Vastuskiri

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Veikko Luhalaid

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Teie: 24.09.2021 nr 5-1/363-4

Meie: 20.10.2021 nr 1-6/2394-2

Vastuskiri

Austatud tegevdirektor

Täname Teid väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu kohta tehtud täiendavate märkuste ja ettepanekute tegemise eest.

Anname siinkohal tagasiside Teie poolt toodud märkustele ja ettepanekutele ning selgitame

meie poolt valitud lahendusi.

1. Kolmepoolse koostöö vorm

Toote välja, et jätkuvalt jääb ebaselgeks, miks pakutakse liiklusjärelevalvesüsteemide

kasutusele võtmise ainsa võimalusena kolmepoolse (valla- või linnavalitsus, Transpordiamet,

Politsei- ja Piirivalveamet) koostöö vormi.

2018. aasta sügisel Siseministeeriumis toimunud liiklusteemalisel kohtumistel, kus osalesid ka

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad ning arutati KOV-ide poolt automaatse

liiklusjärelvalvekaamerate paigaldamise küsimust, sobis osapooltele, et KOV kaameratega

fikseeritud rikkumiste menetlemine toimub sarnaselt tänasega hoiatusemenetluse infosüsteemis

(HIS). Meie seisukoht on olnud, et Eesti suurusega riigile ei ole mõistlik mitme sarnase

süsteemi eraldi ülalpidamine. Lisaks tooks täiesti uue süsteemi väljaarendamine lisakulus id

KOV-ile ning selle süsteemi liidestamine kulusid ka Transpordiametile / PPA-le – hetkel

toimiva lahenduse puhul saadetakse rikkumise andmed automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

andmekogusse, mille vastutav kasutaja on Transpordiamet.

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel tõi ka Justiitsministeerium välja: „Liiklusohutusse

panustamiseks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide kasutusele võtmise eelduseks KOV-

ide poolt on, et kiiruskaamerate asukohad määravad Maanteeamet ning Politsei- ja

Piirivalveamet ning KOV üksus koostöös, järelvalvelise teabe töötleja on ainult riigi keskvõim

ning trahviraha jagatakse KOV ja riigi keskvõimu vahel. Sellisel kujul on see Eesti väikeriigi

otstarbekas lahendus, millest on huvitatud nii riigi keskvõim kui ka KOV, kuid mis samaaegselt

kindlustab põhiõiguste ja –vabaduste kaitse.“

Erinevate kooskõlastamiste raames on KOV-id alati rõhutanud, et täiendavate ülesanne te

panemisega peab sellega kaasnema ka rahastus. Oma süsteemi loomisega ja kirjaliku

hoiatamismenetluse läbiviimisega kaasneb nii süsteemi arendamise kulu kui täiendav

2 (4)

ressursikulu menetlejate näol. Kaheldav on, et see kulu KOV ametnikega oleks väiksem kui

juba toimiva süsteemi raames teenuse pakkumisena (hetkel on menetluskulu ühe statsionaarse

süsteemi kohta arvestuslikult 13 800 eurot aastas, millele lisanduvad Transpordiameti

andmekogu haldamisega seonduvad kulud).

2. Riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvide jaotuse osakaal

Olete märkinud, et riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist ainult 50% eraldamine kohaliku

omavalitsuse eelarvesse võib osutuda põhjendamatult madalaks.

Eelnõu seletuskirja punktis 7 on toodud võimalikud kulud ja tulud, mille põhjalt on võimalik

hinnata kulude jaotust erinevate osapoolte vahel. Parema ülevaate saamiseks on tekstile lisatud

kolm erinevat tabelit – seadme tasuvusarvestuse, trahviteadete menetlemisega seotud

olulisemate kulude ning riigi kulude ja tulude osas.

Näitlikustamiseks võib tuua, et KOV-i kulu koos seadmete soetus- ja halduskuludega,

arvestades seadme elukaare võimalikku pikkust (10 aastat), on suurusjärgus 11 030 eurot ühe

kasutusaasta kohta.

Jaotades riigi menetluskulud, mis hõlmavad ka hoiatamismenetluse infosüsteemi

halduskulusid, kaamerate arvuga, on see suurusjärgus 13 790 eurot ühe kasutusaasta kohta.

Sellele lisandub ühekordne liidestamise kulu, mille kannab riik ning Transpordiameti poolt

hallatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu serveri ja haldamise kulud.

Arvestama peab, et kui KOV-id võtavad kasutusele ainult 1-2 seadet, ületavad ainuüks i

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu kulud (KOV kaamerate jaoks täiendava

serveri lisamine + haldamine) hoiatustrahvidest riigile laekuvaid tulusid.

3. Raha kasutamise otstarve

Märgite, et pakutava sõnastusega rikutakse kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust ja

finantsautonoomiat.

Valla- või linnavalitsus on pädev otsustama eelarvesse laekunud raha kasutusotstarbe üle.

Võrreldes 2020. aasta oktoobris kooskõlastusele esitatud eelnõuga on sõnastust juba muudetud.

Hetkel kehtiv sõnastus on läbi arutatud Rahandusministeeriumiga, kelle ettepanekul lisati

lauseosa: „Raha kasutusotstarbe otsustab kohaliku omavalitsuse üksus“. Samuti oleme

eemaldanud viited, et raha peaks konkreetselt kasutama LS § 3 lg 5 ja § 5 lg 3 nimetatud

ülesannete täitmiseks ning asendanud selle soovitusliku eesmärgiga.

Meie jaoks on oluline, et raha kasutamise eesmärk oleks üheselt arusaadav ja ei tekitaks

küsitavusi. Liiklusjärelevalve süsteemide kasutamise põhiline eesmärk on liiklusohutuse

tagamine. Seetõttu on oluline, et rikkumistest tekkivaid vahendeid kasutataks eelkõige liikleja te

käitumise muutmiseks. Kui KOV võtab kasutusele liiklusjärelevalvesüsteemid, eeldatakse, et

tal on soov ja tahe panustada kohalikul tasandil liiklusohutusse – kasutades selleks ka

trahvirahast eraldatavaid vahendeid – mitte teenida lihtsalt täiendavaid vahendeid.

Muuhulgas tõi Justiitsministeerium väljatöötamisekavatsuse kooskõlastamisel välja: „Lisaks

märgime, et automaatsed kiirusemõõtesüsteemid ei tohi muutuda eelarve täitmise vahenditeks,

vaid peavad tagama liiklusohutust.“

Seega, meie hinnangul raha kasutamist ei piiritleta. KOV saab teostada enesekorraldusõigust ja

finantsautonoomiat ning raha kasutada ka muudeks tegevusteks kui liiklusohutuse tagamiseks.

3 (4)

4. KOV-i mittekaasamine menetlusvõimekuse puudumisel

Tõite välja, et jääb arusaamatuks, kelle menetlusvõimekusest räägitakse, et menetlusvõimekus

on määratlemata õigusmõiste, mida on võimalik tõlgendada mitmeti ja menetlusvõimekuse

puudumist võidakse kasutada lihtsalt ettekäändeks süsteemi paigaldamise takistamiseks.

Nimetatud sätet on täpsustatud ja lisatud, et tegemist on Politsei- ja Piirivalveameti

menetlusvõimekusega.

Menetlusvõimekuse osas hinnatakse eelkõige tehnilise võimekuse (infosüsteemid) ja

inimressursi olemasolu. Eelnõu seletuskirja punktis 7 oleme PPA kulusid puudutavas

alapunktis toonud välja hoiatusmenetluse infosüsteemi (HIS) võimekuse. Kui automaatsete

kaameratega tuvastatud juhtumite arv jõuab teatud piirini, ei ole võimalik rohkemaid juhtumeid

menetleda ilma, et sellega ei kaasneks süsteemi aeglustumist, pideva taaskäivitamise vajadust

jms. See tähendab, et süsteemiga pole mõistlik täiendavaid seadmeid liidestada, – ei

Transpordiameti, PPA ega ka KOV omasid –sest vastasel juhul muutuks problemaatiliseks ka

juba liidestatud seadmetega tuvastatavate juhtumite menetlemine.

Samuti on oluline, et kirjaliku hoiatamismenetluse läbiviimiseks oleks piisav arv ametnikke.

Tuginedes automaatse liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud rikkumiste statistikale on

arvestuslikult iga 8,5 täiendava statsionaarse või 1,2 teisaldatava süsteemi kasutusele võtmise l

vaja juurde ühte menetlejat. Kui täiendavate kaamerate lisamiseks oleks vajalik juurde võtta ka

menetleja, kuid seda ei saa teha, nt ei eraldata selleks täiendavaid vahendeid, pole võimalik

täiendavaid kaameraid lisada, sest vastasel juhul kannataks juba olemasolevate süsteemidega

tuvastatud rikkumiste menetlemine.

5. Automaatse liiklusjärelevalve seadmed, mida KOV saaks paigaldada

Toote välja, et eelnõuga tutvudes jääb arusaam, et automaatse liiklusjärelevalve süsteemi puhul

käsitletakse vaid seadet (kiiruskaamerat), mis on oma asukohta paigaldatav statsionaarse lt.

Kuna aga nende efektiivsus on oluliselt väiksem kui mobiilsetel kiiruskaameratel, siis on

esitatud ettepanek käsitleda seadusemuudatuses automaatse liiklusjärelevalve süsteemina ka

mobiilset kiiruskaamerat, andes ka sellelaadse tehnika kasutamisele seaduslik alus.

Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõus ei ole automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

paigaldusviisi – kas statsionaarseid või teisaldatavad seadmed – LS-is kitsendatud. Küll aga on

määratletud, milliste rikkumiste tuvastamiseks saab KOV hetkel automaatse liiklusjäreleva lve

seadmed paigaldada. Nendeks on lubatud sõidukiiruse ületamisega ja keelava fooritulega

sõitmisega seotud rikkumised. Sätte puhul on arvestatud olemasolevate tehniliste lahenduste ja

kehtiva õigusliku raamistikuga. Kui tekivad tehnilised võimalused muude rikkumis te

väljaselgitamiseks (nt andmebaaside arendused ühissõidukiraja väärkasutajate automaatseks

väljaselgitamiseks), arutatakse nende rikkumiste tuvastamise õiguse osas sätete täiendamist

eraldi. LS § 1931 lg 3 alusel kehtestatava määruse eelnõu on hetkel välja töötatud selliselt, et

KOV-id kasutaksid (vähemalt esialgu) statsionaarsed seadmeid.

Uuringute põhjal võib statsionaarsete liiklusjärelevalve seadmete mõju võrreldes teisaldatava te

liiklusjärelevalve seadmete olla küll mõnevõrra madalam, kuid on pikemaajalisem.

Statsionaarse kaamera mõju püsib ohtlikus kohas niikaua, kui see kaamera seal töötab (kaamera

tööiga on u 10 aastat). Mobiilse kaameraga on võimalik mingis kohas lühikese aja jooksul

liikluskäitumist oluliselt mõjutada, kuid peab arvestama, et mõne aja möödudes, kui kaamerat

enam pole võib rikkumiste tase uuesti kasvada.

4 (4)

Nõustume, et kui KOV-id on automaatsed liiklusjärelevalve seadmed kasutusele võtnud ning

kolmepoolne koostöö on edukalt rakendunud, saab järgmises etapis välja töötada teisaldatava te

kaamerate kasutamist hõlmava regulatsiooni. Teisaldatavate seadmete puhul on mõõtesüsteem

sama, mis mõõtekabiinis asub, mistõttu peaks olema võimalik neid ümber kohaldada

teisaldatavatena kasutatavaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Kommusaar sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja

migratsioonipoliitika asekantsler

Indrek Link 6125264

[email protected]