Arvamuse edastamine

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus KS ja KrMS muutmise

eelnõule (kohtukorralduse

muudatused)

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku

muutmise eelnõule (edaspidi eelnõu).

Harju Maakohtust laekus eelnõule arvamusi erinevatelt kohtuametnikelt nii individuaalselt kui

ka kollegiaalselt, nende sisu on rohkem või vähem kontsentreerituna ning algset arvamuse kuju

säilitades toodud alljärgnevalt ja vajadusel konkreetsetele huvigruppidele viidates. Võttes

arvesse eelnõule tagasiside andmise ajaraami ei ole Harju maakohtu poolt saanud koostada

täielikku ja kogu eelnõu detaile hõlmavat arvamust. Tagasiside on osaliselt märksõnalises

vormis ning ei hõlma põhjalikku analüüsi. Samuti võib esineda teataval määral kordusi. Harju

Maakohtu kohtuniku ja ametnikud on allkirjastanud ka lühikese seisukoha reformi vastu, mille

edastame eraldi.

Sissejuhatavate märkusena rõhutame, et eelnõu on läbimõtlemata ja lahendused ei ole

terviklikud. Arvestades sellega, et kiiresti on kokku pandud varasem kohtuhalduse eelnõu ja

kohtute liitmise idee, siis on analüüsimata kohtuhaldusteenistuse sobivus sellisesse struktuuri,

kus on üks väga suur Maakohus ja väiksem Ringkonnakohus ning oluliselt väiksem

Halduskohus. Arvestades, et kohtuhaldusteenistuse välja töötamisel on silmas peetud olukorda,

kus säilivad kaheksa iseseisvat asutust, siis praeguse eelnõu juures on siiski vaja analüüsida

selle teenistuse sobivust uue süsteemiga.

Eelnõu juurde peab kuuluma realistlik rakendusplaan. Kohtute jaoks on väga muret tekitav

kiirustades muudatuste tegemine olukorras, kus puudub isegi arusaam, mis hakkab poole aasta

Teie 07.11.2025 nr 8-1/8971-1

Meie 03.12.2025 nr 6-3/25-1618-4

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

pärast juhtuma. Ka varasema kohtuhalduse eelnõu juures on kohtute esimehed kriitikana välja

toonud rakendusplaani puudumist - paralleelselt eelnõu menetlusega oleks pidanud toimuma

rakendustegevuste välja töötamine ning dokumentatsiooni ettevalmistamine. Arvestades, et

tänane eelnõu puudutab kogu süsteemi toimimist, siis on sellise plaani ja tegevuste olemasolu

eriti oluline.

Puuduseks tuleb pidada alternatiivsete ettepanekute analüüsimata jätmist. Kohtusüsteem on

mitmel korral teinud ettepanekuid, kuidas lahendada töökoormuse ja menetluste venimise

küsimust, kuid neid ettepanekuid ei ole eelnõus käsitletud. Olukorras, kus minister on üle aasta

jätnud kohtunike konkursid välja kuulutamata või on need kuulutanud välja vähematele

kohtadele, ei saagi loota, et menetlused toimuksid kiiresti. Süsteemis on täna kokku täitmata

vähemalt 13 kohtuniku kohta ja olukorra leevendamiseks on kindlasti oluline need ära täita.

Maakohtute töökoormus on kasvanud. 31.10.2025 seisuga on keskmine Harju Maakohtu

kohtuniku koormus 1480 tundi, Pärnu Maakohtu kohtuniku koormus 1428 tundi, Tartu

Maakohtu kohtuniku koormus 1414 tundi ja Viru Maakohtu kohtuniku koormus 1408 tundi.

Arvestusega, et aastas peaks kohtuniku töötundide arv olema 1600, siis 10 kuu koormus peaks

olema 1333 tundi. Seega kõikide maakohtute keskmine kohtuniku koormus ületab seda.

Tsiviilasju lahendavate kohtunike keskmine koormus Harju Maakohtus on 1493 tundi, Pärnu

Maakohtu kohtuniku koormus on 1455 tundi, Tartu Maakohtu kohtuniku koormus on 1573 ja

Viru Maakohtu kohtuniku koormus on 1631 tundi. Maakohtutesse on saabunud 1. novembri

seisuga 43 946 kohtuasja, mis on 2,7% enam kui eelmisel aastal ja millist kogust varem sellise

perioodi kohta saabunud ei ole. Tsiviilasju on saabunud 4,6% enam kui eelmisel aastal ning

prognoositav on 37 000 tsiviilasja saabumine aasta lõpuks (võrrelduna eelmised kaks aastat on

olnud stabiilselt ca 35 000 asja). Ilmselt tulenevalt trahviühiku kahekordistamisest on

märkimisväärselt kasvanud ka väärteoasjade arv, suurenedes 10 kuuga 9,9%. Sellest aastast

muudetud koormuspunktide arvestuse järgi on koormuse kasv 10 kuuga 191 319 punkti

võrrelduna eelmise aasta 156 337 punktiga ehk kasv 22%. Süüteoasjade numbriline

vähenemine ei tähenda aga koormuse langust – enamasti saabuvad kohtusse suurema

punktiväärtusega asjad. Mis aga eelnevat arvestades eriti murelikuks teeb, on tsiviilasjade jäägi

kasv. Kui 01.01.2023 seisuga oli maakohtutes jäägis 10 526 asja, siis 01.01.2025 oli see number

kasvanud 12 874 asjani ja 1. novembriks juba 14 660 menetluseni. 34 kuuga on kasv olnud

seega 39,3% ja ainuüksi sel aastal kasvab tsiviilasjade jääk enam kui 2000 asja võrra. Mitte

ühegi maakohtu mitte ükski osakond ei ole 100%-lise jõudlusega (tsiviilasjades jõudlus 93-

94%) ja juba pikemat aega ei ole nende protsentide kasvu olnud võimalik täheldada. Tsiviilasju

arutava kohtuniku jäägis ei tohiks olla üle 150 asja, kuid maakohtutes on jäägiga 200+ juba

mitukümmend kohtunikku. Kindlasti on siin üheks mõjutajaks ka täitmata kohad.

Kindlasti on oluline tõhustada kohtute juhtimist, kuid selleks on vajalik näha ette ka ressurss.

Täna määruses ettenähtud kohtunike arv ei arvesta töökoormuse kasvu ja vajadust jagada

ressurssi kohtuniku töö ja juhtimisülesannete täitmise vahel. Eelnõus puudub analüüs kui palju

on vaja kohtunike kohti ette näha, et oleks võimalik nii menetluste efektiivne toimimine ja

juhtimisülesannete täitmine. Kuigi see võib olla edaspidi kohtusüsteemi enda määratleda, siis

on see siiski oluline eelarve kujunemise küsimus, mis reformi mõjutab ja mida eelnõu

seletuskirjas analüüsima peaks. Samuti on vaja selline analüüs teha tugipersonali osas.

Eelnõu ettepanekute mõju kohtute töö tõhustamisele ei ole tõendatud. Tallinna Tehnikaülikooli

Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi analüüs „Kohtuasutuste ühendamine ja

juhtimise ümberkorraldamine“ (edaspidi TTÜ analüüs, suvi 2025)1 näitab selgelt, et kohtute

1 Dr K. Taro, Prof T. Randma-Liiv, Prof. K. Sarapuu. TalTech 2025. Kohtuasutuste ühendamine ja juhtimise

ümberkorraldamine. Internetis: KohtuASUTUSTE ühendamine ja juhtimise Ümberkorraldamine.

horisontaalsel liitmisel ei saavutata enamasti soovitud tõhususe kasvu. Uuringud näitavad

järgmist: 1) produktiivsuse kasv on väga marginaalne, kuni 5%, ja sageli ka puudub; 2) mitmel

juhul on täheldatud hoopis kulude suurenemist (nt California 31% kulukasv) ning 3) pikemas

vaates on liitmistel olnud osades riikides negatiivne mõju tõhususele (nt Holland). See

tähendab, et eelnõu keskne eeldus — suur kohtuasutus on automaatselt tõhusam ja paindlikum

— ei põhine rahvusvahelisel tõenduspõhisel teadmisel. Eelnõu ei arvesta teaduskirjandusest

selgelt tulenevat sõnumit, et organisatsiooni suurendamine ei paranda automaatselt kohtute töö

kvaliteeti ega kiirust — sageli on mõju neutraalne või lausa negatiivne. Kui eelnõu ühe keskse

probleemina välja toodud töö tõhustamise probleemi kohtute liitmine ei leevenda, siis on väga

küsitav muudatuse tegemise põhjus.

Kohtusüsteemi probleemidena on välja toodud kohtunike üldine kõrge

töökoormus, menetluste pikkus, kehv juhtimiskvaliteet ja vähene spetsialiseerumine.

Eelnõu näeb kõikide nende probleemide lahendusena kohtute liitmist. Kohtute liitmine on

sisuliselt 1000 inimesega organisatsiooni täielik uuesti ülesehitamine, mis on aeganõudev

ning keerukas ülesanne ja pärsib tugevalt õigusemõistmise kättesaadavust. Praegune eelnõu ei

näe kahjuks ette sisulist rakendusplaani ega eelarvet muutuste läbiviimiseks, see on liiga

lühikese ajaraamiga ega lahenda välja toodud probleeme. Muudatusi ei ole võimalik teha ilma

osapooli kaasamata ja läbimõtlematult. Näiteks eelmise kohtute seaduse muudatusega, millega

loodi kohtutes osakonnad, andsid kohtud korduvalt tagasisidet, et kui soovitakse rohkem kui

seadusega määratud osakondi, tuleb anda kohtutele anda, et arutada ja planeerida. Seda ei

tehtud. Kaks ja pool aastat hiljem oleme Harju maakohtus jõudnud selleni, et arutlusel on uue

osakonna loomine, kuid sellele on eelnenud kaasamine ja arutelu. Eelnõus ei ole hinnatud

muudatuste mõju isikkoosseisule, muudatuste rakendusskeemidele jne.

Eelnõus ei ole välja toodud ega analüüsitud tegelikke põhjuseid, miks kohtuasjade menetluse

aeg on pikenenud. Meie arvates on selleks kohtade pidev ja pikaajaline täitmata jätmine, suure

hulga kohtunike pensionile siirdumine ja neile varasem asjade jagamise peatamine ja ka uute

kohtunike alustamine, kellel on samuti piiratud koormus. Kui inimressurssi ei ole nii palju kui

seaduses ette nähtud, on täitevvõim ise pidevalt takistanud õigusemõistmise korrakohast

toimimist. Samuti on suureks takistuseks halvasti töötavad IT lahendused. Kohtute Infosüsteem

on oma funktsionaalsuselt vananenud, digitoimik töötab väga aeglaselt, kui kohtuasjas on üle

2000 lehekülje jne. Lisaks on kohtuasjade menetluse pikkust mõjutanud

seadusemuudatused, Siinkohal mõned näited sellest, miks tsiviilasjade keskmine menetlusaeg

on pikenenud kas seaduse muudatuse või kohtupraktika muutuse mõjul Arvnäitajad on

võetud süsteemist JAAK.

- Korteriomandi asjad. KrTS hakkas täies mahus kehtima 01.01.2018 ning korteriühistu

vaidluseid hakkasid kohtud lahendama varasema hagimenetluse asemel hagita

menetluses. Ühistu otsuste vaidlustamine hagimenetluses 2017 aastal oli keskmine

menetlusaeg 238 päeva ja 2022 aastal aga hagita menetluses 285 päeva.

- Elatise nõude menetlemine oli 2023 aastal 125 päeva ja 2020 aastal 109 päeva, seaduse

muudatus toimus 01.01.2022.

- Eeltõendamismenetlusele kulus 2023 aastal keskmisel 247 päeva ja

2020 aastal 107 päeva. Kohtupraktika muutus seoses kohtuasjaga 2-21-5736, mais

09.05.2022.

Oleme arvamusel, et kohtusüsteem vajab kindlasti arendamist ja ajakohastamist. Kohtute

liitmisele on olemas oluliselt kiiremini kasutusele võetavad ja vähem kohtusüsteemi toimimist

häirivad lahendused. Muudatusega tuleks võimestada juba olemasolevaid ja kohtute enda poolt

kasutusele võetud või arendatud tegevusi.

Kohtunike koormuse ühtlustamine peab toimuma selliselt, et kõigil kohtunike oleks ühtlane

normaalne koormus, mitte kõigil kerge ülekoormus. Võimalik on

kohtuasjade üleriigiline jagamine; kohtunike teenistuslähetused (kasutusel Harju maakohtus),

spetsiifilisi teadmisi nõudvate kohtuasjade jagamist nii süüteo- kui ka tsiviilkohtunikele

(lähisuhtevägivallast tulenevad tsiviilõiguslikud lähenemiskeelud, kinnisesse lasteasutusse

paigutamise asjad, andmekaitse asjad); kohtuasjade jagamine teise kohtu kohtunikele, kus

arvestatakse ka kohtunike spetsialiseerumist.

Väide, et kohtualluvuse muutmine ei ole PS § 24 tulenevalt võimalik, on silmakirjalik. PS § 24

säte on nn kostja kaitse säte, ning rõhutab, et kohtualluvus peab olema seadusega sätestatud.

Näiteks tarbijakrediidi vaidluste osas alluvust reguleerivate sätete muutmisel on võimalik. Ei

saa olla nii, et kohtuasjade üleriigilisel jagamisel on PS § 24 takistuseks, aga ühe

kohtu loomisel takistuseks ei ole. Kostja koduväljaku eelis peab olema igal juhul tagatud st

kohtuasja peab saama lahendada kostjale kõige lähemal olevas

kohtumajas. Teenistuslähetusega on võimalik tagada ka väiksemate maakohtute kohtunikele

spetsialiseerumine näiteks korruptsiooni süütegude või ühinguõiguse vaidlustele. Samuti on

võimalik ringkonnakohtute esimeeste kokkuleppel jagada spetsiifilisi kohtuasju ainult

eelteadmistega kohtunikele, mitte nn üle välja.

Spetsialiseerumise toetamine. Kohtutel ei ole vaja formaalseid osakonna juhatajaid vaid

eelkõige teatud teemade eestvedajaid. Kohtud on juba kasutusele võtnud mallid, toimuvad

korralised kohtumised erinevate valdkondade kohtunike ja juristide vahel (perekonnaõigus,

maksejõuetus, alaealised, ühinguõigus, tarbijakrediit). Neid tegevusi on vaja võimestada, mitte

formaliseerida. Ka juristide spetsialiseerumine on kindlasti ühe vahend erialateadmisi

parendada. Samas tahan rõhutada, et kohtunik ei saa olla väga kitsalt spetsialiseerunud.

Eelkõige peavad tal olema menetluse juhtimise oskused ja tugev moraalne kompass, ja

laialdased teadmised materiaalõigusest, sest õiguskonfliktid piirduvad harva vaid ühe kitsa

valdkonnaga.

Praegu heidetakse ette juhtimiskvaliteedi puuduseid, tuues näiteks, et Harju maakohtu

tsiviilosakonnas on liiga palju kohtunikke. Samas luuakse liitmisel osakond, kus on veel

rohkemal arvul kohtunikke, kes asuvad ka geograafiliselt üksteisest kaugel. Sellise osakonna

juhtimine on keerukas ja väheviljakas, rääkimata meeskonna tunde loomise

raskustest. Osakondade täpse spetsialiseerumise ja kohtute väga täpse struktuuri seadusesse

kirjutamine on samuti ebavajalik. Selgusetuks jääb kinnistusosakonna, registriosakonna,

maksekäsuosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna asukoht uues kohtus ja nende juhtimise

struktuur. Juhtimiskvaliteeti ei paranda kohtute liitmisega vaid juhtide koolitamise ja

toetamisega.

Kohtute liitmine kahjustab ka kohtumõistmise erapooletust, kui menetlusosaliseks on kohtunik

ise. Kohtu sõltumatuse näivus saab riivata, kui sama kohtu kohtuni peab lahendama seal töötava

kohtuniku kohtuasja. Kujutagem ette kohtunik Eveli Vavrenjuki korruptsioonikaasuse

lahendamist ühtses maakohtus.

IT lahendused ja kohtuasjade jagamise sisuline mudel on eelnõu seletuskirjast puudu st millised

on nn kodulähedased asjad, milliseid menetlusi viib läbi sama kohtunik (näiteks

maksejõuetuses lahendab järelevalve kohtunik ka pankrotiasjaga seotud hagimenetlused;

eestkostetava tehingud lahendab järelevalve kohtunik jne). Lisaks on väga ebarealistlik uute

IT-lahenduste valmimise tähtaeg. Varasemas praktikas ei ole arenduste valmimine toimunud

kiiresti ja puudub igasugune kindlus, et see sel korral teisiti oleks.

Meenutuseks VTK-le antud tagasisides on nii kohtud, kui ka Rahandusministeerium arvanud,

et muudatustega kaasnevad täiendavad vajadused IT-lahendusteks, mistõttu on need kindlasti

vaja üle vaadata ja kaardistada. Finantsanalüüsis välja toodud vajadus Kohtute Infosüsteemi

arendusteks on 500 000 eurot (poole aasta kulu).

Eelarve kujunemine ja kohtuhaldus.

Võrdlused politseiga ei ole siinjuures asjakohased, kuna politsei näol on tegemist hierarhilise

struktuuriga, kus ei ole sõltumatust ja on käsuliin.

Kohtu eelarve kujunemine ja tulemuslepingute sõlmimise osa on eelnõus läbimõtlemata ja

segane. Mille alusel tulemuslepingud sõlmitakse, kuidas toimub kohtuasja

hinnastamine, milliseid kulusid kohtuasja hinnastamisel arvesse võetakse, kuidas toimub

kohtuasjade mahu prognoosimine, millised on kohtuasja lahendamise kriteeriumid (aeg,

ressurss jne) mis saab siis, kui kohtutele antav eelarve ei kata kõiki kohtusse saabunud

kohtuasjade lahendamiseks kuluvat eelarvet. Näiteks kui tulemuslepingus kokkulepitud

kohtuasjade maht saab täis oktoobris. Kas kohus siis ühtegi uut kohtuasja enam vastu ei

võta? Kohtu eelarveprotsess peab olema kooskõlas ülejäänud eelarve kujundamise protsessiga

st algama rahandusministeeriumi tasandilt. Samuti peab kohtute areng ja eelarve olema

kajastatud RESis ja muudes pikemaajalistes strateegiates.

Pole selge, millise eelarve Justiits- ja Digiministeerium kohtutele üle annab. Kõik kohtute

haldamisega seotud tegevused sh IT peaks olema kohtute halduses. Ainult õigusloome osa on

mõistlik jätta ministeeriumisse.

Puuduvad RESi muutmise sätteid, mis tekitab küsimuse esimese ja teise astme kohtute

põhiseaduslikuks institutsiooniks muutmise osas. RESi tehakse esimese ja teise astme kohtutele

kohtute grupi eelarve, mis on erandlik teistest põhiseaduslikest institutsioonidest, kuna teised

on ühe asutuse eelarved. Lisaks tahetakse jätta kohtud tegevuspõhisesse vaatesse (nagu nad

praegu JDM all on), kuid pole selge, kas ja kes põhiseaduslikele

institutsioonidele tulemusvaldkonnad ja programmid ja programmi tegevused kinnitab, need ei

saa tulla ministri kehtestatuna, kuid see on vajalik sätestada seaduses.

KHANi liikmed ja kohtu esimees ning eestseisus.

Kuna KHAN on kohtu esimehe ametisse nimetaja ja tema üle järelevalvaja, siis ei saa olla kohtu

esimees KHANi liige. Kui KHANi liige valitakse kohtu esimeheks, tema volitused

automaatselt lõppevad. Soomet ei saa siinkohal puhtalt eeskujuks tuua, sest Soomes on kohtute

haldamise nõukogu justiitsministeeriumi alla asuv riigiasutus st strateegiline juhtimine ja

eelarve on endiselt ministeeriumi tasemel.

Kui KHAni liikmed, kes otseselt kohtu esimehe üle järelevalvet teevad, on parlamendi

poliitikud, siis kas see on ikka ühildatav seadusandliku võimu esindaja volitustega.

KHANi esimehena hakkab kohtute eelarve läbirääkimisi pidama Riigikohtu esimees, kes on

samas ka teise põhiseadusliku institutsiooni juht. Siin võib olla tegemist huvide konfliktiga.

Eelnõus ettenähtud eestseisuse koosseis ei pruugi tagada piisavat kohtunike kaasatust.

Olenemata sellest, et tänane üldkogu roll ja samaaegne vastutuse puudumine ei taga efektiivset

töökorraldust, siis ei peaks kalduma ka teise äärmusesse, kus kohtunike enesekorraldusõigus

täiesti puudu on. Ainult kahe valitud liikme eestseisusesse kuulumine ei arvesta ei kohtunike

spetsialiseerumist ega ka geograafilist jaotust.

Lisaks osakonnajuhatajatele on vajalik korraldada ka regionaalne juhtimine. Ei saa eeldada, et

üks osakonnajuhataja suudaks korraldada kõigi sama valdkonna inimeste töö, asudes ise

füüsiliselt enamikust neist inimestest eemal. Paratamatult kuulub juhtimisinstrumentide juurde

ka isiklike vestluste pidamine ja isiklik kontakt meeskonnaliikmetega. Kuigi eelnõus võib olla

see küsimus teadlikult olla jäetud kohtute enda otsustada, siis peaks selline visioon siiski

sisalduma juhtimismudelis. Kohtute juhtimise muutmine eeldab terviknägemuse välja

töötamist ja seda peab vähemalt eelnõu seletuskirjas kajastama.

Rakenduskava puudumine

Vajalik on seletuskirjas välja tuua ja analüüsida rakendusplaani ja näha ette ka ressurss sellise

muutuse läbi viimiseks. Muutuste kestvust võib hinnata 2-3 aastat (20-34 kuud), olenevalt

sellest kui põhjalik muutus tuleb (kas IT süsteemid tulevad täiesti uued, kas mõni üksik uus

süsteem, kui mitu inimest peab seda kasutama õppima, kui palju muutub töö tegemise viis ja

mitme inimese jaoks jne).

Tuumikmeeskonna peaks moodustama vähemalt 20 inimest (tegemist on täiskohaga tööga,

meeskond koosneb kohtus juba täna töötavatest inimestest ja

professionaalsetest konsultantidest). Lisaks on vaja kaasata kohtunikke ja kohtutöötajaid

jooksvalt sisendi andmiseks ja valideerimiseks. Vajalik on vähemalt 5 meeskonda: toimemudeli

meeskond, muutuste juhtimise meeskond, finantsmeeskond, IT meeskond ja projektijuhtimise

meeskond. Eeltöö 3-6 kuud ja sisuline ettevalmistus ja rakendamine 17-28 kuud.

Lühike tegevuskava:

 Muutuste detailne kirjeldamine (milline saab olema uus toimemudel, millist IT

lahendust ja teenuspakkujat hakatakse kasutama, mida muutus täpselt hõlmab,

riskianalüüs, seadusemuudatus jne);

 Välispartneri leidmine või kohtusisese meeskonna kokkupanek, kes teemaga tegeleb.

Tuleb arvestada, et ülekoormus on niigi suur ning tavakohtutöö peab reformi kõrvalt

jätkuma;

 Projekti juhtrühma moodustamine.

