Arvamuse edastamine

Aadress: Kalevi 1, 51010, Tartu; registrikood: 74001957; telefon: 620 0100; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium Teie 07.11.2025 nr 8-1/8971-1

[email protected] Meie 03.12.2025 nr 10-3/25/108-3

Vastus arvamuse küsimisele kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõule (kohtukorralduse muudatused)

Olete andnud Tartu Halduskohtule võimaluse avaldada arvamust kohtute seaduse ja

kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtukorralduse muudatused) kohta.

Tartu Halduskohtu kohtunikud arutasid eelnõu üle 25. novembril 2025 toimunud kohtu

üldkogul. Kohtunike enamus ei toeta kohtute liitmist ja peab seletuskirjas esitatud põhjendusi

ebaveenvateks. Kohtunike enamus leidis, et eelnõu seletuskirjas märgitud eesmärke on

võimalik saavutada ka kohtuid liitmata ning ei esine sedavõrd kaalukaid argumente, mis

õigustaksid kohtusüsteemi niivõrd radikaalset muutmist.

Töökoormuse ühtlustamiseks ja spetsialiseerumise süvendamiseks on võimalik jagada

kohtuasju üleriigiliselt. Eelnõus esitatud seisukoht, et PS § 24 lg 1 võimaldab jagada asju

üleriigiliselt üksnes kohtute liitmisel, ei ole veenev. Sama eesmärki on võimalik saavutada ka

menetlusseadustiku muudatuse ning infosüsteemis vastava funktsionaalsuse loomisega. Kui

asja lahendatakse üleriigiliselt, allub asi mõlemale halduskohtule ning asja saab jagada

lahendamiseks kohtunikule, kelle töökoormus on väikseim.

Töökoormus jääks nominaalset töökoormust olulisel määral ületama ka halduskohtute liitmise

korral. Samas on halduskohtute töökoormuse erinevus olnud viimastel aastatel marginaalne,

mistõttu puudub sellel eesmärgil kohtute liitmiseks vajadus. Nt 2024. aastal erines Tartu

Halduskohtu ja Tallinna Halduskohtu keskmine töökoormus ca 50 ajakulupunkti võrra, mis

vastab nt kahele ehitusvaldkonna asjale. Halduskohtute töökoormust saaks mõistlikult

korrigeerida seadusemuudatusega, mis välistaks halduskohtu pädevusest asjad, mille

lahendamiseks ei ole vaja teostada õigusemõistmise funktsiooni.

Halduskohtutes on laialdane spetsialiseerumine juba toimunud. Vajadusel saab

spetsialiseerumise valdkondi tööjaotusplaanis muuta. Seega on juba praegune süsteem piisavalt

paindlik ning vajadusel on võimalik spetsialiseerumist ilma kohtute liitmiseta süvendada. Kahe

kohtu liitmisel loodetav laialdasemast spetsialiseerumisest tulenev kasu ei ole selline, mis

võimaldaks järeldada, et selle tulemusena muutub kohtuasjade lahendamine oluliselt

tõhusamaks, menetlused kiiremaks ja menetlusajad ühtlasemaks. Liiga kitsas

spetsialiseerumine kätkeb endas ka ohtu kaotada laiem pilk õiguskorrale ning raskendab töö

ümberjaotamist.

Tartu Halduskohtu kohtunike enamus leiab, et põhiseaduses kasutatud mõisted ning sõnad

(mitmuse vorm) ei võimalda asuda seisukohale, et kohtute liitmine on põhiseaduspärane.

Eelnõu seletuskirjas kohtute liitmise põhiseaduspärasuse kohta esitatud põhjendused ei lükka

kahtlusi kohtute liitmist reguleerivate normide põhiseaduspärasuse kohta veenvalt ümber. Osa

kohtunike arvates ei ole põhiseadusvastasus siiski ilmne.

Kohtute liitmisel tuleks kohtunikel ja menetlusosalistel liikuda kohtutoimingute tegemiseks

senisest oluliselt enam eri piirkondade vahel. See ei soodustaks ressursside tõhusat kasutamist

ning õigusemõistmise kättesaadavus võib pigem halveneda. Samuti on kaheldav, et kohtute

liitmine lühendaks keskmist menetlusaega. Ka kohtute liitmisel varieeruksid menetlusajad

sõltuvalt kohtuniku menetluses olevate asjade hulgast, menetluste keerukuse erinevustest ja

kohtutoimingute hulgast konkreetse asja lahendamisel. Osa kohtunikke ei pea siiski sõitmist

hädavajalikuks ning näevad lahendust videoistungite korraldamises.

