimisel, kuna

puudub süsteemne kõiki osalisi haarav tasakaalustatud

lahendus. Riik käitub sõnamurdlikult kui lõpetab

lahenduste otsimise läbi planeeringu. Vajadusel tuleks

kaaluda planeeringu eesmärkide ajakohastamist ja

metoodika kohandamist, et tagada terviklik lahendus,

mis teenib nii riigi strateegilisi eesmärke kui ka

kohalike kogukondade huve. Rapla Vallavalitsus ei ole

nõus maavarade teemaplaneeringu lõpetamisega.

11

9. Kohila Vallavalitsus Kohila Vallavalitsus arutas antud küsimust ja leidis,

planeeringu lõpetamise põhjenduseks toodud asjaolud ei

välista planeeringu elluviimist tulevikus ja planeeringu

koostamise eesmärk ei ole samuti muutunud. Esiteks on

teemaplaneeringu eesmärk olnud tagada

ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata riiklikud

maakasutusprioriteedid ning leida kompromiss kohalike

omavalitsuste, kogukondade ja riigi huvide vahel.

Nende küsimuste jätmine lahendamata ja

üksikjuhtumite tasandile viimine ei taga vajalikku

terviklikku ja pikaajalist vaadet. Otsuste hajutamine

üksikjuhtudele võib suurendada kohalike konfliktide

riski ning vähendada läbipaistvust ja õiguskindlust.

Teiseks on planeeringu raames juba tehtud

märkimisväärne töö – koostatud on varustuskindluse ja

nõudluse analüüsid, esialgsed kaardid ning kategooriate

süsteem. Selle potentsiaali kasutamata jätmine

tähendaks avaliku ressursi raiskamist ja tehtud töö

väärtuse vähendamist. Kolmandaks vajavad ka

väiksemad, 10–20 ha suurused maavarade alad

terviklikku käsitlust. Just maakonnaplaneering pakub

tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii

regionaalsete kui ka riiklike arenguvajadustega,

sealhulgas taristuprojektide ja kohaliku elukeskkonna

kaitsega. Neljandaks ei saa alahinnata planeeringu ja

KSH rolli keskkonnamõjude terviklikul hindamisel. Kui

menetlused viiakse ainult üksikjuhtude tasandile, võib

terviklik pilt kaduda ning otsuste keskkonnamõjusid

hinnatakse kitsalt, mitte süsteemselt. Kahetsusväärselt

on levimas praktika, kus kaevandusalasid tükeldatakse

väiksemateks osadeks, et vältida keskkonnamõjude

hindamist. Lahendamata on vastuolud omavalitsuste

Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on

põhjalikult kaalutud ja leitud, et maakonnatasandi

planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu

maakonnas ehitusmaavarade kaevandamise

planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu

koostamise raames läbi viidud analüüside ja uuringute

tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi

uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu

maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks

teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline

rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva lubjakivi

ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks

sobivad alad on aga liiga väikesed (10 – 20 ha), et nende

kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette

planeerida.

Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on

Kliimaministeerium välja töötamas kaevandamise

valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku

kõik murekohad, probleemid, soovitused, tingimused,

head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid

kasutada ja millest lähtuda. Selle koostamisel

kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute

koostamise raames tehtud analüüse ja uuringuid.

Seoses kaevandamise mõjude hindamisega selgitame, et

maakonnaplaneeringu KSH on paraku väga üldine ja

selle raames ei ole võimalik hinnata konkreetses

kaevandamise asukohas, milline mõju sellel konkreetsel

kaevandamise tegevusel võib olla. Seega ei oleks

teemaplaneeringu koostamisel läbiviidav KSH

lahendanud Teie poolt viidatud probleemi, mil

kaevandusalad tükeldatakse väiksemateks osadeks, et

keskkonnamõjude hindamist vältida.

12

üldplaneeringute ja kaevanduste kavandamise vahel ja

selleks oleks maakonnaplaneering oluline tööriist.

Viimaks, Harju maakonna teemaplaneeringu kogemusi

ja leevendusmeetmeid saab küll kasutada eeskujuks,

kuid ilma Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringuteta

puudub nende põhimõtete siduvus ja konkreetne

rakenduslik raamistik kohalikes oludes. Seetõttu jääb

maavarade kasutuse planeerimine nendes maakondades

killustatuks ja lühinägelikuks. Samuti ei saa lahendust

küsimused, mis on vajalikud kaevandustega seotud

riskide maandamiseks ja negatiivsete mõjude

leevendamiseks. Kokkuvõttes ei ole planeeringu

lõpetamine põhjendatud, sest see vähendaks

läbipaistvust, ei aitaks leevendada pingeid, mis tihti

kaevanduste kavandamisel tekkivad. Samal ajal jäävad

ebaselgeks varustuskindlusega seotud küsimused.

