Väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU

28.12.2020

Väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse

seaduse muutmise seadus

§ 1. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 541 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „liiklusjärelevalveseadmega“ sõnadega

„liiklusjärelevalve süsteemiga“;

2) paragrahvi 541 lõike 4 esimeses lauses asendatakse number „190“ numbriga „300“;

3) paragrahvi 548 lõike 4 esimeses lauses asendatakse number „80“ numbriga „100“;

4) paragrahvi 5410 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud lühimenetluse otsus:

1) loetakse täidetuks ja täitmisele ei pöörata, kui Maksu- ja Tolliamet on mõjutustrahvi enne

täitmisele pööramise tähtaja möödumist täies ulatuses tasaarvestanud maksukorralduse

seaduses sätestatud korras;

2) täidetakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.“;

5) paragrahvi 2121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hoiatustrahv ja mõjutustrahv kantakse riigieelarvesse.

(2) Kui hoiatustrahvi või mõjutustrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või

linnavalitsus, kantakse hoiatustrahv või mõjutustrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse

eelarvesse.

(3) Kui hoiatustrahv on määratud valla- või linnavalitsuse poolt paigaldatud automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga tuvastatud liiklusalase õigusrikkumise eest, eraldatakse

50 protsenti riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldanud kohaliku omavalitsuse eelarvesse kalendriaastale järgneva aasta 20. jaanuariks.

Kohalikule omavalitsusele eraldatud raha kasutatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldamiseks ja käitamiseks ning liiklusseaduse § 3 lõikes 5 ja § 5 lõikes 3 nimetatud

ülesannete täitmiseks.“.

§ 2. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 199 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Nõuded kohaliku omavalitsuse poolt automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldamisele ja käitamisele kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister

määrusega.“;

2) paragrahvi 262 punktis 1 ning § 2621 lõike 2 punktis 4 asendatakse number „3“ numbriga

„5“.

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 128 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) otsusega, mille täitmisele pööraja on väärteomenetluse seadustiku § 5410 lõike 21 või § 202

lõike 1 kohaselt Maksu- ja Tolliamet, määratud mõjutustrahvi või rahatrahvi ning muud

nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud;“.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. aprillil.

Enn Põlluaas

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………. 2021. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ………….. 2021. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse

ja maksukorralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

EELNÕU KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn, Toompea 2021. a nr

Nõuded kohaliku omavalitsuse poolt automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 199 lõike 10 alusel.

1. Peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded kohaliku omavalitsuse poolt automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldamisele ja selle käitamisele.

§ 2. Terminid

(1) Automaatne liiklusjärelevalve süsteem (edaspidi järelevalvesüsteem) on tehnoloogiliste seadmete

kogum, mis koosneb järelevalvekaamerast või -kaameratest, sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõturist,

dokumenteerimisseadmest ja muudest vajalikest lisaseadmetest, mis on ette nähtud liiklusalase

õigusrikkumise fikseerimiseks ning mille salvestist on õigus kasutada mootorsõiduki ja selle juhi,

mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks.

(2) Mõõtekabiin on statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi majutamiseks ning

väliskeskkonnast tulenevate ohtude kaitseks mõeldud, elektri- ja andmesideühendusega ning

valvesüsteemiga ühendatud püsipaigaldatud rajatis.

(3) Käitamise all mõistetakse järelevalvesüsteemi kõigi süsteemi liidestamise, käivitamise, püsikulude

(taatlus, hooldus, kindlustus, valve, elektri- ja andmesideühendus) ja menetluskulude (seal hulgas

postikulu) katmist.

2. Peatükk

Paigalduspõhimõtted

§ 3. Üldnõuded järelevalvesüsteemile

Järelevalvesüsteemide paigaldamisel peab olema tagatud paigaldatavate seadmete ja süsteemide

ühilduvus liidestatava andmevahetussüsteemiga.

§ 4. Järelevalvesüsteemi paigalduskoht

(1) Järelevalvesüsteemi võib paigaldada kohta, mida ei ole võimalik liikluskorralduslike, teedeehituslike

või mõne muu meetmega ohutumaks muuta, või on meetmete kulud võrreldes seadme kasutuselevõtu

(käitamise) kuludega ebamõistlikult suured.

(2) Järelevalvesüsteemi kavandatava paigalduskoha osas:

1) peab olema tuvastatud liiklusoht, mille ennetamiseks ning vähendamiseks järelevalvesüsteemi

rakendama hakatakse;

2) ei avalda muude võimalike liikluskorralduslike meetmete rakendamine soovitavat mõju või muude

sobivate lahenduste kulud on ebamõistlikult suured;

3) on koostatud riskianalüüs.

§ 5. Järelevalvesüsteemi tähistus ja liikluskorraldus

Nõuded tähistusele ja liikluskorraldusele, millega seadmete paigaldamisel peab arvestama.

(1) Tähistus

(2) Liikluskorraldus

3. Peatükk

Käitamise põhimõtted

§ 6. Koostöö

Omavalitsusüksusele kuuluva järelevalvesüsteemi käitamine toimub omavalitsusüksuse, Politsei- ja

Piirivalveameti ning Transpordiameti koostöös.

§ 7. Omavalitsusüksuse ülesanded

Omavalitsusüksuse ülesanded on: järelevalvesüsteemi paigaldamise ja haldamise korraldamine:

1) järelevalvesüsteemi paigaldamise korraldamine;

2) andmeside- ja elektriühenduse tagamine;

3) mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi korralise ja vajadusel erakorralise hoolduse korraldamine;

4) järelevalvesüsteemi nõuetekohase taatlemise korraldamine;

5) mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi tehnilise valve ja vajadusel kindlustuskaitse tagamine.

§ 8. Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded

Politsei ja Piirivalveameti ülesandeks on järelevalvesüsteemiga fikseeritud liiklusrikkumiste osas

menetluse läbiviimine.

§ 9. Transpordiameti ülesanded

Transpordiameti ülesandeks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamine ja

järelevalvesüsteemiga fikseeritud liiklusrikkumiste andmete edastamine kohtuvälise menetleja

infosüsteemi POLIS.

§ 10. Paigaldamine ja mõõtmiseks ettevalmistamine

Järelevalvesüsteemi valdaja tagab järelevalvesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud

nõuete järgimise.

4. Peatükk

Komisjoni moodustamine ja taotluste menetlemine

§ 11. Komisjoni moodustamine

(1) Komisjon koosneb Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt määratud esindajatest.

(2) Komisjon moodustatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga.

(3) Komisjoni kaasatakse paigalduskoha asukohajärgse politseijaoskonna või regionaalse liiklus-

järelevalve üksuse juht.

(4) Komisjoni võib asendada liikluskomisjon, kui selline on maakondlikul tasandil loodud. Liiklus-

komisjon lähtub taotluste hindamisel käesolevas määruses toodud nõuetest.

§ 12. Komisjoni ülesanded

(1) Komisjon hindab paigalduskoha sobivust lähtudes käesolevas määruses sätestatud nõuetest.

(2) Komisjon võib lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele võtta paigalduskoha hindamisel

arvesse muid asjakohaseid asjaolusid.

(3) Komisjon võib teha omapoolse ettepaneku järelevalvesüsteemi asukoha osas, kus on vaja parandada

liiklusohutust. Komisjoni ettepanek on omavalitsusüksusele soovituslik.

§ 13. Taotluse esitamine

Järelevalvesüsteemi paigaldada sooviv omavalitsusüksus esitab komisjonile määruse lisa 1 vormikohase

taotluse.

§ 14. Taotluse läbivaatamine

(1) Komisjon vaatab taotlused läbi ja teeb otsuse 90 päeva jooksul.

(2) Puuduste esinemisel tagastatakse taotlus selle esitajale. Puuduste kõrvaldamiseks ja täienduste

tegemiseks on taotlejal aega 30 päeva alates komisjoni sellekohase teate saamisest.

(3) Vajadusel kaasatakse komisjoni töösse taotluse esitanud omavalitsusüksuse esindaja ja täiendavaid

eksperte.

§ 15. Paigalduskoha kinnitamine

(1) Järelevalvesüsteemi paigaldamise ja käitamise eelduseks on komisjoni otsus paigalduskoha sobivuse

osas.

(2) Komisjon kinnitab paigalduskoha, kui see vastab sätestatud nõuetele.

(3) Komisjoni otsus vormistatakse kirjalikult ja edastatakse taotluse esitanud omavalitsusüksusele.

5. Peatükk

Rakendussäte

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. aprillil 2021. a.

Jüri Ratas

Peaminister

Alar Laneman

Siseminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga nähakse väärteomenetluse seadustikus ja liiklusseaduses ette muudatused,

mis loovad võimaluse liiklusjärelevalve tõhustamiseks ja liiklusohutuse paremaks

tagamiseks selle kaudu, et kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV) saavad võimaluse

paigaldada koostöös riigiga oma haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalve

süsteeme ning nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuv trahvitulu kantakse osaliselt

KOV-i eelarvesse.

Lisaks nähakse ette muudatused väärteomenetluse seadustikus ja maksukorralduse

seaduses, et luua tõhusamad võimalused 2019. aasta 1. jaanuarist rakendatava

lühimenetluse raames määratud mõjutustrahvide sissenõudmiseks Maksu- ja Tolliameti

poolt.

Kehtiva õiguse kohaselt pole KOV-il automaatse liiklusjärelevalvesüsteemiga

tuvastatud rikkumistelt võimalik trahvitulu saada, isegi siis, kui KOV on sellised

seadmed soetanud ja paigaldanud. Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

paigaldamise ja hooldamisega kaasnevad pidevad kulud, milleks KOV-idele raha ette

nähtud ei ole.

Muudatuse tulemusena toimub Eestis KOV-i teedele automaatsete

liiklusjärelevalvesüsteemide paigaldamine ja kasutamine kolmepoolse koostööna,

kus KOV-i ülesanne on seadmete soetamine ja haldamine, Transpordiameti ülesanne

automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu haldamine ja andmete edastamine

politsei infosüsteemi POLIS ning Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ülesanne

kirjaliku hoiatamismenetluse elluviimine.

Muudatuste tulemusel saavad KOV-id nende paigaldatud automaatsete

liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50%

KOV-i eelarvesse. Eraldatud rahaga katab KOV automaatsete

liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud ning soetab vajaduse korral

uusi seadmeid või kasutab trahviraha oma haldusterritooriumil liiklusohutuse

suurendamiseks.

Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi või

mõjutustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks sätestatakse liiklusseaduses

(edaspidi LS) senise kolme euro asemel viis eurot. Lähtudes sellest muudatusest,

suurendatakse väärteomenetluse seadustikus (edaspidi VTMS) maksimaalse

hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra

190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole.

Aastate jooksul on elatustase oluliselt paranenud, mida näitab töötasu alammäära

järjepidev kasv. Samal ajal on lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava

hoiatustrahvi määr püsinud muutumatuna alates kirjaliku hoiatusmenetluse

kasutuselevõtmisest ning avaldab liiklusrikkujatele varasemast vähem mõju.

Ühetaoliste rikkumiste trahvimäärade tasakaalu säilitamiseks tuleb muuta ka lubatud

sõidukiiruse ületamise eest määratava mõjutustrahvi määra.

Eelnõu eesmärk on suhe töötasu alammäära ja trahvimäärade vahel tasakaalustada ning

sel viisil tagada ühiskonnas parem õiguskord ja parandada õiguskuulekust.

2

Seadus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. aprillil.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika

osakonna nõunik Indrek Link (tel 612 5264, [email protected]), sama

osakonna õigusnõunik Maila Pardla (tel 612 5239, [email protected])

ja osakonna juhataja Henry Timberg (612 5099, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241,

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb „Liiklusohutusprogrammi 2016–2025“

elluviimiskava aastateks 2020–20231 punktist 1.8.11 – välja on töötatud ning

jõustatud õigusloome, mis soodustab ja motiveerib KOV-e kasutusele võtma rohkem

automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme.

Samuti on „Siseturvalisuse arengukavas 2015–2020“ olulise tegevusena toodud, et

rakendatakse automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme, ennekõike kiiruskaameraid.

Eelnõu põhineb „Korrakaitseseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse,

ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsusel“2, mis oli kooskõlastusringil 2019. aasta oktoobri algul.

Eelnõuga muudetakse:

1) VTMS-i avaldamismärkega RT I, 10.12.2020, 37;

2) LS-i avaldamismärkega RT I, 10.12.2020, 15;

3) MKS-i avaldamismärkega RT I, 04.01.2021, 21.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus

(Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punkt 14), sest muudetakse väärteomenetluse

seadustikku.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Automaatsete kiirusmõõteseadmete kasutamine

Muudatuste peamine eesmärk on automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide võrgustiku

laiendamise kaudu vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu ja nende

raskusastet. Muudatustega tekib KOV-idel lisavõimalus panustada kohaliku tasandi

turvalisuse teemadel ja muuta liiklus KOV-ides ohutumaks.

1 Liiklusohutuse programmi elluviimiskava 2020–2023. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

editors/Failid/Liiklusohutus/LOP/lop_elluviimiskava_2020-2023.xlsx (14.12.2020). 2 Korrakaitseseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, ühistranspordiseaduse ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Eelnõu toimik number

19-0966. [www] https://eelnoud.valitsus.ee/main (14.08.2020).

3

Eelnõuga tehakse õiguslikud muudatused ja luuakse finantsilised eeldused, et KOV-id

saavad oma haldusterritooriumile automaatsete liiklusjärelvalve seadmete

paigaldamisel nendega fikseeritud rikkumiste eest laekunud hoiatustrahvidest 50% oma

eelarvesse. Sellest rahast saavad omavalitsused katta seadmete soetus- ja halduskulud

ning liiklusohutusse muul moel rohkem panustada.

Lubatud sõidukiiruse ületamine on levinuim liiklusseaduse rikkumine ja surmaga

lõppenud liiklusõnnetuste üks peamisi põhjuseid. Suurema sõidukiiruse tõttu juhtub

hukkunuga liiklusõnnetusi peamiselt riigiteedel. KOV-i teedel on selline õnnetus

üldjuhul juhtunud väljaspool linnu ja aleveid, kus sõidukiirus on enamasti 90 km/h.

Samas, Maanteeameti andmetel juhtus aastatel 2016–2019 kõikidest

inimkannatanutega liiklusõnnetustest 60% KOV-i teedel või tänavatel. Nendes

liiklusõnnetustes hukkunute arv moodustas keskmiselt 29% kõikidest liiklusõnnetustes

hukkunutest. Erandiks oli 2019. aasta, kus kohalikel teedel hukkus 23 inimest ehk

44% hukkunutest.3

„Liiklusohutusprogramm 2016–2025“4 näeb ette saavutada olukord, kus aastaks 2025

ei hukku kolme aasta keskmisena enam kui 40 inimest aastas. Aastatel 2015–2019

hukkus liikluses keskmiselt 61 inimest aastas5.

Liiklusohutust mõjutab aasta-aastalt kasvav liiklussagedus. Maanteeameti andmetel on

riigimaanteede liiklussagedus kasvanud aastatel 2016–2019 kokku 15%6,

sh 2019. aastal 3,8%. Sarnases suurusjärgus kasv oli 2019. aastal ka tugimaanteedel

(3,9%) ja kõrvalmaanteedel (3,4%) ning võib eeldada, et KOV-ide teedel on üldise

liiklussagedusega sarnane kasv.

Lubatud sõidukiiruse järgimise tagab kõige efektiivsemalt pidev kontroll ja kõigile

rikkumistele reageerimine. Kuna liiklussagedus kasvab, ei ole liiklusjärelevalvel, mida

ametnikud teevad varasemaga võrreldes samas mahus, enam samaväärset mõju – mida

suurem liiklustihedus, seda vähemaid inimesi suudetakse sama ametnike arvuga

mõjutada. Lähitulevikus ei ole ette näha liiklusjärelevalvega tegelevate PPA ametnike

arvu kasvu. Üksnes täiendavate ametnike lisamine on kulukas ning see lahendus ei ole

jätkusuutlik. Pigem on suund võtta kasutusele uued automatiseeritud tehnoloogilised

lahendused. Liiklusjärelevalve seisukohalt on olulised nii ametnikud kui ka

tehnoloogilised lahendused ning nende arvu vahel on vaja säilitada tasakaal.

Kõige efektiivsemaks sõidukiiruse järelevalve viisiks peetakse automaatset

liiklusjärelevalvet, kuna seda on kogu aasta vältel võimalik kasutada ööpäev ringi ja

rikkumiste tuvastamise tõenäosus on suur.

Wilson jt (2010) on 35 uuringule toetuvas analüüsis toonud välja, et kõigis neis

uuringutes oli mainitud, et pärast kiiruskaamerate paigaldamist keskmise kiirus alanes.

Kiirust ületavate sõidukite osakaal vähenes enamikus riikides 10–35%. 28 uuringus

mõõdeti ka kiiruskaamerate mõju liiklusõnnetustele ja suuremas osas uuringutest

selgus, et kaamerate läheduses vähenes õnnetuste arv 14–25%. Hukkunute või raskete

3 Liiklusaasta ülevaade 2019. [www] https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2019/liiklusaasta-

ulevaade-2019 (14.08.2020). 4 Liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/liikusohutusprogramm_2016-2025.docx

(14.08.2020). 5 Inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. [www]

https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/inimkannatanutega-liiklusonnetuste-statistika (14.08.2020). 6 2016 – 4,5%, 2017 – 3,6%, 2018 – 2,9% ja 2019 – 3,8%

4

vigastustega kannatanute arv vähenes vahemikus 30–40%. Pikema kestusega uuringud

näitasid, et positiivsed suundumused aja jooksul säilisid või isegi paranesid. 7

Maanteeameti tehtud uuringus „Riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse

kiirusjärelevalve süsteemi mõju liiklusõnnetustele“8 tuuakse välja, et vaadeldud

kohtades vähenes inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv pärast kiiruskaamerate

rakendamist minimaalselt 13% võrra.

Praegu mõõdetakse sõidukiirust automaatsete kiirusmõõtesüsteemidega peamiselt

Transpordiameti ja PPA koostöös. Transpordiameti ülesanne on mõõtekabiinide

paigaldamine ja haldamine ning automaatse liiklusjärelevalve süsteemi haldamine ja

andmekogu pidamine. PPA ülesanne on rikkumiste osas kirjaliku hoiatamismenetluste

läbiviimine, trahviteadete edastamine ning hoiatamismenetluse infosüsteemi pidamine

ja haldamine. Automaatsete kiirusmõõtesüsteemidega fikseeritud liiklusrikkumiste eest

määratud hoiatustrahvid laekuvad riigieelarvesse.

2020. aasta novembri seisuga on riigimaanteede äärde paigaldatud 67 mõõtekabiini,

milles kasutatakse 42 mõõtesüsteemi. Peale nende on kasutusel kaks mõõtesüsteemi

Tallinna linnas, Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul9. Need kaks

mõõtesüsteemi on soetanud ja paigaldanud Tallinna linn, kuid süsteemid anti

tähtajaliselt10 üle Maanteeametile, sest KOV-il ei ole seaduslikku alust neid käitada.

Teiste kohalike teede äärde praegu automaatseid kiirusmõõtesüsteeme paigaldatud ei

ole. Peale statsionaarsete automaatsete kiirusmõõtesüsteemide kasutab PPA alates

2019. aasta juulist kaheksat teisaldavat automaatset kiirusmõõtesüsteemi.

Praegune õiguslik regulatsioon ei toeta võimalust, et automaatseid liiklusjärelevalve

seadmeid võiks paigaldada ja käitada KOV. Selliste seadmete paigaldamise ja

hooldamisega kaasneb pidev kulu ning KOV-idele ei ole selleks raha ette nähtud. Kuna

Transpordiameti peamine ülesanne on hallata just riigiteede võrgustikku, paigaldatakse

seetõttu automaatseid kiirusmõõtesüsteeme esmajoones riigimaanteede äärde. Samal

ajal on KOV-ide teed, kus juhtub 60% inimkannatanutega liiklusõnnetusi,

kaameravõrguga varustamata. Seepärast tuleb liiklusohutuse suurendamiseks tuleb teha

seadusmuudatusi, võimaldades liiklusjärelevalve süsteeme paigaldada ka KOV-i

teedele, teisisõnu kaasata KOV-id.

Kavandatava seadusmuudatuse tulemusel hakatakse Eestis KOV-i teedele

automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme paigaldama ja neid kasutama kolmepoolse

koostööna, kus KOV-i ülesanne on seadmete soetamine ja haldamine, Transpordiameti

ülesanne automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamine ja andmete

edastamine politsei infosüsteemi POLIS ning PPA ülesanne kirjaliku

hoiatamismenetluse läbiviimine.

Saavutatakse olukord, kus KOV-idel on senisest suurem võimalus panustada

liiklusohutusse. Statsionaarseid automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme paigutatakse

ka KOV-i teedele, kohtadesse, kus KOV, maakonna liikluskomisjon, turvalisuse

7 Wilson, C., Willis, C., Hendrikz, J.K., Le Brocque, R. & Bellamy, N., 2010. Speed cameras for the

prevention of road traffic injuries and deaths. Cochrane Database of Systematic Reviews. [www]

https://espace.library.uq.edu.au/view/UQ:224791/UQ224791_OA.pdf (14.08.2020). 8 Maanteeamet, 2019. Riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve mõju

liiklusõnnetustele. [www] https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/kokkuvotte_2019_001.pdf

(14.08.2020). 9 Kiiruskaamerate asukohad. [www]

https://www.mnt.ee/et/tee/liikluskorraldus/kiiruskaamerad/kiiruskaamerate-asukohad (28.12.2020). 10 Kaamerad on antud Maanteeameti kasutusse 5 aastaks ja leping lõppeb 2021. aasta detsembris.

5

komisjon või kogukond peab seda vajalikuks. Suureneb kogukonna kaasatus, sest

kohalikel elanikel on võimalus tõstatada probleeme ja teha ettepanekuid. Suunates osa

trahvisummat KOV-idele, ei jää automaatsete liiklusjärelevalve seadmete soetamine ja

haldamine pikemas ajaraamis KOV-i püsikuluks, vaid kulud kaetakse ja KOV-idel

tekib lisaraha, et viia ellu liiklusohutusalast tegevust.

Joonis 1. Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutamine enne ja pärast

kavandatavat muudatust

Sarnane rahastamise süsteem, kus statsionaarsete automaatsete

liiklusjärelevalvekaamerate trahvitulu suunatakse KOV-i eelarvesse, kust see jagatakse

osalistele kulude katteks ja liiklusohutusalaste tegevuste elluviimiseks, toimib

2000. aastate algusest Ühendkuningriigis11.

Kavandatava muudatuse kohta on koostatud väljatöötamiskavatsus, mis esitati

kooskõlastamiseks eri ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule12.

11 Gains, A., Heydecker, B., Shrewsbury, J. & Robertson, S., 2004. The national safety camera

programme: Three-year evaluation report. [www]

https://www.researchgate.net/publication/32885877_The_national_safety_camera_programme_Three-

year_evaluation_report (14.08.2020). 12 vt viide 2

6

Seaduseelnõu ja seletuskirja koostamisel on võetud arvesse kooskõlastamise käigus

esitatud märkusi. Kui märkustes oli esitatud ettepanekuid, mis oluliselt erinesid

väljatöötamiskavatsuses pakutud lahendusest (näiteks KOV-idele eraldi

menetlussüsteemi loomise võimalus, küsimus kolmepoolse koostöövormi vajaduse või

trahvisumma proportsiooni osas), võeti ühendust ettepaneku esitajaga ja need arutati

temaga eraldi läbi. Valitud lahenduse põhjendused on esitatud muudetava sätte juures.

2.2. Trahvimäära suurendamine

Eelnõuga tehakse ettepanek suurendada lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava

hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi arvutamiseks kasutatava summa suurust 66% võrra, 3-lt

5-le.

Lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses määratava trahvi eesmärk on

heidutada inimest seadust mitte rikkuma (üldpreventsioon) ja rikkujat mõjutada

hoiduma edaspidistest rikkumistest.

27. detsembril 2008 jõustus väärteomenetluses uus menetlusliik – kirjalik

hoiatamismenetlus. Kirjalikku hoiatamismenetlust kasutatakse peamiselt nende

sõidukiiruse ületamisega seotud liiklusrikkumiste korral, mis on fikseeritud automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga.

Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi arvutamiseks kasutatava

summa suurus on püsinud muutumatuna alates kirjaliku hoiatamismenetluse

kasutuselevõtust. Väga väike muudatus tehti seoses eurole üleminekuga 2011. aasta

algul, mil summa vähenes 50 kroonilt 46,94 kroonile (s.o 3 eurot)13.