Kohtupraktika ühtlustamise argumenti ei saa veenvaks pidada, sest see on kõrgema astme

kohtute ülesanne.

Kohtute liitmine võimaldab tõesti tugistruktuuri paindlikumalt kasutada. Digitoimiku ning

veebi- ja videoühenduste kasutamine võimaldab korraldada kohtunike ja tugipersonali

koostööd kohtumajade-üleselt. Siiski võivad sellel olla ka negatiivsed mõjud kohtuasjade

lahendamise kiirusele. Näiteks kui kohtunik peab jagama asjade lahendamisel tööd erinevatele

kohtujuristidele ning nende tööd korraldama, toob see kohtunikule tööd pigem juurde, mitte ei

muuda süsteemi kiiremaks ja tõhusamaks.

Osa kohtunikke peavad siiski ressursside ühendamise mõju väikese kohtu puhul kohtute

liitmise kaalukaks pooltargumendiks. Ressursside ühendamine võimaldaks nii kohtunike kui

ka muude ametnike tööd paremini planeerida, tagada mõistlikult ning nõuetekohaselt töö- ja

puhkeaja (sh valveajal) ning panustada rohkem arendus- ja motivatsioonitegevustesse.

Istungisekretäride ja referentide pikemat aega muutumatuna püsinud palgataset on praegu

võimalik tõsta üksnes sisemise ressursi arvelt, kuid Tartu Halduskohus on juba niigi

kahandanud kantselei koosseisu minimaalse võimaliku tasemeni (üks ametnik Tartu ja üks

Jõhvi kohtumajas) ning juba aastaid on olnud 8 kohtuniku kohta 6 istungisekretäri.

Kohtunike enamuse arvates saab pidada tõenäoliseks, et nii kohtute liitmise kui ka juhtimise

tsentraliseerimise ja hierarhilise süsteemi juurutamise tulemusel koonduks kohtu korraldust,

spetsialiseerumise ulatust ja tööjaotust puudutavate otsuste tegemine oluliselt enam

keskustesse, eelkõige Tallinna. Üldkogu võimalused protsesse mõjutada muutuksid oluliselt

ahtamaks. Eelnõu alusel oleks kohtu eestseisus selgelt kohtu esimehe kontrolli all, sest

eestseisus koosneks kohtu esimehest, tema määratud aseesimehest, kelle esimees saab koostöö

mittelaabumisel iseseisvalt vabastada, ning kohtu üldkogu poolt valitud kohtunikust.

Eelnõus on halduskohtunike arv määratletud väga ebatäpselt: „kuni 26“. Sellisel kujul on

normil äärmiselt nõrk sisuline tähendus. Pakume sõnastuseks „üldjuhul 26“. Samuti võiks

kaaluda teise lause lisamist, mis täpsustaks, milliste erandlike tingimuste esinemise korral võib

kohtunike arv olla suurem või väiksem. Eelnõus kohtunike (tavapärase) arvu sätestamisele

peaks aga eelnema kohtunike vajaduse põhjalikum analüüs. Näiteks halduskohtunike praeguse

arvu juures on kohtunike iga-aastane koormus ületanud töökoormusmetoodikas kokku lepitud

normkoormust märkimisväärselt juba pikemat aega.

Eelnõu rakendussätete kohaselt nimetatakse Halduskohtu esimees ametisse hiljemalt

01.10.2026. Eelnõu põhjal jääb aga ebaselgeks, millal tekib Halduskohus ning millal lõpevad

Tartu Halduskohtu ja Tallinna Halduskohtu esimeeste volitused. Samuti ei ole eelnõu

rakendussätete ja seletuskirja põhjal arusaadav, miks valib Halduskohtu ühe eestseisuse liikme

kohtunike täiskogu. Pigem võiksid Halduskohtu eestseisuse liikme valida esimesel korral kahe

halduskohtu üldkogud ühiselt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtu esimees

Aadress: Kalevi 1, 51010, Tartu; registrikood: 74001957; telefon: 620 0100; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium Teie 07.11.2025 nr 8-1/8971-1

[email protected] Meie 03.12.2025 nr 10-3/25/108-3

Vastus arvamuse küsimisele kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõule (kohtukorralduse muudatused)

Olete andnud Tartu Halduskohtule võimaluse avaldada arvamust kohtute seaduse ja

kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtukorralduse muudatused) kohta.

