Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele liiklusjärelevalve ülesande teostamisel ning nõuded automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele" kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU 02.02.2022

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2022. a nr

Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele

liiklusjärelevalve ülesande teostamisel

ning nõuded automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldamisele ja käitamisele

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 1931 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele liiklusjäreleva lve

ülesande teostamisel ning nõuded valla- või linnavalitsuse automaatse liiklusjäreleva lve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele.

§ 2. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) automaatne liiklusjärelevalve süsteem (edaspidi järelevalvesüsteem) on tehnoloogil is te

seadmete kogum, mis koosneb järelevalvekaamerast või -kaameratest, sõidukiiruse mõõtmise l kiirusmõõturist, dokumenteerimisseadmest ja muudest vajalikest lisaseadmetest, mis on ette nähtud liiklusrikkumiste tuvastamiseks ning mille salvestist on õigus kasutada mootorsõiduk i

ja selle juhi, omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks; 2) mõõtekabiin on püsirajatis, mis on ette nähtud statsionaarse järelevalvesüsteemi

majutamiseks ja kaitsmiseks väliskeskkonna ohtude eest ning millel on elektri- ja andmesideühendus; 3) käitamine on järelevalvesüsteemi kasutamine, samuti seadistamine, hooldamine ja

kontrollimine.

2. peatükk

Valla- või linnavalitsuse osalemine liiklusjärelevalve ülesande teostamise l

§ 3. Valla- või linnavalitsuse osalemise taotlus

(1) Järelevalvesüsteemi paigaldada sooviv valla- või linnavalitsus esitab Politsei- ja Piirivalveametile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase taotluse, millele lisab lõikes 3 nimetatud analüüsi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed ning esitamise kuupäev ja allkiri; 2) vastutava isiku kontaktandmed;

3) järelevalvesüsteemi kavandatav asukoht või asukohad, aadress ja asukohaplaan, millele on märgitud täpne asukoht; 4) liikluskorraldus järelevalvesüsteemi kavandatavas asukohas;

5) probleemi lühikirjeldus ja järelevalvesüsteemi paigaldamise põhjendus; 6) rikkumised, mille tuvastamiseks kavandatakse järelevalvesüsteemi kasutada;

7) järelevalvesüsteemi paigaldusviis: statsionaarne või teisaldatav; 8) järelevalvesüsteemi mõõtesuunad; 9) järelevalvesüsteemi seadme tootja ja mudel;

10) järelevalvesüsteemi kavandatav kasutusele võtmise aeg; 11) muud andmed, mida taotleja peab vajalikuks lisada.

(3) Järelevalvesüsteemi kavandatava asukoha kohta koostab valla- või linnavalitsus analüüs i, mis hõlmab asukoha vastavust liiklusseaduse § 1931 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

(4) Kui esitatud taotluses esineb puudusi, annab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale puuduste

kõrvaldamiseks kuni 30 päeva arvates Politsei- ja Piirivalveametilt sellekohase teate saamisest. Kui taotleja ei kõrvalda puuduseid tähtajaks, võib Politsei- ja Piirivalveamet jätta taotluse läbi vaatamata.

§ 4. Valla- või linnavalitsuse osalemise otsustamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet hindab järelevalvesüsteemi asukoha sobivust liiklusseaduse § 1931 lõikes 3 sätestatud nõuetega.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele võtta

järelevalvesüsteemi asukoha hindamisel arvesse muid asjakohaseid asjaolusid. (3) Politsei- ja Piirivalveamet edastab valla- või linnavalitsuse nõuetekohase taotluse

Transpordiametile, kes kooskõlastab asukoha sobivuse 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse valla- või linnavalitsuse osalemise kohta ning kinnitab järelevalvesüsteemi asukoha 60 päeva jooksul nõuetekohase

taotluse saamisest arvates.

3. peatükk

Koostöö ja ülesanded automaatse liiklusjärelevalve teostamisel

§ 5. Koostöö järelevalvesüsteemi käitamisel

Valla- või linnavalitsuse järelevalvesüsteemi käitatakse valla- või linnavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiameti koostöös.

§ 6. Valla- või linnavalitsuse ülesanded

(1) Valla- või linnavalitsuse ülesanded on: 1) järelevalvesüsteemi paigaldamine; 2) järelevalvesüsteemi elektri- ja andmesideühenduse tagamine;

3) mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi korraline ja vajaduse korral erakorraline hooldamine; 4) järelevalvesüsteemi nõuetekohane taatlemine;

5) mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi tehnilise valve ja vajaduse korral kindlustuska itse tagamine;

6) järelevalvesüsteemi kasutamise piirkonna nõuetekohane tähistamine liikluskorraldusvahenditega.

(2) Järelevalvesüsteemi paigaldamisel ja seadistamisel tuleb järgida liiklusseaduse § 199 lõike 7 alusel järelevalvesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud nõudeid.

(3) Valla- või linnavalitsus tagab järelevalvesüsteemi nõuetekohasust tõendavate dokumentide olemasolu ja säilitamise järelevalvesüsteemi kogu käitamisajal. Politsei- ja Piirivalveameti

nõudmisel esitab valla- või linnavalitsus dokumendid järelevalvesüsteemi nõuetekohasuse kontrollimiseks. Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel tuleb tagada järelevalvesüsteemile

ligipääs. (4) Valla- või linnavalitsuse järelevalvesüsteemi paigaldamise ja haldamise kulud kaetakse

kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.

§ 7. Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded Politsei- ja Piirivalveamet viib läbi väärteomenetluse järelevalvesüsteemi abil tuvastatud

liiklusrikkumise kohta.

§ 8. Transpordiameti ülesanded Transpordiameti ülesanded on järelevalvesüsteemi andmekogu haldamine ja

järelevalvesüsteemi abil tuvastatud liiklusrikkumise andmete edastamine kohtuvälise menetleja infosüsteemi POLIS.

4. peatükk

Rakendussäte

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2022. aastal.

Kaja Kallas

peaminister

Kristian Jaani siseminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele

liiklusjärelevalve ülesande teostamise l ning nõuded automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi paigaldamisele ja käitamisele“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse (edaspidi LS) § 1931 lõike 5 alusel.

Eelnõuga sätestatakse nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele liiklusjäreleva lve

ülesande teostamisel ning valla- või linnavalitsuse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi (edaspidi järelevalvesüsteem) paigaldamisele ja käitamisele.

Kuna järelevalvesüsteeme võivad paigaldada ja käitada kõik 79 kohalikku omavalitsust (edaspidi KOV), on ühetaoliseks praktikaks vaja kehtestada kõigile ühesugused nõuded.

Järelevalvesüsteemide kasutamise peamine eesmärk on liiklusohutuse parandamine. Seega nähakse määruses ette kriteeriumid, millega peab enne järelevalvesüsteemi paigaldamis t arvestama.

KOV-ide järelevalvesüsteemide käitamisel nähakse ette kolmepoolne koostöö, kuna tuvastatud rikkumiste menetlemise kulude säästmiseks on mõistlik kasutada juba toimiva t lahendust. Koostöö vaates on vajalik määrata poolte ülesanded.

Eelnõu rakendamine ei muuda riigieelarve kulusid ega tulusid.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliit ika osakonna nõunik Indrek Link (tel 612 5264, [email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Kristi Käsper (tel 612 5217, [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna

keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1. märtsil 2022. aastal jõustuva LS-i §-ga 1931 nähakse valla- või linnavalitsusele ette võimalus

osaleda liiklusjärelevalve ülesande teostamisel, paigaldades oma haldusterritooriumile järelevalvesüsteemi, et tuvastada foori keelava tule ajal sõitmise või lubatud sõidukiiruse ületamisega seotud rikkumisi.

Määruse esimeses peatükk reguleerib üldsätteid. Määruse teises peatükis reguleeritakse valla- või linnavalitsuse liiklusjärelevalve ülesande teostamise l osalemise otsustamist, mis hõlmab taotluse esitamisele kehtestatavaid nõudeid ning asukoha sobivuse hindamise ja kinnitamise

protsessikirjeldust. Kolmandas peatükis sätestatakse koostöö ja ülesanded automaatse liiklusjäreleva lve teostamisel.

Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse valla- või

linnavalitsuse osalemise otsustamist ning järelevalvesüsteemi paigaldamist ja käitamist, kui valla- või linnavalitsus soovib osaleda LS-i § 1931 alusel liiklusjärelevalve ülesande teostamisel.

Määrusega kehtestatakse täpsed nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele liiklusjäreleva lve ülesande teostamisel ning valla- või linnavalitsuse järelevalvesüsteemi paigaldamisele ja käitamisele. Kuna järelevalvesüsteeme võivad edaspidi paigaldada ja käitada kõik 79 KOV-i,

on ühetaoliseks praktikaks vaja kehtestada kõigile ühesugused nõuded.

2

Järelevalvesüsteemide kasutamise peamine eesmärk on liiklusohutuse parandamine. Seetõttu tuleb need paigaldada esmajoones kohtadesse, kus on liiklusnõuete rikkumise tagajärjel korduvalt juhtunud raskeid inimkannatanutega liiklusõnnetusi või kus liiklusnõuete rikkumine

võib selliseid õnnetusi kaasa tuua. Seega nähakse määruses ette kriteeriumid, millega peab enne järelevalvesüsteemi paigaldamist arvestama.

Eelnõu §-ga 2 sisustatakse automaatse liiklusjärelevalve mõisted, mis ei ole määratletud LS-is, kuid mida määruses kasutatakse.

Eelnõu §-s 3 tuuakse nõuded valla- või linnavalitsuse taotlusele, mille alusel liiklusjäreleva lve

ülesande teostamisel osalemine otsustatakse. Taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA), kellele on seadusega pandud ülesandeks hinnata asukoha sobivust. Regulatsiooni kohaselt tuleb koos taotlusega esitada analüüs, mis peab hõlmama põhjendust

asukoha valiku ja muude meetmete (liikluskorraldus, tee-ehitus jm) mittesobivuse kohta.

Lõikes 2 nähakse ette loetelu andmetest, mida taotlus peab sisaldama. Andmete esitamine on vajalik, et oleks võimalik hinnata järelevalvesüsteemi tehnilist ja kavandatava asukoha

sobivust, arvestades seejuures taotlusele lisatud analüüsis toodud põhjendusi.

Punkti 1 kohaselt tuleb esitada taotleja andmed (nimi, registrikood ja kontaktandmed) ning esitamise kuupäev ja allkiri.

Punkti 2 järgi märgitakse vastutava isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress), mis on vajalikud, et taotluse läbivaatamise l oleks võimalik võtta lisainfo saamiseks ühendust isikuga, kes KOV-is järelevalvesüsteemi kasutusele võtmisega tegeleb.

Punktis 3 nõutakse järelevalvesüsteemi asukoha või asukohtade aadressi, samuti tuleb lisada asukohaplaan, millel on tähistatud järelevalvesüsteemi täpne asukoht. Võimaluse korral

lisatakse asukoha koordinaadid. Kui kavandatakse võtta kasutusele teisaldatav järelevalvesüsteem või kasutada üht statsionaarset seadet eri mõõtekabiinides, tuleb taotluses

märkida kõikide kavandatavate asukohtade andmed.

Punkti 4 järgi märgitakse andmed kehtiva liikluskorralduse kohta järelevalvesüsteemi kavandatavas asukohas: lubatud sõidukiirus, ühe- või kahesuunaline tee, sõiduridade arv, ühistranspordirajad ning muud tähtsad erisused ja piirangud.

Punkti 5 järgi kirjeldatakse lühidalt probleemi ja järelevalvesüsteemi paigaldamise vajadust. Probleemi põhjalikum kirjeldus ja järelevalvesüsteemi paigaldamise vajadus esitatakse taotlusele lisatavas analüüsis.

Punkti 6 kohaselt märgitakse, mis liiklusrikkumiste tuvastamiseks kavandatakse järelevalvesüsteem kasutusele võtta.

Punkti 7 järgi nimetatakse järelevalvesüsteemi paigaldusviis. Taotluses tuleb märkida, kas kavandatakse võtta kasutusele statsionaarne või teisaldatav järelevalvesüsteem.

Punkti 8 kohaselt tuleb märkida, kas rikkumisi tuvastatakse järelevalvesüsteemiga ühes või mitmes sõidusuunas.

Punkti 9 kohaselt esitatakse andmed seadme tootja ja mudeli kohta. Need on vajalikud, et hinnata, kas seadme andmefailid ühilduvad olemasoleva andmevahetussüsteemiga, ja vältida

olukorda, kus pärast järelevalvesüsteemi paigaldamist selgub, et see ei ühildu olemasoleva andmevahetussüsteemiga. Kui soovitakse paigaldada seadmeid, mis ei ühildu olemasoleva andmevahetussüsteemiga ja eeldavad infotehnoloogilisi arendustöid, tuleb taotluse

läbivaatamisel hinnata vajalike arendustööde mahtu, otstarbekust ja maksumust. Seega on enne asukoha kinnitamist vaja leppida eraldi kokku arendustööde kulude katmine.

3

Arendustööde maksumuse kohta annab hinnangu järelevalvesüsteemi andmekogu vastutav töötleja.

Punkti 10 kohaselt märgitakse järelevalvesüsteemi kavandatav kasutusele võtmise aeg (kuu ja aasta), võttes arvesse asukoha kinnitamiseks ja süsteemi paigaldamiseks prognoositavat aega.

Punkti 11 kohaselt lisatakse taotlusesse muud andmed, mida taotleja peab vajalikuks esitada.

Lõikes 3 nähakse ette, et valla- või linnavalitsus koostab järelevalvesüsteemi kavandatava asukoha kohta analüüsi, mis esitatakse lõike 1 kohaselt koos taotlusega.

LS-i § 1931 lõikes 3 on sätestatud põhilised nõuded, mida peab järelevalvesüsteemi paigaldamise kavandamisel arvestama. Lõike järgi peab analüüsis kajastuma, mis liiklusoht

kavandatavas asukohas esineb ja kuidas see väljendub : kas ainult liiklusrikkumistes või on rikkumiste tagajärjel korduvalt juhtunud raskeid inimkannatanutega liiklusõnnetusi või

liiklusnõuete rikkumine võib selliseid õnnetusi kaasa tuua. Analüüsis tuleb tuua välja, mis meetmeid on olukorra parandamiseks juba kasutatud ning kas ja millist mõju on need avaldanud. Kui järelevalvesüsteemi kavandatavas asukohas oleks võimalik liiklusohutus t

parandada liikluskorralduslike, tee-ehituslike või muude meetmetega, kuid taotleja hinnangul on lahenduste kulud järelevalvesüsteemi kasutuselevõtu ja käitamise kuludega võrreldes

ebamõistlikult suured, tuleb analüüsis näidata alternatiivsete lahenduste prognoositav maksumus. Kui järelevalvesüsteemi kavandatavas asukohas ei ole võimalik muude meetmetega liiklusohutust parandada, tuleb analüüsis sellele järeldusele jõudmist põhjendada.

Taotluse ja analüüsi koosmõjus peab olema võimalik hinnata, et kavandatav asukoht on liiklusohutuse tagamiseks vajalik, mitte koht, kus esineb küll palju liiklusrikkumisi, kuid ei ole liiklusõnnetusi ja rikkumiste põhjus võib olla hoopis ebaõige liikluskorraldus (asukoha s

on oludele sobimatu kiirusrežiim vms). Järelevalvesüsteemi paigaldamise l on oluline, et see täidaks kavandatavas asukohas oma peamist eesmärki ennetada ja vähendada liiklusnõue te rikkumisest tekkivat liiklusohtu.

Asukoha valikul peab muu hulgas arvestama, et sõidukiiruse fikseerimiseks mõeldud järelevalvesüsteemi mõju on loomult lokaalne ja ulatub mõõtekabiinist mõlemas suunas umbes 500 meetri kaugusele. Seetõttu ei ole võimalik järelevalvesüsteemi paigaldamisega

kõrvaldada probleeme pikal lõigul, vaid eelkõige konkreetses liiklusohtlikus asukohas.

Lõikega 4 nähakse ette, et kui taotluses on puuduseid, annab PPA nende kõrvaldamiseks kuni 30 päeva. Tähtaja möödumisel võib PPA jätta taotluse läbi vaatamata. Tähtajaline piirang on

vajalik, et täienduste tegemine ei jääks venima ja seeläbi taotlus määramata ajaks menetlusse. Kui valla- või linnavalitsus ei kõrvalda puuduseid ettenähtud aja jooksul, mille tõttu jääb taotlus läbi vaatamata, ei võta see võimalust esitada sama asukoha kohta uus taotlus.

Taotluse tagastamisel tuleb nimetada puudused, mille kohta täiendusi soovitakse. Eelnõu §-s 4 sätestatakse PPA ja Transpordiameti tegevused ja tähtajad määruse § 3 lõike 1

kohaselt esitatud taotluse läbivaatamisel ehk taotluse menetlemise kord. Taotluse läbivaatamise tulemusel kinnitatakse või jäetakse kinnitamata asukoht ja seeläbi otsustatakse valla- või linnavalitsuse osalemine liiklusjärelevalve ülesande teostamise l.

Asukoha kinnitamine on ühtlasi nõusolek, et valla- või linnavalitsus osaleb liiklusjäreleva lve ülesande teostamisel. Regulatsiooniga ei nähta ette võimalust, et valla- või linnavalitsus saaks osaleda LS-i §-s 1931 toodud liiklusjärelevalve ülesande teostamise l ja/või saada sellest

trahvitulu ilma järelevalvesüsteemi paigaldamata.

Lõike 1 kohaselt hindab PPA järelevalvesüsteemi asukoha sobivust LS-i § 1931 lõikes 3 sätestatud nõuetega ning lõike 4 kohaselt kinnitab järelevalvesüsteemi asukoha ja teeb otsuse

4

valla- või linnavalitsuse osalemise kohta.

LS-i § 193 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle KOV-i territooriumil. LS-i §-des 221 ja 227 sätestatud rikkumis te

puhul, mille tuvastamiseks saab valla- või linnavalitsus järelevalvesüsteemi paigaldada, on liiklusjärelevalve teostaja ja väärtegude kohtuväline menetleja PPA. Järelevalvesüsteemi

paigaldamine on seotud liiklusjärelevalve teostamisega ning seetõttu hindab ja kinnitab järelevalvesüsteemi asukoha sobivust ning otsustab valla- või linnavalitsuse liiklusjäreleva lve ülesande teostamisel osalemise PPA.

Taotluse saamisel kontrollib PPA, et selles ei esineks puuduseid, st oleksid esitatud nõutavad andmed ja lisatud analüüs. Nõuetekohase taotluse edastab PPA lõike 3 kohaselt kooskõlastamiseks Transpordiametile.

Taotluse läbivaatamisel hindab PPA, kas taotluse ja analüüsi koostamisel on lähtutud LS- i § 1931 lõike 3 nõuetest ning kas asukoht vastab sätestatud nõuetele. Asukoha hindamisel peab arvestama, et see sobiks ka liiklusjärelevalve aspektist, ning see pädevus on ainult PPA-l kui

liiklusjärelevalve teostajal. Kuna järelevalvesüsteemi paigaldamise eesmärk on eelkõige liiklusohutuse parandamine, tuleb PPA-l võtta liiklusohu hindamiseks arvesse kavandatava asukohaga seotud liiklusrikkumiste ja -õnnetuste andmeid.

Lõike 2 kohaselt võib PPA lisaks LS-i §-s 1931 sätestatud nõuetele võtta järelevalvesüsteemi asukoha hindamisel arvesse muid asjakohaseid asjaolusid.

Määrusega ei ole võimalik ette näha kõiki asjaolusid või olukordi. Asukoha hindamisel võib tekkida vajadus võtta arvesse asjaolusid, mida LS-i §-s 1931 ei ole loetletud, kuid millel on

liiklusjärelevalve ja liiklusohutuse vaates märkimisväärne mõju (järelevalvesüsteem ei tohi varjata nähtavust ristmikel, järelevalvesüsteemi mõõtekabiini minimaalne kaugus kiiruspiirangu märgist jm). Seetõttu nähakse ette võimalus võtta arvesse lisaasjaolusid. Nagu

eespool rõhutatud, on järelevalvesüsteemi peamine eesmärk tagada liiklusohutus ja seda peab PPA hindamisel ka arvestama. Kui PPA võtab arvesse muid asjaolusid, mis toovad kaasa

keelduva otsuse, on nad kohustatud nende arvestamist ja nendest tulenevat keelduvat otsust põhjendama.

Lõikes 3 nähakse ette, et asukoha kooskõlastab Transpordiamet 30 päeva jooksul taotluse

saamisest arvates.

Transpordiamet on lisatud kooskõlastajaks, kuna nende ülesanne on luua tingimused ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks, samuti korraldada liiklust. Tänu oma ülesannete le on Transpordiametil teadmised ning statsionaarsete kiiruskaamerate paigaldamise ja käitamise

kaudu praktilised kogemused, et hinnata kavandatava asukoha sobivust liiklusohutuse tagamisel, järelevalvesüsteemi käitamiseks vajaliku taristu rajamisel ja liikluskorralduses..

PPA võtab arvesse tähelepanekud, mille Transpordiamet on kooskõlastamisel esitanud, ja kinnitab järelevalvesüsteemi asukoha, kui see vastab PPA hinnangul paigalduspõhimõtetele. Eelnõu §-ga 5 nähakse ette, et järelevalvesüsteemi käitatakse kolmepoolse koostööna valla-

või linnavalitsuse, PPA ja Transpordiameti vahel. Arvestades infosüsteemide töös hoidmise ja menetlemise märkimisväärset kulu, on selline lahendus praegu optimaalne. Võimalik, et kui

valla- või linnavalitsused paigaldavad märkimisväärse arvu järelevalvesüsteeme ja nendega tuvastatud juhtumite arv hüppeliselt kasvab, tasub hiljem, mh menetluskoormuse jaotamise vaates, kaaluda alternatiivse süsteemi väljaarendamist.

Kolmepoolse koostöö vaates täidavad riigiasutused neile juba seadusega pandud ülesande id

5

ning valla- või linnavalitsus järelevalvesüsteemi paigaldamise ja käitamise ülesandeid. Poolte täpsed ülesanded on toodud määruse §-des 6–8.

Eelnõu §-s 6 kirjeldatakse valla- või linnavalitsuse ülesandeid.

Valla- või linnavalitsuse ülesanded on määruses kirjeldatud kõige põhjalikumalt, kuna need ei tulene seadusest. Näiteks on PPA seaduse järgi LS-i §-des 221 ja 227 sätestatud väärtegude

kohtuväline menetleja.

Valla- või linnavalitsuse ülesannete puhul ei delegeerita riiklikke ülesandeid, sealhulgas ei kehtestata lisakohustusi, kuna valla- või linnavalitsusele jääb alles iseseisev otsustusõigus, kas

liiklusjärelevalve ülesande teostamise l osaleda. Sellega luuakse vabatahtlik lisavõimalus omal soovil korraldada järelevalvesüsteemide paigaldamisega kohalikku elu. Ülesanded on piiritletud kaamerate paigaldamise ja hooldamisega. Olemuselt on see pigem tehniline

tegevus.

Lõikes 1 on toodud peamised ülesanded, mida valla- või linnavalitsus täidab, kui ta osaleb liiklusjärelevalve ülesande teostamisel. Peamiselt on valla- või linnavalitsuse ülesanded

seotud järelevalvesüsteemi paigaldamise, selleks vajaliku taristu rajamise ja hoolduse kaudu hilisema korrasoleku tagamisega.

Järelevalvesüsteemi asukoha kinnitamisel on valla- või linnavalitsuse ülesanne korraldada rajatise ehitamiseks vajalik dokumentatsioon, tagada elektri- ja andmeside ning tellida

mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi paigaldamine.

Järelevalvesüsteemi kasutusele võtmisel on valla- või linnavalitsuse ülesanne korraldada nii järelevalvesüsteemi kui ka mõõtekabiini korraline ja vajaduse korral erakorraline hooldamine.

Erakorralise hooldamise vajadus võib tuleneda näiteks ilmast (mõõtekabiini klaasosad on kattunud lumega, klaasipinnale on tekkinud kondensatsioonivesi, tormikahjustus vms) või inimeste põhjustatud asjaoludest (järelevalvesüsteemi sodimine, lõhkumine, kahjustumine

avarii tagajärjel vms).

Mõõtevahendi kasutamisel tuleb täita taatluskohustust. Mõõteseaduse § 10 lõike 4 punkti 2 kohaselt on mõõtevahendi kasutamise korral taatluskohustuse kandja mõõtevahendi valdaja

või kasutaja. Määrusega nähakse ette, et nagu järelevalvesüsteemi hooldustöödki korraldab mõõtevahendi taatlemise selle valdaja ehk valla- või linnavalitsus.

Valla- või linnavalitsuse ülesanne on ka tagada mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi tehnili ne valve ja vajaduse korral kindlustuskaitse. Ülesande täitmine või mittetäitmine ei mõjuta otseselt järelevalvesüsteemi käitamist, mistõttu on see valla- või linnavalitsuse enda valik, kuid riskide maandamiseks otstarbekas. Kindlustuskaitse puudumise korral kannab

järelevalvesüsteemile tekitatud kahju parandamise kulud valla- või linnavalitsus.

Lõike 1 punktis 6 nähakse ette, et valla- või linnavalitsuse ülesanne on tähistada järelevalvesüsteemi kasutamise piirkond nõuetekohaselt liikluskorraldusvahenditega.

Järelevalvesüsteemi asukoht tähistatakse seal, kus võimalik, osutusmärkidega 559a või 559b. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. aasta määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 „Osutusmärgid ja

nende tähendused“ punkti 29 kohaselt osutavad märgid 559a ja 559b „Automaatkontro ll“ automaatse liiklusjärelevalve teostamisele.

Automaatkontrolli märk paigaldatakse piisavalt palju enne järelevalvesüsteemi asukohta, et liikleja oleks informeeritud automaatse liiklusjärelevalve teostamisest, lisaks vahetult enne

järelevalvesüsteemi asukohta.

6

Liikluskorraldus peab olema lihtne ja selge, et liikleja ei kahtleks, mis piirang järelevalvesüsteemi tööpiirkonnas kehtib.

Lõikes 2 sätestatakse, et järelevalvesüsteemi paigaldamisel ja seadistamisel tuleb järgida LS-i § 199 lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid1. Automaatsele kiirusemõõtmisele, sealhulgas

mõõtesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele, kehtestatud nõuete järgimise tagab mõõtesüsteemi valdaja. 2 Nõudeid tuleb järgida järelevalvesüsteemi puhul, mis võetakse

kasutusse LS-i §-s 227 sätestatud rikkumiste tuvastamiseks.

Lõikega 3 nähakse ette, et valla- või linnavalitsus tagab järelevalvesüsteemi nõuetekohasus t tõendavate dokumentide olemasolu ja säilitamise järelevalvesüsteemi kogu käitamisajal ning

esitab nõudmisel dokumendid järelevalvesüsteemi nõuetekohasuse kontrollimiseks PPA-le.

Selline nõue on vajalik, et tagatud oleks dokumentide säilitamine, mis võimaldab kontrollida, kas järelevalvesüsteem on taadeldud ja millal on tehtud hooldus-, remont- või seadistustööd.

Vajadus dokumente kontrollida on eelkõige PPA-l, kes on liiklusjärelevalve teostaja ja tuvastatud rikkumiste kohtuväline menetleja. PPA-l peab olema kindlus, et liiklusjäreleva lve t

teostatakse ja rikkumised, mille kohta viiakse läbi väärteomenetlust, on tuvastatud töökorras järelevalvesüsteemiga, mille taatluskehtivusaeg ei ole lõppenud.

Vajadus kontrollida järelevalvesüsteemi dokumentatsiooni ja/või korrasolekut võib tekkida juhul, kui PPA-le esitatakse rikkumise tuvastamise ja jäädvustamisega seotud kaebus või tekib muudel põhjustel kahtlusi järelevalvesüsteemi korrasolekus või taatluse ja hoolduse

õigeaegsuses. Järelevalvesüsteemiga seotud kaebuse korral peab valla- või linnavalitsus PPA soovil esitama ka muu kaebuse lahendamiseks vajaliku ja asjakohase teabe.

Selleks, et rikkumiste menetlemisel oleks täielik kindlus, et need on tuvastatud nõuetele vastava järelevalvesüsteemiga, on LS-i § 1931 lõikes 9 nähtud ette võimalus, et kui valla- või

linnavalitsus ei esita dokumentatsiooni ehk olukorras, kus PPA-l pole tekkinud kahtluste kontrollimiseks millelegi toetuda, peatatakse järelevalvesüsteemi käitamine.

Lõikes 4 nähakse ette, et valla- või linnavalitsuse järelevalvesüsteemi paigaldamise ja haldamise kulud kaetakse KOV-i eelarvest.

Paigaldamise ja haldamisega seotud kulude katmiseks saab valla- või linnavalitsus kasutada raha, mis eraldatakse LS-i § 1931 lõike 6 alusel hoiatustrahvidest, mis on laekunud valla- või linnavalitsuse järelevalvesüsteemi abil tuvastatud rikkumiste eest riigieelarvesse. Esialgu, kui

järelevalvesüsteem võetakse kasutusele, peab valla- või linnavalitsus katma kulud omavahenditest, kuid hiljem saab need katta hoiatustrahvide tuludest.

Lisaks paigaldamisele ja haldamisele kaasnevad ka muud järelevalvesüsteemi käitamise kulud – infosüsteemide arendus- ja halduskulud, menetluskulud, trahviteadete saatmise kulud –, mis jäävad ülesannet täitva asutuse kanda.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse PPA ülesanded.

LS-i § 263 lõike 1 kohaselt on PPA LS-i §-des 221 ja 227 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja. Seepärast on PPA ülesanne viia läbi väärteomenetlusi linna- või vallavalitsuse

järelevalvesüsteemi abil tuvastatud liiklusrikkumiste kohta.. Eelnõu §-s 8 nähakse ette Transpordiameti ülesanded. LS-i § 199 lõike 4 kohaselt on

1 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. 2 Samas, § 3 lõige 2.

7

Transpordiamet järelevalvesüsteemi andmekogu vastutav töötleja. Linna- või vallavalitsuse järelevalvesüsteemi abil tuvastatud liiklusrikkumiste salvestised edastatakse järelevalvesüsteemi andmekogusse, mida haldab Transpordiamet. Pärast salvestise

automaatset töötlemist edastab Transpordiamet andmed kohtuvälise menetleja infosüsteemi POLIS.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2022. aastal. Jõustumise kuupäev on seotud määruse aluseks oleva LS-i § 1931 jõustumise

ajaga.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Järelevalvesüsteemide paigaldamisega kaasnevad mõjud on kirjeldatud määruse aluseks oleva LS-i § 1931 sätestamist puudutava väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas 3 . Määruse rakendamine lisamõjusid kaasa ei too.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa märkimisväärseid linna- või vallavalitsuse, PPA või Transpordiameti lisategevusi. Määruses reguleeritakse eelkõige taotluse esitamist ning selle läbivaatamise ja kooskõlastamise protsessikirjeldust ning sätestatakse järelevalvesüsteemi käitamises osalejate ülesannete loetelu.

Üldised põhimõtted valla- või linnavalitsuse poolt liiklusjärelevalvesüsteemi paigaldamise ja liiklusjärelevalve ülesande teostamise l osalemise kohta on sätestatud LS-i §-s 1931. Ülesannetega kaasnevate kulude ja tulude analüüs on toodud väärteomenetluse seadustiku,

liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.

Määruse jõustumine ei too kaasa lisakulusid ega -tulusid ei riigile ega KOV-ile.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2022. aasta 1. märtsil. Samal ajal jõustub väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (RT I, 22.12.2021, 8), millega kehtestatakse liiklusseaduse § 1931.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

Transpordiametile ja PPA-le.

3 457 SE.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium Rahandusministeerium

17.02.2022 nr 1-6/2458-1

Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded valla- või

linnavalitsuse osalemisele

liiklusjärelevalve ülesande teostamisel

ning nõuded automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi

paigaldamisele ja käitamisele" kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani siseminister

Lisa:

Eelnõu – 3 lehel. Seletuskiri – 7 lehel.

Arvamuse andmiseks:

Eesti Linnade ja Valdade Liit Transpordiamet Politsei- ja Piirivalveamet

Kristi Käsper

[email protected]