Põhiseadusliku institutsiooni reformi ei saa teha kiirkorras ja eksperimentaalselt, seda peaks

enne lõikamist vähemalt 9 korda mõõtma ja seda soovitavalt vähemalt kahe järjestikuse

riigikogu koosseisu poolt, et tagada reformiks piisav mandaat. Olen seisukohal, et enne

põhiseadusliku institutsiooni osas fundamentaalse reformi tegemist peaks ammendama muud

lihtsamad (mittepõhiseaduslikud) võimalused menetluse kiiruse ja kokkuhoiu saavutamiseks,

näit menetlusseaduste reformimisega. Usun, et kui näiteks tarbijakrediidi vaidluste osas luua

sarnaselt Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevale ja kindlustusvaidlusi kohtuväliselt

lahendavale kindlustuse vahekohtule Finantsinspektsiooni või Eesti Pangaliidu juurde

tarbijakrediidivaidluste vahekohus, väheneks kohtute koormus oluliselt ning võimaldaks

olemasoleva ressurssi raames lahendada muid vaidlusi kiiremini. Selliseid menetluslikke

kokkuhoiukohtu oleks ilmselt veel.

Samas ei saa selle reformi kontekstis jätta tähelepanuta, et näit prokuratuur on korraldatud üle

eestiliselt ühtse asutusena, kuid on jaotatud 4 territoriaalse osakonna vahel millest igaühel oma

piirkondlik menetluspädevus. Lõuna prokurörid juhivad sealses piirkonnas toime pandud

kuritegude menetlemist ning Lääne prokurörid käivad kohtus ainult sealses piirkonnas. Selline

tegevuskorraldus ei ole põhjustanud liigset segadust ega üle eestilist ringisõitmist prokuröride

poolt. Ja tavakodanik ilmselt ei märkagi, et prokuratuuri eraldi asutusena tema piirkonnas ei

olegi. Ma ei oska öelda, kas selline struktuur ka tegevuse efektiivsuse või kulude kokkuhoiu

osas äranähtavat võitu annab aga selliselt on ilmselt võimalik tegevust korraldada. Iseküsimus

kas selline hierarhiline mudel siiski üks-ühele kohtule ülekantav on, eriti arvestades kohtu kui

institutsiooni põhiseaduslikku funktsiooni ning ka kohtunike sõltumatuse tagatisi.

Menetlusosalise vaade

Eelnõus on rõhutatud kirjaliku menetluse ja videolahenduste olulisust, mis peaks vähendama

vajadust kohtunikul erinevate kohtumajade vahel sõita. Kuigi videoistungite pidamine ja

kirjalike menetluste pidamine võimaldab kohtunikul olla ühes asukohas, siis ei saa jätta kõrvale

asjaolu, et selle valiku tegemine peab olema kohtuniku määrata, mitte eelnevalt otsustatud.

Kohtuniku kaugenemine menetlusosalisest vähendab kohtute usaldusväärsust.

Kohtujuristide koondatud arvamused kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku

muutmise seadusele (kohtukorralduse muudatused)

A. Samaliigiliste kohtute ühendamine, sh valdkondliku spetsialiseerumise

suurendamine

1.1 Kuigi kohtute ühendamisega soovitud eesmärgid on arusaadavad, on ebaselge ja

kaheldav nende eesmärkide saavutamise võimalikkus. Eelnõu seletuskirjas on välja

toodud kohtute ühendamise mõju kohtukorraldusele ja menetlejatele, milles negatiivse

mõjuna on märgitud suure organisatsiooni haldamise keerukus, senise vahetu koostöö

vähenemine ning töökoormuse suurenemine ja logistiline keerukus. Sisuliselt on

tegemist vastupidiste tulemustega, mida kohtute liitmisega saavutada soovitakse.

Eelnõu ei paku kindlustunnet ega võimalikke lahendusi, kuidas sellist negatiivset mõju

muudatuste elluviimisel vältida. Seejuures on kummastav asjaolu, et juba enne eelnõu

tagasisidestamise tähtaega, on justiitsministri nimel meedias väidetud, et kohtute

ühendamise plaaniga jätkatakse.2

Praegune eelnõu ei ole kindlasti valmis käikulaskmiseks. Eelnõu koostamine peaks

toimuma koos kohtutega ja kuulates nii kohtunike kui ka teiste kohtutöötajate arvamusi

ja seisukohti. Seega nii ühendamisele kui ka kõikidele muudele muudatustele peavad

eelnema arutelud kohtusüsteemis töötavate inimestega.

1.2 Samaliigiliste kohtute ühendamisega võivad kohtutele menetlusseadustikes

määratud ülesanded muutuda kättesaamatuks. Tsiviilkohtumenetluse § 2 kohaselt

on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sarnane eesmärk on sätestatud

haldusasjade lahendamisele ka halduskohtumenetluse seaduses (HKMS § 2 lg 2).

Kooskõlastusringile saadetud samaliigiliste kohtute ühendamise plaan võib

kohtumenetlusele pandud ülesanded muuta kättesaamatuks. Eelnõu seletuskirjas (lk 25

ja lk 26) näitlikustatud lineaarsed olukorrad ei ole kohtuasjades igapäevased. Sageli on

kohtuasjade menetlustesse lisaks hagejale ja kostjale/kostjatele kaasatud veel mitmeid

2 Vt. 27.11.2025 Delfis avaldatud artikkel. Pakosta ei näe vajadust kohtute liitmine ära jätta: see on muutus õiges

suunas - Delfi

muid menetlusosalisi, sh on kohtuistungile kutsutud nt tunnistajad vms. Kuivõrd

kohtuasja arutamise koha määramise ajal ei ole üldjuhul veel teada kõigi

menetlusosaliste, nende esindajate ja tunnistajate igapäevane elu- ja tegevuspaik, ei ole

menetluse algfaasis võimalik teha otsust, millises kohtumajas oleks kaasuse arutamine

kõigi menetlusosaliste seisukohast geograafiliselt ja korralduslikult optimaalne.

Seejuures tuleb silmas pidada, et ühe tsiviilasja jooksul on erandlik paljude istungite

korraldamine, mistõttu ühe või paari istungi “optimeerimine” ei pruugi õigustada

sellega kaasnevat finants- ja ajakulu. Ka eelnõus on tunnistatud, et ei saa välistada

olukorda, kus asjade üleriigiline jaotamine võib viia olukorrani, kus kohtunikel tuleb

istungile sõita kohtumajja, mis pole tema alaline tegutsemiskoht (seletuskiri, lk 26).

Seega ei ole välistatud ka see, et üleriigiline jaotamine võib viia kummastavate

olukordadeni, kus näiteks Tallinna piirkonda määratud kohtunik peab konkreetse asja

arutamiseks sõitma Tartusse ning Tartu kohtunik omakorda Tallinnasse. Niisugusele

riskile on tähelepanu juhtinud ka Tartu Ülikooli koostatud „Esimese astme kohtu

kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs“ (vt analüüsi lk 31). Seega ei kao

samaliigiliste kohtute ühendamisega menetlusosaliste vajadus kohtumajadesse sõita

ning võib seda veelgi suurendada. Juhul, kui sõita tuleb ka kohtunikul, suurendavad

menetlusosaliste logistilised takistused tõenäoliselt ühiste istungiaegade leidmist.

Kohtuniku ning menetlusosaliste sõidukulud suurendavad igal juhul kohtuasja

lahendamiseks vajalikke kulutusi, mistõttu suureneb oht, et kohus ei suuda enam täita

TsMS §-st 2 ning HKMS § 2 lg-st 2 tulenevaid ülesandeid lahendada talle määratud asi

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väheste kuludega.

1.3 Samas üleriigiline asjade jagamine ei pea ilmtingimata tähendama rohkem ringisõitmist.

See eeldab aga kogu töökorralduse läbirääkimist kohtutega. Kindlasti on võimalik

välja mõelda toimivad ja häid töökorralduslikke lahendusi, kuid kõik need esile

kerkida võivad probleemid ja kitsaskohad tuleks läbi arutada enne eelnõu

riigikokku saatmist. Sellist üleriigiliste asjade jaotamise põhimõtet ei saa jätta kellegi

suva järgi otsustada, vaid juba eelnõu tasandil paika panna. Nii kohtunike,

menetlusosaliste kui ka advokaatide tasandil on oluline, et üleriigilise kohtuasjade

jagamise põhimõtted on selged, läbipaistvad ja kõigi poolte huvisid arvestavad.

1.4 Kohtunike arvu kindlaksmääramine seadusega mõjutab kohtute võimekust tulla

toime muutuva/suureneva töökoormusega. Kohtunike koguarvu fikseerimine ei

võimalda kohtusüsteemil töökoormuse hüppelise kasvu korral (nt EL otsekohalduvast

määrusest tuleneva uue õiguskaitsevahendi kasutuselevõtu, ulatuslike ühiskondlikke

muutuste jms. tõttu) paindlikult ja kiiresti kohtunike ametikohtade ümberkujundamist.

Kohtunike arvu suurendamiseks edaspidi vajaminev Riigikogu otsus on protseduurilt ja

ajakulult oluliselt pikem kui praegune lahendus, mistõttu jääks üleminekuperioodil

suurenenud koormus vältimatult olemasolevate kohtunike kanda. Töökoormus kasv

toob paratamatult kaasa menetlusaegade pikenemise, mis on aga otseses vastuolus

eelnõus sätestatud eesmärkidega.

1.5 Kohtunike spetsialiseerumine ei pruugi vähendada asjade lahendamisele kuluvat

aega. Kohtunike spetsialiseerumine ei pruugi vähendada kohtuasjade lahendamisele

kuluvat aega. Menetluse kogupikkus sõltub kohtuniku töö kõrval suuresti välistest

teguritest, mida spetsialiseerumisega ei kõrvaldata ega vähendata, näiteks

menetlusosaliste ja nende esindajate hõivatus, tõendite kogumise mahukus, vajadus

ekspertiiside järele ning ekspertide enda kättesaadavus ja töökoormus, samuti

menetlustaotluste rohkus ja keerukus. Nendes etappides ei too spetsialiseerumine

iseenesest ajalist kokkuhoidu, mistõttu ei ole alust eeldada, et spetsialiseerumine

suudaks menetlusi oluliselt kiirendada.

1.6 Teisalt võib nõustuda, et kitsam erialane spetsialiseerumine võimaldab kohtunikul

keskenduda konkreetses õigusvaldkonnas parimate teadmiste ja kogemuste

omandamisele, mis omakorda võib kaasa tuua kohtuasja läbitöötamisele kuluvat aega.

Seega on väljapakutud spetsialiseerumisel ka omad eelised. Kiiremalt lahenditeni

jõudmine on ühiskonna ootus. Samuti võimaldab spetsialiseerumine ühtlustada

kohtupraktikat. Sealjuures ei tohi spetsialiseerumine olla aga liiga range ning peaks

jätma kohtunikele võimaluse end ka teistes õigusvaldkondades järjepidevalt arendada.

Samuti aitab spetsialiseerumiste iga-aastane vahetus (nagu seda juba tehakse Harju

Maakohtus) pakkuda kohtunikele vaheldust ning hoida ära rutiini langemise.

Spetsialiseerumine ei pea olema kirjas juba seaduses, vaid seda peab olema lihtne muuta

jooksvalt koos kohtunikkonnaga. Eelnõu koostamine peaks toimuma koos kohtutega ja

kuulates nii kohtunike kui ka teiste kohtutöötajate arvamusi ja seisukohti.

1.7 Eelnõus on käsitlemata kohtujuristide rolli, töökorralduse ja koormuse muutused.

Kohtujuriste nimetatakse eelnõu seletuskirjas üksnes episoodiliselt ning peamiselt

tugifunktsioonide kontekstis. Eelnõud lugedes jääb selgusetuks, millisel viisil mõjutaks

eelnõu vastuvõtmine kohtujuristide töökoormust, vajalikke kompetentse, tööjaotust ja

arenguvõimalusi. Kuivõrd kohtujuristid täidavad täna olulist rolli kohtu töö efektiivsuse

tagamisel, on vältimatult vajalik hinnata, kuidas kohtute ühendamine ja kohtunike

valdkondlik spetsialiseerumine mõjutaks/muudaks kohtujuristide igapäevaseid

tööülesandeid, sh milliseid täiendavaid kompetentse kohtujuristid oma ülesannete

täitmiseks vajaks. Ilma selge visioonita kohtujuristide rollist, puudub tegelik võimalus

hinnata, kas plaanitavad muudatused toetavad eelnõu eesmärke. Seetõttu vajaks

kohtujuristi institutsioon eelnõus tunduvalt detailsemat käsitlust.

