Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Margus Miller

Kohila Vallavalitsus

[email protected]

Teie 28.10.2025 nr 7-5/1018

Meie 29.12.2025 nr 13-2/2720-15

Vastuskiri

Austatud Margus Miller

Täname Kohila Vallavalitsust arvamuse avaldamise eest majandus- ja tööstusministri käskkirja

„„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade

teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu kohta.

Arvamuses on märgitud, et Kohila Vallavalitsuse hinnangul ei välista planeeringu lõpetamise

põhjenduseks toodud asjaolud planeeringu elluviimist tulevikus ja planeeringu koostamise

eesmärk ei ole samuti muutunud ning tuuakse välja järgnevad põhjendused:

1. Teemaplaneeringu eesmärk on olnud tagada ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata riiklikud

maakasutusprioriteedid ning leida kompromiss kohalike omavalitsuste, kogukondade ja riigi

huvide vahel. Nende küsimuste jätmine lahendamata ja üksikjuhtumite tasandile viimine ei taga

vajalikku terviklikku ja pikaajalist vaadet. Otsuste hajutamine üksikjuhtudele võib suurendada

kohalike konfliktide riski ning vähendada läbipaistvust ja õiguskindlust.

2. Planeeringu raames on juba tehtud märkimisväärne töö – koostatud on varustuskindluse ja

nõudluse analüüsid, esialgsed kaardid ning kategooriate süsteem. Selle potentsiaali kasutamata

jätmine tähendaks avaliku ressursi raiskamist ja tehtud töö väärtuse vähendamist.

3. Ka väiksemad, 10–20 ha suurused maavarade alad vajavad terviklikku käsitlust. Just

maakonnaplaneering pakub tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii regionaalsete kui ka

riiklike arenguvajadustega, sealhulgas taristuprojektide ja kohaliku elukeskkonna kaitsega.

4. Alahinnata ei saa planeeringu ja KSH rolli keskkonnamõjude terviklikul hindamisel. Kui

menetlused viiakse ainult üksikjuhtude tasandile, võib terviklik pilt kaduda ning otsuste

keskkonnamõjusid hinnatakse kitsalt, mitte süsteemselt. Kahetsusväärselt on levimas praktika, kus

kaevandusalasid tükeldatakse väiksemateks osadeks, et vältida keskkonnamõjude hindamist.

Lahendamata on vastuolud omavalitsuste üldplaneeringute ja kaevanduste kavandamise vahel ja

selleks oleks maakonnaplaneering oluline tööriist.

5. Harju maakonna teemaplaneeringu kogemusi ja leevendusmeetmeid saab küll kasutada

eeskujuks, kuid ilma Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringuteta puudub nende põhimõtete siduvus

ja konkreetne rakenduslik raamistik kohalikes oludes. Seetõttu jääb maavarade kasutuse

planeerimine nendes maakondades killustatuks ja lühinägelikuks. Samuti ei saa lahendust

küsimused, mis on vajalikud kaevandustega seotud riskide maandamiseks ja negatiivsete mõjude

leevendamiseks.

2 (3)

6. Kokkuvõttes ei ole planeeringu lõpetamine põhjendatud, sest see vähendaks läbipaistvust, ei

aitaks leevendada pingeid, mis tihti kaevanduste kavandamisel tekkivad. Samal ajal jäävad

ebaselgeks varustuskindlusega seotud küsimused. Maavarade kaevandamine on ainulaadne selles

osas, et seda käsitletakse planeerimistegevusest eraldi. See on kindlasti üheks juurpõhjuseks

pingete tekkimisel, kuna puudub süsteemne kõiki osapooli haarav tasakaalustatud lahendus. Riik

käitub sõnamurdlikult kui lõpetab lahenduste otsimise läbi planeeringu. Vajadusel tuleks kaaluda

planeeringu eesmärkide ajakohastamist ja metoodika kohandamist, et tagada terviklik lahendus,

mis teenib nii riigi strateegilisi eesmärke kui ka kohalike kogukondade huve. Kohila Vallavalitsus

ei ole nõus eelpool nimetatud maakonnaplaneeringu lõpetamisega.

Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on põhjalikult kaalutud ja leitud, et

maakonnatasandi planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu maakonnas

ehitusmaavarade kaevandamise planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu koostamise

raames läbi viidud analüüside ja uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi

uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks

teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva

lubjakivi ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks sobivad alad on aga liiga väikesed (10

– 20 ha), et nende kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette planeerida.

Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on Kliimaministeerium välja töötamas

kaevandamise valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku kõik murekohad, probleemid,

soovitused, tingimused, head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid kasutada ja millest

lähtuda. Selle koostamisel kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute koostamise raames

tehtud analüüse ja uuringuid.

Seoses kaevandamise mõjude hindamisega selgitame, et maakonnaplaneeringu KSH on paraku

väga üldine ja selle raames ei ole võimalik hinnata konkreetses kaevandamise asukohas, milline

mõju sellel konkreetsel kaevandamise tegevusel võib olla. Seega ei oleks teemaplaneeringu

koostamisel läbiviidav KSH lahendanud Teie poolt viidatud probleemi, mil kaevandusalad

tükeldatakse väiksemateks osadeks, et keskkonnamõjude hindamist vältida.

Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad

menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja

kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas

õigusruumis sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates kõiki asjaolusid. Tegemist on

läbipaistva ja õiguskindlust tagava protsessiga.

Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, esmaste kaartide ja teiste hinnangute

tutvustamiseks ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste selgitamiseks Rapla ja

Pärnu maakonna omavalitsustele korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma koosoleku, mille

materjalid on leitavad teemaplaneeringu kodulehelt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja

3 (3)

Agnes Lihtsa

+372 5819 0538 [email protected]