Maavarade kaevandamine on ainulaadne selles osas, et

seda käsitletakse planeerimistegevusest eraldi. See on

kindlasti üheks juurpõhjuseks pingete tekkimisel, kuna

puudub süsteemne kõiki osapooli haarav

tasakaalustatud lahendus. Riik käitub sõnamurdlikult

kui lõpetab lahenduste otsimise läbi planeeringu.

Vajadusel tuleks kaaluda planeeringu eesmärkide

ajakohastamist ja metoodika kohandamist, et tagada

terviklik lahendus, mis teenib nii riigi strateegilisi

eesmärke kui ka kohalike kogukondade huve. Kohila

Vallavalitsus ei ole nõus eelpool nimetatud

maakonnaplaneeringu lõpetamisega.

Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada

ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad

menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja

kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja

kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja

viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas õigusruumis

sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates

kõiki asjaolusid. Tegemist on läbipaistva ja

õiguskindlust tagava protsessiga.

Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi,

esmaste kaartide ja teiste hinnangute tutvustamiseks

ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste

selgitamiseks Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele

korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma

koosoleku, mille materjalid on leitavad

teemaplaneeringu kodulehelt.

KÄSKKIRI

02.02.2026 nr 9

„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu

maakonna planeeringu“ maavarade

teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise

hindamise lõpetamine

Käskkiri kehtestatakse planeerimisseaduse § 59 lõike 1 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1 Keskkonnaministeerium esitas 25.10.2022 kirjaga nr 14-6/22/4745 Rahandusministeeriumile

taotluse Rapla ja Pärnu maakonnas maavarade teemaplaneeringu algatamiseks.

1.2 Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 korraldusega nr 20 „„Rapla maakonnaplaneeringu

2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamine“ teemaplaneeringu. Teemaplaneeringu koostamist rahastatakse

riigieelarvest.

1.3 Algatamise otsuse kohaselt oli teemaplaneeringu koostamise eesmärk maavarade

kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas

perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti

olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine koostöös kohaliku

omavalitsuse üksuste ja kogukondadega.

1.4 Teemaplaneeringu planeeringuala on terve Rapla maakond ja Pärnu maakond, kuhu kuulub 11

omavalitsusüksust, sealhulgas Rapla maakonnas neli valda – Rapla vald, Märjamaa vald, Kohila

vald ja Kehtna vald ning Pärnu maakonnas üks linn ja kuus valda – Pärnu linn, Tori vald, Saarde

vald, Põhja-Pärnumaa vald, Lääneranna vald, Kihnu vald ja Häädemeeste vald. Planeeringuala

pindala on kokku 8383,71 km2.

1.5 27.06.2023 sõlmisid Rahandusministeerium ja Skepast&Puhkim OÜ hankelepingu nr 1.9-

1/306-1 Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi koostamiseks. Tööd võeti vastu

27.12.2023.

1.6 20.06.2024 sõlmisid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Skepast&Puhkim OÜ

hankelepingu nr 172 Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringu

maavarade teemaplaneeringu ja asjakohaste mõjude, sh KSH aruande koostamiseks. 15.04.2025

palus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Skepast&Puhkim OÜ-l peatada kõik

Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu

2

ja asjakohaste mõjude, sh KSH aruande koostamisega seotud tööd, kuna teemaplaneeringu

koostamisel selgunud asjaoludest oli tekkinud olukord, kus planeeringu koostamine ei pruukinud

enam olla vajalik. Samuti anti teada, et Kliimaministeerium on arutamas ettepaneku tegemist

planeeringu koostamise lõpetamiseks.

1.7 17.07.2025 esitas Kliimaministeerium MKM-le taotluse „Rapla maakonnaplaneeringu

2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu" maavarade teemaplaneeringu ning KSH koostamise

lõpetamiseks. 29.07.2025 teavitas MKM Skepast&Puhkim OÜ-d esitatud taotlusest ning

teemaplaneeringu lõpetamise menetluse alustamisest. 04.09.2025 toimus MKM ja

Skepast&Puhkim OÜ vahel koosolek 20.06.2024 sõlmitud lepingu lõpetamise üle arutamiseks.

1.8 16.10.2025 esitas MKM majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla maakonnaplaneeringu

2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu koostöötegijatele ja kaasatavatele arvamuse

avaldamiseks. Esitatud arvamused ja MKM-i vastused on toodud käskkirja lisas.

1.9 04.12.2025 korraldas MKM koos Kliimaministeeriumiga teemaplaneeringu laiendatud

juhtrühma koosoleku selgitamaks teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuseid.

2. ÕIGUSLIK ALUS

2.1 Planeerimisseaduse (PlanS) § 59 lõike 1 kohaselt võib maakonnaplaneeringu koostamise

korraldaja maakonnaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada

eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise

tulevikus, või kui planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(PlanS § 55 lõige 4).

2.2 PlanS § 73 lõige 2 sätestab, et kui koostatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut, siis

lähtutakse maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest.

3. KAALUTLUSED

3.1 Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohaliku

omavalitsuse üksuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu

vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks.

3.2 Planeeringu koostamisega on jõutud planeeringulahenduse ja mõjude hindamise eelnõude

koostamise etappi. Planeeringu koostamisel on lähtutud kaevandamise võimaluste

kategoriseerimise metoodikast1, kategoriseerides olemasolevaid ja perspektiivseid maardlaid,

karjääre ja uuringualasid. Kategoriseerimise tulemusel ilmnes, et liiva ja kruusa kaevandamiseks

sobivad alad on liiga väikesed (10–20 ha), et neid maakonnaplaneeringu tasandil planeerida.

Väikeste kaevandamisalade kasutuselevõtt on tihti seotud konkreetsete taristu- või

ehitusobjektidega, mis muudab nende planeerimise maakonnaplaneeringu tasandil keeruliseks,

kuna selliseid objekte ei ole võimalik pikaajaliselt (kuni 2050. aastani) ette planeerida.

1 Metoodika kirjeldus on leitav dokumendist Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu

lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ptk 2

https://riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-01/Rapla-Parnu_mv_TP_LS_KSHp.pdf

3

3.3 Samuti ei ole enam aktuaalne eesmärk toetada Rail Balticu ehitust vajalike ehitusmaavarade

planeerimise kaudu, kuna planeeringu ajakava ei võimalda selle projekti elluviimist mõjutada ning

enamikes piirkondades on vajalik materjal tänaseks tagatud. Seetõttu on otstarbekas käsitleda

nendes maakondades varustuskindlust ning alade kasutuselevõttu ja kaevandamislubasid

üksikjuhtumitena vastavalt jooksvale vajadusele.

3.4 Lubjakivi ja dolokivi uurimise ning kaevandamise osas on teemaplaneeringu koostamisel

selgunud võimalikud asukohad, kuhu tegevusi suunata. Kuna nende maavarade levik on Rapla ja

Pärnu maakonnas piiratud, on teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud

ainult olemasolevate lubjakivi ja dolokivi aladega.

3.5 Lisaks on teemaplaneeringu algset eesmärki mõjutanud 22.07.2024 jõustunud

keskkonnaministri määruse nr 87 muudatus, millega uuendati turba kaevandamiseks sobivate

alade nimekirja. Selle tulemusel otsustati turba kaevandamist teemaplaneeringus enam mitte

käsitleda, kuna turba kaevandamist ei ole enam võimalik planeerida.

3.6 Teemaplaneeringu ja KSH koostamise lõpetamine on otstarbekas, et tagada ressursside

efektiivne kasutamine ning suunata edasine maavarade ruumiline planeerimine ja

kaevandamislubade menetlemine vajaduspõhisele lähenemisele, mis arvestab kohaliku

omavalitsuse üksuste ja kogukondade huve ning riigi strateegilisi eesmärke. Seni

teemaplaneeringu raames koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, valminud esmast kaarti

ning teisi hinnanguid saab edaspidi kasutada riigi huvi hindamisel, kaevandamisloa andmise

otsuste ja muude analüüside tegemisel.

3.7 Teemaplaneeringu ja KSH koostamise lõpetamine tingib vajaduse lõpetada 20.06.2023

Skepast&Puhkim OÜ-ga sõlmitud hankeleping nr 172 ning MKM-l tuleb kanda selle täitmiseks

faktiliselt tõendatud ja tehtud kulud. Lepingu lõpetamine toimub hankelepingus toodud

tingimustel.

3.8 Arvestades asjaolu, et teemaplaneeringu algne eesmärk on koostamise käigus oluliselt

muutunud, on seega põhjendatud teemaplaneeringu koostamise lõpetamine.

4. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 59 lõike 1 alusel:

4.1 Lõpetada Vabariigi Valitsuse 05.01.2023 korraldusega nr 20 „„Rapla maakonnaplaneeringu

2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamine“ algatatud teemaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

4.2 Teha käesolev käskkiri teatavaks isikutele, kes on olnud kaasatud planeerimismenetlusesse,

sealhulgas planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustele 30 päeva jooksul käskkirja

allkirjastamise päevast arvates.

4.3 Avaldada käesolev käskkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ning

riigiplaneeringute portaalis riigiplaneering.ee 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates.

4.4 Avaldada teade teemaplaneeringu koostamise lõpetamisest maakonnalehtedes Pärnu

Postimees ja Raplamaa Sõnumid ning planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste valla- või

linnalehtedes 30 päeva jooksul käskkirja allkirjastamise päevast arvates.

4

5. VAIDLUSTAMINE

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister