Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rain Terras

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Teie 27.10.2025 nr 6-5/2025/3003

Meie 29.12.2025 nr 13-2/2720-16

Vastuskiri

Austatud Rain Terras

Täname Rapla Vallavalitsust arvamuse avaldamise eest majandus- ja tööstusministri käskkirja

„„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade

teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu kohta.

Arvamuses on märgitud, et Rapla Vallavalitsuse hinnangul ei välista planeeringu lõpetamise

põhjenduseks toodud asjaolud planeeringu elluviimist tulevikus ja planeeringu koostamise

eesmärk ei ole samuti muutunud ning tuuakse välja järgnevad põhjendused:

 Teemaplaneeringu eesmärk on tagada ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata riiklikud

maakasutusprioriteedid ning leida kompromiss kohalike omavalitsuste, kogukondade ja riigi

huvide vahel. Nende küsimuste jätmine lahendamata ja üksikjuhtumite tasandile viimine ei

taga vajalikku terviklikku ja pikaajalist vaadet. Otsuste hajutamine üksikjuhtudele võib

suurendada kohalike konfliktide riski ning vähendada läbipaistvust ja õiguskindlust.

Planeeringu raames on juba tehtud märkimisväärne töö – koostatud on varustuskindluse ja

nõudluse analüüsid, esialgsed kaardid ning kategooriate süsteem. Selle potentsiaali kasutamata

jätmine tähendaks avaliku ressursi raiskamist ja tehtud töö väärtuse vähendamist. Ka

väiksemad, 10–20 ha suurused maavarade alad vajavad terviklikku käsitlust. Just

maakonnaplaneering pakub tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii regionaalsete kui ka

riiklike arenguvajadustega, sealhulgas taristuprojektide ja kohaliku elukeskkonna kaitsega.

 Ei saa alahinnata planeeringu ja KSH rolli keskkonnamõjude terviklikul hindamisel. Kui

menetlused viiakse ainult üksikjuhtude tasandile, kaob terviklik pilt ning otsuste

keskkonnamõjusid hinnatakse kitsalt, mitte süsteemselt. Kahetsusväärselt levib praktika, kus

kaevandusalasid tükeldatakse väiksemateks osadeks, et vältida keskkonnamõjude hindamist.

Lahendamata on vastuolud omavalitsuste üldplaneeringute ja kaevanduste kavandamise vahel

ja selleks oleks maakonnaplaneering oluline tööriist. Harju maakonna teemaplaneeringu

kogemusi ja leevendusmeetmeid saab küll kasutada eeskujuks, kuid ilma Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringuteta puudub nende põhimõtete siduvus ja konkreetne rakenduslik

raamistik kohalikes oludes. Seetõttu jääb maavarade kasutuse planeerimine ilma

teemaplaneeringut koostamata nendes maakondades killustatuks ja lühinägelikuks. Samuti ei

saa lahendust küsimused, mis on vajalikud kaevandustega seotud riskide maandamiseks ja

negatiivsete mõjude leevendamiseks. Teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjused

peavad olema selgelt ja faktiliselt põhjendatud, et vältida õiguslikku ebakindlust nii kohalike

omavalitsuste, maaomanike kui ka maavarade kasutajate seas. Eelnõus tuleks selgelt avada,

2 (3)

millised asjaolud on muutunud viisil, mis ei võimalda teemaplaneeringu eesmärkide

saavutamist, ning kuidas kavandatakse maavarade varustuskindluse ja ruumilise arengu

küsimusi edaspidi lahendada. Lõpetamise eelnõu peab põhinema piisaval ja ajakohasel teabel

vastavalt planeerimisseaduse § 11 nõuetele, hõlmates nii maavarade paiknemise ja

majandusliku kasutatavuse andmeid kui ka keskkonnamõjude ja varustuskindluse analüüse.

Kui lõpetamise põhjendus tugineb uuringutele või strateegilistele otsustele, tuleks need

eelnõus selgelt välja tuua ja avalikustada, et tagada läbipaistvus ja usaldusväärsus. Samuti on

oluline, et teemaplaneeringu lõpetamise otsus oleks kooskõlas teiste kehtivate riiklike ja

kohalike planeeringutega, vältides olukorda, kus maavarade kasutuse ja keskkonnahuvide

vahel tekivad vastuolud. Lõpetamise korral tuleks määratleda, kuidas jätkub maavarade

kasutamise ruumiline kavandamine – kas läbi maakonnaplaneeringu uuendamise,

üldplaneeringute täpsustamise või eraldi projektipõhiste menetluste. Keskkonnamõjude

strateegilise hindamise (KSH) või muude analüüside tulemused tuleb korrektselt

dokumenteerida ja säilitada, et nende põhjal oleks võimalik tulevikus hinnata maavarade

kasutamise jätkusuutlikkust ning vältida riskide alahindamist. Samuti tuleks tagada, et seni

tehtud töö – sh andmekogumine, eksperthinnangud ja huvirühmade tagasiside – ei läheks

kaotsi, vaid oleks aluseks järgmistele planeerimisotsustele. Lõpetamise õiguslikud tagajärjed

peavad olema üheselt mõistetavad: vajalik on selgitus, kuidas tagatakse varustuskindlus ja

maavarade kasutuse ühtne planeerimine pärast teemaplaneeringu lõppemist. See aitab vältida

olukorda, kus maavarade kasutamine hakkab toimuma juhuslikult või killustatult ilma riikliku

koordineerimiseta.

 Kokkuvõttes on oluline, et Rapla ja Pärnu maavarade teemaplaneeringu koostamise

lõpetamine oleks põhjalikult põhjendatud, läbipaistev ja kooskõlas planeerimisseadusest

tulenevate põhimõtetega, tagades nii keskkonna-, sotsiaalsete kui ka majanduslike huvide

tasakaalu ning õigusselguse kõigile osapooltele. Seega ei ole planeeringu lõpetamine

põhjendatud, sest see vähendab läbipaistvust ja suurendab pingeid, mis kaevanduste

kavandamisel tekivad. Samal ajal jäävad ebaselgeks varustuskindlusega seotud küsimused.

Maavarade kaevandamine on ainulaadne selles osas, et seda käsitletakse planeerimistegevusest

eraldi. See on kindlasti üheks juurpõhjuseks pingete tekkimisel, kuna puudub süsteemne kõiki

osalisi haarav tasakaalustatud lahendus. Riik käitub sõnamurdlikult kui lõpetab lahenduste

otsimise läbi planeeringu. Vajadusel tuleks kaaluda planeeringu eesmärkide ajakohastamist ja

metoodika kohandamist, et tagada terviklik lahendus, mis teenib nii riigi strateegilisi eesmärke

kui ka kohalike kogukondade huve. Rapla Vallavalitsus ei ole nõus maavarade

teemaplaneeringu lõpetamisega.

Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on põhjalikult kaalutud ja leitud, et

maakonnatasandi planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu maakonnas

ehitusmaavarade kaevandamise planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu koostamise

raames läbi viidud analüüside ja uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi

uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks

teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva

lubjakivi ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks sobivad alad on aga liiga väikesed (10

– 20 ha), et nende kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette planeerida.

Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on Kliimaministeerium välja töötamas

kaevandamise valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku kõik murekohad, probleemid,

soovitused, tingimused, head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid kasutada ja millest

lähtuda. Selle koostamisel kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute koostamise raames

tehtud analüüse ja uuringuid.

Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, esmaste kaartide ja teiste hinnangute

3 (3)

tutvustamiseks ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste selgitamiseks Rapla ja

Pärnu maakonna omavalitsustele korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma koosoleku, mille

materjalid on leitavad teemaplaneeringu kodulehelt.

Seoses kaevandamise mõjude hindamisega selgitame, et maakonnaplaneeringu KSH on paraku

väga üldine ja selle raames ei ole võimalik hinnata konkreetses kaevandamise asukohas, milline

mõju sellel konkreetsel kaevandamise tegevusel võib olla. Seega ei oleks teemaplaneeringu

koostamisel läbiviidav KSH lahendanud Teie poolt viidatud probleemi, mil kaevandusalad

tükeldatakse väiksemateks osadeks, et keskkonnamõjude hindamist vältida.

Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad

menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja

kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas

õigusruumis sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates kõiki asjaolusid. Tegemist on

läbipaistva ja õiguskindlust tagava protsessiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]