1.8 Alternatiivid ühendamisele on kaalumata. Eelnõus ei ole sisuliselt hinnatud

samaliigiliste kohtute ühendamisele alternatiivseid võimalusi eelnõuga taotletavate

eesmärkide saavutamiseks. Arvestada tuleb, et kohtud ja kohtusüsteem on Eesti

elanikkonna üks suurimaid usaldusreservi omajaid,3 mistõttu mõjutab kohtusüsteemi

muutmine elanikkonna usaldust riigi vastu tervikuna. Samaliigiliste kohtute

ühendamine ei tohi näida poliitilise suunitlusena, millele hakatakse põhjendusi otsima

alles peale ühendamise toimumist. Seega on oluline, et alternatiivseid lahendusi

kaalutakse juba VTK koostamisel. Igasuguse süsteemi muutmine vajab eelnevat

läbimõtlemist ja reeglite paika panemist. Praegu toimub see liiga kiirustades ning

kohtutega läbi rääkimata.

Siinkohal toome omaltpoolt välja mõningad alternatiivsed lahendused:

 Menetluste tõhususe parandamine: Kaalumata on meetmed, mis võimaldavad

menetluste tõhustust parandada ka ilma suuremate struktuurimuutusteta, sh näiteks

ühtsete menetlusstandardite, kohtujuristide spetsialiseerumise, mõne eksperdi

töölevõtmise (nt majandusekspert jne, kes oleksid abiks keerulisemate kohtuasjade

lahendamisel) jms. kaudu. Praegu kulub väga palju aega tööle, mida saaks tehniliste

võimaluste parendamisega ära hoida (parem kohtute infosüsteem, mis lihtsustaks

tööd), näiteks rohkem n-ö isetäituvate lahendite koostamist. Lisaks oleks vaja

ennetavalt ära hoida ainult sisututest tähekombinatsioonidest koosnevate hagide

esitamine. Iga selline sisutu toiming kulutab mõttetult väärtuslikku aega. Eraldi

vääriks hindamist, kui suur osa kohtuasjadest on mitte-lokaalselt efektiivselt

käsitletavad ning kas selliste menetluste arv õigustab süsteemi ümberkorraldamist

tervikuna. Ka kehtiv õiguskord võimaldab ressursside paindlikku kasutamist. 3 Vt. OECD (2024). OECD Survey on Drivers of Trust in Public Institutions 2024 Results - Country Notes:

Estonia - OECD Survey on Drivers of Trust in Public Institutions 2024 Results - Country Notes: Estonia | OECD

Kehtiv kohtute seaduse § 11¹ lg 3 lubab juba praegu arutada kohtunikul asja

kohtumajas, mis pole tema alaliseks teenistuskohaks. Seega oleks üleriigilist

tööjaotust, mitte-lokaalselt lahendatavates asjades, võimalik enne selle

täieulatuslikku rakendamist kohtutes katsetada juba täna.

 Kohtusse jõuavad paraku ka vaidlusi, mille võiks lahendada mõne muu

institutsiooni kaudu. Kehtivad seadused näevad ette nii mõnegi vaidluse

lahendamise kohtus, millel ei ole tegelikku eesmärki, kuna ei nõua kohtu sekkumist.

Näiteks ei ole otstarbekas nõuda abikaasalt lahutust kohtus, kui selleks on ka

abikaasade vaidluse korral kohtuvälised võimalused.

 Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi

valminud analüüs kohtuasutuste ühendamise ja juhtimise ümberkorraldamisest tõi

välja, et kohtute koormuse juhtimiseks võiks kaaluda muuhulgas ka

kohtujuristide kaasamist. Näitena on analüüsis toodud välja, et Holland liigub

selles suunas, et kohtutes suurendatakse kohtujuristide arvu, kelle ülesandeks on

kohtukaasuste ettevalmistamine.4 Eelnõus ei ole analüüsitud võimalust pakkuda

kohtunikele tuge täiendavate kohtujuristide kohtade loomisega, mida tuleks pidada

üheks võimalikuks alternatiivseks meetmeks kohtute töökoormuse vähendamiseks.

 Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, sh ressursi kasutamise paindlikkus:

kaalumata on töökoormuse ühtlustamise võimalus juba tänaste reeglite pinnalt, sh

võimalus kohtunike ajutiseks lähetamiseks KS § 11¹ lg 3 kaudu.

 Kohtupraktika ja menetlusaegade ühtlustamine: kaalumata on võimalus tänaste

kohtuasjade ümberjagamiseks nende kohtunike vahel, kes on huvitatud konkreetsete

kaasustega tegelemisest. Kui paljudel kohtunikel on suured jäägid, siis tuleks

süveneda põhjustesse ning pakkuda näiteks valdkonnakeskset abi. Samuti aitaks

kaasa kergemini leitav ühtsem kohtupraktika ja arusaadavad lihtsad suunised iga

valdkonna jaoks, nii kohtutele endale kui ka kohtuvälistele inimestele. Väga palju

tuleks teha ennetavat kohtuvälist tööd, et kohtusse ei jõuakski nii palju asju.

B. Kohtute juhtimine ja kohtuhaldusmudeli muutmine, sh eelarve üleandmine

kohtule

1.9 Selleks, et poleks liiga kontsentreeritud võimu kogunemist üksikute inimeste kätte,

oleks kindlasti vaja, et jätkuks üldkogude töökorraldus ning KHN-is oleks rohkem

liikmeid. Seega oleks ka selles osas kindlasti vaja enne eelnõu käikulaskmist läbi

rääkida kohtusüsteemiga. Poolikut asja pole mõtet käiku lasta, vaid pigem tuleks eelnõu

teha läbimõeldult. Kasvõi üle vaadata kõik kaasnevad seadused, mille muutmine võiks

olla veel vajalik.

1.10 Kohtute innovatsioonivõimekus väheneb.5 Samaliigiliste kohtute ühendamise

tulemusel väheneb kohtusüsteemi innovatsioonivõimekus ning riskivalmidus.

Arvestada tuleb, et paljud tänaseks kohtusüsteemis levinud praktikatest, näiteks üle-

riigilised valdkondlikud arutelud, sekretäride standardi loomine, sekretäride jagamine

mitme kohtuniku vahel, asendussekretäride töövoogrupp jms, on alguse saanud

katsetustena väiksemahulisel skaalal, näiteks ühes kohtus tegutsevas menetlusgrupist

või valdkonnast. Eksperimenteerimine detsentraliseeritud süsteemis võimaldab täna

kohtutel katsetada erinevaid innovaatilisi lahendusi ja õppida üksteise kogemustest.

4 Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi analüüs kohtuasutuste

ühendamise ja juhtimise ümberkorraldamisest, 2025, lk. 20. 5 Vt selle kohta ka Jaakson & Valkiainen (2025). Kaalutlused professionaalsete organisatsioonide struktuuri

kujundamisel, lk 8.

Detsentraliseeritud süsteem võimaldab katsetamist ilma suuremate riskideta ning

katsetuste läbikukkumine ei mõjuta üldjuhul kohtusüsteemi kui terviku toimimist.

Juhul, kui katsetuste tulemusena innovaatiline rakendus ühes kohtus toimib, on

võimalik seda rakendada ka teistes kohtutes, muutes kohtusüsteemi järk-järgult

innovatiivsemaks. Seejuures vajab muudatuste loomine alati pooltevahelist usaldust

ning silmast-silma suhtlust, mida on ühendatud kohtutes keerulisem saavutada.

Eelnõuga plaanitavate muudatuste tulemusena muutuks kohtute innovaatiliste ideede

katsetamisega kaasnev riskiisu väiksemaks, sh muutuks innovatsiooniprotsess

riskantsemaks, kallimaks ja aeglasemaks, viies olukorrani, kus uuendustest suure

tõenäosusega loobutakse või innovaatiliste ideede katsetamisesse suhtutakse liialt

konservatiivselt, mistõttu võib süsteemi areng pidurduda.

1.11 Ressursside jaotamine erinevate piirkondlike vajaduste vahel võib jätta

olulised küsimused tähelepanuta.6 Eelnõuga kavandatud mudelis koondub

üheliigiliste kohtute ressursside jaotus ühele kohtule, mille tulemusel hakkavad

kohtumajad konkureerima sama eelarve, tööjõu ja tehniliste vahendite pärast. Kuigi

kohtute juhtimise tsentraliseerimine loob võimaluse teha süsteemseid otsuseid, kaasneb

ühtse ressursijaotusega paratamatult risk, et väiksemate piirkondade eripärad ei ole

ühendatud kohtu kontekstis piisavalt kaalukad ning jäävad seetõttu tähelepanuta.

Kuivõrd on otsused tsentraliseeritud ning ressursijaotus ühtne, vajavad ressursijaotuse

otsused standardiseerumist, kaugenedes seetõttu kohalikust reaalsusest ning

piirkondlikest vajadustest. Kuigi tervitatav on idee anda kohtute eelarve nende enda

kätesse, tuleb arvestada, et kohtusüsteem teenib ühiskonda ning kohalikest vajadustest

kaugenenud tsentraliseeritud otsustussüsteem ei pruugi olla valmis reageerima kiirelt

muutuvatele ühiskondlikele vajadustele, tekitades seega uusi riske ühtse kohtusüsteemi

toimimisele.

1.12 Plaanitavad muudatused ei muuda kohtunikuametit atraktiivsemaks.

Eelnõus kavandatavad muudatused ei paranda ega tugevda kohtunikuameti atraktiivsust

ning ei sisalda ka täiendavaid stiimuleid, mis toetaksid võimekate juristide värbamist

kohtunikuametisse. Vastupidi võivad mitmed reformis ette nähtud lahendused

vähendada ametist huvitatute hulka ning langetada juba ametis olevate noorkohtunike

motivatsiooni ametikohal jätkamiseks. Kohtunikuameti väärtus seondub kohtuniku

professionaalse autonoomiaga. Eelnõu näeb aga ette olukorra, kus kohtunike senine

otsustuspädevus tööjaotuse, erialase spetsialiseerumise ja töökorralduse osas liigub

olulises osas tsentraliseeritud juhtorganite kätte. Ühendatud kohtute tsentraliseeritud

juhtimismudeliga kaasneb ka risk, et juhul kui kohtuniku seisukohad ei ühti kohtu

esimehe või eestseisuse omadega, puudub kohtunikul võimalus oma töökohta (erinevalt

erasektorist) vahetada. See loob uutele kohtunike kandidaatidele märkimisväärse

institutsionaalse surve, vähendades suure tõenäosusega ametisse asumise motivatsiooni.

Kohtunike spetsialiseerumisega kaasnev suurem vastutus ning keerukamad menetlused

ei ole balansseeritud mõistliku motivatsioonisüsteemiga. Kuigi tervitatav on idee

kohtunike spetsialiseerumiseks, tuleb arvestada, et spetsialiseerumine ei tohi olla jäik

ega piirata kohtunike arengut, kuivõrd võib see tekitada mitmeid riske, nt kaugenemine

muudest õigusvaldkondadest, reageerimisvõime vähenemine ühiskonnas toimuvatele

muudatustele, rutiini langemise riski, tüdimust jms (vt selle kohta rohkem Tartu

Ülikooli: “Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise

analüüs”, lk 10-11). Täna ongi kohtute atraktiivsuse üheks nurgakiviks võimalus, lisaks

oma põhiliselt lahendavale valdkonnale, säilitada puutumus ka teiste

õigusvaldkondadega, et vältida professionaalse arengu stagneerumist. Kavandatav

6 Ibidem, lk 7.

reform kavandab selle tugevuse asendada kitsalt määratletud rollidega, ilma et süsteemi

oleks lisatud mehhanisme, mis hoiaksid ametit professionaalselt inspireeriva ning

arengu- ja konkurentsivõimelisena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtu esimees

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus KS ja KrMS muutmise

eelnõule (kohtukorralduse

muudatused)

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku

muutmise eelnõule (edaspidi eelnõu).

