Ettepanekud raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus eelnõule
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/935-3 |
| Registreeritud | 18.03.2024 |
| Sünkroonitud | 23.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Vastutaja | Kersti Rahlin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan EPKK arvamuse raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõule.
Oleme valmis oma ettepanekuid nii kirjalikult kui suuliselt ka kommenteerima.
Lugupidamisega
Meeli Lindsaar
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Toiduvaldkonna juht
Tel 600 9349 / Mob 5087796
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2024-03-15 16:00:04
Rahandusministeerium Meie 15.03.2024 nr 1-4/24
Ettepanekud raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus eelnõule
Austatud Kersti Rahlin, Marika Taal ja Guido Viik
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 20 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub teie poole, et anda tagasisidet Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõule.
EPKK poolt on meil eelnõule kaks üldist kommentaari:
1. Kestliku aruande auditeerimise kohustus on liialt koormav nõue
Ettevõtjale on kestliku aruande kohustus ning selle auditeerimise nõue ilmselge lisakohustus, mis ei ole EPKK hinnangul mõistlik ja sellisel määral ka vajalik. Kestlikku aruande lisamine majandusaasta aruandele pikendab ajaliselt majandusaasta aruande koostamise aega. Ettevõtjale lisanduvad kulud lisatöötajate palkamiseks, kellel on kestlikkuse pädevus ja teadmised vastavast ettevõtlusvaldkonnast. Pöörame tähelepanu, et üheks suuremaks lisakuluks on nõue auditeerida ka kestlikkuse aruannet. Viimase puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et Eestis napib valdkonnas tegutsevaid pädevaid audiitoreid, mistõttu teenus kättesaadavus võib osutuda piiratuks ja ebamõistlikult kalliks.
2. Ettevõtete suuruse määratlus
Eelnõus on võetud ettevõtte suuruse määratlemisel aluseks Euroopa komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas kasutatakse VKEde määratlemisel komisjoni määrust (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. Nimetatud EL-i õigusaktides on määratlused mõningase erinevusega ning võib seetõttu edaspidi tekitada aruandluskohustustes arusaamatusi.
Eraldi punktina palume täiendada raamatupidamise seaduse § 21 lõiguga, mis sätestaks, et tulundusühistust raamatupidamiskohustuslasel on aastaaruande lisas kohustus avaldada liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga. muudatus on vajalik, et hinnata põllumajandusühistute turujõudu. Ühise põllumajanduspoliitika raames toetatavate meetmete toetusmäärused sätestavad nõuded põllumajandusühistute liikmete arvule, kuid sageli puudub läbipaistvus, kust sellised nõuded pärinevad. Liikmete arvu väljatoomine majandusaasta aruandes suurendab läbipaistvust nii sektoriteüleselt kui võimaldab potentsiaalsel liikmel hinnata ühistu turujõudu. Kuna tulundusühistute seadus kohustab ühistuid pidama liikmete nimekirja, ei tekita muudatus ühistutele juurde liigset bürokraatiat.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Rahandusministeerium Meie 15.03.2024 nr 1-4/24
Ettepanekud raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus eelnõule
Austatud Kersti Rahlin, Marika Taal ja Guido Viik
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 20 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub teie poole, et anda tagasisidet Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõule.
EPKK poolt on meil eelnõule kaks üldist kommentaari:
1. Kestliku aruande auditeerimise kohustus on liialt koormav nõue
Ettevõtjale on kestliku aruande kohustus ning selle auditeerimise nõue ilmselge lisakohustus, mis ei ole EPKK hinnangul mõistlik ja sellisel määral ka vajalik. Kestlikku aruande lisamine majandusaasta aruandele pikendab ajaliselt majandusaasta aruande koostamise aega. Ettevõtjale lisanduvad kulud lisatöötajate palkamiseks, kellel on kestlikkuse pädevus ja teadmised vastavast ettevõtlusvaldkonnast. Pöörame tähelepanu, et üheks suuremaks lisakuluks on nõue auditeerida ka kestlikkuse aruannet. Viimase puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et Eestis napib valdkonnas tegutsevaid pädevaid audiitoreid, mistõttu teenus kättesaadavus võib osutuda piiratuks ja ebamõistlikult kalliks.
2. Ettevõtete suuruse määratlus
Eelnõus on võetud ettevõtte suuruse määratlemisel aluseks Euroopa komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas kasutatakse VKEde määratlemisel komisjoni määrust (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. Nimetatud EL-i õigusaktides on määratlused mõningase erinevusega ning võib seetõttu edaspidi tekitada aruandluskohustustes arusaamatusi.
Eraldi punktina palume täiendada raamatupidamise seaduse § 21 lõiguga, mis sätestaks, et tulundusühistust raamatupidamiskohustuslasel on aastaaruande lisas kohustus avaldada liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga. muudatus on vajalik, et hinnata põllumajandusühistute turujõudu. Ühise põllumajanduspoliitika raames toetatavate meetmete toetusmäärused sätestavad nõuded põllumajandusühistute liikmete arvule, kuid sageli puudub läbipaistvus, kust sellised nõuded pärinevad. Liikmete arvu väljatoomine majandusaasta aruandes suurendab läbipaistvust nii sektoriteüleselt kui võimaldab potentsiaalsel liikmel hinnata ühistu turujõudu. Kuna tulundusühistute seadus kohustab ühistuid pidama liikmete nimekirja, ei tekita muudatus ühistutele juurde liigset bürokraatiat.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2024-03-15 16:00:04
Rahandusministeerium Meie 15.03.2024 nr 1-4/24
Ettepanekud raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus eelnõule
Austatud Kersti Rahlin, Marika Taal ja Guido Viik
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 20 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub teie poole, et anda tagasisidet Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõule.
EPKK poolt on meil eelnõule kaks üldist kommentaari:
1. Kestliku aruande auditeerimise kohustus on liialt koormav nõue
Ettevõtjale on kestliku aruande kohustus ning selle auditeerimise nõue ilmselge lisakohustus, mis ei ole EPKK hinnangul mõistlik ja sellisel määral ka vajalik. Kestlikku aruande lisamine majandusaasta aruandele pikendab ajaliselt majandusaasta aruande koostamise aega. Ettevõtjale lisanduvad kulud lisatöötajate palkamiseks, kellel on kestlikkuse pädevus ja teadmised vastavast ettevõtlusvaldkonnast. Pöörame tähelepanu, et üheks suuremaks lisakuluks on nõue auditeerida ka kestlikkuse aruannet. Viimase puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et Eestis napib valdkonnas tegutsevaid pädevaid audiitoreid, mistõttu teenus kättesaadavus võib osutuda piiratuks ja ebamõistlikult kalliks.
2. Ettevõtete suuruse määratlus
Eelnõus on võetud ettevõtte suuruse määratlemisel aluseks Euroopa komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas kasutatakse VKEde määratlemisel komisjoni määrust (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. Nimetatud EL-i õigusaktides on määratlused mõningase erinevusega ning võib seetõttu edaspidi tekitada aruandluskohustustes arusaamatusi.
Eraldi punktina palume täiendada raamatupidamise seaduse § 21 lõiguga, mis sätestaks, et tulundusühistust raamatupidamiskohustuslasel on aastaaruande lisas kohustus avaldada liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga. muudatus on vajalik, et hinnata põllumajandusühistute turujõudu. Ühise põllumajanduspoliitika raames toetatavate meetmete toetusmäärused sätestavad nõuded põllumajandusühistute liikmete arvule, kuid sageli puudub läbipaistvus, kust sellised nõuded pärinevad. Liikmete arvu väljatoomine majandusaasta aruandes suurendab läbipaistvust nii sektoriteüleselt kui võimaldab potentsiaalsel liikmel hinnata ühistu turujõudu. Kuna tulundusühistute seadus kohustab ühistuid pidama liikmete nimekirja, ei tekita muudatus ühistutele juurde liigset bürokraatiat.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Rahandusministeerium Meie 15.03.2024 nr 1-4/24
Ettepanekud raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus eelnõule
Austatud Kersti Rahlin, Marika Taal ja Guido Viik
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 20 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub teie poole, et anda tagasisidet Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõule.
EPKK poolt on meil eelnõule kaks üldist kommentaari:
1. Kestliku aruande auditeerimise kohustus on liialt koormav nõue
Ettevõtjale on kestliku aruande kohustus ning selle auditeerimise nõue ilmselge lisakohustus, mis ei ole EPKK hinnangul mõistlik ja sellisel määral ka vajalik. Kestlikku aruande lisamine majandusaasta aruandele pikendab ajaliselt majandusaasta aruande koostamise aega. Ettevõtjale lisanduvad kulud lisatöötajate palkamiseks, kellel on kestlikkuse pädevus ja teadmised vastavast ettevõtlusvaldkonnast. Pöörame tähelepanu, et üheks suuremaks lisakuluks on nõue auditeerida ka kestlikkuse aruannet. Viimase puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et Eestis napib valdkonnas tegutsevaid pädevaid audiitoreid, mistõttu teenus kättesaadavus võib osutuda piiratuks ja ebamõistlikult kalliks.
2. Ettevõtete suuruse määratlus
Eelnõus on võetud ettevõtte suuruse määratlemisel aluseks Euroopa komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas kasutatakse VKEde määratlemisel komisjoni määrust (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. Nimetatud EL-i õigusaktides on määratlused mõningase erinevusega ning võib seetõttu edaspidi tekitada aruandluskohustustes arusaamatusi.
Eraldi punktina palume täiendada raamatupidamise seaduse § 21 lõiguga, mis sätestaks, et tulundusühistust raamatupidamiskohustuslasel on aastaaruande lisas kohustus avaldada liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga. muudatus on vajalik, et hinnata põllumajandusühistute turujõudu. Ühise põllumajanduspoliitika raames toetatavate meetmete toetusmäärused sätestavad nõuded põllumajandusühistute liikmete arvule, kuid sageli puudub läbipaistvus, kust sellised nõuded pärinevad. Liikmete arvu väljatoomine majandusaasta aruandes suurendab läbipaistvust nii sektoriteüleselt kui võimaldab potentsiaalsel liikmel hinnata ühistu turujõudu. Kuna tulundusühistute seadus kohustab ühistuid pidama liikmete nimekirja, ei tekita muudatus ühistutele juurde liigset bürokraatiat.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda