Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu

Lisa 1

Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

MÄÄRUS

Kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande

vormi kehtestamine

Määrus kehtestatakse „Audiitortegevuse seaduse“ § 54 lõike 2 alusel.

§ 1. Kehtestada kestlikkusaruande ülevaatuse vandeaudiitori aruande vorm (lisa).

§ 2. Määrus jõustub 2024. aasta 6. juulil.

Mart Võrklaev

Minister

Merike Saks

Kantsler

Lisa Kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vorm

Rahandusministri . 2024. a määruse nr

“Kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vormi kehtestamine“

Lisa

Kestlikkusarunde audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vorm

1. Märkuseta kokkuvõte

Pealkiri

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI PIIRATUD KINDLUST ANDEV

ARUANNE KESTLIKKUSARUANDE/KONSOLIDEERITUD

KESTLIKKUSARUANDE KOHTA

Adressaat

Kokkuvõte

Kokkuvõtte alus

Asjaolu rõhutamine1

Muu asjaolu2

Muu aruandlus3

Juhtkonna kohustused seoses kestlikkusaruandega/Juhtkonna kohustused

seoses konsolideeritud kestlikkusaruandega

Olemuslikud piirangud kestlikkusaruande/konsolideeritud kestlikkusaruande

koostamisel4

Vandeaudiitori kohustused seoses kestlikkusaruande

audiitorkontrolliga/Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud

kestlikkusaruande audiitorkontorlliga

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta5

Audiitorettevõtja nimel allkirjastava vandeaudiitori nimi

Vandeaudiitori number

Audiitorettevõtja nimi

Audiitorettevõtja tegevusloa number

Audiitorettevõtja asukoha aadress

Vandeaudiitori aruande kuupäev

1;2;3;4 ja 5 Pealkiri on vastavalt vajadusele vandeaudiitori poolt muudetav ja alapealkirja(de)ga täiendatav. Kui

lõiku ei täideta, siis ei kuvata aruandes ka pealkirja

2. Märkusega kokkuvõte

Pealkiri

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI PIIRATUD KINDLUST ANDEV ARUANNE

KESTLIKKUSARUANDE/KONSOLIDEERITUD KESTLIKKUSARUANDE KOHTA

Adressaat

Märkusega kokkuvõte

Märkusega kokkuvõtte alus

Asjaolu rõhutamine1

Muu asjaolu2

Muu aruandlus3

Juhtkonna kohustused seoses kestlikkusaruandega/Juhtkonna kohustused seoses

konsolideeritud kestlikkusaruandega

Olemuslikud piirangud kestlikkusaruande/konsolideeritud kestlikkusaruande

koostamisel4

Vandeaudiitori kohustused seoses kestlikkusaruande

audiitorkontrolliga/Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud

kestlikkusaruande audiitorkontorlliga

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta4

Audiitorettevõtja nimel allkirjastava vandeaudiitori nimi

Vandeaudiitori number

Audiitorettevõtja nimi

Audiitorettevõtja tegevusloa number

Audiitorettevõtja asukoha aadress

Vandeaudiitori aruande kuupäev

3. Kokkuvõtte avaldamisest loobumine

Pealkiri

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI PIIRATUD KINDLUST ANDEV ARUANNE

KESTLIKKUSARUANDE/KONSOLIDEERITUD KESTLIKKUSARUANDE KOHTA

Adressaat

Kokkuvõtte avaldamisest loobumine

Kokkuvõtte avaldamisest loobumise alus

Asjaolu rõhutamine1

Muu asjaolu2

Muu aruandlus3

Juhtkonna kohustused seoses kestlikkusaruandega/Juhtkonna kohustused seoses

konsolideeritud kestlikkusaruandega

Olemuslikud piirangud kestlikkusaruande/konsolideeritud kestlikkusaruande

koostamisel4

Vandeaudiitori kohustused seoses kestlikkusaruande

audiitorkontrolliga/Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud

kestlikkusaruande audiitorkontorlliga

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta5

Audiitorettevõtja nimel allkirjastava vandeaudiitori nimi

Vandeaudiitori number

Audiitorettevõtja nimi

Audiitorettevõtja tegevusloa number

Audiitorettevõtja asukoha aadress

Vandeaudiitori aruande kuupäev

4. Vastupidine kokkuvõte

Pealkiri

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI PIIRATUD KINDLUST ANDEV ARUANNE

KESTLIKKUSARUANDE/KONSOLIDEERITUD KESTLIKKUSARUANDE KOHTA

Adressaat

Vastupidine kokkuvõte

Vastupidise kokkuvõte alus

Asjaolu rõhutamine1

Muu asjaolu2

Muu aruandlus3

Juhtkonna kohustused seoses kestlikkusaruandega/Juhtkonna kohustused seoses

konsolideeritud kestlikkusaruandega

Olemuslikud piirangud kestlikkusaruande/konsolideeritud kestlikkusaruande

koostamisel4

Vandeaudiitori kohustused seoses kestlikkusaruande

audiitorkontrolliga/Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud

kestlikkusaruande audiitorkontorlliga

Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta5

Audiitorettevõtja nimel allkirjastava vandeaudiitori nimi

Vandeaudiitori number

Audiitorettevõtja nimi

Audiitorettevõtja tegevusloa number

Audiitorettevõtja asukoha aadress

Vandeaudiitori aruande kuupäev

Lisa 2

Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141

„Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 153 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 8 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kutse“

sõnadega „liik, selle“.

§ 2. Määrus jõustub 2024. aasta 6. juulil.

Kaja Kallas

Peaminister

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 3

Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

MÄÄRUS

Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami

programm“ muutmine

Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 21 lõike 2 alusel.

§ 1. Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruses nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami

programm“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„14) Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (edaspidi ESRS) alamosa (lisa 14);

15) kestlikkusarvestuse õiguse alamosa (lisa 15).“;

2) määruse lisad 1, 5 ja 6 asendatakse käesoleva määruse lisadega (lisatud).

3) määrust täiendatakse lisadega 14 ja 15 (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 2024. aasta 6. juulil.

Mart Võrklaev

Minister

Merike Saks

Kantsler

Lisa 1 Arvestusala eksperdi kutseeksami jaod

Lisa 5 Arvestusala õiguse alamosa

Lisa 6 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa

Lisa 14 Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (edaspidi ESRS) alamosa

Lisa 15 Kestlikkusarvestuse õiguse alamosa

Lisa 4

Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

MÄÄRUS

Rahandusministri 07. juuli 2011. a määruse nr 35

„Vandeaudiitori või tunnustatud siseaudiitori juhendamisel

praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 20 lõike 7 alusel.

§ 1. Rahandusministri 7. juuli 2011. a määruse nr 135 „Vandeaudiitori või tunnustatud

siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“ § 5

lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „1“ tekstiosaga „11, 12“:

§ 2. Määrus jõustub 2024. aasta 6. juulil.

Mart Võrklaev

Minister

Merike Saks

Kantsler

1

Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja

väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

2015. aasta 25. septembril ÜRO-s vastu võetud kestliku arengu tegevuskavaga aastani 20301

loodi ülemaailmne raamistik kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Kuna kestlik areng on

üks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) lepingu aluspõhimõtteid ning ELi sise- ja välispoliitika

esmatähtis eesmärk, on EL võtnud kohustuse olla teerajajaks selle kava rakendamisel nii

liikmesriikides kui toetades oma välispoliitika kaudu selle rakendamist ka teistes riikides.

Euroopa rohelise kokkuleppe2 (edaspidi rohelepe) eesmärk on muuta EL 2050. aastaks

ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega jätkusuutlikuks ühiskonnaks, kus

säilitatakse ja suurendatakse looduskapitali ning kaitstakse kodanike tervist ja heaolu

keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest.

Roheleppe ja jätkusuutliku kasvu rahastamise tegevuskava3 edukaks rakendamiseks on

hädavajalik, et liikmesriigid ja EL saaksid ettevõtjatelt kvaliteetseid andmeid neid ohustavatest

kestlikkusriskidest, samuti teavet ettevõtjate enda mõjust inimestele ja keskkonnale. Investorid

aduvad üha selgemalt, et probleemid jätkusuutlikkuse vallas võivad ettevõtjate

finantstulemused ohtu seada. Seega on suurenenud vajadus saada rohkem teavet ettevõtjate

erinevate kestlikkusega seotud küsimuste kohta.

Euroopa roheleppe toetamiseks võeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2022. aasta 14.

detsembril vastu kestlikkusaruandluse direktiiv4. See direktiiv arendab edasi raamatupidamise

seaduses5 varasemalt (§ 24 lõikes 6 ja § 31 lõikes 4) sätestatud ESG (ingl Environment, Social,

Government) nõudeid ning seab eelkõige suurettevõtetele nõuded jätkusuutlikkusteabe

avalikustamiseks hõlmates nii jätkusuutlikkuse kriteeriume kui sidudes endaga

keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumid6 ja finantsteenuste jätkusuutlikkuse

avalikustamise regulatsiooni7.

Eelnõu on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 (ELT L 322,

16.12.2022, lk 15–80), millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014 (ELT L 158, 27.5.2014,

lk 77–112), direktiivi 2004/109/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), direktiivi 2006/43/EÜ

(ELT L 157, 9.6.2006, lk 87–107) ja direktiivi 2013/34/EL (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76)

seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2022/2464) ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464

tulenevate muudatuste eesmärgiks on määratleda ettevõtjate jätkusuutlikku tegevust kajastavate

andmete kogumise, kestlikkusaruannete koostamise ja nende kontrollimise reeglid. Samuti on

1 ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 2 European Green Deal - Consilium (europa.eu) 3 EL jätkusuutliku kasvu rahastamise tegevuskava 4 Corporate Sustainability Reporting Directive 5 Raamatupidamise seadus 6 EL taksonoomia 7 Sustainable Finance Disclosure Regulation (SFDR)

2

eelnõu algatatud Eesti õiguse vastavusse viimiseks Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL)

2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning

suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Komisjoni delegeeritud

direktiivi (EL) 2023/2775 eesmärk on korrigeerida inflatsioonist tulenevalt rahalisi

kriteeriumeid, mille alusel määratakse kindlaks ettevõtja suuruskategooria.

Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seadust (edaspidi RPS), audiitortegevuse seadust

(edaspidi AudS) ja väärtpaberituru seadust (edaspidi VPTS). Nimetatud seadustesse lisatakse

kestlikkusaruannete koostamise, esitamise ja audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalikud sätted.

Kehtiv regulatsioon sätestab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande koostamise,

esitamise ja auditeerimise nõuded. Eelnõukohaste muudatustega luuakse reeglid

kestlikkusaruande koostamiseks ja avalikustamiseks ettevõtja majandusaasta aruande

tegevusaruande koosseisus ning kestlikkusaruandes esitatud teabe tõesuse kontrollimiseks

kestlikkusvandeaudiitori poolt.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi rahandusteabe

poliitika osakonna jurist Kersti Rahlin (tel. 5885 1391, [email protected]) ning nõunikud

Marika Taal (tel. 5885 1432, [email protected]) ja Guido Viik (tel 611 3607,

[email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja

Sirje Lilover (tel. 5885 1468, [email protected]) ning juriidilist kvaliteeti kontrollis

personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonnajuht Virge Aasa (tel. 5885 1493,

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2022/2464

liikmesriikidele kestlikkusaruandluse koostamise, esitamise ja kontrollimisega seoses seatavate

kohustuste ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2022/2464

kohustatakse liikmesriikides kohaldama nimetatud nõudeid alates 2024. aasta 6. juulist. Eelnõu

on koostatud ka Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 muudetud ettevõtja

kriteeriumi kindlaks määramise aluseks olevate suuruskategooriate ülevõtmiseks. Komisjoni

delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 kohustatakse liikmesriikides kohaldama ettevõtja

kindlaks määramise aluseks olevaid suuruskategooriaid hiljemalt 2024. aasta 24. detsembrist.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse raamatupidamise seadust (RT I, 05.05.2022, 27),

audiitortegevuse seadust (RT I, 17.03.2023, 6) ja väärtpaberituru seadust (RT I, 06.07.2023,

128).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, st

kehtestada nõuded kestlikkusaruande koostamiseks ja avaldamiseks ettevõtja majandusaasta

aruande tegevusaruande koosseisus ning sätestada nõuded ja pädevused nimetatud aruande

audiitorkontrolli läbiviimiseks.

3

Eelnõu kohaselt seotakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464

tulenevad kohustused Eestis kehtiva raamatupidamiskohustuslaste finantsaruandluse

koostamise, esitamise ja audiitorkontrolli regulatsiooniga.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2 ei ole koostatud seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu

aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1

lõikes 1 sätestatud nõuetest. Sealhulgas ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt liikmesriikidele antud

sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja (independent assurance service provider, edaspidi

IASP) institutsiooni loomise vajaduse väljaselgitamise osas.

IASP-i institutsiooni regulatsiooni osakaal kestlikkusaruande regulatsiooni suhtes on väga

väike ning selle loomine ei tooks endaga kaasa olulist õiguslikku muudatust ega ka muud olulist

mõju. IASP institutsiooni loomata jätmisega jääb kehtima senine olukord. Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt võivad liikmesriigid lubada, et

kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostab liikmesriigi territooriumil asutatud IASP

tingimusel, et ta täidab kõiki kestlikkusvandeaudiitorile kohalduvaid nõudeid, mis tulenevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EÜ) 2006/43, mis käsitleb raamatupidamise

aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse

nõukogu direktiive (EMÜ) 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu

direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 87–107).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2014/95, millega muudetakse direktiivi

2013/34 seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega

teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (edaspidi NFRD), ülevõtmise järgselt 2016. aastal,

hakkasid mõned suurettevõtjad esitama keskkonna ja inimõiguste teemadega seonduvat

informatsiooni oma tegevusaruandes. Selle kohustusega ei kaasnenud nimetatud teemade sisu

täpsemat määratlust ega ka välise sõltumatu osapoole kontrolli kohustust. Eestis NFRD

rakendamisel siseriiklikult audiitorkontrolli kohustust ei kohaldatud ning sellest johtuvalt ei

kujunenud välja ka kestlikkusaruande kontrollimise kogemusega kutset.

Eesti Akrediteerimiskeskus akrediteerib erinevaid vastavushindamistegevusi erinevates

valdkondades, sh keskkonnatõendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse

keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused (EÜ) 2001/681 ja 2006/193/EÜ ( ELT L 342,

22.12.2009, lk 1–45), (edaspidi EMAS määrus). EMAS määruse eesmärk on organisatsiooni

tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimine, vähendamine ja ennetamine. Ettevõtjaid,

kes omavad EMAS registreeringut, on Eestis 20. EMAS tõendaja hindab organisatsiooni

keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnaaruande vastavust EMAS määruse nõuetele ja koostab

selle kohta deklaratsiooni, mis on tunnistus selle kohta, et organisatsioonis on rakendatud ja

toimib EMAS määruse nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem.

Eestis on EMAS tõendamise õigusega akrediteeritud kaks ettevõtjat, kummaski töötab üks

EMAS tõendaja. EMAS tõendajal on teadmised ja kogemused ühe kestlikkusaruande

valdkonna, so keskkonna osas. IASP-i institutsiooni loomise kaalumisel peeti silmas just

EMAS tõendaja IASP-ina kvalifitseerimist. IASPI institutsiooni loomise otstarbekust arutati

4

üheskoos Kliimaministeeriumi, EMAS tõendaja, EMAS registreeringut omava ettevõtjaga,

Audiitorkogu ning vandeaudiitorite esindajatega.

IASP-i institutsiooni loomise vajalikkuse ja otstarbekuse kaalumiseks võrdles

Rahandusministeerium EMAS keskkonnaaruande nõudeid kestlikkusaruande nõuete vastu ning

kestlikkusvandeaudiitorile esitatavaid nõudeid EMAS tõendajale esitavate nõuete vastu.

Nimetatud võrdlusest nähtus, et Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (edaspidi ESRS)

keskkonna osa ja EMAS määruse ühiste aspektide ülesehitus on erinev, st ESRS kohane

aruanne sisaldab vaid olulise mõju ja riskiga keskkonna teemasid, kuid EMAS määrus ei

võimalda sellist prioriseerimist. ESRS-i kohaselt on kontrollitavad teemad oluliselt detailsemad

kui EMAS määruse kohaselt. EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi saab rakendada vaid ettevõtja

käitise asukoha põhiselt. Seevastu ESRS standard hõlmab ettevõtjat tervikuna ja laiemalt,

sealhulgas koos tema väärtusahelaga. EMAS määrus ei hõlma sotsiaal- ega ühinguvalitsemise

teemasid. EMAS määruses sätestatud keskkonnaalase siseauditi kontrollistandardis ISO IEC

17201-1:2015 ja rahvusvahelise kindlustandvate teenuste standardis ISAE 3000 esitatud nõuete

ulatus erineb oluliselt. Vandeaudiitoritele on kehtestatud suur hulk nõudeid läbi eetikakoodeksi

ning kvaliteedijuhtimise standardi, mis EMAS tõendajale kohalduvas standardis puuduvad.

Nimetatud standardite võrdlusest nähtuvalt on vaid üksikud nõuded samaväärsed, ligi veerand

nõuetest osaliselt samaväärsed ning enamus nõuetest erinevad. Seega on vandeaudiitori ja

EMAS tõendaja kasutatavad kontrolliprotseduurid erinevad ning EMAS tõendaja kohustuks

IASP-ina teenuse osutamisel täitma täiendavalt ka kestlikkusvandeaudiitorile esitatavaid

nõudeid. Lisaks tooks IASP-i kutse loomine endaga kaasa täiendava järelevalve teostamise

erinevate isikute poolt, Audiitorkogu kutseorganisatsiooni liikmelisuse ja täiendavate

standardite rakendamise vajaduse.

Asjaolu, et ligikaudu 300 ettevõtjast, kellele hakkab kohalduma kestlikkusaruande koostamise

ja esitamise kohustus, on EMAS registreeringuga ettevõtjaid alla kümme, osundab selgelt

kõnealuste ettevõtjate väga väikesele ühisosale. Kuna iga uue institutsiooni loomine ja

haldamine toob endaga kaasa halduskoormust ja kulutusi, siis peab nende tekitamise vajadus

olema sisuliselt põhjendatud ja otstarbekas. Arvestades IASP-i institutsiooni osakaalu ja sellega

hõlmatavate isikute arvu väiksust, on võimalik olukord lahendada ka kestlikkusvandeaudiitori

ja EMAS tõendaja koostööga, st kestlikkusvandeaudiitor saab vajadusel kaasata

kestlikkusaruande kontrollimisele EMAS tõendajat.

IASP-i institutsiooni loomine kestlikkusaruande kontrollimise eesmärgil ei ole põhjendatud ega

otstarbekas, kuna selleks ei esine kaalukaid põhjuseid. Eelõige on lähtutud asjaolust, et

puudutatud isikuid on vähe (EMAS tõendaja pädevusega on vaid kaks isikut), nende

valdkondlikud teadmised on pigem keskkonna alal ning kestlikkusaruanne saab olema

tegevusaruande osaks, mille kontrollimise kohustus on ka kehtiva õiguse kohaselt

vandeaudiitoril.

Kuigi raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande kontrolli teostamiseks on vajalikud

erinevad arvestusvaldkonna teadmised, siis audiitorkontrolli osa on neil ühine, samuti arusaam

ettevõtjast, selle toimimisest ning tulevikuplaanidest. Ka ettevõtjale on vähem koormav teha

koostööd ühe teenusepakkujaga. Olukord, kus IASP kontrolliks vaid kestlikkusaruannet ning

finantsvandeaudiitor raamatupidamise aastaaruannet koos ülejäänud osaga ettevõtja

tegevusaruandest, tooks endaga kaasa dubleerivaid tegevusi kontrolli läbiviivatele isikutele,

kuna ka eraldi kestlikkusaruande kontrollimiseks on vajalik teada ettevõtjat ja tema toimimist

laiemalt. Kuna Eestis ei ole IASP-i kutset, siis kaaluti ainsa võimaliku alternatiivina EMAS

tõendaja kutse IASP-ina aktsepteerimist.

5

Seaduseelnõusse on lisatud üksikud direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisega mitteseotud

väikesed tehnilised muudatused ning muudatused, mille rakendamisega ei kaasne olulist

õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Menetlusökonoomikast lähtuvalt ei koostatud

kahte eraldi eelnõu ning seetõttu ei ole ka eelnõu sellele osale eraldi väljatöötamiskavatsust

koostatud.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisega kaasnevaid mõjusid

on analüüsitud nii Euroopa Liidu põhiselt direktiivi menetlemise kui ka nimetatud direktiivi

Eesti õigusesse ülevõtmise menetluse käigus. Ülevõtmise ajakava on pingeline, selle

ülevõtmise tähtpäev on 2024. aasta 6. juuli.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1 Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli tegemise

põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõu kohaselt kehtestatakse suurettevõtjale, börsil noteeritud väikestele ja keskmise

suurusega ettevõtjatele (edaspidi ka VKE) ning suurte kontsernide emaettevõtjatele kohustus

lisada enda tegevusaruandele eraldiseisva alajaotisena kestlikkusaruanne, mis annab ülevaate

äriühingust raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja

ühingujuhtimise valdkondades. Nimetatud kohustuse kehtestamine tuleneb otseselt

roheleppest, mis on EL-i uus majanduskasvu strateegia.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse

riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Nimetatust tuleneb

parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte, mis nõuab, et demokraatlikus riigis peab

olulised küsimused otsustama seadusandja. Eelnõu parlamendireservatsiooni järgimiseks tuleb

see Riigikogu poolthäälteenamusega vastu võtta (PS § 65 p 1), välja kuulutada (PS § 107 lg 1)

ja avaldada (PS § 3 lg 2, § 108).

3.1.1. Riive legitiimne eesmärk

PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need

piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega

kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks

proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Eelnõu eesmärgiks on võtta üle Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, millega kehtestatakse nõuded

kestlikkusaruande koostamiseks ja avaldamiseks ettevõtja majandusaasta aruande

tegevusaruande koosseisus ning sätestatakse nõuded ja pädevused nimetatud aruande

audiitorkontrolli läbiviimiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464 on

otseselt seotud roheleppega, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks nüüdisaegse

ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole

enam kasvuhoonegaaside netoheidet. Samuti on roheleppe eesmärk kaitsta, säilitada ja

suurendada EL-i looduskapitali. Roheleppe eesmärgiks on lahutada majanduskasv

ressursikasutusest ning aidata kaasa eesmärgile ehitada üles inimeste hüvanguks toimiv

majandus, tugevdada EL-i sotsiaalset turumajandust ja aidata tagada, et see on tulevikuks

valmis ning loob stabiilsust, töökohti, majanduskasvu ja kestlikke investeeringuid.

6

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (ELT L 243, 09.07.2021, lk 1–17)

muudetakse kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärk EL-is 2050. aastaks õiguslikult siduvaks.

Lisaks kohustub Euroopa Komisjon oma 20. mai 2020. a teatises „ELi elurikkuse strateegia

aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ tagama, et 2050. aastaks on maailma

ökosüsteemid taastatud, vastupanuvõimelised ja piisavalt kaitstud. Selle strateegia eesmärk on

suunata Euroopa elurikkus 2030. aastaks taastumise teele. Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2018.

a teatises pealkirjaga „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ on sätestatud

meetmed järgmiste eesmärkide saavutamiseks: suunata kapitalivood ümber kestlikesse

investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv, hallata finantsriske, mis tulenevad

kliimamuutustest, loodusvarade vähenemisest, keskkonna halvenemisest ja sotsiaalsetest

probleemidest.

Ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et eelnõuga hõlmatud ettevõtjate ring

koostaks asjakohast, võrreldavat ja usaldusväärset kestlikkusaruannet ning teeks selle teabe

kasutajatele kättesaadavaks. Kestlikkusteave võimaldab investoritel paremini mõista

kestlikkusaspektidega seotud riske oma investeeringute jaoks ning nende investeeringute mõju

inimestele ja keskkonnale. Usaldusväärne kestlikkusteave on vajalik ka sotsiaaldialoogide

pidamiseks. Valitsusvälised organisatsioonid saavad kestlikkusteabele tuginedes mõjutada

ettevõtjaid minimeerima ettevõtlusest tulenevat mõju inimestele ja keskkonnale. Koos

majandusaasta aruandega avalikustatud kestlikkusteavet saaksid kasutada ka muud

sidusrühmad eelkõige selleks, et edendada võrreldavust turusektorite vahel ja nende sees.

Ettevõtjate äripartnerid saavad tugineda kestlikkusteabele, et mõista kestlikkusega seotud riske

ja mõju enda väärtusahelate ulatuses ning vajadusel asjakohaseid meetmeid rakendada.

Poliitikakujundajad ja riigiasutused saavad sellist teavet kasutada eelkõige koondandmetena, et

jälgida keskkonna- ja sotsiaalseid suundumusi ning aidata seeläbi kaasa keskkonnaalasele

arvepidamisele. Seni on kestlikkusteabest huvitatud isikud pidanud ostma kestlikkusteavet

erinevatelt andmepakkujatelt, kes koguvad teavet eri allikatest, sealhulgas äriühingute avalikest

aruannetest.

Elu- ja looduskeskkonna kaitse ning loodusvarade ja loodusressursside kaitse on PS-s

väljendatud väärtus. PS kommenteeritud väljaandes8 on osundatud keskkonnaküsimuste

suurele tähendusele ning loodusvarade ja -ressursside säästliku kasutamise tähtsusele riigi

korraldamisel, sealhulgas õiguslikule reguleerimisele. PS § 5 kommentaaride kohaselt on riigil

kohustus kujundada looduskeskkonna säästlikku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav

õiguslik režiim. Paratamatult kaasneb sellega isikute õiguste piiramine keskkonnakaitse

vajadustest lähtudes. Samas kuulub looduskeskkonna säästmine põhikohustuste hulka (§ 53).

Nii võivad PS §-dest 5 ja 53 tulenevad keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused

õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§

32) riiveid (nt RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p-d 63–64). Kuna § 5 näol on tegemist üldise

sisuga keskkonnaalase printsiibiga, on terminit „loodusvarad ja -ressursid“ võimalik laiendada

kõikidele keskkonnakaitseõiguse esemeks olevatele keskkonna põhilistele elementidele, nagu

õhk, vesi, pinnas, floora ja fauna ning nende koostoime. Sätte eseme lai määratlemine on

kooskõlas nüüdisaegse keskkonnaõiguse arusaamaga, mille kohaselt on efektiivne keskkonnast

kui terviklikust süsteemist lähtuv keskkonnakaitse, mida rõhutatakse ka seaduses (KeÜS § 8).

8 https://pohiseadus.ee/sisu/3474

7

Eelnõuga kehtestatav regulatsioon võimaldab täita roheleppest tulenevaid eesmärke. Seega on

riive eesmärk kooskõlas PS §-dega 5 ja 53. Põhiõiguse riivel on legitiimne eesmärk, kuna ei ole

mõistlik leida end olukorrast, kus majandus ei toimi inimeste hüvanguks ning sotsiaalne

turumajandus ei ole tulevikuks valmis ega loo stabiilsust, töökohti, majanduskasvu ega

kestlikke investeeringuid. Seega on mõistlik sellist olukorda ennetada minimeerimaks

hilisemate täiendavate ja ulatuslikumate riivete kohaldamise vajadust ning tagamaks stabiilne,

kestlik ja kaasav majandussüsteem.

3.1.2 Riive

PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega. Seadus võib sätestada selle

õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS § 31 teine lause annab seadusandjale vabaduse

reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. PS § 31

kommentaaride kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust põhjusest

(RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). Arusaadavalt muudab kestlikkusaruande koostamise ja

selle kontrollimise kohustus ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks võrreldes

kehtiva õigusliku raamistikuga. Samas tooks regulatsiooni puudumine kaasa märkimisväärsed

negatiivsed tagajärjed. Investorid ei saaks investeerimisotsuseid langetades arvestada

kestlikkusega seotud riskidega ning mitme sellise investeerimisotsuse koosmõjul võib tekkida

finantsstabiilsust ohustavaid süsteemseid riske (eriti kliima osas). Usaldusväärse

kestlikkusteabe puudumine pärsib investorite võimalusi suunata rahalisi vahendeid just

sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega tegelevatesse ettevõtjatesse. Rahaliste vahendite

suunamine sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme süvendavatesse ettevõtjatesse ja

majandustegevustesse kahjustaks roheleppe ja kestlikku majanduskasvu eesmärke.

Valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite võimalused pidada tulemuslikke

sotsiaaldialooge ja seeläbi mõjutada ettevõtjaid minimeerima ettevõtlusest tulenevat mõju

inimestele ja keskkonnale on usaldusväärse kestlikkusteabeta oluliselt piiratumad. See

omakorda vähendab inimeste usaldust ettevõtjate vastu, mis ahelreaktsioonina avaldab

negatiivset mõju sotsiaalse turumajanduse tõhusale toimimisele ning kaasaegse ressursitõhusa

ja konkurentsivõimelise majanduse arenemisele. Seega on PS §-ga 31 kaitstava

ettevõtlusvabaduse riive põhjendused mõistlikud ja kaalukad ning riive vajalikkus tuleneb

avalikust huvist.

3.1.3 Riive sobivus

Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa

legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõuga kehtestatav kestlikkusaruande koostamine ja

avalikustamine võimaldab saadava kestlikkusteabe põhjal luua toimiv keskkonnasäästlik

majandussüsteem, suurendada seeläbi kestlikke investeeringuid ja võidelda rohepesu vastu.

Olukord, kus ettevõtjad esitavad kestlikkusteavet, mis on vajalik keskkonnasäästliku

majandussüsteemi arendamiseks, võimaldab suurendada kestlikke investeeringuid ja võidelda

rohepesu vastu. Kestlikkusteave võimaldab kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja

olulist mõju inimestele ja keskkonnale ning kestlikkusaspektide olulist mõju ettevõtja arengule,

tulemustele ja seisundile. Seeläbi saab hoida ära inimtegevuse tagajärjel kliima ja keskkonna

jätkuva kahjustamise. Selleks, et ettevõtjate poolt esitatav kestlikkusteave oleks

eesmärgipäraselt kasutatav, peab see olema usaldusväärne, võrreldav, piisav ja asjakohane.

Seetõttu tuleb aruandekohustuslikel ettevõtjatel koostada kestlikkusaruanne vastavalt

8

standardile ning see peab olema vandeaudiitori poolt kontrollitud. Kuna eesmärgipäraselt

kasutatava kestlikkusteabe esitamine aitab kaasa kestliku majandussüsteemi loomisele, on

tegemist sobiva meetmega.

3.1.4 Riive vajalikkus

Kestlikkusteave võimaldab ettevõtjal langetada teadlikke otsuseid, mis toetavad ettevõtja

kestlikumaks muutumist. Selleks peab iga ettevõtja hindama konkreetselt tema jaoks olulisi

mõjusid, riske ja võimalusi kestlikkusega seonduvatel teemadel. Mõistmaks, kus ettevõtja oma

tegevusega kestlikuks saamise teekonnal asub ning kuhu ta planeerib jõuda, on vaja

kestlikkusteabe abil seda mõõta. Kestlikkusaruande põhjal on võimalik hinnata ettevõtja

tegevuse mõju keskkonnale, sotsiaalsele heaolule ja majanduslikule kestlikkusele. See annab

ülevaate kuidas ettevõtja suudab tasakaalustada nende kolme aspektiga seotud väljakutseid ning

kuidas nende tegevus mõjutab ühiskonda laiemalt. Sellist kestlikkusteavet omab vaid ettevõtja.

Kuna teavet saab küsida vaid teabevaldajalt, siis ei ole teist sama efektiivset meedet, mis

koormaks ettevõtjat vähem, kuid aitaks seaduseelnõu eesmärki sama efektiivselt saavutada.

Keskkonnasäästlikku ja ressursitõhusat majandussüsteemi saab luua vaid kestlikkusteabe

olemasolul. Usaldusväärsele ja piisavale kestlikkusteabele tuginemine võimaldab langetada

roheleppe eesmärke täitvaid ja toetavaid otsuseid. Kestlikkusteabe puudumine halvab

langetatavate otsuste tagajärgede prognoosimise võimet. Seega on seaduseelnõu kestliku

majandussüsteemi loomise legitiimse eesmärgi suhtes vajalik.

3.1.5 Riive mõõdukus

Kestlikkusteabe esitamise mõõdukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ettevõtlusvabadusse

sekkumise ulatust ja intensiivsust ning nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise

majandusega ühiskonna loomise tähtsust.

Suurettevõtja, kes on AudS §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv

bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, esitab juba alates 2016. aastast enda arengust,

tulemustest, seisundist ja tegevuse mõjust ülevaate saamiseks tegevusaruandes vajalikus

ulatuses informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning

inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate

küsimuste kohta. Kuna avalik huvi ja vajadus kestlikkusteabe järele üha kasvab, siis laiendati

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 kestlikkusteabe esitamise

kohustust täiendavatele ettevõtjate kategooriatele. Siiski ei hõlmata kestlikkusaruande

kohustusega kõiki ettevõtjaid, vaid ainult suurettevõtjat ning väikeettevõtjat ja keskmise

suurusega ettevõtjat, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku

huvi üksus, samuti kindlaksmääratud kriteeriumitele vastavat kolmandate riikide ettevõtjat.

Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjate kriteeriumi määratlemisel on võetud

arvesse ettevõtja, sealhulgas tema väärtusahela, keskkonnaalast mõju ja sellega kaasnevat

vastutust. Selleks, et esitatav kestlikkusteave oleks ühetaoline, võrreldav ja teeniks selle

esitamise eesmärki, tuleb kestlikkusaruanne koostada vastavalt väljatöötatud standardile.

Kestlikkusaruande koostamine vastavalt standardile, mis sisuliselt väljendab roheleppe

eesmärkidest tulenevat konsensust kestlikkusteabe sisu osas, optimeerib kestlikkusaruande

koostamise kulusid ja halduskoormust aruandeid esitava ettevõtja jaoks. Kestlikkusaruandes

9

esitatav kestlikkusteave on vältimatult vajalik kestlikule majandussüsteemile üleminekuks.

Arvestades asjaolusid, et kestlikkusaruande esitamise kohustus kohaldub arvuliselt väga

väikesele osale kõikidest ettevõtjatest ning et esitatav teave omab olulist väärtust kogu

ühiskonna jaoks, kaalub kestlikkusaruande esitamise eesmärk üles asjaomaste ettevõtjate

ettevõtlusvabaduse riivest tingitud halduskoormuse ja rahalise kulu.

Ettevõtlusvabaduse riive hõlmab ka kestlikkusaruandele audiitorkontrolli teostamise kohustust,

mis samuti toob endaga kaasa ettevõtjale täiendava rahalise kulu. Kestlikkusaruande

audiitorkontroll on vajalik selleks, et tagada kestlikkusteabe usaldusväärsus ning vältida

rohepesu. Kestlikkusvandeaudiitor osutab kindlustandvat audiitorteenust, mille objektiks on nii

möödunud perioodi kohta kui ka tulevikku suunatud teavet sisaldav kestlikkusaruanne. Esmalt

kohaldatakse kestlikkusaruandele piiratud kindlust andvat töövõttu (ulatuselt sarnaneb

raamatupidamise aastaaruande ülevaatusele) ning auditi kohaldamise võimalikkus ja vajalikkus

otsustatakse hiljem Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud sellekohase analüüsi põhjal. Selline

järkjärguline lähenemisviis tõstab ettevõtjate kulusid kestlikkuaruande audiitorkontrolli

teostamise kohustuse täitmiseks järkjärgult, kuna kestlikkusaruande audiitorkontroll piisavat

kindlust andva töövõtu alusel on kulukam kui kestlikkusaruande audiitorkontroll piiratud

kindlust andva töövõtu alusel. Seega on kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise kulu ja

kestlikkusteabe usaldusväärsuse tagamise eesmärgi vahel mõistlik suhe.

Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjale kestlikkusaruande esitamise ja sellele

audiitorkontrolli teostamise kohustuse panemine teenib avalikku huvi. Kestlikule

majandussüsteemile üleminekust võidavad kõik ühiskonnaliikmed, mistõttu on tegemist olulise

eesmärgiga. Nimetatud eesmärgi nimel väikesele osale ettevõtjate koguarvust

kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse panemise vahel

on mõistlik proportsioon, mistõttu saab riivet pidada mõõdukaks.

3.2 Eelnõu sisu analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist:

§ 1. Raamatupidamise seaduse muutmine;

§ 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine;

§ 3. Väärtpaberituru seaduse muutmine;

§ 4. Seaduse jõustumine.

§ 1. Raamatupidamise seaduse muudatused

Paragrahvi 1 punkt 1 – § 3 punktis 9 asendatud tekstiosaga tuuakse seadusesse väike- ja

keskmise suurusega ettevõtja nimetuse tähistamiseks lühend „VKE“, mis on laialdaselt levinud

erialalises igapäevases keelekasutuses.

Paragrahvi 1 punkt 2 – § 3 punktidega 91–93 sätestatakse kestlikkusaruande koostamisel

rakendatavad standardid ja esitatakse nende definitsioonid. Kestlikkusaruande koostamisel

kasutatavad standardid töötab välja ja kehtestab Euroopa Komisjon. Kestlikkusaruandluse

standardid saavad olema ühtseks aluseks kestlikkusaruandes esitatava asjakohase ja piisava

teabe andmisel ning seeläbi väheneks märkimisväärselt ühekordsete teabenõuete hulk.

Paragrahvi 1 punkt 3 – § 3 punktidega 14–17 kaasajastatakse eri suurusega ettevõtjate (mikro,

väike, keskmine ja suur) kategooriate lävendid. Muudetavad lävendid võetakse üle Euroopa

10

Komisjoni delegeeritud direktiivist (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning

suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 muudatuste kohaselt on kestlikkusaruandluse kohustuse

tekkimine ja ulatus sõltuv ettevõtte suuruskategooriast. Eelnõu üheks eesmärgiks on hoida

uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena. Seetõttu on otstarbekas

kehtestada uued lävendid nimetatud direktiivi kohaselt võimalikult kõrgeimal tasemel. Lisaks,

nimetatud direktiivist mittetingitud muudatusena, ei piirdu ettevõtja suuruskategooria määratlus

edaspidi väid äriühingutega, vaid sellega on hõlmatud kõik raamatupidamiskohustuslased

sõltumata nende juriidilisest vormist. See võimaldab RPS § 15 lõikes 21 sätestatud lühendatud

aastaaruande esitamise võimalust, samuti teisi mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud

soodustusi, kohaldada edaspidi ka mittetulundusühingutele, korteriühistutele ja teistele

juriidilistele isikutele.

Paragrahvi 1 punkt 4 – § 13 lõikes 2 asendatakse termin „majandusaasta alguskuupäeva“

kohasema terminiga „bilansipäev“. Muudatus on ajendatud asjaolust, et majandusaasta puhul

kasutatakse raamatupidamise sõnavaras terminit bilansipäev, mis tähendab majandusaasta lõpu

kuupäeva ning aruandeperioodi muudatus on sageli tingitud bilansipäeva muutuse soovist (st

millise hetke seisuga koostatakse majandusaasta aruanne), mitte aruandeperioodi

alguskuupäeva muutmise soovist.

Paragrahvi 1 punkt 5 – tegemist on normitehnilise muudatusega. Paragrahvi 141 lõikest 3

jäetakse välja tekstiosa, mis viitab 01.01.2018 kehtetuks tunnistatud sättele.

Paragrahvi 1 punkt 6 – paragrahvi 18 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks, kuna ettevõtja

suuruskategooriate kaasajastamise järgselt kaob vajadus kehtestatud erisuse järele.

Paragrahvi 1 punkt 7 – § 21 lõike 4 muudatus on normitehniline, viidatava normi sisu jääb

samaks, kuid muudatus tuleneb § 24 muutmisest.

Paragrahvi 1 punkt 8 – paragrahvi 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks, kuna ettevõtjate

suuruskategooriate kaasajastamise järgselt kaob vajadus kehtestatud erisuse järele.

Paragrahvi 1 punkt 9 – kehtestatakse § 24 uus sõnastus, kuna olemasolevate sätete loetelu ei

saa uute, ülaindeksiga sätetega täiendada, ilma et see muudaks sätete loogilist järjestust, mis

peab toetama lõigetes 7 ja 8 eraldi rõhutatud ’ühekordse esitamise’ printsiipi, see tähendab

tegevusaruande eelnevate osanõuete täitmisel (näit kestlikkusaruandes) juba avaldatud sisu ei

pea hilisemate osanõuete täitmisel enam üle kordama.

Lõige 1 sätestab tegevusaruande üldise sisu ja eesmärgi ning selles osas muudatusi ei ole. Seni

lõikes 1 sisaldunud teine lause viiakse üle § 24 uude lõikesse 7. Nimetatud lause kohaselt peab

tegevusaruanne sisaldama teavet raamatupidamiskohustuslase poolt välisriigis registreeritud

filiaalide kohta. See nõue jääb kehtima, kuid kuulub loogiliselt tegevusaruande sisu sätestava

lõike koosseisu.

Lõikes 2 sätestatakse äriühingust raamatupidamiskohustuslaste ring, kellele kohaldub

kestlikkusaruande esitamise kohustus ning kestlikkusaruande sisu ja asukoht. Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 üldeesmärk on, et kõik suurettevõtjad,

seahulgas need, kelle väärtpaberid ei ole Euroopa Liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud

ja VKE-d (välja arvatud mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele Euroopa

Liidu reguleeritud turul, esitaksid kestlikkusaruande. Seetõttu sätestatakse lõikes 2

11

kestlikkusaruande esitamise kohustus äriühingust suurettevõtjale ning audiitortegevuse seaduse

§ 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksuseks olevale äriühingust VKE-le (välja

arvatud mikroettevõtjatele). Kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464

kohaselt tuleb kestlikkusteave esitada tegevusaruande selgelt tuvastatavas eraldi jaos, siis

sätestatakse lõikes 2 sellekohane regulatsioon. Tegemist ei ole uudse lähenemisega, kuna ka

kehtivas RPS-is on tegevusaruandel eraldiseisev alajaotis ühingujuhtimise aruande näol. Lõikes

2 sätestatakse ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev

kestlikkusaruande sisu, milleks on ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest

keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades.

Lõikes 3 sätestatakse standardid, millest tuleb kestlikkusaruande koostamisel lähtuda.

Kestlikkusaruande koostamise ühtne alus kestlikkusaruandluse standardite näol tagab

asjakohase ja piisava kestlikkusteabe andmise ning vähendab märkimisväärselt ühekordseid

teabenõudeid. Seetõttu sätestatakse, et kõik suurettevõtjad peavad kestlikkusaruande

koostamisel lähtuma Euroopa kestlikkusaruandluse standardist ning eelnõus nimetatud

aruandekohustuslikud VKE-d Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist.

Lõikes 4 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev

VKE kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastus juhul, kui ta kuulub

konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama

konsolideerimisgrupi audiitorkontrollitud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa

kestlikkusaruandluse standardile, Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või

üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Selline vabastus on ette nähtud vaid juhul,

kui tütarettevõtjaks olev VKE on hõlmatud enda emaettevõtja konsolideeritud

tegevusaruandega, mis sisaldab eelpool nimetatud standardite kohast kestlikkusteavet ning

sellist vabastust kohaldatakse ka juhul, kui kontserni tasandil aruandeid esitav emaettevõtja on

kolmandas riigis asuv ettevõtja, kes esitab kestlikkusteavet kooskõlas samaväärsete

kestlikkusaruandluse standarditega.

Lõikes 5 sätestatakse loetelu teabest, mida lõike 4 kohaselt kestlikkusaruande koostamisest

vabastatud raamatupidamiskohustuslane oma tegevusaruandes peab avaldama tagamaks

kestlikkusteabe hõlpsa kättesaadavuse kõikidele isikutele ja kindlustamaks läbipaistvus selles

osas, milline vabastatud tütarettevõtja emaettevõtja esitab aruande kontserni tasandil.

Nimetatud põhjustel kohustub lõike 4 kohaselt kestlikkusaruande koostamise kohustusest

vabastatud raamatupidamiskohustuslane avaldama oma tegevusaruandes lisaks teabele

kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastamise kohta ka konsolideerimisgrupi

kestlikkusaruande koostaja ärinime ja registrisse kantud asukoha ning konsolideerimisgrupi

kestlikkusaruande veebilehe aadressi.

Lõikes 6 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev

erandlik olukord kestlikkusaruandes raamatupidamiskohuslase oodatava arengu või

läbirääkimisjärgus olevate küsimuste avalikustamata jätmise võimaluse kohta. See on võimalik

vaid juhul, kui avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist

raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ning

kui avalikustamine oluliselt kahjustaks tegevjuhtkonna põhjendatud arvamuse kohaselt

raamatupidamiskohustuslase äripositsiooni.

Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse tegevusaruande muude sisunõuete loetelu, mis on olulises osas

analoogne varasemalt sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatuga. Kummagi lõike avalause

rõhutab ühekordse esitamise printsiipi, mille kohaselt tegevusaruande eelnevate osanõuete

täitmisel (näiteks kestlikkusaruandes) ei tule juba avaldatud sisu hilisemate osanõuete täitmisel

12

enam üle korrata. Lisaks tuuakse lõikesse 7 üle varasemalt sama paragrahvi avalõikes olnud

nõue ettevõtja poolt välisriigis avatud filiaalidest ülevaate andmise osas, mis omakorda on osa

ettevõtja kui terviku organisatsioonistruktuurist. Samuti on nimetatud lõigetes sätestatud

sellised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad lisanõuded, mis

ei ole ülevõetavad otseviitega Euroopa kestlikkusaruandluse standardile (ESRS). Lõike 8

punktides 6 ja 7 sätestatakse nimetatud direktiivi artiklites 19 ja 20 sätestatud nõuded teabe

esitamiseks ettevõtte olulisemate immateriaalsete ressursside ja mitmekesisuspoliitika kohta.

Lõigete 9 ja 10 muudatus tuleneb § 24 kui terviku muutmisest ning sätestatakse kehtiva RPS-i

§ 24 lõigetes 4 ja 5 sisalduv regulatsioon.

Paragrahvi 1 punkt 10 – kehtestatakse § 25 uus pealkiri ja tekst. Lisaks direktiivi ülevõtmise

vajadusele parandatakse siin ka mõned aastaaruannete esitamise ja nende digiallkirjastamise

protsessiga tekkinud praktilised probleemid. Eelkõige korrastatakse § 25 tekst ajalise järjestuse

aspektist lähtuvalt, kuna majandusaasta aruande heakskiitmine saab toimuda pärast selle

vorminõuetekohast koostamist.

Lõikes 1 sätestatakse majandusaasta aruande eesti keeles ja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis koostamise kohustus. Kehtivas RPS-is (§ 15 lõige 5) on sätestatud vaid

raamatupidamise aastaaruande eesti keeles koostamise kohustus. Selguse huvides ning seoses

kestlikkusaruande lisandumisega tegevusaruandesse laiendatakse seda nõuet majandusaasta

aruandele tervikuna. Samuti pannakse äriühingust suurettevõtjale ja avaliku huvi üksusele

majandusaasta aruande vormistamisel täiendavad nõuded, mis on sätestatud komisjoni

delegeeritud määruses (EL) 2018/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse

kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.05.2019, lk 1–792), ja

määruses (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik

ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43). Nimetatud

määrusega kohustatakse äriühingust suurettevõtjat ja avaliku huvi üksust esitama

majandusaasta aruannet elektroonilises XHTML aruandlusvormingus, mis on kindlaks

määratud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/815. Praktikas tähendab kõnealune

muudatus seda, et kui seni oli noteeritud ettevõtetel olnud kohustus esitada XHTML vormingus

aastaaruanne vaid börsile, siis tulevikus peab seda samas vormingus saama esitada ka

äriregistrile.

Lõikes 2 täpsustatakse majandusaasta aruande koostamise ja heakskiitmise protseduuri ning

eelkõige RPS-i ja äriseadustiku vahelist tööjaotust selle määratlemisel, see tähendab, et kui

RPSis sätestatakse reeglid majandusaasta aruande koostamise kohta, siis reeglid selle

dokumendi (koos vandeaudiitori aruande ja muude kohalduvate dokumentidega) kinnitamise,

allkirjastamise ja äriregistrile esitamise kohta tulenevad äriseadustikust ja valdkonna eest

vastutava ministri määrusest, milleks eelnõu koostamise ajal on justiitsministri 28. detsembri

2005. a määrus nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“. Lõikes 2 säilitatakse ka kehtivas

RPS-is sisalduv tegevjuhtkonna kinnitus majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsuse ja

täielikkuse kohta. See on ökonoomne ja otstarbekas ettevõtjale ning selle muutmiseks puudub

vajadus.

Lõikes 3 sätestatakse õigusnorm, mille sisu kattub suures ulatuses kehtiva RPS § 25 lõigetes 2

ja 3 sätestatuga. Välja jäetakse vaid ebavajalik viide füüsilisest isikust ettevõtjale.

Lõikes 4 sätestatakse tingimus, mille kohaselt ei lisata majandusaasta aruandele e-allkirja kui

majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande

13

kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Muudatuse eesmärk on võimaldada

majandusaasta allkirjastamisel e-äriregistris soovi korral vältida digiallkirjastatud

dokumendikonteinerite loomist, ehk teisisõnu võimaldada samasuguse esitusrežiimi

kasutamist, nagu on Eestis seni rakendatud näiteks maksudeklaratsioonide esitamisel e-

maksuametis.

Paragrahvi 1 punkt 11 –§ 31 lõikes 2 jääb viite sisu samaks, kuid muudatus tuleneb § 24

tervikuna muutmisest.

Paragrahvi 1 punkt 12 – § 31 lõike 4 muudatusega sätestatakse isikute ring, kellele Eestis

kohaldatakse konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust tulenevalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) artiklist 29a. Kuna RPS § 28 lõige 2 tagab, et RPS §-is

24 sätestatud kestlikkusaruande reeglid kehtivad ka konsolideeritud kestlikkusaruande suhtes,

siis ei ole vaja neid siin täiendavalt üle korrata. Samas, tulenevalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) nõuetest ei kattu konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisest

vabastatud ettevõtjate ring ja konsolideeritud finantsaruannete koostamisest vabastatud

ettevõtjate ring omavahel – börsil noteeritud suurettevõtjad ei vabane kestlikkusaruande

esitamise kohustusest ka siis, kui nad kuuluvad ise suuremasse kontserni, mille emaettevõtja

neid hõlmava konsolideeritud kestlikkusaruande juba esitab. Seetõttu ei laiene konsolideeritud

kestlikkusaruandlusele RPS § 29 sätestatud erandid.

Paragrahvi 1 punkt 13 – § 31 lõiked 5 ja 6, mis sätestasid mõningaid konsolideerimisgrupi

konsolideeritud aruande koostamise ja esitamise reegleid, tunnistatakse kehtetuks, kuna

kestlikkusaruande koostamise ja kehtestamise kohustuse järgselt ei ole need enam vajalikud.

Nimetatud sätted on seotud § 31 lõike 4 kehtiva sõnastusega ja tulenevad Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivis (EL) 2013/34 kestlikkusaruande kehtestamisega asendatud nõuetest.

Paragrahvi 1 punkt 14 – § 31 lõigetega 7–10 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad reeglid kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi

lõpliku emaettevõtja Euroopa Liidus asuva tütarettevõtja ja filiaali kestlikkusaruande ning selle

audiitorkontrolli tulemuste esitamiseks. Euroopa Liidu territooriumil olulisel määral

tegutsevate kolmandate riikide ettevõtjate hõlmamine nimetatud kohustusega on vajalik

seetõttu, et ka kolmandate riikide ettevõtjad vastutaksid oma mõju eest inimestele ja

keskkonnale ning et kõigil Euroopa Liidu siseturul tegutsevatel ettevõtjatel oleksid võrdsed

võimalused. Seetõttu sätestatakse lõikes 7 kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi

tütarettevõtja ja filiaali kohustus avaldada lõpliku emaettevõtja poolt vastavalt Euroopa

kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele

koostatud kestlikkusaruanne ning täpsustakse, et sellist kohustust ei kohaldata mikroettevõtjale.

Lõikega 8 kohustatakse tütarettevõtjat ja filiaali koostama ja avalikustama kestlikkusaruannet

juhul, kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile nende

nõudmisel kestlikkusaruande koostamiseks nõutud teavet vaatamata asjaolule, et nad on teinud

kõik endast oleneva vajaliku teabe saamiseks. Sellisel juhul kohustuvad tütarettevõtja ja filiaal

koostama ja avaldama kestlikkusaruande, mis sisaldab kogu tema valduses olevat teavet, ning

tegema kestlikkusaruandes sellekohase märke. Ka olukorras, kus kolmandas riigis asutatud

emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile kestlikkusaruande audiitorkontrolli arvamust,

kohustub tütarettevõtja või filiaal tegema kestlikkusaruandes sellekohase märke.

Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse isikute ring, kellele kohaldatakse eelmises kahes lõikes sätestatud

kohustusi. Isikute ringi määramisel on lähtutud proportsionaalsusest ja esitatavate kohustuste

täidetavusest. Seetõttu pannakse kõnealune kohustus vaid äriühingust suurettevõtjale, avaliku

14

huvi üksusele audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 tähenduses ja filiaalile juhul, kui nende

konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal oli

üle 150 000 000 euro. Lisaks kohaldatakse filiaalile nimetatud kohustust üksnes juhul, kui tema

eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 40 000 000 euro ja kui konsolideerimisgrupis ei ole

muud tütarettevõtjat, kellele see kohustus kohaldub.

Paragrahvi 1 punkt 15 – §-s 311 asendatava viite sisu jääb samaks ning tegemist on vaid

normitehnilise muudatusega, mis tuleneb § 24 tervikuna muutmisest.

Paragrahvi 1 punkt 16 – § 452 lõikes 1 tehakse normitehniline muudatus ja jäetakse välja

tekstiosa „teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud

finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid

78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19),“. Tegemist on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 täieliku nimetusega ja selle avaldamismärkega

ning see esitatakse RPS § 3 punktis 91, kuna selles sättes viidatakse nimetatud direktiivile

esimest korda.

Paragrahvi 1 punkt 17 – lisatavas §-s 613 esitatakse rakendussätetena konsolideerimisgrupi

erisused kestlikkusaruande koostamisel ja avaldamisel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivist nr 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga. Lõikega 1 antakse ühele

konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtjale, kelle käive liikmesriikides oli

vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim ning kelle

konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võimalus koostada

konsolideeritud kestlikkusaruanne liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses

aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril. Lõikes 2 sätestatakse

sellises kestlikkusaruandes avalikustatava teabe sisu, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 165, lk 13), artiklist 8. Sisuliselt tuleb

sellises kestlikkusaruandes esitada teave selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on ettevõtja

tegevus seotud keskkonnasäästliku majandustegevusega. Lõikes 3 täpsustatakse asjaolu, mille

kohaselt tuleb selline kestlikkusaruanne koostada ja avaldada vastavalt Euroopa

kestlikkusaruandluse standardile. Lõikega 4 sätestatakse olukord, kus juhul, kui

konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest vabastatud tütarettevõtja,

kelle kõik aktsiad või osad kuuluvad ühte konsolideerimisgruppi, mille lepinguriigis

registreeritud konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama

konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande, koostab konsolideeritud

kestlikkusaruande, käsitletakse seda konsolideerimisgrupi aruandena. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt koostatud kestlikkusaruanne loetakse

vastavaks üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele.

Paragrahvi 1 punkt 18 –– § 62 lõigetes 17–22 sätestatakse ettevõtja kategooria

kindlaksmääramise suuruskriteeriumite kohaldamise aeg ning kestlikkusaruande esitamise

kohustuse tekkimise ajalised reeglid eri tüüpi ettevõtjatele. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivist 2022/2464 tulenevate üleminekusätetega. Lõike 17 kohaselt kohaldatakse

ettevõtja kategooria kindlaks määramise suuruskriteeriumeid 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem

algavate majandusaastate kohta.

Lõike 18 kohaselt kohaldatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust äriühingust

suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud

15

avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui

viissada, aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Lõike 19 kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande koostamise kohustust äriühingust

suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2025. aasta 1.

jaanuaril või hiljem.

Lõike 20 kohaselt kohaldatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust aruandekohustuslikule

VKE-le, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus,

aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Kestlikkusaruande

esitamise kohustust ei kohaldata VKE-le, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud

avaliku huvi üksus, enne 2028. aasta 1. jaanuaril algavate majandusaastate kohta juhul, kui ta

esitab tegevusaruandes kestlikkusaruande esitamata jätmise põhjenduse.

Lõike 21 kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust kaptiivkindlustusandja9

ja kaptiivedasikindlustusandja10 ning väike ja mittekeeruka finantsinstitutsiooni, kes on

suurettevõtja või väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja ja audiitortegevuse seaduse §-

s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril

või hiljem.

Lõike 22 kohaselt kohaldatakse RPS § 31 lõigetes 7–10 sätestatud kolmandas riigis asutatud

konsolideerimisgrupi lõpliku emaettevõtja Euroopa Liidus asuva tütarettevõtja ja filiaali

kestlikkusaruande ning selle audiitorkontrolli tulemuste esitamiseks konsolideeritud

kestlikkusaruande esitamise kohustust kolmanda riigi äriühingust suurettevõtja ning

äriühingust väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, kes on audiitortegevuse seaduse §-

s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril

või hiljem. Kestlikkusaruande esitamise kohustuse tekkimise ajaliste piirangute sätestamine on

vajalik seetõttu, et arvestada ettevõtja suurusest lähtuvalt kestlikkusaruande esitamiseks

vajaliku piisava ettevalmistusajaga ja vahendite olemasoluga ning EL-is kujunenud keeruliste

majanduslike oludega.

Paragrahvi 1 punkt 19 – täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2022/2464.

§ 2. Audiitortegevuse seaduse muudatused

Paragrahvi 2 punkt 1 – kogu seaduse ulatuses asendatakse mõiste „avaliku sektori

vandeaudiitor“ mõistega „avaliku sektori finantsvandeaudiitor“. Muudatus tuleneb mõiste

„vandeaudiitor“ muutmisest ning asjaolust, et avaliku sektori vandeaudiitor ei vii läbi

kestlikkusaruande audiitorkontrolli. Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme nõue seondub

avaliku sektori raamatupidamise aastaaruandega.

Paragrahvi 2 punkt 2 – sätestatakse, et seaduses kasutatakse edaspidi sõna „vandeaudiitor“

kui räägitakse õigustest või kohustustest, mis rakenduvad nii finantsvandeaudiitorile kui ka

kestlikkusvandeaudiitorile. Muudatuse tingib vandeaudiitori mõiste muutumine.

9 Kaptiivkindlustusandja on kindlustusandja, kelles ei oma osalust teine kindlustusandja ega selle kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja ning kes võtab kindlustuslepingu alusel üle üksnes temas osalust omava ettevõtja või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja riske. 10 Kaptiivedasikindlustusandja on edasikindlustusandja, kelles ei oma osalust teine kindlustusandja ega selle kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja ning kes võtab edasikindlustuslepingu alusel üle üksnes temas osalust omava ettevõtja või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja riske.

16

Paragrahvi 2 punkt 3 – §-s 3 defineeritakse finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori

terminid läbi kindlustandva audiitorteenuse objekti. Finantsvandeaudiitori kindlustandva

audiitorteenuse objektiks on möödunud perioodide rahandusinformatsioon.

Kestlikkusvandeaudiitori kindlustandva audiitorteenuse objektiks on kestlikkusaruanneError!

Bookmark not defined.. Siiani hõlmas kohustuslik audiitorkontroll raamatupidamise aastaaruannet

ning teatud info vastavuse nõudeid tegevusaruandes. Vandeaudiitori finantsarvestuse suunitlust

ei olnud varasemalt vajalik välja tuua. Lisanduva kestlikkusaruande audiitorkontrolli

eesmärgiks on aidata tagada kestlikkusaruande andmete õigsus ja kohasus ning finants- ja

kestlikkusteabe ühendatavus ja sidusus.

Paragrahvi 2 punkt 4 – laiendatakse kolmanda riigi vandeaudiitori pädevust ka kolmandas

riigis registreeritud äriühingu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditile ja

ülevaatusele.

Paragrahvi 2 punktid 5–7 – sätestatakse kutseeksami korraldamisel ja vastuvõtmisel

eksamineeritavalt võetava kutseksamitasu maksimaalse suuruse ühtlustatud määr summas 400

eurot raamatupidamise, kestlikkusarvestuse ja vandeaudiitori eriosade sooritamise eest.

Kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmise maksimaalseid tasusid muudeti viimati 2017. aastal.

Audiitortegevuse järelevalvenõukogu kutseeksamitasu kehtestajana ei ole seni rakendanud

maksimaalset tasu ning kutseeksamitasu on olnud viimasel kuuel aastal 525 eurot

(raamatupidamise eriosa eest 250 eurot ja vandeaudiitori eriosa eest 275 eurot).

Kutseeksamitasu katab kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmisega kaasnevaid kulusid,

millest suurima osa moodustab eksamikomisjoni liikmetele makstav palgatasu. Muudatusega

loome võimaluse ajakohastada kutseeksami tasu. Kestlikkusarvestuse eriosa puhul on tegu uue

eriosaga ning kuigi see koosneb vaid kahest eksamimoodulist, on siiski tegemist uue eksamiosa

loomisega, mis toob endaga kaasa ka täiendava ressursivajaduse.

Paragrahvi 2 punkt 8 – § 19 lõikes 1 sätestatud kutseeksami jagude loetelu täiendatakse

kestlikkusarvestuse eriosaga. Seni kohustus vandeaudiitori kutse taotleja sooritama arvestusala

eksperdi kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa. Kutseeksami raamatupidamise

eriosa sooritamisega kontrollitakse eksaminandi teadmisi ja oskusi finantsarvestuse ja

aruandluse alal. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa tegemisega kontrollitakse vandeaudiitori

kutse taotleja teadmisi ja oskusi audiitorkontrolli alal. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa tuleb

sooritada nii finantsvandeaudiitori kui kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlejal.

Kestlikkusaruande kontrolli kohustusega lisandub kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa

sooritamise kohustus neile eksaminantidele, kes taotlevad kestlikkusvandeaudiitori kutset.

Kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamisega kontrollitakse, kas eksaminandil on

vajalikul tasemel teoreetilised teadmised valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruande

kontrollimiseks ning kas ta on suuteline neid teadmisi praktikas rakendama.

Paragrahvi 2 punktid 9 ja 10 – § 20 lõiget 2 täiendatakse kestlikkusvandeaudiitori

eksamieelse praktiseerimise kohustusega vandeaudiitori juhendamisel kindlaksmääratud

kestusega aja jooksul. Finantsvandeaudiitori kutse taotlejale jääb endiselt kehtima eksamieelne

kolmeaastane kohustuslik praktiseerimine lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori

juhendamisel. Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja kohustub nimetatud kolmeaastasest

praktiseerimise perioodist vähemalt kaheksa kuud praktiseerima kestlikkusaruande

audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis

tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva kohustusega, mille eesmärgiks on tagada

kestlikkusvandeaudiitori suutlikkus rakendada praktikas enda teoreetilisi teadmisi

17

valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruande audiitorkontrolliks. Sellise kohustuse

kehtestamisega tagatakse finants- ja kestlikkusvandeaudiitorile ühetaoliste nõuete

kohaldumine. Seaduseelnõus on ette nähtud üleminekusäte vandeaudiitorile, kellele on antud

Eestis vandeaudiitori kutse enne 2024. aasta 1. jaanuari, isikule, kelle vandeaudiitori kutset on

tunnustatud enne 2024. aasta 1. jaanuari ja isikule, kes 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on

esitanud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami sooritamiseks. Nimetatud isikute ringile ei

kohaldata kestlikkusaruande audiitorkontrolli teenuse osutamise korral kestlikkusaruande

audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamise kaheksakuulise perioodi

praktiseerimise nõuet, kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise nõuet ega kutse

samaväärseks tunnustamiseks sobivustesti sooritamise nõuet. Siiski kohustatakse

vandeaudiitorit, kellele on antud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari,

kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks täiendama oma teadmisi ja

oskusi Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel enne

2026. aasta 1. jaanuari.

Paragrahvi 2 punkt 11 – muudatus tuleneb AudS § 19 lõike 1 täiendamisest punktiga 11, so

kutseeksami jagude loetellu kestlikkusarvestuse eriosa lisamisega. Kehtiva AudS-i kohaselt

Audiitorkogu koostab ja esitab Rahandusministeeriumile kutseeksami raamatupidamise ja

vandeaudiitori eriosa ning tunnustamise sobivustesti programmi. Muudatusega kohustatakse

Audiitorkogu koostama ja esitama Rahandusministeeriumile ka kutseeksami

kestlikkusarvestuse eriosa programmi, kuna kestlikkusarvestuse eriosa programmi erinev

käsitlemine raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosast on põhjendamatu ja ebavajalik, kuna

Audiitorkogu põhikirja kohaselt Audiitorkogu audiitortegevuse korraldamiseks loodud

kutseühendus.

Paragrahvi 2 punktid 12–14 – § 22 lõigetes 1 ja 2 täiendatakse arvestusala eksperdi

kutseeksami programmiga hõlmatavaid valdkondi ja teemasid. Lõikes 1 sätestatud valdkondade

hulka lisatakse kestlikkusarvestus ning lõikes 2 sätestatud teemade hulka lisatakse Euroopa

kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused, kestlikkusanalüüs, keskkonnaõigus ja

kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused. Nimetatud valdkondade

ja teemade lisamine, sealhulgas terminid „kestlikkusanalüüs“ ja „kestlikkusaspektidega seotud

hoolsuskohustuse täitmise menetlused“ tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist

(EL) 2022/2464.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464/EL kohaselt on

kestlikkusaspektidega hõlmatud keskkonna- ja sotsiaalsed ning inimõiguste ja ühingujuhtimise

tegurid. Hoolsuskohustuse täitmine on direktiivi 2022/24647EL selgitusmärkuse kohaselt

menetlus, mida ettevõtjad rakendavad oma tegevusega seotud oluliste tegelike ja võimalike

kahjulike mõjude kindlakstegemiseks, seiramiseks, ärahoidmiseks, leevendamiseks,

parandamiseks või lõpetamiseks ning milles määratakse kindlaks, kuidas ettevõtjad neid

kahjulikke mõjusid käsitlevad. Ettevõtja tegevusega seotud mõju hõlmab ettevõtja otseselt

põhjustatud mõju, samuti mõju, millele ettevõtja kaasa aitab, ja mõju, mis on ettevõtja

väärtusahelaga muul viisil seotud.