Harju Maakohtust laekus eelnõule arvamusi erinevatelt kohtuametnikelt nii individuaalselt kui

ka kollegiaalselt, nende sisu on rohkem või vähem kontsentreerituna ning algset arvamuse kuju

säilitades toodud alljärgnevalt ja vajadusel konkreetsetele huvigruppidele viidates. Võttes

arvesse eelnõule tagasiside andmise ajaraami ei ole Harju maakohtu poolt saanud koostada

täielikku ja kogu eelnõu detaile hõlmavat arvamust. Tagasiside on osaliselt märksõnalises

vormis ning ei hõlma põhjalikku analüüsi. Samuti võib esineda teataval määral kordusi. Harju

Maakohtu kohtuniku ja ametnikud on allkirjastanud ka lühikese seisukoha reformi vastu, mille

edastame eraldi.

Sissejuhatavate märkusena rõhutame, et eelnõu on läbimõtlemata ja lahendused ei ole

terviklikud. Arvestades sellega, et kiiresti on kokku pandud varasem kohtuhalduse eelnõu ja

kohtute liitmise idee, siis on analüüsimata kohtuhaldusteenistuse sobivus sellisesse struktuuri,

kus on üks väga suur Maakohus ja väiksem Ringkonnakohus ning oluliselt väiksem

Halduskohus. Arvestades, et kohtuhaldusteenistuse välja töötamisel on silmas peetud olukorda,

kus säilivad kaheksa iseseisvat asutust, siis praeguse eelnõu juures on siiski vaja analüüsida

selle teenistuse sobivust uue süsteemiga.

Eelnõu juurde peab kuuluma realistlik rakendusplaan. Kohtute jaoks on väga muret tekitav

kiirustades muudatuste tegemine olukorras, kus puudub isegi arusaam, mis hakkab poole aasta

Teie 07.11.2025 nr 8-1/8971-1

Meie 03.12.2025 nr 6-3/25-1618-4

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

pärast juhtuma. Ka varasema kohtuhalduse eelnõu juures on kohtute esimehed kriitikana välja

toonud rakendusplaani puudumist - paralleelselt eelnõu menetlusega oleks pidanud toimuma

rakendustegevuste välja töötamine ning dokumentatsiooni ettevalmistamine. Arvestades, et

tänane eelnõu puudutab kogu süsteemi toimimist, siis on sellise plaani ja tegevuste olemasolu

eriti oluline.

Puuduseks tuleb pidada alternatiivsete ettepanekute analüüsimata jätmist. Kohtusüsteem on

mitmel korral teinud ettepanekuid, kuidas lahendada töökoormuse ja menetluste venimise

küsimust, kuid neid ettepanekuid ei ole eelnõus käsitletud. Olukorras, kus minister on üle aasta

jätnud kohtunike konkursid välja kuulutamata või on need kuulutanud välja vähematele

kohtadele, ei saagi loota, et menetlused toimuksid kiiresti. Süsteemis on täna kokku täitmata

vähemalt 13 kohtuniku kohta ja olukorra leevendamiseks on kindlasti oluline need ära täita.

Maakohtute töökoormus on kasvanud. 31.10.2025 seisuga on keskmine Harju Maakohtu

kohtuniku koormus 1480 tundi, Pärnu Maakohtu kohtuniku koormus 1428 tundi, Tartu

Maakohtu kohtuniku koormus 1414 tundi ja Viru Maakohtu kohtuniku koormus 1408 tundi.

Arvestusega, et aastas peaks kohtuniku töötundide arv olema 1600, siis 10 kuu koormus peaks

olema 1333 tundi. Seega kõikide maakohtute keskmine kohtuniku koormus ületab seda.

Tsiviilasju lahendavate kohtunike keskmine koormus Harju Maakohtus on 1493 tundi, Pärnu

Maakohtu kohtuniku koormus on 1455 tundi, Tartu Maakohtu kohtuniku koormus on 1573 ja

Viru Maakohtu kohtuniku koormus on 1631 tundi. Maakohtutesse on saabunud 1. novembri

seisuga 43 946 kohtuasja, mis on 2,7% enam kui eelmisel aastal ja millist kogust varem sellise

perioodi kohta saabunud ei ole. Tsiviilasju on saabunud 4,6% enam kui eelmisel aastal ning

prognoositav on 37 000 tsiviilasja saabumine aasta lõpuks (võrrelduna eelmised kaks aastat on

olnud stabiilselt ca 35 000 asja). Ilmselt tulenevalt trahviühiku kahekordistamisest on

märkimisväärselt kasvanud ka väärteoasjade arv, suurenedes 10 kuuga 9,9%. Sellest aastast

muudetud koormuspunktide arvestuse järgi on koormuse kasv 10 kuuga 191 319 punkti

võrrelduna eelmise aasta 156 337 punktiga ehk kasv 22%. Süüteoasjade numbriline

vähenemine ei tähenda aga koormuse langust – enamasti saabuvad kohtusse suurema

punktiväärtusega asjad. Mis aga eelnevat arvestades eriti murelikuks teeb, on tsiviilasjade jäägi

kasv. Kui 01.01.2023 seisuga oli maakohtutes jäägis 10 526 asja, siis 01.01.2025 oli see number

kasvanud 12 874 asjani ja 1. novembriks juba 14 660 menetluseni. 34 kuuga on kasv olnud

seega 39,3% ja ainuüksi sel aastal kasvab tsiviilasjade jääk enam kui 2000 asja võrra. Mitte

ühegi maakohtu mitte ükski osakond ei ole 100%-lise jõudlusega (tsiviilasjades jõudlus 93-

94%) ja juba pikemat aega ei ole nende protsentide kasvu olnud võimalik täheldada. Tsiviilasju

arutava kohtuniku jäägis ei tohiks olla üle 150 asja, kuid maakohtutes on jäägiga 200+ juba

mitukümmend kohtunikku. Kindlasti on siin üheks mõjutajaks ka täitmata kohad.

Kindlasti on oluline tõhustada kohtute juhtimist, kuid selleks on vajalik näha ette ka ressurss.

Täna määruses ettenähtud kohtunike arv ei arvesta töökoormuse kasvu ja vajadust jagada

ressurssi kohtuniku töö ja juhtimisülesannete täitmise vahel. Eelnõus puudub analüüs kui palju

on vaja kohtunike kohti ette näha, et oleks võimalik nii menetluste efektiivne toimimine ja

juhtimisülesannete täitmine. Kuigi see võib olla edaspidi kohtusüsteemi enda määratleda, siis

on see siiski oluline eelarve kujunemise küsimus, mis reformi mõjutab ja mida eelnõu

seletuskirjas analüüsima peaks. Samuti on vaja selline analüüs teha tugipersonali osas.

Eelnõu ettepanekute mõju kohtute töö tõhustamisele ei ole tõendatud. Tallinna Tehnikaülikooli

Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi analüüs „Kohtuasutuste ühendamine ja

juhtimise ümberkorraldamine“ (edaspidi TTÜ analüüs, suvi 2025)1 näitab selgelt, et kohtute

1 Dr K. Taro, Prof T. Randma-Liiv, Prof. K. Sarapuu. TalTech 2025. Kohtuasutuste ühendamine ja juhtimise

ümberkorraldamine. Internetis: KohtuASUTUSTE ühendamine ja juhtimise Ümberkorraldamine.

horisontaalsel liitmisel ei saavutata enamasti soovitud tõhususe kasvu. Uuringud näitavad

järgmist: 1) produktiivsuse kasv on väga marginaalne, kuni 5%, ja sageli ka puudub; 2) mitmel

juhul on täheldatud hoopis kulude suurenemist (nt California 31% kulukasv) ning 3) pikemas

vaates on liitmistel olnud osades riikides negatiivne mõju tõhususele (nt Holland). See

tähendab, et eelnõu keskne eeldus — suur kohtuasutus on automaatselt tõhusam ja paindlikum

— ei põhine rahvusvahelisel tõenduspõhisel teadmisel. Eelnõu ei arvesta teaduskirjandusest

selgelt tulenevat sõnumit, et organisatsiooni suurendamine ei paranda automaatselt kohtute töö

kvaliteeti ega kiirust — sageli on mõju neutraalne või lausa negatiivne. Kui eelnõu ühe keskse

probleemina välja toodud töö tõhustamise probleemi kohtute liitmine ei leevenda, siis on väga

küsitav muudatuse tegemise põhjus.

Kohtusüsteemi probleemidena on välja toodud kohtunike üldine kõrge

töökoormus, menetluste pikkus, kehv juhtimiskvaliteet ja vähene spetsialiseerumine.

Eelnõu näeb kõikide nende probleemide lahendusena kohtute liitmist. Kohtute liitmine on

sisuliselt 1000 inimesega organisatsiooni täielik uuesti ülesehitamine, mis on aeganõudev

ning keerukas ülesanne ja pärsib tugevalt õigusemõistmise kättesaadavust. Praegune eelnõu ei

näe kahjuks ette sisulist rakendusplaani ega eelarvet muutuste läbiviimiseks, see on liiga

lühikese ajaraamiga ega lahenda välja toodud probleeme. Muudatusi ei ole võimalik teha ilma

osapooli kaasamata ja läbimõtlematult. Näiteks eelmise kohtute seaduse muudatusega, millega

loodi kohtutes osakonnad, andsid kohtud korduvalt tagasisidet, et kui soovitakse rohkem kui

seadusega määratud osakondi, tuleb anda kohtutele anda, et arutada ja planeerida. Seda ei

tehtud. Kaks ja pool aastat hiljem oleme Harju maakohtus jõudnud selleni, et arutlusel on uue

osakonna loomine, kuid sellele on eelnenud kaasamine ja arutelu. Eelnõus ei ole hinnatud

muudatuste mõju isikkoosseisule, muudatuste rakendusskeemidele jne.

Eelnõus ei ole välja toodud ega analüüsitud tegelikke põhjuseid, miks kohtuasjade menetluse

aeg on pikenenud. Meie arvates on selleks kohtade pidev ja pikaajaline täitmata jätmine, suure

hulga kohtunike pensionile siirdumine ja neile varasem asjade jagamise peatamine ja ka uute

kohtunike alustamine, kellel on samuti piiratud koormus. Kui inimressurssi ei ole nii palju kui

seaduses ette nähtud, on täitevvõim ise pidevalt takistanud õigusemõistmise korrakohast

toimimist. Samuti on suureks takistuseks halvasti töötavad IT lahendused. Kohtute Infosüsteem

on oma funktsionaalsuselt vananenud, digitoimik töötab väga aeglaselt, kui kohtuasjas on üle

2000 lehekülje jne. Lisaks on kohtuasjade menetluse pikkust mõjutanud

seadusemuudatused, Siinkohal mõned näited sellest, miks tsiviilasjade keskmine menetlusaeg

on pikenenud kas seaduse muudatuse või kohtupraktika muutuse mõjul Arvnäitajad on

võetud süsteemist JAAK.

- Korteriomandi asjad. KrTS hakkas täies mahus kehtima 01.01.2018 ning korteriühistu

vaidluseid hakkasid kohtud lahendama varasema hagimenetluse asemel hagita

menetluses. Ühistu otsuste vaidlustamine hagimenetluses 2017 aastal oli keskmine

menetlusaeg 238 päeva ja 2022 aastal aga hagita menetluses 285 päeva.

- Elatise nõude menetlemine oli 2023 aastal 125 päeva ja 2020 aastal 109 päeva, seaduse

muudatus toimus 01.01.2022.

- Eeltõendamismenetlusele kulus 2023 aastal keskmisel 247 päeva ja

2020 aastal 107 päeva. Kohtupraktika muutus seoses kohtuasjaga 2-21-5736, mais

09.05.2022.

