Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Heiki Hepner

Raplamaa Omavalitsuste Liit

[email protected]

Teie 06.11.2025 nr 2-10/348-1

Meie 29.12.2025 nr 13-2/2720-14

Vastuskiri

Austatud Heiki Hepner

Täname Teid arvamuse avaldamise eest majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla

maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu kohta.

Oma arvamuses märgite, et Teie hinnangul ei ole planeeringu koostamise lõpetamine piisavalt

põhjendatud ja toote välja järgnevad põhjendused:

1. Teie hinnangul on pikaajalisi ruumilise arengu suundumusi kajastav maakonna teemaplaneering

sobiv instrument strateegiliste prioriteetide kokku leppimiseks ja fikseerimiseks. Demokraatlik ja

avalik maakonnaplaneeringu protsess võimaldab tasakaalustada riigi, omavalitsuste ja

kogukondade huvid ning leida vajalikud ruumilise arengu suunamiseks vajalikud kompromissid.

Maavarade kaevandamise otsuste viimine üksikjuhtudele ei taga terviklikku ja pikaajalist vaadet

ruumilisele arengule ning suurendab kohalike konfliktide riski ja vähendab läbipaistvust ja

õiguskindlust.

2. Leiate, et väiksemad maavarade alad vajavad terviklikku ja tasakaalustatud käsitlust.

Maakonnaplaneeringus on võimalik välja tuua vähemasti nende maavarade kasutuselevõtu ja

maakonna ruumikasutuse üldised tingimused ja põhimõtted.

3. Toote välja, et planeeringu lõpetamise kontekstis ei ole asjakohane viidata Rail Baltica

projektile, kuna Vabariigi Valitsuse korralduses, millega teemaplaneeringu koostamine algatati,

puudub viide, et planeeringu algatamise eesmärk oleks seotud selle taristuprojektiga.

4. Teile jääb ebaselgeks, kuidas konkreetselt mõjutab keskkonnaministri määrus turba

kaevandamise kohta planeeringut. Teie hinnangul ei välista see turba kaevandamise temaatika

käsitlemist planeeringutes. Ka jääb ebaselgeks, kus ja millisel viisil on fikseeritud lubjakivi ja

dolokivi kaevandamise alad ja põhimõtted Teie maakonnas ning miks nende kaevandamise

tulevikuperspektiive ei saa käsitleda teemaplaneeringus.

5. Teie hinnangul on oluline teemaplaneeringu ja KSH koostamise roll keskkonnamõjude

terviklikul hindamisel. Menetluste viimisel üksikjuhtude tasandile võib terviklik pilt kaduda ning

2 (3)

keskkonnamõjude hindamine jääda väga kitsaks. Viitate, et levimas on kahetsusväärne praktika,

mil kaevandusalad tükeldatakse väiksemateks osadeks, et keskkonnamõjude hindamist vältida.

6. Näete ohtu, et kuna varustuskindluse ja nõudluse analüüsi jt planeeringu koostamise käigus

tekkinud materjalidel ei ole legaalset staatust, siis puudub kohustus nendega arvestada riigi huvi

hindamisel, kaevanduslubade andmisel ja muudel asjakohastel juhtudel. Nendes esitatud

põhimõtted ei ole kehtiva teemaplaneeringuta siduvad ja konkreetne raamistik nende

rakendamiseks kohalikes oludes puudub.

Maavarade kaevandamise üle otsustamine ja maavarale ligipääsu tagamine on toimunud senises

praktikas läbi riigi üksikotsuste ning seda on käsitletud planeerimistegevusest täiesti eraldi. Teie

arvates on see üks peamine põhjus, miks selliste otsuste tegemisel ja elluviimisel tekivad pinged

ja probleemid. Avalik planeerimismenetlus oleks sobiv tööriist leida süsteemne kõiki osapooli

rahuldav tasakaalustatud lahendus, mis võimaldaks nii maavarade kaevandamist kui kohalikul

tasandil vajalikku ruumikasutuse kavandamist ja elluviimist. Teie arvates ei tohiks riik loobuda

pikaajaliste lahenduste otsimisest läbi planeeringute, vajadusel planeeringu eesmärke

ajakohastades ja metoodikat kohandades.

Teie hinnangul ei ole teemaplaneeringu koostamise lõpetamine piisavalt põhjendatud. Selline

tegevus vähendab otsuste läbipaistvust ja kasvatab kaevanduste kavandamisel tekkivaid pingeid.

Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on põhjalikult kaalutud ja leitud, et

maakonnatasandi planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu maakonnas

ehitusmaavarade kaevandamise planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu koostamise

raames läbi viidud analüüside ja uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi

uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks

teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva

lubjakivi ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks sobivad alad on aga liiga väikesed (10

– 20 ha), et nende kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette planeerida.

Täiendavalt selgitame, et 22.07.2024 jõustunud keskkonnaministri määruse nr 87 muudatus,

millega uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja mõjutas oluliselt

teemaplaneeringu koostamise eesmärki. Kuna algselt loodeti planeerida Pärnu ja Rapla maakonnas

ka turba kaevandamiseks sobivaid alasid, mis on kohati väga ulatuslikud ja mis oleks moodustanud

olulise osa teemaplaneeringust. Määruse jõustumisega vähendati oluliselt turba kaevandamiseks

sobivaid alasid ja turba kaevandamiseks sobivaid alasid planeerida ei olnud enam võimalik.

Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on Kliimaministeerium välja töötamas

kaevandamise valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku kõik murekohad, probleemid,

soovitused, tingimused, head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid kasutada ja millest

lähtuda. Selle koostamisel kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute koostamise raames

tehtud analüüse ja uuringuid.

Seoses kaevandamise mõjude hindamisega selgitame, et maakonnaplaneeringu KSH on paraku

väga üldine ja selle raames ei ole võimalik hinnata konkreetses kaevandamise asukohas, milline

mõju sellel konkreetsel kaevandamise tegevusel võib olla. Seega ei oleks teemaplaneeringu

koostamisel läbiviidav KSH lahendanud Teie poolt viidatud probleemi, mil kaevandusalad

tükeldatakse väiksemateks osadeks, et keskkonnamõjude hindamist vältida.

Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad

menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja

kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas

3 (3)

õigusruumis sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates kõiki asjaolusid. Tegemist on

läbipaistva ja õiguskindlust tagava protsessiga.

Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, esmaste kaartide ja teiste hinnangute

tutvustamiseks ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste selgitamiseks Rapla ja

Pärnu maakonna omavalitsustele korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma koosoleku, mille

materjalid on leitavad teemaplaneeringu kodulehelt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]