Hoolsuskohustuse täitmise menetlus hõlmab kogu ettevõtja väärtusahelat, kaasa arvatud tema

enda tegevust, tooteid ja teenuseid, ärisuhteid ja tarneahelaid. Seega mõistetakse termini

„kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“ all kestlikkusaspektide

osas eelmises lauses sätestatut.

Kestlikkusanalüüsi sisustamisel saab lähtuda finantsanalüüsi sisu analoogiast. Finantsanalüüs

tähendab ettevõtja, mõne tegevuse või projekti elujõulisuse, stabiilsuse ja kasumlikkuse

18

hindamist. Kestlikkusanalüüs hõlmab endas hinnangut kestlikkuse teemade osas, mis väliselt

mõjutavad ettevõtjat ja seda, kuidas ettevõtja mõjutab keskkonda ja inimesi (kahese olulisus

hindamine).

Paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse ühtlasi „hea raamatupidamistava“ kaasaegse

korrektse nimetusega „finantsaruandluse standard“.

Paragrahvi 2 punktid 15–17 – sätestatakse kutseeksami eriosad, mis tuleb finants- ja

kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemiseks sooritada. Finantsvandeaudiitor peab sooritama

raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosad ning kestlikkusvandeaudiitor kestlikkusarvestuse ja

vandeaudiitori eriosad. Samuti sätestatakse tingimus, mille kohaselt arvestatakse

finantsvandeaudiitori kutse taotlemisel sooritatud vandeaudiitori kutseeksami eriosa

sooritamist ka kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel ja vastupidi. Seega on tegemist isikule

soodsa tingimusega ning juba sooritatud vandeaudiitori eriosa ei pea täiendava kutse taotlemisel

uuesti sooritama. Kolmanda riigi või lepinguriigi vandeaudiitor peab kestlikkusvandeaudiitori

kvalifikatsiooni tunnustamiseks sooritama kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli käsitlevate

Eesti õigusaktide tundmise sobivustesti. Paragrahvi 24 lõikes 3 parandatakse keeleline

ebatäpsus vandeaudiitori kutse tunnustamise osas.

Paragrahvi 2 punkt 18 – § 26 tunnistatakse kehtetuks, kuna kutseeksami raamatupidamise ja

vandeaudiitori eriosa alamosad sätestatakse rahandusministri 15. juuli 2019. a määruses nr 35

„Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“.

Paragrahvi 2 punktid 19 ja 20 – sätestatakse kolmanda riigi vandeaudiitori audiitortegevuse

registris registreerimine, kui ta esitab vandeaudiitori aruande selle kolmanda riigi äriühingu

kestlikkusaruande kohta, kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti

reguleeritud väärtpaberiturul. Tegemist on seni kehtinud kolmanda riigi vandeaudiitori

registreerimise reegli laiendamisega kestlikkusaruande audiitorkontrollile. Samuti sätestatakse

kolmanda riigi vandeaudiitori registreerimiskohustuse täitmata jätmise tagajärg, milleks on

kolmanda riigi audiitori või audiitorettevõtja poolt koostatud raamatupidamise aastaaruande,

kestlikkusaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli aruande tühisus.

Paragrahvi 2 punktid 21 ja 22 – sätestatakse audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi

AJN) kohustus menetleda AudS § 32 lõikes 4 loetletud rikkumisi kutse äravõtmise

otsustamiseks eraldi finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori osas. Muudatus on

vajalik, kuna finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori audiitorkontrolliobjektid on

erinevad ning olulised rikkumised kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtus ei tähenda

automaatselt seda, et need rikkumised esinevad ka raamatupidamise aastaaruande töövõttudes.

Paragrahvi 32 lõikes 10 tehakse täpsustus, mille kohaselt toob vaid finantsvandeaudiitori kutse

äravõtmine endaga kaasa selle olemasolul ka avaliku sektori finantsvandeaudiitori kutsetaseme

äravõtmise. Kui vandeaudiitor omab mõlemat kutset ning soovib ühest neist loobuda, kohustub

ta tegema vastavasisulise avalduse, mille põhjal AJN otsustab kutse äravõtmise vastavalt AudS

§ 32 lõikele 1.

Paragrahvi 2 punkt 23 – sätestatakse täiendav täiendusõppe tundide määr vähemalt 40

akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul vandeaudiitorile, kes omab

samaaegselt nii finants- kui ka kestlikkusvandeaudiitori kutset. Kehtiva AudS-i kohaselt on

vandeaudiitor kohustatud osalema täiendusõppes 120 tunni ulatuses, mille ta peab täitma kolme

aasta jooksul ning millest pool (60 tundi) kohustub ta täitma hiljemalt teise aasta lõpuks.

Nimetatud kohustus jääb kehtima finantsvandeaudiitorile ka edaspidi ning seda laiendatakse ka

kestlikkusvandeaudiitorile. Juhul, kui vandeaudiitoril on nii kestlikkus- kui ka

19

finantsvandeaudiitori kutse, kohustub ta kolme aasta jooksul osalema täiendusõppes 160 tunni

ulatuses.

Paragrahvi 2 punktid 24–26 – § 46 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „üle võetud ja“,

kuna nimetatud rahvusvahelised standardid kehtestatakse Euroopa Komisjoni määrusega.

Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite hulka lisatakse rahvusvahelised kestlikkuskindluse

standardid (International Standard on Sustainability Assurance (ISSA 5000). Tegu on

loomisjärgus oleva rahvusvahelise standardiga kestlikkusaruannete kontrollimiseks. Nimetatud

standard põhineb kehtival rahvusvahelisel kindlustandvate teenuste standardil ISAE 3000.

Paragrahvi 46 lõike 3 punktis 5 nimetatud standardi nimetus sätestatakse mitmuses, kuna

tegemist on enam kui ühe standardiga. Lisatavad standardid sisaldavad kestlikkusaruannete

audiitorkontrolli läbiviimise reegleid.

Paragrahvi 2 punkt 27 – laiendatakse § 48 lõikes 3 toodud luba teabe avaldamiseks ka

ettevõtja sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli

läbiviivale vandeaudiitorile. Kui raamatupidamise aastaaruande kontrollimiseks sõlmib

ettevõtja kliendilepingu ühe audiitorettevõtjaga, siis kestlikkusaruande audiitorkontrolli

teostamiseks võib ettevõtja sõlmida lepingu ka teise audiitorettevõtjaga, kes osutab

kestlikkusaruande audiitorkontrolli teenust. Kui ühe audiitorettevõtja sees on majandusaasta

aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli teostamiseks teabe jagamine

võimalik, siis erinevate audiitorettevõtjate vahel ühe kliendi sama majandusaasta aruande

erinevate kontrollide puhul tulenevalt kutsesaladuse hoidmise kohustusest selline õigus

puudub. Muudatusega lubatakse avaldada teavet kliendi sama majandusaasta aruande koosseisu

kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli läbiviivale vandeaudiitorile ning sellises

olukorras nimetatud teabe avaldamist ei peeta ametisaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks.

Paragrahvi 2 punkt 28 – seadust täiendatakse §-ga 511, millega sätestatakse kestlikkusaruande

audiitorkontrolli sisu, objekt ja eesmärk. Kestlikkusaruande audiitorkontroll on kindlustandev

audiitorteenus ning AudS § 44 lõike 2 kohaselt liigitub see raamatupidamise aastaaruande auditi

ja ülevaatuse kõrval muu kindlustandva audiitorteenuse alla. Kestlikkusaruande

audiitorkontrolli tuleb teostada kooskõlas rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardiga (ISSA

5000). Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objektiks on kliendi poolt ESRS standardite

kohaselt koostatud kestlikkusaruandes sisalduv kestlikkusteave. Kestlikkusaruande

audiitorkontrolli eesmärgiks on võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori

aruandes avaldada ettenähtud kasutajale kokkuvõtet või arvamust. Kuna esialgu rakendub

kestlikkusaruande audiitorkontrollile piiratud kindlustunnet andev audiitorkontrolli kohustus,

siis sisaldub vandeaudiitori aruandes kokkuvõte. Kui Euroopa Komisjon otsustab, et

kestlikkusaruande põhjendatud kindlustunnet andva audiitorkontrolli teostamine on võimalik

ning kehtestab vastavad standardid, siis tuleb kestlikkusaruande audiitorkontrolli

vandeaudiitori aruandes avaldada arvamust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL)

2022/2464 kohaselt on eesmärk tagada raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande

sarnane kindlustase ning see saavutatakse kindlustaseme järkjärgulise tõstmisega. Järkjärguline

üleminek piiratud kindlustunnet andvalt audiitorkontrolli kohustuselt põhjendatud

kindlustunnet andvale audiitorkontrolli kohustusele võimaldab ka kestlikkusvandeaudiitorite ja

ettevõtete aruandlustavadel järkjärgult edasi areneda. Lisaks suurendab selline järkjärguline

lähenemisviis ettevõtjate kulusid järk-järgult, kuna kestlikkusaruande piiratud kindlustunnet

andva audiitorkontrolli töövõtt on soodsam kui põhjendatud kindlustunnet andva

audiitorkontrolli teostamine.

Paragrahvi 2 punktid 29–32 – tegemist on § 54 lõigetesse 1–4 tehtavate samasisuliste

muudatustega, millega lisatakse kõikides lõigetes sätestatud vandeaudiitori aruande aluseks

20

olevate töövõtutüüpide loetelusse auditi ja ülevaatuse kõrvale ka kestlikkusaruande

audiitorkontroll.

Paragrahvi 2 punktid 33–35 – § 55 täiendamisega lõikega 14 antakse võimalus valida

raamatupidamise aastaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks erinevad

audiitorühingud või vandeaudiitorid. See võimaldab raamatupidamise aastaaruannete ja

kestlikkusaruannete kontrollimisel laiemat valikut nii ettevõtjale kui ka audiitorühingutele.

Paragrahvi 55 lõike 2 punktist 4 välja jäetava tekstiosaga laiendatakse sätte kohaldumist

kliendilepingus ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse

vandeaudiitori aruande allkirjastajas kokku leppimisele. Samuti sätestatakse, et

konsolideerimisgrupi kindlustandva audiitorteenuse osutaja on konsolideerimisgrupi

audiitorettevõtja. Kui ettevõttel on nii raamatupidamise aastaaruande kui kestlikkusaruande

koostamise ja kontrollimise kohustus, siis on tal õigus sõlmida kliendileping kas ühe

audiitorettevõtjaga, kes viib läbi mõlemad töövõtud või kahe erineva audiitorettevõtjaga, kellest

üks kontrollib kestlikkusaruannet ning teine raamatupidamise aastaaruannet.

Paragrahvi 2 punktid 36 ja 37 – lõikes 2 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad vandeaudiitori kutsetegevuseks vajalike dokumentide

üleandmise reeglid konsolideerimisgrupi audiitorkontrolli raames ning nõutavad tegevused

olukorras, kus konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal pole võimalik konsolideerimisgrupi

konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjalt kutsetegevuseks vajalikke dokumente saada.

Regulatsioon eesmärk on anda konsolideerimisgrupi audiitorile õiguslik alus küsida

konsolideeritavate üksuste audiitorettevõtjatelt audiitorkontrolli tulemusena vormistatud

aruande aluseks olevaid dokumente selleks, et koostada ja esitada konsolideerimisgrupi

audiitorkontrolli aruanne. Nimetatud alusdokumente omamata ei ole konsolideerimisgrupi

audiitorettevõtjal võimalik sisulist arvamust avaldada.

Lõikes 22 sätestatakse konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja kohustused konsolideeritava

üksuse audiitorettevõtja audiitorkontrolli käigus tehtud töö osas ning tegevused olukorras, kus

konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjal ei ole võimalik talle pandud

kohustusi täita. Konsolideeritava üksuse audiitorettevõtja töö läbivaatamine ja hindamine,

samuti selle tegevuse dokumenteerimine on vajalik audiitorettevõtjale arvamuse

kujundamiseks ja selle avaldamiseks.

Lõikes 23 sätestatakse konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja kohustused konsolideeritava

üksuse aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele juurdepääsu osas ning

tegevused olukorras, kus konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik kolmandas

riigis aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele juurdepääsu saada. Seega

kohalduvad konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjale samad kohustused konsolideeritava

üksuse töö läbivaatamise ja hindamise osas ka olukorras, kus konsolideeritav üksus paikneb

kolmandas riigis.

Paragrahvi 2 punkt 38 – laiendatakse kehtivat piirangut audiitorettevõtjaga sõlmitud

kliendilepingu ülesütlemise osas ka kestlikkusarvestuse teemal erimeelsuse käsitlemisele ja

sätestatakse, et arvamuste lahknevus raamatupidamise, kestlikkusarvestuse või vandeaudiitori

tegevuse teemadel pole mõjuv põhjus kliendilepingu ülesütlemiseks.

Paragrahvi 2 punkt 39 – § 591 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse uue

lõikega, milles sätestatakse avaliku huvi üksuse kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga

tegeleva audiitorettevõtja ja vandeaudiitorite võrgustiku liikme keeld osutada lisateenuseid

kohustusliku audiitorkontrolliga avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale või tema

21

kontrollitavale ettevõtjale konkreetselt kindlaks määratud ajavahemikel. Tegemist on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste

kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni

otsus2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.05.2014, lk 77–112), tuleneva regulatsiooniga.

Paragrahvi 2 punkt 40 – täiendatakse seadust §-ga 592 ning sätestatakse avaliku huvi üksuse

kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegevale vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale kohustused

seoses kohustusliku audiitorkontrolliga avaliku huvi üksuse tegevust reguleerivate normide

rikkumise kahtlusega. Vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale pandavad kohustused tulenevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklist 7. Sättega kohustatakse

vandeaudiitorit ja audiitorettevõtjat teavitama avaliku huvi üksust tema raamatupidamise

aastaaruande audiitorkontrolli teostamise käigus avastatud võimalikust raamatupidamise

aastaaruannet reguleeriva õigusnormi rikkumisest ning paluma tal seda uurida ning rakendada

asjakohaseid meetmeid õigusnormi rikkumisega tegelemiseks ja nende kordumise vältimiseks.

Juhul kui auditeeritav avaliku huvi üksus võimalikku rikkumist ei uuri, kohustub vandeaudiitor

või audiitorühing teavitama asjakohaseid ametiasutusi (Finantsinspektsiooni jm), kelle

pädevusse tuvastatud võimaliku rikkumise uurimine kuulub. Nimetatud põhjusel asjaomase

ametiasutuse teavitamist ei käsitata vandeaudiitori kutsesaladuse hoidmise kohustuse

rikkumisena.

Paragrahvi 2 punkt 41 – muudetakse § 60 lõiget 3 ja sätestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja vastutus

kolmanda riigi vandeaudiitori läbiviidud konsolideeriva ja konsolideeritava üksuse aruande

audiitorkontrolli täiendavate dokumentide AJN-ile nõuetekohase esitamise eest.

Paragrahvi 2 punktid 42–52 – §-de 91 ja 92 muudatustega tõstetakse piirmäärasid

raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse läbiviimiseks. 2023. aasta

oktoobris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku muuta raamatupidamise direktiivis11 ettevõtete

suurust määratlevaid kriteeriume. Muudatuse põhjuseks on inflatsioon, mis viimase kümne

aastaga on Euroopa Liidus kasvanud 27,2 protsenti12. Sellest lähtuvalt suurendatakse kõikide

ettevõtete liikide (mikro-, väike-, keskmine- ja suurettevõte) piirmäärasid 25 protsendi võrra

ning see toob endaga kaasa vajaduse muuta samaväärselt ka raamatupidamise aastaaruande

audiitorkontrolli piirmäärasid.

Audiitorkontrolli kohustusega raamatupidamiskohustuslaste põhinäitajate suhet kõigi

raamatupidamiskohustuslaste kogunäitajatesse on seiratud alates 2016. aastast, mil nimetatud

piirmäärasid viimati oluliselt muudeti. Muutmisvajadus esineb olukorras, kus lähtekohaks olev

eesmärk – audiitorkontrolli kohustusega raamatupidamiskohustuslased hõlmavad

raamatupidamiskohustuslaste kogu müügitulust ja varadest ligikaudu 80 protsenti – ei ole

täidetud. Audiitorkontrolli kohustusega hõlmatakse väheseid raamatupidamiskohustuslasi, kuid

nende väheste mõju on oluline.

Audiitorkontrolli töövõttude arv on stabiliseerunud ligikaudu 8 000 juures, mis moodustab

ligikaudu neli protsenti Äriregistrile esitatud aruannetest. Samuti pole täheldatud auditeeritud

ettevõtete müügitulu, varade ja töötajate arvu protsendi muutust.

11 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/ea6b7b01-6cef-11ee-9220- 01aa75ed71a1/language-en 12 Allikas: Eurostat, all items, Harmonised index of consumer prices (HICP), monthly index - 2015 base 100, (online data code: PRC_HICP_MIDX).

22

Tabel 1 „Auditeeritud ettevõtete müügitulu, varade ja töötajate arvu protsendimäär aastatel

2017–2022“

Täheldatav on (eriti viimastel aastatel) auditi ja ülevaatuse suhte muutus läbi auditi kohustuse

kasvu, mis selgelt viitab audiitorkontrolli kohustuslaste tulude ja varade mahu kasvule. Ka

ettevõtted (nt on Rahandusministeeriumi poole teinud asjaomase pöördumise ettevõtjate nimel

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja vandeaudiitorid läbi Audiitorkogu on osutanud vajadusele

tõsta audiitorkontrolli piirmäärasid. See oleks ka esmaseks lahenduseks aastatel 2022–2023

audititurul toimunud muudatustele, kus samaaegselt lõpetasid tegevuse mitmed

audiitorettevõtjad ning uue vandeaudiitori leidmine osutus varasemaga võrreldes keerukamaks.

Võttes aluseks Euroopa Komisjoni poolt ettevõtete piirmäärade tõstmisel lähtutud 25 protsendi

suurust määra, muudetakse vastavalt ka raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse

piirmäärasid müügitulu või tulu ning varade osas. Muudatuse kohaselt on edaspidi

raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kes:

1.1 täidab kaks järgnevast kolmest tingimusest:

müügitulu või tulu 6 miljonit eurot (kehtiv 4 miljonit eurot);

varad 3 miljonit eurot (kehtiv 2 miljonit eurot);

keskmine töötajate arv 50 inimest (ei muudeta);

1.2 täidab ühe tingimuse kolmest järgnevast:

müügitulu või tulu 15 miljonit eurot (kehtiv 12 miljonit eurot);

varad 7,5 miljonit eurot (kehtiv 6 miljonit eurot);

keskmine töötajate arv 180 inimest (ei muudeta).

Muudatuse kohaselt on ülevaatus edaspidi kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kes:

1.1. täidab kaks järgnevast kolmest tingimusest:

müügitulu või tulu 2 miljonit eurot (kehtiv 1,6 miljonit eurot);

varad 1 miljon eurot (kehtiv kaheksasada tuhat eurot);

keskmine töötajate arv 24 inimest (ei muudeta).

1.2 täidab ühe tingimuse kolmest järgnevast tingimusest:

müügitulu või tulu 6 miljonit eurot (kehtiv 4,8 miljonit eurot);

varad 3 miljonit eurot (kehtiv 2,4 miljonit eurot);

keskmine töötajate arv 72 inimest (ei muudeta).

2017 2018 2019 2020 2021 2022

Töövõtte (tk) 8 321 7 802 7 629 7925 7741 7973

Audiitorkontrolliga

ühingute osakaal

kõigist ühingutest 5,37% 4,82% 4,36% 4,10% 4% 3,80%

Müügitulu 80% 80% 80% 78% 79% 80%

Varad 86% 87% 88% 88% 88% 88%

Töötajate arv 61% 61% 60% 59% 60% 59%

Auditi osakaal (va

PDF aruanded kuni

2019*) 58%* 57%* 57%* 61% 62% 64%

Ülevaatus (va PDF

aruanded kuni

2019*) 33%* 35%* 35%* 39% 38% 36%

23

Paragrahvi 91 lõikes 3 täpsustatakse selguse huvides aktsionäride arvu arvestamise ajalise

kriteeriumi ulatust ning sätestatakse, et raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik

igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri igal ajahetkel kogu majandusaasta

jooksul.

Paragrahvi 91 lõikega 4 muudetakse sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi kohustust

ja sätestatakse nimetatud auditi kohustus sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik

juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt

otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses ning kelle müügitulu või tulu või varad bilansipäeva

seisuga kokku ületavad 1 000 000 eurot. Muudatuse kohaselt ei lähtuta enam raamatupidamise

aastaaruande auditi kohustuse määramisel asjaoludest, kas sihtasutus on asutatud testamendi

alusel ning kas sihtasutuse audiitorkontrolli kohustus tuleneb tema põhikirjast või nõukogu

otsusest. Tegemist oli üle reguleerimisega ning puudub sisuline vajadus kohaldada

raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi nõuet ainuüksi nimetatud asjaoludest

lähtuvalt. Muudatusega antakse testaatorile edaspidi vabadus otsustada tema testamendi alusel

loodava sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi vajaduse üle. Ka sihtasutuse

põhikirjast või sihtasutuse nõukogu otsusest tuleneva raamatupidamise aastaaruande auditi

kohustuse sätestamiseks puudub sisuline vajadus, kuna vabatahtlikult kohaldatud

audiitorkontrolli kohustust saab sihtasutus soovi korral alati ise muuta ning seeläbi ka auditi

kohustusest vabaneda.

Paragrahvi 2 punkt 53 – §-ga 941 sätestatakse kestlikkusaruande ja konsolideeritud

kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus. Kestlikkusaruande ja konsolideeritud

kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivist (EL) 2022/2464, mille kohaselt aitab kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus

tagada kestlikkusinformatsiooni usaldusväärsuse ja seetõttu täita kestlikkusinformatsiooni

kasutajate vajadused.

Paragrahvi 2 punkt 54 –§ 95 lõike 3 muudatus on normitehniline ning tuleneb RPS § 24

muutmisest.

Paragrahvi 2 punktid 55 ja 56 – § 952 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja selles sätestatud

audiitorettevõtja nimetamise piiramise kokkulepe tühisust laiendatakse ka kestlikkusaruande

audiitorkontrollile. Lisatava lõikega 2 antakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega

suurettevõtja aktsionärile ja osanikule, kellele kuulub individuaalselt või ühiselt rohkem kui

viis protsenti hääleõigustest või viis protsenti suurettevõtte kapitalist, õigus esitada

üldkoosolekule põhjendatud ettepanek, mille kohaselt viib kestlikkusaruande audiitorkontrolli

läbi ja teeb vandeaudiitori aruande üldkoosolekule kättesaadavaks kestlikkusvandeaudiitor, kes

ei kuulu raamatupidamisaruande auditit või ülevaatust tegeva audiitorettevõtjaga samasse

audiitorettevõtjasse või võrgustikku. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184,

14.07.2007, lk 1), artiklist 6 tuleneva suurettevõtja kindlaksmääratud ulatuses hääleõigust

omava aktsionäri ja osaniku õigusega lisada üldkoosoleku päevakorda ülalnimetatud

kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise asjaolude kohta.

Paragrahvi 2 punktid 57–59 – § 98 lõike 1 muudatustega lisatakse auditikomitee ülesannete

hulka kohustus jälgida ja analüüsida lisaks rahandusinformatsiooni töötlemisele ka

kestlikkusinformatsiooni töötlemist, samuti jälgida ja analüüsida raamatupidamise

aastaaruandega seotud riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, mis peab edaspidi hõlmama ka

kestlikkusaruandega seonduvat, ning lisaks raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud

24

aruande audiitorkontrolli protsessile ja tulemustele ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli

protsessi ja tulemusi. Paragrahvi 98 lõike 2 muutmisega laiendatakse auditikomiteele pandud

ülevaate andmise kohustust. Kehtiva AudS-i kohaselt kohustub auditikomitee andma ülevaate

selle liikmed valinud organile või nimetanud isikule vaid raamatupidamise aastaaruande

kohustusliku auditi tulemustest. Muudatusega laiendatakse ülevaate andmise kohustust kogu

audiitorkontrollile, sealhulgas kestlikkusaruande audiitorkontrollile. Paragrahvi 98 lõike 32

lisamisega kohustatakse avaliku huvi üksuse auditikomiteed esitama AJN-ile andmed

auditikomiteede tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014 tuleneva kohustusega.

Paragrahvi 2 punkt 60 – § 106 lõike 4 muutmisega suurendatakse Audiitorkogu ettepanekul

vandeaudiitori liikmemaksu vahemikku. Vandeaudiitori liikmemaksu suurendamise põhjuseks

on kehtivas AudS-is sätestatud vandeaudiitori kutse asemel kahe kutse, so finantsvandeaudiitori

ja kestlikkusvandeaudiitori kutse kehtestamine. Muudatusega antakse Audiitorkogule õigus

vajadusel määrata eraldi liikmemaksud mõlema kutse osas tagamaks mõlemale kutsele vajalik

kutseorganisatsiooni tugi ja teenused.

Paragrahvi 2 punkt 61 – § 113 lõike 5 ja § 118 lõike 4 muudatustega pikendatakse

Audiitorkogu presidendi ja revisjonikomisjoni liikmete volituste kehtivuse perioodi seniselt

kolmelt aastalt kuni 42 kuuni. Muudatus, millega senise konkreetse volituste tähtaja asemel

määratakse volituste maksimaalne pikkus, võimaldab paindlikumalt planeerida Audiitorkogu

üldkoosolekuid. Kehtiva seaduse kohaselt on Audiitorkogu presidendi ja revisjonikomisjoni

liikme volituse pikkus kolm aastat, mistõttu peaks Audiitorkogu juhatus üldkoosoleku kokku

kutsuma tulenevalt nende volituste lõppemisest. Kui presidendi või revisjonikomisjoni

volitused lõpevad juulis, tuleks kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek, kuigi AudSi § 110

lõike 1 nõuete kohaselt peab juhatus korralise üldkoosoleku kokku kutsuma majandusaasta

lõpule järgneva nelja kuu jooksul ehk hiljemalt oktoobrikuu lõpus. Organite valimine korralisel

üldkoosolekul on otstarbekam ja vähem ressurssi nõudev. Samal põhjusel on kehtiva AudS §

114 lõikes 2 sätestatud Audiitorkogu juhatuse liikmete volituste maksimaalne tähtaeg 42 kuud.

Paragrahvi 2 punktid 62 ja 63 – § 124 lõike 1 punkti 21 muutmisega täiendatakse AJN-i

pädevust teha igakülgset koostööd Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteega (edaspidi

CEAOB). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 3 punkti 3

kolmanda lause kohaselt on AJN-l kohustus teha koostööd CEAOB-ga ja Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 20 osutatud pädevate asutustega, kui selline

lähenemine on seotud avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi ja kestlikkusaruandluse

audiitorkontrolliga. Kehtivas AudS-is sätestatud AJN-i ja CEAOB vahelise koostöö ulatus on

kitsam kui nimetatud direktiivis sätestatud, mistõttu täiendatakse AudS § 124 lõike 1 punkti 21

AJN ülesandega teha igakülgset koostööd ka CEAOB-ga. Paragrahvi 124 lõikesse 1 punktide

32 ja 33 lisamisega antakse AJN-ile pädevus vaidlustada kliendilepingu ülesütlemine kohtus

ning seirata audiitorkontrolli teenuse osutamise turul valitsevat kvaliteeti ja konkurentsi

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 27. Tegemist on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga.

Paragrahvi 2 punkt 64 – § 137 lisatava punktiga 31 täiendatakse kvaliteedikontrolli teostamise

käigus hinnatavaid näitajaid audiitorkontrolli tasu suurusega. Tegemist on Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga.

Paragrahvi 2 punkt 65 – § 138 lõike 3 muutmisega täiendatakse AJN-i töörühma liikmele

esitatavaid nõudeid. Seni on AJN-i töörühma liikmed teostanud järelevalvet vaid

raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli töövõttude osas, mistõttu on nende teadmiste

25

ja oskuste fookuses olnud finantsarvestus. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõttude osas

järelevalve teostamiseks on AJN-i töörühma liikmel vajalik omandada teadmised ja oskused

kestlikkusarvestuse ja -aruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas. Seetõttu sätestatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kvaliteedikontrolli teostamiseks AJN-

i töörühma liikmele kohustus läbida kvaliteedikontrollialane erikoolitus ning omada asjakohast

kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja kestlikkusaruandluse või muude

kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas. Muudatusega jäetakse kvaliteedikontrolli alal

erikoolituse läbiviimise korraldamise kohustus vaid AJN-le, kuna sama kohustuse mitmele

isikule panemine ei ole otstarbekas.

Paragrahvi 2 punkt 66 – § 153 lõike 2 muutmisega sätestatakse audiitortegevuse registri

pidamine elektrooniliselt. Sättest jäetakse välja isikute loetelu, kelle kohta registrit peetakse,

kuna ka AudS § 152 lõige 1 sisaldab samasisulist regulatsiooni. Seetõttu ei ole sama õigusnormi

kordamine AudS § 153 lõikes 3 enam vajalik.

Paragrahvi 2 punktid 67–69 – § 158 lõikes 1 ei seota majandusaastat enam Audiitorkogu

majandusaastaga. Kuigi enamik audiitortegevuse seaduse aruandluskohustustest on seotud

Audiitorkogu majandusaastaga, siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014

kohaselt tuleb läbipaistvusaruanne esitada audiitorettevõtja majandusaasta kohta. Samuti

muudetakse lõikes 1 sätestatud läbipaistvusaruande esitamise tähtaega ning muudatuse kohaselt

tuleb läbipaistvusaruanne edaspidi esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

537/2014 artikli 13 lõikes 1 sätestatud tähtajal, so nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Lõikes 2 sätestatud muudatuse kohaselt ei sätestata läbipaistvusaruande perioodi enam

kuupäeva ega kuu täpsusega, vaid see seotakse edaspidi audiitorettevõtja majandusaastaga.

Paragrahvi 2 punkt 70 – seadust täiendatakse §-ga 1853, mille lõigetega 1–3 sätestatakse

kestlikkusaruande audiitorkontrolli kutsealase pädevuse omandamise erisused, lõikega 4

kvaliteedikontrolli töörühma liikme erisused, lõigetega 5–6 kutsetegevuse standardi

kohaldamine ning lõikega 7 piiratud kindlustandva audiitorkontrolli teostamise ajaline

kriteerium. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiivist 2022/2464 tulenevate

reeglitega. Lõikega 1 vabastatakse vandeaudiitorid, kes on saanud vandeaudiitori kutse või

kelle kutset on tunnustatud enne 2024. aasta 1. jaanuari, kestlikkusvandeaudiitori kutse

saamiseks ning kestlikkusaruande audiitorkontrolli läbiviimiseks kestlikkuse valdkonnaga

seonduvast praktiseerimise ja kutseeksami sooritamise kohustusest.

Lõike 2 kohaselt ei kohaldata isikule, kes on hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks esitanud

dokumendid vandeaudiitori kutseeksami tegemiseks ja saanud vandeaudiitori kutse enne 2026.

aasta 1. jaanuari, kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks kestlikkuse

valdkonnaga seonduva praktiseerimise kohustust ega eksamikohustust.

Lõike 3 kohaselt kohustuvad kõik isikud, kes on saanud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta

1.jaanuari ning soovivad osutada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenust,

täiendama enda teadmisi ja oskusi Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle

audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. aasta 1. jaanuari.

Lõikes 4 sätestatakse kvaliteedikontrolli töörühma liikme pädevuse omandamise erisused kuni

2025. aasta 31. detsembrini. Muudatusega võimaldatakse kvaliteedikontrolli töörühma liikmel

kontrollida kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtte eelneva asjakohase kogemuseta.

Kvaliteedikontrolli töörühma liikmele kohaldatakse kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruande

audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas asjakohase kogemuse

omamise nõuet alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

26

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et kuni rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardi kehtestamiseni

rakendatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamisel AudS § 46 lõike 3

punktis 3 toodud standardeid ning kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamisel siseriiklikult

kinnitatud kindlust andvaid standardeid, menetlusi või nõudeid seni, kuni Euroopa Komisjon ei

ole kinnitanud sama valdkonda hõlmavat kindlust andvat standardit. Samuti sätestatakse lõikes

6 AJN-ile kohustus saata Euroopa Komisjonile teavet oma kindlustandvate standardite,

menetluste ja nõuete kohta vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist.

Lõikes 7 sätestatakse kestlikkusaruandele ja konsolideeritud kestlikkusaruandele piiratud

kindlustandva audiitorkontrolli teostamine kuni Euroopa Komisjoni määrusega

kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni.

Paragrahvi 2 punkt 71 – seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2464/EL tehtud muudatuste kohta.

§ 3. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Paragrahvi 3 punkt 1 – § 18410 lõikes 4 täpsustatakse, et majandusaasta aruande osaks olevale

raamatupidamise aastaaruandele kohaldatakse auditi kohustust ja tegevusaruande osaks olevale

kestlikkusaruandele kohaldatakse audiitorkontrolli, mis hõlmab nii auditit kui ülevaatust,

kohustust. Seega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464

kehtestamisest lisatakse lõikesse 4 kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus. Nimetatud

kohustuse kehtestamine toetab roheleppes sätestatud eesmärkide täitmist

Paragrahvi 3 punkt 2 – § 18410 lõikes 6 sätestatakse, et tegevusaruanne peab olema koostatud

vastavalt RPS §-le 24 ja konsolideeritud tegevusaruanne vastavalt RPS §-le 31 ning need

peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, artikli 8

lõike 4 kohaselt vastu võetud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega. Tegemist on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisest tuleneva kohustusega.