Oleme arvamusel, et kohtusüsteem vajab kindlasti arendamist ja ajakohastamist. Kohtute

liitmisele on olemas oluliselt kiiremini kasutusele võetavad ja vähem kohtusüsteemi toimimist

häirivad lahendused. Muudatusega tuleks võimestada juba olemasolevaid ja kohtute enda poolt

kasutusele võetud või arendatud tegevusi.

Kohtunike koormuse ühtlustamine peab toimuma selliselt, et kõigil kohtunike oleks ühtlane

normaalne koormus, mitte kõigil kerge ülekoormus. Võimalik on

kohtuasjade üleriigiline jagamine; kohtunike teenistuslähetused (kasutusel Harju maakohtus),

spetsiifilisi teadmisi nõudvate kohtuasjade jagamist nii süüteo- kui ka tsiviilkohtunikele

(lähisuhtevägivallast tulenevad tsiviilõiguslikud lähenemiskeelud, kinnisesse lasteasutusse

paigutamise asjad, andmekaitse asjad); kohtuasjade jagamine teise kohtu kohtunikele, kus

arvestatakse ka kohtunike spetsialiseerumist.

Väide, et kohtualluvuse muutmine ei ole PS § 24 tulenevalt võimalik, on silmakirjalik. PS § 24

säte on nn kostja kaitse säte, ning rõhutab, et kohtualluvus peab olema seadusega sätestatud.

Näiteks tarbijakrediidi vaidluste osas alluvust reguleerivate sätete muutmisel on võimalik. Ei

saa olla nii, et kohtuasjade üleriigilisel jagamisel on PS § 24 takistuseks, aga ühe

kohtu loomisel takistuseks ei ole. Kostja koduväljaku eelis peab olema igal juhul tagatud st

kohtuasja peab saama lahendada kostjale kõige lähemal olevas

kohtumajas. Teenistuslähetusega on võimalik tagada ka väiksemate maakohtute kohtunikele

spetsialiseerumine näiteks korruptsiooni süütegude või ühinguõiguse vaidlustele. Samuti on

võimalik ringkonnakohtute esimeeste kokkuleppel jagada spetsiifilisi kohtuasju ainult

eelteadmistega kohtunikele, mitte nn üle välja.

Spetsialiseerumise toetamine. Kohtutel ei ole vaja formaalseid osakonna juhatajaid vaid

eelkõige teatud teemade eestvedajaid. Kohtud on juba kasutusele võtnud mallid, toimuvad

korralised kohtumised erinevate valdkondade kohtunike ja juristide vahel (perekonnaõigus,

maksejõuetus, alaealised, ühinguõigus, tarbijakrediit). Neid tegevusi on vaja võimestada, mitte

formaliseerida. Ka juristide spetsialiseerumine on kindlasti ühe vahend erialateadmisi

parendada. Samas tahan rõhutada, et kohtunik ei saa olla väga kitsalt spetsialiseerunud.

Eelkõige peavad tal olema menetluse juhtimise oskused ja tugev moraalne kompass, ja

laialdased teadmised materiaalõigusest, sest õiguskonfliktid piirduvad harva vaid ühe kitsa

valdkonnaga.

Praegu heidetakse ette juhtimiskvaliteedi puuduseid, tuues näiteks, et Harju maakohtu

tsiviilosakonnas on liiga palju kohtunikke. Samas luuakse liitmisel osakond, kus on veel

rohkemal arvul kohtunikke, kes asuvad ka geograafiliselt üksteisest kaugel. Sellise osakonna

juhtimine on keerukas ja väheviljakas, rääkimata meeskonna tunde loomise

raskustest. Osakondade täpse spetsialiseerumise ja kohtute väga täpse struktuuri seadusesse

kirjutamine on samuti ebavajalik. Selgusetuks jääb kinnistusosakonna, registriosakonna,

maksekäsuosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna asukoht uues kohtus ja nende juhtimise

struktuur. Juhtimiskvaliteeti ei paranda kohtute liitmisega vaid juhtide koolitamise ja

toetamisega.

Kohtute liitmine kahjustab ka kohtumõistmise erapooletust, kui menetlusosaliseks on kohtunik

ise. Kohtu sõltumatuse näivus saab riivata, kui sama kohtu kohtuni peab lahendama seal töötava

kohtuniku kohtuasja. Kujutagem ette kohtunik Eveli Vavrenjuki korruptsioonikaasuse

lahendamist ühtses maakohtus.

IT lahendused ja kohtuasjade jagamise sisuline mudel on eelnõu seletuskirjast puudu st millised

on nn kodulähedased asjad, milliseid menetlusi viib läbi sama kohtunik (näiteks

maksejõuetuses lahendab järelevalve kohtunik ka pankrotiasjaga seotud hagimenetlused;

eestkostetava tehingud lahendab järelevalve kohtunik jne). Lisaks on väga ebarealistlik uute

IT-lahenduste valmimise tähtaeg. Varasemas praktikas ei ole arenduste valmimine toimunud

kiiresti ja puudub igasugune kindlus, et see sel korral teisiti oleks.

Meenutuseks VTK-le antud tagasisides on nii kohtud, kui ka Rahandusministeerium arvanud,

et muudatustega kaasnevad täiendavad vajadused IT-lahendusteks, mistõttu on need kindlasti

vaja üle vaadata ja kaardistada. Finantsanalüüsis välja toodud vajadus Kohtute Infosüsteemi

arendusteks on 500 000 eurot (poole aasta kulu).

Eelarve kujunemine ja kohtuhaldus.

Võrdlused politseiga ei ole siinjuures asjakohased, kuna politsei näol on tegemist hierarhilise

struktuuriga, kus ei ole sõltumatust ja on käsuliin.

Kohtu eelarve kujunemine ja tulemuslepingute sõlmimise osa on eelnõus läbimõtlemata ja

segane. Mille alusel tulemuslepingud sõlmitakse, kuidas toimub kohtuasja

hinnastamine, milliseid kulusid kohtuasja hinnastamisel arvesse võetakse, kuidas toimub

kohtuasjade mahu prognoosimine, millised on kohtuasja lahendamise kriteeriumid (aeg,

ressurss jne) mis saab siis, kui kohtutele antav eelarve ei kata kõiki kohtusse saabunud

kohtuasjade lahendamiseks kuluvat eelarvet. Näiteks kui tulemuslepingus kokkulepitud

kohtuasjade maht saab täis oktoobris. Kas kohus siis ühtegi uut kohtuasja enam vastu ei

võta? Kohtu eelarveprotsess peab olema kooskõlas ülejäänud eelarve kujundamise protsessiga

st algama rahandusministeeriumi tasandilt. Samuti peab kohtute areng ja eelarve olema

kajastatud RESis ja muudes pikemaajalistes strateegiates.

Pole selge, millise eelarve Justiits- ja Digiministeerium kohtutele üle annab. Kõik kohtute

haldamisega seotud tegevused sh IT peaks olema kohtute halduses. Ainult õigusloome osa on

mõistlik jätta ministeeriumisse.

Puuduvad RESi muutmise sätteid, mis tekitab küsimuse esimese ja teise astme kohtute

põhiseaduslikuks institutsiooniks muutmise osas. RESi tehakse esimese ja teise astme kohtutele

kohtute grupi eelarve, mis on erandlik teistest põhiseaduslikest institutsioonidest, kuna teised

on ühe asutuse eelarved. Lisaks tahetakse jätta kohtud tegevuspõhisesse vaatesse (nagu nad

praegu JDM all on), kuid pole selge, kas ja kes põhiseaduslikele

institutsioonidele tulemusvaldkonnad ja programmid ja programmi tegevused kinnitab, need ei

saa tulla ministri kehtestatuna, kuid see on vajalik sätestada seaduses.

KHANi liikmed ja kohtu esimees ning eestseisus.

Kuna KHAN on kohtu esimehe ametisse nimetaja ja tema üle järelevalvaja, siis ei saa olla kohtu

esimees KHANi liige. Kui KHANi liige valitakse kohtu esimeheks, tema volitused

automaatselt lõppevad. Soomet ei saa siinkohal puhtalt eeskujuks tuua, sest Soomes on kohtute

haldamise nõukogu justiitsministeeriumi alla asuv riigiasutus st strateegiline juhtimine ja

eelarve on endiselt ministeeriumi tasemel.

Kui KHAni liikmed, kes otseselt kohtu esimehe üle järelevalvet teevad, on parlamendi

poliitikud, siis kas see on ikka ühildatav seadusandliku võimu esindaja volitustega.

KHANi esimehena hakkab kohtute eelarve läbirääkimisi pidama Riigikohtu esimees, kes on

samas ka teise põhiseadusliku institutsiooni juht. Siin võib olla tegemist huvide konfliktiga.

Eelnõus ettenähtud eestseisuse koosseis ei pruugi tagada piisavat kohtunike kaasatust.

Olenemata sellest, et tänane üldkogu roll ja samaaegne vastutuse puudumine ei taga efektiivset

töökorraldust, siis ei peaks kalduma ka teise äärmusesse, kus kohtunike enesekorraldusõigus

täiesti puudu on. Ainult kahe valitud liikme eestseisusesse kuulumine ei arvesta ei kohtunike

spetsialiseerumist ega ka geograafilist jaotust.

Lisaks osakonnajuhatajatele on vajalik korraldada ka regionaalne juhtimine. Ei saa eeldada, et

üks osakonnajuhataja suudaks korraldada kõigi sama valdkonna inimeste töö, asudes ise

füüsiliselt enamikust neist inimestest eemal. Paratamatult kuulub juhtimisinstrumentide juurde

ka isiklike vestluste pidamine ja isiklik kontakt meeskonnaliikmetega. Kuigi eelnõus võib olla

see küsimus teadlikult olla jäetud kohtute enda otsustada, siis peaks selline visioon siiski

sisalduma juhtimismudelis. Kohtute juhtimise muutmine eeldab terviknägemuse välja

töötamist ja seda peab vähemalt eelnõu seletuskirjas kajastama.

Rakenduskava puudumine

Vajalik on seletuskirjas välja tuua ja analüüsida rakendusplaani ja näha ette ka ressurss sellise

muutuse läbi viimiseks. Muutuste kestvust võib hinnata 2-3 aastat (20-34 kuud), olenevalt

sellest kui põhjalik muutus tuleb (kas IT süsteemid tulevad täiesti uued, kas mõni üksik uus

süsteem, kui mitu inimest peab seda kasutama õppima, kui palju muutub töö tegemise viis ja

mitme inimese jaoks jne).

Tuumikmeeskonna peaks moodustama vähemalt 20 inimest (tegemist on täiskohaga tööga,

meeskond koosneb kohtus juba täna töötavatest inimestest ja

professionaalsetest konsultantidest). Lisaks on vaja kaasata kohtunikke ja kohtutöötajaid

jooksvalt sisendi andmiseks ja valideerimiseks. Vajalik on vähemalt 5 meeskonda: toimemudeli

meeskond, muutuste juhtimise meeskond, finantsmeeskond, IT meeskond ja projektijuhtimise

meeskond. Eeltöö 3-6 kuud ja sisuline ettevalmistus ja rakendamine 17-28 kuud.

Lühike tegevuskava:

 Muutuste detailne kirjeldamine (milline saab olema uus toimemudel, millist IT

lahendust ja teenuspakkujat hakatakse kasutama, mida muutus täpselt hõlmab,

riskianalüüs, seadusemuudatus jne);

 Välispartneri leidmine või kohtusisese meeskonna kokkupanek, kes teemaga tegeleb.

Tuleb arvestada, et ülekoormus on niigi suur ning tavakohtutöö peab reformi kõrvalt

jätkuma;

 Projekti juhtrühma moodustamine.

Põhiseadusliku institutsiooni reformi ei saa teha kiirkorras ja eksperimentaalselt, seda peaks

enne lõikamist vähemalt 9 korda mõõtma ja seda soovitavalt vähemalt kahe järjestikuse

riigikogu koosseisu poolt, et tagada reformiks piisav mandaat. Olen seisukohal, et enne

põhiseadusliku institutsiooni osas fundamentaalse reformi tegemist peaks ammendama muud

lihtsamad (mittepõhiseaduslikud) võimalused menetluse kiiruse ja kokkuhoiu saavutamiseks,

näit menetlusseaduste reformimisega. Usun, et kui näiteks tarbijakrediidi vaidluste osas luua

sarnaselt Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsevale ja kindlustusvaidlusi kohtuväliselt

lahendavale kindlustuse vahekohtule Finantsinspektsiooni või Eesti Pangaliidu juurde

tarbijakrediidivaidluste vahekohus, väheneks kohtute koormus oluliselt ning võimaldaks

olemasoleva ressurssi raames lahendada muid vaidlusi kiiremini. Selliseid menetluslikke

kokkuhoiukohtu oleks ilmselt veel.

Samas ei saa selle reformi kontekstis jätta tähelepanuta, et näit prokuratuur on korraldatud üle

eestiliselt ühtse asutusena, kuid on jaotatud 4 territoriaalse osakonna vahel millest igaühel oma

piirkondlik menetluspädevus. Lõuna prokurörid juhivad sealses piirkonnas toime pandud

kuritegude menetlemist ning Lääne prokurörid käivad kohtus ainult sealses piirkonnas. Selline

tegevuskorraldus ei ole põhjustanud liigset segadust ega üle eestilist ringisõitmist prokuröride

poolt. Ja tavakodanik ilmselt ei märkagi, et prokuratuuri eraldi asutusena tema piirkonnas ei

olegi. Ma ei oska öelda, kas selline struktuur ka tegevuse efektiivsuse või kulude kokkuhoiu

osas äranähtavat võitu annab aga selliselt on ilmselt võimalik tegevust korraldada. Iseküsimus

kas selline hierarhiline mudel siiski üks-ühele kohtule ülekantav on, eriti arvestades kohtu kui

institutsiooni põhiseaduslikku funktsiooni ning ka kohtunike sõltumatuse tagatisi.

Menetlusosalise vaade

Eelnõus on rõhutatud kirjaliku menetluse ja videolahenduste olulisust, mis peaks vähendama

vajadust kohtunikul erinevate kohtumajade vahel sõita. Kuigi videoistungite pidamine ja

kirjalike menetluste pidamine võimaldab kohtunikul olla ühes asukohas, siis ei saa jätta kõrvale

asjaolu, et selle valiku tegemine peab olema kohtuniku määrata, mitte eelnevalt otsustatud.

Kohtuniku kaugenemine menetlusosalisest vähendab kohtute usaldusväärsust.

Kohtujuristide koondatud arvamused kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku

muutmise seadusele (kohtukorralduse muudatused)

A. Samaliigiliste kohtute ühendamine, sh valdkondliku spetsialiseerumise

suurendamine

1.1 Kuigi kohtute ühendamisega soovitud eesmärgid on arusaadavad, on ebaselge ja

kaheldav nende eesmärkide saavutamise võimalikkus. Eelnõu seletuskirjas on välja

toodud kohtute ühendamise mõju kohtukorraldusele ja menetlejatele, milles negatiivse

mõjuna on märgitud suure organisatsiooni haldamise keerukus, senise vahetu koostöö

vähenemine ning töökoormuse suurenemine ja logistiline keerukus. Sisuliselt on

tegemist vastupidiste tulemustega, mida kohtute liitmisega saavutada soovitakse.

Eelnõu ei paku kindlustunnet ega võimalikke lahendusi, kuidas sellist negatiivset mõju

muudatuste elluviimisel vältida. Seejuures on kummastav asjaolu, et juba enne eelnõu

tagasisidestamise tähtaega, on justiitsministri nimel meedias väidetud, et kohtute

ühendamise plaaniga jätkatakse.2

Praegune eelnõu ei ole kindlasti valmis käikulaskmiseks. Eelnõu koostamine peaks

toimuma koos kohtutega ja kuulates nii kohtunike kui ka teiste kohtutöötajate arvamusi

ja seisukohti. Seega nii ühendamisele kui ka kõikidele muudele muudatustele peavad

eelnema arutelud kohtusüsteemis töötavate inimestega.

1.2 Samaliigiliste kohtute ühendamisega võivad kohtutele menetlusseadustikes

määratud ülesanded muutuda kättesaamatuks. Tsiviilkohtumenetluse § 2 kohaselt

on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sarnane eesmärk on sätestatud

haldusasjade lahendamisele ka halduskohtumenetluse seaduses (HKMS § 2 lg 2).

Kooskõlastusringile saadetud samaliigiliste kohtute ühendamise plaan võib

kohtumenetlusele pandud ülesanded muuta kättesaamatuks. Eelnõu seletuskirjas (lk 25

ja lk 26) näitlikustatud lineaarsed olukorrad ei ole kohtuasjades igapäevased. Sageli on

kohtuasjade menetlustesse lisaks hagejale ja kostjale/kostjatele kaasatud veel mitmeid

2 Vt. 27.11.2025 Delfis avaldatud artikkel. Pakosta ei näe vajadust kohtute liitmine ära jätta: see on muutus õiges

suunas - Delfi

muid menetlusosalisi, sh on kohtuistungile kutsutud nt tunnistajad vms. Kuivõrd

kohtuasja arutamise koha määramise ajal ei ole üldjuhul veel teada kõigi

menetlusosaliste, nende esindajate ja tunnistajate igapäevane elu- ja tegevuspaik, ei ole

menetluse algfaasis võimalik teha otsust, millises kohtumajas oleks kaasuse arutamine

kõigi menetlusosaliste seisukohast geograafiliselt ja korralduslikult optimaalne.

Seejuures tuleb silmas pidada, et ühe tsiviilasja jooksul on erandlik paljude istungite

korraldamine, mistõttu ühe või paari istungi “optimeerimine” ei pruugi õigustada

sellega kaasnevat finants- ja ajakulu. Ka eelnõus on tunnistatud, et ei saa välistada

olukorda, kus asjade üleriigiline jaotamine võib viia olukorrani, kus kohtunikel tuleb

istungile sõita kohtumajja, mis pole tema alaline tegutsemiskoht (seletuskiri, lk 26).

Seega ei ole välistatud ka see, et üleriigiline jaotamine võib viia kummastavate

olukordadeni, kus näiteks Tallinna piirkonda määratud kohtunik peab konkreetse asja

arutamiseks sõitma Tartusse ning Tartu kohtunik omakorda Tallinnasse. Niisugusele

riskile on tähelepanu juhtinud ka Tartu Ülikooli koostatud „Esimese astme kohtu

kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs“ (vt analüüsi lk 31). Seega ei kao

samaliigiliste kohtute ühendamisega menetlusosaliste vajadus kohtumajadesse sõita

ning võib seda veelgi suurendada. Juhul, kui sõita tuleb ka kohtunikul, suurendavad

menetlusosaliste logistilised takistused tõenäoliselt ühiste istungiaegade leidmist.

Kohtuniku ning menetlusosaliste sõidukulud suurendavad igal juhul kohtuasja

lahendamiseks vajalikke kulutusi, mistõttu suureneb oht, et kohus ei suuda enam täita

TsMS §-st 2 ning HKMS § 2 lg-st 2 tulenevaid ülesandeid lahendada talle määratud asi

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väheste kuludega.

1.3 Samas üleriigiline asjade jagamine ei pea ilmtingimata tähendama rohkem ringisõitmist.

See eeldab aga kogu töökorralduse läbirääkimist kohtutega. Kindlasti on võimalik

välja mõelda toimivad ja häid töökorralduslikke lahendusi, kuid kõik need esile

kerkida võivad probleemid ja kitsaskohad tuleks läbi arutada enne eelnõu

riigikokku saatmist. Sellist üleriigiliste asjade jaotamise põhimõtet ei saa jätta kellegi

suva järgi otsustada, vaid juba eelnõu tasandil paika panna. Nii kohtunike,

menetlusosaliste kui ka advokaatide tasandil on oluline, et üleriigilise kohtuasjade

jagamise põhimõtted on selged, läbipaistvad ja kõigi poolte huvisid arvestavad.

1.4 Kohtunike arvu kindlaksmääramine seadusega mõjutab kohtute võimekust tulla

toime muutuva/suureneva töökoormusega. Kohtunike koguarvu fikseerimine ei

võimalda kohtusüsteemil töökoormuse hüppelise kasvu korral (nt EL otsekohalduvast

määrusest tuleneva uue õiguskaitsevahendi kasutuselevõtu, ulatuslike ühiskondlikke

muutuste jms. tõttu) paindlikult ja kiiresti kohtunike ametikohtade ümberkujundamist.

Kohtunike arvu suurendamiseks edaspidi vajaminev Riigikogu otsus on protseduurilt ja

ajakulult oluliselt pikem kui praegune lahendus, mistõttu jääks üleminekuperioodil

suurenenud koormus vältimatult olemasolevate kohtunike kanda. Töökoormus kasv

toob paratamatult kaasa menetlusaegade pikenemise, mis on aga otseses vastuolus

eelnõus sätestatud eesmärkidega.

1.5 Kohtunike spetsialiseerumine ei pruugi vähendada asjade lahendamisele kuluvat

aega. Kohtunike spetsialiseerumine ei pruugi vähendada kohtuasjade lahendamisele

kuluvat aega. Menetluse kogupikkus sõltub kohtuniku töö kõrval suuresti välistest

teguritest, mida spetsialiseerumisega ei kõrvaldata ega vähendata, näiteks

menetlusosaliste ja nende esindajate hõivatus, tõendite kogumise mahukus, vajadus

ekspertiiside järele ning ekspertide enda kättesaadavus ja töökoormus, samuti

menetlustaotluste rohkus ja keerukus. Nendes etappides ei too spetsialiseerumine

iseenesest ajalist kokkuhoidu, mistõttu ei ole alust eeldada, et spetsialiseerumine

suudaks menetlusi oluliselt kiirendada.

1.6 Teisalt võib nõustuda, et kitsam erialane spetsialiseerumine võimaldab kohtunikul

keskenduda konkreetses õigusvaldkonnas parimate teadmiste ja kogemuste

omandamisele, mis omakorda võib kaasa tuua kohtuasja läbitöötamisele kuluvat aega.

Seega on väljapakutud spetsialiseerumisel ka omad eelised. Kiiremalt lahenditeni

jõudmine on ühiskonna ootus. Samuti võimaldab spetsialiseerumine ühtlustada

kohtupraktikat. Sealjuures ei tohi spetsialiseerumine olla aga liiga range ning peaks

jätma kohtunikele võimaluse end ka teistes õigusvaldkondades järjepidevalt arendada.

Samuti aitab spetsialiseerumiste iga-aastane vahetus (nagu seda juba tehakse Harju

Maakohtus) pakkuda kohtunikele vaheldust ning hoida ära rutiini langemise.

Spetsialiseerumine ei pea olema kirjas juba seaduses, vaid seda peab olema lihtne muuta

jooksvalt koos kohtunikkonnaga. Eelnõu koostamine peaks toimuma koos kohtutega ja

kuulates nii kohtunike kui ka teiste kohtutöötajate arvamusi ja seisukohti.

1.7 Eelnõus on käsitlemata kohtujuristide rolli, töökorralduse ja koormuse muutused.

Kohtujuriste nimetatakse eelnõu seletuskirjas üksnes episoodiliselt ning peamiselt

tugifunktsioonide kontekstis. Eelnõud lugedes jääb selgusetuks, millisel viisil mõjutaks

eelnõu vastuvõtmine kohtujuristide töökoormust, vajalikke kompetentse, tööjaotust ja

arenguvõimalusi. Kuivõrd kohtujuristid täidavad täna olulist rolli kohtu töö efektiivsuse

tagamisel, on vältimatult vajalik hinnata, kuidas kohtute ühendamine ja kohtunike

valdkondlik spetsialiseerumine mõjutaks/muudaks kohtujuristide igapäevaseid

tööülesandeid, sh milliseid täiendavaid kompetentse kohtujuristid oma ülesannete

täitmiseks vajaks. Ilma selge visioonita kohtujuristide rollist, puudub tegelik võimalus

hinnata, kas plaanitavad muudatused toetavad eelnõu eesmärke. Seetõttu vajaks

kohtujuristi institutsioon eelnõus tunduvalt detailsemat käsitlust.

1.8 Alternatiivid ühendamisele on kaalumata. Eelnõus ei ole sisuliselt hinnatud

samaliigiliste kohtute ühendamisele alternatiivseid võimalusi eelnõuga taotletavate

eesmärkide saavutamiseks. Arvestada tuleb, et kohtud ja kohtusüsteem on Eesti

elanikkonna üks suurimaid usaldusreservi omajaid,3 mistõttu mõjutab kohtusüsteemi

muutmine elanikkonna usaldust riigi vastu tervikuna. Samaliigiliste kohtute

ühendamine ei tohi näida poliitilise suunitlusena, millele hakatakse põhjendusi otsima

alles peale ühendamise toimumist. Seega on oluline, et alternatiivseid lahendusi

kaalutakse juba VTK koostamisel. Igasuguse süsteemi muutmine vajab eelnevat

läbimõtlemist ja reeglite paika panemist. Praegu toimub see liiga kiirustades ning

kohtutega läbi rääkimata.

Siinkohal toome omaltpoolt välja mõningad alternatiivsed lahendused:

 Menetluste tõhususe parandamine: Kaalumata on meetmed, mis võimaldavad

menetluste tõhustust parandada ka ilma suuremate struktuurimuutusteta, sh näiteks

ühtsete menetlusstandardite, kohtujuristide spetsialiseerumise, mõne eksperdi

töölevõtmise (nt majandusekspert jne, kes oleksid abiks keerulisemate kohtuasjade

lahendamisel) jms. kaudu. Praegu kulub väga palju aega tööle, mida saaks tehniliste

võimaluste parendamisega ära hoida (parem kohtute infosüsteem, mis lihtsustaks

tööd), näiteks rohkem n-ö isetäituvate lahendite koostamist. Lisaks oleks vaja

ennetavalt ära hoida ainult sisututest tähekombinatsioonidest koosnevate hagide

esitamine. Iga selline sisutu toiming kulutab mõttetult väärtuslikku aega. Eraldi

vääriks hindamist, kui suur osa kohtuasjadest on mitte-lokaalselt efektiivselt

käsitletavad ning kas selliste menetluste arv õigustab süsteemi ümberkorraldamist

tervikuna. Ka kehtiv õiguskord võimaldab ressursside paindlikku kasutamist. 3 Vt. OECD (2024). OECD Survey on Drivers of Trust in Public Institutions 2024 Results - Country Notes:

Estonia - OECD Survey on Drivers of Trust in Public Institutions 2024 Results - Country Notes: Estonia | OECD

Kehtiv kohtute seaduse § 11¹ lg 3 lubab juba praegu arutada kohtunikul asja

kohtumajas, mis pole tema alaliseks teenistuskohaks. Seega oleks üleriigilist

tööjaotust, mitte-lokaalselt lahendatavates asjades, võimalik enne selle

täieulatuslikku rakendamist kohtutes katsetada juba täna.

 Kohtusse jõuavad paraku ka vaidlusi, mille võiks lahendada mõne muu

institutsiooni kaudu. Kehtivad seadused näevad ette nii mõnegi vaidluse

lahendamise kohtus, millel ei ole tegelikku eesmärki, kuna ei nõua kohtu sekkumist.

Näiteks ei ole otstarbekas nõuda abikaasalt lahutust kohtus, kui selleks on ka

abikaasade vaidluse korral kohtuvälised võimalused.

 Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi

valminud analüüs kohtuasutuste ühendamise ja juhtimise ümberkorraldamisest tõi

välja, et kohtute koormuse juhtimiseks võiks kaaluda muuhulgas ka

kohtujuristide kaasamist. Näitena on analüüsis toodud välja, et Holland liigub

selles suunas, et kohtutes suurendatakse kohtujuristide arvu, kelle ülesandeks on

kohtukaasuste ettevalmistamine.4 Eelnõus ei ole analüüsitud võimalust pakkuda

kohtunikele tuge täiendavate kohtujuristide kohtade loomisega, mida tuleks pidada

üheks võimalikuks alternatiivseks meetmeks kohtute töökoormuse vähendamiseks.

 Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, sh ressursi kasutamise paindlikkus:

kaalumata on töökoormuse ühtlustamise võimalus juba tänaste reeglite pinnalt, sh

võimalus kohtunike ajutiseks lähetamiseks KS § 11¹ lg 3 kaudu.

 Kohtupraktika ja menetlusaegade ühtlustamine: kaalumata on võimalus tänaste

kohtuasjade ümberjagamiseks nende kohtunike vahel, kes on huvitatud konkreetsete

kaasustega tegelemisest. Kui paljudel kohtunikel on suured jäägid, siis tuleks

süveneda põhjustesse ning pakkuda näiteks valdkonnakeskset abi. Samuti aitaks

kaasa kergemini leitav ühtsem kohtupraktika ja arusaadavad lihtsad suunised iga

valdkonna jaoks, nii kohtutele endale kui ka kohtuvälistele inimestele. Väga palju

tuleks teha ennetavat kohtuvälist tööd, et kohtusse ei jõuakski nii palju asju.

B. Kohtute juhtimine ja kohtuhaldusmudeli muutmine, sh eelarve üleandmine

kohtule

1.9 Selleks, et poleks liiga kontsentreeritud võimu kogunemist üksikute inimeste kätte,

oleks kindlasti vaja, et jätkuks üldkogude töökorraldus ning KHN-is oleks rohkem

liikmeid. Seega oleks ka selles osas kindlasti vaja enne eelnõu käikulaskmist läbi

rääkida kohtusüsteemiga. Poolikut asja pole mõtet käiku lasta, vaid pigem tuleks eelnõu

teha läbimõeldult. Kasvõi üle vaadata kõik kaasnevad seadused, mille muutmine võiks

olla veel vajalik.

1.10 Kohtute innovatsioonivõimekus väheneb.5 Samaliigiliste kohtute ühendamise

tulemusel väheneb kohtusüsteemi innovatsioonivõimekus ning riskivalmidus.

Arvestada tuleb, et paljud tänaseks kohtusüsteemis levinud praktikatest, näiteks üle-

riigilised valdkondlikud arutelud, sekretäride standardi loomine, sekretäride jagamine

mitme kohtuniku vahel, asendussekretäride töövoogrupp jms, on alguse saanud

katsetustena väiksemahulisel skaalal, näiteks ühes kohtus tegutsevas menetlusgrupist

või valdkonnast. Eksperimenteerimine detsentraliseeritud süsteemis võimaldab täna

kohtutel katsetada erinevaid innovaatilisi lahendusi ja õppida üksteise kogemustest.

4 Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi analüüs kohtuasutuste

ühendamise ja juhtimise ümberkorraldamisest, 2025, lk. 20. 5 Vt selle kohta ka Jaakson & Valkiainen (2025). Kaalutlused professionaalsete organisatsioonide struktuuri

kujundamisel, lk 8.

Detsentraliseeritud süsteem võimaldab katsetamist ilma suuremate riskideta ning

katsetuste läbikukkumine ei mõjuta üldjuhul kohtusüsteemi kui terviku toimimist.

Juhul, kui katsetuste tulemusena innovaatiline rakendus ühes kohtus toimib, on

võimalik seda rakendada ka teistes kohtutes, muutes kohtusüsteemi järk-järgult

innovatiivsemaks. Seejuures vajab muudatuste loomine alati pooltevahelist usaldust

ning silmast-silma suhtlust, mida on ühendatud kohtutes keerulisem saavutada.

Eelnõuga plaanitavate muudatuste tulemusena muutuks kohtute innovaatiliste ideede

katsetamisega kaasnev riskiisu väiksemaks, sh muutuks innovatsiooniprotsess

riskantsemaks, kallimaks ja aeglasemaks, viies olukorrani, kus uuendustest suure

tõenäosusega loobutakse või innovaatiliste ideede katsetamisesse suhtutakse liialt

konservatiivselt, mistõttu võib süsteemi areng pidurduda.

1.11 Ressursside jaotamine erinevate piirkondlike vajaduste vahel võib jätta

olulised küsimused tähelepanuta.6 Eelnõuga kavandatud mudelis koondub

üheliigiliste kohtute ressursside jaotus ühele kohtule, mille tulemusel hakkavad

kohtumajad konkureerima sama eelarve, tööjõu ja tehniliste vahendite pärast. Kuigi

kohtute juhtimise tsentraliseerimine loob võimaluse teha süsteemseid otsuseid, kaasneb

ühtse ressursijaotusega paratamatult risk, et väiksemate piirkondade eripärad ei ole

ühendatud kohtu kontekstis piisavalt kaalukad ning jäävad seetõttu tähelepanuta.

Kuivõrd on otsused tsentraliseeritud ning ressursijaotus ühtne, vajavad ressursijaotuse

otsused standardiseerumist, kaugenedes seetõttu kohalikust reaalsusest ning

piirkondlikest vajadustest. Kuigi tervitatav on idee anda kohtute eelarve nende enda

kätesse, tuleb arvestada, et kohtusüsteem teenib ühiskonda ning kohalikest vajadustest

kaugenenud tsentraliseeritud otsustussüsteem ei pruugi olla valmis reageerima kiirelt

muutuvatele ühiskondlikele vajadustele, tekitades seega uusi riske ühtse kohtusüsteemi

toimimisele.

1.12 Plaanitavad muudatused ei muuda kohtunikuametit atraktiivsemaks.

Eelnõus kavandatavad muudatused ei paranda ega tugevda kohtunikuameti atraktiivsust

ning ei sisalda ka täiendavaid stiimuleid, mis toetaksid võimekate juristide värbamist

kohtunikuametisse. Vastupidi võivad mitmed reformis ette nähtud lahendused

vähendada ametist huvitatute hulka ning langetada juba ametis olevate noorkohtunike

motivatsiooni ametikohal jätkamiseks. Kohtunikuameti väärtus seondub kohtuniku

professionaalse autonoomiaga. Eelnõu näeb aga ette olukorra, kus kohtunike senine

otsustuspädevus tööjaotuse, erialase spetsialiseerumise ja töökorralduse osas liigub

olulises osas tsentraliseeritud juhtorganite kätte. Ühendatud kohtute tsentraliseeritud

juhtimismudeliga kaasneb ka risk, et juhul kui kohtuniku seisukohad ei ühti kohtu

esimehe või eestseisuse omadega, puudub kohtunikul võimalus oma töökohta (erinevalt

erasektorist) vahetada. See loob uutele kohtunike kandidaatidele märkimisväärse

institutsionaalse surve, vähendades suure tõenäosusega ametisse asumise motivatsiooni.

Kohtunike spetsialiseerumisega kaasnev suurem vastutus ning keerukamad menetlused

ei ole balansseeritud mõistliku motivatsioonisüsteemiga. Kuigi tervitatav on idee

kohtunike spetsialiseerumiseks, tuleb arvestada, et spetsialiseerumine ei tohi olla jäik

ega piirata kohtunike arengut, kuivõrd võib see tekitada mitmeid riske, nt kaugenemine

muudest õigusvaldkondadest, reageerimisvõime vähenemine ühiskonnas toimuvatele

muudatustele, rutiini langemise riski, tüdimust jms (vt selle kohta rohkem Tartu

Ülikooli: “Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise

analüüs”, lk 10-11). Täna ongi kohtute atraktiivsuse üheks nurgakiviks võimalus, lisaks

oma põhiliselt lahendavale valdkonnale, säilitada puutumus ka teiste

õigusvaldkondadega, et vältida professionaalse arengu stagneerumist. Kavandatav

6 Ibidem, lk 7.

reform kavandab selle tugevuse asendada kitsalt määratletud rollidega, ilma et süsteemi

oleks lisatud mehhanisme, mis hoiaksid ametit professionaalselt inspireeriva ning

arengu- ja konkurentsivõimelisena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtu esimees