Tartu Halduskohtu kohtunikud arutasid eelnõu üle 25. novembril 2025 toimunud kohtu

üldkogul. Kohtunike enamus ei toeta kohtute liitmist ja peab seletuskirjas esitatud põhjendusi

ebaveenvateks. Kohtunike enamus leidis, et eelnõu seletuskirjas märgitud eesmärke on

võimalik saavutada ka kohtuid liitmata ning ei esine sedavõrd kaalukaid argumente, mis

õigustaksid kohtusüsteemi niivõrd radikaalset muutmist.

Töökoormuse ühtlustamiseks ja spetsialiseerumise süvendamiseks on võimalik jagada

kohtuasju üleriigiliselt. Eelnõus esitatud seisukoht, et PS § 24 lg 1 võimaldab jagada asju

üleriigiliselt üksnes kohtute liitmisel, ei ole veenev. Sama eesmärki on võimalik saavutada ka

menetlusseadustiku muudatuse ning infosüsteemis vastava funktsionaalsuse loomisega. Kui

asja lahendatakse üleriigiliselt, allub asi mõlemale halduskohtule ning asja saab jagada

lahendamiseks kohtunikule, kelle töökoormus on väikseim.

Töökoormus jääks nominaalset töökoormust olulisel määral ületama ka halduskohtute liitmise

korral. Samas on halduskohtute töökoormuse erinevus olnud viimastel aastatel marginaalne,

mistõttu puudub sellel eesmärgil kohtute liitmiseks vajadus. Nt 2024. aastal erines Tartu

Halduskohtu ja Tallinna Halduskohtu keskmine töökoormus ca 50 ajakulupunkti võrra, mis

vastab nt kahele ehitusvaldkonna asjale. Halduskohtute töökoormust saaks mõistlikult

korrigeerida seadusemuudatusega, mis välistaks halduskohtu pädevusest asjad, mille

lahendamiseks ei ole vaja teostada õigusemõistmise funktsiooni.

Halduskohtutes on laialdane spetsialiseerumine juba toimunud. Vajadusel saab

spetsialiseerumise valdkondi tööjaotusplaanis muuta. Seega on juba praegune süsteem piisavalt

paindlik ning vajadusel on võimalik spetsialiseerumist ilma kohtute liitmiseta süvendada. Kahe

kohtu liitmisel loodetav laialdasemast spetsialiseerumisest tulenev kasu ei ole selline, mis

võimaldaks järeldada, et selle tulemusena muutub kohtuasjade lahendamine oluliselt

tõhusamaks, menetlused kiiremaks ja menetlusajad ühtlasemaks. Liiga kitsas

spetsialiseerumine kätkeb endas ka ohtu kaotada laiem pilk õiguskorrale ning raskendab töö

ümberjaotamist.

Tartu Halduskohtu kohtunike enamus leiab, et põhiseaduses kasutatud mõisted ning sõnad

(mitmuse vorm) ei võimalda asuda seisukohale, et kohtute liitmine on põhiseaduspärane.

Eelnõu seletuskirjas kohtute liitmise põhiseaduspärasuse kohta esitatud põhjendused ei lükka

kahtlusi kohtute liitmist reguleerivate normide põhiseaduspärasuse kohta veenvalt ümber. Osa

kohtunike arvates ei ole põhiseadusvastasus siiski ilmne.

Kohtute liitmisel tuleks kohtunikel ja menetlusosalistel liikuda kohtutoimingute tegemiseks

senisest oluliselt enam eri piirkondade vahel. See ei soodustaks ressursside tõhusat kasutamist

ning õigusemõistmise kättesaadavus võib pigem halveneda. Samuti on kaheldav, et kohtute

liitmine lühendaks keskmist menetlusaega. Ka kohtute liitmisel varieeruksid menetlusajad

sõltuvalt kohtuniku menetluses olevate asjade hulgast, menetluste keerukuse erinevustest ja

kohtutoimingute hulgast konkreetse asja lahendamisel. Osa kohtunikke ei pea siiski sõitmist

hädavajalikuks ning näevad lahendust videoistungite korraldamises.

