Notari leping 2731

A

K r

89201:004:1520 53 Laidu tee

62904:002:0031

Päeva

6 2 9 0 4 : 0 0 1 : 1 6 2 4

4 9 I

m a v e r e -

V i l j a n d i -

K a r k s i -

N u i a t e e

62904:002:1430 Teigaste

8 9 9 0 1 : 0 0 1 : 0 8 5 1

4 9 I

m a v e r e -

V i l j a n d i -

K a r k s i -

N u i a t e e

89901:001:0903 Päikesepargi

proj. side maakaabel

TINGMÄRGID:

proj. sidekaev (ELASA) ol.olev side maakaabel

Pos 1

IKÕ ala pos nr Ala pindala (m2)

1

Asukoht riigitee 49 suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

kulgemine 53,76-54,12 km`l

Kinnistu nimi: 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee (KV9361)

Katastritunnus: 62904:001:1624

Asukoht: Sinialliku küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

M 1:500

Plaan 1-1

Katastriüksuste piirid

Kirjanurk OÜ töö nr 8464P/Enefit Connect OÜ tellimus VT1853

Isikliku kasutusõiguse ala plaan

OÜ Kirjanurk

Koostaja:

Koormatava katastriüksuse piir

Isikliku kasutusõiguse ala pindala kokku ligikaudu 692 ˜

692

A

K r

8 9 9 0 1 : 0 0 1 : 0 8 5 1

4 9 I

m a v e r e -

V i l j a n d i -

K a r k s i -

N u i a t e e

62904:002:1430 Teigaste

6 2 9 0 4 : 0 0 1 : 1 6 2 4

4 9 I

m a v e r e -

V i l j a n d i -

K a r k s i -

N u i a t e e

4 9 I

m a v e r e -

V i l j a n d i -

K a r k s i -

N u i a t e e

proj. side maakaabel

TINGMÄRGID:

Pos 1

IKÕ ala pos nr Ala pindala (m2)

1

Asukoht riigitee 49 suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

kulgemine 53,76-54,12 km`l

Kinnistu nimi: 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee (KV9361)

Katastritunnus: 62904:001:1624

Asukoht: Sinialliku küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

M 1:500

Plaan 1-2

Katastriüksuste piirid

Kirjanurk OÜ töö nr 8464P/Enefit Connect OÜ tellimus VT1853

Isikliku kasutusõiguse ala plaan

OÜ Kirjanurk

Koostaja:

Koormatava katastriüksuse piir

Isikliku kasutusõiguse ala pindala kokku ligikaudu 692˜

692

A

AK r

K r

62904:002:0360 Orika-Kõrtsi

4 9 I

m a v e r e -

V i l j a n d i -

K a r k s i -

N u i a t e e

6 2 9 0 4 : 0 0 1 : 1 6 2 4

4 9 I

m a v e r e -

V i l j a n d i -

K a r k s i -

N u i a t e e

89901:001:0851

49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee

8 9 9 0 1 : 0 0 1 : 0 8 5 1

4 9 I

m a v e r e -

V i l j a n d i -

K a r k s i -

N u i a t e e

62904:002:1430 Teigaste

proj. side maakaabel

TINGMÄRGID:

Pos 1

IKÕ ala pos nr Ala pindala (m2)

1

Asukoht riigitee 49 suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

kulgemine 53,76-54,12 km`l 692

Kinnistu nimi: 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee (KV9361)

Katastritunnus: 62904:001:1624

Asukoht: Sinialliku küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

M 1:500

Plaan 1-3

Katastriüksuste piirid

Kirjanurk OÜ töö nr 8464P/Enefit Connect OÜ tellimus VT1853

Isikliku kasutusõiguse ala plaan

OÜ Kirjanurk

Koostaja:

Koormatava katastriüksuse piir

Isikliku kasutusõiguse ala pindala kokku ligikaudu 692 ˜

K r

A

AK r

8 9 9 0 1 : 0 0 1 : 0 6 2 4

4 9 I

m a v e r e - V i l j a n d i - K a r k s i - N u i a t e e

89901:001:0903 Päikesepargi

62904:002:0770 Orika tee 2

89901:001:0623 Orika-Kõrtsi

6 2 9 0 4 : 0 0 1 : 1 6 2 4

4 9 I

m a v e r e - V i l j a n d i - K a r k s i - N u i a t e e

62904:002:0360 Orika-Kõrtsi

89901:001:0851

49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee

proj. side maakaabel

TINGMÄRGID:

ol.olev elektri maakaabel

Pos 1

IKÕ ala pos nr Ala pindala (m2)

1

Asukoht riigitee 49 suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

kulgemine 53,76-54,12 km`l 692

Kinnistu nimi: 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee (KV9361)

Katastritunnus: 62904:001:1624

Asukoht: Sinialliku küla, Viljandi vald, Viljandi maakond

M 1:500

Plaan 1-4

Katastriüksuste piirid

Kirjanurk OÜ töö nr 8464P/Enefit Connect OÜ tellimus VT1853

Isikliku kasutusõiguse ala plaan

OÜ Kirjanurk

Koostaja:

Koormatava katastriüksuse piir

Isikliku kasutusõiguse ala pindala kokku ligikaudu 692 ˜

TALLINNA NOTAR MALL VENDEL

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER

2731

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

JA ASJAÕIGUSLEPING

Notariaalakti on koostanud ja tõestanud kaugtõestamise teel Tallinna notar Mall Vendel, notaribüroo asukoht Tallinnas Pääsukese tn 2 / Tartu mnt 10, seitsmendal detsembril kahe tuhande kahekümne teisel aastal (07.12.2022) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodiga 70001490, asukoht Valge tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood 46806062737, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kelle viibimiskoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Orgita küla, Märjamaa vald, (eeltoodud andmed on notariaalakti tõestaja

kontrollinud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel). Enefit Connect OÜ, registrikood 16130213, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Maris Iila, isikukood 49206285230, kes on tõestajale tuntud isik, kelle viibimiskoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Kuivjõe, Kose vald (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu,

nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud notariaalakti tõestamise päeval

registriandmete väljatrüki alusel). Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee, Sinialliku küla, Viljandi vald,

Viljandi maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 10827550 ning lepingu eseme 1 koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt järgmised:

1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 62904:001:1624, pindala 8,03 ha, aadress 49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee, Sinialliku küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).

1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Osaühing Ramsi VK (registrikood 10357298) kasuks. Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja

2

talumise eesmärgil veetorustiku paigaldamiseks vastavalt 11.02.2020 lepingu punktile 3. ning lepingu lisaks olevatele plaanile. Sisse kantud 9.03.2020. 1.04.2021 kinnistamisavalduse alusel muudetud 19.04.2021. Kohtunikuabi Jaan Unt. 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 23.09.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 23.09.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.09.2020. Kohtunikuabi Katrin Kokk.

1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtuvad katastriüksusel 62904:001:1624 alljärgnevad kitsendused:

- Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 5289,87 m²; nähtus: Maantee (1.Orika ühendustee); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 181,33 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2134,53 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 45,32 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1426,40 m²; nähtus: Maantee (Ramsi tee); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1716,25 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 17,96 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 50,80 m²; nähtus: Kaitseala (Loodi LP, Loodi pv.); seisund: kehtiv, kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määrusega nr 121 Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine, kaitseala valitseja Keskonnaamet;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 778,46 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 194,03 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1573,33 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 80299,84 m²; nähtus: Maantee (Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 370,18 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2566,46 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 58,98 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2132,44 m²; nähtus: Maantee (Laidu tee); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 439,52 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Orika oja); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 42,02 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4498,53 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Orika oja); seisund: kehtiv;

- Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 66,90 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin;

3

seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 84,14 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1

kV; seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 409,96 m²; nähtus: Üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Raudna jõgi); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2535,92 m²; nähtus: Üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Raudna jõgi); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3435,26 m²; nähtus: Maantee

(2.Orika ühendustee); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 80197,89 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 79,09 m²; nähtus: Kuni 10ha pind,

kuni 25km2 valgalaga veekogu (Kapsi oja); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10,55 m²; nähtus: Elektriõhuliini

mastitõmmits või tugi; seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 175,93 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25

km2 valgalaga veekogud (Orika oja); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 316,51 m²; nähtus: Tänav

(Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 717,63 m²; nähtus: Sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 44,29 m²; nähtus: Sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2547,02 m²; nähtus: Elektriõhuliin 35-

110kV(Kõrgepingeliin); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11,97 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin;

seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2041,66 m²; nähtus: Maantee

(Ramsi ühendustee); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 443,22 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20

kV (Keskpingeliin); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2185,34 m²; nähtus: Üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Orika oja); seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 191,23 m²; nähtus:

Elektrimaakaabelliin; seisund: kehtiv; - Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 19,65 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: - ulatus: 22,16 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (PIRMASTU:VIL); seisund:

kehtiv; - ulatus: 39,90 m; nähtus: maantee (Ramsi ühendustee); seisund: kehtiv; - ulatus: 78,74 m; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (PÄIA:VIL); seisund: kehtiv; - ulatus: 50,47 m; nähtus: maantee (2.Orika ühendustee); seisund: kehtiv; - ulatus: 23,84 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Loime/Vanaõue); seisund: kehtiv; - ulatus: 3394,36 m; nähtus: maantee (Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia); seisund: kehtiv; - ulatus: 110,45 m; nähtus: maantee (1.Orika ühendustee); seisund: kehtiv; - ulatus: 859,42 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 389,28 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (PÄIA:VIL); seisund: kehtiv; - ulatus: 10123,94 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii

(põhja-nahkhiir)); seisund: kehtiv; - ulatus: 11,70 m; nähtus: maantee (Ramsi tee); seisund: kehtiv; - ulatus: 0,30 m; nähtus: tänav (Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia); seisund: kehtiv; - ulatus: 13,17 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis palustris

(soo-neiuvaip)); seisund: kehtiv; - ulatus: 21,03 m; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Orika oja);

4

seisund: kehtiv; - ulatus: 21,01 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 358,84 m; nähtus: sideehitis maismaal (ELA049); seisund: kehtiv; - ulatus: 8,20 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 1282,58 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 631,35 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis palustris

(soo-neiuvaip)); seisund: kehtiv; - ulatus: 196,76 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 95,64 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (PIRMASTU:VIL); seisund: kehtiv; - ulatus: 1066,51 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 4,50 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; seisund: kehtiv; - ulatus: 33,49 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Vahe tee); seisund: kehtiv; - ulatus: 51,69 m; nähtus: elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) (L3535:(L35035)); seisund:

kehtiv; - ulatus: 169,00 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Thalictrum lucidum

(ahtalehine ängelhein)); seisund: kehtiv; - ulatus: 50,80 m²; nähtus: kaitseala (Loodi looduspark); seisund: kehtiv; - ulatus: 16,79 m; nähtus: maantee (Laidu tee); seisund: kehtiv; - ulatus: 4,43 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (Tundmatu kaabelliin); seisund: kehtiv; - ulatus: 56,35 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Thalictrum lucidum

(ahtalehine ängelhein)); seisund: kehtiv; - ulatus: 22,65 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (JK1); seisund: kehtiv; - ulatus: 22,15 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 706,88 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza baltica

(balti sõrmkäpp)); seisund: kehtiv; - ulatus: 375,32 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza baltica

(balti sõrmkäpp)); seisund: kehtiv; - ulatus: 95,46 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 28,71 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv; - ulatus: 21,04 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (EKE suvilad); seisund: kehtiv.

1.3. E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.4. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris registrikoodiga KV9361, riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutus Transpordiamet.

2. OSALEJATE AVALDUSED JA KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktis 1.1 toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.4. Lepingu esemel ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.5. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11, § 8 lg 71 ja § 96 lõikes 3 sätestatust ning majandus-ja taristuministri 03.12.2020.a. määruse nr 82 (Transpordiameti põhimäärus) § 6 punktist 5. Majandus- ja taristuministri 15.11.2021.a. käskkirjaga nr 227 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti

5

Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori 20.12.2021.a. käskkirjaga nr 1.1-1/21/727 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist.

2.1.6. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Transpordiameti juhtiveksperdi maade osakonna juhataja ülesannetes 30.11.2022.a. korraldusega nr 1.1-3/22/899.

2.1.7. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Tallinna notari Tea Türnpuu poolt 12.07.2022.a. registri nr 1701 all tõestatud volikirja, Tallinna notari Tea Türnpuu poolt 14.07.2022.a. registri nr 1742 all tõestatud volikirja ja Transpordiameti peadirektori 20.12.2021.a. käskkirja nr 1.1-1/21/727 alusel. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva,

kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.

2.2. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Seatav isiklik kasutusõigus on asjaõigusseaduse § 1581 järgne isiklik kasutusõigus. 2.2.2. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust

elektroonilise side seaduse tähenduses. 2.2.3. Kasutaja on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle

lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 2.2.4. Kasutaja on õigusvõimeline äriühing, Kasutajat ei ole sundlõpetatud, Kasutaja suhtes ei ole

välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Kasutaja võlausaldajate huve.

2.2.5. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.2.6. Kasutaja esindaja volitus Kasutaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad soovivad lisada notariaalaktile plaanid, millel on tähistatud kasutusõiguse ala (lisa nr 2). 2.3.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide hankimist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga

seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.3.3. Lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus ei kahjusta lepingu punktis 1.1.3 nimetatud isiklike kasutusõiguste teostamist.

2.4. Notariaalakti tõestaja kontrollis alljärgnevate notariaalakti tõestamisel esitatud

dokumentide ja registriandmete alusel järgmiseid asjaolusid: 2.4.1. Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis lepingu sõlmimise päeval e-notari

infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringute alusel. 2.4.2. Omaniku esindaja esindusõigust volikirjade ja Transpordiameti peadirektori 20.12.2021.a.

käskkirja nr 1.1-1/21/727 alusel. 2.4.3. Kasutaja esindaja esindusõigust volikirja alusel.

6

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹

mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud ja seavad Kasutaja kasuks lepingu esemele tasuta ja

tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitise (side maakaabelliini) ehitamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, likvideerimiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil (eelnevalt ja edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus).

3.3. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse ala, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 2 oleval plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala või Sideehitise Kaitsevöönd).

3.4. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatutesse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.

4. OMANIKU JA KASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Sideehitise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik: 4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Sideehitise Kaitsevööndi

tasuta kasutamist sideehitise majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama Sideehitise Kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui sideehitise majandamise töödeks vajalike sõidukitega;

4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid Sideehitise Kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses;

4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks sideehitise korrashoidu ja/või ohustaks sideehitise toimimist.

4.2. Sideehitise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja: 4.2.1. lubama kinnisasja omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta

teostada tehnovõrgu kaitsevööndis järgmisi hooldetöid: sh teha talihooldetöid, sildade- viaduktide hooldetöid, tee katte ja –peenarde remondi-ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;

4.2.2. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;

4.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

4.2.4. hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.2.5. kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on

õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 4.2.6. teavitama omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus-ja remonttöödest vähemalt kolm (3)

päeva enne tööde alustamist. Pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra;

4.2.7. teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel tehtavast avariiremondist (avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Kasutaja poolt pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud) esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile [email protected], samuti tuleb eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega tuleb lõpetada esimesel võimalusel;

4.2.8. avariiremondi teostamise korral võtma enesele kohustuse tagada liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes Majandus-ja taristuministri 13.07.2018. määrusest nr 43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”). Avariiremondi teostaja

7

kohustub Omaniku poolt määratud ajal ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle antuks kui Omanik ja Kasutaja on allkirjastanud “korrastatud teemaa üleandmise akti”;

4.3. Osalejad lepivad kokku ja Kasutaja annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning sidevõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud sidevõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud sidevõrku ei asu.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et see kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel

asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab

kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles

taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku

kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel

õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.

5. OSAPOOLTE MUUD KOKKULEPPED

5.1. Kasutaja kohustub: 5.1.1. esitama Transpordiametile tehnovõrgu-ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed

teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Kasutaja kohustatud 30 päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Transpordiametiga kooskõlastatud asukohta;

5.1.2. tee ehitusobjekti alguses vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema ja tasuta Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha;

5.1.3. likvideerima 2 kuu jooksul kasutamiseks antud kinnisasja osalt tehnovõrgu-ja rajatise ning taastama lepingu sõlmimisele eelnenud olukorra ja lõpetama lepingu, kui talitluslikult on ära langenud kinnisasja kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Transpordiametit. Lepingu lõpetamise kulud katab Kasutaja;

5.1.4. 10 päeva jooksul Transpordiametit teavitama muudatusest, kui kasutusõigus antakse samal talituslikul eesmärgi üle teisele isikule;

5.1.5. kandma riigivaraga seotud maksud ja koormised ning tasuma kõrvalkulud proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega;

5.1.6. ehitama sideehitise vastavalt Transpordiametis kooskõlastatud Kirjanurk OÜ tööle nr 8464P „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Viljandi maakond, Viljandi vald, Sinialliku küla VT1853“. Projekti realiseerimisel ja tehnovõrkude ehitamisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

5.1.6.1. Riigitee nr 49 teelõik km 53,996-58,871 on rekonstrueerimistööde objekt 2023. aastal. Kavandatavaks tööde algusajaks on märtsi kuu. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2023. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

5.1.6.2. Riigitee juurde kuuluvatel maaüksustel, kuhu Transpordiamet kavandab p 5.1.6.1 kohaseid ehitustöid, korraldab tehnovõrgu omanik tehnorajatise ümber paigutamise kokkulepitud tähtajaks omal kulul juhul kui tehnorajatis takistab maantee rekonstrueerimise/ehitustööde teostamist ning Transpordiamet on teavitanud tehnovõrgu omanikku tehnorajatise ümbertõstmise või -ehitamise vajadusest hiljemalt sellele eelneval aastal, kuid mitte vähem kui 4 kuud enne ümbertõstmise vajadust.

5.1.6.3. Juhul, kui sidetööde ehituse aeg satub samale ajale tee remondi töödega tuleb kogu tegevus nii ajas kui ruumis kooskõlastada Transpordiameti ehituse projektijuhiga Mihkel Petuhhov’iga [email protected] ja tee ehitajatega.

8

5.1.6.4. Riigitee nr 49 teelõik km 52,617-53,970 oli rekonstrueerimistööde objekt 2019. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2019. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud.

5.1.6.5. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega.

5.1.6.6. Kui tehnovõrk on paigaldatud kooskõlastatud projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ning takistab riigiteel täiemahuliste teehoiutööde, sealhulgas kavandatud ehitustööde teostamist, korraldab tehnovõrgu omanik tehnorajatise ümber paigutamise kokkulepitud tähtajaks omal kulul hiljemalt 2 kuu jooksul Transpordiameti poolt teavitatud tehnorajatise ümbertõstmise või -ehitamise vajadusest.

6. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE JA KASUTUSÕIGUSE ALA VALDUSE ÜLEANDMINE 6.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt tõestatud

kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel. 6.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral ühe lepingupoole seadusest tuleneva lõpetamise nõude

alusel kohustuvad Omanik ja Kasutaja 30 päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.

6.3. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

7. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

7.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 10827550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Enefit Connect OÜ (registrikood 16130213) kasuks sideehitiste ehitamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, likvideerimiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 07.12.2022 sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3, 4.1 ja 4.2 ning lepingu lisaks nr 2 olevatele plaanidele.

8. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 8.1. Notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, milles on koos lisadega 16 lehte

ning mis on kasutusel õigussuhetes, osalejatele tasuta kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ja e-notar iseteenindusportaalis www.notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osaleja soovil väljastatakse talle vajadusel paberil kinnitatud ärakiri.

8.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale.

9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 9.1. Osalejad avaldavad, et lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse väärtus ja aastaväärtus on

määramata ning nad ei soovi isikliku kasutusõiguse väärtust ega aastaväärtust määrata ka selle lepinguga.

9

9.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 9.3. Osaleja tasub notari tasu 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari

arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

9.4. Kasutaja tasub riigilõivu 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisad on osalejatele videosilla vahendusel esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allkirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on lisades sisalduvate andmetega nõus ning nad kiitsid nende sisu heaks. Notariaalakt ja selle lisad on videosilla vahendusel osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu 58,30 eurot. Käibemaks 11,66 eurot. Kokku 69,96 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). KN

Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Lii Lember /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Iila

/allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Mall Vendel /allkirjastatud digitaalselt/

10

LISA 1

10. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 10.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

10.2. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.

10.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

10.4. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või - rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

10.5. Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

10.6. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

10.7. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

10.8. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

10.9. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.

11

Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

10.10. Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. Lisaks eelnimetatud sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu.

10.11. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks.

10.12. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.

10.13. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.

10.14. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

10.15. Vastavalt asjaõigusseaduse § 337 lg 2 kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.

10.16. Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel.

10.17. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.

10.18. Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul õigus nõuda õiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib kasutaja nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue

12

on välistatud, kui kasutaja on kohustatud rikkumist taluma. 10.19. Asjaõigusseaduse § 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised (1)

Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.