Paragrahvi 3 punkt 3 – § 18410 täiendatakse emitendi tegevuse eest vastutavate isikute

kohustusega deklareerida ja kinnitada, et kestlikkusaruanne on koostatud vastavalt

raamatupidamise seaduse § 24 lõikele 3 ja on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktiga.

Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisest tuleneva

kohustusega.

Paragrahvi 3 punkt 4 – tegemist on normitehnilise muudatusega. Paragrahvi 230 lõike 1

punktist 13 jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 täispika viite

andmed „millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43)“. Nimetatud tekstiosa sätestatakse

VPTS § 18410 lõikes 5.

Paragrahvi 3 punkt 5 – seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2464/EL tehtud muudatuste kohta.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu arusaadavuse tagamiseks lisatakse RPS-i terminid „Euroopa kestlikkusaruandluse

standard“, „Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard“ ja „üldtunnustatud

27

kestlikkusaruandluse standardid“. Tulenevalt kestlikkusaruandele audiitorkontrolli

kohaldamisest ning asjaolust, et see eeldab teistsugust pädevust kui vandeaudiitori kutse

saamiseks seni on sätestatud, võetakse kasutusele terminid „finantsvandeaudiitor“ ja

kestlikkusvandeaudiitor“. Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise

kohustuse sätestamiseks võetakse kasutusele terminid „kestlikkusanalüüs“ ja

„kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“, mis tulenevad Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle 14. detsembril 2022. a vastu võetud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv 2022/2464 (CSRD – ingl Corporate Sustainability Reporting Directive),

millega sätestatakse nõuded seoses äriühingute kestlikkusaruandluse koostamise,

avalikustamise ja audiitorkontrolliga. Nimetatud direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 6. juuli 2024.

Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

6. Seaduse mõjud

Kestlikkusaruande koostamise ja esitamise regulatsiooni muudatuste sihtrühma kuuluvad

kestlikkusaruande esitamise kohustusega raamatupidamiskohustuslasest ettevõtjad, samuti

audiitorettevõtjad. Kestlikkusaruande esitamise kohustus kohaldub suurettevõtjale ning

väikeettevõtjale ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike

1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus (välja arvatud börsil noteeritud mikroettevõtjad).

Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega, muudeti

raamatupidamise direktiivis ettevõtjate suurust määratlevaid kriteeriume. Nimetatud

kriteeriumid võetakse eelnõuga üle RPSi ning neist kriteeriumeist lähtuvalt kohaldub

kestlikkusaruande nõue Eestis kokku kolmesajale ettevõtjale ja konsolideerimisgrupile. Nende

hulgas on 2023. aasta lõpu seisuga alla kümne väikese ja keskmise suurusega börsiettevõtjat.

Ettevõtjatel, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille kohta koostatakse konsolideeritud

kestlikkusaruanne, ei ole kohustust koostada eraldi kestlikkusaruannet. Sellistest ettevõtjatest

ligikaudu kolmandik planeerib kasutada konsolideerimise erandit. Konsolideerimise erandi

kasutamise õigusega ettevõtjate arvu arvesse võttes on kestlikkusaruande koostajate ja esitajate

sihtrühma suurus kokku ligikaudu 200.

Praktikas mõjutab kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise kohustus ka

aruandekohustuslike ettevõtjate väärtusahelasse kuuluvaid sihtrühmi – nii hankijaid kui

tarbijaid, kuid seda iga aruandekohustusliku ettevõtja riskide ja mõjude hinnangust tulenevat

olulisust arvesse võttes. Aruandekohustuslasest ettevõtja võib kasutada väärtusahelasse

kuuluvalt sihtrühmalt otseste andmete küsimise asemel valdkonna statistilisi näitajaid, kui need

eksisteerivad, kuid täielikult oluliste sihtrühmade kaasamisest loobumine ei ole kooskõlas

loodavate reeglitega. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata nende väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjate arvu, kes eelnõu kohaselt kohustuvad esitama kestlikkusteavet ka enda

väärtusahela kohta.

Raamatupidamise aastaaruande piirmäärade muudatuse sihtrühmaks on ettevõtjad, sealhulgas

audiitorettevõtjad ja vandeaudiitorid. Asjassepuutuvaid ettevõtjaid, kes vastavad AudS §-de 91

ja 92 tingimustele ja kellele on seetõttu kohustuslik raamatupidamise aastaaruande audit või

ülevaatus, on Eestis ligikaudu 8000. Nende ettevõtjate majanduskäive moodustab ligikaudu 80

protsenti kogu majanduskäibest, nad omavad ligikaudu 88 protsenti kõigi ettevõtjate varadest

28

ning annavad tööd ligikaudu 60 protsendile töötajatest. 2023. aasta lõpu seisuga on Eestis 337

vandeaudiitorit ning vandeaudiitori kutse antakse aastas keskmiselt 10–15 isikule.

Vandeaudiitorid tegutsevad audiitorettevõtja kaudu, keda 2023. aasta lõpu seisuga on 116.

Seaduseelnõul puudub otsene ja kaudne mõju haridusele, kultuurile ja spordile, riigi

valitsemisele, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule, kuna

eelnõuga ei muudeta nimetatud valdkondi reguleerivaid sätteid ega põhimõtteid.

Kestlikkusaruande koostamisega ei kaasne isikuandmete töötlemise vajadust.

Kestlikkusaruande koostamisel peab ettevõtja enda tarbeks hindama muuhulgas kas tarbijate ja

lõppkasutajate isikuandmed on tema teenust või toodet kasutades kaitstud. Hinnang hõlmab

vaid neid tarbijaid ja lõppkasutajaid, kellele ta avaldab olulist mõju kas vahetult ise või enda

väärtusahela kaudu. Sellise hinnangu andmine ei eelda konkreetsete isikuandmete töötlemist,

vaid ettevõtja pakutava toote või teenuse ja nende edasimüüjate poolt rakendatavate

isikuandmete kaitse meetmete analüüsimist ja nende meetmete tõhususe tuvastamist.

6.1 Muudatuse sotsiaalne mõju

Sihtrühm: Sotsiaalse mõju sihtrühmaks on kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja, tema

väärtusahelasse kuuluvad töötajad, tema mõjutatud kogukonnad ning tema pakutava teenuse

või toote tarbijad ja lõppkasutajad.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamisega kaasnev

sotsiaalne mõju avaldub kestlikku ja ressursitõhusa ühiskonna kujunemises, ühiskonnas

valitsevas suurenenud usalduses, ettevõtja kestlikkust halvavate riskide vähenemises ja kulude

kokkuhoius (tarneahela tõrgeteta toimimisest tulenev kokkuhoid, keskkonnanõuete

rikkumisega kaasnevate kulude kokkuhoid jm), samuti aruandekohustuslike kestlikke

ettevõtjate paremas juurdepääsus investeeringutele ja nende kaubamärgi väärtuse tõusus.

Ühiskonna poolt oodatavate väärtuste, eetika ja sotsiaalse vastutuse osas läbipaistvad ettevõtjad

omavad positiivsemat avalikku mainet.

Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise kohustuse kehtestamise sotsiaalse mõju ulatus

on väike, kuna kestlikkusaruande kohustus hakkab eelnõu kohaselt kohalduma vaid ligikaudu

300 raamatupidamiskohustuslasele. Neist hinnanguliselt kolmandik hakkab kasutama

konsolideerimisgrupile kohaldatavat erandit, mistõttu on eeldatav kestlikkusaruande esitajate

arv ligikaudu 200. 2022. aasta oktoobrikuu seisuga oli Eestis majandusaasta aruande esitanud

ettevõtjaid kokku ligikaudu 256 00013. 2022. aasta lõpu seisuga oli äriregistris registreeritud

ettevõtjaid ligikaudu 294 000.

Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine aitab tõsta läbipaistvust ühiskonnas ning

seeläbi võrrelda aruandekohustusliku ettevõtja esitatud väärtuste ja eesmärkide reaalse

tegevusega kooskõlas olemist. See omakorda mõjutab positiivses suunas usalduse kasvu

tendentsi ühiskonnas. Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine tagab ühiskonna

liikmete parema informeerituse, mida nad vajavad teadlike otsuste tegemiseks ja oma huvide

kaitsmiseks. Hästi informeeritud ühiskonna liikmed saavad kestlikkuse juurutamise eesmärgil

tulemuslikumalt osaleda ühiskonnaelus ja ühiskondlikes aruteludes. Kestlikkusaruandes

esitatav teave aitab tuvastada nii ettevõtjas eneses kui ka tema väärtusahelas sotsiaalse

ebavõrdsuse (nt nais- ja meestöötajate palgaerinevuse protsenti jms) ja diskrimineerimise

esinemist (nt töötajate töölevõtmisel ja edutamisel esineda võivat diskrimineerimist) ning

13 Äriregistri andmed 2023. aasta oktoobri seisuga

29

seeläbi tõsta teadlikkust, algatada arutelusid ja teha jõupingutusi süsteemsete sotsiaalsete

probleemide lahendamiseks ja vajadusel vastutuse kohaldamise mõjutamiseks. Kuna

kestlikkusaruandes tuleb esitada teavet töösuhte, töö tingimuste, tööohutuse, võrdse kohtlemise,

inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse osas ulatuses, milles sellel on ettevõtja hinnangul

oluline mõju või risk, aitab see mõista ettevõtja mõju oma töötajatele. Seetõttu saavad töötajad

enda õigusi paremini kaitsta. Teave ettevõtja väärtusahelas olevate töötajate kohta toob välja

kitsaskohad õiglase palga, töötingimuste, inimõiguste järgimise ja korruptsiooni osas.

Kestlikkusaruandele tuginedes saavad ka ettevõtjad ise analüüsida enda tegevust ja vajadusel

teha muudatusi juhtimiskvaliteedis, sotsiaalsete probleemide tuvastamisel töötada välja

lahendusi ning seeläbi tõsta enda mainet ja saavutada atraktiivsus investorite jaoks. Kõik need

asjaolud nii eraldi kui ka ühiselt mõjutavad ettevõtte väärtust. Iga ettevõtja jaoks on

kestlikkusaruande esitamisega kaasneva sotsiaalse mõju ulatus erinev sõltuvalt valdkonnast või

olukorrast. Kestlikkuasaruande koostamise ja esitamisega kaasneva positiivse sotsiaalse mõju

saavutamist nii ettevõtja kui ka ühiskonna jaoks aitab täita kestlikkusaruande audiitorkontrolli

kohustus.

Kestlikkusaruande kohustuse rakendamisega kaasnev kaudne positiivne sotsiaalne mõju on

eelkõige käitumuslik. Nii ettevõtja ise kui ka ühiskonna huvitatud liikmed saavad

kestlikkusteabe kaudu parema informeerituse ettevõtja tegevusega kaasnevatest riskidest. See

omakorda aitab ettevõtjal tuvastatud riske paremini ohjata ja asjakohaseid meetmeid rakendada.

Kuna kestlikkusarunne on üksnes riskide tuvastamise ja asjakohaste meetmete väljaselgitamise

vahendiks, sõltub kaudse sotsiaalse positiivse mõju avaldumine sellest, milliseid meetmeid

ettevõtja reaalselt enda tegevuses rakendab. Näiteks võib see mõju olla otseselt seotud asjaoluga

kas ettevõtja rakendab vajalikke meetmeid maandamaks tuvastatud riskid töötajate heaolu ja

tarbijate vajaduste osas. Positiivne sotsiaalne mõju võib avalduda muuhulgas ka ettevõtja poolt

pakutavate toodete või osutatavate teenuste kvaliteedi, hinna, kättesaadavuse, usaldusväärsuse,

klienditeeninduse, keskkonna- ja kasutajasõbralikkuse osas vajalike reaalsete meetmete

rakendamise tulemusena.

Suurem läbipaistvus sotsiaalküsimustes võib avaldada ka ülemaailmset mõju nii

rahvusvaheliste suhete, kaubanduse kui ka koostöö osas.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid

kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja selle audiitorkontrolli kohustuse kohaldamisega ei

kaasne.

6.2 Muudatuse majanduslik mõju

Muudatuse majanduslikku mõju hinnatakse eraldi kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja

sellele audiitorkontrolli teostamise ning raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli

piirmäärade muutmise osas.

6.2.1 Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise

majanduslik mõju

Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise

kohustusega kaasneva majandusliku mõju sihtrühma kuuluvad ettevõtjad, kellele hakkab

kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus. 2022. aasta oktoobrikuu

seisuga oli Eestis majandusaasta aruande esitanud ettevõtjaid kokku ligikaudu 256 000, kellele

ligikaudu 300 ettevõtjale (ehk 1,2 protsendile ettevõtjate koguarvust) hakkab eelnõu kohaselt

30

kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus. Võttes arvesse konsolideeritud

kestlikkusaruande esitamise erandi kasutajate arvu, kuulub kestlikkusaruande koostajate ja

esitajate sihtrühma vaid ligukaudu 200 ettevõtjat (ehk 0.8 protsenti Eestis registreeritud

ettevõtjate koguarvust). Seega on ettevõtjate arv, keda seaduseelnõu muudatusest tulenev

aruandluskohustus puudutab, väike.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasneva

mõju ulatus on keskmine. Kestlikkusaruande näol on tegemist uue aruande liigiga ning

varasemaga võrreldes on selle esmakordne koostamine aruandekohustuslike ettevõtjate jaoks

täiendav kohustus. Siiski ka kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjatel kohustus koostada

raamatupidamise aastaaruannet ja tegevusaruannet, mistõttu ei ole aruande koostamine

iseenesest uut liiki kohustus. Kuna kestlikkusaruanne saab olema tegevusaruande eraldiseisev

alajaotis, siis seisneb muudatus kehtiva aruandekohustuse täiendamises uue alajaotisega

kestlikkusteabe näol, millega eeldatavalt ei kaasne ettevõtjatele arvestatavaid

kohanemisraskusi. Kehtiva RPS-i kohaselt kohustub ka praegu suurettevõtja, kes on AudS §-s

13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500,

esitama tegevusaruandes vajalikus ulatuses informatsiooni oma tegevusega kaasnevate

keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja

korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta. Ka olukorras, kus kestlikkusaruande

esitamise kohustus on kehtestatud vaid kindlaksmääratud kriteeriumitele vastavatele

suurettevõtjatele, on ettevõtjaid ja sihtasutusi, kes esitavad juba praegu kestlikkusteavet

vabatahtlikult.

Kestlikkusaruannet esitatakse kord aastas majandusaasta aruande osana, seega on tegemist

aruandekohustuslike ettevõtjate jaoks iga-aastase regulaarse tegevusega. Enda riskide ja

mõjude hindamine, sealhulgas keskkonna ja sotsiaalsete riskide hindamine, ei ole ettevõtjatele

üldjuhul uus ega tundmatu tegevus. On usutav, et üle 250 töötajaga ettevõtja juures töötab

personalispetsialist, kes juba omab igapäevast kokkupuudet erinevate töötajaid puudutavate

sotsiaalsete teemadega. Ettevõtja, kellele kohalduvad erinevad keskkonnaloa omamise

kohustusest tulenevad nõuded, omab usutavasti töösuhet vastava valdkonna spetsialistiga.

Kestlikkusaruande koostamine ning sellega kaasnev mõjude ja riskide hindamine mõjutab

ettevõtja juhtimisotsuseid. Ettevõtjad, kes enda juhtimisotsustes arvestavad muuhulgas ka

kestlikkusteabega, on ise kestlikkumad ja mõjuvad ühiskonnale usalduslikumalt.

Konkurentsivõimelisena püsimiseks peab ettevõtja oma strateegia ning ärimudeli

väljatöötamisel ning äririskide juhtimisel hakkama arvestama kestlikkuse põhimõtetega.

Nimetatud asjaolud mõjutavad ettevõtja võimalusi saada investeeringuid või rahastust isikutelt,

kes investeerimis- ja rahastamisotsuste langetamisel lähtuvad kestlikkuse aspektist (nt.nn

rohelaenud). Seekaudu võib kestlikkusteave mõjutada ettevõtja juurdepääsu odavamale

kapitalile ning anda paremate kestlikke näitajatega ettevõtjale konkurentsieelise kehvade

näitajatega ettevõtja ees. Kestlikkusteabest saadav kestlikke ettevõtjate konkurentsieelis

mõjutab ettevõtja finantstulemusi ja strateegilist paindlikkust. Ka kestlikkust väärtustavad

tarbijad, kes teevad ostuotsuseid eetilisi ja kestlikkuse aspekte arvestades, mõjutavad

kestlikkusest lähtuvate ettevõtjate majandustulemusi positiivses suunas.

Kestlikkusaruande koostamine ja esitamine mõjutab aruandekohustuslike ettevõtjate

halduskoormust. Põhjalikumalt on kestlikkusaruande kohustuse rakendamisega kaasnevaid

majanduslikke mõjusid ettevõtjatele ja majandusele laiemalt analüüsitud Euroopa Komisjoni

poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiivi 2022/2464 vastuvõtmisele eelnenud

31

raportis14 ja EFRAG-i koostööpartnerite poolt esmase standardi versiooni kohta koostatud

raportis 2022. aasta novembris15. Nimetatud raportite kohaselt hinnatakse Euroopa Liidus

ligikaudu 50 000 aruandekohustusega ettevõtja standardikohaselt koostatava kestlikkusaruande

koostamise ühekordseks kuluks 16(hõlmab peamiselt kestlikkusaruande koostamiseks

valmistumise protsesse ja tegevusi) Euroopa Liidus kokku ligikaudu 1,7 miljardit eurot ja iga-

aastaseks korduvaks (hõlmab peamiselt iga-aastast kestlikkusaruande koostamise ja sellele

audiitorkontrolli teostamise kulu) ligikaudu 1.9 miljonit eurot. Kestlikkusaruande

audiitorkontrolli kogukuluks hinnatakse Euroopa Liidus kokku ligikaudu 2,6–3,9 miljardit

eurot aastas. Nimetatud Euroopa Liidu kestlikkuaruande audiitorkontrolli kogukuludest

lähtuvalt jäävad Eesti ettevõtjate kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele

audiitorkontrolli teostamise otsesed kulud tabelis 2 toodud suurusjärku.

Tabel 2. Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise otsesed

kulud ettevõtja kohta

Ettevõtjate arv Esmane

kestlikkusaruande

koostamise kulu

Iga-aastane

kestlikkusaruande

koostamise kulu

Kestlikkusaruandele

audiitorkontrolli

teostamise kulu

NFRD*/börs: alla 10 250 000 280 000 320 000

NFRD/mitte börs:

alla 10

125 000 140 000 160 000

Mitte NFRD/börs:

alla 10

125 000 140 000 160 000

Mitte NFRD/mitte

börs – ligikaudu 270

50 000 56 000 40 000*

NFRD* – Avaliku huvi üksused (börsiettevõtted, finantsasutused ja kindlustusandjad) ning

töötajaid üle 500;

börs – börsiettevõtted;

40 000* – tuleneb audiitorettevõtjate hinnangust kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtu

maksumusele.

Suurem osa (so 75 protsenti) tabelis 2 toodud kuludest tulenevad ESRS-is sätestatud nõuetest.

Ülejäänud osa (so 25 protsenti) tabelis 2 toodud kuludest tulenevad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse 2018/0178, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise

raamistik, nõuetest.

Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu on lühiajalises

perspektiivis tuntav ja mõõdetav, samas kui nimetatud aruandest saadav kasu on peamiselt

käitumuslik, mittemateriaalne ja üheselt mittemõõdetav ning see avaldub alles keskmises ja

pikas perspektiivis.

Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu suurus sõltub lisaks

ettevõtja (sealhulgas konsolideerimisgrupi) suurusest ka ettevõtja tegevusvaldkonna

14 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT, Impact Assessment, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013SC0127 15Esimese ESRS versiooni kulude ja tulude analüüs, European Policy Studies (CEPS), Milieu, https://www.efrag.org/Assets/Download?assetUrl=%2Fsites%2Fwebpublishing%2FSiteAssets%2F05%2520EFRA Gs%2520Cover%2520Letter%2520on%2520the%2520Cost-benefit%2520analysis.pdf

32

keerukusest, tema tarneahela, mõjude ja riskide ulatusest, samuti ettevõtja valmisolekust

kestlikkusaruande koostamiseks arvestades ettevõtja sellekohast varasemat tegevust.

6.2.2 Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasnev

majanduslik mõju

Sihtrühm: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasneva

majandusliku mõju sihtrühma kuuluvad vandeaudiitorid ja audiitorkontrollikohustusega

hõlmatud ettevõtjad. 2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis 337 vandeaudiitorit, kes tegutsesid 116

audiitorettevõtja kaudu. Viimase viie aasta jooksul on audiitorettevõtjate arv olnud ligikaudu

130, kuid 2022/2023 aastal on audiitorettevõtjate arvu langus turu väiksust arvestades olnud

märkimisväärne. Ühe aasta jooksul antakse 10–15 isikule vandeaudiitori kutse. 2022/2023

majandusaastal oli Eesti audiitorteenuste turu käive ligikaudu 34 miljonit eurot.

Audiitorkontrolli töövõttude arv on püsinud aastaid stabiilsena ligikaudu 8 000 juures

moodustades ligikaudu 4 protsenti äriregistrile esitatud ettevõtjate raamatupidamise

aastaaruannetest.

Ettevõtteid, kes vastavad AudS §-de 91 ja 92 tingimustele ja kellele on seetõttu kohustuslik

raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus, on Eestis ligikaudu 8000. Need ettevõtjad

annavad ligikaudu 80 protsenti kogu majanduskäibest, omavad ligikaudu 88 protsenti kõigi

ettevõtjate varadest ning annavad tööd ligikaudu 60 protsendile töötajatest.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli

piirmäärade muutmise mõju ulatus on keskmine. Kuna seaduseelnõukohased raamatupidamise

aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärad on kehtivate piirmääradega võrreldes oluliselt

kõrgemad, siis muudatusest tulenevaid kohanemisraskusi tõenäoliselt ei ilmne sest muudatuse

tulemusena vabanevad osad ettevõtjad raamatupidamise aastaaruande auditeerimise

kohustusest.

Tabel 3. Audiitorkontrolliga kaetud raamatupidamiskohustuslaste põhinäitajate suhe kõigi

raamatupidamiskohustuslaste kogunäitajatesse alates 2017. aastast

Põhinäitaja nimetus 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Töövõttude arv 8321 7802 7629 7925 7741 7973

Audiitorkontrollikohustusega

ettevõtjate osakaal kõigi

ettevõtjate suhtes (%)

5,37 4,82 4.36 4.10 4 3,8

Müügitulu (%) 80 80 80 78 79 80

Varad (%) 87 88 88 88 88 88

Töötajate arv (%) 61 61 60 59 60 59

Auditi osakaal (va pdf

aruanded* kuni 2019.

aastani) (%)

58 57 57 61 62 64

Ülevaatuse osakaal (va PDF

aruanded kuni 2019. aastani)

(%)

33 35 35 39 38 36

pdf aruanded* – äriregistrile pdf- vormingus esitatud majandusaasta aruanded, mille osas puudub teave kas tegemist oli auditi või ülevaatusega

33

Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasneva

majandusliku mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna raamatupidamise aastaaruannet

koostatakse ning sellele teostatakse audiitorkontrolli üks kord aastas.

Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade 25 protsendi võrra tõstmise mõju

ulatust tuleb eraldi hinnata iga kontrolli kohustuse, so ülevaatuse, auditi ja sihtasutuste

audiitorkontrolli kohustuse osas.

6.2.2.1 Raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustusest tulenev mõju

Raamatupidamise aastaaruande piirmäärade tõstmise muudatuse tulemusena väheneb

ülevaatuse kohustusega ettevõtjate arv ca 600 ettevõtja võrra. Nimetatud muudatus kätkeb

endas sisuliselt audiitorkontrolli töövõttude mahu vähenemist ca 8 protsendi võrra. Ülevaatuse

töövõttude mahu vähenemine märgitud ulatuses toob endaga kaasa kokku ca 1,2 miljoni

suuruse rahalise kulu vähenemise ettevõtjatele, kes vabanevad raamatupidamise aastaaruande

ülevaatuse teostamse kohustusest. Samas võib osa neist ettevõtjatest, kes siiski näevad endiselt

vajadust teostada raamatupidamise aastaaruande ülevaatus, jätkata audiitorkontrolli

kohustusega vabatahtlikult, mistõttu võib ülal märgitud rahalise kulutuse vähenemine osutuda

mõnevõrra väiksemaks.

2022. aastal moodustasid vabatahtlikud auditid ja ülevaatused 8 protsenti kõigist töövõttudest.

Nende ettevõtjate müügitulu maht oli 0,9 miljardit eurot ja varade maht 1,2 miljardit eurot.

Mõlemad nimetatud näitajad moodustasid ligikaudu 1 protsendi kõigi audiitorkontrolli

kohustusega hõlmatud ettevõtjate tulude ja varade mahust.

Tabel 4. Mõju osakaalud, mis tulenevad üks kolmest kriteeriumite muutmisest võrreldes kaks

kolmest kriteeriumite muutmisega

1/3, müügitulu 4,8>6, varad 2>3 Ettevõtteid Müügitulu Varad Töötajad

Mõju 288 218 241 393 729 835 681 966

Kõigist audiitorkontrollitud 3,9% 0,3% 0,4% 0,3%

2/3, müügitulu 1,6>2 ja varad

0,8>1

Mõju 295 685 899 534 437 453 070 3 815

Kõigist audiitorkontrollitud 4,0% 0,9% 0,3% 1,4%

Mõju kokku 583 904 140 927 1 167 288 751 4 781

Kõigist audiitorkontrollitud

kokku 7,9% 1,2% 0,7% 1,7%

6.2.2.2 Raamatupidamise aastaaruande auditi kohustusest tulenev mõju

Raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi piirmäärade tõstmine 25 protsendi võrra

mõjutab ca 505 aruandekohustusega ettevõtjat ning asendab ca 7,5 protsenti auditi töövõttudest

ülevaatuse töövõttudega. Auditi töövõttude ülevaatuse töövõttudega asendamise tulemusena on

aruandekohustuslike ettevõtjate rahalise kulu kokkuhoid ligikaudu 700 000 eurot. Samas võib

osa neist ettevõtjatest, kes siiski näevad endiselt vajadust teostada väiksemat kindlustunnet

andva ülevaatuse asemel endiselt raamatupidamise aastaaruande audit, jätkata vabatahtlikult

34

raamatupidamise aastaaruande auditiga. Seetõttu võib ülal märgitud rahalise kulutuse

vähenemine osutuda mõnevõrra väiksemaks.

Nende ettevõtjate, kes saavad muudatuse tulemusena hakata raamatupidamise aastaaruande

auditi asemel tellima ülevaatuse töövõttu, müügitulu maht kokku on 1,8 miljardit eurot ning see

moodustab 2,3 protsenti kõigi raamatupidamise aastaaruande auditi töövõtu kohustusega

ettevõtjate tulude mahust. Nimetatud ettevõtjate varade maht on 2,6 miljardit eurot, mis

moodustab 1,6 protsenti kõigi raamatupidamise aastaaruande auditi töövõtu kohustusega

ettevõtjate varade mahust.

Tabel 5. Mõju osakaalud, mis tulenevad üks kolmest kriteeriumite muutmisest võrreldes kaks

kolmest kriteeriumite muutmisega

1/3, müügitulu 12>15, varad

6>7,5 Ettevõtteid Müügitulu Varad Töötajad

Mõju 272 271 053 724

1 799 194

784 914

Kõigist audiitorkontrollitud 3,7% 0,4% 1,1% 0,3%

2/3, müügitulu 4>5 ja varad 2>2,5

Mõju 272 1 502 665 804 802 608 689 6 721

Kõigist audiitorkontrollitud 3,7% 2,0% 0,5% 2,4%

Mõju kokku 544 1 773 719 528

2 601 803

473 7 635

Kõigist audiitorkontrollitud

kokku 7,4% 2,3% 1,6% 2,7%

6.2.2.3 Mõju sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollile

2022. majandusaasta kohta esitatud raamatupidamise aastaaruannete kohaselt on Eestis 611

sihtasutust, kelle aruannetest 69 protsenti (so 421 sihtasutust) on audiitori poolt kontrollitud kas

auditi või ülevaatuse töövõtuga. Nende sihtasutuste müügitulu või tulu ja varad moodustavad

ligikaudu 100 protsenti kõigi majandusaasta aruande esitanud sihtasutuste müügitulu või tulu

ja varade mahust. Seega on audiitorkontroll teostatud kõikidele sihtasutuste poolt esitatud

raamatupidamise aastaaruannetele. Sihtasutustele teostatud audiitorkontrollidest 65 protsenti

olid auditi töövõtud ja 35 protsenti ülevaatuse töövõtud. Esitatud raamatupidamise aruannetest

nähtuvalt teostati ülevaatus raamatupidamise aastaaruannetele, mis hõlmavad kõigest 4

protsenti sihtasutuste audiitorkontrollitud müügitulust või tulust ning 2 protsenti varadest.

Kehtiva RPS-i kohaselt on audit kohustuslik igale raamatupidamiskohustuslasele (sealhulgas

sihtasutusele) siis, kui on täidetud AudS § 91 lõikes 1 ja 2 toodud auditi piirmäärad. Lisaks

kohaldub piirmääradeta auditi kohustus juhul, kui sihtasutuse asutajaks on riik, avalik-õiguslik

juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt

otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või

sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest.

Seejuures on auditi kohustusega sihtasutuste hulgas sihtasutusi, kellel puudusid tulud või varad,

mistõttu ei saa pidada selliste sihtasutuste raamatupidamise aastaruande auditit vajalikuks.

Proportsionaalseks ei saa pidada sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli

kohustust ka olukorras, kus audiitorkontrolli teenusega kaasnev kulu on ebamõistlik, arvestades

sihtasutuse tulu või varade mahtu.

35

Seaduseelnõu kohaselt hakkaks auditi kohustus kohalduma vaid neile sihtasutustele, kelle

asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing,

milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel

asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või

nõukogu otsusest ning kelle müügitulu või tulu või vara piirmäär on üle 1 miljoni euro.

Nimetatud muudatus mõjutab 123 sihtasutust, mis on 45 protsenti kehtiva AudS-i kohaselt

auditi kohustusega hõlmatud sihtasutustest. Nimetatud sihtasutused moodustavad vaid 3

protsenti auditeeritud sihtasutuste tulust ning 1 protsendi auditeeritud sihtasutuste varadest.

Seega on muudatusega kaasnev mõju väike.

Kehtiva AudS-i kohaselt kohustub sihtasutus, kellele ei rakendu auditi kohustus, teostama

raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse, kui tema müügitulu või tulu või varad bilansipäeva

seisuga on suuremad kui 15 000 eurot. Kuna sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande

ülevaatuse töövõtu kulu on ligikaudu 2000 eurot ning arvestades ülevaatuse töövõtu

kohaldumise piirmäärana sätestatud müügitulu või tulu või varade summat (15 000 eurot), siis

ilmselgelt ei ole tegemist tasakaalupunktis oleva piirmääraga. Praktikas on nimetatud

ebaproportsionaalne piirmäär põhjustanud olukordi, kus väiksemad sihtasutused võtavad vastu

toetusi vaid ulatuses, mis välistab raamatupidamise aastaaruandele kohustusliku

audiitorkontrolli teostamise, kuna see tooks endaga kaas olukorra, kus ebaproportsionaalselt

suur osa vahenditest läheks auditeerimiskuludeks. Seetõttu on otstarbekas ja põhjendatud tõsta

sihtasutuste raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtu kohaldumise piirmäära. Eelnõu

kohaselt rakendatakse sihtasutuse raamatupidamise aastaruandele ülevaatuse kohustust juhul,

kui sihtasutuse müügitulu või tulu või varad bilansipäeval ületavad 1 miljonit eurot ning talle

ei kohaldu auditi teostamise kohustust. Muudatuse tulemusena väheneb raamatupidamise

aastaaruande ülevaatuse töövõtu kohustusega sihtasutuste arv märkimisväärselt, see on senise

149 sihtasutuse asemel jääb raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus vaid 20-l

sihtasutusele. Need 20 sihtasutust, kellele jääb pärast piirmäära tõstmist kehtima

raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohtustus, omavad ligi 50 protsenti ülevaatuse

kohustusega sihtasutuste müügitulust või tulust ning ligi 60 protsenti nende varadest.

Sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse piirmäärade muudatused

mõjutavad 252 sihtasutust, mille rahaline mõõde on ligikaudu 500 000 eurot.

Hinnanguliselt mõjutab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmine

kokku kuni 1 400 organisatsiooni ning sellega kaasnev rahaline kokkuhoid puudutatud

ettevõtjatele on kuni 2,4 miljonit eurot.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli

piirmäärade muutmisega võib kaasneda audititasude mõningane suurenemine tulenevalt

auditituru kasvavast nõudlusest. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade

muutmisega kaasnevaks ebasoovitavaks mõjuks on audiitorteenuse turu vähenemine kuni 2,4

miljoni euro võrra, mis on ligi 7 protsenti kogu audiitorteenuse turumahust. Turu vähenemine

mõjutab eelkõige väikese ja keskmise suurusega audiitorettevõtjaid, kes valdavalt teostavad

raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtte ning VKE auditeid.

Siiski eeldatavalt ei vähene auditi turg maksimaalses ulatuses. Vabatahtlikku ning suuremat

kindlustunnet andvat auditit tellivad ettevõtjad ka praegu. Vabatahtlikult raamatupidamise

aastaruande auditi tellimine on peamiselt ajendatud kas välistest asjaoludest või ettevõtja

sisemisest vajadusest. Näiteks kui ettevõtja, kes raamatupidamise aastaaruande piirmäärade

muutmisest tulenevalt saaks enda raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi asemel

edaspidi ülevaatuse töövõttu tellida, prognoosib enda majandustegevusest tulenevalt

36

audiitorkontrolli piirmäärade kohaldumise aluseks olevate kriteeriumite kasvu selliselt, et

raamatupidamise aastaaruande audit hakkaks peagi uuesti kohalduma, ei pruugi kasutada

võimalust lühiajaliselt ülevaatuse tegemise kulusid kokku hoida, kuna auditi kohustuse uuesti

kohaldumisel tuleb auditeerida nii auditeeritava aruandeaasta andmed kui ka selle

võrdlusandmed.

6.3 Infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju

Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasneva kohustuse infotehnoloogia ja

infoühiskonna mõju sihtrühmaks on ariühingust suurettevõtja ja avaliku huvi üksus, kes peavad

majandusaasta aruande vormistamisel hakkama lähtuma ka Euroopa Komisjoni kehtestatava

ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuetest. Samuti kuulub sihtrühma riik, kes

muudatusest tulenevalt kohustub arendama äriregistri infosüsteemi.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Majandusaasta aruande ühtse elektroonilise

aruandlusvormingu nõuete täitmiseks kohustub riik arendama äriregistri infosüsteemi ulatuses,

mis tagab sobivas formaadis loodud aruande vastu võtmise. Samuti kohustub riik arendama

majandusaasta aruande koostamise infosüsteemi ulatuses, mis hõlmab tegevusaruande,

sealhulgas kestlikkusaruande koostamist ning tagab infosüsteemi võimekuse tegevusaruande

sobilikus formaadis vastuvõtmiseks.

Registrite ja Infosüsteemide keskuse (edaspidi RIK) hinnangul on mõju ulatus väiksem juhul,

kui majandusaasta aruande esitamise protsessi täiendada ning mitte luua alternatiivset süsteemi.

Siiski selgub kuluefektiivseim infotehnoloogia arhitektuur ärianalüüsi tegemise käigus.

Muudatuse infotehnoloogiline mõju hõlmab endas järgmisi infotehnoloogilisi arendusvajadusi:

1) kindlale ettevõtjate rühmale (ariühingust suurettevõtjale ja avaliku huvi üksusele)

inlineXBRL aruande ning kasutatava aruande koostamiseks vajaliku taksonoomia esitamise

võimaldamine, sh aruande valideerimine esitatud taksonoomia ja potentsiaalsete riigisiseste

reeglite ning võimalike kesksete Euroopa Liidu taksonoomia reeglite vastu. See toob endaga

kaasa kehtetu taksonoomia laiendamise ja pdf-vormingus aruannete esitamise keelamise,

samuti automaatse kontrollikohustuse arendamise tegevusaruandes kohustusliku teabe

(kestlikkusaruande) esitamise asjaolu kontrollimiseks. Samuti on vajalik teha infotehnoloogilisi

muudatusi selleks, et inlineXBRL aruande faili toetaksid äriregistri infosüsteemid (sh nende

failide kontrollimist kohturegistriosakonna menetlustarkvaras) ning teabesüsteemid

(avaldamist, teenuste abil kätte saadavaks tegemist uues formaadis koos esitatud laiendatud

taksonoomiaga – nii äriregistri kui ka ariregxbrl x-tee teenuste adapterites). Vajalik on luua

infotehnoloogiline funktsionaalsus selleks, et börsiettevõtted saaksid Finantsinspektsioonile

esitada inlineXBRL finantsaruandeid. Kulutõhususe aspektist lähtuvalt tuleb kaaluda ka otse

esitatud aruannete Finantsinspektsiooni infosüsteemist pärimise võimalust (täiendatakse

aruande esitamise portaalis täiendavate plokkide kohta, mida koos aruandega registrile tuleb

esitada). Nimetatud infotehnoloogilised arendusvajadused on vajalikud alates 2024. aasta

lõpust ning nende hinnanguline kogumaksumus on 600 000–800 000 eurot (sealhulgas

ligukaudu 200 000 eurot baaskomponentide uuendamiseks olemasolevas süsteemis).

2) infotehnoloogiline arendusvajadus inlineXBRL formaadi kasutusele võtmiseks kõikide

majandusaasta aruannete osas asendamaks senist pdf-vormingus esitamise võimalust.

Infotehnoloogilise arenduse tulemusena jääks majandusaasta aruande esitamiseks kas esimeses

punktis kirjeldatud võimalus (saaks laiendada kõikidele ettevõtjatele) või ainult portaalis

aruande koostamine (jätkuvalt võimalik importida ka xbrl andmeid). Samuti vajab

infotehnoloogilist muudatust notari vahendusel aruande esitamise võimaluse ära jätmine,

37

inlineXBRL failide generaatori loomine, kestlikkusaruande koostamise protsessi

refaktoorimine ning kasutusmugavustrendidega arvestamine. Muutmisvajadus on tingitud ka

tegevusaruande inlineXBRL aruande osana käsitlemisest, Eesti majandusaasta aruande

taksonoomia täiendamisest, portaali baaskomponentide uuendamisest tagamaks süsteemi eluea

pikkuseks arenduste järgselt vähemalt kuus aastat (arvestatud on asjaoluga, et äriregistri tugi

kontrollib kas inlineXBRL faile luuakse esimese punkti raames ning täiendatakse reeglite

moodulit, mis vastaks Eesti majandusaasta aruande taksonoomiale ja mida arendusprojekti

raames samuti täiendatakse.) Nimetatud infotehnoloogilised arendusvajadused on vajalikud

alates 2024. aasta lõpust ning nende hinnanguline kogumaksumus on 650 000 eurot (sh 200 000

eurot baaskomponentide uuendamiseks, mille võrra võib arendustööde maksumus kujuneda

soodsamaks kui need teostada kohe koos esimese punktiga).

3) kestlikkusvandeaudiitorile vajaliku infosüsteemi funktsionaalsuste laiendamine.

Infosüsteemi arendusvajadus hõlmab uue töövõtu haru lisamist ning kestlikkusvandeaudiitori

aruandluse ja taksonoomiaga täiendamist. Vajalik on lisada uue funktsionaalsusena täiendav

liidestamine audiitortegevuse registriga võimaldamaks pärida õigusi uue töövõtu

teostamise/kinnitamise tarbeks. Nimetatud infotehnoloogilised arendusvajadused on vajalikud

2025. aasta lõpuks, mil tuleb hakata 2024. aasta äriregistri väliselt koostatud börsiettevõtete

aruandeid täies ulatuses vastu võtma. Vajalik arenduste hinnanguliseks maksumuseks on kuni

100 000 eurot.

4) infosüsteemi muutmisvajadus seoses integreerimisega Euroopa Liidu infosüsteemiga

(ESAP, European Single Access Point), kuhu tuleb edastada nõuetele vastavad aruanded alates

2028. aastast. Nimetatud arendusvajaduste hinnanguline kogumaksumus on 40 000–100 000

eurot.

RIK-i esmasel hinnangul on vajalike infotehnoloogiliste arendusvajaduste maksumus ligikaudu

1,65 miljonit eurot ning nimetatud kulud tuleb katta riigieelarve vahenditest. Ärianalüüsi

tulemusena selgub infotehnoloogiliste arendusvajaduste täpne maht ja nende järk-järguline

teostamine.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega

kaasneva kohustuse infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju ebasoovitav risk puudub.

6.4 Keskkonnamõju

Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise

kohustuse kohaldamisega kaasneva keskkonnamõju sihtrühmaks on kogu ühiskond.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruandes esitatav kestlikkusteave avaldab mõju

läbipaistvuse suurenemisele ühiskonnas, mis omakorda suunab ettevõtjat muutma enda

juhtimiskvaliteeti ja majandustegevust vastutustundlikumaks. See omakorda aitab tuvastada

keskkonnariskide ja keskkonnamõjude ebavõrdsust kogukondades ning toetada tõhusa ja

õiglase keskkonnapoliitika ja keskkonnakaitse rakendamist. Keskkonnamõjude täpset ulatust ja

avaldumise sagedust on keeruline hinnata, kuna see sõltub aruandekohustusega ettevõtjate

reaalsest käitumisest ning ettevõtja poolt rakendatavate meetmete asjakohasusest ja piisavusest.

Kestlikkusaruandes kliimamuutuste teabe esitamine avaldab mõju inimtegevusest tingitud

kasvuhoonegaaside emissoonile selle vähendamise suunas. See omakorda võib mõjutada

kliimamuutusi ja keskkonda. Kestlikkusaruande koostamisest tulenev positiivne mõju

keskkonnale avaldub vähenenud süsinikuheites, suuremas energiatõhususes, õhu ja vee

38

puhtamaks muutumises ja üldisemalt täiendavate keskkonnakaitse meetmete kasutusele

võtmises. Kestlikkusaruandes reostust puudutava teabe esitamine aitab vähendada saasteainete

ja kahjulike ainete osakaalu ja seeläbi mõjutada positiivselt maismaa- ja veekeskkonda ning

õhusaaste vähenemist. Vee ja mereressursside teabe esitamine aitab säilitada ning taastada vee-

ja mereressursse ning tagada edaspidi nende säästlikum kasutamine. Vee ja mereressursside

teabe esitamine mõjutab positiivselt neis elutsevate liikide kaitset, nende elupaikade säilimist,

vee kvaliteedi paranemist, säästliku kalapüügi edendamist, ja sellekohase seire teostamist.

Bioloogilise mitmekesisuse teabe esitamise eesmärk on aidata kaasa säilitada ja kaitsta

ökosüsteemides esinevat elusloodust ja nende mitmekesisust, eelkõige inimtegevuse negatiivset

mõju looduslikele elupaikadele ja liikidele. Positiivne mõju võib avalduda liigirikkuse

säilimises, ökosüsteemi stabiilsuses, toiduvarude piisavuses ja geneetilises mitmekesisuses.

Ressursside kasutuse ja ringmajanduse teabe esitamine mõjutab loodusvarade ja energia

kasutamist, keskkonnareostust ja jäätmete tekitamist. Nimetatud teave võimaldab vähendada

jäätmeid, hallata paremini loodusvarasid ning laiemalt saavutada ressursside tõhusam ringlus

majanduses.

Nimetatud mõjude saavutamine võib tuua kaasa majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid, eriti

keskkonnasäästlike meetmete rakendamise varajases staadiumis, samuti vajaduse investeerida

uutesse tehnoloogiatesse või protsessidesse.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega ei

kaasne ebasoovitavaid mõjusid keskkonnale. Kestlikkusaruandluse kohustuse õigusnorme

täites ei teki sarnaselt ka ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Majandusaasta aruande ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuete täitmiseks kohustub riik

arendama äriregistri infosüsteemi ulatuses, mis tagab sobivas formaadis loodud aruande vastu

võtmise. Samuti kohustub riik arendama majandusaasta aruande koostamise infosüsteemi

ulatuses, mis hõlmab tegevusaruande, sealhulgas kestlikkusaruande koostamist ning mis tagab

infosüsteemi võimekuse tegevusaruande sobilikus formaadis vastuvõtmiseks.

RIK-i hinnangul on kõigi vajalike infotehnoloogiliste arendusvajaduste maksumus ligikaudu

1,65 miljonit eurot ning nimetatud kulud tuleb katta 2024. ja 2025. aasta riigieelarve

vahenditest.

Seaduse rakendamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele tegevusi, eeldatavaid rahalisi

kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

8.1 Eelnõuga kavandatavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb kehtestada kestlikkusvandeaudiitori kutsetegevuse

standarditele vastavad auditi ja ülevaatuse audiitorteenuse vandeaudiitori aruande vormid.

AudS § 54 lõikega 2 on rahandusministrile antud volitusnorm nimetatud aruande vormide

kehtestamiseks. Rakendusakti „Rahandusministri määruse „Kestlikkusaruande

audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vormid“ kehtestamine“ kavand on lisatud eelnõu

seletuskirja juurde (lisa 1).

39

8.2 Muudetavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määrust nr

141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. Rakendusakti

kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2).

Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb muuta järgmisi rahandusministri määruseid:

1) rahandusministri 15. juuli 2019. a määrus nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami

programm“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale juurde (lisa 3);

2) rahandusministri 7. juuli 2011. a määrus nr 35 „Vandeaudiitori või tunnustatud siseaudiitori

juhendamisel praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“. Rakendusakti

kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale juurde (lisa 4).

8.2 Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa kehtivate rakendusaktide kehtetuks tunnistamise

vajadust.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus on plaanitud jõustuma 2024. aasta 6. juulil. Nimetatud tähtpäev tuleneb

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmise tähtpäevast. Kuna

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2775 hiliseim jõustumise tähtpäev on 2024. aasta

24. detsember, on plaanitud see jõustuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2022/2464 ülevõtmise tähtpäevaga samal päeval ehk 2024. aasta 6. juulil.

Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud ettevõtja kindlaksmääramise suuruskriteeriumeid rakendatakse

2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta.

Eelnõu § 1 punktides 16 ja 17 sätestatud kohustusi rakendatakse järgmiselt:

1) 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta peavad

kestlikkusaruande esitama audiitortegevuse seaduse § 13 kohaselt avaliku huvi üksustena

määratletud äriühingust suurettevõtjad ja suured konsolideerimisgrupid töötajate

majandusaasta keskmise arvuga rohkem kui 500;

2) 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta laieneb

kestlikkusaruande esitamise kohustus äriühingust suurettevõtjatele ja suurtele

konsolideerimisgruppidele töötajate aasta kesmise arvuga alla 500 juhul, kui nad on

audiitortegevuse seaduse §-s 13 kohaselt avaliku huvi üksused;

3) 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta tekib kestlikkusaruande

esitamise kohustus kaptiivkindlustusandjail ja kaptiivedasikindlustusandjail, samuti avaliku

huvi üksustena määratletud mittekeerukatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel (v.a.

mikroettevõtjad);

4) 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta tekib kestlikkusaruande

esitamise kohustus väikeettevõtjal ja keskmise suurusega ettevõtjal, kes on audiitortegevuse

seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus. Siiski saab ta seda kohustust edasi lükata ja ja

hakata kestlikkusaruannet esitama 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate

kohta tingimusel, et ta varasemate aastate tegevusaruannetes esitab põhjenduse

kestlikkusaruande esitamata jätmisest;

40

5) 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta laieneb kestlikkusaruande

esitamise kohustus kolmanda riigi äriühingust suur-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale,

kes on avaliku huvi üksus audiitortegevuse seaduse § 13 kohaselt;

6) Kui konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võib üks

konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtja, mille käive liikmesriikides oli

vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim, koostada

konsolideeritud kestlikkusaruande liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses

aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele

ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Raamatupidajate Kogu,

Raamatupidamise Toimkond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit,

Audiitorkogu, Audiitortegevuse järelevalvenõukogu, Maksumaksjate Liit, Eesti Väike ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Finantsinspektsioon, Eesti

Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Vabaühenduste

Liit.

Algatab Vabariigi Valitsus 2024.a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

1

EELNÕU

Veebruar, 2024

Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja

väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

§ 1. Raamatupidamise seaduse muutmine

Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punktis 9 asendatakse tekstiosa „väikese ja keskmise suurusega ettevõtete“

tekstiosaga „väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 91–93 järgmises sõnastuses:

„91) Euroopa kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid

(ESRS – ingl European Sustainability Reporting Standards), mis on kehtestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta

finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–

76) artikli 29b lõike 1 alusel;

92) Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse

standardid VKE jaoks (ESRS for SME – ingl European Sustainability Reporting Standards for

small and medium-sized undertakings), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2013/34/EL artikli 29c lõike 1 alusel;

93) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardid – Rahvusvahelise Kestlikkusstandardite

Nõukogu (ISSB – ingl International Sustainability Standards Board) kinnitatud

rahvusvahelised kestlikkusaruandluse standardid (IFRS S – ingl IFRS Sustainability Disclosure

Standards), Globaalse Aruandlusalgatuse (GRI – ingl Global Reporting Initiative) kinnitatud

kestlikkusaruandluse standardid ja muud Euroopa Liidu õigusaktides tunnustatud analoogsed

kestlikkusaruandluse standardid;“;

3) paragrahvi 3 punktid 14–17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„14) mikroettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa

kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 450 000 eurot, aruandeaasta tulu

900 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest;

15) väikeettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kes aruandeaasta

bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 7 500 000

eurot, aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50

inimest;

16) keskmise suurusega ettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ega

väikeettevõtja ja kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja

hulgast: varad kokku 25 000 000 eurot, tulu 50 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv

aruandeaasta jooksul 250 inimest;

17) suurettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja, väikeettevõtja ega

keskmise suurusega ettevõtja.“;

4) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „majandusaasta alguskuupäeva“ sõnaga

„bilansipäeva“;

2

5) paragrahvi 141 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel

kehtestatud aruandevormidest“;

6) paragrahvi 18 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 24 lõikes 5“ tekstiosaga „§ 24 lõikes 10“;

8) paragrahvi 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest,

millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse

hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest.

(2) Suurettevõtja ja VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud

avaliku huvi üksus, on kohustatud esitama tegevusaruande eraldiseisva alajaotisena

kestlikkusaruande, mis annab ülevaate raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest

keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades. Kestlikkusaruande esitamise kohustust

kohaldatakse äriühingust raamatupidamiskohustuslasele.

(3) Suurettevõtja lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande koostamisel

Euroopa kestlikkusaruandluse standardist. VKE lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

kestlikkusaruande koostamisel Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist.

(4) Kestlikkusaruande koostamise kohustusest on vabastatud VKE, kes kuulub

konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama

konsolideerimisgrupi auditeeritud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse

standardile, Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud

kestlikkusaruandluse standarditele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kestlikkusaruande koostamisest vabastatud

raamatupidamiskohustuslane avaldab oma tegevusaruandes:

1) teabe kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastamise kohta;

2) konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande koostaja ärinime ja registrisse kantud asukoha;

3) konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande veebilehe aadressi.

(6) Kestlikkusaruandes võib jätta avalikustamata teabe raamatupidamiskohustuslase oodatava

arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta juhul, kui avalikustamata jätmine ei takista

õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest,

positsioonist ja tema tegevuse mõjust ning kui avalikustamine oluliselt kahjustaks

tegevjuhtkonna põhjendatud arvamuse kohaselt raamatupidamiskohustuslase äripositsiooni.

(7) Kui see ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, antakse

tegevusaruandes ülevaade raamatupidamiskohustuslase:

1) peamistest tegevusvaldkondadest ning toote- ja teenusegruppidest;

2) juhtimis- ja organisatsiooni struktuurist, sealhulgas välisriigis registreeritud filiaalidest;

3) olulisematest aruandeaasta jooksul toimunud ja lähitulevikus planeeritavatest

investeeringutest;

4) olulisematest uurimis- ja arendustegevuse projektidest ning nendega seotud väljaminekutest

aruandeaastal ja järgmistel aastatel ja

3

5) majandusaasta aruande koostamise perioodil toimunud olulistest sündmustest, mis ei kajastu

raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste

majandusaastate tulemusi.

(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule, kui see ei sisaldu käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, kirjeldab raamatupidamiskohustuslane, kelle

majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, oma

tegevusaruandes:

1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja

selle mõju tema finantstulemusele;

2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;

3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid

mõjusid;

4) finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid ning

majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja

börsikursside muutumisega seonduvaid riske;

5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende

arvutamise metoodikat;

6) peamisi immateriaalseid ressursse, nende osalust väärtusloomes ja mõju ärimudelile ning

7) tegev- ja kõrgema juhtkonna suhtes kohaldatava mitmekesisuspoliitika kirjeldust.

(9) Kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta

äriseadustikus kehtestatud nõuetele, kirjeldatakse tegevusaruandes omakapitali taastamiseks

kavandatavaid tegevusi.

(10) Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks

võtnud oma aktsiaid või osasid, esitatakse tegevusaruandes omandatud või tagatiseks võetud

võõrandatud ja võõrandamata:

1) aktsiate või osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik

nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis;

2) aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise

põhjus.“;

10) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 25. Majandusaasta aruande vorminõue ja heakskiitmine

(1) Majandusaasta aruanne koostatakse eesti keeles kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Äriühingust suurettevõtja ja avaliku huvi üksus peavad lisaks lähtuma majandusaasta

aruande vormistamisel komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/815, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste

standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143,

29.05.2019, lk 1–792), ja määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), nõuetest.

(2) Majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruande ja muude kohalduvate dokumentidega

kinnitatakse, allkirjastatakse ja esitatakse äriregistrile äriseadustikus ning selle alusel

kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses kehtestatud korras. Majandusaasta

aruande esitamisega äriregistrile kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruandes esitatud

andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne on koostatud

kooskõlas käesoleva seaduse §-des 17 ja 24 nimetatud kohalduvate aruandlusstandarditega ning

4

see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase

finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta.

(3) Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal

tegevjuhtkond kiitis majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande allkirjastab

viivitamata pärast selle heakskiitmist vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase

tegevjuhtkonna liige, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva.

(4) Kui majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning

aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei lisata majandusaasta aruandele e-

allkirja.“;

11) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ § 24 lõigetes 1–4“ tekstiosaga „§ 24 lõigetes

1 ja 7–9“;

12) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Suure konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus esitab tegevusaruande koosseisus

eraldiseisva alajaotisena konsolideeritud kestlikkusaruande, mis annab ülevaate

konsolideerimisgrupi tegevusega kaasnevatest mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja

ühingujuhtimise valdkondades. Konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust

kohaldatakse äriühingust konsolideerivale üksusele, arvestamata käesoleva seaduse §-s 29

sätestatut. Konsolideeritud kestlikkusaruanne koostatakse vastavalt Euroopa

kestlikkusaruandluse standardile.“;

13) paragrahvi 31 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:

„(7) Kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja filiaal avaldavad lõpliku

emaettevõtja kestlikkusaruande, mis on koostatud vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse

standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Käesolevas lõikes nimetatud

kohustust ei kohaldata mikroettevõtjale.

(8) Kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile nende

nõudmisel kestlikkusaruande koostamiseks nõutud teavet, koostab ja avaldab tütarettevõtja või

filiaal kestlikkusaruande, mis sisaldab kogu tema valduses olevat, saadud või omandatud teavet,

ning teeb kestlikkusaruandes sellekohase märke. Kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei

esita tütarettevõtjale või filiaalile kestlikkusaruande audiitorkontrolli arvamust, teeb

tütarettevõtja või filiaal kestlikkusaruandes sellekohase märke.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kohustus on äriühingust suurettevõtjal,

avaliku huvi üksusel audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 tähenduses ja filiaalil juhul,

kui konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal

on olnud üle 150 000 000 euro.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kohustust kohaldatakse filiaalile üksnes

juhul, kui tema eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 40 000 000 euro ja kui

konsolideerimisgrupis ei ole muud tütarettevõtjat, kellele see kohustus kohaldub.

15) paragrahvis 311 asendatakse tekstiosa „§ 24 lõigetes 1–4“ tekstiosaga „§ 24 lõigetes 1 ja 7–

9“;

5

16) paragrahvi 452 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta

finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19),“;

17) seadust täiendatakse §-ga 613 järgmises sõnastuses:

㤠613. Konsolideerimisgrupi erisused

„(1) Kui konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võib üks

konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtja, mille käive liikmesriikides oli

vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim, koostada

konsolideeritud kestlikkusaruande liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses

aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruandes võib esitada vaid Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 165, lk 13), artiklis 8

sätestatud avalikustatava teabe.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruanne koostatakse ja avaldatakse

vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile.

(4) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud erandi kohaldamisel käsitletakse konsolideeritud

kestlikkusaruannet konsolideerimisgrupi aruandena. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt

koostatud kestlikkusaruanne loetakse vastavaks käesoleva seaduse § 3 punktis 93 nimetatud

standarditele.“;

18) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 17–21 järgmises sõnastuses:

„(17) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse äriühingust suurettevõtja ja suure

konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku

huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui viissada,

aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

(18) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse äriühingust suurettevõtja ja suure

konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

(19) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13

lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta

1. jaanuaril või hiljem. Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 ei kohaldata VKE, kes on

audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, enne 2028. aasta

1. jaanuaril algavate majandusaastate kohta juhul, kui nad esitavad tegevusaruandes

kestlikkusaruande esitamata jätmise põhjenduse.

(20) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse kaptiivkindlustusandja ja

kaptiivedasikindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 8 tähenduses ning väikese ja

mittekeeruka finantsinstitutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse

määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punkti 145

tähenduses, kes on suurettevõtja või VKE ning audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1

nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või

hiljem.

6

(21) Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 7–10 kohaldatakse kolmanda riigi äriühingust suurettevõtja

ning äriühingust VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku

huvi üksused, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“;

19) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „direktiiviga 2014/95/EL (ELT L 330,

15.11.2014, lk 1)” asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

2014/95/EL (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1), (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)

2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ja Komisoni delegeeritud direktiiviga (EL)

2023/2775, (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)”.

§ 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõnad „avaliku sektori vandeaudiitor“ sõnadega „avaliku sektori

finantsvandeaudiitor“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vandeaudiitorile ja“ tekstiosaga

„finantsvandeaudiitorile ja kestlikkusvandeaudiitorile (edaspidi koos vandeaudiitor) ning“;

3) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Finantsvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on õigus osutada kindlustandvat

audiitorteenust, mille objektiks on möödunud perioodide rahandusinformatsioon.“;

(2) Kestlikkusvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on õigus osutada kindlustandvat

audiitorteenust, mille objektiks on kestlikkusaruanne.“;

4) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse tähenduses on kolmanda riigi vandeaudiitor füüsiline isik või mis tahes

õigusliku vormiga juriidiline isik või üksus, kes viib läbi kolmandas riigis registreeritud

äriühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande

auditit või ülevaatust ja kes ei ole lepinguriigi vandeaudiitor ega audiitorühing ning keda ei ole

sellisena tunnustatud.“;

5) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „300“ arvuga „400“;

6) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kestlikkusarvestuse eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;“;

7) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) vandeaudiitori eriosa, finantsvandeaudiitori eriosa ja kestlikkusvandeaudiitori eriosa

korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;“;

8) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kestlikkusarvestuse eriosa;“;

9) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) vähemalt kolm aastat raamatupidamise aastaaruande, konsolideeritud aastaaruande või

muu sarnase aruandluse audiitorkontrolli teostamist mõnes lepinguriigis tunnustatud

vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb finantsvandeaudiitori kutset;

7

12) vähemalt kaheksa kuud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud perioodist kestlikkusaruande

audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis

tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset;“;

11) paragrahvi 21 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktide 1, 2“ tekstiosaga „punktide

1–2“;

12) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „raamatupidamine“ tekstiosaga „,

kestlikkusarvestus“;

13) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „hea raamatupidamistava“ sõnadega

„finantsaruandluse standard“;

14) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktidega 19–22 järgmises sõnastuses:

„19) Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused;

20) kestlikkusanalüüs;

21) keskkonnaõigus;

22) kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused.“;

15) paragrahvi 24 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Finantsvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud

finantsvandeaudiitor peab sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

kutseeksami eriosad.

(12) Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud

kestlikkusvandeaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 11 ja 2

nimetatud kutseeksami eriosad.

(13) Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 2 nimetatud kutseeksami eriosa sooritamist

finantsvandeaudiitori kutse taotlemisel arvestatakse ka kestlikkusvandeaudiitori kutse

taotlemisel, ning vastupidi.“;

17) paragrahvi 24 lõikes 3 asendatakse sõna „tunnistamist“ sõnaga „tunnustamist“;

18) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 301 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „aastaaruande“ tekstiosaga „,

kestlikkusaruande“;

20) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustuse täitmata jätmise korral

on kolmanda riigi vandeaudiitori või audiitorettevõtja koostatud raamatupidamise

aastaaruande, kestlikkusaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli aruanne tühine.“;

21) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Järelevalvenõukogu menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud rikkumisi

finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse äravõtmise otsustamisest eraldi.“;

22) paragrahvi 32 lõikes 10 asendatakse sõna „Vandeaudiitori“ sõnaga

„Finantsvandeaudiitori“;

8

23) paragrahvi 5, § 6, § 36 lõiget 1 ning § 37 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu „valdkonna

eest vastutava ministri“ sõnadega „või tema volitatud isiku“ vastavas käändes;

24) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse samaaegsel omamisel on

vandeaudiitor kohustatud lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud täiendusõppele

osalema Audiitorkogu tunnustatud või tema korraldatavas täiendusõppes valdkondades, mis on

sätestatud käesoleva seaduse §-s 22, vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase

arvestusperioodi jooksul.“;

25) paragrahvi 46 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „üle võetud ja“;

26) paragrahvi 46 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) rahvusvaheline kestlikkuskindluse standard;“;

27) paragrahvi 46 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) rahvusvahelised kvaliteedikontrolli standardid;“;

28) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) kliendi sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande

audiitorkontrolli läbi viivale vandeaudiitorile;“;

29) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:

㤠511. Kestlikkusaruande audiitorkontroll

(1) Kestlikkusaruande audiitorkontroll on muu kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse

kooskõlas käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 31 sätestatud rahvusvahelise

kestlikkuskindluse standardiga.

(2) Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate

kriteeriumide alusel koostatud kestlikkusinformatsioon. Kestlikkusinformatsioon on

ühtsustatud, võrreldav ja veenvatel teaduslikel tõenditel põhinev raamatupidamiskohustuslase

kogu väärtusahelat kirjeldav kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave möödunud ning tulevikus

saabuva perioodi kohta.