Kohtupraktika ühtlustamise argumenti ei saa veenvaks pidada, sest see on kõrgema astme

kohtute ülesanne.

Kohtute liitmine võimaldab tõesti tugistruktuuri paindlikumalt kasutada. Digitoimiku ning

veebi- ja videoühenduste kasutamine võimaldab korraldada kohtunike ja tugipersonali

koostööd kohtumajade-üleselt. Siiski võivad sellel olla ka negatiivsed mõjud kohtuasjade

lahendamise kiirusele. Näiteks kui kohtunik peab jagama asjade lahendamisel tööd erinevatele

kohtujuristidele ning nende tööd korraldama, toob see kohtunikule tööd pigem juurde, mitte ei

muuda süsteemi kiiremaks ja tõhusamaks.

Osa kohtunikke peavad siiski ressursside ühendamise mõju väikese kohtu puhul kohtute

liitmise kaalukaks pooltargumendiks. Ressursside ühendamine võimaldaks nii kohtunike kui

ka muude ametnike tööd paremini planeerida, tagada mõistlikult ning nõuetekohaselt töö- ja

puhkeaja (sh valveajal) ning panustada rohkem arendus- ja motivatsioonitegevustesse.

Istungisekretäride ja referentide pikemat aega muutumatuna püsinud palgataset on praegu

võimalik tõsta üksnes sisemise ressursi arvelt, kuid Tartu Halduskohus on juba niigi

kahandanud kantselei koosseisu minimaalse võimaliku tasemeni (üks ametnik Tartu ja üks

Jõhvi kohtumajas) ning juba aastaid on olnud 8 kohtuniku kohta 6 istungisekretäri.

Kohtunike enamuse arvates saab pidada tõenäoliseks, et nii kohtute liitmise kui ka juhtimise

tsentraliseerimise ja hierarhilise süsteemi juurutamise tulemusel koonduks kohtu korraldust,

spetsialiseerumise ulatust ja tööjaotust puudutavate otsuste tegemine oluliselt enam

keskustesse, eelkõige Tallinna. Üldkogu võimalused protsesse mõjutada muutuksid oluliselt

ahtamaks. Eelnõu alusel oleks kohtu eestseisus selgelt kohtu esimehe kontrolli all, sest

eestseisus koosneks kohtu esimehest, tema määratud aseesimehest, kelle esimees saab koostöö

mittelaabumisel iseseisvalt vabastada, ning kohtu üldkogu poolt valitud kohtunikust.

Eelnõus on halduskohtunike arv määratletud väga ebatäpselt: „kuni 26“. Sellisel kujul on

normil äärmiselt nõrk sisuline tähendus. Pakume sõnastuseks „üldjuhul 26“. Samuti võiks

kaaluda teise lause lisamist, mis täpsustaks, milliste erandlike tingimuste esinemise korral võib

kohtunike arv olla suurem või väiksem. Eelnõus kohtunike (tavapärase) arvu sätestamisele

peaks aga eelnema kohtunike vajaduse põhjalikum analüüs. Näiteks halduskohtunike praeguse

arvu juures on kohtunike iga-aastane koormus ületanud töökoormusmetoodikas kokku lepitud

normkoormust märkimisväärselt juba pikemat aega.

Eelnõu rakendussätete kohaselt nimetatakse Halduskohtu esimees ametisse hiljemalt

01.10.2026. Eelnõu põhjal jääb aga ebaselgeks, millal tekib Halduskohus ning millal lõpevad

Tartu Halduskohtu ja Tallinna Halduskohtu esimeeste volitused. Samuti ei ole eelnõu

rakendussätete ja seletuskirja põhjal arusaadav, miks valib Halduskohtu ühe eestseisuse liikme

kohtunike täiskogu. Pigem võiksid Halduskohtu eestseisuse liikme valida esimesel korral kahe

halduskohtu üldkogud ühiselt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtu esimees