Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU 19.03.2024

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus § 1. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib üldkorraldusega määrata oma haldusterritooriumil kindlaks kohad, kus ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud erandit . Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab kindlaks määratud kohtadest viivitamata asukohajärgset

prefektuuri ja avalikkust.“;

2) paragrahvi 572 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse §-de 55 ja 56 nõuete järgimise üle riikliku järelevalve teostamiseks võib

käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldada: 1) korrakaitseorgan §-des 30, 31, 32, 34, 43, 44, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid ;

2) valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik (edaspidi korrakaitseametnik) lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud erimeetmetele § 37 lõike 1 punktides 2 ja 3, §-des 38, 41 ja 42, § 46 lõike 1 punktides 5 ja 6, § 47 lõike 1 punktis 6 ning §-s 48 sätestatud erimeetmeid;

3) Politsei- ja Piirivalveamet lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud erimeetmetele §-des 33, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 45, 46, 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid.

(2) Korrakaitseametnik võib käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel kontrollida alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga.

(3) Korrakaitseametnik võib käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme

kohaldamisel tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise isiku organismis indikaatorvahendi abil.

(4) Korrakaitseametnik võib käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha

ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud. (5) Korrakaitseametnik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riikliku

järelevalve erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi.“;

3) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8. peatükk

Rakendussätted“;

4) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 831 järgmises sõnastuses: „§ 831. Käesoleva seaduse § 572 lõike 1 punkti 2 rakendamise järelhindamine

2

Siseministeerium analüüsib 2029. aasta 1. jaanuariks käesoleva seaduse § 572 lõike 1 punktis 2 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise mõju ja muudatuse eesmärgi saavutamist.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse täiendamine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 54 järgmises sõnastuses:

„54) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul isiku valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnikuks nimetamisel või korrakaitseametniku kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõuetele vastavuse kontrollimisel;“;

2) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast arvu „52“ tekstiosaga „ja 54“.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 535 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Korrakaitseametnik kannab vormiriietust, millel on omavalitsusüksuse sümbol ja

korrakaitseametniku ametitunnused. Korrakaitseametniku vormiriietus ei tohi eksitavalt sarnaneda riigi ametiasutuse ametniku vormiriietusega.

(2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

2) seaduse 61. peatükki täiendatakse §-dega 536–5310 järgmises sõnastuses:

„§ 536. Isik, kelle võib nimetada korrakaitseametnikuks

Korrakaitseametnikuks võib nimetada isiku: 1) kes on Eesti Vabariigi kodanik;

2) kellel on täielik teovõime; 3) kellel on vähemalt keskharidus; 4) kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud tasemel;

5) kelle kehaline ettevalmistus ja terviseseisund võimaldavad tal täita korrakaitseametniku ülesandeid;

6) kes ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest ja kellel ei ole raskekujulist psüühika-, isiksuse- või käitumishäiret; 7) kes sobib isikuomaduste ja kõlbluse poolest täitma korrakaitseametniku ülesandeid ning

kelle käitumine ja eluviis ei ohusta tema enda või teise isiku turvalisust.

§ 537. Isik, keda ei tohi nimetada korrakaitseametnikuks

Lisaks avaliku teenistuse seaduse §-s 15 nimetatud isikutele ei tohi nimetada

korrakaitseametnikuks isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete

kustutamisest; 2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;

3

3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 4) kellelt on võetud jõustunud kohtuotsusega ära politseiametnikuna töötamise õigus; 5) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, kui

vabastamisest on möödas alla aasta, või 6) keda on karistatud korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo eest.

§ 538. Korrakaitseametniku väljaõpe ja täienduskoolitus

(1) Korrakaitseametnik peab olema läbinud korrakaitseametniku väljaõppe ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel korrakaitseametniku kutse.

(2) Korrakaitseametniku kvalifikatsioon antakse ja kutsetunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.

(3) Korrakaitseametnik peab läbima üks kord kalendriaastas turvataktika ja vahetu sunni

kohaldamise täienduskoolituse. (4) Nõuded korrakaitseametniku väljaõppele ja täienduskoolitusele kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

§ 539. Korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku kandidaadi tervisekontroll

(1) Korrakaitseametniku kandidaat peab läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks,

kas ta vastab käesoleva seaduse § 536 lõike 1 punktis 5 nimetatud terviseseisundi ja punktis 6 nimetatud tervisenõuetele.

(2) Korrakaitseametnik peab läbima tervisekontrolli iga kolme aasta järel eelmise tervisetõend i väljaandmise kuupäevast arvates.

(3) Korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku kandidaadi tervisekontrolli korraldab ja

tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste. (4) Töötervishoiuarst võib meditsiinilise näidustuse korral muuta korrakaitseametniku

tervisekontrolli käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sagedust.

(5) Korrakaitseametniku tervisekontrolli rahastatakse omavalitsusüksuse eelarvest. (6) Korrakaitseametniku tervisenõuded ning korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku

kandidaadi tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 5310. Korrakaitseametniku vahetu sunni kohaldamise pädevus ning

korrakaitseametnikule lubatud erivahendid ja teenistusrelvad

(1) Korrakaitseametnik võib korrakaitseseaduse ja ühistranspordiseaduse nõuete järgimise üle

riikliku järelevalve teostamiseks kasutada füüsilist jõudu, erivahendit ja teenistusre lva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Korrakaitseametnikule on lubatud järgmised erivahendid: 1) käerauad;

2) sidumisvahend.

4

(3) Korrakaitseametnikule on lubatud järgmised teenistusrelvad ja nende alaliigid: 1) gaasirelv – gaasipihusti; 2) külmrelv – teleskoopnui.

(4) Korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva käitlemise ja väljastamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 5311. Haldusjärelevalve korrakaitseametniku poolt vahetu sunni kohaldamise üle

(1) Korrakaitseametniku poolt vahetu sunni kohaldamise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle

teostab haldusjärelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve teostaja võib teise haldusekand ja

kontrollimisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalvele ei kohaldata Vabariigi Valitsuse seaduse § 753.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 708 järgmises sõnastuses:

„§ 708. Käesoleva seaduse § 536 lõike 2 rakendamise erisus Kui korrakaitseametnikuks nimetatakse valla- või linnavalitsuse ametnik, kelle

politseiteenistusest lahkumisest ei ole käesoleva paragrahvi jõustumisel möödunud üle viie aasta, peab talle olema antud käesoleva seaduse § 536 lõikes 2 nimetatud korrakaitseametniku

kutse kolme aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.“. § 4. Väärteomenetluse seadustiku § 45 täiendamine

Väärteomenetluse seadustiku § 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik karistusseadustiku §-s 262 ettenähtud väärteo puhul.“.

§ 5. Ühistranspordiseaduse täiendamine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 81 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) põhjendatud kahtluse korral kontrollida ja tuvastada sõitjatevedu teostava ühissõidukijuhi joobeseisundit.“;

2) paragrahvi 81 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:

„(31) Valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmetele kohaldada sõitjatevedu teostava ühissõidukijuhi kontrollimisel korrakaitseseaduse § 37 lõike 1 punktis 1, §-des 38 ja 41 ning § 46 lõike 1

punktides 1 ja 2 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

5

(32) Valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik võib korrakaitseseaduse §-s 38 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel kontrollida alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga.

(33) Valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik võib korrakaitseseaduse §-s 41 sätestatud

riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise isiku organismis indikaatorvahendi abil.

(34) Valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik võib käesoleva seaduse § 80 lõikes 2 sätestatud riiklikus järelevalves ja käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud riikliku järelevalve

erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 962 järgmises sõnastuses:

„§ 962. Käesoleva seaduse § 81 lõike 31 rakendamise järelhindamine

Siseministeerium analüüsib 2029. aasta 1. jaanuariks käesoleva seaduse § 81 lõikes 31

nimetatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise mõju ja muudatuse eesmärgi saavutamist.“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2024

___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2024

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Madis Timpson

Justiitsministeerium

02.04.2024 nr 1-6/2943-1

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Austatud minister

Esitame täiendavaks kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee

Eelnõud on täiendatud lähtuvalt kooskõlastamisel esitatud märkustest ja ettepanekutest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa: 1) eelnõu 5 lehel; 2) eelnõu seletuskiri 40 lehel; 3) lisa 1 seletuskirja juurde 10 lehel;

4) lisa 2 seletuskirja juurde 26 lehel; 5) lisa 1 rakendusakti kavandi nr 2 juurde 4 lehel;

6) lisa 2 rakendusakti kavandi nr 2 juurde 2 lehel; 7) lisa 3 rakendusakti kavandi nr 2 juurde 1 lehel.

Indrek Link [email protected]

Kristi Käsper [email protected]

1

Korrakaitseseaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusakti kavand nr 1

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded korrakaitseametniku väljaõppele ja täienduskoolitusele

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 536 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded valla- või linnavalitsuse korrakaitseametniku (edaspidi

korrakaitseametnik) väljaõppele ja täienduskoolitusele. § 2. Nõuded korrakaitseametniku väljaõppele

(1) Korrakaitseametniku väljaõppe õppekava sisaldab järgmiseid teemasid:

1) korrakaitse õiguslikud alused; 2) korrakaitseametniku õigused ja kohustused; 3) korrakaitse olemus ja teostamine;

4) korrakaitses kasutatavad side- ja teised vahendid; 5) korrakaitseseadusest tulenevate riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamine;

6) füüsiline jõud, erivahendid ja teenistusrelvad; 7) esmaabi andmine füüsilise jõu, erivahendi või teenistusrelva kasutamisest tekkinud tervisekahjustuse korral;

8) iseseisvalt ja meeskonnas töötamine ning inimestega suhtlemise mõjusad võtted; trauma ja stressiga toimetulek.

(2) Korrakaitseametniku väljaõpet korraldatakse x kehtestatud õppekava alusel.

(3) Korrakaitseametniku väljaõpe on vähemalt x akadeemilist tundi, mis sisaldab vähemalt x akadeemilist tundi kontaktõpet.

(4) Korrakaitseametniku kutse saamiseks tuleb läbida korrakaitseametniku väljaõpe.

§ 3. Nõuded korrakaitseametniku täienduskoolitusele

(1) Korrakaitseametnik peab läbima igal kalendriaastal vähemalt x akadeemilist tundi täienduskoolitust, et säilitada kutsenõuetele vastavus.

(2) Korrakaitseametniku täienduskoolitus sisaldab vähemalt x akadeemilist tundi füüsilise jõu, erivahendi ja teenistusrelva kasutamise praktilist õpet.

2

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister (allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

3

Rakendusakti kavand nr 2

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Korrakaitseametniku tervisenõuded,

korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku kandidaadi

tervisekontrolli kord ning tervisetõendi

sisu ja vormi nõuded

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 538 lõike 6 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse valla- või linnavalitsuse korrakaitseametniku (edaspidi

korrakaitseametnik) ja korrakaitseametniku kandidaadi: 1) tervisenõuded;

2) tervisekontrolli kord; 3) tervisetõendi sisu ja vorm.

§ 2. Korrakaitseametniku üldised tervisenõuded

Korrakaitseametniku terviseseisund peab võimaldama tal töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohuolukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaa lne

pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired;

3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine;

6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 7) töökeskkonnas ohuteguritega kokkupuute oht;

8) teenistusrelva ja erivahendi kandmine ja kasutamine; 9) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 10) töö kuvariga.

§ 3. Korrakaitseametniku tervisenõuded ja tema ülesannete täitmist takistavad

tervisehäired

(1) Korrakaitseametniku tervisenõuded ja tema ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb turvateenistuja terviseseisund it hinnates järgida, on esitatud lisas 1.

(2) Absoluutne meditsiiniline vastunäidustus välistab korrakaitseametnikuna töötamise.

(3) Kui töötervishoiuarst tuvastab korrakaitseametnikul perioodilises tervisekontro llis meditsiinilise vastunäidustuse, võib isik jätkata korrakaitseametnik töötamist juhul, kui on

täidetud järgmised tingimused: 1) töötervishoiuarst on andnud loa;

4

2) töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud;

3) korrakaitseametniku vahetu juhi hinnangu kohaselt ei ole korrakaitseametnikul esinenud oma tööülesannete täitmisel takistusi.

§ 4. Korrakaitseametniku tervisekontrolli tegija

Korrakaitseametniku tervisekontrolli teeb Terviseameti väljaantud töötervishoiu tegevusloaga tervishoiuasutus või Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse kantud töötervishoiuarst

(edaspidi koos tervisekontrolli tegija), kes kaasab psühhiaatri ning vajaduse korral teisi eriarste ja spetsialiste.

§ 5. Korrakaitseametniku tervisekontrolli perioodilisus

(1) Tervisekontrolli tegija kontrollib korrakaitseametniku vastavust tervisenõuete le perioodiliselt.

(2) Korrakaitseametnik peab tervisekontrolli läbima üks kord kolme aasta jooksul eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates.

(3) Kui korrakaitseametnikul esineb meditsiiniline näidustus, võib töötervishoiuarst perioodilise tervisekontrolli sagedust tihendada.

(5) valla-või linnavalitsus võib saata turvateenistuja perioodilisse tervisekontrolli varem kui üks

kord kolme aasta jooksul järgmistel juhtudel:

1) korrakaitseametniku põhjendatud taotluse alusel;

2) korrakaitseametniku vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel;

3)korrakaitseametniku pikaajalise töövõimetuse tõttu.

§ 6. Korrakaitseametniku tervisekontrolli kord

(1) Tervisekontrolli tegija teeb tervisekontrollis kindlaks, kas korrakaitseametnikul või

korrakaitseametniku kandidaadil esineb lisas 1 sätestatud tervisehäireid.

(2) Korrakaitseametniku saadab tervisekontrolli valla- või linnavalitsus, kes on nimetanud korrakaitseametniku ametisse.

(3) Korrakaitseametniku kandidaat võib läbida tervisekontrolli omal soovil, valla- või linnavalitsuse saatmiseta, enne korrakaitseametnikuna ametisse nimetamist.

(4) Tervisesekontrolli läbiv isik täidab ning kinnitab oma allkirjaga tervisekontrolli kaardi, mis on esitatud lisas 2 ja esitab selle terviskontrollis töötervishoiuarstile

(5) Tervisekontrolli tegemisel tehakse lähtuvalt töökeskkonnast ja tööülesannetest tekkinud

ohuteguritele ja vastavalt vajadusele järgmised uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru analüüs; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine;

3) toonaudiomeetria;

5

4) elektrokardiogramm eelnevas tervisekontrollis ning elektrokardiogramm perioodilises

tervisekontrollis mehel alates 40. eluaastast ja naisel alates 50. eluaastast; 5) koormuskardiogramm perioodilises tervisekontrollis alates 50. eluaastast;

6) spiromeetria; 7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 8) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine.

(6) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on korrakaitseametnikule

või korrakaitseametniku kandidaadile hiljuti teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti teha.

(7) Töötervishoiuarst võib saata korrakaitseametniku või korrakaitseametniku kandidaadi tema

terviseseisundi täpsustamiseks tegema uuringut, mida ei ole lõikes 5 nimetatud. (8) Tervisekontrolli käigus nõustatakse korrakaitseametnikku töötervishoiu teemal.

Töötervishoiuarst tutvustab ja selgitab korrakaitseametnikule või korrakaitseametniku kandidaadile tema tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust.

(9) Tervisekontrolli läbinud isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi, mis on esitatud lisas 3 ja mis sisaldab otsust korrakaitseametnikuna töötamise sobivuse kohta.

(10) Töötervishoiuarst väljastab tervisetõendi tervisekontrolli läbinud isikule või teda

uuringutele saatnud valla-või linnavalitsusele. § 7. Tervisekontrolli kulude hüvitamine

Tervisekontrolli kulud tasub korrakaitseametniku tervisekontrolli saatnud valla- või

linnavalitsus. § 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

Lisa 1. Korrakaitseametniku tervisenõuded ja ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu

6

Lisa 2. Tervisekontrolli kaart

Lisa 3. Tervisetõendi vorm

7

Rakendusakti kavand nr 3

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva

käitlemise ja väljastamise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 539 lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse: 1) valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnikule (edaspidi korrakaitseametnik) erivahendi ja teenistusrelva väljastamise kord;

2) korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva hoidmise ja tagastamise kord; 3) korrakaitseametniku teenistusrelva kandmise kord.

§ 2. Korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva kandmise õigus

(1) Korrakaitseametnik võib kanda tema ametisse nimetanud asutuse väljastatud erivahendit ja teenistusrelva.

(2) Erivahendi ja teenistusrelva kandmise õiguse võib anda asutuse juhi otsusega teenistuja le, kellel on seaduse alusel õigus kasutada oma teenistusülesannete täitmiseks erivahendit ja

teenistusrelva.

(3) Erivahendi ja teenistusrelva kandmise õigus lõpeb, kui lõpeb teenistussuhe. § 3. Korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva väljastamine, hoidmine ja

tagastamine

(1) Korrakaitseametnikule väljastab külmrelva, gaasirelva ja käerauad tema vahetu juht või tema volitatud isik.

(2) Korrakaitseametnik hoiab külmrelva, gaasirelva ja käeraudu lukustatult: 1) ametiruumis või

2) oma vahetu juhi nõusolekul alaliselt oma elukohas. (3) Külmrelva või gaasirelva hoidmisel peab olema tagatud selle säilimine ja välistatud

kõrvalise isiku juurdepääs sellele.

(4) Korrakaitseametnik hooldab teenistusrelva selle kasutusjuhendi järgi. (5) Kui korrakaitseametniku õigus teostada avalikku võimu peatatakse rohkem kui kuueks

kuuks, tagastab ta külmrelva, gaasirelva ja käerauad oma vahetule juhile.

(6) Kui korrakaitseametniku teenistussuhe lõpeb, tagastab ta hooldatud külmrelva, gaasirelva ja käerauad hiljemalt viimasel tööpäeval oma vahetule juhile.

8

§ 4. Korrakaitseametniku teenistusrelva kandmine

(1) Korrakaitseametnik ei tohi: 1) anda teenistusrelva kõrvalisele isikule; 2) jätta teenistusrelva valveta;

3) kanda teenistusrelva joobeseisundis.

(2) Vormiriietuses korrakaitseametnik kannab külmrelva ja gaasirelva vöörihmal hoidikus.

(3) Korrakaitseametnik võib kanda teenistusrelva vaid teenistusülesandeid täites.

§ 5. Korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva kasutamise oskuse kontroll

Korrakaitseametniku teadmisi teenistusrelva ja erivahendi kasutamisest kontrollitakse üks kord aastas täienduskoolituse käigus.

§ 6. Korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva arvele võtmine ja nende üle

arvestuse pidamine

(1) Arvestust peetakse külmrelva, gaasirelva ja käeraudade vastuvõtmise, väljastamise ja

hoidmise üle.

(2) Külmrelva, gaasirelva ja käeraudade arvele võtmist ning käitlemise arvestust peetakse ning dokumendid registreeritakse asutuses kehtiva korra kohaselt, mille kehtestab asutuse juht või tema volitatud isik.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits

kantsler

9

Rakendusakti kavand nr 4

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Korrakaitseametniku vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 535 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku vormiriietuse ning

ametitunnuste kirjeldus.

§ 2. Korrakaitseametniku vormiriietus

(1) Korrakaitseametniku tavavormi vormiriietuse esemed on:

1) vormimüts või vormikübar; 2) talvemüts; 3) vormikuub;

4) vormisärk; 5) lips või ristlips;

6) sviiter; 7) vest; 8) viigipüksid;

9) seelik.

(2) Korrakaitseametniku välivormi vormiriietuse esemed on: 1) suvemüts; 2) talvine müts;

3) jope; 4) tuulejakk;

5) vormijakk; 6) ohutusvest; 7) polosärk;

8) vormipüksid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1−6 ja 5−9 ning lõike 2 punktides 1−7 nimetatud vormiriietuse esemed on ühevärvilisest tumedast riidest. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud vormiriietuse esemed on kas sama värvusega, mis käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 1−6 ja 5−9 ning lõike 2 punktides 1−7 nimetatud vormiriietuse esemed, või ühevärvilisest heledast riidest.

§ 3. Vormiriietusel kasutatavad ametitunnused ja nende kandmine

(1) Korrakaitseametniku vormiriietusel kasutatavateks ametitunnusteks on: 1) sõna „KORRAKAITSEAMETNIK“;

2) varrukaembleem omavalitsusüksuse nime ja sümboliga.

10

(2) Varrukaembleemi kantakse vormikuue, vormisärgi, sviitri, jope, tuulejaki, vormijaki ja

polosärgi vasaku varruka ülaosas välisküljel.

(3) Sõna „KORRAKAITSEAMETNIK“ on polosärgi vasakul rinnal, jope, tuulejaki, vormijak i, ja ohutusvesti vasakul rinnal ja seljaosal ning mütsil.

§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 22. juuni 2005.aasta määrus nr 55 „Korrakaitseametniku vormiriietus ja muud ametitunnused“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

1

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa 2

Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabel

Märkuse esitaja/ märkuse sisu Märkusega arvestamine /mittearvestamine

Haridus- ja Teadusministeerium: Kristel Möller ([email protected]), Jürgen Rakaselg (tel: 735 0232, [email protected]),

Kristel Siimula-Saar ([email protected])

Esitasite kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse (edaspidi muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga

kavandatakse anda kohaliku omavalitsuse ( edaspidi KOV) korrakaitseametnikule lisavolitused kohaliku omavalitsuse territooriumil turvalisuse tagamise ja parema elukeskkonna loomisel. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega.

1. KOV korrakaitseametnikule lisavolituste andmisega (eelnõu § 1 p 2) kaasneb

täiendavate järelevalve erimeetmete rakendamine ka alaealiste suhtes. Peame alaealiste suhtes täiendavate järelevalve erimeetmete rakendamise õiguse andmist KOVi korrakaitseametnikule probleemseks. Leiame, et KOVi peamine

roll on ennetada alaealiste rikkumisi nende õigusi ja vabadusi mitteriivavate toimingutega. Samuti on oluline tõrjuda ohte ja kõrvaldada rikkumisi alaealiste

õigusi ja vabadusi võimalikult vähe riivaval viisil. Lapsel on õigus erilise le kaitsele ning abile. Mida intensiivsem on lapse õiguse või vabaduse riive, seda kaalukamad peavad olema riivet õigustavad põhjused ning seda kõrgem peab

olema võimu teostamise kvaliteet ja vastutus. Seega tuleb laste puhul eriti silmas pidada, et kui korrakaitseametnikule antakse täiendavate erimeetme

kohaldamise õigus, peavad tal olema politseiga võrreldavad teadmised, oskused ja vastutus, tema üle tehakse tõhusat järelevalvet ning tema suhtes on riigil eriline usaldus. Seetõttu leiame, et täiendavate õiguste andmine KOVi

korrakaitseametnikule alaealiste suhtes erimeetmete rakendamiseks vajab eraldi proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse hindamist.

Antud selgitus

Eelnõu koostaja nõustub, et peamine eesmärk on ennetada alaealiste rikkumisi nende õigusi ja vabadusi mitteriivavate toimingutega.

Korrakaitseametnikele lisanduvad meetmed on seotud eelkõige joobe tuvastamisega.

Indikaatorvahendi kasutamine joobe tuvastamiseks on tavapärane toiming ning selle kasutamiseks antakse eelnevalt väljaõpe.

Korrakaitseametnikele kehtestavate nõuete osas on eelnõud täiendatud nii karistusandmete kui

korrakaitseametniku õppe sisu osas. Vt selgitus i kooskõlastustabeli punktides 2 ja 4.

Lisaks märgime, et alaealiste poolt toime pandud

väärtegude arv, mis on seotud avaliku korra rikkumise või alkoholi tarbimisega, on

2

märkimisväärselt langenud – 2020 ja 2022 aasta

võrdluses on avaliku korra rikkumiste arv vähenenud rohkem kui poole ja alkoholiseaduse rikkumiste arv pea poole võrra. Seega on ka võimalike puudutatud

isikute arv oluliselt vähenenud ja moodustab võimalikest rikkujatest väikese osa.

2. Eelnõuga sätestatakse nõuded KOV korrakaitseametnikule ja ka asjaolud, mis

välistavad teenistusse võtmise (eelnõu § 3 p 3). Teenistusse võtmist välistavad asjaolud tulenevad nii avaliku teenistuse seadusest kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Neid loetelusid hinnates ei ole aga selge,

milliste kuritegude eest saadud karistatus välistab korrakaitseametnikuna teenistusse võtmise ja milliste eest mitte. Näiteks, kas on välistatud, et

korrakaitseametnikuna saab teenistusse asuda inimene, kellel on karistatus sellise kuriteo eest, mis viitab inimese enesekontrolli puudumisele. Meie hinnangul on sellisel juhul erivahendite kasutamise õiguse andmine lubamatu.

Seletuskirja järgi on vältimatuks eelduseks, et korrakaitseametnikul on laitmatu taust, kuid toodud selgitustest ei ole arusaadav, millega see on sisustatud.

Näiteks lastekaitseseaduses on väljatoodud konkreetsed kuritegude koosseisud, mis välistavad lastekaitseametnikuna töötamise. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja selgitusega, mida laitmatu taust tähendab. Lisaks vajab selgitamist,

kas ja mis puhul on välistatud eelnimetatud inimeste korrakaitseametnikuna teenistusse asumine ning sellest tulenevalt tuleb täpsustada eelnõud

konkreetsete süüteokoosseisudega.

Arvestatud

KOKS-i lisatava §-i 537 punkte 1 ja 2 on täiendatud ning lisatud „olenemata karistusandmete kustutamisest“. KOKS §-i 537 punktist 1 on

eemaldatud ka sõnad „esimese astme“, ehk arvestatakse kõikide tahtlikult toime pandud

kuritegudega, mis katab ära ka lastekaitseseaduses väljatoodud konkreetsed kuritegude koosseisud.

KOKS § 537 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded on

peale sõnastuse muutmist samasugused nagu politseinikele politsei- ja piirivalves seaduse § 40

punktides 1 ja 2 toodud nõuded.

3. Lisaks eeltoodule esitame järgmised tähelepanekud:

1) eelnõu § 1 punkti 2 sõnastuse järgi muudetakse KorS§ 572 lõikeid 1 ja 2, kuid muudetakse kolme lõiget;

Osaliselt arvestatud

Seletuskirjas on eelnõu § 1 punkti 2 esimest lõiku vastavalt täiendatud. KorS § 572 lõike 3 sisuline

selgitus on juba toodud seletuskirja lk 15.

3

2) muudetava KorS § 572 lõike 1 punktides 1 ja 2 on loetelus viide §-le 43.

Kuivõrd punktis 2 viidatakse punkti 1 loetelule, ei ole punktis 2 viide §-le 43 vajalik;

Arvestatud

Muudetava KorS § 572 lõike 1 punktist 2 kustutatud viide KorS §-le 43.

3) kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse lisatava § 536 lõikest 3

tuleneb, et korrakaitseametniku kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse kutseseaduses ettenähtud korras. Kutseseadus aga ei reguleeri

kvalifikatsiooninõudeid, kvalifikatsiooninõuded peavad tulenema eriseadusest (antud juhul kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest).

Arvestatud

KOKS-i lisatava § 536 lõikest 3 jäetakse välja „kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse“.

Sotsiaalministeerium Ebe Sarapuu (tel: 5912 9275, [email protected]), Maarja Kärson ([email protected])

Edastasite meile kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral.

4. KOV korrakaitseametnikule antakse õigus kohaldada vahetut sundi, eelkõige füüsilist jõudu, seda ka avalikku korda rikkunud sh joobeseisundis alaealise suhtes. Samuti antakse KOV ametnikule õigus kontrollida ja tuvastada

joobeseisundit ning toimetada joobeseisundis isik (sh alaealine) kainenema. Sellises olukorras alaealine võib oma seisundist tulenevalt olla eriti haavatavas

olukorras, tegemist võib olla abivajava või mõnel juhul ka hädaohus oleva lapsega lastekaitseseaduse tähenduses. Üldjuhul on tegemist teismeeas noortega, kellega tegelemisel on oluline tunda lapse arengu ja käitumisega

seotud aspekte. Selliste lastega tegelevad isikud peavad olema selleks ette valmistatud, sh oskama märgata lapse abivajadust ja sellele vastavalt tegutseda.

Seega peaks korrakaitseametniku väljaõpe ja kutse taotlemise kvalifikatsiooninõuded hõlmama ka lastekaitse aspekte. Korrakaitseametniku põhiõppe õppekavasse tuleks lisada eraldi teemana abivajava lapse märkamine

ja abistamine. Vastava õppekava mooduli väljatöötamisel ja ka pakkumisel saab osaleda Sotsiaalkindlustusamet, kes korraldab lastekaitsetööta jate

täienduskoolitusi ning laste heaolu teemalisi koolitusi ka teistes valdkondades lapsega töötavatele isikutele. Lisaks tuleks ka teistes õppekava moodulites pöörata eritähelepanu alaealise isiku käsitlemise erisustele, sh tema suhtes

Arvestatud

Korrakaitseametniku kutse uuendamisel kavandame sinna abivajava lapse märkamist ja abistamist

puudutava teema, eeldusel, et see ei kasvata olulise lt kursuse mahtu, ning kaasame väljatöötamisse

Sotsiaalkindlustusameti.

E-kursuste läbimise võimaluse osas täiendame seletuskirja.

4

füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamisele, et korrakaitseametnikul

oleks baasteadmised lapse arengust ja psühholoogiast ning ta oskaks sellega oma tegevuses arvestada. Samuti tuleks õppekava moodulites pöörata tähelepanu ka vägivalla ja kannatanute traumateadliku kohtlemise teemadele,

kuivõrd avaliku korra tagamisel ja joobeseisundis inimestega tegelemise l puutuvad korrakaitseametnikud kokku ka vägivallaolukordadega ja -ohvritega.

Näiteks on Sotsiaalkindlustusametil valminud e-kursused traumatead liku kohtlemise ja lähisuhtevägivalla teemadel, mida saab läbida tasuta ja endale sobival ajal.

5. Arvestades korrakaitseametnikule antavaid lisaõigusi, sh kokkupuutel

haavatavas olukorras olevate alaealistega, peaks korrakaitseametniku teenistusse võtmise eelduseks olema ka isikul lastega töötamise piirangu

puudumine ehk lastekaitseseaduse §-s 20 nimetatud süütegude eest karistatuse puudumine. Seega palume viia kavandatav KOKS § 537 kooskõlla LasteKS §- ga 20. Samuti teeme ettepaneku täpsustada KOKS § 537 regulatsiooni nii, et

tuleks sõnaselgelt välja, et korrakaitseametnikuks ei tohi nimetada 2 isikut keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest või karistatud

vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest.

Arvestatud

Vt selgitust kooskõlastustabeli punktis 2.

6. Palume täiendada seletuskirja põhjendustega, miks on eelnõuga lisatavas KOKS §-s 537 otsustatud kehtestada KOV korrakaitseametnikule leebemad nõuded isiku varasema karistatuse osas kui politseiametnikele. Eelnõu aluseks

olevas väljatöötamiskavatsuses 2019. a oli kirjas: Sisuliselt kehtestatakse korrakaitseametnikele lisaks avaliku teenistuse nõuetele sarnased nõuded

politseiametnikega. PPVS § 40 kohaselt ei tohi politseiametnik olla karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest või vangistusega, sõltumata karistusandmete kustutamisest. Korrakaitseametnike puhul välistaks

teenistusse võtmise AvTS §-st 15 tulenevalt kehtiv karistus, toime pandud riigivastane kuritegu või kuritegu, millega kaasnes teatud ametikohal töötamise

keeld, ning lisatavast KOKS §-st 537 tulenevalt I astme kuriteo või vangistusega karistatud süütegu, sõltumata karistusandmete kustutamisest. See võimaldaks aga teenistusse võtta nt vägivallakuriteo sooritanud isiku, kelle karistusandmed

Arvestatud

KOKS §-s 537 punkte 1 ja 2 on muudetud ning täiendatud, mille tõttu puudub vajadus täiendada

seletuskirja põhjendustega leebemate nõuete kasutamise osas.

Muudatuste osas vt selgitust kooskõlastustabe li punktis 2.

5

on kustutatud. See vajaks seletuskirjas põhjendamist, arvestades ametnike le

antavaid lisaõigusi vahetu sunni ja relva kasutamiseks avaliku korra rikkumise olukorras, mis nõuab olukorda lahendavalt isikult head pingetaluvust, empaatiat ja kontrolli enda emotsioonide ning käitumise üle. Samuti on eelnõu

seletuskirjas KOKS § 537 puhul praegu ka rõhutatud, et korrakaitseametnik peab olema seaduskuulekas, tal peavad olema kõrged kõlbelised väärtused ja ta

peab nii olema kui ka näima usaldusväärne. Kui riik annab korrakaitseametnikule õiguse kohaldada vahetut sundi, on vältimatu eeldus, et tema taust on laitmatu. Leiame, et praegu kavandatud regulatsioon ei ole

kooskõlas seletuskirjaga ega ka väljatöötamiskavatsuse aegse analüüs i tulemustega ja seetõttu tekitab sisulisi küsimusi.

7. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et KorS § 572 lõike 1 punktis 1 sätestatavate

erimeetmete loetelu on sama. Samas eelnõu kohaselt on lisandunud täiendav paragrahv, mille osas erimeetmeid kohaldatakse ja ka üks lisanduv erimeede. Samuti erineb selgitus lisanduva KorS § 572 lõike 3 osas. Palume eelnõu

seletuskirja vastavalt täiendada, samuti tuleks normitehniliselt vaadata üle punkt 2 (sissejuhatavas lauseosas on märgitud, et muudetakse KorS § 572

lõikeid 1 ja 2, kuid lisandunud on ka lõige 3).

Arvestatud osaliselt

Vt selgitusi kooskõlastustabeli punktis 3.

8. Eelnõu juurde lisatud esimese rakendusakti kavandi (nõuded korrakaitseametniku õppele ja täiendusõppele) õiguslikuks aluseks on märgitud KorS § 536 lõige 5, mida eelnõus eneses ei sisaldu. Tõenäoliselt on viidatud

volitusnormi all silmas peetud KOKS § 536 lõiget 5.

Arvestatud

Rakendusakti kavandis on tehtud volitusnormi osas parandused.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Dana Kadanik (tel: 5912 6091; [email protected])

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt edastatakse ametlik vastuskiri korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, kuid soovime juhtida tähelepanu täiendavale asjaolule seoses tervisekontrollide läbiviimisega.

9. Rakendusaktide kavandite failis on kavand siseministri määrusest

„Korrakaitseametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõend i sisu ja vormi nõuded“, mis sisaldab paragrahvi 6 järgnevas sõnastuses: „§ 6.

Korrakaitseametniku tervisekontrolli tegija Korrakaitseametniku tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes Terviseameti väljaantud

Võetud teadmiseks

Arvestame esitatud märkusega rakendusakti lõpliku eelnõu väljatöötamisel.

6

töötervishoiu tegevusluba omav tervishoiuasutus või Terviseameti

tervishoiutöötajate registrisse kantud töötervishoiuarst, kes kaasab psühhiaa tr i ning vajaduse korral teisi eriarste ja spetsialiste.“

Eesti Töötervishoiuarstide Selts (ETTAS) on tõstatanud murekoha, mis seostub

teiste eriarstide ja spetsialistide kaasamisega tervisekontrolli läbiviimisesse. Vaimse tervise hindamiseks on vaja töötervishoiuarstil kaasata psühhiaater,

kuivõrd sissekanded vaimse tervise kohta ei pruugi olla arstile nähtavad (digiloos on andmed suletud või digiloosse lisamata). Töötervishoiuarstide ja psühhiaatrite vahel ei ole võimalik e-konsultatsiooni läbi viia põhjusel, et

töötervishoiuerialal ei ole Tervisekassaga lepinguid teenuste osutamiseks. Seetõttu on ainuke võimalus vormistada tavapärane saatekiri perearsti kaudu,

mis eeldab psühhiaatrile aja registreerimist üldjärjekorras ja füüsilise lt vastuvõtule pöördumist. Seetõttu on raskendatud psühhiaatrite kaasamine tervisekontrolli läbiviimisesse. Oleme ETTAS-e tõstatatud murekoha

edastanud Sotsiaalministeeriumile seisukoha kujundamiseks, kuivõrd tegemist on laiemalt tervishoiusüsteemi puudutava küsimusega.

Ühtlasi palume, et kaasaksite eelnõu koostamisse ka ETTAS-e, kui te seda juba teinud ei ole.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Kaur Kaasik-Aaslav (tel: 611 3078; [email protected]), Martin Kulp (tel: 5885

1442; [email protected]), Sulev Liivik (tel: 5885 1471; [email protected]), Diana Rammul (tel: 625 6259, [email protected])

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu järgmiste märkustega.

10. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 531 lõikega 11. Anname teada, et kavandame lisada peagi samuti

kooskõlastusringile jõudvasse KOKSi eelnõusse regulatsiooni, mis lõikes 11 nimetatud õigusi juba hõlmab ja mitte üksnes korrakaitseametnikele, vaid mistahes kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) järelevalvet teostavatele

ametnikele. Esialgu kavandatav sõnastus on: „Omavalitsusüksusel on õigus teostada riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 361 ja

362 sätestatud eeskirjade ja punktis 367 sätestatud nõuete ja korra täitmise üle.“.

Võetud teadmiseks

7

„Omavalitsusüksus võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve

teostamisel kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Omavalitsusüksus võib vahetu ohu tõrjumiseks kohaldada korrakaitseseaduse

§-des 50 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, kui rikkumine võib põhjustada ohtu isiku elule või tervisele.“.

Seega peame vajalikuks teha koostööd, et seadused oleksid omavahel kooskõlas. Lisaks juhime tähelepanu, et KOKS võtab termini „kohaliku omavalitsuse üksus“ asemel seaduses läbivalt kasutusele termini

„omavalitsusüksus“.

11. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt saab KOV õiguse piirata teatud tähtpäevadel müra ja valgusefektide (nt ilutulestik) kasutamist. See on igati tervitatav, sest

tegemist on asjakohase meetmega, mille abil on võimalik tagada inimeste ja loomade heaolu.

Võetud teadmiseks

12. Eelnõus kavandatud lisavolituste andmine KOVile turvalisuse tagamiseks oma territooriumil on Tallinna keskne. Enamik KOVidest ei ole moodustanud

korrakaitseüksust ning kavandatavate ülesannete kaalukuse tõttu neid ilmse lt moodustama ka ei hakata. KOVid, välja arvatud Tallinn, on eelmiste

kooskõlastusringide puhul pigem väljendanud seisukohta, et selline riigi jõu monopoli osaline üleandmine neile ei sobi ning on viidanud pigem oma vajadusele täita riigi ülesannete asemel kohaliku iseloomuga ülesandeid, mis

on sätestatud KOKSi § 6 lõigetes 1-3. Seega soovitame kaaluda ka varianti, kus erivolituste andmine toimub seaduses sätestatud volitusnormi alusel

halduslepinguga, ega puuduta neid KOVe, kus näiteks küll on loodud korrakaitseametniku koht, kuid neil puudub vajadus täiendavaks riiklikuks atesteerimiseks ja eriõiguste võtmiseks ja rakendamiseks.

Ülal väljatoodud põhjustel ja lisaks põhjusel, et korrakaitseseaduse erimeetmete üleandmine KOVile loob eeldused isiku õiguste senisest

ulatuslikumaks riiveks, ei peaks meie hinnangul õiguste saamine ja omanime sõltuma pelgalt juriidilisest faktist või toimingust (korrakaitseametniku

Antud selgitus

Kavandatud lisavolitusi on võimalik kasutada

kõikides KOV-ides, sõltumata nende asukohast. See, et esmalt võib nende peamine rakendaja olla

eeldatavasti Tallinn, ei muuda lisavolitusi Tallinna keskseks.

Lisavolituste kasutamiseks ei ole vaja moodustada

korrakaitseüksust, vaid nimetada ametisse korrakaitseametnik. Korrakaitseametnike ametisse

nimetamine on KOV-ile vabatahtlik ning ametisse nimetatavate korrakaitseametnike arv sõltub KOV-i vajadusest ja võimalusest. Võimalik, et KOV ei pea

vajalikuks ametisse nimetada ühtegi korrakaitseametnikku ja riikliku järelevalvet

teostavad ainult järelevalveametnikud.

8

ametikoha loomisest või ametniku kutsetunnistuse saamisest). Kuna

intensiivne sekkumine isiku õigusesse nõuab ka täpset ja selget seaduslikku alust, siis näeme, et õigusselgem oleks selliste erivolituste rakendamise andmine KOVile läbi halduslepingu, millega saavad riik ja KOV kokku leppida

meetmed, nende rakendamise ulatuse ja ajaperioodi, Politsei- ja Piirivalveameti ja KOVi eri- või paralleelpädevuse juhtumite lahendamise ning ka vahendite

eraldamise või KOVi kuludega teostamise. Halduslepinguga saab KOV võtta ka selge vastutus nendes olukordades ja tagada, et tema ametnikud on sobivate omadustega, pädevad ning vahetut sundi rakendatakse proportsionaalselt. Kuna

halduslepingud on leitavad Riigi Teatajast, on ka ühiskonna jaoks selgem, millises KOVis on sekkumispädevus ja mis ulatuses olemas ja millises mitte.

Seega soovitame õigusselguse huvides kaaluda senise juriidilise fakti ja sündmuspõhise lähenemise asemel halduslepinguga erivolituste andmist. Selliselt on inimese jaoks selgem ja paremini eristatud KOVi

järelevalveametniku pädevused ja eraldi institutsioonina loodud korrakaitseametniku pädevused. Niisamuti ka KOVi ja PPA pädevused

ohuolukordadega tegelemisel.

KOKS-i § 6 näeb lisaks konkreetselt loetletud

ülesannetele ette, et KOV täidab ka muid talle seadusega pandud ülesandeid ja avaliku korra üldnõuete järgimise üle järelevalve tegemine on

KOV-ile pandud juba varasemalt.

KorS §-571 kohaselt on avalikus kohas käitumise

üldnõuete järgimise üle järelevalve teostajaks nii politsei kui ka valla- või linnavalitsus. Seadus ei näe ette erisust, et see oleks rohkem politsei kui KOV-i

ülesanne. Küll aga on, tulenevalt rohkemate erimeetmete kasutamise õigusest, politseil võimalik

õiguserikkumise sekkuda tõhusamalt, mida on ka praktikas näha – vajadusel kaasub KOV ametniku poolt alustatud juhtumi lahendamisse politsei ja viib

selle lõpuni.

Halduslepinguga ei saa anda üle ülesannet, mis on

KOV-ile pandud seadusega. Sisuliselt saaks politsei halduslepinguga anda ülesande täitmiseks vajalikud erimeetmed, kuid sel juhul tõstatub küsimus, miks

seda teha erinevate lepingutega selmet näha kõikidele KOV-idele ette ühesugused õigused

seaduse tasandil.

Seaduse tasandil lisavolituste andmine aitab välistada killustatust ning tagada, et kogu riigi vaates

oleks võimalikult ühtne ja selge lahendus.

Lepingud võivad olla KOV-ide vaates erinevad, samas peaks ka sel juhul olema eeldus, et meetmete

kasutaja vastab kõrgendatud nõuetele ning omab vastavat väljaõpet. Sisuliselt kehtestataks nõuded

9

meetmete kasutajatele iga lepinguga eraldi ning ka

need võivad KOV-ide osas erineda.

Lepingu sõlmimine on vabatahtlik. Samuti on korrakaitseametniku ametisse nimetamine

vabatahtlik – on seda olnud siiani ja on ka edaspidi.

Kooskõlastaja on märkinud, et Riigi Teatajast

leitavad halduslepingud annavad ühiskonna le selguse, millises KOVis on sekkumispädevus ja mis ulatuses olemas ja millises mitte. Eelnõu koostaja

hinnangul on see 79 võimaliku lepingu korral pigem keeruline kui selge. Eelnõu koostaja leiab, et parema

selguse looks see, kui iga KOV-i kodulehel on välja toodud, kes ja millises ulatuses KOV-is avaliku korra üldnõuete järgimise kontrollimisega tegeleb (nt nagu

tuuakse välja info, kelle poole pöörduda sotsiaalküsimustes jms).

13. Seletuskirja kohaselt ei kaasne eelnõuga riigile otsest lisakulu (lk 35). Paraku

ei võimalda eelnõu seda siiski nii üheselt määratleda. Kuigi lisavolitustega antavad ülesanded on integreeritud korrakaitseteenuse osaks, siis paratamatult võib siin siiski olla tegemist riigi võimumonopoli üle kandmisega KOVidele.

Seega tekib küsimus, kellelt saab korrarikkumise olukorras isik esmajärjekorras abi oodata – kas KOVilt või PPAlt? Palume seletuskirjas analüüsida, kas võib

praktikas tekkida olukord, kus PPA jätab ülesande täitmata ning KORSi alusel ülesandeid täitev KOV on sunnitud ülesande täitmise üle võtma, sest isikud ootavad KORSi alusel KOVilt lahendust. Selline stsenaarium võib kujundada

olukorra, kus KOVi täidetav ülesanne võib muutuda Põhiseaduse § 154 lõike 2 kohaselt riiklikuks ülesandeks, mille kulud peab riik KOVidele hüvitama.

Riigikohtu 16. oktoobri 2010. a otsuse nr 3-4-1-8-09 kohaselt tuleb välistada olukord, kus riik oma kulusid vähendades paneb KOVi olukorda, kus viimane peab riigi ülesannet täitma omavalitsusliku ülesande raha arvelt.

Antud selgitus

KorS §-571 kohaselt on avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle järelevalve teostajaks nii politsei kui ka valla- või linnavalitsus. Seadus ei näe

ette erisust, et see oleks rohkem politsei kui KOV-i ülesanne. Küll aga on, tulenevalt rohkemate

erimeetmete kasutamise õigusest, politseil võimalik õiguserikkumise sekkuda tõhusamalt, mida on ka praktikas näha – vajadusel kaasub politsei KOV

ametniku poolt alustatud juhtumi lahendamisse ja viib selle lõpuni.

Oleme eelnõu seletuskirjas selgitanud, et lisavolituste andmisega antakse täiendavate erimeetmete kasutamise õigus mitte täiendavaid

10

ülesandeid. Ülesanne kontrollida avalikus kohas

käitumise üldnõuete järgimist on KOV-il juba varasemast olemas. Seejuures ei ole täna mitmete KOV-ide puhul kahjuks ka kohalikele elanikele

selgelt arusaadav, kes seda ülesannet vastava KOV-i poolt täidab – selline info ei ole avalikult leitav.

Korrakaitseametnikele lisanduvad meetmed on seotud eelkõige joobe tuvastamisega, mis võimaldab ka kontrollitava isiku osas kiiremini hinnata, kas

tegemist võib olla inimesega, kes vajab meditsiini list abi või kes tuleb tema ohutuse mõttes toimetada

kainenemiseks koju või kainestusmajja. Kas ja kuhu maani, neid meetmeid kasutatakse sõltub KOV-i soovist ja võimalustest. Eelnõu koostajad ei eelda, et

kõik KOV-id hakkavad tegelema kainenema toimetamisega või pidama oma kainestusmaja.

Kui võimumonopoli ülekandmise osas mõeldakse erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise õigust, siis esimesed nendest on vajalikud selleks, et

eelkõige tagada korrakaitseametniku enda esmane ohutus olukordades, kus kontrollitav võib teda

õigusrikkumise lahendamisel otsustada rünnata.

Sellist olukorda, kus keegi avaliku korra rikkumise le ei reageeri, ei saa tekkida. Politsei ei saa ka tulevikus

jätta reageerimata, kuivõrd jätkuvalt on ka tema ülesandeks, tulenevalt KorS § 571 kontrollida avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimist.

Samuti on politsei üldkorrakaitseorgan, kes peab KorS § 6 sätestatud juhtudel reageerima kui teistel

korrakaitseorganitel pole see võimalik.

Eesti Linnade ja Valdade Liit: Veikko Luhalaid

11

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

järgmistel tingimustel.

14. Eelnõuga soovitakse laiendada kohaliku omavalitsuse (KOV) korrakaitseametniku volitusi riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete ja ühistranspordiseaduse nõuete üle ja väärteomenetluses.

Kooskõlastame eelnõu üksnes tingimusel, et eelnõuga kavandatavate õiguste kasutamine on KOVde poolt vabatahtlik ja otsustus korrakaitseametniku

laiendatud volituste rakendamiseks tehakse enesekorraldusõiguse põhimõtte l kohalikke prioriteete, vajadusi ja võimalusi silmas pidades, mitte riigipoo lse otsese või kaudse surve tõttu.

Võetud teadmiseks

Selgitame, et täiendavate lisavolituste kasutamine on võimalus mitte kohustust ja iga KOV otsustab ise,

kas ja mis ulatuses ta neid kasutada soovib.

15. Avalikus kohas käitumise üldnõuete üle teostab kehtiva korrakaitseseaduse

järgi järelevalvet eelkõige politsei ning seejärel valla- või linnavalitsus. Kohalik omavalitsus saab panustada avaliku korra tagamisse vastavalt oma pädevusele.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse kohalikel omavalitsustel nimetada ametisse nõuetele vastavad korrakaitseametnikud, kellele antakse riikliku järelevalve teostamiseks täiendavad erimeetmete kasutamise õigused ning õigus kasutada

vahetut sundi.

Korrakaitseseadusega sätestatavad eriõigused panevad kohalikele

omavalitsustele võrreldes varasemaga suurema surve tegeleda avalikus kohas toimepandud rikkumiste lahendamisega. Lisaõiguste andmine tekitab muuhulgas politseipoolse ootuse kohaliku omavalitsuse poolt rohkemale

panustamisele avaliku korra tagamisel. Tallinna munitsipaalpolitseile, kes tegutseb avaliku korra tagamise nõuete kontrollimisega ööpäevaringselt, tekib

eriõiguste kehtestamisega võimalus teostada riiklikku järelevalvet efektiivsemalt. Enamik teiste kohalike omavalitsuste riikliku järelevalvega tegelevad ametnikud ei ole rakendatud tööle õhtustel ning öistel aegadel, mil

avaliku korra rikkumisi esineb oluliselt rohkemal määral.

Dokumentide küsimine, isikusamasuse tuvastamine ning ülemäärase müra

tekitamiseks keelatud kohtade kehtestamise õiguse andmine kohalikele omavalitsustele on põhjendatud ning ei nõua lisakulutusi. Muus osas riigi poolt

Antud selgitus

Lisavolituste andmisega ei eeldata, et kõik KOV-id kõiki neid võimalusi kasutama hakkavad. On

arusaadav, et KOV-ide rahalised võimalused on erinevad, aga ka vajadused. Igas KOV-is ei pruugi eraldi üksuse loomine olla ka vajalik. Samuti ei

eeldata, et kõik KOV-id on valmis 24/7 avaliku korra rikkumistele reageerima. Samas on oluline, ka

kohaliku elaniku vaates, et selgelt arusaadav, kas ja kes avaliku korra tagamise ülesannet vastava KOV-i poolt täidab – selline info ei ole avalikult leitav.

Märgitud kulude osas täpsustame, et eelnõus on tehtud muudatused ja korrakaitseametniku pädevus

piirdub indikaatorvahendi kasutamisega. Samuti loobutakse eelnõus algselt kavandatud KorS §-des 39 ja 40 sätestatud erimeetmete andmisest.

Kuigi korrakaitseametnikele nähakse ette isiku kinnipidamise õigus, ei ole eelduseks see, et iga

KOV peab rajama kinnipidamiseks vajalikud

12

kokku hoitavad tööjõu, -aja ja -vahendite kulutused kanduvad üle kohalikule

omavalitsusele, kuna seaduste muudatustega tekivad omavalitsus te le arvestatavad lisakulud. Eelnõu seletuskirja kohaselt on arvestatud ühe korrakaitseametniku riietuse, koolituse ning erivahendite esialgseks kuluks

4900 eurot. Lisaks tekib vajadus rahastada tegevusi seoses isikute kinnipidamisega, alkoholi- ja narkojoobe tuvastamisega kohapeal või

tervishoiuteenuse osutaja juures ja joobes isikute transportimisega elukohta või kainenema. Kohalikel omavalitsusel tuleb kaaluda sellisel viisil eelarveliste vahendite kulutamise otstarbekust.

Eelnõu kohaselt täidab politsei edasi oma seadusjärgseid ülesandeid ning korrakaitseametniku ametisse nimetamine ei ole kohustuslik. Kohalike

omavalitsuste ressursid ja vajadused erinevad piirkonniti suuresti, mistõttu on korrakaitseametniku ametisse nimetamise alternatiivina jäetud võimalus jätkata riikliku järelevalve teostamist kehtivas korrakaitseseaduses toodud eriõiguse id

kasutades.

ruumid. Pikemaajaliseks kinnipidamiseks

toimetatakse isik asutusse, kus on olemas nõuetekohased kinnipidamistingimused. Võib eeldada, et tegemist oleks üksikjuhtumitega.

16. Seoses eelnõuga on tõusetunud üldisem küsimus KOV korrakaitse põhimõttelisest olemusest ja KOVist kui turvalise kogukonna eestvedajast ning

laiemalt riigi korrakaitsesüsteemist.

1) Seletuskirjas on rõhutatud, et üks elanike vajadusi on turvaline elukeskkond ja et eelnõu muudatused aitavad tagada turvalise elukeskkonna.

Turvalise elukeskkonna tagamine on väga oluline, kuid turvaline elukeskkond

ei ole ainult avaliku korra tagamine, turvalisus tähendab inimese kaitstust, ohutust teatavas olukorras, elukeskkond aga elutingimusi ja ümbrust, kus

elatakse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Ülesandeid turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel täpsustatakse seadustes.

Nii on KOVi ülesanded sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-

s 6. Nimetame siin näiteks sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, veevarustust ja kanalisatsiooni,

ruumilist planeerimist, ühistranspordi korraldamist, teede, sealhulgas

Antud selgitus

Nõustume, et turvaline elukeskkond ei ole ainult avaliku korra tagamine. Hindame kõrgelt KOV-ide

panust kohaliku elu korraldamisel ja kõikide neile pandud ülesannete täitmisel.

Siiski on ka avaliku korra tagamine üks osa turvalise elukeskkonna loomisest. Kooskõlastuskirjas viidatud KOKS § 6 näeb lisaks konkreetselt loetletud

ülesannetele ette, et KOV täidab ka muid talle seadusega pandud ülesandeid ja avaliku korra

üldnõuete järgimise üle järelevalve tegemine on KOV-ile pandud juba varasemalt.

13

tänavavalgustuse ehitamist ja korrashoidu, või näiteks koolieelsete

lasteasutuste, turvaja hooldekodude ülalpidamist.

Kõikide nende ülesannete täitmisega annab KOV oma panuse turvalise elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks, eraldades selleks raha nii

investeeringuteks, tööjõu kuludeks jms. KOV täidab ka seaduses sätestatud juhtudel riikliku järelevalve ülesandeid, mis samuti tagavad elukeskkonna

turvalisust, kuid mille rakendamisel ei ole reeglina vaja rakendada vahetut sundi. Vahetu sunni kohaldamise vajaduse tekkimisel kasutatakse politsei abi.

Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on avaliku korra kaitsmine politsei üheks

põhiülesandeks.

Abipolitseiniku seaduse kohaselt on abipolitseiniku pädevuses politsei

abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel, samuti võib abipolitseinik politsei ülesandel teostada iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja

järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu

tõrjumiseks. Turvaseaduse kohaselt täidavad teatud avalikku korra kaitsmise ülesandeid turvateenuse lepingu alusel ka turvaettevõtjad. Nii politseinikud, abipolitseinikud kui ka turvatöötajad peavad olema läbinud nõutud väljaõppe

ning neil on seaduses sätestatud ulatuses vahetu sunni ja erivahend ite kasutamise õigus.

Seega on kehtivates seadustes turvalise elukeskkonna tagamiseks vajaliku vahetu sunni kohaldamise ülesanne pandud politseile ning seaduses sätestatud juhtudel abipolitseinikule ja turvatöötajale, mitte KOVile.

Nii politsei kui KOV-id teostasid avaliku korra üle

järelevalvet ka KorS-ile eelneval ajal, mil avalik kord oli reguleeritud KOV volikogu kehtestatud avaliku korra eeskirjadega. KorS ei erista §-is 571 nimetatud

pädevate korrakaitseorgani järelevalve valdkonda, mistõttu lähtutakse haldusmenetluse seaduse § 9

lõike 1 punktist 2 ja haldusorgani initsiatiivil algava haldusmenetluse viib läbi haldusorgan, kes on esimesena saanud teada asjaoludest, mis on tinginud

või tingivad haldusmenetluse algatamise.1

Abipolitseinike kaasamise osas tuleb märkida, et

abipolitseiniku seaduse kohaselt on abipolitse inik isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses. Tegemist on vaba tahte alusel

politsei tegevusse kaasuvate isikutega, kelle puhul ei ole nende pidev olemasolu tagatud, mistõttu ei saa ka

eeldada, et nemad võiksid avaliku korra üldnõuete järgmise kontrollimisel ehk riikliku järelevalve teostamisel omada kandvamat rolli kui KOV-id.

Kehtiva turvaseaduse kohaselt saab turvaettevõ tja tagada korda avalikel üritustel ning osutada nt vallas-

ja kinnisvara valvet. Tavapärasesse avaliku kohas käitumise nõuete järgimise kontrollimisse turvaettevõtjaid kaasata ei saa – nende pädevus

piirdub konkreetse valvatava objekti piiridega.

1 S. Pars. KorS § 571 kommentaarid. – Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Sisekaitseakadeemia: 2017.

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1869/2017%2008%20korrakaitseseadus_kommenteeritud -WEB.pdf?sequence=3&isAllowed=y

14

Selgitame, et vahetu sunni kohaldamise õigus on

ainult üks (väike) osa turvalise elukeskkonna tagamiseks vajalikest meetmetest mitte peamine meede. Eelnõu seletuskirjas on selgelt välja toodud,

teenistusrelvi on vajalik kasutada eelkõige ametniku enda kaitseks ja füüsilist jõudu nt joobes isikuga

tegelemiseks.

2) Nii väljatöötamiskavatsuses kui ka eelnõu seletuskirjas on kirjutatud, et tegemist ei ole KOVile uute ülesannete andmisega, vaid täiendavate õiguste andmisega ja et KOVil ei teki kohustust korrakaitseametnikku nimetada,

vajadust korrakaitseametnikku ametisse nimetamiseks hindab iga KOV eraldiseisvalt.

KOVi korrakaitseametnikele täiendavate õiguste andmine toob paratamatult kaasa olukorra, kus politsei panus korrakaitsesse arvestades nende enda seatud prioriteete väheneb ja KOVidele antavate õiguste kasutamine muutub

KOVidele sisuliselt kohustuslikuks.

Näiteks soovitakse eelnõuga anda korrakaitseametnikule õigus hoida

kainenema toimetatud isikut ettenähtud kinnipidamistingimustes (§ 43). Eelnõu seletuskirja kohaselt on kahtluse alla seatud vajadus hoida joobes isikut, keda ei kahtlustata süüteo toimepanemises, või isikut, kes küll on joobes, kuid ei ole

agressiivne, kainenemiseni kainenemiskambris, mille ruumilahendus ja sisustus peavad vastama karistusõigusliku mõjutusmeetmena kasutatava koha

nõuetele ja kasutada isiku valvamiseks politseiametnikku, kelle koolitamiseks on riik panustanud palju aega, raha, õppevahendeid ja tööjõudu, et koolitada teda tulema toime avaliku korra tagamisel eri ohuolukordades.

Selline küsimuse püstitus viitab järgmisele võimalikule sammule, s.o, et KOVid peaksid ise looma võimalused (ruumid) selliste isikute

kinnipidamiseks, tervisekontrolliks jms.

Antud selgitus

Eelnõuga antavate lisavolituste eesmärk ja ootus ei ole, et KOV-id hakkavad rajama endale eraldi

kinnipidamisruume jms. Pikemaajaliseks kinnipidamiseks toimetatakse isik asutusse, kus on

olemas nõuetekohased kinnipidamistingimused.

Tervisekontrolli puudutavad toimingud tehakse tervishoiuasutustes, vastava pädevusega arstide

juures. Lisaks märgime, et eelnõud muudetakse ja loobutakse korrakaitseametnikule KorS §-ides 39 ja

40 sätestatud erimeetmete andmisest.

Märkuses on viidatud KorS §-ile 43, mis puudutab kainenema toimetatud isiku kinnipidamistingimusi.

Kavandatavate muudatustega nähakse need ette juhuks, kui mõni KOV on valmis kainenemiseks

vajalikud tingimused looma ja seda ülesannet täitma. See oleks eraldi protsess, eeldusel, et hetkel kavandatavad muudatused võetakse vastu ja selleks

on nii riigi kui mõne KOV-i poolne valmisolek.

Isikute kainenemisega kaasnevat teemat on pikemalt

käsitletud eelnõu väljatöötamiskavatsuses. Perspektiivis tasub kaaluda, kas kainenemas hoidmiseks on vaja just KorS-i meetmeid või on

15

muid lahendusi kui tegemist on isikutega, kes ei ole

agressiivsed ja tegelikult vajavad abi. Eelnõu koostaja on seda probleemkohta VTK-s pikemalt käsitlenud. Kuna hetkel paremaid lahendusi pole,

kavandatakse hetkel KorS-i meetmete kasutamist.

3) Võimalik ei ole nõustuda eelnõu seletuskirjas antud hinnanguga seaduse mõjude kohta KOVide töökorraldusele ja seaduse rakendamisega seotud

kohalike omavalitsuse tegevusele ja eeldatavatele kuludele ja tuludele.

Korrakaitseametnikele täiendavate õiguste andmisega suureneb olulise lt toimingute arv, mida KOV peab korrakaitseametniku ametisse nimetamise l

tegema. Kuna vahetu sunni kohaldamine on üks osa riigi jõumonopolist ja kohalikele omavalitsustele täiendavate erimeetmete kohaldamise õiguse

andmisel on tegemist riiklike ülesannete andmisega, siis sellega peab kaasnema riigipoolne rahastamine.

Kehtivate volituste piires riikliku järelevalve teostamine ei eelda ametivormi,

erivahendite (käerauad), relvade (gaasipihusti, teleskoopnui), alkomeetrite jms, samuti joobeseisundi või kinnipeetud isikute toimetamiseks vajalikke

transpordivahendite olemasolu, kohustuslikku koolitust ja tervisekontrolli jne. Kõik see on KOVidele täiendavaks kuluks, mida riik peaks vähemalt osaliselt rahastama.

Antud selgitus

KOV võib ka edaspidi jätkata tegutsemist kehtivate

volituste piires, korrakaitseametnikku ametisse nimetamata.

Muudatustega antavate lisavolituste kasutamine on

KOV-idele vabatahtlik. Iga KOV otsustab ise, kas ta soovib ametisse nimetada korrakaitseametniku(d)

ning kas ja mis ulatuses lisavolitusi kasutatakse. Lisavolituste kasutamisega kaasnevad kulutused katab KOV. Võimalik, et KOV ei pea vajalikuks nt

indikaatorvahendi soetamist ja kasutamist või erivahendite ja teenistusrelvade kasutamist.

Küll aga tuleb arvestada, et korrakaitseametniku ametisse nimetamisel peab ta vastama kehtestatud nõutele, sh olema läbinud korrakaitseametniku õppe

ja kandma vormiriietust.

4) Kuna eelnõuga kavandatavad võimuvolitused riivavad intensiivselt inimeste õigusi ja vabadusi, siis tekib küsimus, kas füüsilise jõu ja erivahend ite

kasutamine on see, mis muudab KOVid turvalise kogukonna eestvedajateks.

Antud selgitus

Märkuse esitaja tõlgendus, nagu füüsilise jõu ja

erivahendite kasutamine on need, mis muudavad KOV-i turvalisuse eestvedajaks, ei ole õige.

Erivahendite kasutamise eesmärk on eelkõige

ametniku turvalisuse tagamine.

Politsei- ja Piirivalveamet on samuti turvalisuse

eestvedaja ning tal on õigus kasutada

16

märkimisväärselt rohkem erivahendeid ja

teenistusrelvi, kuid samas on tema usaldus elanike seas järjepidevalt väga kõrge.

Ka KOV-i ja tema korrakaitseametnike puhul saab

turvalisuse eestvedamise rolli väga oluliseks osaks olema kohaliku kogukonna usaldus. See sõltub

pigem ametnike tegevusest, mitte erivahend ite olemasolust.

17. Antud eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud ELVLi kooskõlastuskirjas (31.10.2019) oleme märkinud järgmist:

Kuna VTK-st ilmneb eelkõige vajadus tõhustada ülesannete täitmist Tallinna

Munitsipaalpolitsei poolt, millega võrreldavaid väljaarendatud politseilis i

struktuure teistes kohalikes omavalitsustes ei ole, siis on otstarbekas leida lahendus eelkõige Tallinna Munitsipaalpolitsei praktikas tõusetunud probleemidele (mida vajadusel saaks laiendada teistele valmisolekut

ilmutavatele KOVdele), ilma et tekitataks VTK kohaste muudatustega ebaselge olukord kogu riigis. Täiendavat kaalumist ja analüüsi vajaks seaduse

täpsustamine selliselt, et seaduses kavandatavate täiendavate meetmete rakendamise õiguse aluseks on leping riigiga, lisades vastavad sätted korrakaitseseadusesse.

Paraku ei nähtu eelnõu materjalidest, et seda võimalust oleks analüüsitud ja kaalutud.

Antud selgitus

Vt selgitust kooskõlastustabeli punktis 12.

18. Märkused ja ettepanekud eelnõu §-de kohta.

* eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse korrakaitseseaduse §-i 56 lõikega 5, mille

kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus võib üldkorraldusega määrata oma haldusterritooriumil kindlaks kohad, kus KorS § 56 lõike 3 punktis 3 sätestatud erandit ei rakendata.

Kas antud sätte alusel on KOV üksusel tulevikus õigus määrata kindlaks ka sellised kohad, kus ülemäärast müra või valgusefekte on keelatud tekitada

Antud selgitus

Antud säte puudutab ainult neid kolme tähtpäeva, mis sama paragrahvi lõike 3 punktis 3 on nimetatud. Nn öörahu säte tuleb sama paragrahvi lõikest 2 ning

selle alusel on juba öösiti keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

17

ööpäevaringselt ja alaliselt, mitte ainult ööl vastu 1. jaanuarit, 25. veebruarit või

24. juunit;

* eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KorS § 572 lõikeid 1 ja 2, mille lõike 2 kohaselt hakkab lisavolitusi rakendama ainult valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik.

Kas see eeldab edaspidi ka vastava ametinimetusega ametikoha määramist/muutmist (ametikoha muutmine korrakaitseametnikuks) või üksnes

ametikohta täitva isiku korrakaitseametnikule esitatavatele nõuetele vastamist. St kas ametinimetus võib olla edaspidi ka nt järelevalve spetsialist, aga et lisavolitusi oleks võimalik rakendada, siis peavad KOKS § 536 sätestatud

eeldused korrakaitseametnikule esitatavate nõuete osas ametikohta täitval isikul olema täidetud.

Antud selgitus

KorS § 572 lõikeid 1 punktis 2 toodud meetmeid saab kasutada ainult korrakaitseametnik, st et isik peab

vastama KOKS-is toodud nõuetele ja olema nimetatud korrakaitseametnikuks. Teistpidi ei tohiks

peale seaduse rakendumist olla KOV-ides enam varasemalt ametisse nimetatud korrakaitse- ametnikke, kes uutele nõuetele ei vasta. Märgime, et

korrakaitseametnikuks nimetamine ei takista täitmast järelevalvet teiste seaduste üle, millega

KOV-i järelevalvespetsialistid tegelevad.

* eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi ka KOKS) §-i 531 lõikega 11, mille kohaselt korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik võib KOKS sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks

kohaldada KorS §-des 30 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS sätestatud alustel.

Selgitust vajaks, miks on korrakaitseüksusele või -ametnikule lubatud KOKS- is sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada üksnes KorS §-des 30 ja 32 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. KOV üksusel on õigus

KOKS-i alusel kehtestada erinevaid eeskirju (heakorraeeskiri, lemmikloomade pidamise eeskiri jne) ning kui avalikes huvides on kehtestatud seaduspärased

reeglid, tuleb tagada ka nende täitmine ning täitmise tagamise kord peab olema seaduses selgelt ja ühemõtteliselt sätestatud. Täna on olukord, kus normidest ei ole võimalik üheselt aru saada, kuidas saab KOV eeskirja rikkuja korrale

kutsuda enne, kui on toimepandud väärtegu. Kas saab teha eeskirja rikkujale ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks ja kas ning millal on KorS

üldvolitus kohaldatav või mitte. Hea oleks lisada KOKS kasvõi sellekohane

Antud selgitus

Kavandatava muudatuse tegemisel arvestati, et KOKS-i § 531 reguleerib korrakaitseüksuste ja

korrakaitseametnike tegevust, mistõttu on antud eelnõus piirdutud ka meetmete andmisega ainult

neile. Nõustume, et kasutatavate erimeetmete loetelu võiks olla laiem ja nende kasutamise õiguse peab tekkima ka teisele järelevalvespetsialistidele. Selle

puuduse peaks lahendama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt välja töötatav

KOKS-i muutmise eelnõu.

18

viide KorS-i üldvolitusele ehk riikliku järelevalve üldmeetme rakendamise

õigusele.

Politsei- ja Piirivalveamet: Tiina Vellet (tel: 612 3208; [email protected])

Edastan PPA tähelepanekud korrakaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõul osas.

19. Eelnõu § 1 p 2:

Muudetava KorSi paragrahvi punkti 1 loetellu lisandub lubatud meetmete hulka

ka KorS § 43. Seda ei ole enam vajalik punktis 2 korrata. Juhime ka tähelepanu, et korrigeerimist vajab seletuskirja väide, et punkti 1 loetelu senisega võrreldes ei muudeta.

Arvestatud

Vt selgitusi kooskõlastustabeli punktis 3.

20. Eelnõu § 3 p 3:

KOKSi lisatav § 537 sätestab juhtumid, mille esinemisel ei tohi isikut korrakaitseametnikuks nimetada. Muuhulgas loetleb säte ka karistatust

erinevate süütegude eest. Eelnõu §-ga 2 tehakse KarRS-s muudatused, millega antakse karistusregistri arhiiviandmetele õiguslik tähendus ja õigus neid pärida korrakaitseametniku nõuetele vastavuse kontrolliks. KOKSi § 537 kavandatud

sõnastus aga ei loo eeldust õigusele kustunud karistusi arvestada. Samuti ei selgu seletuskirja vastavate sätete kohta antud selgitustest, et eelnõu koostaja

eesmärk on seada mõni karistatuse piirang, või kõik loetletud, ka kustunud karistuse alusel. Leiame, et eelnõu sõnastust on muude seaduste eeskujul vaja täpsustada nendes punktides, milles sätestatud tegude puhul kehtib piirang

karistuse kustumisest sõltumata - vt nt PPVS § 40.

Arvestatud

Vt selgitusi kooskõlastustabeli punktis 2.

KOKSi lisanduva §-i 539 lõikes 1 tuleks sõna „relva“ asendada sõnaga „teenistusrelva“ nagu on õigesti mainitud sätte ülejäänud tekstis.

Arvestatud

Eelnõus on KOKSi lisanduva §-i 539 lõikes 1

asendatud sõna „relva“ sõnaga „teenistusrelva“.

Võrreldes eelnevalt kooskõlastusel käinud seaduse muutmise VTK-ga on eelnõusse lisandunud uus muudatus – PPA-le pannakse kohustus teostada haldusjärelevalvet korrakaitseüksuse või korrakaitseametniku vahetu sunni

kohaldamise üle. Sätete ja seletuskirja põhjal jääb väga ebaselgeks, mida see

Antud selgitus

Kavandatava sätte eesmärk on, et PPA teeb eelkõige pistelist kontrolli vahetu sunni kohaldamise osas,

hinnates vahetu sunni kasutamise vajadust. KorS §

19

ülesanne tegelikkuses tähendab või ei tähenda ning millisel kujul ja mahus

eelnõu koostaja järelevalve sisu on mõelnud (kas kaebuste lahendamine, pisteline kontroll vm). Haldusjärelevalve kui sellise sätestab vabariigi valitsuse seadus, mis loetleb ka asjakohased meetmed. Eelnõuga välistatakse küll VVS

§ 753 kohaldamine, kuid muus osas tugineb haldusjärelevalve olemuslikult just VVSile. Eelnõu seletuskirjas viidatakse arusaamatult distsiplinaarvastutuse le,

aga ka vahetule sekkumisele korrakaitseametniku tegevusse. Palume seletuskirja selles osas kindlasti üle vaadata ja täpsustada, et PPA roll oleks osapooltele selge ja arusaadav. Ühtlasi juhime tähelepanu, et seletuskirjas

puudub igasugune mõjuhinnang selle ülesande lisandumise osas PPA-le.

12 kohaselt tuleb vahetu sunni kasutamisel märkida

meetme kohaldamise protokollis vahetu sunni vahend, sunnivahendit kohaldanud ametiisik ja isik, loom või asi, kelle või mille suhtes on vahetut sundi

kohaldatud.

Võimalik, et ka PPA-le võib saabuda kaebuseid

korrakaitseametnike tegevuse kohta, kuid eeldus on, et kaebuse lahendab ikkagi eelkõige KOV, kelle ametniku osas kaebus on esitatud.

Eelnõu seletuskirjas oli distsiplinaarvastutuse all mõeldud, et vajadusel saab KOV läbi viia

distsiplinaarmenetluse ja võtta ametniku distsiplinaarvastutusele. Seletuskirjas on tehtud vastav täpsustus.

21. Eelnõu § 3 p 4:

Leiame, et eelnõuga tehtavad muudatused ei ole kohalikes omavalitsustes juba praegu töötavate korrakaitseametnike staatuse ja selle muutusega seonduva

osas üheselt mõistetavad ning vajavad suure tõenäosusega täiendavaid rakendus- või üleminekusätteid, mõistmaks neid ühetaoliselt, vältimaks erinevaid tõlgendusvõimalusi ja hilisemaid vaidlusi (nt mis tähendus on

olemasolevatel kutsetunnistustel, nende uuendamine). Palume täiendava lt analüüsida, mida saab lahendada selgitustega seletuskirjas ja mis nõuab ehk

siiski korraldamist sätete abil.

Osaliselt arvestatud

Eelnõuga nähakse KOKS-i § 708 ette seaduse rakendamise erisus politseiteenistusest lahkunud

isikute osas, keda soovitakse nimetada korrakaitseametniku ametikohale.

Samuti on eelnõus kavandatud jõustumise ajaks 1.

jaanuar 2025, mis annab piisava ajavaru, et ametnikud, keda soovitakse nimetada

korrakaitseametnikuks jõuaksid läbida korrakaitseametniku koolituse. Teisalt, kuna tegemist on võimaluse, mitte kohustusega, võib

ametnikud koolitada ja korrakaitseametnikuks nimetada ka peale 1. jaanuari 2025.

Eelnõu väljatöötamise ajal oli korrakaitseametniku ametikoht olemas neljas KOV-is kes peaksid ametikoha ümber nimetama, kui nad ei soovi viia

20

ametnikke korrakaitseametniku nõuetega

vastavusse. Ülejäänute puhul on eelduseks korrakaitseametniku kutse olemasolu. Juba väljastatud kutsete osas on vajalik täiendava, vahetut

sundi puudutava mooduli läbimine, mida saab korraldada koostöös Sisekaitseakadeemia või

kokkuleppel PPA-ga. Seletuskirja on vastavalt täiendatud.

22. Eelnõu § 5 – muudatused ühistranspordiseaduses:

põhimõtteliselt toetame korrakaitseametnikule joobeseisundi kontrollimise

õiguse andmist, kuid soovime rõhutada, et seda ei saa käsitleda ÜTSi nõuete täitmise järelevalvena, vaid täiendava õigusena selle käigus kohaldada

põhjendatud kahtluse olemasolul KorSis sätestatud meedet eesmärgiga avastada ja hoida ära ebakainete sõidukijuhtide osalemine liikluses. Sisulise lt on tegemist liiklusjärelevalvelise tegevusega, mida üldiselt teostatakse

liiklusseaduse alusel, sest vastav keeld sõiduki juhtimiseks on sätestatud seal, mitte ÜTSis. Arvestades tegevusi, mida mootorsõiduki juhtide joobe

kontrollimise ja tuvastamise meede tervikuna hõlmab, väljuks nn II astme kontrolli teostamine (tõendusliku alkomeetri või proovi võtmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetamine) juba ilmselgelt ÜTS järelevalve

raamidest ja eesmärgist, mistõttu on vastav KOVi pädevus väga küsitav. Sellest tulenevalt leiame, et korrakaitseametnikule vastava õiguse andmisel on esialgu

mõistlik piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Selliselt saaks täidetud eelnõu seletuskirjas välja toodud eesmärk laiendada ebakainete sõidukijuhtide tabamise ja vahelejäämise võimalusi ning sedakaudu eeldavalt mõjutada ka

ühistranspordivahendite juhte õiguskuulemalt käituma. Samas väheneks politsei kohalekutsumise vajadus, kui korrakaitseametnik saab kahtluse

sõidukijuhi joobe osas indikaatorvahendi abil kummutada ja kutsuda politsei üksnes juhtudel, kui selleks on alust.

Ei ole ka kuigi tõenäoline, et kohalikud omavalitsused suudavad luua

võimekuse tõendusliku alkomeetri kasutamiseks (mh pädeva mõõtja staatuse

Arvestatud

Eelnõus on tehtud muudatused, millega jäetakse

korrakaitseametnikule lubatud erimeetmete loetelust välja KorS §-is 39 ja 40 sätestatud erimeetmed ning

joobe kontrollimine piiritletakse indikaatorvahend i kasutamisega.

ÜTSi lisatava § 81 lõike 32 sõnastust on eelnõus

täiendatud ja lisatud „ja käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete

kohaldamisel“. Sellega kaetakse ära ka vahetu sunni kasutamise õigus KorSi § 38 ja 41 meetmete kohaldamisel.

Seletuskirja lk 31 on tehtud parandused ja eemaldatud lauseosa, mis viitab ühissõidukijuhi

kainenema viimise võimalusele.

21

eeldus) või bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks tervishoiuteenuse osutaja

juurde viimiseks. Seega jääks indikaatorvahendiga kontrollile järgnevate toimingute tegemine tegelikkuses ikkagi nagunii politsei kanda. Pädeva liiklusjärelevalve teostajana teeb politsei vajalikud otsused ja toimingud (nt

juhtimiselt kõrvaldamine, vajadusel sõiduki teisaldamine ja ka kainenema toimetamine) ning vastava süüteo menetlejana kogub ise olulised tõendid.

ÜTSi lisatava § 81 lõike 32 sõnastust tuleb täiendada nii, et vahetu sunni kohaldamise õigus laieneks ka KorSi § 38 ja 41 meetmete kohaldamise le, üksnes ÜTS § 80 lg-le 2 viitamine seda ei kata, kuivõrd tegemist ei ole ÜTS

nõuete järelevalvega.

Seletuskirjas on lk 31 keskel ekslikult väidetud, et KOVile tekib eelnõuga õigus

ühissõidukijuht kainenema toimetada. Niisugust õigust eelnõuga ÜTSi ei lisata.

Justiitsministeerium: Katariina Kärsten (tel: 54440407; [email protected]), Einar Hillep ([email protected]), Joel Kook

([email protected]), Kristi Kool ([email protected]), Monika Tappo ([email protected])

Siseministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu, esitades selle kohta järgmised märkused.

23. 1. KOV ja PPA menetluspädevuse vahekord

Palume täiendada seletuskirja selgitustega, mis käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

menetluspädevuse vahekorda. Praegu jääb selgusetuks, millal reageerib

sündmusele KOV korrakaitseametnik ja millal PPA. Näiteks, kas mingite l

juhtudel hakkab Häirekeskus KOV-iga ühendust võtma või tegutseb KOV

korrakaitseametnik üksnes siis, kui ta oma tavapärase tegevuse käigus

erimeetmete kohaldamist nõudvasse olukorda satub? Kas PPA ja KOV-ide

tööjaotus vajab mingeid nendevahelisi koostöökokkuleppeid? Samuti ei nähtu, et oleks arvestatud sellega, kuidas seda uut tööjaotust inimestele selgitatakse, et nad teaksid, millist ametnikku sündmusele kutsuda või keda sinna pärast

Häirekeskusesse helistamist oodata.

Antud selgitus

KorS §-571 kohaselt on avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle järelevalve teostajaks nii

politsei kui ka valla- või linnavalitsus. KorS ei erista §-is 571 nimetatud pädevate korrakaitseorgani

järelevalve valdkonda, mistõttu lähtutakse haldusmenetluse seaduse § 9 lõike 1 punktist 2 ja haldusorgani initsiatiivil algava haldusmenetluse

viib läbi haldusorgan, kes on esimesena saanud teada asjaoludest, mis on tinginud või tingivad haldusmenetluse algatamise.

Toome välja, et hetkel puudub riigis ka võimalust, et isik helistab 112 ja sündmust suunatakse

22

Samuti soovime saada selgust, ega eelnõu seadusena vastuvõtmisega ei kaasne

edaspidi riikliku politsei tegevuse järk-järgulist taandumist seeläbi, et esialgu antakse küll KOV-idele pädevust juurde, aga seejärel tehakse ettepanek, et KOV-id tagaksid ise palju aktiivsemalt avaliku korra nõuete järgimist. Näeme

ohtu, et võimalike probleemide kuhjumise korral, kui politsei ei jõua seoses

ressursside nappusega reageerida piisavalt kiiresti, soovitatakse KOV-il

võtta oma eelarvevahenditest (mitte enam riigieelarvest) täiendavalt

inimesi tööle, kui politsei tegevusega rahul ei olda.

Juba praegu on meie arvates politsei kohalolek ja kättesaadavus probleemne

just väiksemates KOV-ides (esialgu mitte Tallinnas, kus tegutseb aktiivne korrakaitseüksus). Kui eelnõuga luuakse võimalus KOV korrakaitseametnike

pädevuse laiendamiseks, siis saab edaspidi kogukonna rahulolematuse korral viidata alati sellele, et KOV-il tuleb endal aktiivsemalt tegutseda, sh leida eelarvelised vahendid ja inimesed. Kuigi muudatusega hoitakse riigieelarve lis i

vahendeid kokku, ei tähenda see samas tegelikult väiksemat koormust üksikisiku maksukoormusele. Ka KOV-ide eelarvesse panustavad inimesed

samamoodi maksudega nagu riigieelarvesse.

KOV on kõrvuti PPA-ga väärteomenetluses kohtuväliseks menetlejaks erinevates valdkondades mitme seaduse alusel (jäätmeseadus, liiklusseadus,

ühistranspordiseadus jne). Paljudel juhtudel võib menetluste erinevate haldustasandite ühises pädevuses olek tuua kaasa selle, et ülesannet lükatakse

oma vastutusest teise menetleja vastutusele ning lõpuks ei tegele üksikisiku probleemiga kumbki.

Vastavalt VTMS § 52 lõikele 5 on menetluspädevus näiteks KarS § 262 osas

antud nii Politsei- ja Piirivalveametile kui ka valla- või linnavalitsusele. Palume selgitada, kuidas hakkab nende väärtegude menetlemine tulevikus välja nägema, kui KOV korrakaitseametnikule on antud suuremad õigused. Palume

selles osas seletuskirja täiendada ning kirjeldada, kuidas toimub

menetluspädevuse jagamine kehtivas õiguses ettenähtud võimaluste alusel

ning kuidas see hakkab olema tulevikus, kui KOV korrakaitseametnikul

on KarS § 262 rakendamise osas suuremad volitused.

automaatselt lahendama KOV. Tulevikus võib

tekkida ka see võimalus, kui on võimekam, korrakaitseüksusega KOV (nt nagu Tallinnas), kes lahendabki lihtsamad korrarikkumised. Eesmärk

peaks olema eelkõige see, et inimene saab abi ühe numbri kaudu, mitte ei pea ise otsima, kellel on

pädevust ja kellele tuleks helistada. Seejuures võibki tulevikus tekkida olukord, kus isik saab nt heakorraga seotud probleemide osas kiiremini abi

KOV-i korrakaitseüksuselt kui politseilt.

VTMS § 52 lg 5 kohaselt on KarS § 261 lõigetes 1

ja 3 ning §-s 262 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet ning valla- või linnavalitsus. Seega on nii PPA-l kui KOV-il KarS

§-is 262 osas ka ühesugune menetluspädevus.

Kuna tegemist on PPA-le seadusest tuleneva riikliku

järelevalve ülesande ja menetluspädevusega, ei ole võimalik seda lihtsalt tegemata jätta ja anda üle KOVile. Pole alust eeldada, et PPA järelevalve

ülesande ja menetluspädevuse saab seadusest lihtsa lt välja võtta.

Lisaks tuleb arvestada, et PPA on üldkorrakaitseorgan, kes peab KorS § 6 sätestatud juhtudel reageerima kui teistel korrakaitseorganite l

pole see võimalik.

23

24. 2. Korrakaitseametniku vormiga seonduv

Eelnõu §-s 3 nähakse ette kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 535 teksti muutmine. Lõike 3 kohaselt ei tohi korrakaitseametniku vormiriietus eksitavalt sarnaneda politseiametniku vormiriietusele. Kehtivas § 535 sõnastuses on

öeldud, et korrakaitseametnikud kannavad KOV sümboolikaga vormiriie tust või muid neid eristavaid ametitunnuseid, mis erinevad selgelt politsei omadest.

Seletuskiri lk 17 toob välja:

KOKS-i § 535 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt ei tohi korrakaitseametniku vormiriietus olla eksitavalt sarnane politseiametniku

omaga. Kuna avalikku korda tagavad nii politsei- kui ka korrakaitseametnikud, peab vormiriietus võimaldama inimesel eristada, kellega ta suhtleb, sest

ametnike õigused ja kohustused võivad erineda.

Kuigi korrakaitseametniku vormiriietus peab juba kehtiva seaduse kohaselt erinema selgelt politsei omast, siis meie arvates Tallinna korrakaitseametnike

vorm seda nõuet ei täida ja on kahjuks väga sarnane politseiametniku vormiga. Kehtiva § 535 lõike 2 alusel kehtestatud siseministri määrus

„Korrakaitseametniku vormiriietus ja muud ametitunnused“ korrakaitseametniku vormiriietuse konkreetset värvi ette ei näe. Määruse § 2 lõikes 2 on rõhutatud üksnes seda, et vormiriietuse esemed on ühevärvilisest

tumedast riidest. Erinevalt varasemalt kehtinud määrusest, kus oli selgelt kirjas, et vormiriietuse esemed on mererohelised (värvus Pantone 18-5410 TP Silver

Pine) või hallikasbeežid (värvus Pantone 13-0905 TP birch). Kui Tallinna korrakaitseüksuse vormi värvust 2017. a muudeti, leidis korrakaitseüksuse juht, et ongi hea, kui vormid on sarnase värviga. Määruse muudatust, konkreetsetest

värvitoonidest loobumist põhjendas Siseministeerium mh järgmiselt:

Muudatuste tulemusel saavad kohalikud omavalitsused ise otsustada, millise vormiriietuse nad oma korrakaitseametnikele kasutusele võtavad ning ei ole

seotud enam konkreetse värvusega. Arvestades eri riigiasutustes kehtivaid piiranguid vormide kohta, seatakse siiski piiranguks, et vormiesemed peavad

olema ühevärvilisest riidest. See tähendab, et korrakaitseametnikul ei ole

Antud selgitus

KOKS §-i 535 teksti osas on tegemist eelkõige sõnastuse korrigeerimisega. Nt kui hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt kannavad korrakaitseametnikud

kohaliku omavalitsuse sümboolikaga vormiriietust või muid neid eristavaid ametitunnuseid, millest võib

aru saada ka seda, et võivad kanda muud riietust, millel on vastav sümboolika, siis uue sõnastuse kohaselt on vormiriietus kohustuslik, samuti on sellel

kohustuslik KOV-i sümboolika kasutamine, mis võimaldab aru saada, millise KOV-i

korrakaitseametnikuga on tegemist.

Nõue, et korrakaitseametnike vormiriietus peab erinema politsei omast, on olemas juba kehtivas

regulatsioonis. Seejuures on kehtiva sõnastuse erinevad selgelt ja uue sõnastuse eksitavalt sarnane

mõte ühesugune – korrakaitseametnikuga suhtleva l isikul ei tohi jääda arusaam, et tegemist on politseiametnikuga.

Eraldi küsimus on, kuidas seda erinevust saavutada – kas eelkõige riietuse tegumoe ja värviga või muude

vormil kasutatavate elementidega. Nt vormiriietuse osaks oleva kollase ohutusvesti puhul on keeruline leida teistsugust variant, mis oleks samaaegselt

erinev ja nõuetele vastav. Siin on eelkõige lahenduseks vormil kasutatavate elementide erinevus.

Tumesinine vorm, mida võib pidada sarnaseks politsei omaga, on ka nt Keskkonnaametil.

24

lubatud kanda vormiriietuse esemeid, mis on tehtud mitmevärvilisest või

mustrilisest kangast. Vormikuub, viigipüksid, seelik, päevasärk, suvesärk, lips, vormimüts, naistel vormikübar, sviiter, pullover, talvemüts, suvine nokkmüts, kombinesoon ja T-särk peavad olema tumedast riidest (nt tumepruun,

tumeroheline, tumehall, must) ning päevasärk ja suvesärk vormi teiste elementidega sama värvusega või heledast riidest (nt valge, helebeež), et

tagada teatud määral sarnasus teiste riigiametnike vormiriietuse elementidega. Piirangute eesmärk on tagada, et korrakaitseametnik näeks oma tööülesandeid täites ka edaspidi välja väärikas ja esinduslik.

Nüüd kehtestatakse taas nõue, et korrakaitseametniku vorm ei tohi olla eksitavalt sarnane politseiametniku vormiriietusega. Palume seletuskirjas

täiendavalt selgitada, mida tähendab mõiste „eksitavalt sarnane“. Samuti soovime selgitusi, mis saab siis, kui korrakaitseametnikele on juba tellitud eksitavalt sarnane vormiriietus. Kes seda eksitavat sarnasust hindab? Kes tasub

tellitud riietuse eest tehtud kulutused KOV-ile, kui korrakaitseametniku vormiriietus on osutunud eksitavalt sarnaseks?

Seletuskirjas lk 34 märgitakse:

Vormiriietus on enamikul korrakaitseametnikest olemas, kuid seda on kehtestatavate nõuete tõttu vaja muuta või välja vahetada.

Palume see muudatus selgelt ka kulude loetelus eraldi punktina (nt punkt 10) välja tuua, kuna see on oluline muudatus võrreldes kehtiva regulatsiooniga.

Sõnastusest ei ole praegu üheselt aru saada, kas Tallinna korrakaitseüksuse vorm läheb seadusemuudatuse jõustumisel väljavahetamisele või mitte. Kui palju see muudatus maksma läheb? Palume see arvutus Tallinna kohta

seletuskirja lisada.

Seletuskirjas on lk 35 öeldud:

Hetkel kehtivatest määrustest muudetakse KOKS-i § 535 lõike 2 alusel

kehtestatud siseministri 22. juuni 2005. aasta määrust nr 55 „Korrakaitseametniku vormiriietus ja muud ametitunnused“.

Politsei ja abipolitseiniku vormi eristavad rinnaes ise l

ja seljal kantavad suurte tähtedega kirjad POLITSEI või ABIPOLITSEINIK, samas nt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt kasutataval

vormiriietusel kantakse kirja KORRAKAITSEÜKSUS ja ainult seljal. Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti töötajad kannavad rinnaesisel, nime all. Ametinimetust. Politsei oma vormil ametinimetust ei kasuta. Politsei ja

abipolitseinike vormiriietusel kantakse teenistusastmeid, mida Tallinna Munitsipaalpolitse i

Ameti vormiriietusel pole. Samuti on täiesti erinevad varrukaembleemid.

Vormiriietuse täpsem kirjeldus kehtestatakse peale

seadusemuudatuste vastuvõtmist eraldi määrusega.

Varasemad probleemkohad, kus Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti vormiriietus oli tänu sellel kasutatavate elementide tõttu (nt sarnased õlakud jms) politsei vormiga väga sarnane, on

Siseministeeriumi hinnangul tänaseks lahendatud. Sellest tulenevalt vormi väljavahetamist

seadusemuudatuste jõustumisel ette ei nähta ning mingit kulu ei kaasne.

25

Palume viidatud määruse muudatusega seoses välja tuua, kas kavas on taas

kehtestada värvitoonid koos koodidega nii, nagu need kehtisid enne 2017. a muudatust.

25. 3. Korrakaitseametnikele esitatavad nõuded

Eelnõu kohase KOKS § 537 p 1 järgi ei tohi korrakaitseametnikuks nimetada

isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest. Samas PPVS § 40 p 1 järgi ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud

tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Arusaamatuks jääb, millele selline erinevus tugineb ja miks on

korrakaitseametniku puhul lubatav teise astme kuriteo sooritamine.

Siinkohal juhime tähelepanu, et eelnõuga soovitakse muuta karistusregis tr i seadust (KarRS) eesmärgiga võimaldada KOV-il kontrollida ka arhiivi kantud

karistusandmeid. Seletuskirjas tuuakse välja, et muudatus on vajalik, et KOV- il oleks võimalik ka arhiivi kantud karistusandmetest kontrollida, kas korrakaitseametniku kandidaati või korrakaitseametnikku on karistatud

tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo eest või vangistusega, kuna neil juhtudel on

eelnõuga lisatava KOKS-i §-i 537 kohaselt keelatud korrakaitseametnik olla.

Märgime, et KarRS § 5 lõike 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo

korduvuse arvestamisel üksnes kuni andmete kustutamiseni. Karistuste andmed on karistusregistris aktiivsed senikaua, kuni andmed kustutatakse ja kantakse

arhiivi. Plaanitava KOKS § 537 p 1 ega ka p 2 sõnastusest ei tulene, et teenistusse sobivuse juures võetaks arvesse karistusregistrist kustutatud karistusi, nii nagu seda ütleb sõnaselgelt PPVS § 40 p 1 ja 2. Palume seda

erinevust selgitada. Juhime siinkohal tähelepanu, et KarRS muutmine

eelnõus pakutud kujul on lubatav üksnes juhul, kui

korrakaitseametnikuna teenistusse võtmisel võetakse KOKS-i kohaselt

sõnaselgelt arvesse ka karistusregistrist kustutatud karistusandmeid.

Arvestatud

Vt selgitust kooskõlastustabeli punktis 2.

26

PPVS § 40 punkti 6 kohaselt ei võeta politseiametnikuks isikut, keda on

karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused. Samas eelnõu kohase KOKS § 537 punkti 6 kohaselt ei võeta korrakaitseametnikuks isikut, keda on karistatud korruptsioonivastases

seaduses sätestatud süüteo eest.

Oleme seisukohal, et KOV korrakaitseametnikule ja politseiametnikele

esitatavad nõuded peavad olema ühesugused. Juhul kui soovitakse KOV korrakaitseametnikele kehtestada teistsuguseid, sh leebemaid nõudeid, tuleb seda seletuskirjas veenvalt põhjendada.

26. 4. Järelhindamine

Justiitsministeerium toetab järelhindamise sätte lisamist eelnõusse. Märgime, et järelhindamise säte tuleb kavandada muudetava seaduse rakendussätes.

Järelhindamise kohustust sisaldav säte ei saa jääda muutmise seadusesse, sest sellisel juhul ei oleks see hiljem seaduse terviktekstist leitav. Seetõttu tuleb järelhindamise sätted kavandada vastavalt KorS-i, KOKS-i ja

ühistranspordiseadusesse. Sellele vastavalt tuleb igas järelhindamise sättes täpsustada järelhindamise eesmärki. Näited järelhindamise sätte sõnastamiseks

on leitavad Justiitsministeeriumi veebilehel avaldatud juhendis järelhindamise korraldamiseks2.

Arvestatud

Tehtud muudatused ja järelhindamise osas lisatud KorS-i § 831 ning ÜTS-i § 962.

27. 5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning

märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud

28. 6. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud

2 https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine

27

1

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Korrakaitsesüsteemi on vaja tõhustada, et kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV)

saaks olla turvalise kogukonna eestvedaja ja probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedasel tasandil. Seetõttu on valla- või linnavalitsuse riiklikus järelevalves tekkinud kitsas- kohtade kõrvaldamiseks vaja:

 laiendada valla- või linnavalitsuse õigust kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid (edaspidi erimeede), mis võimaldavad tal täita tema seadusjärgseid ülesandeid, ja

 anda õigus kasutada vahetut sundi.

See on tähtis eelkõige valdkondades, mis on tugevalt seotud KOV-is turvalisuse tagamise ja parema elukeskkonna loomisega ning kus on olnud KOV-il oma ülesannete täitmiseks vaja

sagedasti kaasata politseid. Eesmärk ei ole täita õiguslünka, vaid kujundada siseturvalisus-

poliitikat ja luua lisavõimalusi turvalisema riigi loomiseks .

Avaliku korra tagamine eelnõus kirjeldatud ulatuses on kohaliku tasandi küsimus kehtiva korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) alusel ja oli seda ka varem, millal avalik kord oli

reguleeritud KOV-i volikogu kehtestatud avaliku korra eeskirjades. Seega on avaliku korra kaitsmine olnud KOV-i olemuslik ülesanne juba enne seda, kui jõustus KorS, ja eelnõuga üksnes laiendatakse valla- või linnavalitsuse korrakaitseametniku (edaspidi korrakaitse-

ametnik) pädevust, et võimaldada KOV-il tõhusamalt teostada riiklikku järelevalvet: 1) avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle ja

2) ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) nõuete täitmise üle. Sõltumata sellest, et korrakaitseametnikule antakse õigus kohaldada täiendavaid erimeetmeid

ja vahetut sundi, täidab politsei üldkorrakaitseorganina oma seadusjärgseid ülesandeid

edasi. Eesmärk ei ole luua KOV-i samasuguse suutlikkusega korrakaitseüksusi, nagu on

Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA), ega PPA-ga võrdväärset menetlus- ja karistus- pädevust.

Korrakaitseametnikule antakse muu hulgas õigus:

 kontrollida ja tuvastada joobeseisundit, näiteks ühissõidukijuhi joobeseisundit, ning

toimetada joobeseisundis isik kainenema;

 pidada isik kinni, kui on põhjendatud alus arvata, et ta on pannud toime avaliku korra

rikkumise;

 teha isikule turvakontroll ning vaadata läbi isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava

asja ning

 kasutada äärmisel vajadusel füüsilist jõudu, käeraudu, sidumisvahendit, gaasipihustit ja teleskoopnuia.

Õigus kohaldada täiendavaid erimeetmeid ja vahetut sundi antakse ainult korrakaitse-

ametnikule, mitte kõigile valla- või linnavalitsuse ametnikele. Seetõttu kehtestatakse korra-

kaitseametnikule põhjalikumad nõuded, sealhulgas nõue:

 läbida korrakaitseametniku väljaõpe ja

 omandada korrakaitseametniku kutse.

2

Lisaks antakse eelnõuga KOV-ile õigus osaliselt piirata oma haldusterritooriumil müra ja

valgusefektide tekitamist, et soodustada kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda.

Eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne mõju siseturvalisusele ning riigiasutuste ja

KOV-ide töökorraldusele.

Sisukord

1. Sissejuhatus............................................................................................................................. 1 1.1. Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 1

1.2. Eelnõu ettevalmistajad ..................................................................................................... 2 1.3. Märkused.......................................................................................................................... 3

2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 4 2.1. Seaduse üldeesmärk ......................................................................................................... 4 2.2. KOV-i riiklik järelevalve avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise ja ÜTS-i

nõuete täitmise üle .................................................................................................................. 4 2.2.1. Muudatuse vajalikkus ................................................................................................ 4

2.2.2. Kehtiv õigus............................................................................................................... 5 2.2.3. KOV-ide hetkeolukord .............................................................................................. 5 2.2.4. Põhiprobleemid .......................................................................................................... 6

2.2.5. Eesmärk ja kavandatud lahendused ........................................................................... 8 2.2.6. Sarnane praktika teistes riikides ................................................................................ 9

2.3. KOV-i õigus piirata müra ja valgusefektide tekitamist ................................................... 9 2.3.1. Muudatuse vajalikkus ................................................................................................ 9 2.3.2. Kehtiv õigus............................................................................................................. 10

2.3.3. Eesmärk ja kavandatud lahendus ............................................................................. 10 2.4. Eelnõu väljatöötamise kavatsus ..................................................................................... 11

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................. 11

3.1. KorS-i muutmine (§ 1) ................................................................................................... 11 3.2. KarRS-i täiendamine (§ 2) ............................................................................................. 17

3.3. KOKS-i muutmine (§ 3) ................................................................................................ 17 3.4. VTMS-i täiendamine (§ 4) ............................................................................................. 25 3.5. ÜTS- i täiendamine (§ 5) ................................................................................................ 25

3.6. Seaduse jõustumine (§ 6) ............................................................................................... 27 3.7. Eelnõu kooskõla PS- i ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ......................... 27

4. Eelnõu terminoloogia............................................................................................................ 31 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .............................................................................. 31 6. Seaduse mõjud ...................................................................................................................... 31

6.1. Sotsiaalne mõju .............................................................................................................. 32 6.2. Mõju siseturvalisusele.................................................................................................... 33

6.3. Mõju riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele............................................................. 34 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud ...................................................................................................................................... 38

8. Rakendusaktid....................................................................................................................... 39 9. Seaduse jõustumine .............................................................................................................. 39

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ..................... 39

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:

 õigusnõunikud Kristi Käsper ([email protected]) ja Katreen Siirma

(teenistussuhe lõppenud) ning

3

 nõunikud Indrek Link ([email protected]) ja Liisa Abel (teenistussuhe lõppenud).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Herm (tel 612 5230, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud rakendusaktide kavandid, on keeleliselt toimetanud

Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20271 eesmärgi 1.2 „Laia-

pindne julgeolek ja siseturvalisus“ punktiga 1.2.11 „Suurendame kohaliku omavalitsuse võimalusi panustada avaliku korra tagamisse. Kehtestame selleks kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikule kõrgemad nõuded ning anname õigused avalikku korda rikkuvate

joobes isikutega tegelemiseks“.

Samasugune või sarnane eesmärk on olnud ka varasemate valitsuskoosseisude tööplaanis.

 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–20232 II peatükis „Siseturvalisus“ oli

punkt 2.4 „Suurendame kogukondlikku vastutust ja võimalusi turvalisuse tagamisel, selleks toetame kohalike omavalitsuste korrakaitseüksusi ning viime seadusandluse vastavusse vajadusega tõsta korrakaitseüksuste ja abipolitseinike töö kvaliteeti ning

volitusi. Samuti loome võimalusi turvaettevõtete kaasamiseks kogukondliku turvalisuse tagamiseks“.

 Eelnõu algversioon koostati, tuginedes 49. Vabariigi Valitsuse ehk Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu alus-

põhimõtetele3. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–20194 X peatükis „Sise- turvalisus ja õigusruum“ oli punkt 10.2 „Laiendame kohalike omavalitsuste võimalusi avaliku korra tagamisel“. Samuti kuulus eelnõu 49. Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaani.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) KorS – RT I, 14.03.2023, 29; 2) karistusregistri seadus (edaspidi KarRS) – RT I, 14.03.2023, 27; 3) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) – RT I, 30.06.2023, 28;

4) väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) – RT I, 20.02.2024, 10; 5) ÜTS – RT I, 30.06.2023, 104.

1 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. aasta korralduse nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–

2027“ kinnitamine“ lisa. 2 Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. aasta korralduse nr 130 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–

2023“ kinnitamine“ lisa. 3 Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit 2016. Eesti Keskerakonna,

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtted 2016–2019.

Tallinn, lk 14. 4 Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2016. aasta korralduse nr 439 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

2016–2019“ kinnitamine“ lisa.

4

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 punkti 14 kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõuga muudetakse VTMS-i.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Seaduse üldeesmärk

Seaduse üldeesmärk on suurendada KOV-i elanike turvalisust ja tagada neile parem elu-

keskkond. Selle saavutamiseks antakse: 1) korrakaitseametnikule õigus kohaldada riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise

üldnõuete järgimise ja ÜTS-i nõuete täitmise üle täiendavaid erimeetmeid ja vahetut sundi;

2) KOV-ile õigus osaliselt piirata oma haldusterritooriumil müra ja valgusefektide tekitamist.

2.2. KOV-i riiklik järelevalve avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise ja

ÜTS-i nõuete täitmise üle

2.2.1. Muudatuse vajalikkus

Üks elanike vajadusi on turvaline elukeskkond. KOV-id otsustavad ja korraldavad kõiki

kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduste alusel iseseisvalt, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Kui varem on avaliku korra tagamist peetud peamiselt riigi ja eelkõige politsei ülesandeks, on viimasel

ajal muutunud nii õigusruum kui ka inimeste arvamused.

Siseturvalisuse avaliku arvamuse 2018. aasta uuringu järgi leiab ligi pool elanikest (49%), et turvalisust mõjutab suurel määral ka KOV-i tegevus turvalise keskkonna kujundamisel. Võrreldes 2016. aastaga on mõnevõrra vähenenud vastanute usk valvekaamerate, politsei ja

turvaettevõtjate patrullide mõjusse turvalisuse tagamisel, kuid olulisele kohale on tõusnud kogukonna ja KOV-i roll.5 Hilisema, 2020. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu6

järgi on vähenenud nende osakaal, kes leiavad, et KOV-i tegevus mõjutab turvalisust suurel määral, kuid samas on kasvanud nende osakaal, kelle arvates on KOV-i tegevusel mõju mõningal määral. Uuringuid võrreldes on nende osakaal, kelle hinnangul mõjutab KOV-i

tegevus turvalisust, jäänud kokkuvõttes samale tasemele. 2022. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringus7 KOV-i tegevuse mõju turvalisusele ei küsitud.

Eestis on KOV-e, kes soovivad täita oma ülesandeid ise, sõltumata politseist, ja olla turvalise kogukonna eestvedajad. Seda peab asjakohaste eelduste täitmise korral neile ka võimaldama,

muu hulgas põhjusel, et kvaliteetne seadusloome peab vaatama tulevikku. Kodanike ootused KOV-idele kasvavad iga aastaga. Kasvab ka soov ja surve tagada turvaline elukeskkond.

Seega võib juba paari aasta pärast KOV, kes ei pea praegu riikliku järelevalve pädevuse laiendamist põhjendatuks, seda mõne aasta pärast siiski vajada, ja sel juhul on selleks juba võimalused loodud.

Lisaks oli KOV-idel tähtis roll koroonapandeemias, mis tõi neile riikliku järelevalve

ülesandeid oluliselt juurde. Silmapaistvaim neist oli 2020. aastal Vabariigi Valitsuse

5 Kantar Emor 2018. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring. Aruanne. Tallinn, lk 4. 6 Saar Poll OÜ 2020. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring. Aruanne. Tallinn, lk 15–16. 7 Turu-uuringute AS 2022. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring. Aruanne. Tallinn.

5

korraldusega kehtestatud alkoholi jaemüügi piirang meelelahutusasutuses. Riiklikku järelevalvet selle piirangu täitmise üle määrati teostama KOV-id. See tõestab ilmekalt, et riik näeb KOV-ide korrakaitseametnikke vajalikuna nii kohalike kui ka riiklike ülesannete

täitmisel.

2.2.2. Kehtiv õigus

2014. aastal täiendati8 KorS-i §-ga 571, millega anti lisaks politseile ka KOV-ile ülesanne

teostada avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet. Samuti on KOV VTMS-i § 52 lõike 5 kohaselt KarS-i §-s 262 nimetatud väärteo – avaliku korra

rikkumise – kohtuväline menetleja. KOV võib moodustada korrakaitseüksuse või võtta tööle korrakaitseametniku. Korra-

kaitseametnik on isik:

 kes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes KOV-i ametiasutusega;

 kes teostab avalikku võimu ning

 kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linna-

volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle järelevalvet KOV-i määratud tööpiir- konnas.

Korrakaitseametnik on praegu pädev teostama riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle paarikümne seaduse9 alusel, milles on antud õigus kohaldada

järgmisi KorS-is sätestatud erimeetmeid:

 § 30 – küsitlemine ja dokumentide nõudmine (näiteks KorS);

 § 31 – kutse ja sundtoomine (näiteks KorS);

 § 32 – isikusamasuse tuvastamine (näiteks KorS);

 § 34 – isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega (näiteks KorS);

 § 44 – viibimiskeeld (näiteks KorS ja liiklusseadus);

 § 45 – sõiduki peatamine (näiteks jäätmeseadus ja ÜTS);

 § 46 – isiku kinnipidamine (näiteks jäätmeseadus, lastekaitseseadus ja KorS);

 § 49 – vallasasja läbivaatus (näiteks KorS);

 § 50 – valdusesse sisenemine (näiteks KorS);

 § 51 – valduse läbivaatus (näiteks KorS);

 § 52 – vallasasja hoiulevõtmine (näiteks KorS);

 § 53 – hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine (näiteks jäätmeseadus).

2.2.3. KOV-ide hetkeolukord

Kes teostab riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle?

Kuigi KOV-i üks ülesandeid on teostada riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üld- nõuete järgimise üle, on sageli keeruline aru saada, kas ja kes seda teeb. Tuginedes

KOV-ide kodulehtede infole struktuuriüksuste ja ametikohtade kohta ning ametijuhendites toodud ülesannetele, võib öelda, et kahes kolmandikus KOV-ides ei ole arusaadav, kelle ülesanne on teostada avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet.

8 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus . – RT I, 12.07.2014, 1. 9 Ehitusseadustik, jäätmeseadus, kaubandustegevuse seadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, KorS,

lastekaitseseadus, liiklusseadus, looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus, noorsootöö seadus, pakendiseadus,

reklaamiseadus, tarbijakaitseseadus, tubakaseadus, turismiseadus, veeseadus, väärismetalltoodete seadus, ÜTS

ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus.

6

Seevastu palju selgemini on reguleeritud järelevalvet heakorra, ehituse, keskkonna ja kasside- koerte pidamise üle. Samas märkis 2022. aasta uuringus10 osalenud KOV-idest 82,14%, et nad teostavad riiklikku järelevalvet KorS-i nõuete järgimise üle. Ehitusseadustiku ja jäätme-

seaduse (mõlemad 85,71%) järel oli see sageduselt kolmas.

Kuna info avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise riikliku järelevalve kohta on puudulik, on ka kohalikul elanikul keeruline aru saada, kes seda teostama peaks. KorS-i §-s 571 on nimetatud riikliku järelevalve teostajatena nii politsei kui ka valla- või linna-

valitsus. Seejuures oleks politseil see kohustus üldkorrakaitseorganina igal juhul, kui KorS-is sätestatud korrakaitseorgan ei ole ise võimeline oma ülesannet täitma. Seda olulisem on, et

oleks selge, kes peaks KOV-is teostama riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle.

Kui palju on korrakaitseametnikke praegu?

2023. aasta oktoobri seisuga on korrakaitseametniku ametikoht neljas KOV-is (Kohtla- Järve, Tori, Türi ja Valga), millest ühes on see täitmata, ning korrakaitsespetsialisti ametikoht kahes KOV-is (Kohila ja Narva-Jõesuu). Teistes KOV-ides võivad sarnaseid ülesandeid täita

ametnikud, kes töötavad järelevalveametniku, -spetsialisti või -inspektori, jurist-menetleja, menetleja või inspektori ametikohal. Korrakaitseüksus on viies KOV-is (Narva, Saaremaa,

Tallinn, Tartu ja Viimsi), kuid osas ei ole avaliku korra tagamise ülesanne selgelt välja toodud. Lisaks on KOV-e, kus täidavad korrakaitseametniku ülesandeid küll mitu ametnikku, kuid eraldi üksust ei ole (Maardu ja Pärnu).11

KOV-ides on kokku umbes 160 ametnikku, kelle puhul on konkreetselt arusaadav või saab

eeldada, näiteks töökogemus- või haridusnõude põhjal, et nende ülesanne on teostada riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle. Nendest enamik on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna ning patrulli- ja

valveosakonna ametnikud.

Korrakaitseametniku väljaõppe on läbinud ja korrakaitseametniku kutse saanud 46 inimest.12 2.2.4. Põhiprobleemid

Kui võrrelda korrakaitseorganite õigusi samades seadustes, pole korrakaitseametnikule

lubatud erimeetmed KOV-i ülesannete täitmiseks piisavad.13 Praktikas on mitu põhjust, mis takistavad korrakaitseametnikul KOV-i ülesandeid tõhusalt täita. Mõned näited on järgmised.

1) Korrakaitseametnikul ei ole õigust kontrollida ja tuvastada joobeseisundit ega

toimetada joobeseisundis isikut kainenema.

Näiteks pole korrakaitseametnikul õigust toimetada bussipeatuses magavat joobes inimest

tema elu- või ööbimiskohta või kainenema ega kutsuda avalikult alkoholi tarbijat või muud moodi avaliku korra rikkujat rohkem kui suuliselt korrale. Kuigi valla- või

10 Kommel, Martina 2022. Linna ja vallavalitsuse korrakaitseametniku roll riikliku järelevalve teostamisel ja

selle tulevikuperspektiiv. Magistritöö. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 40–41. 11 Andmed põhinevad KOV-ide kodulehtedel. 12 Sihtasutus Kutsekoda. Väljastatud kutsed. Päring märksõnaga „korrakaitseametnik“. Vaadatud 29.11.2023. 13 Vanaisak, Ülle 2019. Linna ja valla korrakaitseametnikud riikliku järelevalve menetluse läbiviijatena – õiguste

suurendamise vajadus ja võimalused . – Verbis Aut Re 1, lk 14.

7

linnavalitsusel on sellise rikkumise kõrvaldamiseks õigus võtta hoiule vallasasi, puudub õigus vaadata isik läbi. See loob olukorra, kus avaliku korra rikkujalt, kes on pannud alkoholi taskusse või põue, ei ole vajadusel võimalik võtta seda rikkumise kõrvaldamiseks

hoiule. Kui isik keeldub rikkumist lõpetamast, puuduvad tema mõjutamiseks vahendid ja tuleb paluda appi politsei.

2) Korrakaitseametnikul ei ole õigust kohaldada riiklikus järelevalves avalikus kohas

käitumise üldnõuete järgimise üle vahetut sundi, eelkõige füüsilist jõudu, kui isik ei

allu riiklikus järelevalves seaduslikule korraldusele või osutab füüsilist vastupanu.

Korrakaitseametnik võib tõrjuda rünnet, tuginedes vaid hädakaitsereeglitele, kuid see pole tema suhtes õiglane. Kui isik on agressiivne või ründab korrakaitseametnikku, peab olema võimalus kasutada ka intensiivsemat vahendit, sealhulgas vajadusel gaasi- või külm-

relva.14

3) Korrakaitseametnikul ei ole õigust kohaldada riiklikus järelevalves ÜTS-i nõuete

täitmise üle vahetut sundi. See takistab näiteks riiklikku järelevalvet ühistranspordi üle. Muu hulgas puudub õigus kontrollida ja tuvastada sõitjaid vedava ühissõidukijuhi (edas-

pidi ühissõidukijuht) joobeseisundit ja vajadusel kohaldada vahetut sundi, et juht täidaks korrakaitseametniku korraldust.

Näiteks esineb praktikas probleeme riiklikus järelevalves taksode üle, kui: a) juht keeldub dokumente esitamast, sealhulgas kasutab teise isiku teenindajakaarti või

on registreerinud suvalise teenindajakaardi numbri; b) juht põgeneb;

c) juht ei allu seaduslikule korraldusele lõpetada õigusrikkumine, näiteks sõiduki pidev parkimine keelatud kohas või matkivate taksotunnuste pidev kasutamine;

d) velotakso teenust pakub juhtimisõiguseta isik, sealhulgas alaealine, või joobeseisundis

isik.

Sellistel juhtudel on alati vaja politsei abi, et ühissõidukijuht peatada, tuvastada tema isikusamasus, kontrollida ja tuvastada joobeseisundit ning kohaldada vajadusel vahetut sundi.

Vastates küsimusele, millised erimeetmed võiksid olla korrakaitseametnikule veel lubatud,

nimetasid KOV-id 2022. aasta uuringus15 enim sõiduki peatamist16 (41,7%). Sellele järgnes isiku kinnipidamine (29,2%) ja seejärel sama palju nimetatud (25%):

 turvakontroll;

 joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine;

 alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal;

 isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega ning

 isikusamasuse töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt. Ühelt poolt on KOV-i ülesanne teostada riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üld-

nõuete järgimise ja ÜTS-i nõuete täitmise üle. Teiselt poolt ootavad elanikud KOV-ilt turvalise elukeskkonna kujundamisel üha enam, kuigi KOV-i panus on õiguslikult piiratud.

Arvestades, et mitmes KOV-is on korrakaitseametnikud või muud sarnased ametnikud, pole

14 Sealsamas, lk 17. 15 Kommel 2022, lk 43. 16 Sõiduki peatamise õigus on KOV-idel osa eriseaduste alusel juba olemas, näiteks jäätmeseadus, keskkonna-

järelevalve seadus, veeseadus ja ÜTS.

8

üldprobleem seega niivõrd materiaalne, vaid õiguslik, sest korrakaitseametnikul ei ole piisavalt õigusi, mis võimaldaksid tal turvalisust tõhusalt tagada. See suurendab PPA koormust, kuna PPA peab tegelema väiksemate korrarikkumistega, mis häirivad KOV-i

elanikke ja tekitavad ohutunnet.

2.2.5. Eesmärk ja kavandatud lahendused

Eesmärk on laiendada korrakaitseametniku õigusi riiklikus järelevalves ja väärteome-

netluses, et ta saaks tõhusamalt täita KOV-i seadusjärgseid ülesandeid valdkondades, mis on tugevalt seotud KOV-i territooriumil turvalisuse tagamise ja parema elukeskkonna loomisega.

Selleks: 1) antakse korrakaitseametnikule riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üld-

nõuete järgimise ja ÜTS-i nõuete täitmise üle õigus:

 konkreetse ülesande täitmisel kohaldada täiendavaid erimeetmeid ja vahetut sundi;

 pidada KarS-i §-s 262 sätestatud avaliku korra rikkumise menetlemisel isik VTMS-i alusel kinni;

2) kehtestatakse korrakaitseametnikuks nimetamise ja tervisekontrolli nõuded ning selgemad nõudeid korrakaitseametniku vormiriietusele.

Lisaks praegu lubatud erimeetmetele (KorS-i §-d 30–32, 34, 44, 45 ja 49–52) antakse

korrakaitseametnikule õigus:

 kontrollida ja tuvastada joobeseisundit isikul, kes võib olla ohtlik endale või teistele, ning alaealisel, kui esinevad joobeseisundile viitavad tunnused (§ 37 lg 1 p-d 2 ja 3);

 tuvastada ja kontrollida alkoholijoovet kohapeal (§ 38);

 tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamist või

sellest põhjustatud joobeseisund it (§ 41);

 toimetada joobeseisundis isiku kainenema (§ 42);

 hoida kainenema toimetatud isikut ettenähtud kinnipidamistingimustes (§ 43);

 pidada isik kinni, kui see on vältimatu terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajava isiku

üleandmiseks pädevale isikule või täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse üleand- miseks tema vanemale või seaduslikule esindajale (§ 46 lg 1 p-d 5 ja 6);

 teha isikule turvakontroll, kui ta on vaja toimetada PPA-sse või muu haldusorgani asukohta (§ 47 lg 1 p 6);

 vaadata läbi isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja (§ 48).

Samuti antakse korrakaitseametnikule õigus kohaldada äärmisel vajadusel vahetut sundi,

sealhulgas kasutada:

 füüsilist jõudu;

 erivahenditest käeraudu ja sidumisvahendit ning

 teenistusrelvadest gaasipihustit ja teleskoopnuia.

Muud erivahendit, näiteks teenistuslooma, ega teenistusrelva kasutada ei tohi.

Ametinimetus „korrakaitseametnik“ seotakse nõuetega, millele KOV-i ametnik peab

vastama, sõltumata sellest, kas vahetu sunni kohaldamise õigust soovitakse või kavatsetakse kasutada. Enne, kui KOV nimetab korrakaitseametniku ametisse, peab kandidaat vastama

kõigile KOKS-i lisatavatele nõuetele. Kui KOV soovib võtta tööle isiku, kes küll tagab avalikku korda, kuid vaid kaudselt, näiteks menetleb süütegusid või kontrollib heakorranõuete

täitmist, ja on selge, et tema ametikohal ei ole vahetu sunni kohaldamine nõutud ega esine selle järele ka praktilist vajadust või võimalust, näiteks seetõttu, et isiku terviseseisund ei vasta nõuetele, ei või KOV edaspidi teda korrakaitseametnikuks nimetada. Samuti peab KOV

9

sellisel juhul praegust ametinimetust muutma ja võtma kasutusele muu ametinimetuse, näiteks „korrakaitsespetsialist“, „järelevalveametnik“, „järelevalvespetsialist“ või „järelevalveinspek- tor“.

2.2.6. Sarnane praktika teistes riikides

Korrakaitseametnik on KOV-is paljudes riikides, kuna tihtipeale ei jõua politsei tegeleda kõigi väiksemate õigusrikkumistega üksi. On ka riike, kus korrakaitseametnik on politsei-

üksuses, kuid tööd rahastab KOV. Näiteks rahastatakse Ameerika Ühendriikides politsei- üksuse korrakaitseametniku ametikohta läbi kohaliku kogukonna.17

Madalmaad

Eelnõuga sarnasel viisil kaasavad korrakaitseametnikke avalike ülesannete täitmisse näiteks Madalmaad. Korrakaitseametnikku käsitatakse Madalmaades kui piiratud politseiõigustega

ametnikku, kellel on õigus kasutada füüsilist jõudu ja käeraudu. Osas piirkondades on korra- kaitseametnikul lubatud kasutada ka nuia ja gaasipihustit. Tulirelva kasutada ei tohi. Lähtutakse põhimõttest, et korrakaitseametnik menetleb väiksemaid õigusrikkumisi, mis ei

ole kuriteod.

Läti

Samuti kaasab korrakaitseametnikke Läti, kus nad kuuluvad politsei alla ja nende tegevus on

seetõttu reguleeritud politsei seaduses18. Korrakaitseametnikke nimetatakse Lätis KOV-i politseiametnikeks ehk munitsipaalpolitseiks. KOV-i politsei töökorraldus on osaliselt iga

KOV-i enda reguleerida, kuid kõikides korraldusküsimustes teevad nad koostööd riigi politseiga ja juhinduvad nendest. KOV-i politseiametnikul on samad vahetu sunni ja erimeetmete kohaldamise õigused nagu riigi politseiametnikul. Näiteks on neil õigus

tuvastada alkoholi- või narkootilist joovet, viia isik arstlikule läbivaatusele, pidada isik kinni ja kohaldada aresti. Need õigused on vaid juhul, kui KOV-i politseiametnikul on vajalik

pädevus. Muu hulgas võib KOV-i politseiametnik kasutada tulirelvi. Paljud ülesanded on sarnased Eesti korrakaitseametniku ülesannetega, kuid erineb see, et Läti KOV-i politsei- ametnik abistab politseid ja kaitsepolitseid nende töös. KOV-i politsei asutamise saab iga

KOV ise otsustada. KOV-i politseiametniku teenistuse kulud, näiteks töötasu ja vormiriietus, kaetakse KOV-i eelarvest.

2.3. KOV-i õigus piirata müra ja valgusefektide tekitamist

2.3.1. Muudatuse vajalikkus

Avalikus kohas tekitatav müra- ja valgusreostus on muutumas oluliseks osaks elukesk-

konna turvalisusest ning mõjutab märgatavalt elukeskkonna kvaliteeti. Eelkõige on viimasel

aastakümnel täheldatud ilutulestikust tingitud probleeme.

1) Ilutulestiku müra ja valgussähvatused ohustavad enim näiteks väikelapsi, inimesi, kes

põevad epilepsiat või posttraumaatilist stressihäiret, ja loomi. Loomad võivad paanikasse sattudes põgeneda ning vigastada ennast ja teisi. Ilutulestiku müra ja valgus-

17 Kommel 2022, lk 13. 18 Law on the Police. – Latvijas Republikas Augstākās Padomes un Valdības Ziņotājs, 31/32, 15.08.1991.;

Diena, 126, 05.07.1991.

10

sähvatuste lõplik mõju lindudele on veel teadmata. Enim näivad olevat mõjutatud linnu- liigid, kes ööbivad linnas või selle servas suurte parvedena.19

2) Ilutulestik suurendab välisõhusaastet. Näiteks peeti 2016. aastal Saksamaal uusaasta-

pidustusi, mille tõttu tõusis välisõhusaaste tase Euroopa Liidu soovitatust ligikaudu 26 korda kõrgemale ja atmosfääri paisati ilutulestikuga ligi 4000 tonni tahkeid osakesi. See on ligi 15% tahketest osakestest, mis paisatakse Saksamaal sõidukitest õhku terve

aasta jooksul. Kõrgeim välisõhusaaste tase mõõdeti Münchenis, kus tahkete osakeste kogus õhus küündis 1346 mikrogrammini kuupmeetri kohta (soovitatav 50 mg/m3).20

2.3.2. Kehtiv õigus

Ilutulestiku kasutamist on piiratud KorS-is ja lõhkematerjaliseaduses (edaspidi LMS).

1) LMS-is on piiratud muu hulgas ilutulestiku kättesaadavust ja kasutust, ent selle esma- eesmärk on vältida vaid otseseid ja vahetuid ohte, nagu füüsilised vigastused, tulekahju ja varakahju. Seega ei ole LMS-i eesmärk vähendada müra- ja valgusreostust üldiselt.

2) KorS-i 4. peatüki 1. jao „Avalikus kohas käitumise üldnõuded“ §-s 56 on piiratud müra ja valgusefektide tekitamist, sealhulgas ilutulestiku kasutamist, ning keelatud saastamine. KorS-i § 56 lõikes 1 sätestatud keeldu tekitada ülemäärast müra ja valgusefekte kohalda-

takse vaid avalikus kohas. Mujal kehtib see keeld lõike 2 kohaselt vaid öörahu ajal. Lisaks on KorS-is mitmeid kitsendusi, mida tuleb võtta müra ja valgusefektide häirivuse

hindamisel arvesse, näiteks piirkonna tavad.

Kehtiva õiguse kohaselt on KOV-il õigus piirata eraisikul ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamist, sealhulgas ilutulestiku kasutamist, üksnes avalikul üritusel21 ja tiheasustusega

asulas22. KOV-ile ei ole kehtestatud üldist volitusnormi, mille alusel võiks KOV ilutulestiku kasutamist täpsustada. Muu hulgas ei saa KOV piirata näiteks eraisikul ilutulestiku eraviisilist kasutamist.

2.3.3. Eesmärk ja kavandatud lahendus

Võttes arvesse ilutulestiku kasutamise negatiivseid tagajärgi kohalikul tasandil, on eesmärk, et KOV saaks oma haldusterritooriumil vajadusel piirata müra ja valgusefektide tekitamist ka

ajal, millal kehtib praegu erisus. Seega antakse KOV-ile õigus üldkorraldusega määrata oma haldusterritooriumil kindlaks kohad, kus ei tohi tekitada ööl vastu 1. jaanuari, 25. veeb-

ruari või 24. juunit häirivat müra ja valgusefekte , sealhulgas kasutada ilutulestikku, näiteks teatud hoonete või parkide läheduses. KOV peab seejuures kindlaks määratud kohtadest teavitama viivitamata nii asukohajärgset prefektuuri kui ka avalikkust. Samuti

antakse KOV-ile õigus teha selle üle järelevalvet.

19 Von Behrens, Christoph 2017. Feinstaub-Exzess durch Silvesterfeuerwerk. – Süddeutsche Zeitung, 2. jaanuar. 20 Sealsamas. 21 Piirang kehtib F3- ja F4-kategooria ilutulestiku kohta. LMS-i § 4 lõike 2 punkti 3 järgi on F3-kategooria

ilutulestik keskmise ohutasemega pürotehniline toode, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas suurel avatud alal

ja mille müratase ei kahjusta inimese tervist. Sama lõike punkti 4 järgi on F4-kategooria ilutulestik kõrge ohu-

tasemega pürotehniline toode, mida võib kasutada üksnes erialateadmistega isik ehk pürotehnik ja mille

müratase ei kahjusta inimese tervist. 22 Piirang kehtib F4-kategooria ilutulestiku kohta.

11

2.4. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Enne eelnõu koostati 2019. aastal korrakaitseseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus23, mis oli eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel 27.09.– 18.10.2019. Märkusi esitasid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Märkusi on võetud eelnõu ja seletuskirja koostamisel arvesse. Paljud märkused olid põhimõttelised seisukohad korrakaitseametniku õiguste laiendamise kohta. Eelnõu

koostamisel on peetud lisaarutelusid – näiteks Justiitsministeeriumiga –, mille tulemusel on jõutud eelnõu õiguslike lahendusteni.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist:

 §-dega 1–5 muudetakse KorS-i, KarRS-i, KOKS-i, VTMS-i ja ÜTS-i ning

 §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumine 2025. aasta 1. jaanuaril.

3.1. KorS-i muutmine (§ 1)

Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS-i §-s 55 ja §-s 56, mille kohaselt ei tohi tekitada ülemäärast müra ega valgusefekte ega saastada õhku. Riiklikku järelevalvet

nende järgimise üle teostavad KorS-i kohaselt nii politsei kui ka valla- või linnavalitsus. Politseil on õigus riiklikus järelevalves kohaldada kõiki erimeetmeid, valla- ja linnavalitsuse

õigused on märksa piiratumad. Samuti võib politsei kohaldada vahetut sundi, kuid valla- ja linnavalitsusel see õigus puudub. See tähendab, et valla- või linnavalitsus saab teostada riiklikku järelevalvet ainult teatud piirini. Kui olukorra lahendamiseks ei ole seaduses valla-

või linnavalitsusele rohkem õigusi ette nähtud, peab ta kaasama politsei.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse KorS-i § 56 lõikega 5. KorS-i § 56 lõike 3 punkti 3 järgi ei kehti müra ja valgusefektide tekitamise piirang ööl vastu

1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi lõikega 5 nii, et KOV võib määrata üldkorraldusega oma haldusterritooriumil kindlaks kohad, kus ei tohi

tekitada müra ja valgusefekte ka ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari või 24. juunit. Tänu muudatusele saab KOV piirata ruumiliselt näiteks ilutulestiku kasutamist teatud hoonete läheduses, nagu hoolekande- ja meditsiiniasutused ning loomaaiad. Seejuures peab KOV

teavitama üldkorraldusega kindlaks määratud kohtadest asukohajärgset prefektuuri ja avalikkust.

Kuna piirangualused kohad määrab oma haldusterritooriumil KOV, kellel on nendest seetõttu kõige asjakohasem ülevaade, on ka eeldus, et riiklikku järelevalvet piirangu järgimise üle

teostab eelkõige KOV.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KorS-i § 572.

KorS-i § 572 lõikes 1 on sätestatud erimeetmed, mida võib kohaldada riiklikus järelevalves

avalikus kohas käitumise üldnõuete üle korrakaitseorgan, ning lõikes 2 erimeetmed, mida võib täiendavalt kohaldada ainult PPA. Eelnõuga tõstetakse erimeetmed, mida võib kohaldada

23 Eelnõu toimiku nr 19-0966.

12

korrakaitseorgan, lõikesse 1. Lõigetega 2–4 nähakse korrakaitseametnikule ette erimeetmete kohaldamise piirangud ja lõikes 5 antakse talle õigus kohaldada vahetut sundi.

1) KorS-i § 572 lõike 1 punktis 1 nimetatakse erimeetmed, mida võivad kohaldada kõik korrakaitseorganid, kellel on KorS-i järgi õigus teostada riiklikku järelevalvet avalikus

kohas käitumise üldnõuete järgimise üle. Need on suuresti samad nagu praegu, st säilib õigus:

 isikut küsitleda ja nõuda temalt dokumente (KorS-i § 30);

 kutsuda või sundtuua isik ametiruumi (KorS-i § 31);

 tuvastada isikusamasust (KorS-i § 32);

 töödelda isikuandmeid jälgimisseadmestiku kasutamisega (KorS-i § 34);

 kehtestada viibimiskeeld (KorS-i § 44);

 vaadata läbi vallasasi ja võtta see hoiule (KorS-i §-d 49 ja 52) ning

 siseneda valdusesse ja vaadata see läbi (KorS-i §-d 50 ja 51).

Seega saavad valla- või linnavalitsused, kes ei soovi korrakaitseametnikku ametisse nime- tada, riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete järgmise üle kohaldada samu erimeetmeid, mida seni. Punkti 1 lisatakse vaid KorS-i § 43, milles on sätestatud

nõuded kainenema toimetatud isiku kinnipidamisele (vt põhjendust allpool).

2) KorS-i § 572 lõike 1 punktis 2 nimetatakse erimeetmed, mida võib kohaldada korra- kaitseametnik. Neid erimeetmeid saab valla- või linnavalitsus seega kohaldada vaid juhul, kui ta on nimetanud ametisse korrakaitseametniku.

Lisaks praegu lubatud ja sama lõike punktis 1 nimetatud erimeetmetele võib korrakaitse-

ametnik riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle edaspidi:

 kontrollida ja tuvastada joobeseisundit isikul, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile

viitavad tunnused ja kes võib olla ohtlik endale või teistele (KorS-i § 37 lg 1 p-d 2 ja 3);

 kontrollida kohapeal alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus (KorS-i § 38);

 tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist isiku organismis (KorS-i § 41);

 toimetada joobeseisundis isiku kainenema (KorS-i § 42);

 pidada isiku kinni (KorS-i § 46 lg 1 p-d 5 ja 6);

 teha isikule turvakontroll, kui ta on vaja toimetada PPA-sse või muu haldusorgani asukohta (KorS-i § 47 lg 1 p 6);

 vaadata läbi isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja (§ 48).

Muudatus on vajalik, kuna vastasel juhul ei ole KOV-il võimalik tagada avalikku korda eesmärgipäraselt.

 Õigus kontrollida ja tuvastada joobeseisundit (KorS-i § 37 lg 1 p-d 2 ja 3 ning §-d 38

ja 41)

Joobeseisundi kontrollimisel ja tuvastamisel tuleb eristada alkoholi- ja narkojoovet.

Korrakaitseametnikule on tähtis anda õigus kontrollida ja tuvastada joobeseisundit, sest pelgalt välisel vaatlusel ei ole võimalik tuvastada, kas isik on alkoholi- või narkojoobes

või on tema käitumine tingitud terviseseisundist. Alkoholijoobe kontrollimine annab võimaluse välistada narkojoobe või kahtluse isiku (vaimse) tervise häirituses. Vahe- tegemine on tähtis, et:

13

1) maandada võimalikke riske nii korrakaitseametnikule kui ka isikule endale, näiteks joobest tingitud reaktsioon välisärritajale, sealhulgas ametniku tegevusele, ja

2) valida sobivaim viis isiku toimetamiseks tema elu- või ööbimiskohta või kainenema.

Korrakaitseametnikule antakse õigus kontrollida vaid alkoholi sisaldumist isiku välja-

hingatavas õhus indikaatorvahendiga. Alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alko- meetriga tuleb kaasata politsei. Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis võib korrakaitseametnik tuvastada samuti ainult indikaatorvahendi

abil. Kui isik on vaja toimetada bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajadusel terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisi-

asutusse, tuleb kaasata politsei.

 Õigus toimetada joobeseisundis isik kainenema (KorS-i § 42)

Eelnõuga antakse korrakaitseametnikule ka õigus toimetada joobeseisundis isik kainene-

ma ja hoida teda kainenemas.

KorS-i § 55 lõike 1 punktis 6 on sätestatud, et avalikus kohas on keelatud magada või telkida viisil, mis oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist. Näiteks, kui ühis- sõidukipeatuses magab isik, kellel on ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, ja

olukorda kutsutakse lahendama korrakaitseametnik, ei ole tal praegu õigust kohaldada ühtegi erimeedet, mida oleks selle olukorra lahendamiseks vaja, alates joobeseisundi

kontrollimisest isiku kainenema toimetamiseni. Kui näiteks kohale saabunud kiirabi on tuvastanud, et isiku seisund ei ole tema tervisele ohtlik, kuid ta ei ole võimeline iseseisvalt ühissõidukipeatusest lahkuma, peab korrakaitseametnik kaasama politsei, kes toimetab

isiku tema elu- või viibimiskohta või kainenema.

Õigus toimetada joobeseisundis isik kainenema annab korrakaitseametnikule võimaluse lahendada juhtum ise. Edaspidi saab ta seega toimetada joobeseisundis täisealise isiku tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või -kambrisse, kui isikul

puudub elu- või ööbimiskoht juhtumi asukohajärgses KOV-is. Hajaasustusalal võib see olla ka ajaliselt mõistlikum.

 Õigus pidada isikut kuni kainenemiseni kinni (KorS-i § 43)

Kui on vaja toimetada kainenema isik, keda ei kahtlustata süüteo toimepanemises, või isik, kes on küll joobes, kuid ei ole agressiivne, on küsitav:

1) kas isikut peaks hoidma kainenemiseni kainenemiskambris, mille ruumilahendus ja sisustus peavad vastama karistusõigusliku mõjutusmeetmena kasutatava koha nõuetele;

2) kuivõrd otstarbekas on kasutada isiku valvamiseks politseiametnikku, kelle koolita- miseks on riik panustanud palju aega, raha, õppevahendeid ja tööjõudu, et ta tuleks

toime avaliku korra tagamisel eri ohuolukordades.

Olemuslikult on KOV-i ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist ja

sotsiaalabi andmist. Isiku kainenemiseni kinni pidamine on lühiajaline ning selle ajal osutatakse talle tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks teenuseid. Kainenejale tuleb

tagada järjepidev tervisekontroll, lähtudes terviseseisundist ja riskikäitumise või sõltuvus- probleemi olemusest. Samas on oluline, eelkõige korduvalt kainenema toimetatu puhul, selgitada välja isiku sotsiaalne olukord, mis võib olla alkoholi liigtarvitamise üks

põhjuseid.

14

Korrakaitseametnikule ei anta õigust kohaldada KorS-i § 37 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning §-des 38 ja 41–43 sätestatud erimeetmeid põhjusel, et politseil napib tööjõudu. Arvestades politsei töö olemust ja õiguskorra üldise kaitse vajadust ei reageeri politsei ka praegu

eelisjärjekorras väljakutsele näiteks toimetada joobeseisundis isik kainenema. Korra- kaitseametniku suutlikkus oma tööd tõhusalt teha on seetõttu aga takistatud, sest ta peab

pidevalt ootama, kuni politsei tema abipalvele reageerib. Kuna joobeseisundis isik ei riku alati avalikku korda ja alkoholi liigtarvitamisel on pigem sotsiaalsed põhjused, ei pruugi kainenema toimetamine olla niivõrd õiguskorra kaitse, vaid pigem sotsiaalprobleemi

lahendamine.

 Sotsiaalprobleemi lahendamine: kainenema toimetatute kogemusnõustamise katse-

projekt

2023. aasta maist juuni lõpuni viis PPA Põhja prefektuur Tallinna kainestusmajas koostöös Sihtasutuse Avatud Lootuse Fond ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga

läbi kogemusnõustamise katseprojekti. Selle eesmärk oli vähendada läbi teadlikkuse ja motiveerituse kasvu Tallinna kainestusmaja klientide, eriti korduvklientide arvu. Nõus-

oleku andnud isikud suunati kogemusnõustaja juurde, kes rääkis neile oma teekonnast ja abivõimalustest. Kõikidest katseprojekti ajal kainenema toimetatutest oli valmis võtma abi vastu 64.

Katseprojekti ajal viibis kogemusnõustaja Tallinna kainestusmajas kahe kuu jooksul

40 tundi, millal ta suhtles otse 29 kainenema toimetatuga, kellest 11 oli väga huvitatud lahendustest ja viis läksid kohe statsionaarsesse rehabilitatsioonikeskusesse. Kuigi muul ajal kogemusnõustajat kohal ei olnud, ei takistanud see kogemusnõustamise pakkumist ja

veel 35 kainenema toimetatut oli nõus, et kogemusnõustaja võtab nendega hiljem ühendust. Nendest saadi kontakti üheksaga, kellest üks oli katseprojekti kokkuvõtte

tegemise ajaks alkoholiravil ning tänu kogemusnõustajale ja sotsiaaltöötajale saanud endale ka ajutise elamispinna.24

Kui KOV osaleks oma pädevuse piires senisest enam kainenema toimetamises, saaks ta tutvustada sõltuvushäirega inimesele tulemuslikult ja kohe jätku- või sotsiaalteenuseid. Sellist vajadust ja võimalust ilmestavad hästi ka katseprojekti tulemused. Praegu saab

KOV kainenema toimetatute kohta vaid statistilisi ülevaateid, kuid mitte korduvalt kainenema toimetatute andmeid, mis võimaldaksid tegeleda sotsiaalse abi vajajatega.

Statistiliselt viibib kainenema toimetatutest peaaegu neljandik kainestusmajas kaks või enam korda aastas. On näiteid, kus isikut on toimetatud kainenema üle 130 korra aastas.

 Liikumisvabaduse piiramine

Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise ja kainenemiseni kinni pidamisega piiratakse tema liikumisvabadust. Vajadusel tuleb kohaldada vahetut sundi. Samas on füüsiline valve

vajalik üksnes siis, kui kainenema on toimetatud endale või teistele ohtlik agressiivne inimene. Erimeetmete kohaldamise kooskõla PS-iga on analüüsitud seletuskirja punktis 3.7.

24 Andmed pärinevad PPA-lt.

15

 Õigus pidada isik abi osutajale või seaduslikule esindajale üleandmiseks kinni

(KorS-i § 46 lg 1 p-d 5 ja 6)

Korrakaitseametnikul võib igapäevatöös olla vaja ka pidada kinni: 1) terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajaja, et anda ta üle pädevale isikule, kes osutab

abi; 2) alaealine, et anda ta üle tema seaduslikule esindajale. Selle võib põhjustada mürarikas

öine koosviibimine, kus osaleb joobes alaealisi. Et rikkumine lõpetada, on vaja pidada alaealised pärast joobeseisundi tuvastamist kinni ja anda nad üle seaduslikule esindajale.

 Õigus teha isikule turvakontroll, kui ta on vaja toimetada PPA-sse või muu haldus-

organi asukohta (KorS-i § 47 lg 1 p 6)

Kainenema toimetamisel on turvalisuse huvides vaja teha isikule turvakontroll. See

tähendab muu hulgas riietuse kontrolli kompimise teel, veendumaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või mida ta võib kasutada korra-

kaitseametniku ründamiseks. Praktikas tehakse turvakontroll enne, kui isik paigutatakse sõidukisse, et tagada transpordi ajal nii korrakaitseametniku kui ka isiku ohutus. Kui isik ei võta turvakontrolli tegija palvel esemeid või aineid näiteks taskust välja, järgneb isiku

läbivaatus, st korrakaitseametnikul peab olema võimalus võtta esemed ise ära.

Samas on nähtud ka KorS-i § 42 lõikes 4 eraldi ette, et kainenema toimetatule tehakse turvakontroll ja vaadatakse läbi tema asjad. Kainenema toimetatult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid ning esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või

teist isikut. See tähendab, et kui turvakontroll ei ole enne PPA-sse või muu haldusorgani asukohta toimetamist vajalik, tuleb see kindlasti teha kainenema toimetamisel.

3) KorS-i § 572 lõike 1 punktis 3 nimetatakse erimeetmed, mida võib lisaks sama lõike 1

punktis 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riiklikus järelevalves avalikus kohas käitu-

mise üldnõuete järgimise üle PPA. Need on samad, mis kehtiva KorS-i § 572 lõikes 2, st säilib õigus:

 isikut küsitleda ja nõuda temalt dokumente (KorS-i § 30);

 kutsuda või sundtuua isik ametiruumi (KorS-i § 31);

 tuvastada isikusamasus, sealhulgas vajadusel erilise tuvastusmeetmega (KorS-i §-d 32 ja 33);

 töödelda isikuandmeid jälgimisseadmestiku kasutamisega või andmete saamisega sideettevõtjalt (KorS-i §-d 34 ja 35);

 kontrollida ja tuvastada isiku joobeseisundit, sealhulgas kohapeal (KorS-i §-d 37 ja 38);

 toimetada isik alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi või tervishoiuteenuse osutaja juurde (KorS-i §-d 39 ja 40);

 tuvastada isiku narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamist või sellest põhjustatud joobeseisundit (KorS-i § 41);

 toimetada joobeseisundis isik kainenema (KorS-i § 42);

 kehtestada viibimiskeeld (KorS-i § 44);

 peatada sõiduk (KorS-i 45);

 pidada isik kinni (KorS-i § 46);

 teha isikule turvakontroll või vaadata ta läbi (KorS-i §-d 47 ja 48);

 vaadata läbi vallasasi ja võtta see hoiule (KorS-i §-d 49 ja 52) ning

 siseneda valdusesse ja vaadata see läbi (KorS-i §-d 50 ja 51).

16

4) KorS-i § 572 lõigetega 2 ja 3 sätestatakse alkoholijoobe kohapeal kontrollimise ning

narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud

joobeseisundi tuvastamise erisused.

Lõike 2 kohaselt võib korrakaitseametnik kontrollida ainult alkoholi sisaldumist isiku

väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga. KorS-i § 38 lõike 3 kohaselt võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega, kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude

andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringut. Korrakaitseorganil puudub tavapäraselt vajadus kasutada avalikus

kohas käitumise üldnõuete rikkumise korral tõenduslikku alkomeetrit. Selline vajadus võib eelkõige tekkida siis, kui isik seda nõuab. Tõendusliku alkomeetriga võib mõõta üksnes pädev mõõtja. Kui juhtumi lahendamisel tekib vajadus tuvastada alkoholijoove

tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga, annab korrakaitseametnik isiku üle politseile.

Lõike 3 kohaselt võib korrakaitseametnik tuvastada narkootilise, psühhotroopse või

muu joovastava aine esinemise organismis ainult indikaatorvahendi abil. Kui isik

tuleb bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajadusel terviseseisundi kirjeldamiseks toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse, annab korra-

kaitseametnik isiku üle politseile. 5) KorS-i § 572 lõikes 4 nähakse ette piirang, et korrakaitseametnik võib isiku läbivaatusel

vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsusi läbi vaadata ei tohi. Piirang on vajalik, sest isiku läbivaatusega riivatakse

tema füüsilist ja kehalist puutumatust. Seetõttu on vaja tagada, et riive, mis isiku läbi- vaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ja läbivaatus piirduks eelkõige riietuse kui vähem riivava osaga. Isiku läbivaatus on vajalik, et tuvastada keelatud esemed või

isiku kontrollimiseks vajalikud dokumendid, kui ta on pannud need näiteks taskusse ja ei nõustu neid vabatahtlikult välja andma.

6) KorS-i § 572 lõikes 5 nähakse ette, et korrakaitseametnik võib erimeetme kohaldamisel

kasutada vahetut sundi. Selleks lubatud erivahendid ja teenistusrelvad sätestatakse

KOKS-i lisatavas §-s 539 (vt eelnõu § 3 punkti 3 selgitust).

Õigust kohaldada vahetut sundi ei nähta ette üksnes eelnõukohaste, vaid ka praegu

lubatud erimeetmete jaoks. Näiteks, juhul, kui korrakaitseametnik teostab riiklikku järelevalvet selle üle, kas peetakse kinni ülemäärase müra või valgusefektide tekitamise

ning saastamise keelust, või juhul, kui ta vajab infot, mis põhjusel levib korterist häiriv lõhn, on tal edaspidi õigus siseneda valdusesse sunniga. Kas või kelle – Päästeameti või

PPA – abiga ta seda teeb, otsustab korrakaitseametnik juhtumit ja selle ohte silmas pidades ise.

Samuti, kui korrakaitseametnik kehtestab näiteks keelu viibida lagunemisohtliku hoone lähedal, et tõrjuda elu või tervist ähvardavat vahetut ohtu või lõpetada avaliku korra

rikkumine, ei tohi ta praegu tagada selle järgimist vahetu sunniga. Näiteks, kui noorukid sisenevad keelust hoolimata hoonesse või viibivad seal, ei tohi korrakaitseametnik neid füüsiliselt takistada. Eelnõuga võimaldatakse tagada viibimiskeelu järgimine vahetu

sunniga, st toimetada isik vajadusel füüsilise jõuga viibimiskeelu kohast ära.

Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse KorS-i 8. peatüki „Rakendussäte“ pealkirjas ainsus mitmusega, sest eelnõuga täiendatakse peatükki uue paragrahviga. Muudatus on tehniline.

17

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse KorS-i 8. peatükki §-ga 831, mille kohaselt analüüsib Siseministeerium 2029. aasta 1. jaanuariks KorS-i §-s 572 sätestatud erimeetmete kohaldamise

mõju ja muudatuse eesmärgi saavutamist. Analüüsitakse korrakaitseametniku poolt eri- meetmete kohaldamise mõju, sealhulgas negatiivse mõju esinemist ja ulatust, näiteks kas ja

kui palju on esitatud põhjendatud kaebusi selle kohta, kuidas on korrakaitseametnikud KorS-i §-s 572 nimetatud erimeetmeid kohaldanud. Samuti saab analüüsida seda, kas täiendavate erimeetmete kohaldamine võimaldab KOV-idel oma haldusterritooriumil avalikku korda

paremini tagada. Muudatuse eesmärgi saavutamist analüüsitakse selle põhjal, kui paljud KOV-id on asunud uut regulatsiooni kohaldama ja nimetanud ametisse korrakaitseametniku.

3.2. KarRS-i täiendamine (§ 2)

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KarRS-i, et anda KOV-ile seaduslik alus täita kohustusi, milleks

on vaja pärida karistusregistri arhiivi andmeid.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse KarRS-i § 5 lõikes 2 sätestatud loetelu, millistel juhtudel on karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus, punktiga 54. Selle kohaselt on karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus ka

korrakaitseametnikuks nimetamisel ja tema KOKS-i nõuetele vastavuse kontrollimisel. Muudatus on vajalik, et KOV-il oleks võimalik ka karistusregistri arhiivi kantud karistus-

andmetest kontrollida, kas korrakaitseametniku kandidaati või korrakaitseametnikku on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo eest või vangistusega, misjuhul ei tohi KOKS-i lisatava § 537 kohaselt isikut

korrakaitseametnikuks nimetada. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse KarRS-i § 20 lõike 1 punkti 10 viitega § 5 lõikesse 2

lisatavale §-le 54. KarRS-i § 20 lõikes 1 on nimetatud, kellel on õigus saada andmeid karistus- registri arhiivist. Selle punktis 10 on loetletud juhud, millal võib neid andmeid saada tööandja.

Loetelu täiendamine KarRS-i § 5 lõike 2 punktiga 54 annab KOV-ile õiguse saada karistus- registri arhiivi kantud andmeid korrakaitseametniku kandidaadi või korrakaitseametniku kohta.

3.3. KOKS-i muutmine (§ 3)

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse KOKS-i § 535 lõikeid 1 ja 2 ning täiendatakse paragrahvi lõikega 3, et sätestada selgemad nõuded korrakaitseametniku vormiriietusele.

1) KOKS-i § 535 lõikes 1 on praegu sätestatud, et korrakaitseametnik kannab kohaliku omavalitsuse sümboolikaga vormiriietust või muid eristavaid ametitunnuseid, mis

erinevad selgelt politsei omadest. Lõikest võib saada aru nii, et korrakaitseametnik võib kanda vormiriietust või ka muud riietust, millel on ametitunnused. Juhul, kui korra- kaitseametnik kannab muud riietust, peavad selle ametitunnused erinema selgelt politsei

omadest. Samas ei ole lõikes sätestatud sõnaselget piirangut korrakaitseametniku vormi- riietusele, mis justkui tohiks olla sarnane politseiametniku omaga.

Arvestades, et korrakaitseametniku põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada riiklikku järelevalvet valla- või linnavolikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle,

on korrakaitseametnik pidevalt kontaktis inimestega ning teda peab olema võimalik selgelt ära tunda. Seepärast muudetakse lõiget 1 nii, et oleks ühtselt sätestatud, et korra-

kaitseametnik peab kandma vormiriietust, millel on nii KOV-i sümbol kui ka korrakaitse- ametniku ametitunnused. KOV-i sümboli kandmine on oluline, et oleks üheselt arusaadav,

18

et nende kandja on just selle valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik, mille tööpiir- konnas ta tegutseb. KOV-i sümbolid sätestatakse KOKS-i § 8 lõike 1 punkti 3 kohaselt valla või linna põhimääruses. Korrakaitseametniku ametitunnused kehtestatakse KOKS-i

§ 535 lõike 2 alusel.

Sama lõike teise lause kohaselt ei tohi korrakaitseametniku vormiriietus eksitavalt sarna- neda riigi ametiasutuse ametniku omaga. Kuna avalikku korda tagavad nii politsei- kui ka korrakaitseametnikud ja avalikus ruumis teostavad järelevalvet lisaks muud riigi ameti-

asutuste esindajad25, peab vormiriietus võimaldama inimesel eristada, kellega ta suhtleb, sest ametnike õigused ja kohustused võivad erineda. Oluline on just vormiriietuse

eristatavus tervikuna: vormiriietus peab olema praktiline, mistõttu võib esineda ka teatud sarnasusi. Eri KOV-ides võib korrakaitseametniku vormiriietus olla sarnane. On isegi soovitav, et korrakaitseametniku vormiriietus oleks ühesugune, sest see tekitab

korrakaitseametniku üldise äratundmise. Eri KOV-ide eristavad tunnused on sel juhul eelkõige KOV-i sümbolid.

2) KOKS-i § 535 lõikes 2 nähakse ette, et korrakaitseametniku vormiriietuse ja ameti-

tunnuste kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatus on

tehniline, kuna sisu sarnaneb kehtiva lõikega. Hetkel on korrakaitseametniku vormi- riietuse ja ametitunnuste kirjeldus kehtestatud siseministri 22. juuni 2005. aasta määrusega

nr 55 „Korrakaitseametniku vormiriietus ja muud ametitunnused“. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse KOKS-i 61. peatükki §-dega 536–5310, milles:

 määratakse, keda tohib ja keda ei tohi korrakaitseametnikuks nimetada;

 kehtestatakse nõuded korrakaitseametniku väljaõppele ja täienduskoolitusele;

 täpsustatakse korrakaitseametniku tervisekontrolli nõudeid;

 reguleeritakse vahetu sunni kohaldamist ning korrakaitseametnikule lubatud teenistusrelvi

ja erivahendeid ning

 reguleeritakse haldusjärelevalvet selle üle, kuidas korrakaitseametnik vahetut sundi

kohaldab.

KOKS-i §-ga 536 sätestatakse, kelle võib korrakaitseametnikuks nimetada. Kuna korrakaitse- ametnikule antakse eelnõuga õigus kohaldada erimeetmeid, mis riivavad isiku põhiõigusi, peavad ka nõuded korrakaitseametnikule olema rangemad kui avalikku teenistusse võtmise

nõuded. Korrakaitseametnikule kehtestatakse politseiametniku, abipolitseiniku ja turva- teenistujaga analoogsed nõuded.

Punktide 1–4 kohaselt võib korrakaitseametnikuks nimetada isiku:

 kes on Eesti Vabariigi kodanik;

 kellel on täielik teovõime;

 kellel on vähemalt keskharidus ja

 kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

Punktidega 5–7 nähakse ette erinõuded, millele vastavus on vajalik, et isik saaks täita korrakaitseametniku ülesandeid.

25 Näiteks pääste- ja vanglaametnikud, Maksu- ja Tolliameti ning Transpordiameti ametnikud, kohtukordnikud

ning keskkonnakaitseinspektorid.

19

Punktide 5 ja 6 kohaselt võib korrakaitseametnikuks määrata isiku:

 kelle kehaline ettevalmistus ja terviseseisund võimaldavad tal täita korrakaitseametniku

ülesandeid;

 kes ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest;

 kellel ei ole raskekujulist psüühika-, isiksuse- või käitumishäiret.

Korrakaitseametniku tervisenõuded kehtestatakse sarnased abipolitseiniku omadega.

Punkti 7 kohaselt võib korrakaitseametnikuks nimetada isiku:

 kes sobib isikuomaduste ja kõlbluse poolest täitma korrakaitseametniku ülesandeid,

sealhulgas on aus ja seaduskuulekas ning suudab langetada iseseisvalt otsuseid, mõista nende tagajärgi ja nende eest vastutada;

 kelle käitumine ja eluviis ei ohusta tema enda või teise isiku turvalisust.

Kuigi ka korrakaitseametniku töö on vastutusrikas, ei saa seda võrrelda politseiametniku igapäevatööga. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada korrakaitseametnikule sama rangeid kehalise ettevalmistuse nõudeid nagu politseiametnikule. Teadlikult ei kehtestata korrakaitse-

ametnikule ei eelnõu ega rakendusaktiga spetsiifilisi füüsilise suutlikkuse nõudeid, nagu on kehtestatud näiteks politseiametnikule. Seda muu hulgas põhjusel, et KOV peab saama ise

otsustada, millise ülesande täitmiseks ja millise koormusega nimetab ta isiku korrakaitse- ametnikuks, ning koostama sellest lähtudes ametijuhendi koos kirjeldusega, mis nõuetele vastavust peale seaduses sätestatute korrakaitseametnikult selles KOV-is oodatakse.

KOKS-i §-ga 537 kehtestatakse, keda ei tohi nimetada korrakaitseametnikuks.

Punktide 1–6 kohaselt ei tohi nimetada korrakaitseametnikuks peale avaliku teenistuse seaduse §-s 15 nimetatud isikute ka isikut:

1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;

2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;

3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 4) kellelt on võetud jõustunud kohtuotsusega ära politseiametnikuna töötamise õigus;

5) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, kui vabastamisest on möödas alla aasta, või

6) keda on karistatud korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo eest.

Nõuded sätestatakse, lähtudes eeldusest, et korrakaitseametnik peab olema seaduskuulekas,

tal peavad olema kõrged kõlbelised väärtused ja ta peab nii olema kui ka näima usaldus- väärne. Kui riik annab korrakaitseametnikule õiguse rakendada meetmeid, mis riivavad isiku põhiõigusi, sealhulgas õiguse kohaldada vahetut sundi, peavad korrakaitseametniku kohta

kehtima ka rangemad nõuded ja on vältimatu eeldus, et tema taust on laitmatu. Kui korra- kaitseametnikuks saaks nimetada isiku, keda on karistatud vangistusega või tahtlikult toime-

pandud kuriteo eest või kes on pannud toime korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo, seaks see kahtluse alla korrakaitseametniku autoriteedi. Seetõttu nähakse ka punktides 1 ja 2 ette samasugused nõuded nagu politseiametnikele politsei ja piirivalve

seaduse § 40 punktides 1 ja 2. On mõistetav, et inimene ise ning tema eetilised tõeks- pidamised ja väärtushinnangud võivad ajaga muutuda. Siiski lähtutakse eelnõus eeldusest, et

korrakaitseametnik peab olema teistele eeskujuks. See on üldjuhul võimalik vaid juhul, kui korrakaitseametnikul on laitmatu taust.

KOKS-i §-ga 538 sätestatakse nõuded korrakaitseametniku väljaõppele ja täienduskoolitusele. Väga oluline on, et korrakaitseametnikul oleksid täiendavate erimeetmete ja vahetu sunni

kohaldamisel politseiametnikuga võrreldavad teadmised ja oskused.

20

1) Lõikega 1 kehtestatakse nõue, et isik, kes nimetatakse korrakaitseametnikuks, peab olema

läbinud korrakaitseametniku väljaõppe ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel

korrakaitseametniku kutse.

Üksikasjalikud ja rangemad nõuded korrakaitseametnikule ja tema väljaõppele tagavad, et kui ta kohaldab vajadusel erimeetmeid või vahetut sundi, jääb see seaduse piiresse ning ta on teadlik oma õigustest ja kohustustest. Korrakaitseametniku väljaõppe läbimine vähen-

dab riski, et korrakaitseametnik rikub oma ülesannete täitmisel isiku põhiõigusi. KOV-i ametnikule, kes ei läbi korrakaitseametniku väljaõpet ega taotle korrakaitseametniku

kutset, ei anta õigust kohaldada täiendavaid erimeetmeid ja vahetut sundi. Sellega tagatakse, et enne, kui KOV-i ametnikule see õigus antakse, on ta omandanud teadmised, millal ja mil määral seda võib kasutada.

Korrakaitseametniku väljaõppe üks eesmärke on selgitada, millal ei peaks korrakaitse-

ametnik olukorra lahendamisse sekkuma, vaid kaasama politsei. Olukorras, kus esineb oht, et juhtum laieneb nii, et selle lahendamiseks ei piisa füüsilisest jõust, sidumisvahen- dist, käeraudadest, gaasipihustist ja teleskoopnuiast, on vaja juba eos kaasata politsei, et

korrakaitseametnik ei seaks end või teisi ohtu. Varem ei ole korrakaitseametnikule sellist ettevalmistust pakutud nagu korrakaitseametniku väljaõppes. Väljaõppe eesmärgid ja sisu

on ehitatud üles, lähtudes KOV-i rollist turvalisuse tagamisel. Seetõttu ei ole korrakaitse- ametniku väljaõppe läbimisest vabastatud ka isik, kes on omandanud sisejulgeoleku- hariduse Sisekaitseakadeemias ja soovib töötada korrakaitseametnikuna.

Korrakaitseametnik võib sattuda lahendama ka juhtumit, kus avaliku korra rikkuja on

alaealine, kes võib olla joobeseisundis. Selline alaealine võib oma seisundist tulenevalt olla eriti haavatavas olukorras: ta võib olla abivajav või mõnel juhul ka hädaohus olev laps lastekaitseseaduse tähenduses. Üldjuhul on selline alaealine teismeeas noor, kellega

tegelemisel on oluline tunda lapse arengut ja käitumisega seotud aspekte. Seetõttu on korrakaitseametniku väljaõppes eraldi teemana abivajava lapse märkamine ja abistamine.

Traumateadliku kohtlemise ja lähisuhtevägivalla teemadel saavad korrakaitseametnikud ja teised, kes võivad puutuda kokku vägivallaolukordade ja -ohvritega, ennast täiendada Sotsiaalkindlustusameti e-kursustel.

Korrakaitseametniku pädevuse tagamiseks on muu hulgas kehtestatud korrakaitseamet-

niku kutsestandard26 ja loodud vähemalt 200-tunnine õppeprogramm. Õppeprogrammi pakub hetkel Sisekaitseakadeemia27. Peale teadmiste süütegude ja muude avaliku korra rikkumiste ärahoidmisest ja erimeetmetest õpetatakse õppeprogrammis suhtlemist ja

konfliktide lahendamist ning antakse mitmekülgseid teadmisi ennetusest, menetlusest, vahetust sunnist ja turvataktikast. Teadmisi kontrollitakse nii korrakaitseametniku välja-

õppe läbimisel Sisekaitseakadeemias kui ka korrakaitseametniku kutse taotlemisel Siht- asutuses Kutsekoda.

2) Lõike 2 kohaselt antakse korrakaitseametniku kvalifikatsioon ja väljastatakse kutse- tunnistus kutseseaduses ettenähtud korras. Lõike eesmärk on tagada, et kutse ja kutse-

tunnistus, mille korrakaitseametnik on omandanud, on saadud kutseseaduses sätestatud alusel.

26 Sihtasutus Kutsekoda. Kutsestandardid: Korrakaitseametnik, tase 5. 27 Sisekaitseakadeemia. Korrakaitseametniku 5. taseme õpe.

21

3) Lõike 3 kohaselt peab korrakaitseametnik läbima üks kord kalendriaastas turvataktika ja vahetu sunni kohaldamise täienduskoolituse.

Iga-aastane kohustuslik täienduskoolitus on vajalik, tagamaks, et korrakaitseametnikul oleksid turvataktikaks ja vahetu sunni kohaldamiseks ajakohased teadmised ja oskused.

Korrakaitseametniku töös võib tulla ette pingelisi olukordi, kus isik võib osutada riiklikus järelevalves vastupanu ning korrakaitseametnik peab oskama kiirelt ja oskuslikult reageerida, näiteks alkoholi-, narko- või psühhotroopse joobe kontroll ja õigusrikkumise

kõrvaldamine. Korrakaitseametnikul võib olla vaja pidada isik kinni, toimetada ta ameti- ruumi ning kasutada vajadusel füüsilist jõudu ja käeraudu. Selleks on vaja erioskusi. Iga-

aastase täienduskoolitusega tagatakse korrakaitseametniku pädevus. Ka politseiametniku vastavust kehalise ja eriettevalmistuse28 nõuetele kontrollitakse regulaarselt.

4) Lõike 4 kohaselt kehtestab nõuded korrakaitseametniku väljaõppele ja täienduskoolitusele valdkonna eest vastutav minister määrusega. See tagab, et korrakaitseametniku väljaõppes

omandatakse pädevus, mis on vajalik, et korrakaitseametnik oskaks kohaldada erimeet- meid ja vahetut sundi õiguspäraselt ning viisil, mis riivab isiku põhiõigusi võimalikult vähe.

KOKS-i §-ga 539 kehtestatakse korrakaitseametniku tervisekontrolli nõuded.

1) Lõike 1 kohaselt peab korrakaitseametniku kandidaat läbima enne kandideerimist tervise-

kontrolli. Tervisekontrolli eesmärk on:

 teha kindlaks, kas korrakaitseametniku kandidaadi terviseseisund võimaldab tal täita korrakaitseametniku ülesandeid (KOKS-i § 536 lg 1 p 5) ning

 veenduda, et ta ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest ja tal ei ole raskekujulist psüühika-, isiksuse- või käitumishäiret (p 6).

KOKS-i § 536 lõike 1 punkti 5 nõuetest hinnatakse tervisekontrollis üksnes korrakaitse- ametniku kandidaadi terviseseisundit, mitte tema kehalist ettevalmistust.

2) Lõike 2 kohaselt peab korrakaitseametnik läbima tervisekontrolli iga kolme aasta järel

eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. See on vajalik, veendumaks, et korrakaitseametniku terviseseisund võimaldab tal jätkuvalt oma ülesandeid täita.

3) Lõike 3 kohaselt korraldab tervisekontrolli ja väljastab tervisetõendi töötervishoiuarst, kaasates vajadusel eriarste.

4) Lõikega 4 antakse töötervishoiuarstile õigus muuta meditsiinilise näidustuse korral korra-

kaitseametniku tervisekontrolli sagedust. Töötervishoiuarstile jäetakse võimalus olenevalt

korrakaitseametniku terviseseisundist suunata ta tervisekontrolli ka varem kui kolme aasta pärast.

5) Lõike 5 kohaselt rahastatakse tervisekontrolli KOV-i eelarvest. Nõue, et tööandja kannab

töötervishoiuteenuse – mille üks osa on ametnike ja töötajate tervisekontroll – kulud,

tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõikest 11.

28 Siseministri 12. aprilli 2013. aasta määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuri-

üksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“

§ 6.

22

6) Lõike 6 kohaselt kehtestab korrakaitseametniku tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. See on vajalik, et tervisekontrolli tegijale oleks selge, mis nõudeid kontrollida.

KOKS-i §-ga 5310 reguleeritakse korrakaitseametniku vahetu sunni kohaldamise pädevust

ning korrakaitseametnikule lubatud erivahendeid ja teenistusrelvi. 1) Lõike 1 kohaselt võib korrakaitseametnik kasutada riiklikus järelevalves KorS-i ja ÜTS-i

nõuete täitmise üle füüsilist jõudu, erivahendit ja teenistusrelva KorS-is sätestatud alusel ja korras, arvestades KOKS-i erisusi.

2) Lõigetega 2 ja 3 täpsustatakse, et korrakaitseametnik võib kasutada käeraudu, sidumis-

vahendit, gaasipihustit ja teleskoopnuia.

Kuigi valla- või linnavalitsusel on riikliku järelevalve pädevus paarikümne seaduse

alusel, võib korrakaitseametnik kohaldada vahetut sundi vaid riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise ja ÜTS-i nõuete täitmise üle. Muudel juhtudel ja muud liiki vahetut sundi korrakaitseametnik kohaldada ei tohi. Vahetut sundi

võib kohaldada vaid olukorras, kus ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik täita muu haldussunnivahendiga kohustust selgitada välja või tõrjuda ohtu või kõrvaldada avaliku

korra rikkumine. See tähendab tihti olukorda, kus isik ei allu riigivõimu esindaja seaduslikule korraldusele või ei tee koostööd ja muud isiku mõjutamise võimalused on ammendunud.

Isiku korrale kutsumiseks või ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks ei pruugi piisata üksnes

füüsilisest jõust. Politsei ulatuslik praktika näitab, et erandjuhul võib isik olla niivõrd agressiivne, et on vaja kasutada ka käeraudu, et maandada ohtu talle endale või teistele, näiteks tema transportimisel. Samuti võib tingida vajaduse kohaldada vahetut sundi

erimeede, näiteks võib olla joobeseisundis isiku transportimisel vaja kasutada füüsilist jõudu, et tõsta isik ametiautosse. Enne erimeetme kohaldamist tuleb hinnata juhtumi

eripära ja kaaluda, kas erimeede võimaldab soovitud eesmärgi saavutada nii, et korrakaitseametnik kohaldab üksnes sellist vahetut sundi, mis on vältimatult vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne. Samuti peab enne vahetu sunni kohaldamist selle eest

hoiatama.

Näiteks võib korrakaitseametnik kasutada käeraudu, kui isik võib: 1) rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või

kahjustada suure väärtusega varalist hüve;

2) põgeneda või ta võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või

3) ennast vigastada või enese tappa. Füüsilise jõu ja käeraudade kasutamine eeldab head füüsilist vormi ning asjakohast

tehnikat. Kui füüsilise jõu ja käeraudade kasutamine ebaõnnestub, peab ründe jätkumise korral olema korrakaitseametnikul vähemalt samaväärne õigus nagu igal täisealisel, st

õigus kasutada gaasipihustit. Vastasel juhul peab korrakaitseametnik oma ülesannete täitmisel kandma enesekaitseks isiklikku gaasipihustit ja juhinduma ründe tõrjumisel hädakaitsest. Kui riiklikus järelevalves on vaja tõrjuda rünnet, on gaasipihusti kasutamine

KorS-i alusel kohasem, sest sellele järgneks kohustus protokollida ja anda esmaabi. Hädakaitse korral sellist kohustust ei ole. Õigus kasutada gaasipihustit võimaldab korra-

kaitseametnikul kaitsta oma elu ja tervist, näiteks grupiründe korral, mis võib joobe- seisundis grupi puhul olla tõenäoline. Samal põhjusel peab korrakaitseametnikul olema

23

õigus kasutada ka teleskoopnuia. Gaasipihusti ja teleskoopnui on ründe tõrjumiseks teenistusrelvadest kõige leebemad vahendid.

Vajaduse anda korrakaitseametnikule õigus kohaldada vahetut sundi tingib riigi üldine kaitsekohustus, sealhulgas nende ees, kes teostavad avalikku võimu. Riigil on kohustus

maandada korrakaitseametnikuvastaseid ohte, nähes seadusega ette piisavad õigused, et ametniku elu ja tervis ei satuks ülesandeid täites ohtu. Samas ei pea KOV-id vahetu sunni õigust kasutama, vaid saavad kaasata politsei. Kahtlemata ei ole vahetu sunni kohalda-

mise õigus peamine eeldus, et KOV saaks olla turvalise kogukonna eestvedaja. Turvaline kogukond algab eelkõige tõhusast ennetustööst, mille kõrval on vaja ka riiklikku

järelevalvet, et kontrollida, kas nõuetest peetakse kinni. Viimane aga tähendab vajadusel õigusrikkumise takistamist ja lõpetamist. On arusaadav, et kõik KOV-id ei pruugi näha vajadust korrakaitseametniku järele, sest nad näevad turvalise kogukonna tagamise

vahendina koostööd politsei ja KOV-i vahel, nagu võimaldab kehtiv õigus.

3) Lõikega 4 volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva käitlemise ja väljastamise korra. Määrusega täpsustatakse nõudeid korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva väljastamisele, hoidmisele,

kandmisele ja tagastamisele.

KOKS-i §-ga 5311 reguleeritakse haldusjärelevalvet korrakaitseametniku poolt vahetu sunni kohaldamise üle.

1) Lõikega 1 antakse PPA-le õigus teostada haldusjärelevalvet selle üle, kas korrakaitse- ametnik on kohaldanud vahetut sundi õiguspäraselt ja otstarbekalt.

Kuna korrakaitseametnikule antakse õigus kohaldada vahetut sundi, on vaja näha ette haldusjärelevalve korraldus ehk kes ja kuidas teostab korrakaitseametniku tegevuse üle

haldusjärelevalvet. Vahetu sund on isiku õiguste olulisim ja üldjuhul raskeim võimalik riive, sest see hõlmab füüsilise jõu, erivahendite ja teenistusrelvade kasutamist. Seetõttu

saab vahetut sundi kohaldada proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt üksnes siis, kui muud võimalikud haldussunnivahendid on oma mõju ammendanud või neid ei ole võimalik kasutada. Lähtudes võimaliku riive ulatusest on vaja teostada ka haldusjärelevalvet selle

üle, kuidas korrakaitseametnik on vahetut sundi kohaldanud. Haldusjärelevalve vajaduse võib tingida teave konkreetse korrakaitseametniku kohta, kes on vahetut sundi kohalda-

nud.

KorS-i kommenteeritud väljaandes29 on korrakaitseorgani pädevusala kohta öeldud:

Avaliku korra mõiste määrab küll KKO-de [korrakaitseorganite] pädevusala piirid, kuid selle laiast ulatusest ei saa järeldada, et KKO-d peaksid avalikku korda ähvardava ohu või korra- rikkumise korral alati sekkuma. Oportuniteedi ehk otstarbekuse põhimõttest tulenevalt on KKO-del sekkumise üle otsustamisel lai kaalutlusruum. KKO määrab oma pädevusalas, millised on tema prioriteedid ning milliste ohtude tõrjumiseks ja millisel viisil ta samme astub30

29 Laaring, Mait, Siiri Pars, Helen Kranich, Ele Nuka, Jaak Kiviste, Monika Mikiver, Triin Roosve, Ülle

Vanaisak 2017. Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne. Sisekaitseakadeemia . 30 Sealsamas, lk 20 p 9.

24

Haldusmenetluse seaduse § 3 lõike 2 ja § 5 lõike 2 kohaselt on korrakaitseorgani üks põhikohustusi tagada menetluse sujuvus ja proportsionaalsus nii isiku kui ka üldsuse suhtes:

Üldlevinud käsitluse järgi kontrollitakse õiguse ja vabaduse riive proportsionaalsust kolmel astmel: kas meede soodustab eesmärgi saavutamist, kas meede on alternatiividest eesmärgi- päraseim, riivates õigusi ja vabadusi kõige vähem, ning kas meede ise on ulatuselt mõõdupärane. Õiguste, vabaduste, hüvede ja huvide kollisoonis tuleb leida õiglane tasakaal.31

Korrakaitse peab olema tõhus selle kõige laiemas tähenduses. Korrakaitse ainus eesmärk on probleemi tegelik lahendamine: ohu ennetamine ja tõrjumine või rikkumise kõrvalda- mine. Tegutseda tuleb kiiresti, sobival viisil, hoolsalt ja ülima järjekindlusega nii era- kui

ka avaliku huvi kaitseks.32 Näiteks tuleb enne gaasipihusti kasutamist hinnata selle proportsionaalsust, otstarbekust ja humaansust ning selle eest hoiatada. Nii ei saa gaasi-

pihustit kasutada ühissõidukis, kus see kahjustab kõrvalisi isikuid.

Seega tuleb PPA-l haldusjärelevalves hinnata, kas korrakaitseametnik on järginud vahetu

sunni kohaldamisel eelkirjeldatud põhimõtteid. Kui korrakaitseametnik on teenistus- kohustust süüliselt rikkunud, on KOV-il võimalik võtta ta avaliku teenistuse seaduse

alusel distsiplinaarvastutusele. Erivahendi või füüsilise jõu ebaseadusliku kasutamise eest saab korrakaitseametnikku karistada kriminaalkorras KarS-i § 291 „Võimuliialdus“ alusel. Alati on kodanikul võimalik pöörduda ka õiguskantsleri poole, kes teostab vajadusel

järelevalvet selle üle, kas KOV-i õigustloovad aktid vastavad PS-ile ja muudele seadustele.

2) Lõikega 2 antakse PPA-le õigus kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldus- järelevalves vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras. See tähendab, et PPA-l on

võimalik kasutada näiteks füüsilist jõudu, kui KOV-i ametnik keeldub dokumente esita- mast. Samuti on PPA-l kui üldkorrakaitseorganil võimalik vahetu sunni kohaldamise põhimõtetest lähtudes lõpetada korrakaitseametniku vahetu sunni kohaldamine kolmanda

isiku suhtes, kui see on väljunud seadusega ettenähtud piiridest või pole olukorra lahendamiseks otstarbekas.

3) Lõikega 3 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalvele ei

kohaldata Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 753. VVS-i §-s 753 on reguleeri-

tud haldusjärelevalvet KOV-i tegevuse üle, eelkõige haldusaktide õiguspärasuse üle. Eelnõuga nähakse aga ette, et haldusjärelevalvet korrakaitseametniku poolt vahetu sunni

kohaldamise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab PPA. See on eriregulatsioon, ja et oleks tagatud õigusselgus, on sõnaselgelt välistatud VVS-i § 753 kohaldamine.

Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse KOKS-i §-ga 708, millega nähakse ette erisus KOKS-i § 536 lõikes 2 sätestatavast nõudest omandada korrakaitseametniku kutse. Erisuse kohaselt

peab valla- või linnavalitsuse ametnik, kes nimetatakse korrakaitseametnikuks ja kelle politseiteenistusest lahkumisest ei ole paragrahvi jõustumisel möödunud üle viie aasta, omandama korrakaitseametniku kutse kolme aasta jooksul paragrahvi jõustumisest.

Erisuse eesmärk on, et need valla- või linnavalitsuse ametnikud, kes on varem olnud politsei-

teenistuses ja kes juba töötavad või asuvad tööle korrakaitseametnikuna, ei peaks eelnõu jõustumisel hakkama kohe läbima korrakaitseametniku väljaõpet ega taotlema korrakaitse-

31 Sealsamas, lk 35 p 7. 32 Sealsamas, lk 38.

25

ametniku kutset. Ühelt poolt on mitmeid neid, kes on hiljuti politseiteenistusest lahkunud ja töötavad valla- või linnavalitsuses järelevalveametnikena, ning üleminekuaeg aitab leevenda- da väljaõppe korraldamise koormust ja kulu. Teiselt poolt ei annaks korrakaitseametniku

väljaõppe läbimine hiljuti politseiteenistusest lahkunutele võrreldes nende varasema töö- kogemusega märkimisväärselt uusi teadmisi. Samas peab jääma kohustus oma oskusi

tõendada, mistõttu tuleb enne kolme aasta möödumist omandada korrakaitseametniku kutse, läbides selleks vajadusel korrakaitseametniku väljaõppe. Ka korrakaitseametniku kutse omajal tuleb kutsetunnistuse kehtivusaja möödudes kutset taastõendada, tuues välja oma erialase

töökogemuse.

3.4. VTMS-i täiendamine (§ 4)

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse VTMS-i § 45 lõiget 1 punktiga 7, millega antakse korrakaitse- ametnikule õigus pidada isik avaliku korra rikkumise menetlemiseks kinni.

Kehtiva õiguse kohaselt teostab korrakaitseametnik riiklikku järelevalvet avalikus kohas

käitumise üldnõuete järgimise üle ning menetleb KarS-i §-s 262 sätestatud avaliku korra rikkumist, kuid tal ei ole õigust isikut väärteomenetluses kinni pidada. Edaspidi võib korra- kaitseametnik pidada kuni 48 tunniks kinni isiku, kelle kohta on põhjendatud alus arvata, et ta

on toime pannud väärteo, kui:

 ta püüab põgeneda;

 teda ei ole olnud võimalik tuvastada;

 ta võib panna jätkuvalt toime väärtegusid või

 ta võib takistada väärteomenetlust või hoida sellest kõrvale. Isiku võib pidada kinni vaid KarS-i §-s 262 sätestatud avaliku korra rikkumise menetlemisel.

Muudatus on vajalik, kuivõrd eelnõuga luuakse olukord, kus korrakaitseametnik ei pea oma ülesannete täitmiseks kaasama alati politseid. Ilma muudatuseta on edaspidi küll võimalik

teostada riiklikku järelevalvet – täita korrakaitsefunktsiooni ja kohaldada erimeetmeid –, kuid see võimaldab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise üksnes lõpetada. Samamoodi

politseiametnikuga on menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vaja ka korrakaitseametnikul õigust pidada väärteomenetluses kinni isik, kes ei tee avaliku korra rikkumise menetlemisel koostööd.

3.5. ÜTS-i täiendamine (§ 5)

Eelnõu §-ga 5 täiendatakse ÜTS-i, et anda korrakaitseametnikule õigus riiklikus järelevalves ÜTS-i nõuete täitmise üle kontrollida ja tuvastada ühissõidukijuhi joobeseisundit. Eesmärk on võimaldada korrakaitseametnikul tõhusamalt reageerida probleemidele, mis on tekkinud ühis-

transporditeenuse osutamisel, kuna praegused võimalused ühissõidukijuhte kontrollida ei ole osutunud praktikas piisavaks. See on oluline seetõttu, et ÜTS-is sätestatud riiklik järelevalve

ühissõidukijuhi tegevuse üle on KOV-i kohustus, mistõttu on vaja võimaldada tal teostada seda senisest tõhusamalt ja politseid iga kord kaasamata. Nii võimaldatakse täita ka laiemat eesmärki tagada turvalisem elukeskkond.

Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse ÜTS-i § 81 lõiget 1 punktiga 7, millega antakse riikliku

järelevalve teostajale õigus põhjendatud kahtluse korral kontrollida ja tuvastada ühissõiduki- juhi joobeseisundit. ÜTS-i § 81 lõike 1 täiendamine on vajalik, kuna selles on loetletud riikliku järelevalve teostaja üldõigused. Õigus kontrollida ja tuvastada ühissõidukjuhi joobe-

seisundit on politseil juba olemas liiklusjärelevalves, kuid valla- või linnavalitsusele sama õiguse andmiseks on vaja see sätestada riikliku järelevalve teostaja üldõiguste loetelus.

26

Eelnõu § 5 punktiga 2 täiendatakse ÜTS-i § 81 lõigetega 31–34. 1) Lõike 31 kohaselt võib korrakaitseametnik juhul, kui ta kontrollib ja tuvastab ÜTS-i alusel

riiklikus järelevalves ühissõidukijuhi joobeseisundit, kohaldada KorS-is sätestatud alusel ja korras lisaks praegu lubatud KorS-i §-des 30–32, 45, 49, 50 ja 52 sätestatud

erimeetmetele järgmisi erimeetmeid: 1) kontrollida ja tuvastada ühissõidukijuhi joobeseisundit, kui on alust kahtlustada, et ta

on toime pannud süüteo (KorS-i § 37 lg 1 p 1);

2) kontrollida ühissõidukijuhi alkoholijoovet kohapeal (KorS-i § 38); 3) tuvastada ühissõidukijuhil narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamist või sellest põhjustatud joobeseisundit (KorS-i § 41); 4) pidada ühissõidukijuhi kinni (KorS-i § 46 lg 1 p-d 1 ja 2).

Eestis on registreeritud üle 12 000 taksojuhi ja ainuüksi busse sõidab Eestis üle 4000. Seetõttu on mõistlik anda korrakaitseametnikule, kes kontrollib ühissõidukijuhi õigust

osutada veoteenust ja tutvub selle õiguse alusdokumentidega, ka õigus riiklikus järele- valves ÜTS-i nõuete täitmise üle põhjendatud kahtluse korral kontrollida ja tuvastada, kas ühissõidukijuht on joobes või mitte. See on vajalik, sest joobes takso-, bussi-, trammi- või

trollijuht, kes veab kümneid sõitjaid, paneb märkimisväärselt suurema hulga inimesi ohtu kui sõidukijuht, kes sõidab üksi või paari kaasreisijaga, kuigi riski allikas on sama.

Juhtumid, kus ühissõidukijuht on joobes, ei ole kahjuks väga harvad. Enamasti on joobekahtluse aluseks muutused ühissõidukijuhi käitumises või alkoholilõhn

väljahingatavas õhus, kuid kehtiv õigus ei võimalda korrakaitseametnikul joobeseisundit kontrollida ja tuvastada. Joobeseisundi tuvastamise korral tegeleb ühissõidukijuhiga

liiklusjärelevalves edasi politsei, kuid selleks ajaks on korrakaitseametnik juba maanda- nud esmase ohu ehk kõrvaldanud joobes ühissõidukijuhi liiklusest. Selleks nähakse korrakaitseametnikule ka ette õigus pidada ühissõidukijuht kinni. Praegu palutakse iga

kord, kui ühissõidukijuhil kahtlustatakse joovet, appi politsei. Nii aga kulutatakse ühis- sõidukijuhi, ühissõidukis viibija ja korrakaitseametniku aega. Samas võib selguda, et ühis-

sõidukijuht ei ole joobes. Näiteks on esinenud olukord, kus ühissõidukijuht oli tarbinud ravimit, mille lõhn sarnanes alkohollõhnaga. Sellisel juhul saab ühissõiduk teekonda jätkata.

2) Lõikega 32 sätestatakse alkoholijoobe kohapeal kontrollimise erisusena, et korrakaitse-

ametnik võib kontrollida alkoholi sisaldumist ühissõidukijuhi väljahingatavas õhus ainult indikaatorvahendiga.

KorS-i § 38 lõike 3 kohaselt võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega, kui korra- kaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholi-

joobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringut. Erisusena on sätestatud, et indikaatorvahendi kasutamisega ei tohi piirduda juhul, kui kahtlustatakse, et on pandud toime süütegu, mis on seotud mootor-, õhu- või veesõiduki, raudteeveeremi või

trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega. Seega peab korrakaitse- ametnik kaasama indikaatorvahendi positiivse näidu korral politsei, kes tuvastab alkoholi-

joobe tõendusliku alkomeetriga või toimetab ühissõidukijuhi vereproovi uuringuks tervis- hoiuteenuse osutaja juurde. Kuna mootorsõiduki või trammi juhtimine seisundis, mis ületab lubatud alkoholi piirmäära, või joobeseisundis on süüteod, mida menetleb politsei,

on oluline, et süüteomenetluses vajalikud tõendid kogub ka edaspidi politsei, sealhulgas tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga.

27

3) Lõikega 33 sätestatakse narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamise erisusena, et korrakaitseametnik võib tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise ühissõidukijuhi

organismis ainult indikaatorvahendi abil.

Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobe- seisundis mootorsõiduki või trammi juhtimine on KarS-i § 424 kohaselt süütegu ja seda menetleb politsei. Seetõttu peab korrakaitseametnik kaasama indikaatorvahendi positiivse

näidu korral sarnaselt lõikele 32 politsei, kes kogub võimaliku joobeseisundi kohta süüteo- menetluses tõendeid.

4) Lõikega 34 antakse korrakaitseametnikule õigus ÜTS-i § 80 lõikes 2 sätestatud riiklikus

järelevalves ja § 81 lõikes 31 sätestatud erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetut sundi.

Vahetu sunni kohaldamiseks lubatud erivahendid ja teenistusrelvad sätestatakse KOKS-i lisatava § 539 lõigetes 2–4 (vt eelnõu § 3 p 3 selgitust).

Vahetut sundi võib kohaldada üksnes olukorras, kus ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik täita muu haldussunnivahendiga kohustust selgitada välja või tõrjuda ohtu või

lõpetada ÜTS-i nõuete rikkumine. See tähendab olukorda, kus ÜTS-i nõuete rikkuja ei allu korrakaitseametniku seaduslikule korraldusele või ei tee koostööd ja muud

võimalused teda mõjutada on ammendatud. Samuti tuleb vahetu sunni kohaldamisel hinnata olukorra eripära ja kaaluda, kas see võimaldab soovitud eesmärgi saavutada nii, et kohaldatakse üksnes vältimatuid vahetu sunni vahendeid.

Samamoodi nagu riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle

peab korrakaitseametnik ka riiklikus järelevalves ÜTS-i nõuete täitmise üle eelkõige suut- ma ohu eskaleerudes maandada esmase ohu, tagades enda ja kõrvaliste isikute turvalisuse.

Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse ÜTS-i rakendussätteid §-ga 962. Selle järgi analüüsib Siseministeerium 2029. aasta 1. jaanuariks ÜTS-i §-s 81 sätestatud erimeetmete kohaldamise

mõju ja muudatuse eesmärgi saavutamist. Analüüsitakse korrakaitseametniku poolt eri- meetmete kohaldamise mõju, sealhulgas negatiivse mõju esinemist ja ulatust, näiteks kas ja kui palju on esitatud põhjendatud kaebusi selle kohta, kuidas on korrakaitseametnikud ÜTS-i

§-s 81 sätestatud erimeetmeid kohaldanud. Samuti saab analüüsida seda, kas erimeetmete kohaldamine võimaldab KOV-idel oma haldusterritooriumil ÜTS-i nõuete täitmist paremini

kontrollida. Eesmärgi saavutamise all analüüsitakse, kui paljud KOV-id on asunud uut regulatsiooni kohaldama ja nimetanud ametisse korrakaitseametniku.

3.6. Seaduse jõustumine (§ 6)

Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse eelnõu jõustumise ajaks 2025. aasta 1. jaanuar. Jõustumisaeg on valitud selle järgi, et rakendajatel oleks piisavalt aega muudatustega kohaneda, sealhulgas

nimetada olemasolevad ametnikud, kes tegelevad korrakaitsega, korrakaitseametnikeks ja viia nende vormiriietus vastavusse uute nõuetega.

3.7. Eelnõu kooskõla PS-i ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega

Eelnõu välja töötades analüüsiti selle kooskõla PS-i ja Euroopa kohaliku omavalitsuse

hartaga33 (edaspidi EKOH).

33 RT II 1994, 26, 95.

28

PS-i § 154 lõikes 1 on sätestatud KOV-i autonoomia põhimõte, mille kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi KOV-id, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.

Sama põhimõte on EKOH-i artikli 3 lõikes 1, mille kohaselt tähendab kohalik omavalitsus kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada

ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. PS-i kommenteeritud väljaandes on selgitatud KOV-i autonoomiat järgmiselt:

KOV iseseisvuse (enesekorraldusõiguse) puhul on tegu otsustus- ja valikudiskretsiooniga kohaliku elu küsimustes. See annab KOVü-le [sic] õiguse vabalt, st riigilt lähtuvate ots- tarbekussuunisteta otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi ja võimet teha otsustusi vastavalt oma poliitilistele ettekujutustele.34

KOV-i autonoomia ei saa aga olla absoluutne ja teatud juhtudel osutub vajalikuks, et riik sekkub KOV-i sisekorralduse otsustamisse. PS-i § 3 lõike 1 seadusereservatsiooni põhimõte, mille kohaselt võib isiku põhiõigusi piirata ainult seaduse alusel, võimaldab riigil vajadusel

teha kohaliku elu küsimuste otsustamises ja korraldamises muudatusi. On olukordi, kus isiku põhiõigusi tuleb piirata avalikes huvides.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta35 (edaspidi harta) artiklis 7 on sätestatud igaühe õigus

era- ja perekonnaelu puutumatusele ja artiklis 8 õigus isikuandmete kaitsele . Kuigi need

on igaühe õigused, ei ole siiski tagatud nende piiramatu kaitse. Harta artikli 52 lõikes 1 on sätestatud, et nende õiguste teostamist võib piirata seadusega, arvestades õiguste olemust,

ning piiranguid võib seada juhul, kui need on proportsionaalsed ja tingitud vajadusest kaitsta teiste isikute õigusi või üldhuve. Riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise üks osa on ka teiste isikute õiguste ja üldhuvide kaitse.

PS-i § 3 lõikest 1 tuleneb seadusereservatsiooni põhimõte , mille kohaselt peab langetama

kõik olulised otsused põhiõiguste kohta seadusandja:

seadusandja pädevuses oleva küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel36

Riigil on PS-i preambuli kohaselt kohustus kaitsta sisemist rahu, mis hõlmab ka avaliku

korra tagamist:

Sisemise rahu ja julgeoleku tagamise ning põhiõiguste garanteerimise eesmärgil isikute põhi- õiguste riive on oluline küsimus, mille peab otsustama seadusandja.37

Selle laiem eesmärk on muu hulgas kaitsta igaühe elu (PS-i § 16) ja tervist (PS-i § 28).

Lähtudes põhiseadusliku väärtuskorra ühtsuse ideest, tuleb pidada põhiõiguse riivet võimali- kuks ainult juhul, kui selle põhjus tuleneb PS-ist:

34 Olle, Vallo, Arno Almann, Tim Kolk, Kristi Lahesoo, Jüri Liventaal 2020. XIV peatükk, § 154. – Eesti

Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Toim. Ülle Madise,

Hent Kalmo, Oliver Kask ja Peep Pruks, lk 1044 p 3. 35 ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407. 36 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. mai 2023. aasta otsus nr 5-23-5/15, p 18. 37 Jäätma, Janar 2015. Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega. Tartu Ülikooli

õigusteaduskond. Doktoritöö, lk 180.

29

[PS] nimetab avalikku korda §-des 26 ja 33, § 40 lõikes 3, § 45 lõikes 1 ning §-des 47 ja 130, kuid ei määratle selle mõiste sisu sõnaselgelt. Lisaks avaliku korra mõistele kasutab põhiseadus ka sisemise ja välise rahu mõisteid, mille kaitsmine on preambuli kohaselt üks Eesti riigi põhiülesandeid. Välise rahu kaitsmine on riigi kaitsmine väljastpoolt lähtuvate, eelkõige sõjaliste ohtude eest (riigikaitsefunktsioon)11. Sisemist rahu võib vaadelda mõistena, mis hõlmab ühelt poolt avaliku korra kaitsmist seda ähvardavate ohtude eest (kõnealuse eelnõuga avalikule korrale antavas laias tähenduses), teiselt poolt süütegude menetlemist kriminaal- ja väärteomenetlustes.38

PS-i §-s 14 on nähtud ette, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning KOV-i kohustus. Seadusandja peab kehtestama piisavalt täpsed ja PS-iga

kooskõlas õigusnormid, täidesaatev võim õigusnorme järgima ning kohtuvõim kontrollima õigusnormide põhiseaduspärasust ja täidesaatva võimu tegevuse vastavust õigusnormidele.

Eelnõu on seotud eelkõige järgmiste PS-is sätestatud põhiõigustega:

1) õigus vabale eneseteostusele (§ 19);

2) õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (§ 20); 3) õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (§ 26);

4) omandipuutumatus (§ 32); 5) seaduslikult Eestis viibija õigus vabalt liikuda ja elukohta valida (§ 34).

Avalik kord on KorS-i § 4 lõike 1 järgi ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. See tähendab, et avalik kord on õigushüvede kogum, mida kaitstakse korrakaitsevahenditega. Näiteks kuuluvad

avaliku korra kaitse alla isikute õiguste ja vabaduste kaitse, kuritegude tõkestamine, tervise kaitse ja liiklusohutus. Riigikohtu kriminaalkolleegium39 on määratlenud avalikku korda kui

„tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi“. Seega ei kehti avalik kord mitte ainult avalikus kohas, vaid laieneb

kõigile elusfääridele: isiku subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitsele, ühiskonna turvalisusele, avaliku võimu toimimisele jne.

Avaliku korra kaitsega iseenesest ei kaasne isiku põhiõiguste riivet. Riivehaldus kaasneb aga, kui ülesannete täitmiseks rakendatakse vajalikke meetmeid. Meetmete all mõeldakse toimin-

guid, mis riivavad isiku põhiõigusi. Meetme riive ulatus sõltub konkreetsest ülesandest ja meetme olemusest. Küll aga ei kaasne riive automaatselt iga meetmega. Meetme sobivus ja

vajalikkus tähendab, et korrakaitsetegevus peab olema eelkõige tõhus, st oht tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti ja lõplikult. Ühe ja sama ohu kõrvaldamiseks võib sobida mitu meedet. Avaliku korra kaitseks tuleb kasutada mitmest võrdsest sobivast meetmest seda, mis

koormab üksikisikuid ja avalikkust kõige vähem. Meetme proportsionaalsus tähendab, et meede ei tohi olla ebaproportsionaalselt koormav ega muul viisil ebamõõdukas, arvestades

meetme eesmärki.40 Ajaliselt on meede proportsionaalne nii kaua, kui ei ole langenud ära selle rakendamise vajadus või on arusaadav, et sellega pole enam võimalik eesmärki saavutada.

1) PS-i § 19 lõikes 1 on toodud igaühe õigus vabale eneseteostusele , mis hõlmab sisuliselt kogu inimtegevust. PS-i kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et eneseteostusvabadus

hõlmab vaba enesemääramist, eneseväljendust ja enesekujutamist ning tegutsemis- vabadust ehk vabadust teha või jätta tegemata seda, mida isik soovib. Õigus vabale

38 Korrakaitseseaduse eelnõu 49 SE seletuskiri, lk 18. 39 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 2002. aasta otsus nr 3-1-1-28-02 ja 18. septembri 2003. aasta otsus

nr 3-1-1-102-03. 40 Korrakaitseseaduse eelnõu 49 SE seletuskiri, lk 29–30.

30

eneseteostusele konkretiseerib inimväärikuse kaitse põhimõtet. Eneseteostusvabaduse kasutamisel peab austama ja arvestama ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.41

Õigust vabale eneseteostusele riivab iga negatiivne mõjutus riigivõimu poolt. Riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda automaatselt PS rikkumist. Õigust vabale eneseteostusele nagu teisigi põhiõigusi tohib piirata kooskõlas PS-ga. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.42

Riigikohus on asunud seisukohale, et:

PS § 19 tagab igaühele vaba eneseteostuse õiguse tingimusel, et austatakse ja arvestatakse kolmandate isikute õigusi, põhiseaduslikku korda ning häid kombeid.43

Samuti on Riigikohus nimetanud õiguse eneseteostusele lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguseks ja nõustunud, et seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-iga

otseselt keelatud.44 2) PS-i §-s 20 on sätestatud igaühe õigus vabadusele ja isikupuutumatusele . Vabaduse

võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras, sealhulgas selleks, et hoida ära kuritegu või haldusõigusrikkumine või toimetada sellises õigusrikkumises põhjendatult

kahtlustatav pädeva riigiorgani ette või vältida tema pakkuminekut või pidada kinni nakkushaige, vaimuhaige, alkohoolik või narkomaan, kui ta on endale või teistele ohtlik. PS-i §-s 20 on käsitletud seega väga intensiivset sekkumist. Õigus vabadusele, sealhulgas

turvalisusele, on üks peamisi inimõigusi, sest sellest oleneb paljude teiste õiguste ja vabaduste kättesaadavus ning nende õiguste kasutamine. Riigikohus on asunud

seisukohale, et õigus vabadusele on PS-i üks olulisemaid põhiõigusi.45 Oluline on, et vabaduse võtmine on avaliku, s.o riigi- või munitsipaalvõimu tegevus.46 PS-i § 20 lõike 2 järgi saab sellise põhiõiguse riive põhjendus olla üldistatult teiste isikute õiguste ja

vabaduste ning avaliku korra kaitse.

3) PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja KOV-id ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste

inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

4) PS-i §-s 32 on sätestatud omandipõhiõigus. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõran- dada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides. Omandipõhiõigus hõlmab nii omandipuutumatust ja omandi kaitset kui ka isiku õigust oma omandit vabalt

vallata, kasutada ja käsutada. PS-i kommenteeritud väljaandes on selgitatud:

41 Vallikivi, Hannes 2020. II peatükk, § 19. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 270–

272 p-d 1, 3 ja 4. 42 Sealsamas, lk 275 p 11. 43 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. aasta otsus nr 3-1-1-67-09, p 13.3. 44 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. detsembri 2019. aasta otsus nr 5-19-40/36, p 53;

Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. aasta otsus nr 3-2-1-79-13, p 28; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. jaanuari

2010. aasta otsus nr 3-2-1-152-09, p 11. 45 Riigikohtu üldkogu 10. aprilli 2012. aasta otsus nr 3-1-2-2-11, p 48. 46 Kolk, Tim 2020. II peatükk, § 20. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 280 p 4.

31

Omandipõhiõigusesse sekkumine on [---] avaliku võimu niisugune käitumine, mis teeb põhi- õiguse kasutamise õiguslikult või faktiliselt võimatuks või keeruliseks [---] Omandipõhiõiguse riive võib toimuda omandi kitsendamise või omandi sundvõõrandamise kaudu.47

Riigikohus on märkinud, et ka omandipõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga, st üld- juhul võib seda piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-iga vastuolus.48

5) PS-i § 34 annab igaühele, kes viibib seaduslikult Eestis, õiguse vabalt liikuda. Õigus vabalt liikuda hõlmab nii ühest kohast teise liikumist kui ka teatud kohas viibimist. Seda

õigust võib piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige

järelevalvetuse ärahoidmiseks ning kriminaalmenetluse tagamiseks. Nii PS-i § 34 kui ka 20 lubab kehtestada piiranguid isiku vabadusele liikuda. PS-i §-s 34 on loetletud hulk

liikumisvabaduse piiramise aluseid, sealhulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse. Näiteks võib joobeseisundis mootorsõiduki juhi juhtimisõiguse peatamine, mis piirab tema liikumisvabadust, olla kohane meede, et kaitsta teiste inimeste elu, tervist ja

omandit.49

Eelnõuga kavandatud meetmeid rakendatakse kaalukate õigushüvede, eelkõige inimeste elu (PS-i § 16) ja tervise (PS-i § 28) kaitseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema

proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see on kohane ehk eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv. Korrakaitseametnikule täiendavate eri- meetmete ja vahetu sunni kohaldamise õiguse andmine on vajalik, et KOV-id saaksid täita

oma seadusjärgseid ülesandeid riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise ja ÜTS-i nõuete täitmise üle. Muul isikut vähem rõhuval viisil ei ole võimalik seda

sama hästi saavutada.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga antakse: 1) korrakaitseametnikule õigus kohaldada riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise

üldnõuete järgimise ja ÜTS-i nõuete täitmise üle:

 täiendavaid erimeetmeid ja

 vahetut sundi;

2) KOV-ile õigus piirata müra ja valgusefektide tekitamist ruumiliselt.

47 Ots, Maivi, Aleksei Kelli, Peeter Roosma 2020. II peatükk, § 32. – Eesti Vabariigi põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne, lk 455 p 16. 48 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. märtsi 2012. aasta otsus nr 3-4-1-25-11, p 37. 49 Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. aasta otsus nr 3-4-1-2-05, p 58.

32

6.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: Eesti elanikud, eelkõige need, kes rikuvad avalikus kohas käitumise üldnõudeid

või tekitavad ülemäärast müra või valgusefekte või saastavad õhku, samuti inimesed, kes kannatavad posttraumaatilise stressihäire all. 2023. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 365 884

inimest.50 Sotsiaalne mõju on sihtrühmale peamiselt positiivne, kuna suureneb turvalisuse tagajate ring.

Siiski võib sihtrühm tajuda muudatusi ka negatiivselt, kuna seni ei ole KOV-il ja korrakaitse- ametnikul olnud nii ulatuslikke õigusi ning sellega on vaja harjuda.

Ülemäärase müra või valgusefektide tekitamise piiramine mõjutab positiivselt elanikkonna tervist. Teadusuuringutest on selgunud, et ilutulestikus leidub mitmeid inimesele ohtlikke

metalle ja ühendeid. Ilutulestiku koostisosad on bioreaktiivsed ja mõjutavad inimese tervist, suurendades kopsuvähi, allergiate ja hingamisteede nakkuste ohtu.51

Ilutulestikuga kaasnev tugev mürareostus võib mõjutada ka inimeste vaimset tervist, eelkõige isikuid, kes kannatavad posttraumaatilise stressihäire all. Posttraumaatilise stressihäire all

kannatajatel vallanduvad sümptomid, kuna nende keha reageerib mälestusele varasemast šokeerivast või hirmuäratavast kogemusest, nagu sõda, loodusõnnetused või muud traumaa-

tilised isiklikud sündmused, nagu rünnaku ohvriks sattumine. Sümptomid võivad ilmneda iseseisvalt või olla põhjustatud kõigest, mis paneb inimese oma traumaatilise kogemuse uuesti läbi elama, näiteks ilutulestiku müra või valgusefektid, mida inimesed tavapäraselt hästi

taluvad või isegi naudivad.

 Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumine võib muutuda, kuid ei kaasne

ulatuslikke kohanemisraskusi. Kui korrakaitseametnik on läbinud korrakaitseametniku väljaõppe, ei tohiks inimestele olla märkimisväärset erinevust, kas neile kohaldab vahetut

sundi politsei- või korrakaitseametnik. Lisaks, kuigi KOV-ile antakse õigus piirata ruumiliselt ülemäärase müra või valgusefektide tekitamist, peab KOV piirangust

avalikkust teavitama.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd muudatused puudutavad eelkõige inimesi,

kes rikuvad avalikus kohas käitumise üldnõudeid või tekitavad ülemäärast müra või (valgus)saastet, sealhulgas KOV-i üldkorraldusega kindlaks määratud kohtades. Selliste

rikkumiste sagedust ei ole võimalik ennustada, kuivõrd inimeste käitumine on ette- arvamatu. Näiteks, KorS-i §-s 42 on sätestatud õigus toimetada joobeseisundis isik

kainenema, kuid ei ole võimalik ennustada, kas ja millises olukorras võib olla vaja seda õigust kasutada, sest kõik kainenema toimetamise juhtumid on erinevad. Näiteks võib kainenema toimetamist vajada joobeseisundis välismaalane, kes tarbib talvel pargipingil

avalikult alkoholi ja ei pruugi kunagi enam KOV-i sattuda, või inimene, kes satub alkoholi liigtarvitamise tõttu tihti korrakaitsjate huviorbiiti. Samuti sõltub mõju

avaldumise sagedus suuresti sellest, kui palju on avaliku korra rikkujaid.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on olemas, aga see on väike. Eelkõige on oht, et

korrakaitseametnik võib kasutada käeraudu, sidumisvahendit, gaasipihustit või teleskoop- nuia oskamatult või füüsilist jõudu määral, mis ei ole olukorda hinnates proportsionaalne.

50 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 51 Gouder, Caroline, Stephen Montefort 2014. Potential impact of fireworks on respiratory health. – Lung India

31 (4), p. 375–379.

33

Et neid riske maandada, saab nimetada korrakaitseametnikuks ainult isiku, kes on läbinud korrakaitseametniku väljaõppe ja kellele on antud korrakaitseametniku kutse.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on positiivne, ent ebaoluline. Ülemäärase müra või valgusefektide tekitamise piiramine aitab ennetada ilutulestiku kasutamisega kaasneda

võivaid terviseriske.

6.2. Mõju siseturvalisusele

6.2.1. Sihtrühm: Eesti elanikud. 2023. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 365 884 inimest52. Sihtrühm on seega suur.

Positiivse mõju saavutamiseks peab riik võtma tõhusaid meetmeid oma elanike turvatunde tagamiseks ja riskide maandamiseks. Korrakaitseametnike tegevus politsei kõrval aitab

parandada inimeste üldist turvatunnet ning aitab maandada ja ennetada siseturvalisust ohustavaid riske ning nendega kaasnevaid ühiskondlikke tagajärgi. Seda eelkõige põhjusel, et

suureneb võimalus kaasata avaliku korra tagamisse isikuid, kellel on selleks vajalik pädevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumine võib muutuda, kuid ei kaasne ulatus-

likke kohanemisraskusi. Kui korrakaitseametnik on läbinud korrakaitseametniku väljaõppe, ei tohiks Eesti elanikele olla märkimisväärset erinevust, kas neile kohaldab vahetut sundi

politsei- või korrakaitseametnik. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatus ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elu-

korraldust ega senist tegevust ega eelda neilt sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatusega ebaregulaarne.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on olemas, aga see on väike. Eelkõige on oht, et korra- kaitseametnik võib kasutada käeraudu, sidumisvahendit, gaasipihustit või teleskoopnuia

oskamatult või füüsilist jõudu määral, mis ei ole olukorda hinnates proportsionaalne. Et neid riske maandada, saab nimetada korrakaitseametnikuks ainult isiku, kes on läbinud korra- kaitseametniku väljaõppe ja kellele on antud korrakaitseametniku kutse.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on positiivne, ent ebaoluline . Korrakaitseametnike

tegevus politsei kõrval mõjub positiivselt elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele. 6.2.2. Sihtrühm: ühissõidukijuhid

Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas sõitjateveo tegevusloaga vedajate juures 31. detsembri

2023. aasta seisuga 4106 sõidukijuhti. Statistikaameti andmetel53 oli Eestis 2023. aastal tööga hõivatuid ja töötuid kokku 742 300, kellest ühissõidukijuhtide osakaal moodustab 0,6%. Seega võib öelda, et sihtrühm on väike.

On oluline, et sõitjaid veaksid ühissõidukijuhid, kes vastavad ÜTS-i ja selle alamaktide

nõuetele ning kellele sõitjateveo tegevusloa andmisega on KOV taganud, et nad on pädevad ühistransporditeenust osutama. Eelduslikult heidutab ühissõidukijuhte, kes istuvad joobes rooli, teadmine, et tõenäosus korrakaitsjate kontrolli alla sattuda on edaspidi märkimisväärselt

suurem.

52 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 53 Statistikaamet, 2024. Möödunud aasta arvestuses suurenes tööealiste inimeste arv Eestis 25 600 võrra.

34

 Mõju ulatus on keskmine. Eelduslikult väheneb nende ühissõidukijuhtide arv, kes ei osuta nõuetekohast ühistransporditeenust. Lisaks võimaldavad muudatused eelduslikult kõrval-

dada senisest rohkem joobes ühissõidukijuhte roolist. Teadmine, et kontrollijate ring on laiem, võib osale ühissõidukijuhtidele toimida ka heidutusena. Seega on muudatustel ka üldennetav eesmärk.

 Mõju avaldumise sagedus on väike. Pole põhjust eeldada, et kuna laiendatakse korra-

kaitseametniku erimeetmete kohaldamise õigust, muutuks oluliselt ühissõidukijuhtide joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise praegune sagedus. Joobeseisundit kontrolli- takse ja tuvastatakse ka ühissõidukijuhtidel, kellel kahtlustatakse mingil põhjusel joovet,

kuid kellel seda tegelikult ei ole. Joobeseisundit kontrollitakse märksa enam kui seda tuvastatakse.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk väheneb, kuna joobekahtluse korral ei pea ühis-

sõidukijuht ja reisijad ootama politseiametniku saabumist. Ühissõidukijuhile, kes on riiklikus järelevalves koostööaldis, ei kaasne negatiivset mõju. Korrakaitseametnikul võtab joobeseisundi kontrollimine alla minuti ja see ei tekita ühissõidukijuhile eba-

mugavust.

Mõju on eelkõige positiivne. Paraneb riiklik järelevalve, sest joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise õigusega ametnikke on rohkem. Arvestades ühissõidukite hulka, ei jõua politsei liiklusjärelevalves kõigi ühissõidukijuhtide joobeseisundit kontrollida ja tuvasta-

da. Joobes juhtimine on Eestis väga suur probleem. Tänu muudatustele suureneb nende ametnike arv, kes saavad aidata kaasa, et joobes juhte oleks liikluses vähem ning

reageerimine oleks senisest tõhusam ja ajasäästvam.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on positiivne, ent ebaoluline, arvestades ühissõiduki-

juhtide osakaalu mootorsõidukijuhtide seas ja joobeseisundis ühissõidukijuhtide osakaalu õigusrikkujate seas.

6.3. Mõju riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele

Muudatustega kaasneb positiivne mõju riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele. Koostöö

politsei ja KOV-ide vahel võimaldab senisest tulemuslikumalt reageerida süütegudele ning tõkestada nende toimepanemist. Eelduslikult paraneb avaliku korra tagamine. Koostöö aitab

hoida kokku ka kulusid, kuna üks korrakaitseorgan ei vaja oma seadusjärgsete ülesannete täitmisel nii sagedasti abi teiselt korrakaitseorganilt. Muudatused võimaldavad suunata politsei vabaneva tööjõu tegevusse, kus oht on otsene või vahetu ja millele ükski teine

korrakaitseorgan ei saa reageerida.

Kuna KOV-id saavad lisaks hakata määrama üldkorraldusega oma haldusterritooriumil kindlaks kohti, kus ei tohi tekitada müra ja valgusefekte ka ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit, on eeldus, et nende nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet

peamiselt samuti KOV-id.

6.3.1. Sihtrühm: KOV-id, korrakaitseametnikud ja korrakaitseametniku kandidaadid

Eestis on 79 KOV-i. 2023. aasta oktoobri seisuga on korrakaitseüksus viies ja korrakaitse-

ametniku ametikoht neljas KOV-is. Kokku on KOV-ides umbes 160 ametnikku, kelle puhul on konkreetselt arusaadav või saab eeldada, näiteks töökogemus- või haridusnõude põhjal, et

nende ülesanne on avaliku korra järelevalve.

35

KOV-idel tekib võimalus nimetada ametisse korrakaitseametnik, kes saab tänu muudatustele teostada edaspidi senisest tõhusamalt ja PPA-d vähem kaasates riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete ja ÜTS-i nõuete täitmise üle. KOV-il tuleb tagada, et korrakaitse-

ametnik on läbinud korrakaitseametniku väljaõppe. Eelduslikult kasvab KOV-i roll kohalikul tasandil turvalisuse loojana.

 Mõju ulatus on keskmine, kuna 2023. aasta oktoobri seisuga on korrakaitseametnik või

muu sarnane ametnik kolmandikus KOV-idest. Võib eeldada, et muudatuste tulemusel soovitakse viia korrakaitseametnik nõuetele vastavaks ning kohaldada täiendavaid eri- meetmeid ja vahetut sundi eelkõige KOV-ides, kus juba tagatakse avalikku korda.

Nõuetele vastavaks viimine eeldab eelkõige kontrollimist, et puuduvad korrakaitse- ametnikuks nimetamist välistavad asjaolud, korrakaitseametniku väljaõppe läbimist ja

vormiriietuse kasutusele võtmist.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna KOV-id ei nimeta korrakaitseametnikke

ametisse sagedasti ja keskmises KOV-is töötab vähe korrakaitseametnikke.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Korrakaitseametniku ametisse nimetamine on KOV-ide vaba valik. Sõltumata sellest, kas KOV-il on korrakaitseametnik või mitte,

tuleb PPA-l üldkorrakaitseorganina ka edaspidi vajadusel reageerida avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumistele.

Mõju on positiivne, kuna muudatused võimaldavad KOV-idel senisest tõhusamalt täita oma seadusjärgseid ülesandeid riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete

järgimise ja ÜTS-i nõuete täitmise üle. Muudatustega saavad KOV-id õiguse lahendada avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise iseseisvalt lõpuni, näiteks tuvastades vajadusel isiku joobeseisundi ja toimetades ta kainenema, ning õiguse kontrollida ja

tuvastada riiklikus järelevalves ÜTS-i nõuete täitmise üle põhjendatud kahtluse korral ühissõidukijuhi joobeseisundit.

Kui korrakaitseametnik on oma ülesannete täitmisel iseseisev ja professionaalne, muutub inimeste üldine hoiak korrakaitseametnike suhtes ilmselt positiivsemaks. Samuti on

professionaalsema väljaõppe ja suuremate õigustega korrakaitseametnikul võimalik teha paremini ühistegevust politseiga, näiteks osaleda piirkonnapolitseinikuga kogukondlikus

politseitöös või aidata kontrollida kriisiaegsete piirangute täitmist. Eeldatavalt suudavad KOV-id seeläbi luua senisest paremini turvalist elukeskkonda, mille suhtes on kogu- konnad seadnud neile oma ootused.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on positiivne, ent ebaoluline, kuna tänu sellele, et

korrakaitseametnikule antakse õigus kohaldada täiendavaid erimeetmeid ja vahetut sundi, saavad KOV-id võimaluse senisest paremini tagada avalikku korda ja kontrollida ÜTS-i nõuete täitmist.

6.3.2. Sihtrühm: PPA

Tänu sellele, et korrakaitseametnikule antakse õigus kohaldada täiendavaid erimeetmeid ja vahetut sundi, peaks riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise ja

ÜTS-i nõuete täitmise üle vähenema PPA kui üldkorrakaitseorgani kaasamine. See võimaldab PPA-l täita muid seadusjärgseid ülesandeid, sealhulgas ülesandeid, mida teised korrakaitse-

organid ei saa täita. Näiteks lisandus viimaste aastate kriiside ajal PPA-le ajutiselt mitmeid järelevalveülesandeid, kuna teised korrakaitseorganid ei olnud võimelised neid täitma.

36

Kuna korrakaitseametnik saab edaspidi tõhusamalt reageerida avalikus kohas käitumise üld- nõuete ja ÜTS-i nõuete rikkumistele, võimaldab see PPA-l kasutada tööjõudu muudes vald- kondades, näiteks liiklusjärelevalves ning võitluses lastevastase raske (seksuaal)kuritegevuse,

korruptsiooni ja organiseeritud narkokuritegevusega.54

Parema väljaõppe ja laiemate õigustega korrakaitseametnik on PPA-le ka senisest tugevam partner, kellega koos kogukonna turvalisust tagada.

 Mõju ulatus on väike. Kuigi tänu korrakaitseametnikele võiks eelduslikult väheneda PPA töökoormus, on korrakaitseametnikud või muud sarnased ametnikud hetkel ainult kolman-

dikus KOV-idest ja PPA reageerimine võib väheneda eelkõige just nendes. Korrakaitse- ametnikke võib edaspidi nimetada ametisse veel KOV-e, kuid ei saa eeldada, et see on

lähiaastatel valdav ja et seda teeb suurem osa KOV-e. Võib eeldada, et muudatuste tulemusel soovitakse viia korrakaitseametnik nõuetele vastavaks ning kohaldada täiendavaid erimeetmeid ja vahetut sundi eelkõige nendes KOV-ides, kus avalikku korda

juba tagatakse. Seetõttu jääb PPA paljudes KOV-ides ka edaspidi reageerima avalikus kohas käitumise üldnõuete ja ÜTS-i nõuete rikkumistele.

 Mõju avaldumise sagedus on väike. Kuigi tänu muudatustele peaks vähenema PPA reageerimine avalikus kohas üldnõuete ja ÜTS-i nõuete rikkumistele, on need kõikidest

PPA väljakutsetest siiski väike osa. Pigem on muudatuste eesmärk luua KOV-idele paremad võimalused kui vähendada märkimisväärselt PPA töökoormust. Mõju

avaldumise sagedus muutuks oluliselt siis, kui näiteks joobeseisundis isikuid toimetaksid kainenema ja hoiaksid suuremates KOV-ides kainenemas eelkõige korrakaitseametnikud. See aga eeldab ka eraldi töökorralduslikke ja vajadusel rahastuskokkuleppeid.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. PPA ülesanded oluliselt ei muutu, sest

sõltumata sellest, et korrakaitseametnikule antakse õigus kohaldada täiendavaid eri- meetmeid ja vahetut sundi, jätkab PPA üldkorrakaitseorganina oma seadusjärgsete

ülesannete täitmist.

Mõju on positiivne. KOV-ide pädevuse kasvamisega tekib neil parem võimalus PPA-d

kaasamata täita oma ülesandeid avaliku korra tagamisel ja ÜTS-i nõuete täitmise kontrollimisel. Samuti tekib PPA-l parem võimalus kaasata korrakaitseametnikke, näiteks

saab vajaliku väljaõppe ja varustusega korrakaitseametnik teha koos piirkonnapolitsei- nikuga ühistegevust avaliku korra tagamisel ja erinevate kriiside ajal piirangute täitmise kontrollimisel. Kui KOV-i ametnikul puuduvad vajalikud õigused, oskused ja varustus,

peaks politseiametnik ühistegevuses tagama nii enda kui ka KOV-i ametniku turvalisuse.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on positiivne, ent ebaoluline, kuna KOV-ide pädevu- se kasvamisega peaks vähenema PPA reageerimise maht ja korrakaitseametnike tegevus PPA kõrval aitab parandada inimeste üldist turvatunnet.

6.3.3. Sihtrühm: Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia on Eestis ainus õppeasutus, kus õpetatakse sisejulgeoleku valdkonna spetsialiste. Sisekaitseakadeemias õpib umbes 1000 inimest, kellest magistriõppes ca 110,

kõrgharidusõppes 520 ja kutseõppes 220. Sisekaitseakadeemias töötab 249 inimest.

54 Kuna praegu ei ole lõplikku selgust, kui palju tööjõudu vabaneb, ei ole langetatud juhtimisotsust, kuhu

vabanenud tööjõud suunata. Esitatud on vaid näited.

37

Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledžis korraldab täiendusõpet kolm töötajat ja otseselt õppetööd umbes 35 õppejõudu. Seega on sihtrühm väike, kuna muudatus puudutab ainult ühte õppeasutust.

Sisekaitseakadeemia tööd mõjutab korrakaitseametniku väljaõppe nõue. Sisekaitseakadeemia

on siseturvalisuse valdkonna hariduskeskus ning ka korrakaitseametniku väljaõppe korraldaja, tagades, et korrakaitseametnik saaks kvaliteetse ja ajakohase väljaõppe. Muudatuste tulemusena peab Sisekaitseakadeemia muutma korrakaitseametniku väljaõppe õppekava ning

lisama õpiväljundid vahetu sunni kohaldamise õiguslike aluste ja praktiliste oskuste kohta. Õppemahu suurenemisega kaasnevad lisakulud, kuid eeldatavalt kaetakse need korrakaitse-

ametniku väljaõppe tasust ja ei jää Sisekaitseakadeemia kanda.

 Mõju ulatus on väike, kuna Sisekaitseakadeemia juba korraldab korrakaitseametniku

väljaõpet ja tuleb muuta vaid õppekava.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Sisekaitseakadeemia ei vii korrakaitseametniku väljaõpet läbi iga päev, vaid vajaduse järgi. Sisekaitseakadeemia on mõjutatud kõige enam

sellest, et ta peab täiendama korrakaitseametniku väljaõppe õppekava. Otsene mõju kaob, kui õppekava on viidud muudatustega vastavusse.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna muudatused ei mõjuta oluliselt Sise- kaitseakadeemia töökorraldust. Mõju on eelkõige positiivne.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on mõju Sisekaitseakadeemiale ebaoluline.

6.3.4. Sihtrühm: töötervishoiuarstid

Korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku kandidaadi tervisekontrolli nõuete kehtestamine võib tuua kaasa lisakoormuse töötervishoiuarstidele.

Aktiivselt tegutsevaid töötervishoiuarste on ca 60, Tervise Arengu Instituudi andmetel on 2022. aasta seisuga 468355 arsti, kellest töötervishoiuarstid moodustavad 1,3%. Seega võib

öelda, et sihtrühm on väike.

 Mõju ulatus on väike, kuna korrakaitseametnikke, kes peavad läbima tervisekontrolli, on üle Eesti umbes sada.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna korrakaitseametnik ei puutu muudatustega

kokku iga päev, küll aga teatud regulaarsuse ja reeglipärasusega. Tervisekontroll tuleb

korrakaitseametniku kandidaadil läbida enne tööle asumist ja perioodilisse tervisekontrolli saadab korrakaitseametniku KOV.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna muudatused ei mõjuta oluliselt töö- tervishoiuarstide töökorraldust.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on mõju töötervishoiuarstidele ebaoluline.

55 Tervise Arengu Instituut 2024. Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. Tervise-

statistika ja terviseuuringute andmebaas .

38

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Üks eeldusi, et KOV saaks edaspidi nimetada isiku korrakaitseametnikuks, on korrakaitse- ametniku väljaõppe läbimine ja kutseeksami sooritamine. Korrakaitseametnikule kehtestata-

vate nõuetega lisanduvad järgmised kulud: 1) tervisekontrolli kulud56;

2) korrakaitseametniku väljaõppe kulud; 3) kutseeksami tasu.

Esmase tervisekontrolli kulude, korrakaitseametniku väljaõppe kulude ja kutseeksami tasu katmine sõltub KOV-i ja korrakaitseametniku kandidaadi omavahelisest kokkuleppest.

Eeldatavasti katab need kulud KOV. Korrakaitseametniku perioodilise tervisekontrolli kulud kannab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõike 11 kohaselt KOV.

Kui KOV otsustab kasutada õigust kohaldada täiendavaid erimeetmeid ja vahetut sundi, võivad lisanduda järgmised kulud:

1) indikaatorvahendite soetamise, kontrollimise ja kalibreerimise kulud57; 2) kütuse- ja sõidukikulud, sealhulgas joobeseisundis isikute sõidutamiseks nende elu- või

ööbimiskohta või kainenema.

Need kulud tekivad ainult juhul, kui KOV nimetab ametisse korrakaitseametniku, kes hakkab erimeetmeid kohaldama. Kulude suurus sõltub nende juhtumite arvust, millele reageeritakse.

Ühe korrakaitseametniku kohta on kulud järgmised: 1) korrakaitseametniku väljaõpe Sisekaitseakadeemias– kuni 1500 eurot58;

2) kutseeksami tasu – 138 eurot59; 3) sise- ja välivormiriietus – 1612 eurot; 4) erivahendi vöö – umbes 25 eurot;

5) teleskoopnui – 100 eurot; 6) gaasipihusti – 17 eurot;

7) käerauad – 95 eurot; 8) töötõend – 28 eurot; 9) kuular koos raadiosaatja ja laadijaga – 1350 eurot.

Kulu ühe korrakaitseametniku kohta on seega suurusjärgus 5000 eurot.

Kogukulu täpset suurust on keeruline prognoosida, kuna KOV-il ei ole kohustust nimetada korrakaitseametnikku ametisse ja vajadust seda teha hindab iga KOV eraldi. Vormiriietus on enamikul korrakaitseametnikest olemas, kuid seda on kehtestatavate nõuete tõttu vaja muuta

või välja vahetada.

Riigikohus on leidnud, et:

PS § 154 lg-st 1 tulenev õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks nõuab, et riik looks regulatsiooni, mis kindlustaks omavalitsusüksusele raha

56 Töötervishoiuarsti teenuse kulu varieerub märkimisväärselt ja sõltub nii teenusepakkujast kui ka asukohast.

Samuti on töötervishoiuarsti teenuse kohta asutustel eraldi kokkulepped. 57 Indikaatorvahend ehk alkomeeter maksab 300 eurot. Osa alkomeetrite puhul lisandub 0,20 eurot huuliku eest.

Huulikukulu sõltub puhumiste arvust, näiteks PPA aastakulu on 100 000 eurot. Kalibreeritakse kaks korda

aastas: ühe korra hind on 30 eurot. 58 Sisekaitseakadeemia. Korrakaitseametniku 5. taseme õpe. 59 Sihtasutus Kutsekoda. Kutse andjad: Sisekaitseakadeemia, kutseeksami tasu.

39

kohalike ülesannete täitmiseks vähemalt minimaalselt vajalikus mahus, st võimaldaks täita minimaalselt vajalikke kohalikke ülesandeid minimaalselt vajalikus ulatuses.60

Seega peab omavalitsuslike ülesannete rahastamise määr vastama KOV-i ülesannete mahule.

Korrakaitseametniku määratud hoiatus- ja rahatrahvid laekuvad KOV-i eelarvesse ja neid käsitatakse tuluna. Siiski ei ole tulu suurust võimalik prognoosida, sest korrakaitseametniku õiguste laiendamise eesmärk on tagada turvaline elukeskkond, mis on võimalik ka riikliku

järelevalve järgse süüteomenetluseta, st inimese karistamise ja talle trahvi määramiseta.

Eelnõuga ei kaasne riigile otsest lisakulu. Eelnõu võimaldab tõenäoliselt hoida kokku PPA tööjõudu, -aega ja -vahendeid, kuna PPA-d kaasatakse riiklikku järelevalvesse avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise ja ÜTS-i nõuete täitmise üle senisest vähem. Samuti väheneb

sel juhul tööaeg, mis kulub rikkumiste menetlemisele.

8. Rakendusaktid Seaduse rakendamisega riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele avalduvat mõju järelhindab

Siseministeerium 2029. aasta 1. jaanuariks.

Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada kolm uut siseministri määrust: 1) KOKS-i § 536 lõike 5 alusel „Nõuded korrakaitseametniku väljaõppele ja täiendus-

koolitusele“;

2) KOKS-i § 538 lõike 6 alusel „Korrakaitseametniku tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“;

3) KOKS-i § 539 lõike 5 alusel „Korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva käitlemise ja väljastamise kord“.

Uute volitusnormide vajalikkust, eesmärki ja sisu on selgitatud seletuskirja punktis 3.3.

Seaduse rakendamiseks on vaja ka muuta KOKS-i § 535 lõike 2 alusel kehtestatud sise-

ministri 22. juuni 2005. aasta määrust nr 55 „Korrakaitseametniku vormiriietus ja muud

ametitunnused“.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaeg on valitud selle järgi,

et seaduse rakendajatel oleks piisavalt aega muudatustega kohaneda.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning PPA-le.

Eelnõu kohta esitasid märkusi Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Majan-

dus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaal- ministeerium, PPA ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Märkuste arvestamist või arvestamata

60 Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. aasta otsus nr 3-4-1-8-09, p 65.

40

jätmist on käsitletud seletuskirja lisas 2. Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kuna ülejäänud minis- teeriumid eelnõu kohta märkusi ei esitanud, võib Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta

määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt lugeda, et nad on selle vaikimisi kooskõlastanud.

Korrakaitseametniku õiguste laiendamist on valmistatud ette pikka aega ning selle jooksul on peetud kohtumisi ja kirjalikke konsultatsioone erinevate asutustega ja huvirühmadega, keda

eelnõu mõjutab: Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, PPA, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ning Eesti Linnade ja Valdade

Liidu esindajate ning endise Vaivara valla korrakaitseüksuse menetlusteenistuse juhiga. Siseministeerium on KOV-ide juhtidega kohtudes tutvustanud eelnõuga kavandatud

muudatusi ja teinud kindlaks KOV-ide vajadused turvalisema elukeskkonna loomisel.

Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2024

1

Siseministri … 2024. aasta määrus nr … „Korrakaitseametniku tervisenõuded, korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku

kandidaadi tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Lisa 1

Korrakaitseametniku tervisenõuded ja ülesannete täitmist

takistavate tervisehäirete loetelu

Meditsiinilised vastunäidustused :

A – absoluutne vastunäidustus; B – suhteline vastunäidustus, eriarsti konsultatsioon.

Korrakaitseametniku tervisenõuded

NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED JA SEISUNDID

Paremini nägeva silma korrigeeritud nägemisteravus ei tohi olla alla 0,8.

Korrigeerimata nägemisteravus on lubatud mitte vähem kui 0,2

Võib kanda kontaktläätsi ja prille.

Pärast refraktiivkirurgiat võivad esineda kuue kuu jooksul nägemishäired.

Meditsiiniline vastunäidustus

Nägemisteravuse nõrgenemine alla nõutud

piiri A

Hämaras nägemise häire, näiteks kanapimedus A

Monokulaarne nägemine A

Värvitaju häire A

Horisontaalse nägemisvälja ahenemine binokulaarselt alla 120 kraadi

A

Muu tööülesannete täitmist takistav silmahaigus

A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

KÕRVAHAIGUSED JA KUULMISHÄIRED

I grupis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui

40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz.

II on grupis nõutav kuulmine vajaduse korral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte

nõrgem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte nõrgem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz.

Kuulmine peab olema piisav sidepidamisvahendiga sidepidamiseks ning võimaldama kuulda

ohutoone ja raadiosideteateid.

Meditsiiniline vastunäidustus

Kuulmise nõrgenemine alla nõutud piiri A

Püsivad tasakaaluhäired, sh Ménière’i haigus B

Muu tööülesannete täitmist takistav kõrvahaigus

A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

2

Siseministri … 2024. aasta määrus nr … „Korrakaitseametniku tervisenõuded, korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku

kandidaadi tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Lisa 1

Meditsiiniline vastunäidustus

Kõnehäire, mis takistab märkimisväärselt infovahetust raadio- ja teiste sidevahenditega

A

Muu tööülesannete täitmist takistav suu-, nina- või kõrihaigus

A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

Meditsiiniline vastunäidustus

Orgaanilise geneesiga südamehaigused (sh reumaatiline klapirike), mis põhjustavad

sümptomeid või funktsiooni halvenemist. Funktsiooni hindamiseks vajalik

koormuskardiogramm. Miinimumtulemus peab olema: MET 9 (Bruce või ekvivalent) ja

A

Isikud, keda on opereeritud omandatud või

kaasasündinud südamerikke või südame isheemiatõve tõttu.

Miinimumtulemus peab olema: MET 6 (Bruce või ekvivalent).

B

Hüpertooniatõbi B

Kliiniliselt olulised südame rütmihäired B

Perifeersete arterite, veenide lümfisoonte haigus

B

Muu tööülesannete täitmist takistav südamehaigus

A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

Meditsiiniline vastunäidustus

Bronhiaalastma B

Krooniline obstruktiivne või restriktiivne

kopsuhaigus hingamisfunktsiooni väljendunud langusega

A

Raske uneapnoe, mis ei ole raviga korrigeeritud A

Muu tööülesannete täitmist takistav

respiratoorse süsteemi haigus

A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

Meditsiiniline vastunäidustus

Põlve- või puusaliigese endoprotees B*

Puusa-, põlve- või hüppeliigese liikuvusulatuse märgatav piiratus

A

Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe või küünar- või õlavarre kaasasündinud

puudumine või amputatsioon

A

Relva käsitsemist takistav füüsiline puue A**

3

Siseministri … 2024. aasta määrus nr … „Korrakaitseametniku tervisenõuded, korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku

kandidaadi tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Lisa 1

Jalalaba või jala kaasasündinud puudumine või amputatsioon

A

Lülisamba murd ebastabiilsusega või suure

riskiga seljaaju kompressiooniks või närvijuurte pitsumiseks

A

Raske liigeskõhre kahjustus, sealhulgas põlveliigese totaalne meniskektoomia

B

Korduv õlaliigese luksatsioon või

subluksatsioon A

Õlaliigese endoprotees A

Rotaatormanseti kahjustus, mis põhjustab olulise liikuvuse piiratuse

A

Muu tööülesannete täitmist takistav lihas- ja

luukonna haigus

A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

Meditsiiniline vastunäidustus

Epilepsia, kui hooge on olnud viimase viie aasta jooksul

A

Epilepsia, kui hooge ei ole olnud viis aastat

raviga või üks aasta ravita. Vajalik neuroloogi konsultatsioon

B

Neuroloogiline progresseeruv haigus,

millega kaasneb kognitiivne, tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus

A

Narkolepsia A

Ajukahjustus, millega kaasneb kognitiivne, tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus

A

Haigus, mis kulgeb äkki tekkida võiva

teadvusehäire või motoorse häirega A

Muu tööülesannete täitmist takistav

neuroloogiline haigus

A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

Meditsiiniline vastunäidustus

Krooniline neeruhaigus neerupuudulikkuse nähtudega

B

Muu tööülesannete täitmist takistav

kõhukoopaorgani haigus

A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

Meditsiiniline vastunäidustus

Insuliinisõltuv suhkurtõbi B

Insuliinisõltumatu suhkurtõbi B

Muu tööülesannete täitmist takistav

sisesekretsiooni-, toitumis- või ainevahetushaigus

A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

4

Siseministri … 2024. aasta määrus nr … „Korrakaitseametniku tervisenõuded, korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku

kandidaadi tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Lisa 1

Meditsiiniline vastunäidustus

Orgaaniline, sealhulgas sümptomaatiline, psüühikahäire

A

Psühhoaktiivse aine tarvitamisest tingitud psüühika- või käitumishäire

A

Skisofreenia või skisotüüpne või luululine häire

A

Psühhotroopse aine tarvitamine A

Varem diagnoositud sõltuvus narkootilisest,

psühhotroopsest või psühhoaktiivsest ainest, välja arvatud juhul, kui isik on psühhiaatri või raviarsti hinnangul paranenud ja sobib

korrakaitseametnikuks

B

Meeleoluhäire: bipolaarne või maniakaalne häire

A

Muu meeleoluhäire B

Raskekujuline isiksus- või käitumishäire A

Füsioloogilise funktsiooni häire või

somaatilise teguriga seotud käitumissündroom

B

Neurootiline, stressiga seotud või

somatoformne häire

B

Muu tööülesannete täitmist takistav psühhiaatriline häire

A/B olenevalt haiguse või seisundi iseloomust

* Põlveliigese või puusaliigese endoproteesi korral peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid, mida on kinnitanud ortopeed:

1) liigeses on normaalne liikuvusulatus; 2) pärast endoproteesimist ei ole esinenud liigese dislokatsiooni; 3) korduv ja kestev erinevat tüüpi liikumine (kaasa arvatud kükitamine, põlvitamine ja liigese pöörded) ei tekita valu.

** Hinnatakse juhul, kui korrakaitseametnik kasutab tööülesannete täitmiseks relva või erivahendit.

Siseministri … 2024. aasta määrus nr …

„Korrakaitseametniku tervisenõuded, korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku kandidaadi tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“

Lisa 2

1

TERVISEKONTROLLI KAART

I. Töötaja üldandmed

Ees- ja perekonnanimi:

Isikukood:

Telefon:

metinimetus:

Tööandja nimi ja aadress:

Tervisekontrolli aluseks olevad ohutegurid:

Töö kirjeldus:

Varasemad tööandjad:

Tööandja nimi Ametinimetus Töösuhte

algus ja lõpp Tööga kaasnevad

ohutegurid

II. Töötaja tervisedeklaratsioon

JAH EI Millal?

Kas kasutate või olete kasutanud narkootilisi aineid?

Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi? JAH EI Millal

ja mis haigus?

Kopsuhaigused, sh tuberkuloos

Allergilised haigused või ülitundlikkus, sh astma

Südame-veresoonkonnahaigused, sh valud südame piirkonnas või rütmihäired

Kõrgenenud vererõhk

Siseministri … 2024. aasta määrus nr …

„Korrakaitseametniku tervisenõuded, korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku kandidaadi tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“

Lisa 2

2

Mao-sooletrakti haigused, sh haavandtõbi või sapikivitõbi

Maksahaigused, sh kollatõbi

Neeru-kuseteede haigused, sh neerukivitõbi

Suhkurtõbi

Verehaigused, sh kehvveresus

Selja-, kaela- või õlavöötmevalud

Liigesehaigused, sh põletik

Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress või depressioon

Krambihood või teadvuse kaotuse hood

Tasakaaluhäired

Sagedased peavalud, sh migreen

Kõrvahaigused, sh kuulmislangus

Krooniline nohu või otsmiku- või põskkoopapõletik

Silmahaigused, sh värvipimedus

Nahahaigused, sh ekseem

Luumurrud

Operatsioonid

Muud kroonilised haigused

Kinnitan andmete õigsust ja luban esitada teabe saamiseks kõigi tervisehäirete kohta

päringuid tervise infosüsteemi või raviarstidele .

Allkiri: Kuupäev:

III. Terviseuuringute tulemused, sealhulgas objektiivsed leiud

Siseministri … 2024. aasta määrus nr …

„Korrakaitseametniku tervisenõuded, korrakaitseametniku ja korrakaitseametniku kandidaadi tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“

Lisa 3

TERVISETÕEND

Töötervishoiuteenuse osutaja:

nimi

aadress

tegevusloa nr

Ees- ja perekonnanimi

Isikukood

Elukoht

Ametinimetus

Tööandja nimi ja aadress

OTSUS

Kinnitan, et lähtudes korrakaitseametniku tervisenõuetest on / ei ole

(ees- ja perekonnanimi) sobiv töötama korrakaitseametnikuna.

Ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks :

Järgmine tervisekontrolli aeg:

Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi:

Töötervishoiuarsti kood:

Töötervishoiuarsti telefoninumber ja e-posti aadress:

töötervishoiuarsti allkiri kuupäev Olen tutvunud tervisetõendiga .

isiku allkiri kuupäev