(3) Kestlikkusaruande audiitorkontrollis on audiitorteenuse osutaja eesmärk võimaldada

kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale

kokkuvõtet või arvamust.“;

30) paragrahvi 54 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ülevaatuse kokkuvõtte“ tekstiosaga „,

kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse“;

31) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse sõnad „auditi ja ülevaatuse“ sõnadega „auditi,

ülevaatuse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli“;

32) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse sõnad „Auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte“

sõnadega „Auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli

kokkuvõtte või arvamuse“;

9

33) paragrahvi 54 lõikes 4 asendatakse sõnad „auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte“

sõnadega „auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli

kokkuvõtte või arvamuse“;

34) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks võib

kliendilepingu sõlmida erinevate audiitorühingute või vandeaudiitoritega.“;

35) paragrahvi 55 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „raamatupidamise aastaaruande

audiitorkontrolli kohustusega“;

36) paragrahvi 55 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Konsolideerimisgrupi kindlustandva audiitorteenuse osutaja on konsolideerimisgrupi

audiitorettevõtja.”;

37) paragrahvi 56 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja taotleb konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse

audiitorettevõtjalt kutsetegevuseks vajalike dokumentide üleandmiseks nõusolekut

konsolideeritud aruande audiitorkontrolli ajal. Kui konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei

ole võimalik konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjalt kutsetegevuseks

vajalikke dokumente saada, viiakse konsolideerivas üksuses läbi täiendav audiitorkontroll.“;

38) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„(22) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja vaatab läbi ja hindab konsolideeritava üksuse

audiitorettevõtja audiitorkontrolli käigus tehtud tööd ning dokumenteerib tema töös tuvastatud

asjaolud, töö iseloomu, ajastuse ja ulatuse. Kui konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse

audiitorettevõtjal ei ole võimalik nimetatud kohustust täita, rakendab konsolideerimisgrupi

audiitorettevõtja konsolideeritavas üksuses täiendava audiitorkontrolli teostamiseks

asjakohaseid meetmeid ja teavitab sellest järelevalvenõukogu.“;

(23) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja rakendab meetmeid, et tagada igal ajal juurdepääs

konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele. Kui

konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik kolmandas riigis aruande

audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele juurdepääsu saada, peab ta säilitama

tõendusmaterjali selle kohta, et ta on teinud kõik endast oleneva nimetatud dokumentidele

juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate

õiguslike takistuste korral tõendid selliste takistuste esinemise kohta.“;

39) paragrahvi 57 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „raamatupidamise“ tekstiosaga „,

kestlikkusarvestuse“;

40) paragrahvi 591 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2

järgmises sõnastuses:

„(2) Avaliku huvi üksuse kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegev audiitorettevõtja ning

vandeaudiitorite selle võrgustiku liige, millesse audiitorettevõtja kuulub, ei või osutada

kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohustusega avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale

ega tema kontrollitavale ettevõtjale liikmesriigis otseselt ega kaudselt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktides b ja c ning punktides

e–k nimetatud teenuseid järgmistel perioodidel:

1) alates kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli perioodi algusest kestlikkusaruandluse

audiitorkontrolli aruande esitamiseni;

10

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud perioodile vahetult eelneval majandusaastal seoses

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktis

e nimetatud teenustega.“;

41) seadust täiendatakse §-ga 592 järgmises sõnastuses:

„§ 592. Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli erinõuded

Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli teostamise käigus raamatupidamise aastaaruannet

reguleeriva õigusnormi võimaliku rikkumise avastamisel on vandeaudiitor või audiitorettevõtja

kohustatud lähtuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklist 7.“;

42) paragrahvi 60 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja vastutab kolmanda riigi vandeaudiitori teostatud

konsolideeriva ja konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli täiendavate dokumentide

järelevalvenõukogule esitamise eest.“;

43) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „4 000 000“ arvuga „6 000 000“;

44) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „2 000 000“ arvuga „3 000 000“;

45) paragrahvi 91 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „12 000 000“ arvuga „15 000 000“;

46) paragrahvi 91 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „6 000 000“ arvuga „7 500 000“;

47) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „millel on“ sõnadega „majandusaasta

jooksul“;

48) paragrahvi 91 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik sihtasutusele, mille müügitulu või tulu

või varad bilansipäeva seisuga kokku ületavad 1 000 000 eurot ning mille asutajaks on riik,

avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on

vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.“;

49) paragrahvi 92 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv “1 600 000“ arvuga „2 000 000“;

50) paragrahvi 92 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „800 000“ arvuga „1 000 000“;

51) paragrahvi 92 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „4 800 000“ arvuga „6 000 000“;

52) paragrahvi 92 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „2 400 000“ arvuga „3 000 000“;

53) paragrahvi 92 lõikes 21 asendatakse läbivalt arv „15 000“ arvuga „1 000 000“;

54) seadust täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:

㤠941. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus

Kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontroll on kohustuslik.“;

55) paragrahvi 95 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 6–8 ja

§ 31 lõigete 4–6 alusel“ tekstiosaga „raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 2–3 ja § 31 lõigete

7–11 alusel“;

11

56) paragrahvi 952 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse pärast sõna „ülevaatust“

sõnadega „või kestlikkusaruande audiitorkontrolli“;

57) paragrahvi 952 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega suurettevõtja raamatupidamise seaduse

tähenduses, välja arvatud avaliku huvi üksuse käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punkti 1

tähenduses, aktsionäril ja osanikul, kellele kuulub rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või

viis protsenti suurettevõtte kapitalist, on õigus esitada üldkoosolekule ettepanek, et

kestlikkusaruande audiitorkontrolli viib läbi ja teeb vandeaudiitori aruande üldkoosolekule

kättesaadavaks kestlikkusvandeaudiitor, kes ei kuulu auditit või ülevaatust tegeva

audiitorettevõtjaga samasse audiitorettevõtjasse või võrgustikku.“;

58) paragrahvi 98 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) rahandus- ja kestlikkusinformatsiooni töötlemist;

2) raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruandega seotud riskijuhtimise ja sisekontrolli

tõhusust;

3) raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande või konsolideeritud aruande

audiitorkontrolli protsessi ja tulemusi;“;

59) paragrahvi 98 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kohustusliku auditi“

sõnaga „audiitorkontrolli“;

60) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Avaliku huvi üksuse auditikomitee esitab järelevalvenõukogule andmed auditikomitee

tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks.“;

61) paragrahvi 106 lõikes 4 asendatakse arv „100“ arvuga „200“;

62) paragrahvi 113 lõikes 5 ja § 118 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kolmeks aastaks“

tekstiosaga „kuni 42 kuuks“;

63) paragrahvi 124 lõike 1 punkti 21 täiendatakse pärast tekstiosa „asutuste,“ tekstiosaga

„Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee,“;

64) paragrahvi 124 lõiget 1 täiendatakse punktidega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:

„32) kliendilepingu ülesütlemise vaidlustamine kohtus;

33) turul valitseva kvaliteedi ja konkurentsi seiramine vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 27.“;

65) paragrahvi 137 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) audiitorkontrolli tasu suurust;“;

66) paragrahvi 138 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Töörühma liige peab olema läbinud järelevalvenõukogu korraldatud erikoolituse

kvaliteedikontrolli alal ning omama asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli

ja finantsaruandluse valdkonnas. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kvaliteedikontrolli

läbiviimisel peab töörühma liige olema läbinud kvaliteedikontrollialase erikoolituse ning

omama asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja kestlikkusaruandluse või

muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas.“;

67) paragrahvi 153 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Registrit peetakse elektrooniliselt.“;

12

68) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse sõnad „Audiitorkogu majandusaastal“ sõnaga

„majandusaastal“;

69) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „31. oktoobril“ tekstiosaga „nelja kuu jooksul

pärast majandusaasta lõppu“;

70) paragrahvi 158 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „läbipaistvusaruande perioodil – 1. juulist 30.

juunini“ tekstiosaga „majandusaastal“;

71) seadust täiendatakse §-ga 1853 järgmises sõnastuses:

„§ 1853. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kutsealase pädevuse omandamise ja

kvaliteedikontrolli töörühma liikme erisused ning kutsetegevuse standardi kohaldamine

„(1) Vandeaudiitorile, kellele on antud Eestis vandeaudiitori kutse käesoleva seaduse §-s 28

sätestatud korras enne 2024. aasta 1. jaanuari või kelle vandeaudiitori kutset on tunnustatud

käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras enne 2024. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata käesoleva

seaduse § 511 lõikes 1 sätestatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli osutamise korral käesoleva

seaduse § 20 lõike 2 punkti 12 ning § 24 lõikes 12 sätestatud kestlikkusarvestuse eriosa

sooritamise kohustust ja § 24 lõiget 3.

(2) Isikule, kes 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on esitanud käesoleva seaduse § 23 lõikes 1

nimetatud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami tegemiseks, ei kohaldata käesoleva seaduse

§ 20 lõike 2 punkti 12 ning § 24 lõikes 12 sätestatud kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise

kohustust ja § 24 lõikes 3 sätestatut, kui ta omandab vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1.

jaanuari.

(3) Vandeaudiitor, kellele on antud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari ja kes on

täiendanud oma teadmisi ja oskusi kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenuse

osutamiseks Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel

enne 2026. aasta 1. jaanuari, kantakse kestlikkusvandeaudiitorite nimekirja.

Kestlikkusvandeaudiitorite nimekirja ei kanta vandeaudiitorit, kes ei läbi nimetatud koolitust

enne 2026. aasta 1. jaanuari.

(4) Kvaliteedikontrolli töörühma liikmele ei kohaldata kuni 2025. aasta 31. detsembrini

käesoleva seaduse § 138 lõikes 3 sätestatud nõuet omada asjakohast kogemust

kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud

teenuste valdkonnas.

(5) Kuni rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardi kehtestamiseni rakendatakse

kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 46 lõike 3

punktis 3 nimetatud standardeid.

(6) Euroopa Komisjoni määrusega kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni

rakendatakse audiitorkontrolli kutseteenuse osutamisel kehtivat sama valdkonda hõlmavat

kindlustandvat standardit, menetlusi ja nõudeid. Järelevalvenõukogu esitab Euroopa

Komisjonile teabe oma kindlustandvate standardite, menetluste ja nõuete kohta vähemalt kolm

kuud enne nende jõustumist.

(7) Kestlikkusaruandele ja konsolideeritud kestlikkusaruandele teostatakse piiratud

kindlustandvat audiitorkontrolli kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud audiitorkontrolli

standardi kehtestamiseni.“;

13

72) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196)“ tekstiosaga „Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196), Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ning

Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)”.

§ 3. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18410 lõikes 4 asendatakse sõnad „olev aastaaruanne peab olema auditeeritud“

tekstiosaga „olevale aastaaruandele kohaldatakse auditi kohustust ja tegevusaruande osaks

olevale kestlikkusaruandele kohaldatakse audiitorkontrolli kohustust, mis viiakse läbi“;

2) paragrahvi 18410 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tegevusaruanne koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 24 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktile. Kui emitent on kohustatud

koostama konsolideeritud aruandeid, koostatakse tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise

seaduse §-le 31 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4

nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktile.“;

3) paragrahvi 18410 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „kirjeldust“ tekstiosaga „ning et

kestlikkusaruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lõikele 3 ja see on

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud

komisjoni delegeeritud õigusaktiga.“;

4) paragrahvi 230 lõike 1 punktist 13 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43)“;

5) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT

L 294, 06.11.2013, lk 13–27)“ asendatakse tekstiosaga „muudetud direktiividega 2013/50/EL

(ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27), (EL) 2022/2646 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ja

(EL) 2023/2775, (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 6. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

1

LISA. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel

EL

direktiivi

(EL)

2022/2464

norm

(artikkel,

lõige,

punkt)

Muudetav direktiivi

säte

EL-i õigusakti

normi ülevõtmise

kohustus

(Jah, ei,

valikuline)

EL-i õigusakti

normi sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed

õigusaktid

Kommentaar

Art 1 lg 1 2013/34/EL art 1 lg 3-5

Jah

RPS § 2 lg 1 ja

2, § 24 lg 2,

AudS § 13 lg 1

ja 2

Art 1 lg 2

a

2013/34/EL art 2 punkt

5

Jah RPS § 3 p 4

Mõiste „netokäive“

sisaldub RPS § 3 p 4

sätestatud mõistes

„tulu“

Art 1 lg 2,

b

2013/34/EL art 2

punktid 17–20

Jah

RPS § 24 lg 2 ja

3; RTJ 5 p 6

Direktiivi 2022/2464

art 1 lg 13 punkt c

lubab sõltumatut

kindlustandva

audiitorteenuse

osutaja regulatsiooni

(edaspidi IASP) üle

mitte võtta. IASP-i

loomine ei ole

mitmel põhjusel

Eestis otstarbekas.

Seni puudub Eestis

selline

väljakujunenud

kutse, mistõttu tuleks

IASP-i lubamisega

luua täiesti uus

sellekohane süsteem.

Eestis

kvalifitseeruksid

IASP-ina osalise

kestlikkuse

pädevusega

keskkonnajuhtimis-

ja

auditeerimissüsteemi

(EMAS) tõendajad,

keda on Eestis

arvuliselt vaid kaks.

Nende

sertifitseerimise,

standardite ja

järelevalvesüsteemi

ühildamine

2

vandeaudiitorite

süsteemiga on

komplitseeritud ja

kulukas, sh tooks

EMAS tõendajatele

kaasa arvestatavas

hulgas

täiendatavatele

tingimustele

vastamise kohustuse,

kuna. IASP-id

kohustuksid lisaks

EMAS-ele

esitatavatele

tingimustele täitma

kõiki AudS-is

vandeaudiitorile

kehtestatud nõudeid.

Art 1 lg 3 2013/34/EL art 19 lg 1 Jah RPS § 24 lg 8 p

6

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 1 Jah RPS § 24 lg 2

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2

punkt a Jah RPS § 24 lg 3;

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon o

sätestatud

kestlikusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõuetes

SBM-1 „Strateegia,

ärimudel ja

väärtusahel“ kuni

SBM-3 „Olulised

mõjud, riskid ja

võimalused ning

nende seos strateegia

ja ärimudeliga“,

samuti standardi

ESRS E1

„Kliimamuutus“

avalikustamisnõudes

E1-1

„Üleminekukava

kliimamuutuste

leevendamiseks“.

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2

punkt b Jah ESRS Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

3

Sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS E1

’“Kliimamuutus’

avalikustamisnõuetes

E1-1

„Üleminekukava

kliimamuutuste

leevendamiseks“ ja

E1-4

„Kliimamuutuste

leevendamise ja

nendega

kohanemisega seotud

eesmärgid“.

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2

punkt c Jah ESRS Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele

ESRS,Sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõudes

GOV-1 „Hhaldus-,

juht- ja

järelevalveorganite

roll“.

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2

punkt d Jah ESRS Võtame üle

viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

Sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõuetes

GOV-4 „Avaldus

hoolsuskohustuse

täitmise kohta“ ja

GOV-5

„Riskijuhtimine ja

4

kestlikkusaruandluse

sisekontroll“.

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2

punkt e Jah ESRS Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõudes

GOV-3

„Kestlikkusalase

tulemuslikkuse

kaasamine

motivatsiooni-

kavadesse“.

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2

punkt f Jah ESRS Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõuetes

GOV-2 „Ettevõtja

haldus-, juht- ja

järelevalveorganitele

esitatud teave ja

nende käsitletavad

kestlikkusaspektid“,

GOV-4 „Avaldus

hoolsuskohustuse

täitmise kohta“ ja

IRO-2 „ESRSide

avalikustamisnõuded,

mis on hõlmatud

ettevõtja kestlikkus-

aruandega“.

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2

punkt g Jah ESRS Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

5

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõudes

SBM-3 „Olulised

mõjud, riskid ja

võimalused ning

nende seos strateegia

ja ärimudeliga“.

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2

punkt h Jah ESRS Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamise

miinimumnõudes

MDR-M „Oluliste

kestlikkus-

aspektidega seotud

mõõdikud“.

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 3 Jah RPS § 24 lg 2 ja

lg 6; ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõudes

IRO-1 “Oluliste

mõjude, riskide ja

võimaluste

kindlakstegemise ja

hindamise protsessi

kirjeldus“, standardi

ESRS 1 „Peamised

nõuded“

andmepunktides 62–

72.

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 4 Jah RPS § 24 lg 3

6

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 5 Jah ESRS Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas

onülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 1

„Peamised nõuded“

andmepunktides AR

6–AR 8, standardis

ESRS S1 „Oma

töötajaskond“.

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 6 Jah RPS § 24 lg 3

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 7 Jah RPS § 62 lg 19

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 8 Jah RPS§ 24 lõiked

7 ja 8

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 9 Jah RPS § 24 lõiked

4-6

Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg

10 Jah RPS § 24 lõige 4

Art 1 lg 5,

a

2013/34/EL art 20 lg 1

punkt g

Jah

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõuetes

GOV –1 –GOV –4,

standardi ESRS G1

“Äriline käitumine“

avalikustamisnõudes

G1-1 „Ärilise

käitumise poliitika ja

ettevõtluskultuur“.

Art 1 lg 5,

b

2013/34/EL art 20 lg 1

lisatud lõik

Jah RPS § 24 lg 2, lg

8 p 7,

Art 1 lg 6,

a

2013/34/EL art 23 lg 4

punkt b

Jah RPS § 31 lg 4

Art 1 lg 6,

b

2013/34/EL art 23 lg 8

punkti b alapunkt i

Jah RPS § 31 lg 4

Art 1 lg 6,

c

2013/34/EL art 23 lg 8

punkti b alapunkt iii

Jah RPS § 31 lg 4

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 1 Jah RPS § 31 lg 4

7

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 2

punkt a

Jah

RPS § 28 lg 2, §

24 lg 2 ja 3;

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas

onülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõuetes

SBM-1 „Strateegia,

ärimudel ja

väärtusahel“’ kuni

SBM-3 „Olulised

mõjud, riskid ja

võimalused ning

nende seos strateegia

ja ärimudeliga“,

samuti standardi

ESRS E1

„Kliimamuutus“

avalikustamisnõudes

E1-1

„Üleminekukava

kliimamuutuste

leevendamiseks“.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 2

punkt b

Jah

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas

onülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS E1

„Kliimamuutus“

avalikustamisnõuetes

E1-1

„Üleminekukava

kliimamuutuste

leevendamiseks“ ja

E1-4

„Kliimamuutuste

leevendamise ja

nendega

kohanemisega seotud

eesmärgid“.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 2

punkt c

Jah

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

8

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõudes

GOV-1 „Haldus-,

juht- ja

järelevalveorganite

roll“.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 2

punkt d

Jah

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõuetes

GOV-4 „Avaldus

hoolsuskohustuse

täitmise kohta“ ja

GOV-5

„Riskijuhtimine ja

kestlikkusaruandluse

sisekontroll“.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 2

punkt e

Jah

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõudes

GOV-3

„Kestlikkusalase

tulemuslikkuse

kaasamine

motivatsiooni-

kavadesse“.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 2

punkt f

Jah ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

9

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõuetes

GOV-2 „Ettevõtja

haldus-, juht- ja

järelevalveorganitele

esitatud teave ja

nende käsitletavad

kestlikkusaspektid“,

GOV-4 „Avaldus

hoolsuskohustuse

täitmise kohta“ ja

IRO-2 “ESRSide

avalikustamisnõuded,

mis on hõlmatud

ettevõtja kestlikkus-

aruandega“.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 2

punkt g

Jah

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõudes

SBM-3 „Olulised

mõjud, riskid ja

võimalused ning

nende seos strateegia

ja ärimudeliga“.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 2

punkt h

Jah

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

10

avalikustamise

miinimumnõudes

MDR-M „Oluliste

kestlikkus-

aspektidega seotud

mõõdikud“.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 3

Jah

RPS § 24 lg 6, §

31 lg 4; ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 2

„Avalikustamise

üldised reeglid“

avalikustamisnõudes

IRO-1 „Oluliste

mõjude, riskide ja

võimaluste

kindlakstegemise ja

hindamise protsessi

kirjeldus“, standardi

ESRS 1 „Peamised

nõuded“andmepunkti

des 62 –72.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 4

Jah

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 1

„Peamised nõuded“

andmepunktides 102

–104.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 5 Jah RPS § 31 lg 4

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 6

Jah

ESRS

Võtame üle viidetega

kestlikkusaruandluse

standarditele ESRS,

sealhulgas on

ülevõetav

regulatsioon

sätestatud

kestlikkusaruandluse

standardi ESRS 1

„Peamised nõuded“

andmepunktides AR

6 –AR 8, standard

11

ESRS S1 „Oma

töötajaskond“.

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 7 Jah RPS § 24 lõiked

7 ja 8; § 31 lg 2

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 8

Jah RPS § 24 lõiked

4 ja 5, RPS 28 lg

2

Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 9

Jah RPS § 24 lõiked

4 ja 5, RPS 28 lg

2

Art 1 lg 8 2013/34/EL peatükk

6a, art 29b

Ei - Komisjoni kohustus

Art 1 lg 8 2013/43/EL art 29c Ei - Komisjoni kohustus

Art 1 lg 9 2013/34/EL, peatükk

6b, art 29d

Jah RPS § 25 lg 1

Art 1 lg 10 2013/34/EL art 30 lg 1

Jah ÄS § 971 lg 1 ja

11, § 179 lg 4 ja

42, § 334 lg 2 ja

21; RPS § 25 lg

1 ja 2; ÄRS § 26

lg 1 p 14

Art 1 lg 11 2013/34/EL art 33 lg 1

Jah ÄRS § 57 lg 1,

3, § 179, § 183,

187 lg 2 ja 4

Art 1 lg 12 2013/34/EL peatükk 8

pealkiri

Jah AudS § 511

Art 1 lg

13, a

2013/34/EL art 34 lg 1,

a punkt ii

Jah AudS § 95 lg 3

Art 1 lg

13, a

2013/34/EL art 34 lg 1,

punkt aa

Jah AudS § 591

Art 1 lg

13, b 2013/34/EL art 34 lg 3

Jah AudS § 652

Art 1 lg

13, c

2013/34/EL art 34 lg

4–6

Valikuline

-

IASPi ülevõtmine ei

ole liikmesriikidele

kohustuslik

Art 1 lg 14 2013/34/EL peatükk 9a

art 40a lg 1–4

Jah RPS § 31 lõiked

7–11; AudS §

941

Art 1 lg 14 2013/34/EL peatükk 9a

art 40b

Ei - Euroopa Komisjoni

kohustus

Art 1 lg 14 2013/34/EL peatükk 9a

art 40c

Jah RPS § 44 lg 1,

ÄS § 179 lg 1 ja

4, § 183, § 187

lg 1, § 306 lg 4,

§ 315 lg 1, §

331, § 332 lg 1

ja 2, § 333 lg 1,

§ 334 lg 1, 2 ja

12

22, § 385 lg 2 ja

5, § 388 lg 1 ja 2

Art 1 lg 14 2013/4/EL peatükk 9a

art 40d

Jah ÄS § 971 lg 1,

11, § 179 lg 4,

42, 334 lg 2 ja

21, § 388 lg 2 ja

21; RPS § 44;

ÄRS § 32 lg 1 ja

2; JUM

4.01.2023

määrus nr 2

„Tasu

elektroonilise

registri andmete

väljastamise eest

ja tasuta

andmeid saama

õigustatud

isikud“ § 2 lg 1

Art 1 lg 15

b

2013/34/EL peatüki 11

pealkiri

Jah RPS § 613

Art 1 lg 16 2013/34/EL art 48i lg 1 Jah RPS § 613 lg 1 ja

2

Art 1 lg 16 2013/34/EL art 48i lg 2 Jah RPS § 613 lg 1

Art 1 lg 16 2013/34/EL art 48i lg 3 Jah RPS § 613 lg 3

Art 1 lg 16 2013/34/El art 48i lg 3 Jah RPS § 613lg 4

Art 1 lg

17, a

2013/34/EL art 49 lg 2,

3

Ei -

Ei sisalda liikmesriigi

kohustust

Art 1 lg 17

b

2013/34/EL art 49 lg

3b

Ei - Ei sisalda liikmesriigi

kohustust

Art 1 lg

17, c 2013/34/EL art 49 lg 5

Ei -

Ei sisalda liikmesriigi

kohustust

Art 2 lg 1

2004/109/EÜ art 2

esimese lõigu alapunkt

r

Jah VPTS § 184 lg

5; RPS § 24, 31

Art 2 lg 2,

a

2004/109/EÜ art 4 lg 2

p c

Jah VPTS § 18410 lg

5; RPS § 25 lg 2

Art 2 lg 2,

b

2004/109/EÜ art 4 lg 4,

5

Jah VPTS § 18410 lg

6, ÄS § 97

lõiked 1 ja 11

Art 2 lg 3,

a

2004/109/EÜ art 23 lg

4 kolmas ja neljas lõik

Ei – Euroopa Komisjoni

kohustus

Art 2 lg 3,

b

2004/109/EÜ art 23 lg

4, lisatud lõik

Ei _ Euroopa Komisjoni

kohustus

Art 2 lg 4 2004/109/EÜ art 28d Ei

– Euroopa Komisjoni

kohustus

Art 3 lg 1 2006/43/EÜ art 1 Jah AudS § 1 punkt

1; RPS § 1

13

Art 3 lg 2,

a

2006/43/EÜ art 2

punktid 2-6

Jah AudS § 3, § 31, §

7 lg 1, § 11, § 55

lg 5

Art 3 lg 2,

b 2006/43/EÜ art 2 p 16a

Jah AudS § 55 lg 2 p

3 ja 4, § 65 lg 1

ja 3

Art 3 lg 2,

c

2006/43/EÜ art 2

punktid 21–23

Jah

RPS § 24 lg 2;

AudS § 50, § 51

lg 2, § 941

IASP institutsiooni

üle ei võta, kuna

Eestis selline

institutsioon puudub

ning selle loomine ei

ole otstarbekas (vt

põhjendust art 1 lg 2,

b juures).

Art 3 lg 3 2006/43/EÜ art 6 p 1 Jah AudS § 20 lg 1 p

1

Art 3 lg 3 2006/43/EÜ art 6 p 2

Jah AudS § 19 lg 1

punkt 21, § 20 lg

1 punkt 2 ja lg 3,

§ 22 lg 1 punkt 1

ja lg 2 punktid 1,

11, ja 19-21, §

24 lg 3;

Art 3 lg 3 2006/43/EÜ art 6 p 3

Jah AudS § 102 lg 2,

§ 124 lg 1, § 161

lg 1, § 162 lg 1

Art 3 lg 4 2006/43/EÜ art 7 lg 1

Jah AudS § 14 lg 7,

§ 17 lg 1. § 21, §

24 lg 1

Art 3 lg 4 2006/43/EÜ art 7 lg 2

Jah AudS § 19 lg 1

punkt 21, § 22 lg

1 punkt 1 ja 2

punktid 19-21, §

24 lg 11,12 ja 13

Art 3 lg 5 2006/43/EÜ art 8 lg 3 Jah AudS § 22 lg 2

punktid 19-21

Art 3 lg 6 2006/43/EÜ art 10 lg 1

lisatud lõik

Jah AudS § 20 lg 2

punktid 11 ja 12

Art 3 lg 7 2006/43/EÜ art 12

Valikuline

-

Ülevõtmine ei ole

kohustuslik. Eestis ei

ole juba varasemalt

kasutanud

tööpraktika ja

teoreetilise õppe

ühitamise võimalust

direktiivis sätestatud

viisil, kuna Eestis

puudub sobival

tasemel auditi

valdkonna õpe, mis

tagaks samaväärsed

14

teadmised ja

kogemused kui

tööpraktika.

Art 3 lg 8 2006/43/EÜ art 14 lg 2

lisatud lõik

Jah AudS § 24 lg 3

Art 3 lg 9 2006/43/EÜ art 14a Jah AudS § 2061 lg

1-3

Art 3 lg

10, a 2006/43/EÜ art 16 lg 1

Jah AudS § 153 lg 1,

VV 23.09.2010

määruse nr 141

„Audiitortegevu

se registri

asutamise ja

registri pidamise

põhimäärus“ § 8

lg 1 punktid 1-3,

§ 8 lg 2 p 41 ja 5

Art 3 lg

10, b

2006/43/EÜ art 16 lg 2

lisatud lõik

Jah VV 23.09.2010

määruse nr 141

„Audiitortegevu

se registri

asutamise ja

registri pidamise

põhimäärus“ § 8

lg 2 punkt 6

Art 3 lg

11, a

2006/43/EÜ art 17 lg 1

punkt e

Jah VV 23.09.2010

määruse nr 141

„Audiitortegevu

se registri

asutamise ja

registri pidamise

põhimäärus“ §

11 lg 1 punkt 11

Art 3 lg

11, b

2006/43/EÜ art 17 lg 1

punkt i

Jah VV 23.09.2010

määruse nr 141

„Audiitortegevu

se registri

asutamise ja

registri pidamise

põhimäärus“ §

11 lg 2 punkt 6

Art 3 lg

11, c

2006/43/EÜ art 17 lg 2

lisatud lõik

Jah VV 23.09.2010

määruse nr 141

„Audiitortegevu

se registri

asutamise ja

registri pidamise

põhimäärus“ §

11 lg 31

15

Art 3 lg

12, a 2006/43/EÜ art 24b lg 1

Jah Standard ISQM1

punktid 32 D,

34.D1 g, h

Art 3 lg

12, b

2006/43/EÜ art 24b lg

2a

Jah Standard ISQM1

p 34.D1 i

Art 3 lg

12, c

2006/43/EÜ art 24b lg 4

punktid b ja c

Jah Standard ISQM1

p 34.D1 e

Art 3 lg

12, d

2006/43/EÜ art 24b lg

5a

Jah Standard ISQM1

p 34.D1 punkt d

Art 3 lg

12, e 2006/43/EÜ art 24b lg 6

Jah Standard ISQM1

p 34.5

Art 3 lg 13 2006/43/EÜ art 25 Jah AudS § 511, § 58

lg 1

Art 3 lg 14 2006/43/EÜ art 25b

Jah AudS § 39 lg 1,

§ 40, § 46 lg 3

punkt 6, § 47, §

48 lg 1 ja 2;

Kutselise

arvestuseksperdi

eetikakoodeksi

punkt R114.1

Art 3 lg 14 2006/43/EÜ art 25c

punkt 1

Jah AudS § 591 lg 2

Art 3 lg 14 2006/43/EÜ art 25c

punkt 2

Jah Kutselise

arvestuseksperdi

eetikakoodeks

B:4 punkt 960;

Art 3 lg 14 2006/43/EÜ art 25c

punkt 3

Jah Kutselise

arvestuseksperdi

eetikakoodeksi

punkt R900.11

Art 3 lg 14 2006/43/EÜ art 25d

Jah ISQM1 art 24b;

Kutselise

arvestuseksperdi

eetikakoodeksi

peatükk 360

Art 3 lg 15 2006/43/EÜ art 26a Jah AudS § 45 lg 1,

§ 2062 lg 1 ja 2

Art 3 lg 16 2006/43/EÜ art 27a lg 1

Jah AudS § 55 lg 2 p

4, § 56 lõiked 2,

22 ja 23; § 60 lg 4

Art 3 lg 16 2006/43/EÜ art 27a lg 2 Jah AudS § 56

lõiked 22 ja 23

Art 3 lg 16 2006/43/EÜ art 27a lg 3

Jah Auds § 60 lg 3,

§ 62 lg 11, § 124

lg 1 punkt 21

Art 3 lg 17 2006/43/EÜ art 28 lg 2

punkt e

Jah AudS § 95

Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 1 Jah AudS § 54 lg 1

ja 2, § 941

16

Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 2

Jah AudS § 54 lg 1

ja 2, § 55 lg 2

punktid 3 ja 4

Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 3

Valikuline

-

Eesti ettevõtete

suurust, auditi turgu

ning praktikaid

arvesse võttes, ei ole

Eestis ühisauditi

vajadust. Ka

raamatupidamise

aastaaruande

audiitorkontrolli

puhul ei ole seda

võimalust ning

kestlikkusaruande

audiitorkontrolli

enama kui ühe

vandeaudiitori poolt

läbiviimine ei ole

samal põhjusel

vajalik ega erisuse

loomine ka mõistlik.

Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 4

Jah AudS § 55 lg 2

punktid 3 ja 4;

ISAE 3000

punktid 69 m ja

n

Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 5

Valikuline

-

Ülevõtmine ei ole

kohustuslik.

Raamatupidamise

aastaaruande ja

kestlikkusaruande

audiitorkontrolli

kohta vanderaudiitori

eraldi aruannete

koostamine on

vajalik, kuna

kontrollide näol on

tegu erinevate

töövõttudega,

kasutatakse erinevaid

standardeid ning ka

töövõtu läbiviijad,

allkirjastajad võivad

olla erinevad,

mistõttu kõige selle

ühte aruandesse

koondamine on

praktikas keeruline.

Eraldi aruanded

kindlasti

suurendavad

17

aruannete paremat

loetavust.

Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 6 Jah AudS § 54 lg 2

ja 3, § 941

Art 3 lg

19, a

2006/43/EÜ art 29 lg 1

punkt d

Jah AudS § 138 lg 3

Art 3 lg

19, b

2006/43/EÜ art 29 lg 1

punkt f

Jah AudS § 47, §

137 lg 6,

Art 3 lg

19, c

2006/43/EÜ art 29

punkti 1 alapunkt h

Jah AudS § 137 lg 2

ja 3,

Art 3 lg

19, d

2006/43/EÜ art 29 lg 2

punkt a

Jah AudS § 138 lg 3

Art 3 lg

19, e 2006/43/EÜ art 29 lg 2a

Jah AudS § 2062

Art 3 lg 20 2006/43/EÜ art 30 lg 1 Jah AudS § 124 lg 1

punktid 1 ja 6-9

Art 3 lg 20 2006/43/EÜ art 30 lg 2

Jah AudS § 145

punktid 2 ja 3, §

147 lõiked 1-3,

Art 3 lg 21 2006/43/EÜ art 30a lg 1

punkt ca

Jah Auds § 471

Art 3 lg 22 2006/43/EÜ art 30a lg 1

punkt da

Jah AudS § 121

lõiked 1, 41 ja

42, § 124 lg 1

punktid 7 ja 8, §

146 lg 2

Art 3 lg

23, a

2006/43/EÜ art 32 lg 3

esimene lõik

Jah AudS § 126

lõiked 1 ja 3

Art 3 lg

23, b

2006/43/EÜ art 32 lg 4

punkt b

Jah AudS § 46

lõiked 2 ja 3; §

124 lg 1 punktid

2 ja 3

Art 3 lg 24 2006/43/EÜ art 36a

Jah Auds § 48, § 161

lõiked 1 ja 2, §

162 lõiked 1, 2

ja 4 p 2

Art 3 lg

25, a

2006/43/EÜ art 37 lg 1

lisatud lõik

Jah ÄS § 168

lg 1 p 7, § 298 lg

1 punkt 5

Art 3 lg

25, b

2006/43/EÜ art 37 lg 2

lisatud lõik

Valikuline

-

Liikmesriigil ei ole

kohustust sätet üle

võtta. Vandeaudiitori

nimetab Eestis

üldkoosolek vastavalt

äriseadustikule ning

alternatiivi me sellele

ei ole loonud

raamatupidamise

aastaaruande

audiitori puhul. Sama

põhimõtet järgime ka

18

kestlikkusvandeaudiit

ori nimetamisel.

Puudub vajadus luua

uusi alternatiivseid

vandeaudiitori

sõltumatust tagavaid

võimalusi

vandeaudiitori

nimetamiseks, kuna

kehtiv regulatsioon

toimib ning uue

regulatsiooni

loomisega

kaasnevate kulutuste

tekitamine riigile ei

ole põhjendatud.

Vandeaudiitori

sõltumatus on lisaks

tagatud ka AudS §-ga

47.

Art 3 lg

25, c 2006/43/EÜ art 37 lg 3

Jah AudS § 952 lg 2

Art 3 lg

26, a 2006/43/EÜ art 38 lg 1

Jah AudS § 57 lg 2

Art 3 lg

26, b

2006/43/EÜ art 38 lg 2

lisatud lõik

Jah AudS § 57 lg 3

Art 3 lg

26, c

2006/43/EÜ art 38 lg 3

lisatud lõik

Jah AudS § 124 lg 1

punkt 32

Art 3 lg

27, a 2006/43/EÜ art 39 lg 4a

Valikuline

-

Liikmesriigil ei ole

kohustust sätet üle

võtta. Arvestades

Eesti ettevõtete

suurust ning nende

juhtorganite lihtust,

ei ole me pidanud

vajalikuks seda

rangelt reguleerida,

milline juhtimisorgan

vastutab

raamatupidamise

aastaaruande

audiitorkontrolliga

seonduvate tegevuste

ees. Sama põhimõte

kehtib ka

kestlikkusaruande

audiitorkontrolli

tegevuste osas,

mistõttu puudub

vajadus

reguleerimiseks.

19

Art 3 lg

27, b

2006/43/EÜ art 39 lg 6

punktid a–e

Jah AudS § 98 lg 1

punkt e

Art 3 lg

28, a 2006/43/EÜ art 45 lg 1

Jah AudS § 301 lg 2

Art 3 lg

28, b 2006/43/EÜ art 45 lg 4

Jah AudS § 301 lg 11

Art 3 lg

28, b 2006/43/EÜ art 45 lg 5

Jah AudS § 301 lg lg

1 punkt 1

Art 3 lg

28, b 2006/43/EÜ art 45 lg 6

Jah AudS § 301 lg 3

Art 3 lg

29, a

2006/43/EÜ art 48a lg 2

lisatud lõik

Ei -

Kohaldub Euroopa

Komisjonile

Art 3 lg

29, b 2006/43/EÜ art 48a lg 3

Ei -

Kohaldub Euroopa

Komisjonile

Art 3 lg

29, c 2006/43/EÜ art 48a lg 5

Ei -

Kohaldub Euroopa

Komisjonile

Art 4 lg 1

Määrus (EL) nr

537/2014 art 4 lg 2 teine

lõik

Otsekohalduv

määrus -

Art 4 lg 2,

a

Määrus (EL) nr

537/2014 art 5 lg 1 teise

lõigu punkt c

Otsekohalduv

määrus -

Art 4 lg 2,

b

Määrus (EL) nr

537/2014 art 5 lg 4

lisatud lõik

Otsekohalduv

määrus -

Art 5 lg 1 - Jah Eelnõu § 4 Jõustumissäte

Art 5 lg 2,

a, i) -

Jah RPS § 62 lg 18 Rakendussäte

Art 5 lg 2,

a, ii) -

Jah RPS § 62 lg 18 Rakendussäte

Art 5 lg 2,

b i) -

Jah RPS § 62 lg 19 Rakendussäte

Art 5 lg 2,

b ii) -

Jah RPS § 62 lg 19 Rakendussäte

Art 5 lg 2,

c i) -

Jah RPS § 62 lg 20 Rakendussäte

Art 5 lg 2,

c ii) -

Jah RPS § 62 lg 21 Rakendussäte

Art 5 lg 2,

c iii) -

Jah RPS § 62 lg 21 Rakendussäte

Art 5 lg 2

c viimane

lõik,

-

Jah

RPS § 62 lg 20 Rakendussäte

Art 5 lg 3 - Jah - Normitehniline säte

Art 5 lg 4 -

Jah

-

Ei vaja õigusaktide

muutmist, edastame

direktiivi

ülevõtmiseks

muudetavate

seaduste tekstid

20

Euroopa

Komisjonile.

Art 6 p 1 Ei

- Kohaldub Euroopa

Komisjonile

Art 6 p 2 Ei

- Kohaldub Euroopa

Komisjonile

Art 7 Ei

- Direktiivi jõustumis-

ja kohaldamissäte

Art 8 Ei

- Direktiivi

adressaatide säte.

Komisjoni

delegeerit

ud

direktiivi

(EL)

2023/2775

norm

(artikkel,

lõige,

punkt)

Muudetav direktiivi

säte

EL-i õigusakti

normi ülevõtmise

kohustus

(Jah, ei,

valikuline)

EL-i õigusakti

normi sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad

riigisisesed

õigusaktid

Kommentaar

Art 1 2013/34/EL art 3

Jah RPS § 3 p 14–17

Art 2

Jah

Ülevõtmissäte, ei

vaja õigusaktide

muutmist, edastame

direktiivi

ülevõtmiseks

muudetavate

seaduste tekstid

Euroopa Komisjonile

Art 3

Jah Eelnõu § 4

Direktiivi

jõustumissäte

Art 4 Ei

Direktiivi

adressaatide säte

Lisa 3

Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja

väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35

„Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“

Lisa 1 (muudetud sõnastuses)

KUTSEEKSAMI

JAGU

Lisa

Alamosa VALDKOND TEEMA

1

Raamatupidamise

eriosa 2 1.1

Eesti finantsaruandluse standardite

alamosa 1.1.1 arvestus, sealhulgas raamatupidamine

finantsarvestus

Eesti finantsaruandluse standard ja selle tõlgendused

1.1.2 õigus

majandushaldusõigus

3 1.2 IFRS alamosa 1.2.1 arvestus, sealhulgas raamatupidamine

rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ja

nende tõlgendused

4 1.3 Rahanduse ja juhtimise alamosa 1.3.1 ettevõtte rahandus

juhtimis- ja kuluarvetus ning maksuarvestus

finantsjuhtimine

1.3.2 juhtimine

ärijuhtimine

mikro- ja makroökonoomika

5 1.4 Raamatupidamise õiguse alamosa 1.4.1 õigus

tsiviilõiguse üldosa

ühinguõigus

võlaõigus

tööõigus

pankrotiõigus

maksuõigus

2

Vandeaudiitori

eriosa 6 2.1

Vandeaudiitori kutsetegevuse

standardite alamosa 2.1.1 arvestus, sealhulgas audiitortegevus

vande- ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse

alused

audiitortegevuse seaduse §-s 46 sätestatud

kutsetegevuse standardid ja tõlgendused

riskijuhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori

kutsetegevus

2.1.2

infotehnol

oogia

2.1.3 matemaatika ja statistika

7 2.2 Vandeaudiitori õiguse alamosa 2.2.1 õigus

ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise tava

majandushaldusõigus

kaubandusõigus

karistusõigus

2.3 Isikuomaduste kontroll - essee

Isikuomaduste kontroll - vestlus

Isikuomaduste kontroll - test

3

Avaliku õiguse

eriosa 8 3.1 Riigi- ja haldusõiguse alamosa 3.1.1 õigus

riigiõigus, sh avaliku sektori juhtimine

haldusmenetlus

9 3.2 Vastavusauditi standardi alamosa 3.2.1 arvestus, sealhulgas audiitortegevus

vandeaudiitori tegevuse alused

4

Tunnustamise

sobivustest 10 4.1 Sobivustesti õiguse alamosa 4.1.1 õigus

tsiviilõiguse üldosa

ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise tava

majandushaldusõigus

kaubandusõigus

võlaõigus

tööõigus

pankrotiõigus

maksuõigus

karistusõigus

5

. Siseaudiitori eriosa 11 5.1

Siseaudiitori kutsetegevuse

standardite alamosa 5.1.1 arvestus, sealhulgas audiitortegevus

audiitortegevuse seaduse §-s 70 sätestatud

kutsetegevuse standardid ja tõlgendused

12 5.2

Avaliku sektori siseaudiitori

alamosa 5.2.1 IIA CGAP

13 5.3 Siseaudiitori atesteerimise alamosa 5.3.1 IIA CIA

5.4 Isikuomaduste kontroll - essee

6

.

Kestlikkusarvestuse

eriosa 14 6.1

Euroopa kestlikkusaruandluse

standardite alamosa 6.1.1 arvestus sh kestlikkusarvestus

Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja

juhendmaterjal

6.1.2 õigus

majandushaldusõigus

15 6.2 Kestlikkusarvestuse õiguse alamosa 6.2.1 õigus

tsiviilõiguse üldosa

keskkonnaõigus

sotsiaalõigus

tööõigus

ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise tava

Lisa 3

Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja

väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami

programm“

Lisa 14

Alamosa: 6.1 Euroopa kestlikkusaruandluse standardite alamosa

Valdkond: 6.1.1 Arvestus, sh kestlikkusarvestus

6.1.2 Õigus

Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus

Allikas Allika

asjakohasus

1 Peamised nõuded (ESRS 1) A

2 Üldine avalikustatav teave (ESRS 2) A

3 Kliimamuutused (ESRS E1) A

4 Saastus (ESRS E2) A

5 Vee- ja mereressursid (ESRS E3) A

6 Elurikkus ja ökosüsteemid (ESRS E4) A

7 Ressursikasutus ja ringmajandus (ESRS E5) A

8 Oma töötajaskond (ESRS S1) A

9 Töötajad väärtusahelas (ESRS S2) A

10 Mõjutatud kogukonnad (ESRS S3) A

11 Tarbijad ja lõppkasutajad (ESRS S4) A

12 Äriline käitumine (ESRS G1) A

13 EFRAG-i kahese olulisuse rakendusjuhis B

14 EFRAG-i väärtusahela rakendusjuhis B

15 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted B

16 OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele B

17 Raamatupidamise seadus A

18

Taksonoomiamäärus ((EL) 2020/852) ja selle alusel vastu

võetud asjaomased delegeeritud õigusaktid sh

((EL)2021/2178; (EL)2021/2139; (EL)2022/1214; (EL)

2023/2485, (EL) 2023/2486)

A

Allikate alajaotused ning liigitus põhi- ja lisasäteteks*

1. Peamised nõuded (ESRS 1)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

1 ESRSi kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite

koostamise tavad

X

2 Teabe kvalitatiivsed omadused X

3 Kahene olulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena X

4 Hoolsuskohustus X

5 Väärtusahel X

6 Ajaperspektiivid X

7 Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine X

8 Kestlikkusaruande struktuur X

9 Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave X

10 Üleminekusätted X

ABCDEFG Liited X

2. Üldine avalikustatav teave (ESRS 2)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

1 Aruande koostamise alus X

2 Valitsemine X

3 Strateegia X

4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X

5 Mõõdikud ja eesmärgid X

ABC Liited X

3. Kliimamuutused (ESRS E1)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

Seosed teiste ESRS-idega X

GOV3 Valitsemine X

E1-1, SBM3 Strateegia X

IRO1, E1-2,

E1-3 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

X

E1-4 - E1-9 Mõõdikud ja eesmärgid X

A Liide X

4. Saastus

(ESRS E2)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

Seosed teiste ESRS-idega X

IRO1, E2-1,

E2-2 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

X

E2-3 - E2-6 Mõõdikud ja eesmärgid X

A Liited X

5. Vee- ja mereressursid (ESRS E3)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

Seosed teiste ESRS-idega X

IRO1, E3-1,

E3-2 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

X

E3-3 - E3-5 Mõõdikud ja eesmärgid X

A Liide X

6. Elurikkus ja ökosüsteemid (ESRS E4)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

Seosed teiste ESRS-idega X

E4-1, SBM3 Strateegia X

IRO1, E4-2,

E4-3 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

X

E4-4 - E4-6 Mõõdikud ja eesmärgid X

A Liide X

7. Ressursikasutus ja ringmajandus (ESRS E5)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

Seosed teiste ESRS-idega X

IRO1, E5-1,

E5-2 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

X

E5-3 - E5-6 Mõõdikud ja eesmärgid X

A Liide X

8. Oma töötajaskond (ESRS S1)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

Seosed teiste ESRS-idega X

SBM2,

SBM3

Strateegia X

S1-1 -S1-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X

S1-5 - S1-17 Mõõdikud ja eesmärgid X

A Liide X

9. Töötajad väärtusahelas (ESRS S2)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

Seosed teiste ESRS-idega X

SBM2,

SBM3

Strateegia X

S2-1 - S2-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X

S2-5 Mõõdikud ja eesmärgid X

A Liide X

10. Mõjutatud kogukonnad (ESRS S3)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

Seosed teiste ESRS-idega X

SBM2,

SBM3

Strateegia X

S3-1 - S3-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X

S2-5 Mõõdikud ja eesmärgid X

A Liide X

11. Tarbijad ja lõppkasutajad (ESRS S4)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

Seosed teiste ESRS-idega X

GOV1 Strateegia X

S4-1 - S4-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X

S4-5 Mõõdikud ja eesmärgid X

A Liide X

12. Äriline käitumine (ESRS G1)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Eesmärk X

Seosed teiste ESRS-idega X

SBM2,

SBM3

Valitsemine X

IRO1, G1-1

- G1-3 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

X

G1-4 - G1 -

6

Mõõdikud ja eesmärgid X

A Liide X

13. EFRAG-i kahese olulisuse rakendusjuhis

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Kahese olulise rakendusjuhis X

14. EFRAG-i väärtusahela rakendusjuhis

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Väärtusahela rakendusjuhis X

15. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted

Viide sättele Sätte pealkiri P L

ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted X

16. OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele

Viide sättele Sätte pealkiri P L

OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele X

17. Raamatupidamise seadus (RpS)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§ 2 Raamatupidamiskohustuslane X

§ 3 Põhimõisted X

§ 13 Majandusaasta X

§ 14-141; §

25-26

Majandusaasta aruande koostamine ja allkirjastamine,

taksonoomia

X

§ 24 Tegevusaruanne X

§ 27-311,

613, 62

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne X

18. Taksonoomiamäärus ((EL) 2020/852) ja selle alusel vastu võetud asjaomased

delegeeritud õigusaktid sh ((EL)2021/2178; (EL)2021/2139; (EL)2022/1214; (EL)

2023/2485, (EL) 2023/2486)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Taksonoomiamäärus (EL) 2020/852 X

Delegeeritud määrus (EL)2021/2178; X

Delegeeritud määrus (EL)2021/2139; X

Delegeeritud määrus (EL)2022/1214; X

Delegeeritud määrus (EL) 2023/2485, X

Delegeeritud määrus (EL) 2023/2486 X

* Allikate alajaotuste liigitamisel toodud viited sätete paragrahvidele või

punktidele on näitlikud

Lisa 3

Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja

väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami

programm“

Lisa 15

Alamosa: 6.2 Kestlikkusarvestuse õiguse alamosa

Valdkond: 6.2.1 Õigus

Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus

Allikas Allika

asjakohas

us

1 Tsiviilseadustiku üldosa seadus B

2 Äriseadustik B

3 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus A

4 Säästva arengu seadus A

5 Keskkonnavastutuse seadus A

6 Looduskaitseseadus A

7 Keskkonnatasude seadus B

8 Tööstusheite seadus B

9 Atmosfääriõhu kaitse seadus B

10 Veeseadus B

11 Metsaseadus B

12 Taimekaitseseadus B

13 Maapõue seadus B

14 Kemikaaliseadus B

15 Kiirgusseadus B

16 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse

konventsiooni ratifitseerimise seadus

B

17 Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud

liikidega rahvusvahelise kaubanduse

konventsiooni ratifitseerimise seadus

B

18 Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

B

19 Euroopa Liidu ökomärgise määrus ((EL) 66/2010 B

20 Jäätmeseadus B

21 Pakendiseadus B

22 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon A

23 Lapse õiguste konventsioon A

24 Soolise võrdõiguslikkuse seadus A

25 Võrdse kohtlemise seadus A

26 Töölepinguseadus A

27 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus A

28 Kollektiivlepingu seadus B

29 Töötajate usaldusisiku seadus B

30 Ametiühingute seadus B

31 Üldise tooteohutuse määrus ((EL) 2023/988) B

32 Hea ühingujuhtimise tava A

33 Korruptsioonivastane seadus B

34 Erakonnaseadus B

35 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus B

36 Finantsteenuste sektoris jätkusuutlikkust käsitleva

teabe avalikustamise määrus ((EL) 2019/2088) ja

sellega seotud delegeeritud õigusaktid

C

37 Euroopa komisjoni soovitus toodete ja

organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime

kohta (2013/179/EL)

B

38 Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise

direktiiv (2003/87/EÜ)

C

39 Kliimaneutraalsuse raamistiku määrus ((EL)

2021/1119)

C

40 Direktiiv rikkumisest teavitavate isikute kaitse

kohta ((EL) 2019/1937)

B

1.Tsiviilseadustiku üldosa seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§ 24, 25, 31,

38, 46

Juriidiline isik X

§-d 49-50 Asja mõiste X

§-d 66-661 Vara mõiste, ettevõtte mõiste X

§ 67 Tehingu mõiste X

§-d 68-72 Tahteavaldus X

§ 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine X

§ 77-83, 111 Tehingu vorm X

§-d 84-89 Tehingu tühisus X

§-d 90-101 Tehingu tühistamine X

§-d 34, 115-

131

Esindamine X

§-d 134-137 Tähtaeg ja tähtpäev X

§-d 142-169 Aegumine X

2.Äriseadustik

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 137-147,

242-255

Osaühingu (aktsiaseltsi) asutamine X

§ 148, 149,

150, § 1541

Osa, selle võõrandamine, osaga ja osanikuga

seotud eriõigused

X

§ 59, 60 Ettevõtja kustutamine, aastaaruande esitamata

jätmine

X

§ 160-165,

276-285

Omakapitali kasutamine ja muutmiskohustus X

§-d 179,

334-337

Aruannete kinnitamine ja kasumi jaotamine X

§-d 168-191,

290-330

Osaühingu (aktsiaseltsi) juhtimine X

§ 135, 1671,

187, 221,

289, 2892 ,

315, 327,

383, 384

Osaühingu (aktsiaseltsi) ja selle tegevusega seotud

vastutus

X

3.Keskkonnaseadustiku üldosa seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 3-7 Mõisted X

§-d 8-15 Keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused X

§-d 16-221 Käitaja ja juriidilise isiku esindaja kohustused X

§-d 23-31 Keskkonnaalased õigused X

§-d 40-62 Loamenetlus X

4. Säästva arengu seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§ 1 Seaduse ülesanne X

§-d 2-13 Looduskeskkond ja loodusvarad X

5. Keskkonnavastutuse seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-6 Üldsätted X

§-d 7-8 Keskkonnakahju vältimise ja heastamise mõiste ja

kohustus X

§ 12 Keskkonnakahju vältimine X

§-d 14-22 Keskkonnakahju heastamine X

§-d 23-231 Isikute õigused ja kohustused keskkonnakahju

vältimisel ja heastamisel X

§-d 25-26 Keskkonnakahju vältimise ja heastamise kulud X

§-d 36-38 Vastutus X

6.

Looduskaitsese

adus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-6 Üldsätted X

§-d 7, 10, 12 Loodusobjekti kaitse alla võtmise X

§-d 14-251 Kaitse korraldamine X

§-d 26-31 Kaitsealad X

§-d 32-33 Hoiualad X

§-d 34-41 Rand ja kallas X

§-d 46-57 Liigid X

§-d 64,65,68 Kivistised ja looduse üksikobjektid X

§-d 69, 691 Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku alade

kaitse X

§-d 71-77 Vastutus X

7. Keskkonnatasude seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-6 Üldsätted X

§-d 7-121 Loodusvara kasutusõiguse tasu X

§-d 14-21 Saastetasu X

§-d 211-215 Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu X

§-d 22 - 30 Keskkonnatasude kõrgendatud määrad X

§ 48 Saastetasu asendamine X

8. Tööstusheite

seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-2 Eesmärk ja reguleerimisala X

§-d 4-15 Mõisted X

§-d 16-18 Üldkohustused X

§-d 19-26 Kompleksloa kohustusega käitised X

§-d 41-47 Kompleksloa nõuded X

§-d 64-84 Suured põletusseadmed X

§-d 85-112 Jäätmepõletus- ja koospõletustehased X

§-d 113-150 Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised X

§-d 151-154 Titaandioksiidi tootvad käitised X

§-d 162-163 Vastutus X

9. Atmosfääriõhu kaitse seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§ 1 Reguleerimisala X

§-d 3-23 Mõisted X

§-d 24-29 Välisõhu kaitse põhimõtted ja põhikohustused X

§-d 30-72 Õhukvaliteedi hindamine ja juhtimine X

§-d 73-78 Õhukvaliteedi parandamise kava X

§-d 79-1082 Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste

reguleerimine X

§-d 109-1234 Liikuvate heiteallikate saasteainete heidete

reguleerimine, toodete ja kütuste kohta esitatavad

nõuded, vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seire X

§-d 124-129 Aastaaruannete ja koondandmete esitamine X

§-d 130-216 Kliimamuutuste leevendamine ja osoonikihi

kaitsmine X

§-d 227-248 Vastutus X

10. Veeseadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§ 1 Reguleerimisala ja kohaldamisala X

§-d 3-25 Mõisted X

§-d 26-84 Vee kasutamise ja kaitse kavandamine ning

korraldamine X

§-d 85-90 Nõuded joogiveele, looduslikule mineraalveele ja

supelrannale X

§-d 106-115 Üleujutusega seotud riskide hindamine ja

maandamine X

§-d 116-202 Vee kasutamise ja kaitse nõuded X

§-d 203-206 Põhjaveevaru hindamine ja kehtestamine X

§-d 214-217 Sissemaksete tegemine rahvusvahelisse ohtlike ja

kahjulike ainete fondi X

§-d 255-273 Vastutus X

11.

Metsaseadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-5 Üldsätted X

§ 10 Erametsanduse toetamine X

§-d 11-12 Metsa korraldamine X

§-d 16-42 Metsa majandamine X

§-d 67-71 Kahju hüvitamine ja vastutus X

12. Taimekaitseseadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§ 1 Seaduse reguleerimisala X

§-d 3-4 Mõisted X

§-d 5-12 Taimetervise kaitse korraldus X

§-d 16,17,22 Taime, taimse saaduse ja muu objekti

toimetamine Eestist liiduvälisesse riiki ning nende

vedamine Eestis X

§ 37 Taimetervise kaitse korraldus taime, taimse

saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse

toimetamise korral X

§ 62, 791-2 Taimekaitse X

§-d 97-1002 Vastutus X

13. Maapõue seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-12 Üldsätted X

§-d 13-16 Põhimõtted ja põhikohustused X

§-d 23-24 Maavaravaru kategooriad sh reservvaru X

§-d 42-47 Kaevandamine X

§-d 80, 84 Uuritud ja kaevandatud maa korrastamine X

§ 93 Kaevandamisega ja maapõue kasutamisega

tekitatud kahju hüvitamine X

§-d 113-126 Vastutus X

14. Kemikaaliseadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-3 Üldsätted X

§-d 4,8,14 Kemikaali käitlemise nõuded X

§-d 20-22,

26, 32 Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte

X

§-d 43-49 Vastutus X

15. Kiirgusseadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§ 1 Reguleerimisala X

§-d 3 -20 Mõisted X

§-d 21 -241 Kiirgusohutuse põhimõtted X

§-d 32 -35,

38-40 Kiirgustegevuse nõuded

X

§-d 56 -67 Radioaktiivsed jäägid, jäätmed ja heited X

§-d 117 -121 Vastutus X

16. Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise

kaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Art 1 Mõisted X

Art 2 Põhiprintsiibid X

Art 3,4,5

I,II ja III lisas ära toodud liikide isenditega

kauplemise reguleerimine X

17. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni

ratifitseerimise seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Art 2 Mõisted X

Art 3 Põhiprintsiibid ja kohustused X

Art 5 Kahjulikud ained X

Art 6

Maal paiknevate reostusallikate puhul

rakendatavad põhimõtted ja kohustused X

Art 8-10 Laevadega seotud nõuded X

Art 11 Kaadamise vältimine X

Art 12

Merepõhja ja selle pinnase uurimine ja

kasutamine X

Art 15 Looduse kaitse ja bioloogiline mitmekesisus X

Lisad I-VII X

18. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1, 21, 22 Reguleerimisala ning mõjud X

§-d 3-6, 27-

30 Keskkonnamõju hindamine X

§-d 31-33,

45, 46 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega

kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine X

§ 47 Keskkonnajuhtimis- ja

keskkonnaauditeerimissüsteem X

§ 51 Ökomärgise andmise süsteem X

§-d 53,54 Vastutus X

19. Euroopa Liidu ökomärgise määrus ((EL) 66/2010

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Art 2,3 Reguleerimisala ja mõisted X

Art 4,5 Pädev asutus ja EL ökomärgise komisjon X

Art 6 Üldnõuded ELi ökomärgise kriteeriumide jaoks X

Art 11 Liikmesriikide ökomärgistamise süsteemid X

Lisa 1

EL-i ökomärgise kriteeriumide väljatöötamise ja

läbivaatamise kord X

20. Jäätmeseadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-20 Reguleerimisala ja mõisted X

§-d 21-27 Jäätmetekke vältimine ning jäätmete hulga ja

ohtlikkuse vähendamine

X

§-d 28-38 Jäätmehoolduse üldnõuded X

§-d 60-651 Ohtlike jäätmete käitluse eritingimused X

§-d 104-105 Metallijäätmete kogumise eritingimused X

§ 108 Jäätmete riikidevaheline vedu X

§-d 120-

12610

Vastutus X

21. Pakendiseadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-121 Üldsätted X

§-d 13-14 Pakendile esitatavad nõuded X

§ 16 Pakendiettevõtja kohustused pakendi ja

pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel X

§-d 19-20 Majandusmeetmete rakendamine X

§-d 24-25 Pakendi ja pakendijäätmete arvestus ja kontroll X

§-d 29-32 Vastutus X

22. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

Viide sättele Sätte pealkiri P L

art. 2, 4, 7,

13, 14 Inimese õigused ja vabadused

X

art. 19-49 Euroopa Inimõiguste Kohus X

23. Lapse õiguste konventsioon

Viide sättele Sätte pealkiri P L

art. 2 -28 Lapse õigused ja vabadused X

art. 31-36 Lapse kaitsmine eksluateerimise eest X

art. 37-40 Lapse kaitse psühhilise ja füüsilise vaenamise eest X

24. Soolise võrdõiguslikkuse seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 2 - 5 Soolise võrdõiguslikkuse mõiste, olemus, liigid,

kohaldamine

X

§-d 6 -11 Tööandja roll soolise võrdõiguslikkuse

rakendamisel j edendamisel

X

§-d 12 -14 Diskrimineerimisvaidluste lahendamine X

25. Võrdse kohtlemise seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 2 - 5 Diskrimineerimis mõiste, olemus, liigid X

§-d 12 - 14 Võrdse kohtlemise põhimõtted, renditöötaja

õigused

X

§-d 12 - 27 Tööandja roll võrdse kohtlemise põhimõtte

rakendamisel

X

§-d 23 - 25 Diskrimineerimisvaidlused X

26. Töölepinguseadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§ 1 Töölepingu mõiste X

§ 3¹ Töösuhetest tuleneva nõude aegumistähtaeg X

§ 5, 6 Töötaja teavitamine töötingimustest X

§-d 9-10 Tähtajaline tööleping X

§ 11 Lepingueelsed läbirääkimised X

§ 18¹ Töötaja õigus sobivatele töötingimustele X

§ 19 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest X

§ 21 Töölähetus X

§ 22 Saladuse hoidmise kohustus X

§ 23, 24 Konkurentsipiirangu kokkulepe, selle kehtivus

pärast töösuhte lõppemist

X

§ 28 Tööandja kohustused X

§-d 29-41 Töötasu ja töötaja kulude ja kahju hüvitamine,

töötaja andmed

X

§-d 42-53 Töö ja puhkeaeg X

§-d 54-71 Puhkus X

§ 100 Tööandja tasutav ülesütlemise hüvitis X

§-d 85-103 Töölepingu ülesütlemine X

27. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 3 - 11 Nõuded töökeskkonnale X

§-d 12, 121,

122 Töötervishoiu ja tööohutuse üldised nõuded X

§ 134 Töökeskkonna riskianalüüs X

§-d 13, 131,

132, 133, 135,

141

Tööandja kohustused ja õigused X

§-d 14 Töötaja kohustused ja õigused X

§ 15 Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum X

§-d 16 - 181 Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus X

§-d 19 - 21 Töötervishoiuteenus X

§-d 22 - 241 Tööõnnetus ja kutsehaigus, nende haldamine X

§-d 242 -245

Tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud

tervisekahjustuse ja surma tõttu tekitatud varalise

kahju hüvitamine

X

§-d 271 - 276 Tööandja vastutus X

28. Kollektiivlepingu seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-4 Üldsätted X

§ 6 Kollektiivlepingu sisu X

§ 8 Poolte õigused ja kohustused X

29. Töötajate usaldusisiku seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 1-4 Üldsätted X

§-d 9 - 141 Usaldusisiku õigused ja kohustused X

§-d 15 - 16 Tööandja õigused ja kohustused teabe andmisel X

§-d 17 - 21 Informeerimine ja konsulteerimine X

§-d 24-25 Vastutus X

30. Ametiühingute seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 2 - 5, 16

- 18 Ametiühingute roll töötajate õiguste ja huvide

esindamisel X

§-d 6 - 16

Ametiühingu õigusvõime, asutamine, seotud

juriidika X

§-d 19 - 24 Ametiühingute suhted tööandjatega X

§ 25 - 268

Tööandja vastutus ametiühingu seadusliku

tegevuse takistamisel X

31. Üldise tooteohutuse määrus ((EL) 2023/988)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Art 1-4 Üldsätted X

Art 5-8 Ohutusnõuded X

Art 9-21, 35 Ettevõtjate kohustused X

32. Hea ühingujuhtimise tava

Viide sättele Sätte pealkiri P L

II Juhatus X

III Nõukogu X

IV Juhatuse ja nõukogu koostöö X

Lisa Sõltumatuse tunnused X

33. Korruptsioonivastane seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 2-3; 7 Ametiisik ja ametiseisund, seotud isik X

§ 4 Korruptiivne tulu X

§ 5

Ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe

korruptiivne kasutamine X

§ 11 Toimingupiirangud X

§ 3 Keelatud tehingud X

§-d 17-21

Vastutus korruptsioonivastase seaduse rikkumise

eest X

34. Erakonnaseadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 121-124 Erakonna tegevuse rahastamine X

35. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus

Viide sättele Sätte pealkiri P L

§-d 2 - 6 Majandustegevuse vabadus ja nõuded X

§-d 14 - 28,

32, 33, 37,

38, 40, 43 Teatamis- ja loakohustusega majandustegevus X

§-d 29 - 31,

44 - 50 Ettevõtja kohustused majandustegevuses X

§-d 57 - 64 Majandustegevuse register X

36. Finantsteenuste sektoris jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise

määrus ((EL) 2019/2088) ja sellega seotud delegeeritud õigusaktid

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Art 1, 2 Reguleerimisese ja mõisted X

Art 3

Jätkusuutlikkusriski käsitlemise põhimõtete

läbipaistvus X

Art 4

Negatiivsete jätkusuutlikkuse alaste mõjude

läbipaistvus üksuse tasandil X

Art 5

Tasustamispõhimõtete läbipaistvus seoses

jätkusuutlikkusriskide lõimimisega X

Art 6-13 Läbipaistvus teabes X

37. Euroopa komisjoni soovitus toodete ja organisatsioonide

olelusringi keskkonnatoime kohta (2013/179/EL)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

4,6 Toote keskkonnajalajälje ja organisatsiooni

keskkonnajalajälje leidmise meetodite kasutamine

äriühingutes ja muudes eraõiguslikes

organisatsioonides ning rahandusasutustes.

X

II lisa Toote keskkonnajalajälje leidmise juhend X

38. Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise direktiiv

(2003/87/EÜ)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Art 2,3 Reguleerimisala ja mõisted X

Art 4-7 Kasvuhoonegaaside heitmeload X

39. Kliimaneutraalsuse raamistiku määrus ((EL) 2021/1119)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Art 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala X

Art 2 Kliimaneutraalsuse eesmärk X

Art 4 Liidu kliimaalased vahe-eesmärgid X

Art 5 Kliimamuutustega kohanemine X

40. Direktiiv rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta ((EL)

2019/1937)

Viide sättele Sätte pealkiri P L

Art 1-5 Eesmärk, kohaldamisala ja mõisted X

Art 6

Rikkumisest teavitavate isikute kaitsmise

tingimused X

Art 7-13 Teavitamine ja meetmed X

Art 19-24 Kaitsemeetmed X

Lisa 3

Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja

väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami

programm“

Lisa 5 (muudetud sõnastuses)

Alamosa: 1.4 Raamatupidamise õiguse alamosa

Valdkond: 1.4.1 Õigus

Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus

Allikas Allika

asjakohas

us

1 Tsiviilseadustiku üldosa seadus B

2 Äriseadustik A

3 Mittetulundusühingute seadus C

4 Sihtasutuste seadus C

5 Tulundusühistuseadus C

6 Asjaõigusseadus B

7 Võlaõigusseadus B

8 Töölepingu seadus A

9 Pankrotiseadus B

10 Saneerimisseadus B

11 Maksukorralduse seadus B

12 Tulumaksuseadus A

13 Sotsiaalmaksuseadused A

14 Käibemaksuseadus A

15 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus B

16 Muud maksuseadused C

17 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus B

18 Isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 C

Allikate alajaotused ning liigitus põhi- ja lisasäteteks*

1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§ 24, 25,

31, 38, 46

Juriidiline isik X

§-d 49-50 Asja mõiste X

§-d 66-661 Vara mõiste, ettevõtte mõiste X

§ 67 Tehingu mõiste X

§ 72 Tahteavalduse tagasivõtmine X

§ 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine X

§ 77-83,

111

Tehingu vorm X

§-d 84-89 Tehingu tühisus X

§-d 90-

101

Tehingu tühistamine X

§-d 34,

115-131

Esindamine X

§-d 134-

137

Tähtaeg ja tähtpäev X

§-d 142-

169

Aegumine X

2. Äriseadustik (ÄS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§-d 137-

147, 242-

255

Osaühingu (aktsiaseltsi) asutamine X

§ 148,

149, 150,

§ 1541

Osa, selle võõrandamine, osaga ja osanikuga seotud

eriõigused

X

§-d 192-

1962, 338-

3512

Osakapitali (aktsiakapitali) suurendamine X

§-d 197-

2001, 352-

363

Osakapitali (aktsiakapitali) vähendamine X

§ 59, 60 Ettevõtja kustutamine, aastaaruande esitamata jätmine X

§ 160-165,

276-285

Omakapitali kasutamine ja muutmiskohustus X

§-d 179,

334-337

Aruannete kinnitamine ja kasumi jaotamine X

§-d 168-

191, 290-

330

Osaühingu (aktsiaseltsi) juhtimine X

§ 135,

1671, 187,

221, 289,

2892 , 315,

327, 383,

384

Osaühingu (aktsiaseltsi) ja selle tegevusega seotud

vastutus

X

§ 235,

237, 238,

241

Aktsiate liigid, eelisaktsia, vahetusvõlakiri X

3. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§ 1 Mõiste ja tegevuse piirangud X

§-d 12-17 Liikmed X

§-d 18-361 Juhtimine ja raamatupidamine X

4. Sihtasutuste seadus (SAS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§-d 1, 2 Mõiste ja tegevuse piirangud X

§-d 5-8 Asutamine X

§-d 16-32 Juhtimine X

§-d 33-39 Raamatupidamine X

5. Tulundusühistuseadus (TÜS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§ 1, 3 Mõiste ja äriseadustiku kohaldamine X

§ 11 Liikmed X

§ 55-59 Juhtimine ja raamatupidamine X

6. Asjaõigusseadus (AÕS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§ 6, 68, 70 Omandi mõiste, ühine omand X

§ 92 Vallasomandi tekkimine X

§ 119 Kinnisomandi tekkimine X

§ 172 Reaalservituudi mõiste X

§ 201 Kasutusvalduse mõiste X

§ 225 Isikliku kasutusõiguse mõiste X

§ 229 Reaalkoormatise mõiste X

§ 241 Hoonestusõiguse mõiste X

§ 256 Ostueesõiguse mõiste X

§ 276 Pandi mõiste X

§ 281 Käsipandi mõiste X

§ 297 Registerpandi mõiste X

§-d 314-

3143

Õiguste pantimine, finantstagatis X

§-d 325-

332

Hüpoteegi mõiste, tekkimine ja lõppemine X

§ 363, §

363¹, §

364

Kohtulik hüpoteek X

7. Võlaõigusseadus (VÕS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§-d 1-7 Põhimõisted X

§-d 8-13 Leping X

§ 27 Olulistes tingimustes kokkuleppe puudumine X

§ 28 Hinna määramine X

§ 35-45 Tüüptingimused X

§ 46 Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu mõiste X

§ 52 Sidevahendi abil sõlmitud lepingu mõiste X

§-d 63-70 Võlgnike paljusus võlasuhtes X

§-d 71-75 Võlausaldajate paljusus võlasuhtes X

§ 80 Leping kolmanda isiku kasuks X

§-d 91-94 Rahalise kohustuse täitmine X

§ 101 Õiguskaitsevahendid X

§ 113 Viivis X

§-d 127-

140

Kahju hüvitamine X

§ 142, 145 Käenduse mõiste ja käendaja vastutus X

§ 155 Garantii mõiste X

§ 156, 157 Käsiraha mõiste X

§ 158-163 Leppetrahvi mõiste X

§ 164 Nõude loovutamine X

§ 175 Kohustuse ülevõtmine X

§-d 179,

180

Lepingu ülevõtmine, ettevõtte üleminek X

§ 186 Võlasuhte lõppemise alused X

§ 188 Lepingust taganemise mõiste X

§ 195 Lepingu ülesütlemise mõiste X

§-d 197-

205

Tasaarvestus X

§ 208 Müügilepingu mõiste X

§ 230 Müügigarantii X

§ 238 Tagasiostuõigusega müük X

§ 254, 255 Vahetusleping X

§ 256 Faktooringulepingu mõiste X

§ 259 Kinkeleping X

§ 271 Üürilepingu mõiste X

§ 339 Rendilepingu mõiste X

§ 361 Liisingulepingu mõiste X

§ 368 Litsentsilepingu mõiste X

§ 375 Frantsiisilepingu mõiste X

§ 389 Tasuta kasutamise lepingu mõiste X

§-d 396,

397

Laenuleping, intress X

§ 398, 399 Laenulepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine X

§-d 401-

402

Krediidileping, tarbijakrediidileping X

§ 422 Kindlustusleping X

§ 619 Käsunduslepingu mõiste X

§ 635 Töövõtulepingu mõiste X

§ 658 Maaklerilepingu mõiste X

§ 670 Agendilepingu mõiste X

§ 1027 Alusetu rikastumine X

§ 1043,

1045

Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine X

§ 1048 Asjatundja ebaõige arvamuse õigusvastasus X

§ 1050 Süü vastutuse alusena X

8. Töölepingu seadus (TLS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§ 1 Töölepingu mõiste X

§ 3¹ Töösuhetest tuleneva nõude aegumistähtaeg X

§ 5 Töötaja teavitamine töötingimustest X

§-d 9-10 Tähtajaline tööleping X

§ 19 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest X

§ 21 Töölähetus X

§ 22 Saladuse hoidmise kohustus X

§ 23, 24 Konkurentsipiirangu kokkulepe, selle kehtivus pärast

töösuhte lõppemist

X

§-d 29-41 Töötasu ja töötaja kulude ja kahju hüvitamine, töötaja

andmed

X

§-d 54-71 Puhkus X

§ 100 Tööandja tasutav ülesütlemise hüvitis X

§-d 85-

103

Töölepingu ülesütlemine X

9. Pankrotiseadus (PankrS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§-d 1-3 Pankroti ja pankrotimenetluse mõiste X

§-d 9-10 Pankrotiavalduse esitamine X

§ 29 Pankrotimenetluse raugemine X

§ 35 Pankroti väljakuulutamise tagajärjed X

§-d 93-99 Nõuete esitamine X

§ 1001 Nõuete kaitsmise kord ja tähtajad X

§-d 109-

119

Tagasivõitmine X

§ 123 Vara välistamine pankrotivarast X

§ 128 Võlgniku raamatupidamise korraldamine X

§ 129 Ettevõtte tervendamise ja tegevuse lõpetamise otsustamine X

§ 146, 147 Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja elatise

maksmine

X

§ 148 Massikohustused X

§ 153 Nõuete rahuldamisjärgud X

§ 157 Pankrotimenetluse lõppemise alused X

§ 178 Kompromissi mõiste X

10. Saneerimisseadus

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§ 2 Saneerimise mõiste X

§ 11 Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed X

§ 45 Saneerimiskava kinnitamise tagajärjed X

§ 49 Pankrotiavaldus saneerimiskava kehtivuse ajal X

11. Maksukorralduse seadus (MKS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§-d 5,6 Maksuhaldur ja maksukohuslane X

§-d 85-91,

92-95

Maksu deklareerimine, arvutamine, maksudeklaratsioonide

parandamine, sunniraha

X

§-d 17, 18,

31 ja 32,

56-58,

105-107,

115-119

Maksunõuded ja –kohustused, nende täitmine ja arvestus

e-maksuametis, maksuarvestuse seosed

raamatupidamisega, maksuvõla info ja intresside arvestus

X

§-d 35-42 Nõuete ja kohustuste üleminek, kolmanda isiku vastutus

võõra maksukohustuste eest

X

§-d 57 Maksuseadustest tulenevad erinõuded raamatupidamise

korraldamisele

X

§-d 10-15,

43-50, 59-

721

Maksuhalduri ülesanded, maksumenetlus ja tõendid X

§-d 83, 84 Majanduslikust sisust lähtuva tõlgendamise põhimõte

maksuõiguses

X

§-d 111-

1141, 128-

133

Maksuvõlgade sissenõudmine X

§-d 33,

98-99,

106-107,

118, 132

Maksukohustuste, kõrvalkohustuste ja tagastusnõude

aegumistähtajad

X

12. Tulumaksuseadus (TuMS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§-d 1-7 Füüsilise isiku, juriidilise isiku ja mitteresidendi

maksustamise põhimõtete erinevused

X

§-d 12-22 Maksustatava tulu liigid ja nende maksustamise erisused

(millal rakendatakse tulumaksu kinnipidamist, millistest

tululiikidest saab teha mahaarvamisi)

X

§-d 13, 15,

17, 19

Füüsilise isiku tulude maksustamisel kehtivad

maksuvabastused ja nende rakendamise tingimused

(eelkõige: lähetuskulud, isikliku sõiduauto hüvitis,

stipendiumid)

X

§-d 40-43 Tulumaksu kinnipidamine, maksuvaba tulu rakendamine,

tulumaksu määrad

X

§-d 14 -

21, 32-

391,

Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulude ja kulude

arvestamine (ettevõtlusega seotud kulud, maksustava tulu

arvestamise eeskirjad)

X

§-d 6, 43 Residentsuse määramine ja kontrollimine, residentsustõend X

§-d 29-31 Mitteresidendi maksustamine X

§-d 29, 43 Maksulepingutest tulenevad erisused mitteresidendi

maksustamisel ja nende rakendamise kord

X

§-d 7, 53 Mitteresidendi püsiv tegevuskoht ja selle maksustamise

erisused

X

§ 48 Erisoodustused X

§ 49 Kingitused, annetused, vastuvõtukulud X

§ 50, 501,

502

Dividendide ja muude kasumieraldiste maksustamine X

§-d 51, 52 Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed X

§ 8, § 50

lg 4-8

Seotud isiku mõiste ja rakendus, siirdehinnad X

§ 11 Tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja

sihtasutuste nimekiri (nimekirja saamise tingimused,

soodustused)

X

§-d 101 Maksualast koostööd mittetegeva jurisdiktsioonis asuva

juriidilise isiku tulu maksustamine

X

13. Sotsiaalmaksuseadused

13.1. Sotsiaalmaksuseadus (SMS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§ 1, 2 Sotsiaalmaksu mõiste ja objekt X

§ 2 lg 5-8,

§ 9 lg 3-51

FIE sotsiaalmaks ja avansilised maksed X

§ 3 Sotsiaalmaksuvabastused (sh erinevused võrreldes

tulumaksuvabastustega)

X

§ 3 Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine mitteresidendi tasudelt X

§ 6 Sotsiaalmaks erijuhtudel X

13.2 Ravikindlustuse seadus (RakS)

§-d 5-14 Ravikindlustuskaitse, kindlustatute arvelevõtmine

Haigekassas

X

§-d 50-62 Ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja haigushüvitis X

13.3 Töötuskindlustuse seadus (TKindlS)

§ 2, 3, §-d

40-42

Töötuskindlustus X

13.4 Kogumispensionide seadus (KoPS)

§-d 6-11 Kohustusliku kogumispensioni makse (erisused võrreldes

sotsiaalmaksuga)

X

13.5 EÜ määrus 883/2004

Määrus

883/2004

art 11-16

Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine välismaal töötavate

töötajate eest (sh ajutine lähetamine teise EL liikmesriiki)

X

14. Käibemaksuseadus (KMS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§-d 19-26,

§ 11 lg 5,

§ 29 lg 5,

10

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise ja registrist

kustutamise tingimused ning tagajärjed

X

§ 2 lg 2 Ettevõtluse mõiste käibemaksuseaduses X

§-d 1, 3, 4 Maksustatavad tehingud, omatarve, tehingud, millest ei

teki käivet

X

§ 2 lg 3 Kauba ja teenuse mõiste X

§ 2 lg 11 Vahendusteenus X

§ 2 lg 5, §

29 lg 8, §

31 lg 71

Võõrandamise mõiste. X

§ 3 lg 4-6,

§ 8, § 10,

§ 38, § 441

Pöördmaksustamine: kauba ühendusesisene soetamine,

muud kauba soetamise juhtumid, impordi maksustamise

erikord, teenuse saamine välismaa ettevõtjalt

X

§ 3 lg 5, §-

d 21, 23,

25

Piiratud maksukohustuslane X

§-d 5, 7,

9,10, § 15

lg 3-61

Nullmääraga maksustatav käive: eksport, kauba

ühendusesisene käive, muud kaubakäibed, teenuse

osutamine, mille käive ei teki Eestis, muud teenused

X

§ 3 lg 31,

§-d 9, 10,

§ 15 lg 61,

§ 29 lg 1

Maksukohustuse tekkimine välismaal, tehingud peakontori

ja püsiva tegevuskoha vahel

X

§ 16 Maksuvaba käive X

§ 16 lg 2 p

2,3, § 16

lg 3, 4

Kinnisvara müük ja kasutada andmine – maksustatavad ja

maksuvabad tehingud

X

§ 16 lg 3,

4

Maksuvaba käibe vabatahtlik maksustamine X

§ 11 Käibe tekkimise aeg, sh ettemaksed X

§ 12, § 29

lg 7

Käibe maksustatav väärtus, sh allahindlused ja

soodustused

X

§ 27, 28 Käibedeklaratsioon, ühendusesisese käibe aruanne X

§ 27 lg 5,

§ 29 lg 7,

8, 9

Parandused ja korrigeerimised käibemaksuarvestuses,

kreeditarve

X

§ 29 lg 1,

3, 5-52, §-

d 30, 31

Sisendkäibemaksu mahaarvamine (eeldused, tingimused,

aeg)

X

§ 29 lg 4,

§-d 30,

32-33

Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine ja

korrigeerimine (sh erisätted kinnisvara kohta)

X

§ 37 Arve vorminõuded, lihtsustatud arve, viited arvel X

§ 40 Reisiteenuste maksustamise erikord X

§-d 41-42 Kasutatud kaupade müügi maksustamise erikord X

§ 44 Kassapõhine käibemaksuarvestus X

§ 35 Käibemaksu tagastamine välismaa ettevõtjatele X

§-d 1-4,

16, 19, 32,

36

Käibemaksuarvestuse seosed raamatupidamisarvestusega:

erisused käibe mõistes, erisused liisingutehingute

liigitamisel, täiendavad arvepidamise nõuded,

käibedeklaratsiooni ja kasumiaruande võrdlus, põhivara

mõiste rakendus käibemaksuarvestuses, parendatud ehitise

mõiste rakendus

X

15. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§-d 12-16,

18-20, 46,

56, 66 Aktsiisiga maksustatavad kaubagrupid ja aktsiisimäärad

X

§ 24 p 65-

610

Soodusaktsiisi määr ja audiitorkontroll

X

§-d 27,

50-55,

692-6913

Aktsiisivabastused ja nende rakendamise tingimused,

aktsiisivabastuse load

X

§-d 491,

61

Maksumärgid X

16. Muud maksuseadused

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

MaaMS,

§-d 1-5, 7

Maamaksu tasumise kord X

RVMS,

§-d 1-3; 5

Raskeveokimaksu objekt ja maksu tasumise kord X

PakAS,

§-d 1; 7-8

Pakendiaktsiisi objekt, maksu tasumise kord X

HasMMS,

§-d 1-4, 6

Hasartmängumaksu objekt, maksu tasumise kord X

17. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

§ 13, 14,

19, 20-22,

31, 36-39 Hoolsusmeetmed

X

§ 46-47

Andmete registreerimine, säilitamine ja isikuandmete

kaitse

X

§ 49, 51 Teatamiskohustus ja teate konfidentsiaalsus X

18. Isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

art 4 p.1 Isikuandmed X

art 30 Isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine X

art 24 Isikuandmete töötlemise toimingute dokumenteerimine X

art 4 p.2 Isikuandmete töötlemise mõiste X

art 9 Eriliiki isikuandmed X

art 5 Töötlemise põhimõtted X

art. 4 p. 8

ja 9 Vastutav ja volitatud töötleja, vastuvõtja

X

art. 5 lg 1

p. a ja lg 2 Andmetöötleja vastutus

X

art 35 Andmekaitsealane mõjuhinnang X

* Allikate alajaotuste liigitamisel toodud viited sätete paragrahvidele või punktidele on

näitlikud

Lisa 3

Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja

väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35

„Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“

Lisa 6 (muudetud sõnastuses)

Alamosa: 2.1 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa

Valdkond: 2.1.1 Arvestus, sealhulgas audiitortegevus

2.1.2 Infotehnoloogia

2.1.3 Matemaatika ja statistika

Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus

Allikas Allika

asjakohas

us

1 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite eessõna (Eesti) B

2 Kindlustandvate töövõttude rahvusvaheline raamistik (Eesti) B

3 Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeks (Eesti) (sh

sõltumatuse standardid)

A

4 Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 1

(täiendatud) Kvaliteedijuhtimine ettevõtete puhul, mis viivad

läbi finantsaruannete auditeid või ülevaatusi või muid

kindlustandvaid või seonduvate teenuste töövõtte

B

5 Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 2

(täiendatud) Töövõtu kvaliteedi ülevaatused

B

6 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 200 A

7 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 210 A

8 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 220 B

9 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 230 A

10 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 240 A

11 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 250 (muudetud) A

12 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 260 (muudetud) A

13 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 265 A

14 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 300 A

15 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 315 (muudetud

2019)

A

16 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 320 A

17 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 330 A

18 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 402 B

19 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 450 A

20 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 500 A

21 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 501 A

22 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 505 A

23 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 510 A

24 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 520 A

25 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 530 A

26 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 540 (muudetud) A

27 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 550 A

28 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 560 A

29 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 570 (muudetud) A

30 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 580 A

31 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 600 A

32 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 610 (muudetud) B

33 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 620 B

34 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 700 (muudetud) A

35 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 701 B

35 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 705 (muudetud) A

36 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 706 (muudetud) A

37 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 710 A

38 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 720 (muudetud) B

39 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 800 (muudetud) C

40 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 805 (muudetud) C

41 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 810 (muudetud) C

42 Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard (Eesti) 2400

(muudetud)

A

43 Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard (Eesti) 2410 C

44 Rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (Eesti)

3000 (muudetud)

B

45 Rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (Eesti)

3400

C

46 Rahvusvaheline seonduvate teenuste standard (Eesti) 4400

(muudetud)

A

47 Rahvusvaheline seonduvate teenuste standard (Eesti) 4410

(muudetud)

C

48 IAASB rakendusjuhised ISAE 3000 (muudetud) kestlikkus või

muu laiendatud aruandluse töövõttudele

B

Allikate alajaotused ning liigitus põhi- ja lisasäteteks*

1. Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite eessõna (Eesti)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1-2 Sissejuhatus X

3 AJN seisukohad X

4-9 AJN kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele

omistatud mõjuvõim

X

10 Rahvusvahelised auditeerimise standardid (Eesti) X

11 Rahvusvahelised kvaliteedijuhtimise standardid 1 ja 2 (Eesti) X

12-15 Muud rahvusvahelised standardid (Eesti) X

16 Kutsealane otsustus X

17-18 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite rakendatavus X

19-20 AJN kinnitatud rakendusjuhenditele (Eesti) omistatud

mõjuvõim

X

21 Keel X

2. Kindlustandvate töövõttude rahvusvaheline raamistik (Eesti)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1-4 Sissejuhatus X

5-9 Eetikapõhimõtted ja kvaliteedikontrolli standardid X

10-11 Kindlustandvate töövõttude kirjeldus X

12–13;

Lisa 2

Atesteerimistöövõtud ja otsesed töövõtud X

14–16 Põhjendatud kindlust andvad töövõtud ja piiratud kindlust

andvad töövõtud

X

17–19 Raamistiku ulatus X

20–21 Aruanded kindlust mitteandvate töövõttude kohta X

22–25 Kindlustandva töövõtu eeltingimused X

26 Kindlustandva töövõtu elemendid X

27–38;

Lisa 3

Kolmepoolne suhe X

39–41 Aluseks olev käsitletav küsimus X

42–49 Kriteeriumid X

50–82 Tõendusmaterjal X

83–92 Aruanne kindlustandva töövõtu kohta X

93–95 Muud asjaolud X

96 Praktiseerija nime sobimatu kasutus X

1. lisa IAASB avaldatud seisukohad ja nende seosed üksteisega ning

IESBA koodeksiga; AJN kinnitatavate vandeaudiitori

kutsetegevuse standardite struktuur

X

4. lisa Aluseks olevate käsitletavate küsimuste kategoriseerimine X

3. Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeks (Eesti) (sh sõltumatuse

standardid)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1. OSA EETIKAKOODEKSIGA VASTAVUSES OLEMINE,

PÕHIPRINTSIIBID JA KONTSEPTUAALNE RAAMISTIK

100 Eetikakoodeksiga vastavuses olemine X 0

110 Põhiprintsiibid X

111 Ausus X 0

112 Objektiivsus X 0

113 Kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus X 0

114 Konfidentsiaalsus X 0

115 Kutsealane käitumine X 0

120 Kontseptuaalne raamistik X

2. OSA KUTSELISED ARVESTUSEKSPERDID MUUS

ÄRITEGEVUSES

200 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine – Kutselised

arvestuseksperdid muus

äritegevuses

X

210 Huvide konfliktid X 0

220 Informatsiooni koostamine ja esitamine X

230 Tegutsemine piisavate eriteadmistega X

240 Finantshuvid, kompensatsioon ja stiimulid, mis on seotud

finantsaruandluse ja

otsuste langetamisega

X

250 Mõjutusvahendid, sealhulgas kingitused ja külalislahkus X

260 Reageerimine seadustele ja regulatsioonidele mittevastavuse

puhul

X

270 Surve põhiprintsiipide rikkumiseks X

3. OSA KUTSELISED ARVESTUSEKSPERDID AVALIKUS

KUTSEALASES TEGEVUSES

300 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine – Kutselised

arvestuseksperdid

X

310 Huvide konfliktid X

320 Kutsealane töölemääramine X

321 Teised arvamused X

330 Teenustasud ja muud tasustamise tüübid X

340 Mõjutusvahendid, sealhulgas kingitused ja külalislahkus X

350 Kliendi varade vastutav hoid X

360 Reageerimine seadustele ja regulatsioonidele mittevastavuse

puhul

X

4.A

OSA

SÕLTUMATUS AUDITI JA ÜLEVAATUSE

TÖÖVÕTTUDES

400 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine sõltumatuse suhtes

auditi ja ülevaatuse töövõttudes

X

410 Teenustasud X

411 Kompensatsiooni- ja hindamispoliitikad X

420 Kingitused ja külalislahkus X

430 Tegelik või ähvardav kohtumenetlus X

510 Finantshuvid X

511 Laenud ja garantiid X

520 Ärisuhted X

521 Perekondlikud ja isiklikud suhted X

522 Hiljutine teenistus auditi kliendi juures X

523 Teenistus auditi kliendi direktori või ametnikuna X

524 Töötamine auditi kliendi juures X

525 Personali ajutised töölesuunamised X

540 Töötajate pikaajaline seotus (sealhulgas partnerite rotatsioon)

auditi kliendiga

X

600 Kindlust mitteandvate teenuste osutamine auditi kliendile X

601 Arvestus- ja raamatupidamisteenused X

602 Haldusteenused X

603 Hindamisteenused X

604 Maksuteenused X

605 Siseauditi teenused X

606 IT-süsteemide teenused X

607 Kohtumenetluses abistamise teenused X

608 Juriidilised teenused X

609 Värbamisteenused X

610 Ettevõtterahanduse teenused X

800 Aruanded eriotstarbeliste finantsaruannete kohta, mis

sisaldavad kasutamise ja levitamise piirangut (auditi ja

ülevaatuse töövõtud)

X

4.B

OSA

SÕLTUMATUS KINDLUSTANDVATES TÖÖVÕTTUDES,

MIS ON MUUD KUI AUDITI JA ÜLEVAATUSE

TÖÖVÕTUD

900 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine sõltumatuse suhtes

kindlustandvates töövõttudes, mis on muud kui auditi ja

ülevaatuse töövõtud

X

905 Teenustasud X

906 Kingitused ja külalislahkus X

907 Tegelik või ähvardav kohtumenetlus X

910 Finantshuvid X

911 Laenud ja garantiid X

920 Ärisuhted X

921 Perekondlikud ja isiklikud suhted X

922 Hiljutine teenistus kindlustandva töövõtu kliendi juures X

923 Teenistus kindlustandva töövõtu kliendi direktori või

ametnikuna

X

924 Töötamine kindlustandva töövõtu kliendi juures X

940 Töötajate pikaajaline seotus kindlustandva töövõtu kliendiga X

950 Kindlust mitteandvate teenuste osutamine kindlustandva

töövõtu klientidele, mis on muud kui auditi ja ülevaatuse

töövõtu kliendid

X

990 Aruanded, mis sisaldavad kasutamise ja levitamise piirangut

(kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui auditi ja ülevaatuse

töövõtud)

X

4. Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 1 (täiendatud) Kvaliteedijuhtimine

ettevõtete puhul, mis viivad läbi finantsaruannete auditeid või ülevaatusi või muid

kindlustandvaid või seonduvate teenuste töövõtte

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1-5, A1-

2

ISQM ulatus X

6-11,

A3-5

Ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteem X

12, A6-

9

Mõjuvõim X

14-15 Eesmärk X

16,

A10-28

Definitsioonid X

17-18,

A29

Asjassepuutuvate nõuete rakendamine ja nendega vastavuses

olemine

X

19-22,

A30-38

Kvaliteedijuhtimise süsteem X

23-27,

A39-54

Ettevõtte riskide hindamise protsess X

28,

A55-61

Valitsemine ja liidriks olemine X

29,

A62-66

Asjassepuutuvad eetikanõuded X

30,

A67-74

Kliendisuhete ja spetsiifiliste töövõttude aktsepteerimine ja

jätkamine

X

31,

A75-85

Töövõtu läbiviimine X

32,

A86-

108

Ressursid X

33,

A109-

115

Informatsioon ja infovahetus X

34,

A116-

137

Ettenähtud vastused X

35-47,

A138-

174

Monitoorimis- ja korrigeerimisprotsess X

48-52,

A175-

186

Võrgustiku nõuded või võrgustiku teenused X

53-56,

A187-

201

Kvaliteedijuhtimise süsteemi hindamine X

57-60,

A202-

206

Dokumentatsioon X

5. Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 2 (täiendatud) Töövõtu

kvaliteedi ülevaatused

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1-4 Ulatus X

5-9

Ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteem ja töövõtu kvaliteedi

ülevaatuste roll X

10 Mõjuvõim X

12 Eesmärk X

13 Definitsioonid X

14-16

Asjassepuutuvate nõuete rakendamine ja nendega vastavuses

olemine X

17-23,

A1-24 Töövõtu kvaliteedi ülevaatajate määramine ja sobivus X

24-27,

A25-49 Töövõtu kvaliteedi ülevaatuse läbiviimine X

28-30,

A50-53 Dokumentatsioon X

6. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 200

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1-2 Ulatus X

3-9; A1-

A13

Finantsaruannete audit X

11-12 Audiitori üldised eesmärgid X

13 Definitsioonid X

14;

A14-17

Finantsaruannete auditiga seotud eetikanõuded X

15;

A18-22

Kutsealane skeptitsism X

16;

A23-27

Kutsealane otsustus X

17;

A28-52

Piisav asjakohane auditi tõendusmaterjal ja auditi risk X

18-24;

A53-76

Auditi läbiviimine kooskõlas ISAdega X

7. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 210

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1, A1 Ulatus 0 X

3 Eesmärk 0 X

4–5 Definitsioonid X

6-8, A2-

A21,

lisa 2

Auditi eeltingimused X 0

9-12,

A22-

A29,

lisa 1

Auditi töövõtu tingimuste kokkuleppimine X 0

13, A30 Korduvauditid X 0

14-17,

A31-

A35

Auditi töövõtu tingimuste muutuse aktsepteerimine X 0

18-21,

A36-

A39

Täiendavalt arvessevõetavad asjaolud töövõtu aktsepteerimisel 0 X

8. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 220

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1 Ulatus 0 X

2-4, A1-

A2

Kvaliteediuhtimise süsteem ja töövõtu meeskondade roll X 0

6 Eesmärk 0 X

7 Definitsioonid X

8, A3 Liidrite vastutus auditite kvaliteedi eest 0 X

9-11,

A4-A7

Relevantsed eetikanõuded 0 X

12-13,

A8-A9

Kliendisuhete ja auditi töövõttude aktsepteerimine ja jätkamine. 0 X

14,

A10-

A12

Töövõtumeeskondade määramine 0 X

15-

22,A13-

A32

Töövõtu läbiviimine X 0

23,

A33-

A35

Monitoorimine 0 X

24-25,

A36

Dokumentatsioon 0 X

9. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 230

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1 Ulatus X

2-3 Auditi dokumentatsiooni olemus ja eesmärgid 0 X

5 Eesmärk 0 X

6 Definitsioonid 0 X

7; A1 Auditi dokumentatsiooni õigeaegne koostamine 0 X

8-13;

A2-A20

Läbiviidud auditi protseduuride ja hangitud auditi

tõendusmaterjali dokumentatsioon

X 0

14-16;

A21-

A24

Lõpliku auditi faili kokkupanemine X 0

10. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 240

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1 Ulatus 0 X

2-3; A1-

5

Pettuse tunnusjooned X 0

4-9;

A5a-6

Vastutus pettuse ärahoidmise ja avastamise eest X 0

10 Eesmärgid 0 X

11 Definitsioonid X

12-14;

A7-9

Kutsealane skeptitsism X 0

15;

A10-11

Arutelu töövõtu meeskonnas X 0

16-24;

A12-27;

Lisa 1

Riskihindamise protseduurid ja seotud tegevused X 0

25-27;

A28-32

Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise riskide tuvastamine

ja hindamine

X 0

28-33;

A33-48;

Lisa 2

Vastused pettusest tuleneva olulise väärkajastamise hinnatud

riskidele

X 0

34-37;

A49-53;

Lisa 3

Auditi tõendusmaterjali hindamine X 0

38;

A54-57

Audiitoril ei ole võimalik töövõttu jätkata 0 X

39;

A58-59

Kirjalikud esitised X 0

40-42;

A60-64

Infovahetus juhtkonnaga ja isikutega, kelle ülesandeks on

valitsemine

X 0

43;

A65-67

Pettusest raporteerimine asjakohasele ametivõimule väljaspool

majandusüksust

0 X

44-47 Dokumentatsioon 0 X

11. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 250 (muudetud)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1 Ulatus 0 X

2 Seaduste ja regulatsioonide mõju 0 X

3-9; A1-

A8

Seaduste ja regulatsioonidega vastavuses olemise kohustus X 0

11 Eesmärgid X 0

12; A9 -

A10

Definitsioon 0 X

13-18;

A11-

A16

Seadustele ja regulatsioonidele vastavuse arvestamine audiitori

poolt

X 0

19-22;

A17-

A25

Auditi protseduurid mittevastavuse tuvastamisel või

kahtlustamisel

X 0

23-29;

A26-

A34

Infovahetus ja raporteerimine tuvastatud või kahtlustatava

mittevastavuse kohta

X 0

30;

A35-

A36

Dokumentatsioon 0 X

12. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 260 (muudetud)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1-3;

Lisa 1

Ulatus 0 X

4-7 Infovahetamise roll 0 X

9 Eesmärgid 0 X

10 Definitsioonid X

11-13;

A1-8

Isikud, kelle ülesandeks on valitsemine X 0

14-17;

A9-36;

Lisa 2

Asjaolud, mille kohta tuleb infot vaheta X 0

18-22;

A37-53

Infovahetuse protsess X 0

23; A54 Dokumentatsioon 0 X

13. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 265

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1-3 Ulatus 0 X

5 Eesmärk 0 X

6 Definitsioonid 0 X

7, A1-

A4

Selle kindlaksmääramine, kas sisekontrolli puudused on

tuvastatud

X 0

8, A5-

A11

Märkimisväärsed sisekontrolli puudused X 0

9-11,

A12-

A30

Sisekontrolli puudusi käsitlev infovahetus X 0

14. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 300

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1 Ulatus 0 X

2; A1-3 Planeerimise roll ja ajastus X 0

4 Eesmärk 0 X

5; A4 Töövõtu meeskonna võtmetähtsusega liikmete kaasamine 0 X

6; A5-

A7

Töövõtu esmased tegevused X 0

7-11;

A8-

A17;Lis

a

Planeerimistegevused X 0

12;

A18-

A21

Dokumentatsioon 0 X

13; A22 Esmakordsete audititöövõttude puhul täiendavalt arvesse

võetavad asjaolud

X 0

15. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 315 (muudetud 2019)

Viide

sättele

Sätte pealkiri P L

1 Käesoleva ISA ulatus 0 X

2 Võtmetähtusega kontseptsioonid X

9 Skaleeritavus X

11 Eesmärk 0 X

12; A1-

A10

Definitsioonid 0 X

13-18;

A11-

A47

Riskihindamise protseduurid ja seotud tegevused 0 X

19-27;

A48-

A183

Arusaamise omandamine majandusüksusest ja selle

keskkonnast, rakendatavast finantsaruandluse raamistikust ja

majandusüksuse sisekontrollisüsteemist

X 0

28-37;

A184-

A236

Olulise väärkajastamise riskide tuvastamine ja hindamine X 0

38;

A237-

A241

Dokumentatsioon 0 X

Lisa 1: Kaalutlused majandusüksusest ja selle ärimudelist arusaamiseks X

Lisa 2: Olemusliku riski teguritest arusaamine X 0

Lisa 3: Arusaamine majandusüksuse sisekontrollisüsteemist X 0

Lisa 4: Kaalutlused majandusüksuse siseauditi funktsioonist

arusaamiseks

X