Arvamus

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta Teie 07.11.2025 nr 8-1/8971-1

Justiits- ja digiminister Meie 03.12.2025 nr 1-8/25/40-4

Justiits- ja digiministeerium

[email protected]

[email protected]

Eesti Advokatuuri seisukohad KS ja KrMS muutmise eelnõule (kohtukorralduse

muudatused)

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile andnud võimaluse avaldada arvamust kohtukorralduse

muudatusi käsitleva eelnõu osas.

Advokatuur on seisukohal, et iseenesest muudatused, mis võimaldaksid kiiremat, efektiivsemat

ja kättesaadavamat menetlust, on teretulnud ja vajalikud. Samuti on nõustumisväärsed kohtute

seaduse muudatused, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja oskuste

täiendamisel ning kohtunikuameti ajakohastamine ja atraktiivsemaks muutmine, st

muudatused, millega nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, lihtsustatakse

kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemist, täpsustatakse kohtuniku

ametipiiranguid ja väljaspool kohtunikuametit töötamise tingimusi, pikendatakse kohtuniku

distsiplinaarvastutuse kehtivust ja täpsustatakse kohtunikukandidaadi julgeolekukontrolli.

Nendes küsimustes muudatustega võiks liikuda edasi isegi juhul, kui põhimõttelisemad

muudatused nõuavad pikemat ettevalmistusaega.

Küll aga on problemaatilised muudatused, mis näevad ette kohtute ühendamise ning uue

juhtimismudeli. Eelnõu seletuskirja pinnal ei ole üheselt selge, kas tänaste kohtupidamisega

seotud probleemide lahendamiseks on eelnõuga kavandatud kohtute ühendamine ja

juhtimismudeli kardinaalne muutmine kõige tõhusamad meetmed või oleks õigusemõistmise

kvaliteeti ja kohtute töökorralduse tõhusust võimalik tõsta ka järk-järguliselt ning teiste

meetmetega, sh nt infotehnoloogiliste lahenduste arendamise ja kasutuselevõtuga.

Rõhutame, et kindlasti tuleks kohtureformi osas maksimaalses võimalikus ulatuses arvestada

kohtute ja kohtunike endi seast tõstatud probleemkohtade ja konstruktiivse tagasisidega, kuna

reform puudutab eelkõige kohtunikke, kellest saavad ka reformi peamised elluviijad. Ka ei

peaks kohtute liitmine siiski olema ainuke kohtupidamise efektiivistamisele suunatud meede.

Kindlasti oleks vajalik ka riigipoolsete täiendavate vahendite leidmine kohtute haldamiseks ja

rahastamiseks.

2

Leiame, et täiendav sisuline arutelu kavandatavate muudatuste ning muudatustega kaasnevate

võimalike riskide üle on vajalik veendumaks, kas kavandatud kujul planeeritavad

põhimõttelised muudatused täna toimivas kohtusüsteemis eelnõuga soovitud eesmärki

täidaksid. Täiendavat arutelu vajavad kindlasti järgnevad teemaderingid:

1. Eelnõu eesmärgid on ebamäärased

Pole selge, millist probleemi “tänapäevase töökorralduse”, “kohtunike sõltumatuse tõstmise”

või “õigusemõistmise kvaliteedi parandamisega” lahendatakse. Erinevad uuringud näitavad, et

Eesti kohtusüsteem on juba täna Euroopa Liidu riikide seas väga tõhus, sõltumatu ja kvaliteetne.

Seetõttu vajaks detailsemat selgitust, mis on eelnimetatud eesmärkide saavutamise puudujäägid

käesoleval ajal.

2. Kohtunike sõltumatuse ohud

Uue juhtimisstruktuuri loomine (eestseisused) võib tegelikult vähendada kohtunike

autonoomiat ja suurendada bürokraatiat, mitte tugevdada sõltumatust.

3. Kohtute liitmise tõhusus on küsitav

Teadusuuringud (sh Rootsi, Hollandi, USA ja Itaalia põhjal) näitavad, et kohtute liitmine ei

anna mastaabisäästu, vaid võib isegi vähendada tõhusust ja tekitada erinevaid juhtimisega

seotud probleeme. Kui eeldus on, et kohtute arvu vähendamisega säästetakse kohtuesimeeste

palgaraha näol, siis tekib küsimus, kas on arvestatud sellega, et suure töötajatega

organisatsioonides on lisaks kohtu esimehele vaja juhtimisülesande täitmiseks n-ö vahejuhte,

et tagada tänapäevane töökorraldus, mis on üks eelnõu eesmärke. Isegi, kui seda vahejuhtide

ülesannet hakkavad täitma kohtunikud nende palga eest (ehk palgakulu näiliselt ei suurene),

siis juhtimisülesanded vähendavad aega, mida nad saavad pühendada õigusemõistmisele.

4. Kohtunike töökoormuse probleem ei lahene liitmisega

Statistika näitab, et kõigis maakohtutes on töökoormus ühtlaselt suur, mistõttu liitmine seda ei

vähenda. Toimiv lahendus oleks kohtunike kohtade täitmine ja täiendav rahastus, samuti

infotehnoloogia, sh tehisintellekti tööriistade laialdasem kasutuselevõtt.

5. Asjade üleriigiline jagamine tekitab õiguslikke küsimusi ja praktilisi probleeme

Eelnõu ja seletuskirja pinnalt jääb ebaselgeks, kuidas kohtuasjade jagamine täpsemalt toimuma

hakkab ja see on jäetud kohtu otsustada, kuigi PS § 24 lg 1 tulenevalt ei saa kohtualluvuse

määramine olla kohtute endi otsustada. Menetlusosalistele muutub ebaselgeks, kus ja millal

istung toimub. Ei ole selge, kuidas on menetlusosalise vaatest tagatud võimalus menetleda oma

asja mõistlikult ja ilma tarbetu sõidukohustuseta. Täielikult analüüsimata on ka küsimus, kuidas

riigi õigusabi osutavate advokaatide täiendav sõitmisvajadus mõjutab riigi õigusabi kulude

kasvu ning tööaja otstarbekat kasutamist – ei saa eeldada, et rahaline mõju puudub. Mõistetavalt

on reformi puhul keskset tähelepanu saanud riigi vahendite kulutõhus kasutamine. Samas tuleb

arvestada ka mõju menetlusosalistele ning nende kaitsjatele või esindajatele, sealhulgas

ühiskonna kogukulu (kaotatud tööaeg ja sellega kaasnev väiksem arv töötunde).

3

Näitena, juba täna on näiteks kohtuvaidluses, kus Hiiumaa talunik vaidlustab PRIA haldusakte,

vajalik reisida Hiiumaalt Tartusse ning kaebajal kulub kohtus käimiseks vähemalt kaks päeva

(või isegi kolm, kui kohtusse on vaja jõuda varahommikul või istung lõpeb õhtul). Kui tänases

päevas võib seda pidada kurioosseks üksiknäiteks, siis kui kohtu tööpiirkond on üleriigiline,

võib olla oht, et selliseid olukordi saab olema tunduvalt rohkem. Kui ühiskond peabki

riigieelarve säästmise eesmärgil sellise lahendusega arvestama, peaks seda ausalt tunnistama

ning seletuskirjas kirjeldama, et reformi osas saaks teha otsuseid kaalutletult ja tegelikud kulud

riigile ja ühiskonnale oleks selged. Nagu märgitud, suurenevad sellise töökorraldusega

menetluskulud, sealhulgas riigi õigusabi kulud. Lisaks kuludele, võib kaasneda muid

probleeme, näiteks ei pruugi inimestel olla võimalik olla töökohalt nii kaua eemal, et teistesse

linnadesse kohtusse sõita. See võib pärssida juurdepääsu õigusemõistmisele ning takistada

kohtumenetluse eesmärke, sh asjade lahendamist õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult

väikeste kuludega.

6. Kohtunike spetsialiseerumine on juba toimiv

Eelnõu ei pruugi anda lisaväärtust, sest kohtunikud on ka praegu erialaselt spetsialiseerunud.

Kohtute liitmine võib spetsialiseerumist küll mõnevõrra parandada ja see võib kohtu tööd

tõhustada. Samas tuleb arvestada, et spetsialiseerumisel on ka varjuküljed, näiteks töö

vahelduslikkuse vähenemine (läbipõlemise risk), samuti spetsialiseerunud kohtuniku

ametikohalt lahkumise järgselt asendamise raskused (vastavale valdkonnale samaväärselt

spetsialiseerunud kohtunike puudumisel), mõnes õigusvaldkonnas õigusemõistmise pädevuse

koondumine vaid kitsa ringi kohtunike kätte, kokkupuute kaotamine muude

õigusvaldkondadega jm.

7. Negatiivseid mõjusid pole piisavalt hinnatud

Eelnõu seletuskiri keskendub ainult eesmärkidele ega analüüsi piisavalt riske, mis võivad

kahjustada kohtuvõimu toimimist ja sõltumatust ning õigusemõistmise kättesaadavust.

Kokkuvõtvalt leiame, et saame nõustuda mitme eelnõu ettepanekuga, millele viitasime kirja

alguses. Samas, samaliigiliste kohtute ühendamise ja kohtute uue juhtimismudeli loomise osas

ei ole eelnõu küps. Enne niivõrd oluliste muudatuste läbiviimist tuleb kuulata ja arvestada

eelkõige kohtunike ja kohtuametnike seisukohti ning täie tähelepanuga suhtuda riskidesse, mida

kavandatud muudatuste kohta tehtud õigus- ja juhtimisalastes analüüsides esile tuuakse.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]