1. jaanuarist 2019 on kasutusel lühimenetlus. Lühimenetluses kasutatakse lubatud

sõidukiiruse ületamise eest14 määratava mõjutustrahvi arvutamiseks sama suurt summat

nagu kirjalikus hoiatamismenetluses – 3 eurot. Lühimenetluse väljatöötamisel seati

eesmärgiks, et trahvimäärad oleksid lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses

võrreldaval ja samal tasemel, kuna sisult on rikkumiste iseloom ja tehiolud sarnased.

Seetõttu vähenes lühimenetluse jõustumisel LS-i § 227 lg 1 sätestatud rikkumise eest

määratava rahatrahvi maksimummäär 120-lt eurolt 60-le eurole ehk varasema

maksimaalse 30 trahviühiku asemel on võimalik suurim karistus 20 (km/h) korrutatuna

3 euroga. Kui mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks kasutatavat summat suurendada 3-lt

5-le, siis ületades piirkiirust 20 km/h, on mõjutustrahvi suurus 100 eurot. See on

20 eurot vähem, kui enne lühimenetluse jõustumist kehtinud maksimummäär.

Võrreldes trahvimäärasid ja inimeste sissetulekuid, on nii töötasu alammäär kui ka

keskmine brutokuupalk võrreldes kirjaliku hoiatamismenetluse kehtestamise ajaga

märkimisväärselt muutunud, kuid trahvimäärad on jäänud samaks. Võrreldes

2009. aastaga on töötasu alammäär praeguseks kasvanud üle kahe korra, 278 eurolt

584 eurole (kasv 30–40 eurot aastas). Keskmine brutokuupalk on samal ajal kasvanud

784 eurolt 1407 eurole.

Trahvimäärasid ei ole otstarbekas suurendada igal aastal, nagu tehakse töötasu

alammääraga, kuid pikema aja tagant võib olla vaja korrigeerida ka trahvimäärasid.

Kirjaliku hoiatamismenetluse osas on trahvimäärad püsinud muutumatuna üle kümne

aasta.

13 euro kasutusele võtmise seaduse § 99 p 5 14 Lühimenetlust kasutatakse ainult LS-i § 227 lg 1 sätestatud rikkumise korral ehk lubatud sõidukiiruse

ületamisel kuni 20 km/h.

7

Tabel 1. Töötasu alammäära ja trahvimäära suuruse võrdlus aastatel 2009–2020

Aasta Töötasu alammäär

täistööaja korral15

Keskmine

brutokuupalk16

Trahvi suuruse

arvutamiseks

kasutatav summa

2009 4350 krooni (278 eurot) 784 eurot

50 krooni 2010 4350 krooni (278 eurot) 792 eurot

2011 4350 krooni (278 eurot) 839 eurot

2012 290 eurot (4537,51 krooni) 887 eurot

3 eurot (46,94 krooni)

2013 320 eurot (5006,91 krooni) 949 eurot

2014 355 eurot (5554,54 krooni) 1005 eurot

2015 390 eurot (6102,17 krooni) 1065 eurot

2016 430 eurot (6728,04 krooni) 1146 eurot

2017 470 eurot (7353,90 krooni) 1221 eurot

2018 500 eurot (7823,30 krooni) 1310 eurot

2019 540 eurot (8449,16 krooni) 1407 eurot

202017 584 eurot (9137,61 krooni) 1404 eurot

Sõidukiirus määrab liiklusõnnetuse tagajärgede tõsiduse. Lubatud sõidukiiruse

ületamine on üks peamisi raskete, sh surmaga lõppevate liiklusõnnetuste põhjuseid.

Maanteeameti tellitud küsitlusuuringu18 kohaselt on liiklusreegleid eiravast käitumisest

viimastel aastatel vähim ohtlikuks hinnatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamist ja

sõidukit juhtides telefoni kasutamist. Lubatud sõidukiiruse ületamist kuni 10 km/h

hindab ohtlikuks ainult 49% ja üle 10 km/h ohtlikuks 78% liiklejatest. 2019. aasta

andmete põhjal leitakse, et sõidukijuhtide kiiruskäitumine ei ole võrreldes varasema

aastaga paranenud ning suundumus, mille korral oli näha paranemise märke, on

peatunud ja langenud 2016. aasta tasemele.

Ka PPA poolt fikseeritud rikkumiste arv näitab, et piirkiiruse ületamine on endiselt väga

levinud ja lubatud sõidukiiruse ületajate arv ei ole kahanenud. Vastupidi, 2019. aastast

rakendatud lühimenetlus ja kasutusele võetud teisaldatavad automaatsed

kiirusmõõtesüsteemid, mis lühendasid menetluse aega, on rikkumisi võimaldanud

fikseerida rohkem rikkumisi.

Tabel 2. Tuvastatud rikkumised lubatud sõidukiiruse ületamise kohta

Lubatud sõidukiiruse ületamine 2016 2017 2018 2019

Kiiruse ületamine kuni 20 km/h 14 575 7 822 9 354 25 41519

Kiiruse ületamine 21–40 km/h 28 514 23 943 25 098 23 577

15 Kättesaadav aadressil https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/kinnipeetud-

tulumaks-tulumaksu-kinnipidamine/tootasu-alammaarad (17.08.2020). 16 Kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk (17.08.2020). 17 2020. aasta I kvartali andmed 18 Turu-Uuringute AS, 2019. Sõiduki juhtimine joobes, väsinult ja sõidukiiruse valik. Küsitlusuuring.

[www] https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2019/liiklusaasta-ulevaade-2019/liikluses-kaitumise-

ulevaade-2019#tab-4 (17.08.2020). 19 Nendest 25 020 rikkumise korral viidi läbi lühimenetlus.

8

Kiiruse ületamine 41–60 km/h 1 921 1 804 2 002 1 660

Kiiruse ületamine üle 60 km/h 255 210 253 239

Kiiruse ületamine kokku 45 265 33 779 36 707 50 891

Kiiruskaameratega fikseeritud rikkumised 114 619 114 311 110 424 136 14920

Oluline on pöörata tähelepanu, et karistused sedalaadi rikkumiste eest oleksid piisavalt

mõjusad, mitte ebaproportsionaalselt leebed. Sissetulekute kasvades ei ole samale

tasemele jäänud trahvimääral enam sellist mõju, kui selle kehtestamise ajal, kuna trahvi

osakaal väljaminekutest on väiksem.

Eeltoodud põhjustel tuleb rahatrahvid, sh hoiatus- ja mõjutustrahvid, kindla aja tagant

üle vaadata, et need eri tegurite koosmõjul aja jooksul ei devalveeruks.

Trahvimäära suurendamine ei tähenda ühemõtteliselt karistuspoliitika karmistamist.

Lühimenetluse rakendamisega lõi seadusandja olukorra, kus märkimisväärne hulk

lubatud sõidukiiruse ületajaid pääseb karistusregistrisse kandmisest. Näiteks, LS-i

§ 227 lg-s 1 sätestatud väärtegusid, mille andmed kanti karistusregistrisse, oli

2018. aastal 9354, kuid 2019. aastal 39521. Samuti võib vähetähtsa teo puhul jätta

väärteomenetluse alustamata ja piirduda suulise hoiatamisega. Peale mainitud

võimaluste otsitakse veel alternatiivseid viise, millega lubatud sõidukiiruse ületajaid

mõjutada. Näiteks 2019. aastal prooviti lahendust, kus lubatud sõidukiiruse ületajad

said rahatrahvi asemel valida vabatahtlikult parklas seismise. 2020. aasta kevadel

algatatud väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadus22 annab

kohtuvälisele menetlejale rikkumise fikseerimisel ja lühimenetluse alustamisel õiguse

otsustada, kas määrata isikule mõjutustrahv või vabastada selle tasumisest, kui ta

nõustub kinni pidama mõjutusmeetmes kirjeldatud tingimustest. Esialgu kohaldatakse

sõidukijuhtidele, kes on lubatud piirkiirust ületanud kuni 20 km/h, mõjutusmeetmena

rahunemispeatust. Selle meetme rakendamisel suunatakse sõidukijuht pärast tema

sõiduki peatamist vastavale alale, kus ta ootab sõidu jätkamist kindlaks määratud aja.

See ei tähenda, et rikkumiste korral, mille andmed ei lähe karistusregistrisse, peaks riik

reageerima leebe rahatrahviga, mis isikute käitumist ei mõjuta.

2.3. Mõjutustrahvi sissenõudmine

Lühimenetlust puudutava regulatsiooni väljatöötamisel ei loodud mõjutustrahvide

sissenõudmise osas Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) rahatrahvide täitmisele

pööramisega sarnast erisust. Sama puudutab ka peegelregulatsiooni maksukorralduse

seaduses (edaspidi MKS), kus ei nähta ette mõjutustrahvi sissenõudmist maksuhalduri

poolt.

MTA on ainus valitsusasutus, kellel on enda valdkonna kohustuste sundtäitmise

pädevus. Seda küll piiratud ulatuses – kuni kohustuse sundtäitmine ei eelda isikul oleva

vara realiseerimist.

Vastavalt VTMS § 202 lg 1 pöörab kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse

täitmisele selle teinud kohtuväline menetleja.

20 Nendest 21 976 rikkumist fikseeriti teisaldatavate automaatsete kiirusmõõtesüsteemidega. 21 PPA andmetel. 2019. aasta puhul on arvestatud väärtegusid, millele kohaldati kiir- või üldmenetlust.

Põhiosa LS-i § 227 lg-s 1 sätestatud väärtegusid menetleti lühimenetluses. 22 216 SE

9

VTMS § 204 lg 1 p 3 kohaselt loetakse kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi

kohaldamise kohta täidetuks ja otsust ei pöörata täitmisele, kui MTA on tema poolt

määratud rahatrahvi enne täitmisele pööramise tähtaja möödumist täies ulatuses

tasaarvestanud maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

MKS § 128 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase

poolt tasumata maksuvõla. Sama paragrahvi lõiked 4 ja 41 laiendavad selle pädevuse

ka kõigile teistele MTA menetleda olnud rahalistele kohustustele, sh näeb MKS § 128

lg 4 p 2 ette, et maksuhaldur võib sisse nõuda määratud rahatrahvid ning muud

nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud, mille täitmisele pööraja on VTMS § 202

lg 1 kohaselt Maksu- ja Tolliamet. Maksuvõlg ja teised rahalised kohustused

sundtäidetakse MKS-is ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud

korras.

Mõjutustrahvide täitmisele pööramist reguleerib VTMS § 5410, mille lg 2 näeb ette, et

kui lühimenetluse otsust ei ole vaidlustatud ja mõjutustrahv on jäetud tähtpäevaks

tasumata, esitab kohtuväline menetleja jõustunud lühimenetluse otsuse sundtäitmiseks

kohtutäiturile.

Hetkel kehtiv regulatsioon ei võimalda MTA-l kasutada mõjutustrahvide

sissenõudmisel rahatrahvide sissenõudmisega ühesugust lähenemist ning ka MTA-l

tuleb lühimenetluse otsused esitada sundtäitmiseks kohtutäiturile. MTA-l puudub

objektiivne vajadus kasutada mõjutustrahvi sissenõudmisel kohtutäituri abi ning see

võib riigile ja puudutatud isikule olla kulukam, ajamahukam ning ebatõhusam.

MTA õigus teha toiminguid võla sissenõudmiseks on piiratud konkreetsete

kohustustega. MKS § 128 lg 4 käsitleb otsesõnu tasumata rahatrahvi kui väärteo eest

mõistetud karistuse sissenõudmist. Mõjutustrahv on aga mittekaristuslik sanktsioon ega

ole normis eraldi viidatud. Analoogia korras ei saa sissenõudmisega seotud norme

kohaldada, kuna tegemist on isiku õiguseid piirava regulatsiooniga.

Lühimenetlust rakendatakse MTA poolt väiksema ebaõigus-sisuga väärtegude korral –

näiteks veoauto juhtimine teekasutustasu tasumata (LS § 2618) ja veoauto juhtimine

väiksemas määras tasutud teekasutustasuga (LS 2619).

2019. aastal rakendati MTA poolt lühimenetlust 973 korral ja määrati hoiatustrahve

kogusummas 77 200 eurot, millest laekus kokku 70 602 eurot. 2020. aasta 9 kuuga

rakendati lühimenetlust 570 korral ja määrati hoiatustrahve kogusummas 46 280 eurot,

millest on laekunud kokku 40 432 eurot.

Rahandusministeeriumi kohaselt on aegumise tõttu juba esimesed MTA lühimenetluse

otsuse nõuded kustutatud – 55 nõuet kogusummas 4110 eurot.23

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt muudetakse VTMS-i ja LS-i. Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu § 1 käsitleb VTMS-i muudatusi

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt asendatakse VTMS-i § 541 lõike 1 punktis 1 sõna

„liiklusjärelevalveseadmega“ sõnadega „liiklusjärelevalve süsteemiga“. Muudatuse

tegemise põhjus on vajadus ühtlustada eri õigusaktide terminid. Seadusandja on

VTMS-is ja LS-is kasutanud sama tehnilise lahenduse kohta erinevaid väljendeid.

23 Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse kooskõlastamine. Kooskõlastuskiri

number 20-1274/04 [www] https://eelnoud.valitsus.ee/main (15.12.2020).

10

LS-is kasutatakse läbivalt mõistet „automaatse liiklusjärelevalve süsteem“, mis

majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015 määruse nr 35 „Automaatse

liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu põhimäärus“ § 4 lõike 1 kohaselt on

„tehnoloogiliste seadmete kogum, mis koosneb järelevalvekaamerast või -kaameratest,

sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõturist, dokumenteerimisseadmest ja muudest

vajalikest lisaseadmetest, mis on ette nähtud liiklusalase õigusrikkumise fikseerimiseks

ning mille salvestist on õigus kasutada mootorsõiduki ja selle juhi, mootorsõiduki

omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks“.

VTMS-is „automaatse liiklusjärelevalveseadme“ mõistet eraldi määratletud pole, küll

aga on selle all mõeldud sama tehnilist lahendust, mis defineeritud „Automaatse

liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu põhimääruses“. Seetõttu tuleb selguse huvides

kasutada ka VTMS-is mõistet „automaatse liiklusjärelevalve süsteem“.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse VTMS-i § 541 lõike 4 esimeses lauses

number „190“ numbriga „300“ ja punkti 3 kohaselt VTMS-i § 548 lõike 4 esimeses

lauses number „80“ numbriga „100“.

Eelnõuga tehakse ettepanek tõsta lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava

hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi arvutamiseks kasutatava summa suurus kolmelt eurolt

viiele eurole.

Kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse rikkumiste puhul, kus lubatud sõidukiirust

on ületatud kuni 60 km/h. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 61 km/h ja rohkem,

viiakse väärteomenetlus läbi üldmenetluses. Vajadus tõsta hoiatustrahvi

maksimaalmäära tuleneb sellest, et kui lubatud sõidukiirust ületatakse maksimaalselt

60 km/h, oleks hoiatustrahv selle eest 300 eurot (5 × 60).

LS-i § 227 lõikes 1 ettenähtud rikkumise, s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest kuni 20 km/h, kohaldatakse lühimenetlust. Mõjutustrahvi arvutamiseks kasutatava

summa suurendamisel tuleb tõsta ka mõjutustrahvi maksimaalmäära, kuna lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest 20 km/h, oleks mõjutustrahv 100 eurot (5 × 20).

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse VTMS-i § 5410 lõikega 21, sätestades

lühimenetluse otsuse täitmisele pööramise osas erandi, mis võimaldab MTA-l

mõjutustrahvid, sarnaselt rahatrahvidega, sisse nõuda maksukorralduse seaduses

sätestatud korras.

Kehtiva regulatsiooni järgi esitavad kõik kohtuvälised menetlejad jõustunud

lühimenetluse otsuse sundtäitmiseks kohtutäiturile. Mingeid erisusi ette ei nähta.

Samas annab MKS § 128 lõige 4 MTA-le õiguse nõuda sisse ka muud rahalised

kohustused kui maksuvõlg, näiteks rahatrahvid, mille täitmisele pööraja on VTMS §

202 lg 1 kohaselt MTA.

Seega praktikas saab maksuhaldur sisse nõuda ka rahatrahve, kuid mõjutustrahvide –

mille summa on rahatrahvidest eelduslikult väiksem – osas sissenõudmise õigus

puudub. See võib riigile ja puudutatud isikule olla kulukam, ajamahukam ning

ebatõhusam.

Muudatusega lisatakse VTMS § 5410 säte, et MTA poolt koostatud lühimenetluse otsus

täidetakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

11

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse VTMS-i § 2121 selliselt, et kehtivas

regulatsioonis olevad sätted jaotatakse sõnastust muutmata lõigeteks 1 ja 2 ning

lõikega 3 lisatakse uued sätted.

Lõige 1 sätestab hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi laekumise üldpõhimõtte. Mõlemad, nii

hoiatustrahv kui ka mõjutustrahv laekuvad üldjuhul riigieelarvesse. Erisused laekumise

kohta sätestatakse sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3.

Lõike 2 kohaselt kantakse hoiatustrahv või mõjutustrahv otsuse teinud KOV-i

eelarvesse, kui selle määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.

Tegemist on juba kehtiva regulatsiooniga ja seda ei muudeta.

Lõikega 3 sätestatakse, et valla- või linnavalitsuse poolt paigaldatud automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga tuvastatud liiklusalase õigusrikkumise eest riigile

laekuvast hoiatustrahvist eraldatakse 50% automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldanud KOV-i eelarvesse.

Lisanduva sättega saavad KOV-id oma eelarvesse ka osa nendest hoiatustrahvidest, mis

on määratud automaatse liiklusjärelvalve süsteemiga fikseeritud liiklusrikkumise eest.

Seda eeldusel, et rikkumine on fikseeritud KOV-i poolt paigaldatud seadmega

(vt joonis 1 lk 5). Kehtivas õiguslikus regulatsioonis selline võimalus puudub, isegi

juhul, kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemi on soetanud ja paigaldanud KOV.

Samuti ei ole KOV-idele ette nähtud eraldi eelarveraha, et nimetatud seadmeid soetada

ja käitada.

Muudatus on vajalik, et hoiatustrahvidest laekuvast rahast tekiks KOV-idele tulubaas,

millega on võimalik katta automaatse liiklusjärelevalve süsteemide soetamise,

paigaldamise ja hooldamise kulud. Ilma sellise tulubaasita ei pruugi seadmete

käitamine olla KOV-ile jõukohane.

Nagu on sätestatud praeguseski regulatsioonis, laekub hoiatustrahv riigieelarvesse,

sõltumata sellest, kas liiklusrikkumine on fikseeritud Transpordiameti või KOV-i poolt

paigaldatud automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga. Selline lahendus tagab, et rikkuja

peab tegema ülekande ühele arvelduskontole, mitte jagama trahvisummat kahe

(Rahandusministeeriumi ja KOV-i) arvelduskonto vahel. Samuti vähendatakse sel moel

kirjaliku hoiatusmenetluse läbiviija halduskoormust, kuna trahviteatise väljastamisel ei

pea märkima selle KOV-i arvelduskontot, kellele automaatne liiklusjärelevalve süsteem

kuulub. Mitme erineva arvelduskonto asemel ühe kindla arvelduskonto kasutamine

vähendab võimalike inimlike eksimuste tekkimist.

Riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvidest eraldatakse KOV-idele raha üks kord

kvartalis. Kvartali jooksul laekunud trahviraha kantakse üle Riigi Tugiteenuste Keskuse

(edaspidi RTK) poolt kalendriaastale järgneva aasta 20. jaanuariks. Väljamakse aluseks

vajalikud andmed esitab RTK-le PPA, menetluse infosüsteemi (edaspidi MIS)

trahvimooduli andmete24 põhjal. Arvestamise aluseks on fikseeritud liiklusrikkumised,

mille kohta PPA on saatnud trahviteate ning mille hoiatustrahv on andmete edastamise

ajaks tasutud. Tuleb arvestada, et aastatel 2017–2019 laekus PPA määratud

hoiatustrahvidest keskmiselt 88,5% aastas. Sarnaselt toimitakse rahvastikutoimingute

hüvitise puhul25, kus tasandus- ja toetusfondist KOV-idele raha eraldamise korraldab

24 Arvestamise aluseks on fikseeritud liiklusrikkumised, mille kohta PPA on saatnud trahviteate ning

andmete edastamise ajaks trahv tasutud. 25 Rahandusministeerium, 2020. Finantseerimine. [www]

https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov/finantseerimine (14.08.2020).

12

Rahandusministeerium, võttes raha jagamisel aluseks Siseministeeriumi esitatava

rahvastikutoimingute statistika.

Eelnõu näeb ette, et KOV-ile kuuluva automaatse liiklusjärelevalve seadmega

fikseeritud rikkumistest laekuv trahvisumma jaotatakse riigi ja KOV-i vahel pooleks.

Jaotuse aluseks on võetud kulud, mis kaasnevad automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemide soetamise ja käitamisega ning nendega fikseeritud rikkumiste

menetlemisega26.

Põhimõtet, kus riigile laekuv tasu jaotatakse riigi ja asukoha või muul alusel määratud

KOV-i vahel, kasutatakse ka näiteks keskkonnatasude puhul27.

Eelnõu ettevalmistamise käigus on üle-euroopalise liikluspolitsei võrgustiku

(ingl TISPOL, European Traffic Police Network) kaudu uuritud, millistes Euroopa

riikides kasutatakse lähenemist, kus automaatse liiklusjärelevalve kaamera on soetanud

ja paigaldanud KOV ning millised on paigaldamise ja rahastamise põhimõtted.

Tagasiside andsid Austria, Holland, Luksemburg, Küpros ja Poola.

Hollandis, Luksemburgis ja Küprosel sellist lähenemist rakendatud pole.

Poolas olid aastatel 2004–2015 KOV-idel kiirus- ja foorikaamerad. Teisaldatavate

kaamerate paigaldamine tuli kooskõlastada politseiga ja statsionaarsete paigaldamine

automaatse liiklusjärelevalve keskusega (CANARD). Hiljem liikus üleriigiliselt kogu

järelevalve nimetatud keskusesse.

Austrias võib kiirus- ja foorikaameraid paigaldada politsei või tee valdaja, kuid trahvid

väljastab politsei. Sõltuvalt rikkumisest võib trahvirahade jaotus olla erinev. Enamiku

(80%) sõidukiiruse ületamise ja keelava fooritulega sõitmise eest määratud trahvirahast

saab tee valdaja – riik, liidumaa, kiirtee finantseerimisettevõte (nt ASFINAG28) või

KOV. Viiendik trahviraha (20%) läheb KOV-ile, kes katab sellest järelevalvega seotud

asutuste kulud. Kui alla 10 000 elanikuga KOV on teevaldaja, saab ta kogu trahviraha

endale.

Ühendkuningriigis on 2000. aastate algusest kasutusel rahastamise süsteem, kus

statsionaarsete automaatsete liiklusjärelevalvekaamerate trahvitulu suunatakse KOV-i

eelarvesse, mis jagab selle pooltele kulude katteks ja liiklusohutusalaste tegevuste

elluviimiseks. Enne kulude hüvitamist kogutakse trahvid eraldi fondi, kust

tagasimaksed tehakse tegelike kulude ja auditite tulemuste järgi. Programmi osalised

on KOV-id, politsei, (piirkonna)kohus, teedevaldkonna esindaja.29

Peale eespool toodu nähakse lõikes 3 ette KOV-ile eraldatud raha kasutamise

põhimõtted.

Eelnõu kohaselt kasutatakse eraldatud raha automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldamiseks ja käitamiseks ning liiklusseaduse § 3 lõikes 5 ja § 5 lõikes 3 nimetatud

ülesannete täitmiseks.

26 Arvestatud on lahendusega, mille puhul ka KOV-i seadmetega fikseeritud rikkumiste andmed liiguvad

liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu kaudu politsei infosüsteemi POLIS ning hoiatamismenetluse viib

läbi PPA. Kulud ja tulud on täpsemalt toodud seletuskirja 7. punktis. 27 keskkonnatasude seaduse § 4 lõige 2 28 Autobahnen- und Schnellstraßen-Finanzierungs-Aktiengesellschaft – ettevõte, mis planeerib,

finantseerib, tagab korrashoiu ja kogub teemaksud Austria kiir- ja ekspressteedel 29 Gains, A., Heydecker, B., Shrewsbury, J. & Robertson, S., 2004. The national safety camera

programme: Three-year evaluation report. [www]

https://www.researchgate.net/publication/32885877_The_national_safety_camera_programme_Three-

year_evaluation_report (14.08.2020).

13

Statsionaarsete automaatsete kiirusmõõteseadmete näitel, arvestades nende soetus- ja

iga-aastast tugiteenuste kulu, tööiga, määratud hoiatustrahvide summat (2019. a näitel)

ning selle jaotust riigi ja KOV-i vahel, saavad soetuskulud eeldatavalt kaetud 4 aastaga.

Seejärel peaks igal aastal, peale seadmete haldamiskulude katmist, jääma osa eraldatud

rahalistest vahenditest alles30. Eelnõu kohaselt on üks võimalusi soetada automaatseid

liiklusjärelevalve seadmeid juurde. Teise võimalusena nähakse ette, et KOV-id saavad

raha kasutada LS-ist tulevate kohustuste31 täitmiseks.

Rahakasutuse korraldamise eesmärk on suurendada KOV-ide võimet eelkõige

liiklusohutusega tegelemisel ning suunata liiklusrikkumistest saadav trahviraha

liikluskasvatuse korraldamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks Sarnast põhimõtet

kasutatakse teekasutustasu puhul, kus seadusega nähakse ette teekasutustasust laekuva

raha kasutamine transporditaristu hoiuks32. Samuti on keskkonnakasutusest riigile

laekuvast tulust Keskkonnaministeeriumile eraldatava raha puhul ette nähtud selle

sihtotstarbeline kasutamine keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud

eesmärkide täitmiseks, sealhulgas taastuvate loodusvarade taastootmiseks ja kaitseks33.

Eelnõu § 2 käsitleb LS-i muudatusi

Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt täiendatakse LS-i § 199 lõikega 10, millega nähakse ette

Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrusega KOV-i poolt automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele nõuete kehtestamine.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutamise peamine eesmärk on

liiklusohutuse parandamine. Seetõttu tuleb need paigaldada esmajoones kohtadesse,

kus piirkiiruse rikkumise tagajärjel on korduvalt juhtunud raskeid inimkannatanutega

liiklusõnnetusi või lubatud sõidukiiruse järjepidev ületamine võib kaasa tuua selliste

õnnetuste juhtumise.

Kuna automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme võivad edaspidi paigaldada ja käitada

kõik 79 KOV-i, on ühetaoliseks praktikaks vajalik kehtestada kõigile ühesugused

nõuded.

LS-i § 199 lõike 10 alusel kehtestatavas määruses nähakse ette kriteeriumid, millega

peab enne paigaldamist arvestama, nt asukoha riskianalüüs; kas esineb probleem

suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega; kas olemasolev kiirusrežiim on põhjendatud;

kas olukorra lahendamiseks on enne kasutatud muid lahendusi või milliseid

alternatiivseid lahendusi on kaalutud jne. Eesmärk on, et seade paigaldataks kohta,

mida ei ole võimalik muude liikluskorralduslike, teedeehituslike või veel mõne muu

meetmega ohutumaks muuta, või on seda eesmärki silmas pidavad meetmed võrreldes

seadme kasutuselevõtu kuludega ebamõistlikult suured.

KOV-i soetatud automaatse liiklusjärelevalve süsteemi puhul nähakse nii paigaldamisel

kui ka käitamisel ette kolmepoolne koostöö. Arvestades, et eri infosüsteemide töös

hoidmisega kaasneb märkimisväärne kulu, on kulude säästmiseks mõistlik kasutada

30 Kui KOV kavandab soetamiskulude jaotamise seadmete prognoositavale kasutusajale ehk kümnele

aastale, peaks pärast iga-aastast soetamis- ja haldamiskulude katmist jääma osa eraldatud rahast alles

juba esimesel aastal. 31 KOV-id korraldavad liiklejate turvalisuse tagamiseks oma haldusterritooriumil liiklusohutusalase

selgitus- ja kasvatustöö elluviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes ning rahvusliku

liiklusohutuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprogrammide ning

tegevuskavade kaudu. 32 LS-i § 1907 33 keskkonnatasude seaduse § 4 lõige 3

14

juba toimivat lahendust, mitte luua infosüsteeme juurde. Kolmepoolse koostöö korral

on ülesanded jagatud järgmiselt:

1) KOV-i soetab seadmed ja haldab neid;

2) Transpordiamet haldab automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu ja

edastab rikkumiste andmed politsei infosüsteemi POLIS ning

3) PPA viib ellu kirjaliku hoiatamismenetluse.

Automaatset liiklusjärelevalve süsteemi paigaldada sooviv KOV esitab planeeritava

asukoha määruses sätestatud tingimustel PPA ja Transpordiameti esindajatest

moodustatud komisjonile, kes kinnitab asukoha, kui see vastab paigalduspõhimõtetele.

PPA ja Transpordiameti hinnangu andmine on vajalik, et seadmed paigaldataks

liiklusohutuse parandamise seisukohalt olulisesse kohtadesse. PPA on peamine

liiklusjärelevalve tegija ning tal on ülevaade liiklusrikkumiste ja liiklusõnnetuste kohta.

Maanteeameti tegevusvaldkond on liiklusohutuse tagamine34, samuti on neil olemas

pikaajaline paigaldamise ja käitamise kogemus praegu töös olevate statsionaarsete

automaatsete kiirusmõõtesüsteemide näol.

Automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid on liidestatud Transpordiameti

andmekeskusega. Uute automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutuselevõtmisel

peab olema tagatud nende ühilduvus praegu kasutusel oleva andmevahetussüsteemiga,

andmeedastuspakett peab olema kasutuses olevaga samasuguse struktuuriga ja vastama

automaatse liiklusjärelvalve süsteemi andmekogu põhimääruse nõuetele. Kehtestatavas

määruses nähakse ette tehnilised nõuded kasutusele võetavatele automaatse

liiklusjärelevalve süsteemidele, et need ühilduksid olemasoleva andmevahetus-

süsteemiga.

Lisaks nähakse määruses ette nõuded tähistusele ja liikluskorraldusele, millega

seadmete paigaldamisel peab arvestama.

Automaatsete kiirusmõõtesüsteemide kasutusele võtmisel tuleb järgida LS § 199 lõike

7 alusel kehtestatud määruse 3. peatükis toodud regulatsiooni. Vastav viide lisatakse ka

LS § 199 lg lõike 10 alusel kehtestatavasse määrusesse.

Kuna määruses sätestavad nõuded puudutavad nii Siseministeeriumi kui ka Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööd, kehtestatakse see Vabariigi Valitsuse või

tema volitatud ministri poolt.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse LS-i § 262 punktis 1 toodud hoiatustrahvi ja LS-i

§ 2621 lõike 2 punktis 4 toodud mõjutustrahvi suuruse arvestamisel kasutatavat summat

(arvu). Muudatus puudutab ainult lubatud sõidukiiruse ületamisega seotud hoiatus- ja

mõjutustrahvide suuruse arvestamist.

Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral kirjalikus hoiatamismenetluses määratav

hoiatustrahv või lühimenetluses määratav mõjutustrahv saadakse lubatud sõidukiirust

ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Eelnõuga kavandatava muudatusega

asendatakse trahvi suuruse arvutamisel kasutatav arv 3 arvuga 5. Kui kehtiva õiguse

kohaselt on nt ühekilomeetrine lubatud kiiruse piirmäära ületamine karistatav kolme

euro suuruse hoiatustrahviga, siis pärast muudatuse jõustumist on hoiatustrahvi suurus

viis eurot.

Eelnõu § 2 punktiga 2 kavandatakse lubatud sõidukiiruse ületamise eest ettenähtud

hoiatus- ja mõjutustrahvide suurendamine, sest hoolimata politsei järjepidevast

34 Maanteeameti põhimääruse § 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/119102018003 (17.08.2020).

15

tegevusest on tegemist väga levinud rikkumisega. Samas on lubatud sõidukiiruse

ületamine surmaga lõppenud liiklusõnnetuste üks peamisi põhjuseid – mida suurem on

sõidukiirus, seda raskemad on tagajärjed. Teadusuuringuga on leitud, et kui kiirus

kasvab 1 km/h – 90-lt 91-le km/h – suureneb surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv

5,3% ja inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv (ilma surmajuhtumiteta) 2,5%35.

Nii hoiatustrahvi kui ka mõjutustrahvi puhul on lubatud sõidukiiruse ületamise korral

trahvi suuruse arvestamiseks kasutatav summa püsinud muutumatuna alates vastava

menetlusliigi kasutuselevõtust. Koosmõjus töötasu alammäära ja keskmise

brutokuupalga kahekordse kasvuga ei ole trahvimääradel liiklusrikkujatele enam sellist

mõju, mis nende kehtestamise ajal. Kuna määratud trahvi karistusregistrisse ei kanta,

mõjutab isikut eelkõige trahvi suurus. Seega peab trahv olema piisavalt suur, et sel oleks

preventiivne mõju.

2015. aastal algatas Justiitsministeerium karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise36, millega kavandati suurendada trahviühikut ja koos sellega

lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise aluseks

olevat summat kolmelt eurolt viiele eurole ning hoiatustrahvi maksimummäära.

Kavandatud muudatust ei tehtud, kuna eelnõu lükati Riigikogus tagasi.

Muudatuste tegemisel tuleb arvestada COVID-19 viiruse levikust tekkinud mõju

majandusele, inimeste sissetulekule ja töötuse määrale, kuid see ei tähenda, et

muudatust üldse tegema ei peaks. Selleks, et vältida trahvide devalveerumist, kuid

samas ka trahvimäärade hüppelist suurendamist, tuleb neid pidevalt hinnata ja kui vaja,

siis korrigeerida, et trahvi mõju ära ei kaoks. Ka kavandatav muudatus tuleb

majandusliku olukorra paranedes uuesti üle vaadata ja selle mõju liikluskäitumisele –

antud juhul lubatud sõidukiirusest kinnipidamisele – hinnata.

Lubatud sõidukiiruse ületamine on enimlevinud liiklusrikkumine – 2019. aastal

registreeriti 187 000 ja kahel varasemal aastal pea 150 000 rikkumist aastas. Lubatud

sõidukiiruse ületamise kohta valitseva suhtumise parandamiseks on seega põhjendatud

korrigeerida trahvi suuruse arvutamiseks kasutatavat summat.

Automaatsete kiirusmõõtesüsteemide puhul on kindlaks määratud sekkumiskünnis,

millest alates kiiruskaamerad rikkumisi fikseerima hakkavad. Sekkumiskünnis sisaldab

kiirusmõõteseadme laiendmääramatust ja kokkuleppelist lubatud eksimust

sõidukijuhile.37 Näiteks, 50 km/h alas on kiiruskaamerad seadistatud fikseerima lubatud

sõidukiiruse rikkumisi alates 57 km/h, 90 km/h alas alates 97 km/h jne. Fikseeritud

kiirusest lahutatakse maha kiirusmõõteseadme laiendmääramatus 4 km/h. Seega,

väikseim sõidukiiruse ületamine, mille kohta viiakse ellu kirjalik hoiatamismenetlus,

on 3 km/h ja trahvisumma on praegu kehtiva regulatsiooni järgi 9 eurot.

35 Nilsson, G., 2004. Traffic safety dimensions and the power model to describe the effect of speed on

safety. Doctoral dissertation. [www] http://portal.research.lu.se/ws/files/4394446/1693353.pdf

(17.08.2020). 36 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega

suurendatakse trahviühikut 146 SE. [www]

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/64f54788-8951-4ec5-b8be-

35d64a1c7137/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seadust

e%20muutmise%20seadus,%20millega%20suurendatakse%20trahvi%C3%BChikut (17.08.2020). 37 Kiiruskaamerad. Andmete edastamine ja menetlemine. [www]

https://www.mnt.ee/et/tee/liikluskorraldus/kiiruskaamerad/andmete-edastamine-ja-menetlemine

(17.08.2020).

16

Eelnõus pakutud muudatuse kohaselt hakkaks hoiatustrahvi miinimumsumma lubatud

sõidukiiruse ületamise korral olema senise üheksa euro asemel 15 eurot ehk 6 eurot

enam.

Tabel 3. Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritudrikkumiste jaotus

kiiruseületamiste kaupa aastatel 2010–2020

Lubatud

sõidukiiruse

ületamine

Rikkumisi kokku Osakaal kõigist

rikkumistest

3 km/h 224 883 25,1%

4 km/h 144 192 16,1%

5 km/h 104 260 11,6%

6 km/h 99 607 11,1%

7 km/h 57 499 6,4%

8 km/h 46 389 5,2%

9 km/h 38 348 4,3%

10 km/h 32 116 3,6%

Lähtudes sellest, et põhiosa automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud

sõidukiiruse ületamisi – 2/3 rikkumistest – jääb vahemikku 3–6 km/h, kasvab suurema

osa rikkujate jaoks hoiatustrahv keskmiselt 6–12 eurot.

Lühimenetluses ei ole sekkumiskünnist ette nähtud, kuid tuleb arvestada kasutatavate

kiirusmõõteseadmete laiendmääramatusega. Seega võib peale laiendmääramatuse

lahutamist väikseim sõidukiiruse ületamine, mille puhul lühimenetlus läbi viiakse, olla

1 km/h. Praktikas pööravad politseiametnikud tähelepanu esmajoones nendele

rikkumistele, mis võivad kaasa tuua raskemad tagajärjed. Samuti võib, koht, kus

politseiametnik sõidukiirust fikseerib, olla liiklejale ettearvamatum.

Kui kirjalikus hoiatamismenetluses on suurem osa rikkumisi selliseid, kus kiirust on

ületatud vähe, siis lühimenetluse puhul on vastupidi: enamiku rikkumiste korral on

kiiruse ületamine olnud suur.

Tabel 4. Lubatud sõidukiiruse ületamised,

millele kohaldati 2019. aastal38 lühimenetlust

Lubatud

sõidukiiruse

ületamine

Rikkumisi kokku Osakaal kõigist

rikkumistest

10 km/h 287 1,2%

11 km/h 720 2,9%

12 km/h 1 175 4,7%

13 km/h 1 417 5,7%

14 km/h 1 893 7,6%

15 km/h 2 818 11,3%

38 Kuna lühimenetlust rakendati 1. jaanuarist 2019, saab esile tuua üksnes 2019. aasta andmed.

17

16 km/h 3 244 13%

17 km/h 3 741 15%

18 km/h 3 415 13,7%

19 km/h 3 126 12,5%

20 km/h 2 947 11,8%

Enamikul juhtudel – 3/4 rikkumistest –, millele kohaldati lühimenetlust, ületati lubatud

sõidukiirust 15–20 km/h39. See tähendab, et trahvimäära muutmisel saab mõjutustrahv

olema ühe rikkumise kohta senisest keskmiselt 30–40 eurot suurem.

Tabel 5. Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratavate

hoiatustrahvide ja mõjutustrahvide muutus võrreldes praegusega

Lubatud

sõidukiiruse

ületamine

Hoiatus- või

mõjutustrahv

praegu

Hoiatus- või

mõjutustrahv pärast

muudatust

Muutus

3 km/h 9 eurot 15 eurot 6 eurot

4 km/h 12 eurot 20 eurot 8 eurot

5 km/h 15 eurot 25 eurot 10 eurot

6 km/h 18 eurot 30 eurot 12 eurot

7 km/h 21 eurot 35 eurot 14 eurot

8 km/h 24 eurot 40 eurot 16 eurot

9 km/h 27 eurot 45 eurot 18 eurot

10 km/h 30 eurot 50 eurot 20 eurot

20 km/h 60 eurot 100 eurot 40 eurot

30 km/h 90 eurot* 150 eurot* 60 eurot*

40 km/h 120 eurot* 200 eurot* 80 eurot*

50 km/h 150 eurot* 250 eurot* 100 eurot*

60 km/h 180 eurot* 300 eurot* 120 eurot*

* ei kohaldu mõjutustrahvile, kuna mõjutustrahvi saab määrata vaid LS-i § 227 lõikes 1 ettenähtud

rikkumise, s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse MKS-i § 128 lõike 4 punkti 2 ja täiendatakse regulatsiooni

viisil, mis võimaldab maksuhalduril sisse nõuda ka MTA määratud mõjutustrahvid.

Hetkel kehtiva regulatsiooniga saab maksuhaldur sisse nõuda ainult rahatrahvid, mille

täitmisele pööraja on VTMS § 202 lõike 1 kohaselt MTA. Nimetatud säte ei laiene

mõjutustrahvidele, kuna mõjutustrahvide täitmisele pööramine on reguleeritud

lühimenetlust puudutavas jaos, VTMS § 5410. Selleks, et VTMS-is sätestatav

mõjutustrahvi täitmisele pööramise õigus peegelduks ka MTA täitetoimingute aluseks

olevas MKS-is, tuleb MKS § 128 lõike 4 punktis 2 sätestatud täitmisele pööratavate

39 Oluline on märkida, et sõidukiiruste suuremate ületamiste kõrge osakaal tuleneb lühimenetluse puhul

ilmselt sellest, et politseiametnikud reageerivad esmajoones nendele rikkumistele, mis võivad kaasa

tuua raskemad tagajärjed.

18

nõuete nimekirja lisada ka mõjutustrahv. MKS-i muutmise eelduseks on, et VTMS §

5410 lisatakse MTA poolt koostatud lühimenetluse otsuste sundtäitmist puudutav erisus.

Sissenõudmisel lähtub MTA nii MKS-ist kui täitemenetluse seadustikust ja teistest

täitemenetlust reguleerivatest õigusaktidest. MKS § 130 lõike 1 kohaselt alustab

maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust

täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lõike 4 punktis 2 või 3 nimetatud

lahendis määratud tähtaja – sh rahatrahvi ja edaspidi mõjutustrahvi tasumiseks

ettenähtud aja – l jooksul.

MKS näeb MTA-le ette õiguse teha nõude täitmist tagavaid toiminguid ning pöörata

sissenõue rahalisele õigusele (MKS §-id 130 ja 131). Juhul, kui MTA-l ei õnnestu endal

nõuet täita, edastab ta selle kohtutäiturile, kes jätkab täitemenetlust, sh näiteks vara

realiseerimise kujul.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse eelnõu seadusena jõustumise aeg. Seaduse jõustumise ajaks

on kavandatud 2021. aasta 1. aprill.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusaktidega seotud.

6. Seaduse mõju

Eelnõuga kavandatakse teha kaks järgmist muudatust:

1) KOV-idele võimalust paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid

liiklusjärelevalve süsteeme ja saada osa nendega fikseeritud rikkumiste eest

laekuvast trahvisummast oma eelarvesse;

2) lubatud sõidukiiruse ületamise eest kirjalikus hoiatamismenetluses või

lühimenetluses trahvi suuruse arvestamiseks kasutatava summa suurendamist.

Arvestades, et mõlema muudatuse peamine eesmärk on parandada liiklusohutust ja

soovitav mõju on vähendada liikluskahjusid, hinnatakse mõlema muudatuse mõju koos.

Mõju sihtrühmad on:

KOV-id, kes automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid soetavad ja paigaldavad.

Eestis on 79 KOV-i, kellel tekib pärast muudatuse jõustamist võimalus saada oma

eelarvesse osa nende poolt paigaldatud automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega

fikseeritud rikkumise eest määratud hoiatustrahvist. Muudatusega suureneb KOV-i

panus liiklusohutuse tagamisse.

PPA, kes teeb liiklusjärelevalvet nii kohalikel kui ka riigiteedel. Samuti on PPA

ülesanne automaatsete kiirusmõõtesüsteemidega tuvastatud rikkumiste kohta kirjaliku

hoiatamismenetluse läbiviimine ja hoiatusmenetluse infosüsteemi (edaspidi HIS)

haldamine.

Transpordiamet, kelle ülesanne on liiklusohutuse parandamine ja automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamine.

19

Maksu- ja Tolliamet, kes lisaks PPA-le ja Transpordiametile teostab riiklikku

järelevalvet teekasutustasu tasumise kohustuse täitmise üle ning on sellega seotud

rikkumiste osas kohtuväline menetleja.

Liiklejad ehk kõik juhi või jalakäijana liikluses osalevad isikud. Juhtide hulgas tuleb

eristada mootorsõidukijuhte, kuna liiklusseadus näeb ette sanktsioonid, kui

mootorsõidukijuht ületab lubatud sõidukiirust. Hoiatustrahvi võib määrata

mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul. Muudatuse tulemusena paraneb

jalakäijate ohutus.

Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm I: liiklejad

o Avalduv mõju.

Muudatuste tulemusel peaks arenema senisest laiem automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemide võrk, mis katab ka kohalikke teid.

Automaatsed liiklusjärelevalve seadmed avaldavad mõju sõidukijuhtide

liikluskäitumisele (nt lubatud sõidukiiruse järgimine, foorituledest kinnipidamine jm)

ja seeläbi liiklusõnnetuse arvu vähendamisele.

Teadusuuringuga on leitud, et kui kiirus kasvab 1 km/h, suureneb surmaga lõppevate

liiklusõnnetuste arv 5,3% ja inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv (ilma

surmajuhtumiteta) 2,5%40. Seost keskmise kiiruse vähendamise ja õnnetuste

vähenemise vahel kinnitavad ka varasemad uuringud41 42.

Eri uuringute põhjal vähendavad automaatsed kiiruskaamerad liiklusõnnetusi ligikaudu

20%. Maanteeameti tehtud uuringus43 selgus, et Eestis vähenes inimkannatanutega

liiklusõnnetuste arv pärast automaatsete kiirusmõõteseadmete rakendamist

minimaalselt 13%.

2018. aastal oli 67 hukkunuga liiklusõnnetust. Põhilised riskitegurid – millel oli otsene

mõju liiklusõnnetuse juhtumisele või selle tagajärgedele – olid 26 juhul kiirus (kiiruse

ületamine, teeolude või -geomeetria kohta liiga suur kiirus), 26 juhul turvavarustuse

(turvavöö, kiiver, helkur või valgusallikas) mittekasutamine ning 24 juhul alko- või

narkojoove.44

Maanteeameti koostatud hinnangu „Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine“45

kohaselt väheneks kümne statsionaarse automaatse kiirusmõõteseadme paigaldamise

40 Nilsson, G., 2004. Traffic safety dimensions and the power model to describe the effect of speed on

safety. Doctoral dissertation. [www] http://portal.research.lu.se/ws/files/4394446/1693353.pdf

(17.08.2020). 41 Finch, D.J., Kompfner, P., Lockwood, C.R. & Maycock, G., 1994. Speed, speed limits and accidents.

Project report- Transport Research Laboratory. [www] https://trl.co.uk/sites/default/files/PR058.pdf

(17.08.2020). 42 Taylor, M.C., Lynam, D.A. and Baruya, A., 2000. The effects of drivers' speed on the frequency of

road accidents. Crowthorne: Transport Research Laboratory. [www]

http://speedcamerareport.co.uk/trl421.pdf (17.08.2020). 43 Maanteeamet, 2019. Riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve mõju

liiklusõnnetustele. [www] https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/kokkuvotte_2019_001.pdf

(14.08.2020). 44 Liiklusaasta 2018. [www] https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2018/luhiulevaade-

liiklusohutuse-olukorrast-2018-aastal/surmaga-loppenud (17.08.2020). 45 Maanteeamet, 2019. Mõjuhinnang: Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine.

20

korral nelja suuremasse Eesti linna vigastatute arv aastas 12,68 inimese võrra, raskesti

vigastatute arv 3,13 ja hukkunute arv 0,12 võrra.

16 foorikaamera rakendamise korral Tallinnas ja Tartus väheneks kannatanute arv 11

ja hukkunute arv 0,46 inimese võrra. 5 aasta peale tähendaks see 75,5 kannatanut ja

2,3 hukkunut vähem.46

Foorikaameratega kaasneva ebasoovitava mõjuna on 2013. aastal tehtud analüüsis47

välja toodud, et kaamerate rakendamine võib kaasa tuua tagant otsasõitude sagenemise

ning vigastatute arvu 19% ja varakahjuga otsasõitude arvu 39% kasvu. Kuna tagant

otsasõidud on kergemate tagajärgedega õnnetused kui sõidukite kokkupõrked ristmikul,

hinnatakse kaamerate mõju liiklusohutusele positiivseks. Aja jooksul väheneb tagant

otsasõitude arv, kuna inimesed teadvustavad võimalikke ohte, mis kaasnevad, kui

eesliikleja pidurdab.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Võib eeldada, et muudatus suurendab inimeste

turvatunnet ning toob kaasa liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähenemise. Mõju

ulatuslikkus sõltub rakendatavate automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide arvust.

Kuigi liikluses hukkunute ja vigastatute arvu seisukohalt võib muudatusel olla isegi

oluline positiivne mõju, on üldises demograafilises vaates, arvestades suremust (sh

õnnetusjuhtumites), muudatuse mõju väheoluline.

Mõju sihtrühm II: KOV-id

o Avalduv mõju.

Kui automaatse liiklusjärelevalve käigus välja selgitatud rikkumiste eest määratud

hoiatustrahvidest osa laekub KOV-ide eelarvesse, suurendab see eeldatavasti KOV-ide

eelarveraha, millega on võimalik korraldada liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatustöö

tegemist KOV-i elanike seas, koolides ja lasteasutustes.

Kavandatava muudatuse kohaselt teevad ettepaneku automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi paiknemise kohta KOV-id. Ettepaneku kujundamisel on võimalik kaasata

kogukonda ja arvestada nende esitatud probleemkohti. Seeläbi kasvab kogukondade

võimalus osaleda ühiskonna otsustusprotsessides.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, kuna puudutab ainult neid KOV-e,

kes automaatsed liiklusjärelevalve seadmed soetavad ja paigaldavad ning

hoiatustrahvidest eelarvesse laekuv raha moodustab KOV-i eelarvest väikese osa.

Muudatusel on positiivne mõju, sest KOV-d, kes soetavad automaatsed

liiklusjärelevalve seadmed, saavad mõjutada oma kogukonna turvalisust ja nende

eelarve liiklusohutuse tagamiseks pikas perspektiivis suureneb.

Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule

46 Maanteeamet, 2019. Mõjuhinnang: Foorikaamerate rakendamine liiklusjärelevalves. 47 Goldenbeld, C., 2017. Red light cameras, European Road Safety Decision Support System,

developed by the H2020 project SafetyCube. [www] https://www.roadsafety-

dss.eu/assets/data/pdf/synopses/Red_light_cameras_23052017.pdf (17.08.2020).

21

Mõju sihtrühm I: mootorsõidukijuhid (Eestis on 646 985 juhtimisõigusega isikut48,

kellest teatud osa sõidukit ei juhi, näiteks 2018. aastal oli nende osakaal, kes ei olnud

viimase 12 kuu jooksul sõidukit juhtinud, 7%49).

Muudatusel on mõju õiguskorra kaitsmisele ja tagamisele. Automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemide laialdasem kasutamine mõjutab mootorsõidukijuhtide

õigusvastast käitumist, mõjutades hoiduma nii süütegude esmasest kui ka korduvast

toimepanemisest.

o Avalduv mõju

Mõjutustrahvide täitmisele pööramist puudutav muudatus mõjutab veoautojuhte ning

võimaldab rikkumise toime pannud juhtidelt tasumata jäetud mõjutustrahvi senisest

tõhusamalt ja väiksemate kuludega sisse nõuda.

Veoauto juhi poolt teekasutustasu tasumata jätmise (LS § 2618) või väiksemas määras

tasumisega (LS § 2619) seotud rikkumiste kohta viis Maksu- ja Tolliamet 2019. aastal

läbi 973 lühimenetlust ning 2020. aasta 9 kuuga 570 lühimenetlust. PPA viis antud

rikkumiste osas 2019. aastal läbi 867 ja 2020. aasta 9 kuuga 859 lühimenetlust.

Kavandatav muudatus automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide laialdasemaks

kasutamiseks mõjutab lubatud sõidukiirusest kinnipidamist, aga ka fooritulede nõuetest

kinnipidamisele ning edaspidi ka muudest liiklusnõuetest kinnipidamist, mille

rikkumist on võimalik tuvastada automaatse liiklusjärelevalve käigus.

Näitlikustamaks, kuivõrd tõsine on lubatud sõidukiiruse mittejärgmine, on välja toodud

püsiloenduspunktidest saadud andmed kiiruskäitumise kohta50 ja võrdluseks

sõidukijuhtide seas liikluskäitumise kohta tehtud küsitlusuuringu tulemused. PPA

statistika lubatud sõidukiiruste rikkumiste kohta on toodud seletuskirja tabelis 2 (lk 7),

selle kohaselt registreeriti lubatud sõidukiiruse ületamisi võrreldes 2018. aastaga

2019. aastal 39% rohkem.

Püsiloenduspunktidest saadavate andmete kasuks räägib see, et mõõdetakse ja

fikseeritakse kõigi loenduspunkti läbivate sõidukite sõidukiirus, sõltumata ajast ja

sellest, kas lubatud sõidukiirust ületatakse või mitte. Lisaks oli 2019. aastal tehtud

uuringu puhul seatud tingimuseks, et mõõtmiseks kasutatakse automaatseid

kiirusmõõteseadmeid, mis ei tohi mõjutada sõidukijuhtide tavapärast käitumist ega

äratada neis lisatähelepanu.

Mõõtmised tehti 12 maanteel 153 mõõtmiskohas. Suurem osa mõõtmiskohti asus

50 km/h ja 70 km/h kiiruspiirangualades.

Võrreldes eri mõõtmiskohti, leidus enim neid kiiruspiirangualasid, kus lubatud

sõidukiirust ületati 60–80% juhtudest. Kohti, kus lubatud sõidukiirust ületati 0–20%

juhtudest, oli ainult 7%.

48 Maanteeameti andmed 01.07.2020 seisuga. 49 Turu-Uuringute AS, 2018. Sõiduki juhtimine. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/soiduki_juhtimine_joobes_vasinult_ja_soidukiiruse_valik

_09-2018_aruanne.pdf (17.08.2020). 50 ERC Konsultatsioonid OÜ, 2019. Sõidukite liikumiskiiruste mõõtmine Eesti põhimaanteede

kiiruspiirangute alades. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/kokkuvote_soidukiirused_pohimaanteedel_erc-25-

2019.pdf (17.08.2020).

22

Joonis 2. Kiiruspiirangualades lubatud sõidukiiruse ületajate osakaalu jagunemine

(Maanteeamet)

Näitena võib tuua Tallinna-Narva maantee 10. kilomeetril asuva kiiruspiiranguala

(lubatud sõidukiirus 50 km/h), kus sõidukiiruse ületajate osakaal oli suurim –

kiiruspiirangut rikkusid pea kõik liiklejad (97,6%).

2017. aastal51 näitasid 90 km/h kiiruspiirangualas tehtud sõidukiiruse mõõtmised, et iga

teine juht ületas lubatud sõidukiirust. Fikseeritud sõidukiirus oli suurem kui 91 km/h

veidi üle poole juhtudest (50,3%). Ohutut kiirust ehk 80 km/h või vähem kasutas

viiendik juhte (19,7%).

Joonis 3. Sõidukiiruse jagunemine 2017. aasta 11 kuul (Maanteeamet)

Pikemal ajavahemikul on tulemus sarnane. 90 km/h piirkiiruse alas paiknevatest

Maanteeameti püsiloenduspunktidest ajavahemikul 01.01.2017–31.05.2020 kogutud

51 2017. aasta 11 kuul (jaanuarist novembrini) mõõdeti 80,8 miljoni sõidu kiirust. Sõidukite arvu ei

olnud püsiloenduspunktide andmete põhjal võimalik määrata.

23

andmete kohaselt kasutas 303,3 miljonist sõidukist ohutut sõidukiirust (70–90 km/h)

56,37%. Lubatud sõidukiirust ületati 133 miljonil korral.

Liiklusreegleid eiravast käitumisest hinnatakse Maanteeameti 2020. aastal koostatud

ülevaate52 kohaselt on liiklusreegleid eiravast käitumisest viimastel aastatel vähim

ohtlikuks hinnatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamist ja sõidukit juhtides telefoni

kasutamist. Kui hinnang vabakäeseadmeta telefoni kasutamise ohtlikkusele on

kasvamas, siis hinnang piirkiiruse ületamise ohtlikkusele on püsinud muutumatuna.

Piirkiiruse ületamis10 km/h ulatuses peab aktsepteeritavaks 54% juhtidest (2018. a

50%). Lubatud sõidukiiruse ületamist üle 10 km/h hindab ohtlikuks 78% liiklejaid,

neist vaid 29% väga ohtlikuks. Kiiruse ületamist kuni 10 km/h hindab väga tõsiseks

ohuks kõigest 11% ja pooled ei pea seda üldse ohtlikuks.

Enda sõnul järgivad küsitlusuuringus osalenud autojuhid kehtivat kiiruspiirangut

põhiteedel 27% (2018. a 30%) ja väiksematel maanteedel 36% (2018. a 41%). Linnades

ja asulates sõidab lubatud suurima kiiruse piires 54% juhtidest (2018. a 56%).

Oluline on tähele panna, et ka küsitlusuuringus antud vastuste kohaselt on piirkiirust

järgivate juhtide osakaal võrreldes 2018. aastaga vähenenud. Samuti tuleb välja tuua,

et juhtidelt saadud tagasiside kohaselt on küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul sattunud

piirkiiruse ületamise tõttu liiklusohtlikku olukorda hinnanguliselt 140 000–180 000

sõidukijuhti.

Mõõtmistulemuste järgi on linnades ja asulates lubatud sõidukiirusest kinnipidamise

osakaal juhtide arvamusele pigem vastupidine. Kui 54% juhte väitis, et sõidab linnades

ja asulates piirkiiruse piires, näitavad mõõtmistulemused, et mõõtepunktide arv, kus

lubatud sõidukiiruse (50 km/h) ületajate osakaal oli 46% või väiksem53, oli kõigest

7 ehk kümnendik kõikidest mõõtepunktidest54.

Liikluskäitumise monitooringu55 raames kontrolliti fooritulede nõuetest kinnipidamist

13 kohas.

Kollast foorituld eiras keskmiselt 49% juhtidest ja punast tuld 14%. Kollase tule eirajaid

oli enim Harjumaal Saue ristmikul ning Tallinnas Paldiski maantee ja Sõle tänava

ristmikul. Punase tule alt läbisõitmiste poolest on suurima rikkujate osakaaluga

ristmikud Tallinnas Sõpruse puiesteel ja Laagna teel.

52Maanteeamet, 2020. Liiklusaasta ülevaade 2019. [www] https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-

2019/liiklusaasta-ulevaade-2019/liikluses-kaitumise-ulevaade-2019#tab-4 (17.08.2020). 53 Eeldusel, et vähemalt 54% juhtidest järgib lubatud sõidukiirust, saab piirkiiruse ületajate arv olla

46% või vähem. 54 Asulates, 50 km/h piirangualas oli 68 mõõtekohta. 55 Teede Tehnokeskus, 2019. Liikluskäitumise monitooring 2019. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/liikluskaitumise_monitooring_2019_aruanne.pdf

(17.08.2020).

24

Joonis 4. Keskmine fooritulede nõuete järgmine aastatel 2017–2019 (Maanteeamet)

Fooritulede nõuetest kinnipidamise poolest eristub Tallinn, kus fooritulede nõuetest

peetakse kinni vähem kui teistes linnades ja maanteel. Märkimisväärne erisus on punase

tule eirajate poolest – Tallinnas 27% ja mujal 5–9%.

Joonis 5. Fooritulede nõuetest kinnipidamine piirkonniti (Maanteeamet)

PPA ametnikud selgitasid 2018. aastal 2848 keelava fooritulega sõitmist ja 2019. aastal

4330. Lisaks fikseeriti 2019. aastal automaatsete foorikaameratega 1539 rikkumist.

Raudteeülesõidukohtadel käitumist vaadeldi kaheksas punktis, valimi moodustasid

314 sõidukijuhti, kellel oli võimalus eirata foori või tõkkepuu nõudeid. Tõkkepuuga ja

fooriga varustatud vaatluskohtades järgis foori nõudeid enne rongi saabumist 55%

juhtidest ja pärast rongi ärasõitu 41% juhtidest. Ainult fooriga varustatud

ülesõidukohtades järgis foori nõudeid enne rongi saabumist 84% juhtidest ja pärast

rongi ärasõitu 82% juhtidest.

25

Joonis 6. Muutus tõkkepuuga varustatud raudteeülesõidukoha nõuete järgimises

aastatel 2017–2019 (Maanteeamet)

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Suurimad lubatud sõidukiirused on Eestis kehtinud

aastakümneid. Samuti on piirkiirusest kinnipidamist pidevalt kontrollitud politseinike,

viimasel kümnel aastal ka statsionaarsete automaatsete kiirusmõõtesüsteemide ja alates

2019. aasta juulist teisaldatavate automaatsete kiirusmõõtesüsteemide abil. Tallinnas

kasutatavad statsionaarsed automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid omavad täiendavat

funktsionaalsust, võimaldades mõõtesüsteemid liidestada foorikontrolleritega ning

filmida sõidukit ka tagantpoolt, et lisaks sõiduki esiosast tehtavale fotole oleks

salvestisel fikseeritud ristmikule sõitmise hetkel kehtinud foorirežiim.

Mõju ulatus on väike, kuna mootorsõidukijuhid on automaatse liiklusjärelevalvega

harjunud ja puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.

Mõjutustrahvi täitmisele pööramisega seotud muudatuste mõju ulatus on väike.

Maksu- ja Tolliameti poolt väljaselgitatud teekasutustasuga seotud rikkumised

moodustavad poole kõigist sedalaadi rikkumistest. Valdav osa rikkujatest tasub

mõjutustrahvi vabatahtlikult ja tasumise osas muudatusi ei kaasne. Rikkujate jaoks

muutub mõjutustrahvi sissenõudmise kord arusaadavamaks ja rahaliselt vähem

koormavamaks (kohtutäituri tasu suurus keskmise mõjutustrahvi puhul on

hinnanguliselt ligikaudu 70 eurot). Muudatusega kohanemiseks ei pea isikud midagi

tegema.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd see puudutab peamiselt neid inimesi, kes

piirkiirust või foori keelavat tuld eiravad. Eestis on kasutusel kokku 69 mõõtekabiini,

milles kasutatamiseks on 44 mõõtesüsteemi. Kõige rohkem mõõtekabiine asub

Tallinna–Tartu–Võru—Luhamaa maanteel, kus kokkupuude on tõenäolisem. Samas

võib sagedasel liikumisteel, kui sellel asub automaatse liiklusjärelevalve seade, olla

kokkupuude regulaarne, kuid see ilmselt ei mõjuta liikluskäitumist, kuna automaatse

liiklusjärelevalve seade on üks tavapärane osa muudest liikumisteele jäävatest

objektidest (foorid, ristmikud, liiklusmärgid jne). Kindlasti sõltub mõju avaldumise

sagedus ka uute, KOV-ide paigaldatavate automaatse liiklusjärelevalve seadmete

arvust, kuid praegu ei ole võimalik prognoosida, et seadusmuudatus toob kaasa nende

arvu märkimisväärse kasvu mõnes väiksemas piirkonnas.

26

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Kirjalikus hoiatamismenetluses väljastatakse

keskmiselt 112 000 hoiatustrahvi aastas ehk ühe statsionaarse automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi kohta 2300 hoiatustrahvi. Arvestades juhtimisõigusega

isikute arvu56, puutub hoiatustrahviga kokku maksimaalselt viiendik juhtimisõigusega

isikutest57.

Teekasutustasuga seotud rikkujate sihtrühm on arvestades lühimenetluste ja

liiklusrikkumiste koguarvu väike.

Ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Muudatusega võib kaasneda trahvide

maksmise sagedus, kuid see puudutab neid mootorsõidukijuhte, kes piirkiirust ületavad.

Keskmise hoiatustrahvi suurus on 21,25 eurot, millel, arvestades Eesti keskmise palga

suurust, ei ole keskmist või suurt mõju õigusrikkuja majanduslikule olukorrale.

o Mõju sihtrühm II: PPA

o Avalduv mõju

Eeldatav mõju on positiivne. Automaatse liiklusjärelevalve laialdasem rakendamine

mõjutab riigi võimet selgitada välja liiklusväärtegusid ja suurendab liiklusrikkujate

riski vahele jääda. Automaatse liiklusjärelevalve rakendamisega võib vabaneda politsei

tööjõudu, mida saab kasutada ennetustöö tegemiseks, aga ka selleks, et selgitada välja

liiklusrikkumised, mida automaatse liiklusjärelevalvega pole võimalik avastada.

Nt rohkemate automaatsete kiirusmõõtesüsteemide kasutamine võimaldaks osa

piirkiirusest kinnipidamise jälgimiseks kasutatavat aega, mida on pea 40% kogu

liiklusjärelevalveks kasutatavast ajast, pühendada turvavarustuse kontrollimiseks,

kergliiklejatele tähelepanu pööramiseks vms.

Automaatsete kiirusmõõtesüsteemide kasutamine ei tohiks eelduslikult olla vähem

mõjus kui politsei poolt teostatav sõidukiiruse mõõtmine – Maanteeameti tellitud

uuringu58 kohaselt peavad sõidukijuhid kiiruskaamerate paigaldamist kiirusepiirangu

ületamist vältiva meetmena (täiesti või pigem nõus 84% vastanuid) samavõrd mõjusaks

kui politsei tehtava järelevalve tõhustamist (85%).

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatusega ei kaasne negatiivset mõju, vaid eeldatav

mõju on positiivne. Olemasoleva statistika kohaselt fikseeritakse ühe statsionaarse

automaatse liiklusjärelvalve süsteemiga keskmiselt 2300 liiklusrikkumist aastas, s.o

paar protsenti kõikidest automaatse liiklusjärelevalve käigus fikseeritud rikkumistest ja

1% kõikidest välja selgitatud piirkiiruse ületamistest. Seetõttu on mõju ebaoluline.

Mõju valdkond III: mõju majandusele

Kavandatav muudatus võib edendada arendustegevust uute toodete väljatöötamiseks

ja/või rakendamiseks. KOV-ide poolt automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

kasutusele võtmisega tekib seadmetele varasemast laiem turg, mis on ahvatlevam ja

võimaldab tekitada konkurentsi. Suurem kasutajaskond võimaldab luua ja võtta

kasutusele uusi, kompaktsemaid või vastavasse keskkonda paremini sobivaid

seadmeid. Eestis on ettevõtteid, kes on huvitatud selliste seadmete arendamisest, kuid

arendamise eelduseks on nõudluse olemasolu.

56 vt viide 48 57 Osakaal on hinnanguline, kuna kõik juhtimisõigusega isikud ei osale liikluses regulaarselt ja osa

juhte on hoiatustrahvi saanud korduvalt. 58 Eesti Uuringukeskus, 2016. Sõidukiirus 2016. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/mnt_soidukiirus_2016_raport_euk.pdf (17.08.2020).

27

Võimalik, et kompaktsemad seadmed võiksid lähitulevikus asendada praegu kasutavaid

seadmeid, eeskätt linnalistes tingimustes, kus suurte mõõtekabiinide paigaldamine on

ruumi tõttu komplitseeritum.

Kavandatav muudatus ei mõjuta ettevõtete, mittetulunduslike organisatsioonide või

kodanike poolt riigile teabe edastamise kohustust ja sellega kaasnevaid kulusid.

o Mõju sihtrühm I: liiklejad

o Avalduv mõju.

Automaatsed liiklusjärelevalve seadmed avaldavad mõju sõidukijuhtide

liikluskäitumisele (nt lubatud sõidukiiruse järgimine, foorituledest kinnipidamine jm)

ja seeläbi liiklusõnnetuse arvu langemisele.

Maanteeameti koostatud hinnangus „Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine“59 on

tuginedes mõõtmistega kogutud andmetele arvutatud võimalik saavutatav mõju

statsionaarsete automaatsete kiirusmõõtesüsteemide paigaldamisega nelja suuremasse

Eesti linna. Selle kohaselt väheneks kümne kiirusmõõtesüsteemi kasutuselevõtu korral

liiklusõnnetustega kaasnev varaline ja mittevaraline kahju arvestuslikult kokku

2 947 635 eurot.

Ühendkuningriikide näitel oli tulu-kulu suhe 4:1. Vigastuste vältimisest saadud

arvestuslik kasu oli kolmandal aastal üle 221 miljoni naela, võrrelduna umbes

54 miljoni naela suuruste kuludega.60

2014. aasta uuring toob Iirimaa näitel välja, et liiklusjärelevalvekaameratest saadava

tulu-kulu suhe on 5:1, andes ühiskonnale kasu üle 70 miljoni euro. Sellest 92% tuleb

liiklusõnnetuste vähenemisest.61 Seejuures ületavad Iirimaa näitel kaamerate

rakendamise kulud (16 miljonit eurot aastas) üle kahe korra trahvitulusid (6,9 miljonit

eurot aastas)62.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Liiklusohutuse seisukohalt on hukkunute ja vigastatute

arvu vähenemine oluline. Üldises demograafilises vaates, arvestades suremust

(sh õnnetusjuhtumid) ja majanduslikus vaates, on mõju ebaoluline.

Mõju sihtrühm II: mootorsõidukijuhid

o Avalduv mõju.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide laialdasema kasutamise ning lubatud

sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi kasvu eeldatav

positiivne mõju on see, et mootorsõidukijuhid käituvad seaduskuulekamalt ja hoiduvad

liiklusrikkumiste toimepanemisest, kuna määratav karistus avaldab senisest suuremat

survet isiku rahale, tema toimetulekule.

Kui mootorsõidukijuhtide õiguskuulekus ei parane, vaid jääb samale tasemele või

väheneb, tähendab muudatus seda, et suuremad hoiatus- ja mõjutustrahvid toovad

riigieelarvesse rohkem raha ning automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

laialdasema kasutamisega kasvab hoiatustrahvi saamise tõenäosus.

59 Maanteeamet, 2019. Mõjuhinnang: Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine. 60 Gains, A., Heydecker, B., Shrewsbury, J. & Robertson, S., 2004. 61 Rafferty, D., 2014. Life savers, not revenue raisers – Safety Cameras in Ireland: A Cost Benefit

Analysis. University of Dublin Trinity College. [www] http://goo.gl/Mc7C5k (17.08.2020). 62 Adminaite, D.J., Stipdonk, G. and H & Ward, H., 2016. How traffic law enforcement can contribute

to safer roads. PIN Flash Report 31. [www] https://etsc.eu/how-traffic-law-enforcement-can-

contribute-to-safer-roads-pin-flash-31/ (17.08.2020).

28

Hoiatus- või mõjutustrahvi suuruse arvutamise aluseks oleva summa suurendamine ei

tohiks mootorsõidukijuhtidele avaldada siiski märkimisväärset rahalist survet.

Arvestades lubatud sõidukiiruste ületamiste statistikat, oleks hoiatustrahv suurema osa

rikkujate jaoks keskmiselt 6–12 eurot ja mõjutustrahv 30–40 eurot senisest suurem63.

Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et trahvimäära suurendamine võib

mõjutada määratud trahvide laekumist. Tasutud trahvide kogusumma ei jää eeldatavalt

väiksemaks kui ajal enne seadusmuudatust.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Kui riigi majanduslik olukord on keeruline ja töötuse

määr suur, võib suureneda isikute hulk, kes on karistatud väärteo toimepanemise eest,

kuid võimetud karistust täitma. Lähtudes eeldusest, et kohtuväline menetleja või kohus

kohaldab rahatrahvi tasumiseks vajaduse korral karistusseadustiku §-s 66 ettenähtud

võimalusi, on majanduslik mõju sihtrühmale väike. Isikutele on nii kirjaliku

hoiatamismenetluse kui ka lühimenetluse raames tagatud vaidlustamisõigus ning

kohalduvad samad regulatsioonid mis praegugi, mistõttu ei kaasne muudatusega

negatiivset mõju. Mõju on seega ebaoluline.

Mõju valdkond IV: mõju elu ja looduskeskkonnale

Mõju sihtrühm I: Eesti elanikkond (Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuari

2020. aasta seisuga 1 328 976 inimest 64)

o Avalduv mõju.

Võib eeldada, et kavandatav muudatus avaldab mõningast positiivset mõju elu- ja

looduskeskkonnale.

Transport tekitab peaaegu 30% Euroopa Liidu CO2-koguheitest, millest 72% pärineb

maanteetranspordist. Sõidukite tekitatud heitkogused kasvavad – muud sektorid on

heidet alates 1990. aastast vähendanud, kuid kuna inimesed liiguvad üha rohkem, siis

transpordi tekitatud CO2-heide suureneb.65 Transpordist eralduv CO2 on üks põhilisi

kasvuhooneefekti põhjustajaid.

Uuringute põhjal ei ole päris üheseid seisukohti, et väiksem sõidukiirus kindlasti

vähendab CO2-heidet, kuna ökonoomseks kütusekuluks optimaalne kiirus erineb

sõidukite kaupa laialdaselt. Küll aga tuuakse välja, et kui vähendada suurel kiirusel

sõitva sõiduki kiirust, väheneb ka kütusekulu. Seeläbi peaks vähenema

loodusressursside (sh taastumatute) tarbimine. Sõiduki sõidukiirus mõjutab ka

mürataset ning väiksema sõidukiirusega kaasneb vähem müra.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, kuna sõidukite liikumisest tekkiv

CO2-heide ja müra on vaid üks osa kõigist saaste ja müra tekitajatest. Samuti ei too

muudatus eeldatavalt kaasa liiklussageduse märkimisväärset kahanemist ja

muudatusega ei kavandata sõidukiiruse üldist alandamist.

Mõju valdkond V: mõju regionaalarengule

63 vt tabelid 3–5, lk 16–17 64 Statistikaamet, 2020. Rahvaarv aasta alguses. [www] https://www.stat.ee/stat-rahvaarv-aasta-alguses

(17.08.2020). 65 Euroopa Parlament, 2019. Sõiduautode CO2-heide: faktid ja arvud (infograafika). [www]

http://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20190313STO31218/soiduautode-co2-heide-

faktid-ja-arvud-infograafika (17.08.2020).

29

Kavandataval muudatusel on mõju regionaalarengule, kuna osa avalike teenuste,

nt turvateenuse kättesaadavus ja kvaliteet võib automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemide võrgu laiendamise teel paraneda.

Turvaline elukeskkond on soodustav tegur elukoha valikul ja rahvastiku kasv aitab

kaasa regionaalarengule. Mingi piirkonna arengu heaks iseloomustajaks on inimeste

soov seal elada.

Mõju sihtrühm: KOV-id

o Avalduv mõju.

Muudatus mõjutab KOV-i üksuste finantssuutlikkust. Hoiatustrahvidest eraldavatest

rahast kaetakse piirkonna liiklusohutuse suurendamiseks kasutatavate automaatsete

liiklusjärelevalve seadmete paigaldamise ja käitamise kulud. Peale kulude katmise

nähakse ette võimalus kasutada hoiatustrahvidest laekuvat raha liiklusohutusalasteks

tegevusteks. Praegu tuleb selleks raha peamiselt KOV-ide enda eelarvest.

2019. aastal KOV-ides elluviidud küsitluse vastuste põhjal oli 2018. aastal KOV-ide

üks peamisi aktuaalseid turvalisuse alaseid teemasid liiklusohutus, mida eri

komisjonides ka arutati. Samuti nähti seda 3–4 aasta vaates ühe fookusteemana.66

Muudatus ei tohiks mõjutada KOV-ide vahelisi erinevusi finantssuutlikkuses, kuid

tuleb arvestada, et automaatsete liiklusjärelevalve seadmete paigaldamiseks peab

KOV-il endal olema selleks esialgu eelarveraha ja selle poolest on KOV-ide võimekus

erinev.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on positiivne, kuid ebaoluline, kuna puudutab

ainult neid KOV-e, kes automaatsed liiklusjärelevalve seadmed soetavad ja

paigaldavad. Hoiatustrahvidest laekuv raha moodustab KOV-i eelarvest väikese osa.

Mõju valdkond VI: mõju riigiasutuste ja KOV-i asutuste korraldusele ning

avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatusel on märkimisväärne mõju riigi ja KOV-ide koostööle. KOV-ide soetatavaid

automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme hakatakse paigaldama toimuma koostöös

PPA ja Transpordiametiga. Tihenev koostöö politsei ja KOV-ide vahel võimaldab

tulemuslikumalt reageerida süütegudele ja tõkestada nende toimepanemist. Samuti

võimaldab rohkemate osaliste parem kaasamine viia ellu liiklusohutusprogrammis

seatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevusi.

Kõigi osaliste töökoormus automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide paigaldamisega

seonduvaga suureneb, kuid võib eeldada, et töömaht ei kasva nii palju, et tekiks vajadus

lisatööjõu järele.

Muudatus mõjutab riigi ja KOV-ide vahelisi rahalisi suhteid seoses hoiatustrahvide

laekumise ja nende jagamisega.

Mõju sihtrühm I: KOV-id

o Avalduv mõju.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide paigaldamiseks peab KOV tegema

ettepaneku selle asukoha kohta, lähtudes paigaldamise ja käitamise kohta

kehtestatavatest nõuetest. Seadme soetamiseks ja paigaldamiseks tuleb läbi viia hange.

66 Siseministeerium, 2019. Ülevaade ja soovitused kohaliku omavalitsuse töös siseturvalisuse teemade

käsitlemiseks ja valdkonna töö korraldamiseks.

30

Samuti tuleb igal aastal korraldada süsteemi hooldamine ja taatlemine, kuid selle teeb

valitud lepingupartner ning KOV-i tegevus piirdub peamiselt rahastamisega.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Avalduv mõju on ebaoluline. KOV-i tegevused ei eelda

lisatöökohtade loomist ning on võimalik teha olemasolevate ametnikega. Läbiviidav

hankeprotsess on üks mitmete seast, millega KOV-id ka tavapäraselt tegelevad.

KOV-ile tekkivad kulud kaetakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga fikseeritud

rikkumiste eest määratavate hoiatustrahvide eest laekuvast rahast.

Mõju sihtrühm II: PPA

o Avalduv mõju.

PPA patrullid67 pühendasid oma tegevuste käigus 2019. aastal liiklusjärelevalvele

kokku 517 448, mida on 66 547 tundi rohkem kui 2018. aastal. Seejuures piirkiirusest

kinnipidamise jälgimiseks kasutati 198 105 tundi (2018. aastal 180 006 ja 2017. aastal

139 622 tundi).

2019. aastal määras PPA lubatud sõidukiiruse ületamise eest 25 020 mõjutustrahvi ja

136 149 hoiatustrahvi automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud

liiklusrikkumiste eest.

Kõige rohkem mõjutab kavandatav muudatus PPA töökoormust kirjaliku

hoiatamismenetluse läbiviimisel, kuna uute automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

paigaldamisega võib eeldada menetluste arvu suurenemist. Arvestades olemasolevate

statsionaarsete automaatsete liiklusjärelevalve süsteemiga fikseeritud rikkumiste

keskmist arvu, suureneb iga seadme paigaldamisega väljasaadetavate trahviteadete arv

ligikaudu 230068 võrra. Muutuvkulu, mis sõltub trahviteadete arvust, on postikulu.

Püsikulud (palgakulu, majandamiskulu) ei sõltu trahviteadete arvust. PPA

liiklusmenetlustalituse ressursiga on võimalik menetleda kuni 200 000 automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga fikseeritud juhtumit. Üle 200 000 juhtumi puhul tuleb

arvestada vajadusega katta lisatööjõukulud ja töötajatega seotud majanduskulud.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide laialdasem kasutuselevõtt peaks

vähendama piirkiirusest kinnipidamise ja foorinõuete jälgimiseks kasutatavat aega.

Politseiametnikel on võimalik rohkem tähelepanu pöörata üldisele korrakaitsele,

ennetustööle ja nendele rikkumistele, mida ei ole automaatse liiklusjärelevalvega

võimalik fikseerida.

Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi kasvu

eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonnas seaduskuulekamalt ja

hoiduvad liiklusrikkumiste toimepanemisest. Piirkiiruse ületamisega seotud

liiklusrikkumiste vähenemine võimaldab politseiametnikel pöörata rohkem tähelepanu

muudele liiklusrikkumistele ja üldisele korrakaitsele.

Võimalik negatiivne mõju on rohkemate automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

kasutuselevõtust tulenev kaebuste arvu ja üldmenetluste69 kasv ning lubatud

67 PPA esitlus. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ppa_liiklusjarelevalve_2019.pdf

(17.08.2020). 68 Väljastatud trahviteadete keskmine arv aastas ühe statsionaarsete liiklusjärelevalve süsteemi kohta

2017.–2019. aasta andmetel. 69 Automaatse kiirusmõõtesüsteemiga fikseeritud rikkumiste puhul, kus lubatud sõidukiiruse ületamine

on 61 km/h või enam, viiakse ellu üldmenetlus.

31

sõidukiiruse ületamise eest määratavate hoiatustrahvide ja mõjutustrahvide

suurendamisest tulenev kaebuste arvu kasv.

Arvestades, et automaatne liiklusjärelevalve on juba terve kümnendi kasutusel olnud ja

sissetöötatud lahendus, pole kaebuste arvu ja nende lahendamisega seotud koormuse

kasv tõenäoliselt märkimisväärne.

Automaatse liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud rikkumiste kohta esitatud

kaebuste osakaal on alates automaatse kiirusmõõtesüsteemi töösse rakendamisest

langenud 3,9%-lt 1,8%-le ehk üle kahe korra. Samas on tasutud trahvide osakaal alates

kirjaliku hoiatamismenetluse rakendamisest olnud keskmiselt 94,6%. Trahvide

tasumise osakaal on vähenenud viimasel kolmel aastal (keskmiselt 88,5%), kuid selle

põhjus on alates 2017. aastast trahviteadete saatmine Euroopa Liidu riikidesse. Need

trahvid ei kuulu tasumata jätmise korral sundtäitmisele.

2017.–2019. aasta andmete põhjal on kirjalikus hoiatamismenetluses määratud trahvide

kohta esitatud kaebuste osakaal keskmiselt 1,8%. Iga automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi kasutusele võtmisega lisandub prognoositavalt 43 kaebust.

Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratud mõjutustrahvide kohta esitatud kaebuste

osakaal on 2019. aasta andmetel 2%.

Lubatud sõidukiiruse ületamine 61 km/h või enam moodustab keskmiselt

0,5% piirkiiruse ületamisega seotud liiklusrikkumistest.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju seoses KOV-ide poolt paigaldatavate automaatse

liiklusjärelevalve süsteemidega on ebaoluline.

Võrreldes 2019. aastal automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud

rikkumiste kohta saadetud trahviteadete arvu 2020. aasta 11 kuu andmetega70, võib

eeldada, et seoses rikkumiste arvu kasvuga tekib lähiajal vajadus täiendava tööjõu osas.

Arvestuslikult suudab üks menetleja lahendada suurusjärgus 19 000 automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud juhtumit aastas. Eeldusel, et ühe

statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga fikseeritakse keskmiselt 2300

rikkumist aastas, suudab üks menetleja lahendada 8 süsteemiga fikseeritud rikkumised.

2020. aasta 11 kuu põhjal fikseeriti iga teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve

süsteemiga keskmiselt 12 900 rikkumist ehk sisuliselt suudab üks menetleja lahendada

1,5 teisaldatava süsteemiga fikseeritud rikkumised.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohaselt võib lähiaastatel kuuendik

Maanteeameti poolt paigaldatud statsionaarsetest automaatse liiklusjärelevalve

süsteemidest välja langeda, mis toob kaasa ka nendega fikseeritud rikkumiste koguarvu

vähenemise arvestuslikult 1/6 võrra71. Seega, eelduslikult langeb lähiajal rivist välja

sama palju või rohkem Maanteeameti poolt riigiteedele paigaldatud statsionaarseid

automaatse liiklusjärelevalve süsteeme kui KOV-ide poolt juurde paigaldatakse.

70 2020. aasta 11 kuuga on HIS-i andmetel automaatse liiklusjärelevalvega registreeritud 205 907

rikkumist, millest tuvastati 192 100 ja PPA poolt saadeti välja 181 000 trahviteadet. Prognoositav

rikkumiste arv 2020. aastal kokku on 226 000 – 228 000 ja väljasaadetavate trahviteadete arv 200 000,

ehk 64 000 trahviteadet rohkem kui 2019. aastal. 71 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastuskiri väärteomenetluse seadustiku ja

liiklusseaduse muutmise seadusele. Kooskõlastuskiri number 20-1274/03 [www]

https://eelnoud.valitsus.ee/main (11.12.2020).

32

PPA täiendava tööjõu vajadus tekib eelkõige teisaldatavate automaatse

liiklusjärelevalve süsteemide aktiivsemast kasutamisest, mitte niivõrd statsionaarsete

automaatse liiklusjärelevalve süsteemide lisandumisest.

KOV-ide poolt paigaldatavate automaatse liiklusjärelevalve süsteemidega lisanduvate

kaebuste ja üldmenetluste osakaal on suurusjärgus, mis prognoositavalt ei eelda uute

ametikohtade loomist ja sellega kaasnevat tööjõukulu.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide lisandumise või piirkiiruse ületajate

vähenemise arvelt vabanev politsei tööjõud ja vahendid ei jää üle ning neid kasutatakse

avaliku korra tagamiseks ja muude liiklusrikkumistega tegelemiseks.

PPA-le tekkivad lisakulud kaetakse hoiatustrahvidest, mis laekuvad lisanduvate

automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud rikkumiste eest

riigieelarvesse.

Mõju sihtrühm III: Transpordiamet

o Avalduv mõju.

Transpordiameti töökoormus kasvab vajaduse tõttu hallata ja arendada automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu, kuna fikseeritavate rikkumiste arvu kasvab.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline. Muudatus puudutab vajadust ühe

lisaserveri järele. Transpordiametile tekkivad lisakulud kaetakse riigieelarvesse

laekuvatest hoiatustrahvidest, mis on määratud uute automaatse liiklusjärelevalve

süsteemidega fikseeritud rikkumiste eest.

Mõju sihtrühm IV: Maksu- ja Tolliamet

o Avalduv mõju.

MTA jaoks muutub mõjustustrahvi sissenõudmise protsess lihtsamaks, kuna rakendada

saab olemasolevaid tööprotsesse ja sissenõudmise instrumenti.

Muudatuste jõustumisel puudub MTA-l edaspidi vajadus esitada jõustunud

lühimenetluse otsus sundtäitmiseks kohtutäiturile.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline. Muudatuse rakendamiseks ei ole

vaja MTA töökorralduses midagi muuta. Võlgade sissenõudmise menetlus on suuresti

automatiseeritult lahendatud ning MTA poolt mõjutustrahvide sissenõudmine nende

tööd märkimisväärselt ei mõjuta. Kõikide MTA sissenõudmise toimingute kõrval

moodustaksid mõjutustrahvide sissenõudmise toimingud väikese osa.

Arvestades, et mõjustustrahvide sissenõudmine soovitakse ühtlustada kõikide teiste

MTA sissenõudmise toimingutega, on ebasoovitava mõju avaldumise risk väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Võimalikud kulud

Muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud Transpordiametile, PPA-le ja nendele

KOV-idele, kes automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid kasutusele võtavad.

Kulude kandmine on otstarbekas korraldada järgmiselt:

a) seadme soetamise ja haldamise kulud kannab KOV;

b) menetluskulud ja HIS-i rakenduse kulud kannab riik.

33

KOV

Hinnanguliselt72 on ühe mõõtesuuna statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi

komplekti maksumus koos seadme ja mõõtekabiiniga ning tarne ja paigaldusega

60 000–70 000 eurot ja kahe mõõtesuuna puhul 90 000–100 000 eurot73. Teisaldatava

automaatse kiirusmõõtesüsteemi maksumus on sarnases suurusjärgus ühe mõõtesuuna

statsionaarse süsteemi maksumusega, hinnanguliselt 65 000–70 000 eurot74.

Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi liidestamine Transpordiameti automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu serveriga sisaldub üldjuhul paigaldamise ja

tööle panemise hinna sees. Kui on vajalikud täiendavad tööd, toimuvad need tunnitööna

teenusepakkuja hinnakirja alusel. Mõõtekabiini ühendamisel elektrivõrguga kaasneb

ühekordne tasu 1300 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kõikide käitamiskulude – liiklusjärelevalve süsteemi taatlemine ja hooldus,

mõõtekabiini hooldus, andmeside, elekter, kindlustus ja tehniline valve – summa on

aastas arvestuslikult 4919 eurot. Kulud on toodud Transpordiameti kasutuses olevate

automaatsete kiirusmõõtesüsteemide näitel ja sõltuvad konkreetsetest lepingutest.

Näiteks on Transpordiametil kaetud ühe kindlustusega kõik mõõtekabiinid ja -

süsteemid ning eraldi kindlustus ainult ühe mõõtekabiini ja -süsteemi kohta võib

osutuda kallimaks. Kulude seisukohalt võib olla säästvam kasutada kahesuunalist

süsteemi, kuna kulud mõõtekabiini hooldusele, andmesidele, elektrile ja tehnilisele

valvele ei sõltu oluliselt sellest, mitu liiklusjärelevalve süsteemi kabiinis on.

Teisaldatavate automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutamisel lisanduvad

transpordi- ja tööjõukulu, mis on vajalikud seadme ühest asukohast teise

transportimiseks, töökorda seadmiseks ja kasutamiseks.

KOV-i kuludeks esimesel aastal on seadme paigaldamise ja tugiteenuste kulud.

Esimesel aastal taatlemise ja hoolduskulud puuduvad75. Järgmistel aastatel koosneb

KOV-i kulu peamiselt käitamiskuludest.

Kui KOV soovib paigaldada seadmeid, mis ei ühildu olemasoleva

andmevahetussüsteemiga, tuleb teha lisainvesteeringuid. Kulusid ei ole võimalik

täpselt prognoosida, kuna nende suurus sõltub liidestamiseks vajalikust IT-arenduse

maksumusest, mis võib varieeruda sõltuvalt sellest, milliseid seadmeid liidestada

soovitakse.76 Nimetatud IT-arenduse kulud tuleb kanda KOV-il, kes soovib kasutusele

võtta seadmeid, mis olemasoleva süsteemiga ei ühildu. Kui selliste seadmete

kavandatav kasutuselevõtt on laialdasem või seda teevad mitu KOV-i, tuleb kulude

jaotus KOV-i(de) ja riigi vahel eraldi kokku leppida.

Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi eeldatav tööiga on kümme aastat. Arvestades

nii seadme paigaldamise kui ka iga-aastast käitamiskulu, tööiga, sellega kogutavat

trahvisummat (2018.–2019. aasta keskmiste näitel) ning kulude jaotust riigi ja KOV-i

vahel, saavad soetuskulud kaetud neljandal aastal. Kui käitamiskulud on kaetud, peaks

järgmistel aastatel üle jääma vaba raha, et viia ellu muid liiklusohutusalaseid tegevusi.

Kui kõik eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad ja lubatud sõidukiiruse

72 Maanteeamet, 2019. Mõjuhinnang: Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine. 73 Tegemist on indikatiivse maksumusega. Tegelik maksumus sõltub soetatavate seadmete koguarvust

hanketingimustest ja esitatavatest pakkumustest. 74 PPA poolt 2018. aasta lõpul soetatud teisaldatava automaatse kiirusmõõtesüsteemi hinnaks oli

66 000 eurot ühe seadme eest. 75 Maanteeamet on soetatavate seadmete hangetes seadnud tingimusteks, et korralise ja erakorralise

hoolduse kulud kannab esimese 24 kuu jooksul tarnija. 76 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse hinnangul on ühe sellise seadme liidestamise

prognoositav kulu u 59 000 eurot (49 280 € + km (tööde hinnanguline maht on 640 h).

34

ületamise eest määratava hoiatustrahvi suuruse arvutamiseks kasutav summa on 5

eurot, saavad seadme soetuskulud kaetud teisel kasutusaastal.

Kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemi soetusmaksumus ajatatakse võrdsete

osadena selle eeldatavale kasutusajale, peaks vaba raha üle jääma alates esimesest

kasutusaastast.

Tabel 6. Seadme tasuvusarvestus77

PPA menetlemisega seotud kulud koosnevad keskmisest püsikulust (tööjõukulu ja

majandamiskulu) ning keskmisest muutuvkulust (postikulu). PPA majandamiskulud

sisaldavad büroo-, koolitus-, rendi- ja IKT-kulusid ning HIS-i rakenduse

hoolduskulusid78.

Menetlusega seotud kulu ühe statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

kohta79 on 2021. aastal hinnanguliselt keskmiselt 14 520 eurot.

Liiklusmenetlustalituse töötajatega on prognoositavalt võimalik menetleda kuni

200 000 juhtumit. Kui juhtumeid on rohkem, on töötajaid vaja juurde ning keskmine

püsikulu võib hetkeks kasvada ja juhtumite arvu suurenemisel taas mõnevõrra

väheneda.

Menetlejate töökoormuse arvutamise aluseks on võetud kalendaarne töötundide

summa, millest on välja arvatud võimalikud eemalolekud (puhkused, võimalikud

77 Arvestuse aluseks on võetud keskmised kulud (käibemaksuga) ühe statsionaarse seadme kohta ning

rikkumiste eest laekuv trahviraha. 78 HIS-i hoolduskulud on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarves. 79 Arvestuse aluseks on võetud trahviteadete menetlemisega seotud PPA kulud ja jagatud 2020. aastal

prognoositavalt väljastatavate trahviteadete arvuga ning saadud tulemus (ehk ühe rikkumise

menetluskulu) korrutatud ühe statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga aastas keskmiselt

fikseeritavate juhtumite arvuga (2300).

35

haigus- ja koolituspäevad jms) ja jagatud ühe juhtumi menetlemiseks kuluva

arvestusliku ajaga. Arvestuse kohaselt suudab üks menetleja lahendada suurusjärgus

19 000 juhtumit aastas. Seega 200 000 juhtumi täitumisel on vaja juurde üks menetleja

iga lisanduva 19 000 juhtumi kohta.

Tuginedes automaatse liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud rikkumiste

statistikale on vaja juurde ühte menetlejat iga 8 täiendava statsionaarse või 1,5

teisaldatava süsteemi kasutusele võtmisel.

Arvestades asjaoluga, et eelduslikult langeb Maanteeameti poolt riigiteedele

paigaldatud statsionaarsetest automaatse liiklusjärelevalve süsteemidest lähiajal välja

sama palju või rohkem80 kui KOV-ide poolt juurde paigaldatakse, on PPA täiendava

tööjõu vajadus tingitud eelkõige teisaldatavate automaatse liiklusjärelevalve

süsteemide aktiivsemast kasutamisest.

2020. aasta 11 kuu andmete põhjal menetletakse 2020. aastal kokku vähemalt 226 000

juhtumit ja väljastatakse 200 000 trahviteadet81. Seetõttu on seaduse jõustumisel vajalik

luua vähemalt üks lisatöökoht, et oleks võimalik täiendavate automaatsete

liiklusjärelevalvesüsteemide kasutusele võtmine. Ühe lisatöökoha loomine maksab

1470 eurot. Sellele lisanduvad töötaja palga-, vormiriietuse, büroo-, koolitus- ja IKT-

kulud, kokku 20 768 eurot aastas.

Tabel 7. Trahviteadete menetlemisega seotud olulisemad kulud

Lähitulevikus on vaja teha HIS-i arendustöid. Arendamisvajadus tuleneb

infosüsteemide vananemisest ja automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide arvu

kasvust. Statsionaarsete süsteemide kõrvale on lisandunud 8 teisaldatavat automaatset

kiirusmõõtesüsteemi ja perspektiivis on kavas paigaldada ka politseisõidukitele

automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid. HIS on kasutusel 2010. aastast ja selle

menetlusvõime kuni 250 000 juhtumit aastas. Selliste süsteemide tavapärane kasulik

eluiga on 10–15 aastat ning alustada tuleb uue süsteemi väljatöötamise

ettevalmistamist.

Võrreldes eelnevate aastatega on HIS-i laekuvate juhtumite arv82 märkimisväärselt

kasvanud, eelkõige seoses teisaldatavate automaatsete kiirusmõõtesüsteemide

aktiivsema kasutamise, nt 2020. aasta augustis ja oktoobris selgitati nendega välja pea

13 000, septembris 15 000 ja novembris 20 000 rikkumist

80 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastuskiri väärteomenetluse seadustiku ja

liiklusseaduse muutmise seadusele. Kooskõlastuskiri number 20-1274/03 [www]

https://eelnoud.valitsus.ee/main (11.12.2020). 81 vt viide 70 82 vt viide 70

36

Uue süsteemi väljatöötamine võimaldab automatiseerida toiminguid (nt digitaalne

allkirjastamine) ja edendada e-teenuseid (võimalus esitada trahviteate peale kaebus

digitaalselt, läbi kodanikuportaali) ning vähendada ühe juhtumi menetlemiseks kuluvat

aega.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse hinnangul on uue süsteemi

arendamise kulud 1,98 miljonit eurot (need jagunevad kahele aastale) ja süsteemi

ülalpidamiskulud on esimesel kahel aastal kokku 200 000 eurot. Pärast süsteemi

väljaarendamist ja kasutuselevõttu on iga-aastane ülalpidamiskulu 754 000 eurot.

Tegemist on indikatiivse kuluga, millega riigil tuleb edaspidi arvestada, et tagada kogu

süsteemi toimimine. Vajadus arendada uus infosüsteem ei sõltu sellest, kas KOV-id

paigaldavad automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme. Arendus on vaja igal juhul teha,

kuid juhtumite arvu järsk kasv võib vajadust selle järele kiirendada. Vajalike

investeeringute puudumisel jõuab HIS menetlusvõimekuse piirini, süsteem muutub

aeglaseks, tekivad tõrked ja vajalik on sagedane taaskäivitamine.

Transpordiameti hallatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu

toimimiseks on hetkel kasutusel 6 serverit, millest üks on Vitronics Poliscan

rakendusserver. Serverite jooksev aastane majutuskulu on 25 000 eurot ja halduskulu 8

000 eurot aastas, moodustades kokku 33 000 eurot aastas. KOV-ide poolt automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemide paigaldamisel tuleb arvestada ühe Vitronics Poliscan

rakendusserveri lisamisega ning kuluga 25 000 eurot aastas. KOV-ide kasutatavate

automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide arv ei mõjuta kulu suurust, kehtides nii ühe,

kümne kui ka enama süsteemi puhul.

Kuna teenuse toimimisse kaasatud Windows Server 2012 tootetugi on lõppenud, seisab

2022. aastal ees serveri ümberinstalliseerimine (paigaldus ja seadistus), mille

ühekordne kulu on 83 000 eurot. Lisaserveri paigaldus ja majutus kergitab aastase

süsteemi ülalpidamiskulu 58 000 euro peale.

Riigi kulu

Arvestades automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamise ning

trahviteadete menetlemise kulusid ja laekuva trahvisumma jaotust, ületavad riigi tulud

kulusid siis, kui KOV-id võtavad kasutusele vähemalt viis automaatset

liiklusjärelevalve süsteemi. Sel juhul hakkavad tulud ületama kulusid üheksandal

kasutusaastal. Vähemate liiklusjärelevalve süsteemide kasutamise korral riigile rahalist

tulu ei teki. Kui jõustuvad kõik eelnõuga kavandatavad muudatused ja lubatud

sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi suuruse arvutamiseks kasutav

summa on 5 eurot, ületavad riigi tulud kulusid KOV-ide poolt vähemalt kahe

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutusele võtmisel. Kahe süsteemi kasutamise

korral hakkavad tulud ületama kulusid viiendal kasutusaastal.

Eeldusel, et KOV-ide kasutusele võetavate automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemidega fikseeritud juhtumid menetletakse olemasoleva tööjõu ja rahaga ning

menetluskulu ei teki, kaetakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu

haldamise kulud, kui KOV on kasutusele võtnud vähemalt kaks automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi. Kui lubatud sõidukiiruse ületamise eest hoiatustrahvi

suuruse arvutamiseks kasutav summa on 5 eurot, saavad automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi andmekogu haldamise kulud kaetud KOV-i poolt ühe seadme kasutusele

võtmisel.

37

Tabel 8. Riigi kulu ja tulu, kui KOV võtab kasutusele 5 automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi

Hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks kasutatava summa muutmisega

on vajalik muuta seadistusi HIS-is ja MIS-is. Muudatuste tegemisega märkimisväärset

kulu ei kaasne ning kulud kaetakse olemasolevast eelarverahast.

Mõjutustrahvi sissenõudmise muudatuse rakendamiseks ei ole vaja MTA

töökorralduses midagi muuta. Mõjutustrahvide sissenõudmise korra ühtlustamisel

MTA kõigi teiste sissenõudmistoimingutega väheneb oluliselt nõuete kustutamise

vajadus. Täitmisele pööramisega seotud probleemide tõttu on jäänud 2019. aastal

määratud mõjutustrahvidest täitmisele pööramata 55 menetlustrahvi kogusummas 4111

eurot. Need nõuded on aegumise tõttu 2020. aasta oktoobris kustutatud.

Kohtutäituritel jääb ära valdava osa MTA määratud mõjutustrahvide sissenõudmisega

seotud toimingute tegemine ja seeläbi kulud vähenevad – kohtutäituri tasu suurus

keskmise mõjutustrahvi puhul on hinnanguliselt 70 eurot.

Võimalikud tulud

Otsene rahaline tulu on rikkumistest saadav trahvitulu, mis laekub riigile.

2018. aastal määrati kirjalikus hoiatamismenetluses, automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemidega fikseeritud liiklusrikkumiste eest hoiatustrahv 110 000 korral,

kogusummas 2,3 miljonit eurot.

2019. aastal määrati automaatse järelevalve käigus tuvastatud liiklusrikkumiste eest

136 000 hoiatustrahvi, kogusummas 2,84 miljonit eurot. Peamiselt põhineb 2019. aasta

liiklusrikkumiste arvu kasv teisaldatavate automaatsete kiirusmõõtesüsteemide

kasutusele võtmisel sama aasta juulist. Nendega fikseeritud rikkumiste eest määrati

22 000 hoiatustrahvi kogusummas 0,45 miljonit eurot.

Võttes aluseks 2018. ja 2019.83 aasta kirjaliku hoiatamismenetluse andmed ning

kasutades lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi suuruse

arvutamiseks praegu kehtiva 3 euro asemel 5 eurot, on 2018. aasta andmete näitel

trahvide kogusumma 1,54 miljonit ja 2019. aasta andmete näitel 1,89 miljonit eurot

rohkem. Kavandatavate muudatuste tulemusel on eeldusel, et automaatsete

83 Andmetest on välja võetud rikkumised, mis on seotud foori keelava tule ajal sõitmisega

(1539 rikkumist, kogusummas 0,06 miljonit eurot).

38

kiirusmõõtesüsteemidega fikseeritavate liiklusrikkumiste arv on 2019. aasta tasemel,

hoiatustrahvide kogusumma prognoositav kasv 1,89 miljonit eurot aastas.

2019. aastal määrati lubatud sõidukiiruse ületamise eest mõjutustrahv 25 000 korral,

kogusummas 1,23 miljonit eurot. Kui mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks kasutada

praegu kehtiva summa asemel 5 eurot, on mõjutustrahvide kogusumma 2,04 miljonit

eurot. Eeldusel, et lühimenetluses tuvastavate rikkumiste arv jääb 2019. aastaga samale

tasemele, on lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratavate mõjutustrahvide

kogusumma 0,82 miljonit eurot suurem.

Hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks kasutatava summa suurendamisel,

võttes aluseks 2019. aasta andmed, suureneb kirjalikus hoiatamisemenetluses ja

lühimenetluses lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratavate rahatrahvide

kogusumma prognoositavalt 1,36 miljonit eurot aastas.

2017.–2019. aastal on statsionaarsete84 automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega

fikseeritud rikkumiste eest määratud ligikaudu 112 000 hoiatustrahvi aastas,

kogusummana keskmiselt 2,52 miljonit eurot aastas. Arvestades automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud rikkumiste ja neid fikseerinud seadmete

arvu, määrati hoiatustrahve ühe seadme kohta keskmiselt:

2017. a 51 000 € eest (kogusumma 2,4 miljonit eurot, 47 kaamerat),

2018. a 46 000 € eest (kogusumma 2,3 miljonit eurot, 50 kaamerat) ja

2019. a 48 000 € eest (kogusumma 2,4 miljonit eurot, 50 kaamerat).85

Toodud andmete põhjal on ühe statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga

fikseeritud rikkumiste eest määratud hoiatustrahvide kogusumma keskmiselt

48 300 eurot aastas, millest 50% ehk 24 150 saab KOV. Võttes arvesse, et 2017.–2019.

aastal kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahve laekus keskmiselt 88,5%

aastas, on prognoositav trahvisumma ühe seadme kohta 42 700 ja KOV-ile eraldatav

summa 21 400 eurot.

Võrdluseks võib tuua, et KOV-i kulu koos automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

soetus- ja halduskuludega, arvestades süsteemi elukaare võimalikku pikkust (10 aastat),

on suurusjärgus 11 030 eurot ühe kasutusaasta kohta.

Kui arvestada, et uute automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutusele võtmise

hetkel kasutatakse lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi suuruse

arvutamiseks summat 5 eurot iga lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetri kohta, oleks

määratavate trahvide kogusumma suurusjärgus 80 500 eurot ja tasutud trahvide summa

71 200 eurot seadme kohta, millest KOV-ile laekuks 35 600 eurot.

84 Ühe automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kohta tehtud arvestustest on välja jäetud teisaldatavad

automaatsed kiirusmõõteseadmed, kuna neid kasutati 2019. aastal ainult pool aastat ja kasutuspõhimõtted

on erinevad: ei kasutata kogu ööpäeva seitsmel päeval nädalas ega asu pidevalt samas kohas. 85 Tuleb arvestada, et tegemist on üldise keskmisega ja trahvide kogusumma sõltub automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi asukohast, liiklusintensiivsusest jms. Üldjuhul on rikkumiste fikseerimise arv

esimestel aastatel pärast seadme paigaldamist suurem ja aja jooksul pigem väheneb. Nt 2018. a on

kaameraid rohkem kui varasematel aastatel, kuid koguarv võrreldes 2017. a 3887 rikkumise võrra

väiksem.

39

Tabel 9. Tulude prognoositav kasv trahvisumma arvutamise aluseks oleva summa

muutmisega 2019. aasta rikkumiste põhjal (miljonit eurot):

Trahvisumma arvutamiseks on

kasutatud

Trahvide

kogusumma

kasv summat 3 eurot summat 5 eurot

Hoiatustrahv 2,84 4,73 1,89

Mõjutustrahv 1,23 2,04 0,82

Hoiatustrahv ja mõjutus-

trahv kokku

4,07 6,78 2,71

Hoiatustrahv seadme kohta 0,05 0,07 0,02

Peale otsese rahalise tulu tuleb arvestada liiklusõnnetuste vähenemisest saadava

kasuga. Automaatsete liiklusjärelevalve seadmete paigaldamise peamine eesmärk on

liiklusõnnetuste vähendamine ja seeläbi liiklusohutuse suurendamine.

Tuginedes eri uuringutele, võib eeldada, et automaatsete liiklusjärelevalve seadmete

võrgu laienemisega kaasneb liiklusõnnetuste vähenemine86. Maanteeameti hinnangu87

kohaselt on linnatingimustes kümne kiiruskaamera kasutamise korral kahju

vähenemine seoses liiklusõnnetuste vähenemisega hinnanguliselt 2 947 635 € aastas.

Ühendkuningriikide näitel88 oli tulu-kulu suhe 4:1. Vigastuste vältimisest saadud

arvestuslik kasu oli kolmandal aastal üle 221 miljoni naela, võrrelduna umbes

54 miljoni naela suuruste kuludega.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava

ministri määrusega nõuded automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja

käitamisele („Nõuded kohaliku omavalitsuse poolt automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi paigaldamisele ja käitamisele“). Rakendusakti kavand on lisatud

seletuskirjale.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2021. aastal. Seaduse jõustumise kuupäeva

seadmisel on võetud arvesse võimalike infotehnoloogiliste arenduste tegemiseks

kuluvat aega.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele

ning arvamuse esitamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Maanteeametile ja Politsei- ja Piirivalveametile.

86 Siinjuures tuleb arvestada liiklussageduse iga-aastase 3–4% kasvuga, millega kaasneb ka

liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus. Ehk kokkuvõttes võib tulemuseks olla olemasoleva olukorra

säilitamine. Seetõttu ei pruugi olla mõju nt liikluskindlustuse maksele, kuna liiklusõnnetuste vähenemine

pole suurusjärgus, mis seda mõjutaks. Samuti muutuvad sõidukite remondikulud kallimaks. 87 Maanteeamet, 2019. Mõjuhinnang: Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine. 88 Gains, A., Heydecker, B., Shrewsbury, J. & Robertson, S., 2004.

40

Väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorraldusseaduse

muutmise seaduse eelnõule tehtud ettepanekute arvestamise tabel

Detsember 2020

Sotsiaalministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti

Linnade ja Valdade Liit kooskõlastavad eelnõu nende esitatud märkustega

arvestamisel.

Väljatöötamiskavatsusele on esitanud oma kommentaarid ja tähelepanekud Politsei- ja

Piirivalveamet.

Väljatöötamiskavatsusele ei andnud tähtaegselt oma seisukohta Haridus- ja

Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium

ja Keskkonnaministeerium ja Välisministeerium.

Nr Esitaja ja märkuse sisu Märkuse arvestamine või

mittearvestamine

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

1. Teeme ettepaneku anda automaatse

liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu

pidamine ja statsionaarsed kiiruskaamerad

üle liiklusjärelevalve teenuse tegelikule

omanikule ehk Siseministeeriumi haldusalas

olevale Politsei- ja Piirivalveametile.

Selgitame seda alljärgnevalt.

1.1. Automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi

andmekogu pidamise ja statsionaarsete

kiiruskaamerate üleandmine

Automaatse liiklusjärelevalve elluviimise

rakendamise ettevalmistamist alustati 2008.

aastal. Tehniliste ja õiguslike eelduste

loomine realiseeriti kevadel 2010 ja alates

10.05.2010 rakendatakse Eestis tehnilise

vahendi poolt fikseeritud lubatud

sõidukiiruse ületamise korral kirjalikku

hoiatamismenetlust. 2019. aasta keskpaigani

olid kõik riigiteedel paiknevad

mõõtekabiinid ja püsipaigaldatud

liiklusjärelevalvesüsteemid soetatud

Maanteeameti eelarvelistest vahendistest.

Lisaks andis Tallinna Transpordiamet 2016.

aasta detsembris viieks aastaks (kuni

detsember 2021) Maanteeametile tasuta

kasutamiseks kaks Tallinnas, Kristiine

ristmikul paiknevat

liiklusjärelevalvesüsteemi, koos sinna

Mittearvestatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi poolt pakutud muudatuse

tegemine vajab eraldi arutelusid ja

kokkuleppeid ning seda ei lahendata

käesoleva seadusemuudatuse raames.

Täiendavate ülesannetega peab

kaasnema ressurss nimetatud ülesannete

täitmiseks, mille jaoks

Siseministeeriumi eelarvesse vahendeid

ette nähtud pole.

Hetkel riigiteede ääres kasutatavate ja

10 aastat kasutusel olnud automaatsete

statsionaarsete kiiruskaamerate

paigaldamine ja hooldamine on

korraldatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

haldusalas oleva Maanteeameti poolt

Liiklusohutusprogrammi 2016-2025

elluviimiskavas aastateks 2016-2019 oli

üheks eesmärgiks statsionaarsete

kiiruskaamerate paigaldamine ohtlikele

riigitee lõikudele (punkt 1.8.10).

Eesmärgi täitmise eest olid vastutajateks

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium ning Maanteeamet.

41

kuuluvate kaamerate, tarkvara,

andmekeskuse ja kaamerapunktidega (TTA

korraldas 2011. a. riigihanke (viite nr

128268) „Liikluse järelevalvekaamerate ost

koos tarkvara ja süsteemi haldusega”, mille

tulemusel soetas Tallinn

järelevalvesüsteemid ning paigaldas

Tallinnas Kristiine ristmikule kaks

kaamerapunkti). Eelnevate aastate keskmine

väljastatud trahviteadete maht jäi alla 120

000 trahviteate aastas. 2018. aasta

riigieelarve muutmise seadusega eraldati

Siseministeeriumile täiendavalt 800 000 €

kaheksa mobiilse kiiruskaamera soetamiseks.

Alates 2019. juulist, kui tekkis õiguslik alus

mobiilsete kiiruskaamerate kasutamiseks, on

PPA kasutusele võtnud seadmed, mis ei tööta

ööpäevaringselt nagu statsionaarsed

kiiruskaamerad, vaid on kasutuses

kalendaarse kuu tööajafondi, ehk 168

töötunni mahus. Samas on kasutatavate

seadmete suutlikkus niivõrd kõrge, et

tippkoormuse ajal ei suuda olemasolev

andmekogu vastu võtta kõiki fikseeritud

juhtumeid. Hetkel on automaatse

liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu

vastutav töötleja Maanteeamet.

Statsionaarsete kiiruskaamerate

kasutuselevõtuga seonduvalt täiendas SMIT

andmekogu IT lahendust selliselt, et PPA

omandis olevate mobiilsete kiiruskaamerate

poolt fikseeritud juhtumite töövoog ei läbi

statsionaarsete kaamerate juhtumite

tavapärast protsessi ning Maanteeameti

poolsel halduril puudub juhtumitele ligipääs

ja haldamise võimalus. Kui PPA võtab

kasutusele kõik olemasolevad mobiilsed

kiirusemõõtesüsteemid ja need kasvõi osalise

koormusega tööle rakendab, fikseerivad need

enamuse kõigist juhtumitest, mis andmekogu

läbima hakkavad. Nagu eelnevast nähtub, siis

tulenevalt juba tehtud infosüsteemi

muudatustest puudub sisuline vajadus, et

andmekogu pidamine ja andmete töötlemine

toimuks Maanteeameti haldusalas.

1.2. Liiklusjärelevalve ei ole Maanteeameti

liiklusseadusest tulenev ülesanne

Liiklusseaduse § 3 lõike 3 kohaselt korraldab

liiklusjärelevalvet Siseministeerium ning §

193 lõike 1 järgi teostavad liiklusjärelevalvet

Investeeringud kiiruskaamerate jaoks

olid ette nähtud teehoiukavades

(„Riigiteede teehoiukava 2018-2022“ ja

„Riigiteede teehoiukava 2020-2030“)

administreerimiskulude (punkt 4.1.3)

hulgas.

Liiklusohutusprogrammi uues ellu-

viimiskavas aastateks 2020-2023 on

eesmärk, mis puudutab automaatsete

kiiruskaamerate paigaldamist riigiteede

ohtlikele lõikudele, välja jäänud. Samuti

ei planeerita selleks investeeringuid

„Riigiteede teehoiukava 2021-2030“

eelnõuga. Nimetatud asjaolule on

viidanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ka oma

kooskõlastuskirja 6. punktis: „Samuti ei

ole aastateks 2021-2024 RES-is ette

nähtud rahalisi vahendeid täiendavate

mõõtesüsteemide hankimiseks.“

Senini ei ole kehtiv regulatsioon

takistanud mõõtesüsteemide

paigaldamist ja nende hooldamist.

Hetkel kasutusel olevate automaatsete

statsionaarsete kiirusmõõteseadmete

jaoks nähakse Maanteeametile vahendid

ette ka uues teehoiukavas ja kuna uusi

mõõtesüsteeme ei hangita, siis

hetkeseisuga Maanteeamet nende

paigaldamise korraldamisega edaspidi ei

tegele.

Automaatne statsionaarne mõõtesüsteem

paigaldatakse tüübikinnitustunnistuse

nõuete ja tootja kasutusjuhendi kohaselt

vastava väljaõppe saanud

kvalifitseeritud personali poolt.

Maanteeameti ülesandeks on olnud

mõõtesüsteemi hankimise ja

paigaldamise ning ekspluatatsiooni ajal

hoolduse korraldamine. Rikkumised

fikseeritakse mõõtesüsteemidega

automaatselt ning juhtumid vaatab läbi

ja hoiatustrahvid saadab välja Politsei- ja

Piirivalveamet. Antud juhul ei teosta

Maanteeamet ise sõidukiiruse mõõtmist

ja seeläbi liiklusjärelevalvet, vaid see

toimub automaatselt, mistõttu puudub ka

vajadus vastavat pädevust omada.

42

politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud

ametiisikud nendele seadusega antud

pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus

peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku

omavalitsusüksuse territooriumil. Loetelust

puudub Maanteeameti pädevus teostada

liiklusjärelevalvet ning puudub ka vajadus

Maanteeametile vastav pädevus anda.

Maanteeameti põhiülesanded on seotud

tingimuste loomisega ohutuks, säästlikuks ja

toimivaks liiklemiseks riigiteedel, inimeste ja

sõidukite liikuvuse kavandamisega,

riigiteede planeerimise ja korrashoiuga ning

liiklusohutuse parandamise ja

liikluskasvatuse korraldamisega. Need

Maanteeameti ülesanded ei hõlma seaduse

kohaselt liiklusjärelevalve teostamist.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku

täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 1, muutes

järgnevate sätete numeratsiooni vastavalt:

„1) paragrahvi 199 lõikes 4 asendatakse sõna

„Maanteeamet“ sõnadega „Politsei- ja

Piirivalveamet“.

Seoses automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi andmekogu vastutava töötleja

muutmisega teeme ettepaneku kehtestada ka

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

andmekogu pidamise põhimäärus

siseministri määrusega.

Sarnane süsteem toimiks ka KOV-ide

puhul, kelle osas ei nähta eelnõuga ette

nt sõidukiiruse mõõtmise osas eraldi

liiklusjärelevalve teostamise õiguse

andmist.

Automaatsed statsionaarsed kiirus-

kaamerad on osa liiklusohutuse

tagamiseks kasutatavatest tehnilistest

lahendustest, mille esmaseks

funktsiooniks on hukkunute ja

inimkannatanutega liiklusõnnetuste

vähendamine. Seda põhimõtet on

järgitud kaamerate paigaldamisel – neid

ei paigaldata sinna, kus on kõige rohkem

rikkumisi, vaid sinna, kus see on vajalik

liiklusohutuse vaates, kuna rikkumiste

tõttu on toimunud palju õnnetusi.

Kõige otstarbekam on automaatsete

liiklusjärelevalvesüsteemide

paigaldamine uute teede rajamisel või

olemasolevate rekonstrueerimisel koos

muude liiklusohutust tagavate

infotehnoloogiliste lahendustega

(muutuva teabega liiklusmärgid,

monitooringusüsteemid jms), kui

liiklusohutuse tagamiseks pole võimalik

kasutada tee-ehituslikke lahendusi või

ainult ehituslikest lahendustest ei piisa.

Seda saab teha esmajoones

Maanteeamet, kelle põhiülesanneteks on

muuhulgas tingimuste loomine ohutuks,

säästlikuks ja toimivaks liiklemiseks

riigiteedel, riigiteede planeerimine ja

korrashoid ning liiklusohutuse

parandamise korraldamine.

2. Eelnõu seletuskirja punkt 2.2. kannab

pealkirja Trahviühiku suurendamine.

Antud punkti pealkirjas sõna „trahviühiku“

kasutamine on eksitav. Vastavalt

karistusseadustiku § 47 lg 1 on trahviühik

rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4

eurot. Trahviühikut kasutatakse

väärteokaristuse kohaldamisel. Kuna

kirjaliku hoiatamismenetluse ja

lühimenetluse kohaldamine lõpetab

väärteomenetluse, siis on asjakohane antud

Arvestatud.

Seletuskirjas tehtud muudatused ja

asendatud sõna „trahviühik“ sõnaga

„trahvimäär“.

43

punkti pealkiri ümber sõnastada, kasutades

liiklusseaduses esinevaid termineid.

3. Eelnõu seletuskirja punktis 2.2. Trahviühiku

suurendamine teises lõigus väidetakse, et

lühimenetluses ja kirjalikus

hoiatamismenetluses määratava trahvi

eesmärk on heidutada inimest seadust mitte

rikkuma (üldpreventsioon) ja rikkujat

mõjutada hoiduma edaspidistest

rikkumistest.“

Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning

nendega seonduvate seaduste muutmise

seaduse 179 SE seletuskirja teises peatükis

on öeldud, et kuna automaatse

kiirusekontrolli puhul sõidukit rikkumise

tuvastamise korral ei peatata ning selle juhi

isikut koheselt välja ei selgitata, on sõidukit

juhtinud isiku kindlakstegemine hilisemas

menetluses kohtuvälise menetleja jaoks

ressurssinõudev või koguni võimatu. Seetõttu

on arvestades tuvastatavate rikkumiste suurt

hulka efektiivsus suurem, kui kiiruse

ületamise eest vastutab sõiduki omanik või

vastutav kasutaja ning juhi tuvastamine ei ole

vajalik. Taolise lahenduse aluseks on eeldus,

et sõiduki omanik või vastutav kasutaja

reeglina kasutab sõidukit ise või vähemalt

teab, kes sõidukit kasutas. Viimasega haakub

arusaam, et sõiduki omanik või vastutava

kasutaja ülesanne on hea seista oma sõiduki

õiguspärase kasutamise eest, tema on see,

kes otsustab, kellele sõidukit kasutada anda,

kellele mitte. Seetõttu on sõiduki omanik või

vastutav kasutaja (kaas-) vastutav selle eest,

mis tema sõidukiga toimub ning teda tuleb

mõjutada oma sõidukil silma peal hoidma

ning võimaluse piires sellega

toimepandavaid rikkumisi vältima.

Menetluse ülevaate all selgitatakse

täiendavalt, et hoiatustrahvi sõiduki

omanikule või vastutavale kasutajale

saatmise aluseks on nende liiklusseaduses

sätestatud vastutus sõiduki õiguspärase

kasutamise eest ning see, et nad peavad

olema teadlikud sellest, kes nende sõidukit

kasutab.

Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse 580 SE seletuskirja kohaselt oli

Selgitatud.

Nagu Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium oma kooskõlastuskirjas

märgib, viidates liiklusseaduse ja

karistusseadustiku ning nendega

seonduvate seaduste muutmise seaduse

179 SE seletuskirjale, „on eeldus, et

sõiduki omanik või vastutav kasutaja

reeglina kasutab sõidukit ise või

vähemalt teab, kes sõidukit kasutas.

Viimasega haakub arusaam, et sõiduki

omanik või vastutava kasutaja ülesanne

on hea seista oma sõiduki õiguspärase

kasutamise eest, tema on see, kes

otsustab, kellele sõidukit kasutada anda,

kellele mitte. Seetõttu on sõiduki omanik

või vastutav kasutaja (kaas-) vastutav

selle eest, mis tema sõidukiga toimub

ning teda tuleb mõjutada oma sõidukil

silma peal hoidma ning võimaluse piires

sellega toimepandavaid rikkumisi

vältima.

Ühest küljest, nagu nimetatud eelnõu

seletuskirjas märgitud, tuleb sõiduki

omanikku või vastutavat kasutajat

mõjutada oma sõidukil silma peal

hoidma ning võimaluse piires sellega

toimepandavaid rikkumisi vältima.

Üheks mõjutamise võimaluseks on

trahvimäära suurus – mida suurem on

hoiatustrahv, mille sõiduki omanik või

vastutav kasutaja tasuma peab, seda

suurem peaks olema tema huvi, et temale

kuuluva sõidukiga rikkumisi toime ei

pandaks. Teisalt peaks suurema

trahvimäära korral kasvama sõiduki

omaniku või vastutava kasutaja huvi –

juhul, kui nad ise sõiduki ei kasutanud –

selgitada välja rikkumise ajal sõidukit

kasutanud isik, et hoiatustrahv määrataks

või selle vähemalt tasuks isik, kes

rikkumise tegelikult toime pani. Võib

eeldada, et mida väiksem on trahv, seda

vähem vaevub sõiduki omanik või

vastutav kasutaja rikkumise tegelikku

toimepanijat välja selgitama, sest

44

peaeesmärgiks ülekriminaliseerituse

vähendamine. Uue menetlusliigi teiseks

eesmärgiks oli tagada menetleja aja tõhus

kasutamine eelnõus käsitletud väärtegude

menetlemisel ja vältida ka lühimenetlusele

allutatud isiku koormamist.

Samuti rõhutati seletuskirjas, et määratavad

trahvisummad on väiksemad –

lühimenetluses kohaldatavad mõjutustrahvid

peaksid olema võrreldes muudes

väärteomenetluse liikides (v.a kirjalik

hoiatusmenetlus) määratavate trahvidega

väiksemad ja seega isikule vähem

koormavad. Eelnõu koostamisel võeti

eesmärgiks vähendada trahvisummasid

väärtegude eest määratavate trahviühikute

maksimumist viis korda ja viimastel aastatel

määratud trahvide keskmisest võimaluse

korral ühe kuuendiku võrra. Eesmärk on

kompenseerida proportsionaalselt asjaolu, et

lühimenetluses tehakse teatud mööndusi

tõendamiskohustuses ja isiku

menetlusõigustes. Lisaks tagavad väiksemad

trahvisummad võimalike vaidluste arvu

olulise vähenemise, sest enamiku vaidlustest

moodustavad trahvi vähendamise nõuded.

Kuna trahviteate adressaadiks võivad olla ka

juriidilisele isikud, omavalitsused ja

riigiasutused ning toetudes kirjaliku

hoiatamismenetluse ja lühimenetluse eelnõu

seletuskirjades toodule, palume täiendavalt

selgitada tuvastamata isiku seaduserikkumise

heidutuse väite asjakohasust.

trahviga kaasnev rahaline koormus on

väike võrreldes ajakuluga.

4. Seletuskirja lk 6 põhjendatakse hoiatus- ja

mõjutustrahvi arvutamise aluseks oleva

ühiku 3 euro tõstmist tasemele 5 eurot

järgnevalt: „Lühimenetluse väljatöötamisel

seati eesmärgiks, et trahvimäärad oleksid

lühimenetluses ja kirjalikus

hoiatamismenetluses võrreldaval ja samal

tasemel, kuna sisult on rikkumiste iseloom ja

tehiolud sarnased. Seetõttu vähenes

lühimenetluse jõustumisel LS-i § 227 lg 1

sätestatud rikkumise eest määratava

rahatrahvi maksimummäär 120-lt eurolt 60-

le eurole ehk varasema maksimaalse 30

trahviühiku asemel on võimalik suurim

karistus 20 (km/h) korrutatuna 3 euroga. Kui

mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks

Selgitatud.

Siseministeeriumi hinnangul ei ole

eelnõus esitatud ettepanek suurendada

automaatse liiklusjärelevalve ja

lühimenetluse raames määratud

mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks

kasutatavat ühikut 3-lt 5-le vastuolus

lühimenetluse eesmärgiga.

Lühimenetluse eesmärgiks oli pakkuda

välja kiirem ja lihtsam menetlusviis

nende rikkumiste menetlemiseks, kus

asjaolud on selged, ning samuti tagada,

et isikule määratav trahv oleks väiksem

üld- või kiirmenetluses määratavast

rahatrahvist. Esiteks on oluline märkida,

45

kasutatavat ühikut suurendada 3-lt 5-le, siis

ületades piirkiirust 20 km/h, on

mõjutustrahvi suurus 100 eurot. See on 20

eurot vähem, kui enne lühimenetluse

jõustumist kehtinud maksimummäär.“

Juhime tähelepanu, et vajaduse põhjendus on

vastuolus lühimenetluse loomisel

väärteomenetluse seadustiku muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse 580 SE seletuskirjas kirjeldatud

põhimõtetega, millega seati eesmärgiks

vähendada määratavaid trahvisummasid

määratavate trahviühikute maksimumist viis

korda ja viimastel aastatel määratud

trahvide keskmisest võimaluse korral ühe

kuuendiku võrra.

Väärteomenetluse seadustiku muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse 580 SE seletuskirja tabelist 2 nähtub,

et 2016. aastal oli LS § 227 lg 1 (lubatud

sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h) alusel

kõigi menetlejate poolt määratud keskmine

rahatrahv oli 67 eurot ja rahatrahvi

ülemmäära/mõjutustrahvi suhe oli vastavalt 2

eurost kuni 40 euroni. Lühimenetlus jõustus

1. jaanuarist 2019. 2019. aastal LS § 227 lg 1

alusel koostatud mõjutustrahvide keskmiseks

kujunes 49 eurot89. Kui mõjutustrahvi

aluseks olevat ühikut suurendada 5 euroni,

siis 2019. aasta avastamise andmetele

tuginedes kujuneks keskmiseks LS § 227 lg 1

alusel määratavaks mõjutustrahviks 81 eurot,

mis oleks 14 eurot kõrgem kui 2016. aasta

keskmine (67 eurot) ehk 21% kõrgem, kui

2016. aastal LS § 227 lg 1 (lubatud

sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h) alusel

kõigi menetlejate poolt määratud keskmine

rahatrahv.

Tabel 2. Suhe mõjutustrahvi ja menetletavate

väärteokoosseisude eest ette nähtud

rahatrahvi vahel

et lühimenetluse loomisel kujundati

selle menetlusliigi raames sõidukiiruse

ületamise eest määratava rahatrahvi

suurus lähtudes samast valemist, mis oli

juba kasutusel automaatses

liiklusjärelevalves ehk lubatud suurimat

sõidukiirust ületatud kilomeetrite arv

korrutatakse seaduses sätestatud arvuga.

Kahe nimetatud menetlusliigi raames

kiiruse ületamise korral trahvi

kujunemise ühtlustamine oli taotluslik

ja kantud eesmärgist vähendada

põhjendamatuid erisusi lihtsustatud

menetlustes. Samuti oli oluline tagada,

et lühimenetluses oleksid kõik trahvid

kindlaks määratud suurusega. Nõustume

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi poolt väljatooduga, et

käesoleva muudatuse tulemusena

suureneb ka lühimenetluses määratav

mõjutustrahv. Samas jääb

lühimenetluses sõidukiiruse ületamise

eest määratav maksimaalne

mõjutustrahv ka edaspidi 20 eurot

väiksemaks üld- või kiirmenetluses

määratavast rahatrahvist. Lisaks tuleb

arvestada, et sõidukiiruse ületamise

korral määrab trahvi suuruse just

sõidukiirust ületanud kilomeetrite arv,

mis tähendab, et mõjutustrahvi suurus

on igakordselt erinev ning keskmine

määratud trahvi summa võib väheneda

ka tulenevalt sellest, et suuremad

trahvid mõjutavad inimesi sõidukiirust

vähem ületama. Oluline trahvimäärade

tõstmisel seoses lühimenetlusega on, et

määratava trahvi maksimaalne ulatus

jääks väiksemaks kui üld- või

kiirmenetluses määratav rahatrahv.

Kuigi muudatuse tulemusena võib

suureneda määratud rahatrahvide

aastapõhine keskmine, siis on

Siseministeeriumi hinnangul oluline, et

just sõidukiiruse ületamise eest

määratavad trahvid omaksid vajalikku

89 2019. aastal LS § 227 lg 1 alusel koostatud mõjutustrahvi nõuded 12.06.2020 seisuga.

46

mõju, sest kiiruse ületamine on otseses

seoses võimalike tervisekahjustuste

tekkimise ja hukkunute arvuga liikluses.

Samas ei ole võimalik muuta

automaatse liiklusjärelevalve trahvi

suuruseid sõidukiiruse ületamise eest

lühimenetluses muudatusi tegemata,

sest vastavalt eespool toodule on nende

kahe menetlusliigi korral sõidukiiruse

eest ette nähtud trahvid seotud samade

aluspõhimõtetega. Muudatuse tegemine

ühes menetlusliigis tekitaks

põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise

nende isikute suhtes, kellele määratakse

trahv teises menetlusliigis.

5. Seletuskirja lk 6 neljandas lõigus, kus

käsitletakse kroonide ümberarvestamist

eurodeks soovitame lisada viite euro

kasutusele võtmise seaduse § 99 p 5, mis nägi

ette liiklusseaduse § 7466 punktis 1 asendada

sõna «kroonides» sõnaga «eurodes» ning arv

«50» arvuga «3».

Arvestatud.

Seletuskirja on lisatud viide euro

kasutusele võtu seaduse § 99 p-le 5.

6. Seletuskirja lk 4 kolmandas lõigus ja lk 23

teises lõigus on märgitud, et riigiteede äärde

on paigaldatud 67 mõõtekabiini, milles

kasutatakse 46 mõõtesüsteemi. Peale nende

on kasutusel kaks mõõtesüsteemi Tallinna

linnas, mille on soetanud ja paigaldanud

KOV, kuid süsteemid on antud tähtajaliselt

üle Maanteeametile“.

Palume seletuskirjas ajakohastada kaamerate

arvu. Maanteeametil on 03.11.2020 seisuga

44 töökorras mõõtesüsteemis, milles

sisalduvad ka 2 Tallinnas, nn Kristiine

ristmikul paiknevat, kuid Tallinna

Transpordiametile kuuluvat mõõtesüsteemi.

Alates 10.05.2010, kui mõõtesüsteemid tööle

rakendati, on seoses nende töökõlbmatuks

muutumisega utiliseeritud 8 mõõtesüsteemi.

Hetkel on Maanteeameti bilansis 42

töökorras mõõtesüsteemi, mille

tootmisaastad on järgnevad:

2009 – 6 tk, kasutavad vanatüübilist

tarkvaraversiooni PSS 1.5.5, mille tootmine

on lõpetatud;

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirjas on ajakohastatud

kaamerate arvu, tuginedes Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt

esitatud andmetele.

Seletuskirja koostamisel võeti aluseks

Maanteeameti kodulehel olevad

avalikud andmed kiiruskaamerate

asukohtade ja arvu osas.

Töökorras mõõtesüsteemide osas on

märkus võetud teadmiseks. Seletuskirjas

toodud tulu-kulu prognoos on

indikatiivne ja tegelik tulu-kulu sõltub

erinevatest asjaoludest, muuhulgas

näiteks mõõtesüsteemi hanke

tulemusest, paigaldamise asukohast,

hooldamiseks sõlmitavatest lepingutest,

võimalikest riketest, infosüsteemide

ülalpidamiskuludest, menetluskuludest

jne, mis võivad ajas muutuda.

Seletuskirjas toodud kulu-tulu prognoos

põhineb hetkel teadaolevatel andmetel.

Nõustume, et osad mõõtesüsteemid

langevad välja prognoositud elukaare

lõppemisel. Samas võivad osad

47

2010 – 1 tk, kasutab vanatüübilist

tarkvaravesiooni PSS 1.5.5, mille tootmine

on lõpetatud;

2011 – 7 tk, nendest 4 hangitud 2018. aastal;

2012 – 4 tk;

2013 – 5 tk;

2014 – 4 tk;

2015 – 5 tk;

2017 – 8 tk;

2018 – 2 tk.

Vanatüübilise PSS 1.5.5 tarkvaraversiooniga

mõõtesüsteemide remonti tootja (Vitronic

AG) enam ei teosta ning rikke esinemisel

nende taastamine võimalik ei ole.

Arvestades, et süsteemi maksimaalne tööiga

on 10 aastat, maksimaalselt 12 aastat, on meil

lähiajal välja langemas 7 mõõtesüsteemi.

Samuti ei ole aastateks 2021-2024 RES-is

ette nähtud rahalisi vahendeid täiendavate

mõõtesüsteemide hankimiseks. Seega ei ole

põhjendatud eeldused, et hetkel töökorras

olevate mõõtesüsteemide arvuga (42) saaks

arvestada 5-10 aasta tulu/kulu prognoosi

koostamisel. Realistlik mõõtesüsteemide arv,

mida prognoosimudelis kasutada saab, on

kuni 35 mõõtesüsteemi.

süsteemid langeda välja ka

prognoosimatult, rikete tõttu. Tuleb

arvestada, et KOV-ide poolt lisanduvate

mõõtesüsteemide täpne arv ei ole teada

ja see võib olla suurem kui tulu-kulu

prognoosis arvestuse aluseks võetud

mõõtesüsteemide arv. Samuti ei ole

teada riigi eesmärgid Liiklusohutus-

programmi järgmise perioodi

elluviimiskava (2024+) osas ning

võimalik, et peetakse uuesti vajalikuks

soetada uusi automaatseid

mõõtesüsteeme.

Lisame, et väiksem mõõtesüsteemide arv

ei mõjuta KOV-ide tulusid ja kulusid,

vaid omab eeskätt mõju riigile, kuna

menetluskulud kannab riik – mida

vähem mõõtesüsteeme, seda suurem on

menetluskuu ühe mõõtesüsteemi kohta.

7. Seletuskirja lk 4 kolmandas lõigus on

märgitud, et Maanteeamet kasutab tähtajalist

kahte KOV-le kuuluvat mõõtesüsteemi

Tallinna linnas.

Selgitame, et 5 aastaks Maanteeametile

kasutada antud nn Kristiine kaamerate leping

lõppeb 2021. aasta detsembris.

Võetud teadmiseks.

Seletuskirja on lisatud märge Tallinna

linna poolt Maanteeameti kasutusse

antud mõõtesüsteemide lepingu tähtaja

osas.

8. Seletuskirja lk 22 viimases ja lk 23 esimeses

lõigus nenditakse, et lisaks on võetud

kasutusele esimesed automaatsed

liiklusjärelevalve süsteemid, mis

jäädvustavad fooritulede nõuete rikkumised.

Palume antud lõiku täiendada selgitusega, et

tegu ei ole eraldi liiklusjärelevalve

süsteemiga. Nn Kristiine kaamerad ja ka

Tallinnas Reidi teele paigaldatud

mõõtesüsteemid omavad täiendavat

funktsionaalsust, mis võimaldab

olemasolevad mõõtesüsteemid liidestada

foorikontrolleritega ning millele on lisatud

sõiduki tagant filmimise võimekus, et lisaks

sõiduki esiosast tehtavale fotole oleks

Arvestatud.

Seletuskirja on lisatud, et Tallinnas

kasutatavad statsionaarsed automaatsed

liiklusjärelevalve süsteemid omavad

täiendavat funktsionaalsust, mis

võimaldab neid liidestada foori-

kontrolleritega.

48

tagantpoolt tehtaval salvestisel fikseeritud

ristmikule sõitmise hetkel kehtinud

foorirežiim.

9. Seletuskirja lk 23 kolmanda lõigu viimases

lauses on väidetud, et arvestades

juhtimisõigusega isikute arvu, puutub

hoiatustrahviga kokku 18% juhtimisõigusega

isikuid.

Palume antud lause ümber sõnastada.

Selgitame, et trahviteate adressaadiks on

mootorsõiduki registrijärgne omanik või kui

registrisse on kantud vastutav kasutaja, siis

sellisel juhul vastutav kasutaja.

Mootorsõiduki omanikuks ja vastutavaks

kasutajaks võib olla ka juriidiline isik, riigi

või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-

õiguslik juriidiline isik. Seni kuni ei ole

tõendatud vastupidist, ei ole korrektne

eeldada, et väljasaadetud hoiatustrahvide arv

vastab või on ligilähedane unikaalsete

mootorsõidukijuhtide arvule. Juhul kui on

soov näidata millisele osakaalule kõigist

Eesti mootorsõiduki juhtimisõigust

omavatest isikutest on kalendriaasta jooksul

trahviteade saadetud, siis tuleb välja selgitada

unikaalsete füüsiliste isikute arv.

Arvestatud.

Lause on ümber sõnastatud ja jäetud

välja protsentuaalne osakaal.

Seletuskirjas on nimetatud lõigus

käsitletud mõjutatud sihtrühma suurust.

Seletuskirja koostaja eesmärgiks ei ole

näidata, mitmele unikaalsele isikule on

kalendriaasta jooksul hoiatustrahv

saadetud, vaid tuua välja, kas mõjutatud

on suurem või väiksem osa

sõidukijuhtidest.

10. Seletuskirja lk 29 alapealkirja Mõju sihtrühm

III: Maanteeamet juures on hinnatud mõju

Maanteeameti töökorraldusele ebaoluliseks,

kuna puudutab vajadust ühe töökoha ja

lisaserveri järele.

Selgitame, et hetkel on teenuse toimimisse

kaasatud 6 serverit, mille jooksev aastane

majutuskulu on 25 000 € ja halduskulu 8 000

€ aastas, moodustades kokku 33 000 € aastas.

Kuna Windows Server 2012 tootetugi on

lõppenud, seisab 2022. aastal ees serveri

ümberinstalliseerimine (paigaldus ja

seadistus), mille ühekordne kulu

hooldepartner Alarmtec AS pakkumuse

kohaselt on 83 000 €, millele lisandub

aastane majutuskulu summas 50 000 € ja

halduskulu 8 000 €. Seega võib 2022. aasta

eeldatav kulu jääda suurusjärku 141 000€,

millele lisandub Alarmtec AS

hoolduslepingu maksumus (summa

täpsustamisel).

Arvestatud osaliselt

Maanteeameti kulu osas tehakse enne

Vabariigi Valitsusele eelnõu esitamist

parandused, lähtudes Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kooskõlastuskirjas toodud ning

Maanteeametilt täiendavalt saadud

andmetest.

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi poolt tehtud ettepanek

Maanteeameti haldusalas oleva

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

andmekogu serverite üleandmise osas

Siseministeeriumi haldusalasse vajab

eraldi arutelusid ja kokkuleppeid ning

seda ei lahendata käesoleva

seadusemuudatuse raames. Täiendavate

ülesannetega peab kaasnema ressurss

nimetatud ülesannete täitmiseks, mille

jaoks Siseministeeriumi eelarvesse

vahendeid ette nähtud pole (täpsemalt on

kaamerate ja serverite üleandmise osas

49

Lisaks märgime, et kui HIS on vaja serveri

uuenduste tagajärjel arendada, siis on

mõistlik teha seda koos serveri

arendamisega. Maanteeameti hallatav

liiklusjärelevalve süsteem ja Kixa, millega

läbi x-tee suunatakse kiiruskaamerate

juhtumid edasi HIS-i ja sealt omakorda

POLISesse moodustab tervikust üsna väikese

osa (n-ö toimib nagu vahendaja). Kuna

Maanteeameti Kixa ja SMITi HIS ei ole

võimelised trahvide laekumistega hakkama

saama on hetkel võimalik lisaks

statsionaarsetele kaameratele kasutada kuni 2

mobiilset kaamerat. Kui kõik 8 aktiveerida,

siis süsteem jookseb kokku. Kixal on

mahupiirangud ning HIS pole võimeline

teatud suurusega pakette vastu võtma.

Lähtudes eeltoodust peame mõistlikuks

serverid ja kaamerad üle anda

Siseministeeriumi haldusalasse (vt. ka punkti

1 selgitust).

antud selgitus kooskõlastuskirja punktis

1).

11. Seletuskirja p 7 (lk 29) on märgitud, et kulude

kandmine on otstarbekas korraldada

järgmiselt:… b) seadmete süsteemi

liidestamise ja HIS-i rakenduse kulud kannab

riik.

Teeme ettepaneku, et seadmete süsteemi

liidestamise ja HIS-i rakenduse kulud kannab

samuti KOV, kui KOV ülesanne on seadmete

soetamine ja haldamine.

Arvestatud.

SMIT hinnangul uue seadme HIS-iga

liidestamise kulu minimaalne.

Maanteeameti kohaselt kaasneb seadme

paigaldamisega kaks liidestamist:

kaamera liidestamine serveriga ja

mõõtekabiini ühendamine elektrivõrku.

Kaamera liidestamine serveriga sisaldub

kaamera paigaldamise ja tööle panemise

hinna sees. Kui on vajalikud täiendavad

tööd, toimuvad need tunnitööna

teenusepakkuja hinnakirja alusel.

Mõõtekabiini ühendamisel

elektrivõrguga kaasneb ühekordne tasu

1300 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kuna tegemist on teenusega, mis on

vajalik automaatse liiklusejärelevalve

süsteemi toimimiseks, tasub selle eest

KOV sarnaselt teiste kaamera

paigaldamiseks ja hooldamiseks vajalike

teenustega.

12. Seletuskirja lk 30 märgitakse, et kui KOV

soovib paigaldada seadmeid, mis ei ühildu

olemasoleva andmevahetussüsteemiga, tuleb

teha lisainvesteeringuid. Kulusid ei ole

võimalik täpselt prognoosida, kuna nende

Võetud teadmiseks.

Seletuskirja koostamisel on arvestatud,

et täiendavate arendusteta on

olemasoleva süsteemiga võimalik

liidestada ainult konkreetsete (tehniliste)

50

suurus sõltub liidestamiseks vajalikust IT-

arenduse maksumusest, mis võib varieeruda

sõltuvalt sellest, milliseid seadmeid

liidestada soovitakse. Nimetatud IT-arenduse

kulud tuleb kanda KOV-il, kes soovib

kasutusele võtta seadmeid, mis olemasoleva

süsteemiga ei ühildu. Kui selliste seadmete

kavandatav kasutuselevõtt on laialdasem või

seda teevad mitu KOV-i, tuleb kulude jaotus

KOV-i(de) ja riigi vahel eraldi kokku leppida.

Juhime tähelepanu, et tänane keskkond lubab

liidestada vaid ühe konkreetse ettevõtte

seadmeid ja tuleb arvestada, et tehnilised

nõuded, millises formaadis pildid peavad

olema ja millistele nõuetele vastama, on väga

detailselt ette kirjutatud ning seda muuta ei

saa. SMITi HIS on võimeline ainult kindlate

tingimustega juhtumeid vastu võtma ja läbi

töötlema.

parameetritega seadmeid. Sellest

tulenevalt ongi seletuskirjas märgitud, et

kui soovitakse paigaldada seadmeid,

mis ei ühildu olemasoleva

andmevahetussüsteemiga, tuleb teha

lisainvesteeringuid, mille suurus sõltub

liidestamiseks vajaliku IT-arenduse

maksumusest.

13. Seletuskirja lk 31 viiendas kuni seitsmendas

lõigus kirjeldatakse hoiatamismenetluse

infosüsteemi (HIS) tuleviku arendustööde

vajadust. Põhjuseks on toodud süsteemi

vananemine ja menetlusvõime (kuni 500 000

juhtumit aastas) saavutamine.

2020. aasta 9 kuuga on olemasolevate

mõõtesüsteemidega tuvastatud 138 695

lubatud sõidukiiruse ületamist. IV kvartalis

lisanduda võivate juhtumite maht jääb

vahemikku 35 000 (2020. aasta I kvartali

maht) kuni 45 000 juhtumit. Seega 2020.

aasta lõpuks mitte enam kui 190 000

juhtumit.

Lähiaastal seisame silmitsi vähemalt seitsme

ehk 1/6 olemasolevate mõõtesüsteemide

väljalangevusega, mis toob kaasa ka 1/6

arvestuslike juhtumite vähenemise. Välja

langevaid süsteeme on sama palju või isegi

rohkem, kui on prognoositud KOV-de poolt

lisanduda võivate süsteemide arvuks. Seega

ei ole põhjendatud kartused, et kavandatava

seadusemuudatuse jõustumine toob kaasa

senisest suurema juhtumite arvu menetlemise

vajaduse.

Selgitatud.

Eelnõu kooskõlastamise raames on

SMIT-i poolt täpsustatud, et HIS-i

menetlusvõimekus on kuni 250 000

juhtumit aastas. Juhtumite arv on suurem

kui väljasaadetavate trahviteadete arv.

2020. aasta 11 kuuga on HIS järgi PPA-

le sisse tulnud 205 907 juhtumit, mille

kohta väljastati 182 064 hoiatustrahvi.

Seletuskirja kohaselt ei sõltu HIS-i

arendusvajadus ainult seaduse-

muudatuse jõustumisest ja KOV-ide

poolt täiendavate automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemide kasutusele

võtmisest, vaid vajadus tuleneb ka

infosüsteemide vananemisest ja

teisaldatavate automaatsete kiirusmõõte-

süsteemide lisandumisest. PPA koolitas

2020. aastal täiendavaid spetsialiste, et

teisaldatavaid automaatseid kiirus-

mõõtesüsteeme tõhusamalt kasutada. Nt

2020. aasta augustis ja oktoobris selgitati

nendega välja pea 13 000, septembris

15 000 ja novembris 20 000 rikkumist.

Tegemist on indikatiivse kuluga, millega

riigil tuleb edaspidi arvestada. Vajalike

investeeringute puudumisel jõuab HIS

menetlusvõimekuse piirini, süsteem

51

muutub aeglaseks, tekivad tõrked ja

vajalik on sagedane taaskäivitamine.

14. Seletuskirja lk 32 kolmandas lõigus on väide,

et Maanteeameti kulu (viide 76) automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu

haldamiseks on 24 000 € aastas ning see

koosneb serveri püsikuludest ja

personalikulust. Viite 76 allikaks on

märgitud Maanteeamet, 2018. Mobiilse

kaamera piloodi tulemuste aruanne.

Maanteeamet ei ole 2018. aastal koostanud

sellist aruannet ega läbi viinud mobiilse

kaamera pilooti. 2016. aastal on

Maanteeametis koostatud „Mobiilse

kaamera testperioodi tulemuste aruanne“.

Kuid antud aruanne ei sisalda viidet ega

arvandmeid liiklusjärelevalve andmekogu

püsikulude ja personalikulu kohta (kulude

kohta vt ka punkti 10 selgitust).

Arvestatud.

Viide oli ekslik ja on seletuskirjast

eemaldatud.

Maanteeameti kulu osas tehakse enne

Vabariigi Valitsusele eelnõu esitamist

parandused, lähtudes Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kooskõlastuskirjas toodud ning

Maanteeametilt täiendavalt saadud

andmetest.

15. Seletuskirja lk 32 sisaldub tabel nr 8 – riigi

kulu ja tulu, kui KOV võtab kasutusele kuus

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi.

Rida ALJVS haldamine sisendid aastate

lõikes peaksid olema:

Palume täpsustada:

1) millise osakaaluga arvestati ALJVS-i

kohta SMIT-i HIS rakenduse hoolduskulusid.

2) kuidas saadi muutuvkulu (tähitud postiga

trahviteate saatmise) arvestus ühe ALJVS-i

kohta. Vastavalt VTMS § 54 lõikele 1

saadetakse füüsilisele isikule esmalt

elektrooniliselt trahviteade VTMS § 41 lg 4

kohaselt. Kui trahviteate adressaat e-kirja

saatmisest 3 päeva jooksul hoiatustrahvi ei

tasu või kättesaamist hoiatustrahvi portaalis

https://hoiatustrahv.politsei.ee ei kinnita,

saadetakse füüsilisele isikule trahviteade

posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris

märgitud aadressil. Seega kõiki füüsilisele

isikule saadetavaid trahviteateid tähtkirjaga

ei edastata. Lisaks saadetakse juriidilisele

isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse

asutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele

isikule trahviteade registrisse kantud

aadressil ainult elektrooniliselt (VTMS § 543

lg 4) ja tähitud kirjaga saatmist ette nähtud ei

Selgitatud.

ALJVS haldamise kulu osas tehakse

enne Vabariigi Valitsusele eelnõu

esitamist parandused, lähtudes

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kooskõlastuskirjas toodud ning

Maanteeametilt täiendavalt saadud

andmetest.

1) SMIT-i HIS iga-aastased halduskulud

on jaotatud proportsionaalselt

olemasolevate ja võimalike lisanduvate

kaamerate arvuga ning sisalduvad ühe

ALJVS kohta toodud menetluskulu

hulgas (vt seletuskirja tabel 8).

2) Politsei- ja Piirivalveameti andmetel

edastatakse ca 45% trahviteadetest

Eestis elavatele füüsilisele isikutele ja

30% juriidilistele isikutele ning 25%

trahviteadetest edastatakse Euroopa

Liidu liikmesriiki.

Eestis elavatele füüsilistele isikutele

saadetakse trahviteadetest 1,6%

lihtkirjaga. Korduvad trahviteated

saadetakse tähtkirjaga ja see puudutab

60% füüsilistest isikutest, kes on saanud

esmase trahviteate kas elektrooniliselt

või lihtkirja teel. Kokkuvõtlikult,

52

ole. Selleks, et arvestada välja kui suur on

nende füüsilistele isikutele tähitud kirjaga

saadetud trahviteadete osakaal, vajab välja

toomist palju füüsilistele isikutele saadetud

trahviteadetest tasutakse kohe peale

elektroonilist teate edastamist 3 päeva

jooksul või kinnitatakse kättesaamine

portaalis https://hoiatustrahv.politsei.ee.

Samuti on asjakohane näidata, millise

osakaalu moodustavad juriidilisele isikule,

riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele

ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule

elektrooniliselt kättetoimetatuks loetud

trahviteated.

3) menetleja palgakulu (üksuse keskmise

järgi) arvestamise loogikat. Seletuskirja lk 31

neljandas lõigus on välja toodud, et

liiklusmenetlustalituse töötajatega on

prognoositavalt võimalik menetleda kuni 200

000 juhtumit. Ida prefektuuri teabebüroo

liiklusmenetlustalituses töötas 03.11.2020

seisuga 13 ametnikku. Nimetatud 13

ametnikku tagavad 50 mõõtesüsteemi abil

fikseeritud juhtumite menetlemise. Jagades

mõõtesüsteemide arvu (50) ametnike arvuga

(13), saame tulemuseks 3,8 mõõtesüsteemi

menetluskeskuse ametniku kohta. Seega ei

ole põhjendatud Tabelis 8 real menetluskulud

veergudes 2-8 menetleja palgakulu kasvav

arvestamine ALJVS-i kohta. Arvestada tuleb

ühe täiendava ametniku palgakuluga iga

kolme lisanduva ALJVS-i kohta.

veerand kõikidest trahviteadetest

saadetakse tähtkirjaga.

Euroopa Liidu liikmesriiki edastatakse

kõik trahviteated lihtkirjaga.

Kulude osas saab välja tuua, et

trahviteadete saatmise postikulu ühe

automaatse kaamera kohta on

suurusjärgus 3900 eurot aastas ja see on

tulu-kulu analüüsis arvestatud

menetluskulu hulka.

3) Menetleja töökoormuse saamiseks on

tema tegelik tööaeg – ehk tööaeg, millest

on välja arvatud võimalikud

eemalolekud (puhkused, võimalikud

haigus- ja koolituspäevad jms) – jagatud

ühe juhtumi menetlemiseks kuluva

arvestusliku ajaga.

Menetlejate koormust ei saa üheselt

jagada kaamerate arvuga, sest erinevate

kaameratega fikseeritavate rikkumiste

arv on erinev, nt võib ühe teisaldatava

kaameraga fikseerida sama palju

rikkumisi kui mitme statsionaarse

kaameraga kokku. Samuti võib

teisaldatavate kaamerate fikseeritav

rikkumiste arv omavahelises võrdluses

erineda.

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi poolt viidatud

liiklusmenetlustalituse ametnike arv on

õige. Samas on jäetud arvestamata

erinevate funktsioonidega, mida

ametnikud täidavad ja sellega, et kõikide

ametnike põhitööks ei ole ainult

juhtumite lahendamine (nt talituse juht,

vanemväärteomenetlejad).

Arvestuse kohaselt suudab üks menetleja

lahendada suurusjärgus 19 000 juhtumit

aastas. See on 8 statsionaarse kaameraga

fikseeritud rikkumiste koguarv ühel

aastal, eeldusel, et ühe statsionaarse

kaameraga fikseeritakse keskmiselt 2300

rikkumist aastas. Samas on 2020. aasta

11 kuu põhjal ühe teisaldatava

kaameraga fikseeritud 12 900 rikkumist

ehk sisuliselt suudab üks menetleja

lahendada 1,5 teisaldatava kaameraga

fikseeritud rikkumised.

53

Seletuskirjas on välja toodud, et

olemasolevate menetlejatega on

võimalik lahendada kuni 200 000

juhtumit aastas. Täiendavate menetlejate

puhul ei pea arvestama, mitte ühe

täiendava ametniku palgakuluga iga

kolme lisanduva ALJVS-i kohta, vaid

iga lisanduva 19 000 juhtumi kohta.

Arusaamatuks jääb, mida täpselt

mõeldakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt

esitatud märkusega: „Seega ei ole

põhjendatud Tabelis 8 real

menetluskulud veergudes 2-8 menetleja

palgakulu kasvav arvestamine ALJVS-i

kohta.“. Nimetatud real toodud

menetluskulu hõlmab endas nii

menetleja palgakulu, HIS halduskulu,

postikulu jms. Tabeli teises veerus on

esitatud kulu ühe LJVS kohta ja

järgnevates veergudes kulu 7 ALJVS

puhul, kuna tabel on koostatud 7 ALJVS

näitel. Seega on veergudes 3-8 toodud

menetluskulu 7 ALJVS kohta ning ei ole

kasvav.

Rahandusministeerium

16. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VTMS

paragrahvi 2121. Muuhulgas sõnastatakse

selle paragrahvi lõige 3 järgmiselt:

„(3) Kui hoiatustrahv on määratud valla- või

linnavalitsuse poolt paigaldatud automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga tuvastatud

liiklusalase õigusrikkumise eest, eraldatakse

50 protsenti riigieelarvesse laekunud

hoiatustrahvist automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi paigaldanud kohaliku omavalitsuse

eelarvesse. Kohalikule omavalitsusele

eraldatud raha kasutatakse automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamiseks ja

käitamiseks ning liiklusseaduse § 3 lõikes 5

ja § 5 lõikes 3 nimetatud ülesannete

täitmiseks.“.

Kui eelnõu kohaselt on liiklusjärelevalve

süsteemide kasutuselevõtt KOV enda

vabatahtlik otsus, siis eelnõu reguleerib siiski

ära viisid, milliselt võib automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamiseks ja

käitamiseks eraldatavat raha kasutada.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu on täiendatud ja lisatud raha

eraldamise sagedus. Eelnõusse ei

märgita, kes raha üle kannab, kuid see

tuuakse välja seletuskirjas. Tehniliselt

teostab ülekande Riigi Tugiteenuste

Keskus, PPA poolt esitatavate andmete

alusel.

Raha kasutusotstarbe osas tehtud

märkust ei arvestata. Viitamine Euroopa

kohaliku omavalitsuse harta artiklile 9.7

ei ole asjakohane, kuna KOV-idega

jaotatud hoiatustrahvide näol pole

tegemist toetusega.

Rahandusministeerium on õigesti

märkinud, et liiklusjärelevalve

süsteemide kasutusele võtmine on KOV-

idele vabatahtlik.

Liiklusjärelevalve süsteemide

kasutamise põhiline eesmärk on

liiklusohutuse tagamine, mitte

54

Rahandusministeeriumi vaatest selline

lähenemine ei sobi. Riik ei peaks ette

kirjutama, milleks KOV raha kasutada tohib.

Enesekorralduse õigus peab säilima igal

juhul ka trahviraha kasutamise puhul.

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikkel

9.7 ütleb, et vältima peaks KOVidele

vahendite kasutamise ette kirjutamist. Sätet

ei pea tingimata terviklikult välja jätma, kuid

selle peaks sõnastama nii, et sealt tuleb välja

trahviraha kasutamise soovitav eesmärk.

Sõnastus peaks markeerima, et trahviraha

laekumise arvelt saaks KOV muuhulgas

kompensatsiooni kaamerate paigaldamise ja

hooldamise kulude eest.

Lisaks peaks seaduse sättest selguma, mis

perioodil ja kes KOV-idele raha üle kannab.

Nt kord aastas PPA kaudu. Hetkel on raha

kandmist selgitatud seletuskirjas, kuid see

peaks kajastuma ka eelnõus.

Palume muuta eelnõu § 1 punkti 4, millega

muudetakse VTMS paragrahvi 2121 lõiget 3,

sõnastust (uus sõnastus allajoonitult): „Kui

hoiatustrahv on määratud valla- või

linnavalitsuse poolt paigaldatud automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga tuvastatud

liiklusalase õigusrikkumise eest, eraldatakse

50 protsenti riigieelarvesse laekunud

hoiatustrahvist automaatse liiklusjärele-valve

süsteemi paigaldanud kohaliku omavalitsuse

eelarvesse Politsei ja Piirivalve Ameti poolt

kord aastas. Raha kasutusotstarbe otsustab

kohaliku omavalitsuse üksus. Vahendeid

kasutakse eelkõige automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamiseks ja

käitamiseks ning liiklusseaduse § 3 lõikes 5

ja § 5 lõikes 3 nimetatud ülesannete

täitmiseks.“.

täiendavate rahaliste vahendite

teenimine. Seetõttu on oluline, et

rikkumistest tekkivaid vahendeid

kasutataks liiklejate käitumise

muutmiseks. Hetkel kehtiv regulatsioon

näeb ette, et KOV-id korraldavad

liiklejate turvalisuse tagamiseks oma

haldusterritooriumil liiklusohutusalase

selgitus- ja kasvatustöö elluviimist

elanikkonna seas, koolides ja

lasteasutustes ning rahvusliku

liiklusohutuseprogrammi elluviimist

regionaalsete ja kohalike

liiklusohutusprogrammide ning

tegevuskavade kaudu.

17. Rahandusministeerium on seoses mõjutus-

trahvidega teadvustanud ühe lünga nii

VTMSis, kuid ühtlasi ka MKSis. See on lünk,

mis on sisult tehniline ning mille võiks

kõrvaldada võimaluse korral kohe selle

eelnõu raames.

Probleem puudutab mõjutustrahvi

sissenõudmist. 2019. aasta 1. jaanuaril

jõustus VTMS muudatus, millega loodi

väärteomenetluses uus menetlusliik -

lühimenetlus. Lühimenetlus on väiksema

Arvestatud.

Eelnõusse on lisatud VTMS 5410

täiendamine lõikega 21 ja MKS § 128

lõike 4 punkti 2 muutmine.

55

ebaõigus-sisuga väärtegude - näiteks veoauto

juhtimine teekasutustasu tasumata (LS §

2618) ja veoauto juhtimine väiksemas määras

tasutud teekasutus-tasuga (LS 2619) - suhtes

kohaldatav menetlus, mille käigus saab

kohtuväline menetleja (siin PPA ja MTA)

määrata lühimenetlusele allutatud isikule

väärteo toimepanemise koha peal muid

menetlus-dokumente vormistamata

mõjutustrahvi.

MTA reeglina nõuab kõik enda määratud

rahalised kohustused, rahalised sanktsioonid

sisse ise – vt VTMS § 204. Uue trahvitüübi

sisseviimisel jäi kõigil asjaosalistel kahe

silma vahele, et sissenõudmise/täitmisele

pööramise regulatsioon VTMSis on kitsalt

sõnastatud ainult rahatrahvi kohta. Sama

puudutab ka peegelregulatsiooni

maksukorralduse seaduses. PPA saadab

mõjutus-trahvi nõude täitmiseks

kohtutäiturile ja kehtiva sõnastuse järgi peaks

ka MTA sarnaselt toimima. See võib aga

riigile ja puudutatud isikule olla kulukam,

ajamahukam ning ebatõhusam. Numbrites

näeb lünga mõju välja järgmine:

STATISIKAT:

2019 a rakendati lühimenetlust 973 korda

kogusummas 77 200 €.

2019 a mõjutustrahvide eest on laekunud

kokku 70 602,02 €.

2020 a 9 kuuga rakendati lühimenetlust 570

korda kogusummas 46 280 €.

2020 a 9 kuu mõjutustrahvide eest on

laekunud kokku 40 432,82 €.

TÄIENDAVALT:

Esimesed lühimenetluse otsuse nõuded on

aegumise tõttu (aasta jooksul ei ole täitmisele

pööratud) MTA 6. oktoobri 2020 aktiga 13-

9/150 kustutatud:

55 nõuet kokku summas 4110,78 €.

Palume täiendada VTMS § 54.10 lõikega (nt

2.1), mis annaks MTA-le õiguse enda

määratud mõjutustrahv ise sundtäita sarnaselt

VTMS § 204 lg 4 mille järgi otsus, mille

täitmisele pööraja on käesoleva seadustiku §

202 kohaselt Maksu- ja Tolliamet, täidetakse

maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

Analoogse mõjuga täiendus tuleks teha MKS

56

§-s 128 lg 4 punktis 2, lisades sõna rahatrahv

juurde ka sõna mõjutustrahv.

1. Täiendada VTMS muutmise osa eelnõus

järgmise muutmiskäsuga:

4) paragrahvi 5410. täiendatakse lõikega 21

järgmises sõnastuses:

„(21) Lühimenetluse otsus, mille täitmisele

pööraja on käesoleva seadustiku § 202

kohaselt Maksu- ja Tolliamet, täidetakse

maksukorralduse seaduses sätestatud

korras.“;

2. Täiendada eelnõu maksukorralduse

seaduse muudatusega järgmiselt:

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 128 lõike 4

punktis 2 asendatakse sõna „rahatrahvid“

sõnadega „mõjutustrahvi ja rahatrahvi“.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

18. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse

väärteomenetluse seadustiku paragrahvi

2121, mille lõikes 3 sätestatu kohaselt

eraldatakse 50 protsenti riigieelarvesse

laekunud hoiatustrahvist automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi paigaldanud

kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Kohalikule omavalitsusele eraldatud raha

tuleb kasutada automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi paigaldamiseks ja käitamiseks ning

liiklusseaduse § 3 lõikes 5 ja § 5 lõikes 3

nimetatud ülesannete täitmiseks.

Märgime, et arvestades kohalike

omavalitsuste (KOV) poolt kantavaid

automaatse liiklusjärelevalve süsteemide

paigaldamisega seotud kulusid (soetamis-,

paigaldus-, liidestamis- ja haldamiskulud)

on KOV-idele eraldatav osa trahvisummast

(50%) põhjendamatult väike. Puudub otsene

selgitus, mis on kulude jaotuse konkreetsed

arvestus alused. Samuti ei saa nõustuda

sellega, et eelnõus sätestatakse, milleks

KOV tema eelarvesse laekuvaid

hoiatustrahvide vahendeid võib kasutada.

Leiame, et sellise tingimusega piiratakse

kohaliku omavalitsuse eneseotsustamise

õigust ja finantsautonoomiat. Juhime

tähelepanu ka asjaolule, et riigile jäävate

Selgitatud.

Eelnõu seletuskirja punktis 7 (lk 29) on

toodud võimalikud kulud ja tulud, mille

põhjalt on võimalik hinnata kulude

jaotust erinevate osapoolte vahel.

Parema ülevaate saamiseks on tekstile

lisatud kolm erinevat tabelit – seadme

tasuvusarvestuse, trahviteadete

menetlemisega seotud olulisemate

kulude ning riigi kulude ja tulude osas.

Näitlikustamiseks võib tuua, et KOV-i

kulu koos seadmete soetus- ja

halduskuludega, arvestades seadme

elukaare võimalikku pikkust (10 aastat),

on suurusjärgus 11 030 eurot ühe

kasutusaasta kohta.

Jaotades riigi menetluskulud, mis

hõlmavad ka hoiatusmenetluse

infosüsteemi halduskulusid, kaamerate

arvuga, on see suurusjärgus 14 520 eurot

ühe kasutusaasta kohta. Sellele lisandub

ühekordne liidestamise kulu, mille

kannab riik ning Maanteeameti poolt

hallatava automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi andmekogu serveri ja

haldamise kulud. Automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu

57

hoiatustrahvide vahendite osas sarnaseid

rahaliste vahendite kasutamise piiranguid ei

ole.

kulud on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kooskõlastuskirja järgi märkimisväärselt

suuremad kui seletuskirjas algselt

toodud (vt kooskõlastustabeli punkt 10).

Arvestama peab, et kui KOV-id võtavad

kasutusele ainult 1-2 seadet, ületavad

ainuüksi automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi andmekogu kulud

hoiatustrahvidest riigile laekuvaid

tulusid.

Regulatsioonides muudatuste tegemisel

on oluline, et raha kasutamine oleks

üheselt arusaadav ja ei tekitaks

küsitavusi.

Liiklusjärelevalve süsteemide kasutusele

võtmine on KOV-idele vabatahtlik.

Liiklusjärelevalve süsteemide

kasutamise põhiline eesmärk on

liiklusohutuse tagamine. Seetõttu on

oluline, et rikkumistest tekkivaid

vahendeid kasutataks liiklejate

käitumise muutmiseks. Hetkel kehtiv

regulatsioon näeb ette, et KOV-id

korraldavad liiklejate turvalisuse

tagamiseks oma haldusterritooriumil

liiklusohutusalase selgitus- ja

kasvatustöö elluviimist elanikkonna

seas, koolides ja lasteasutustes ning

rahvusliku liiklusohutuseprogrammi

elluviimist regionaalsete ja kohalike

liiklusohutusprogrammide ning

tegevuskavade kaudu.

19. Eelnõuga koos esitatud määruse eelnõu,

millega kehtestatakse nõuded kohaliku

omavalitsuse poolt automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja

käitamisele, tekitab omakorda mitmeid

küsimusi.

Kahtlemata ei hakka KOV esimese

meetmena liiklusohtlikesse kohtadesse

paigaldama kallist automaatset

liiklusjärelevalve süsteemi, vaid eelkõige

püütakse probleem lahendada

liikluskorralduslike, teedeehituslike või

mõne muu meetmega. Kui sellest siiski ei

piisa ja kohalik omavalitsus näeb probleemi

lahendust järelevalve süsteemi

Selgitatud.

Eelnõule ja seletuskirjale oli lisatud

määruse tööversioon. Määrus töötatakse

lõplikult välja peale seadusemuudatuste

vastuvõtmist ning esitatakse

kooskõlastamiseks ka ELVL-ile, mille

käigus on võimalik esitada oma

ettepanekud.

58

paigaldamises, on põhjendamatult

keeruliseks tehtud järelevalve süsteemi

paigalduskoha kinnitamise menetlus.

Määruse eelnõu kohaselt peab KOV esitama

vormikohase taotluse (sh riskianalüüsi), mille

vaatab läbi selleks PPA peadirektori

käskkirjaga moodustatud komisjon.

Komisjon kinnitab paigalduskoha 90 päeva

jooksul. Samas võib selle komisjoni

asendada liikluskomisjon, kui selline on

maakondlikul tasandil loodud. Ebaselgeks

jääb, kes selle otsustab.

Samuti jäävad ebaselgeks komisjoni

ülesanded. Määruse eelnõu kohaselt ei piirdu

komisjoni pädevus ainult taotluste

menetlemisega, vaid komisjon võib teha

omapoolse soovitusliku ettepaneku

järelevalve süsteemi asukoha osas, kus on

vaja parandada liiklusohutust. Seega peaks

komisjon koguma ja töötlema andmeid

liiklusohtlikest kohtadest.

Kuigi määruse eelnõu § 6 käsitleb koostööd,

ei ole järgnevad määruse eelnõu paragrahvid

(eelkõige 4. peatükk) kantud koostöö

vaimust. Nõustuda ei saa määruse

regulatsiooniga, mille kohaselt moodustavad

Maanteeamet ja Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) komisjoni, kes hindavad kohaliku

omavalitsuse taotlust paigaldada teatud kohta

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi.

Paljudes maakondades ja ka näiteks Tallinnas

on moodustatud liikluskomisjonid, kus lisaks

kohalike omavalitsustele on esindatud ka

Maanteeameti ja PPA esindajad. Tegemist on

hästi toimiva koostöövormina, mille

asendamine või selle tegevuse dubleerimine

on mõttetu.

Kohaliku omavalitsuse asetamine

automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi

paigaldamisel taotleja rolli põhineb

usaldamatusel kohaliku omavalitsuse kui

teeomaniku vastu. Kohalikul omavalitsusel

on oma igapäevatööst tulenevalt nii

kogemused kui pädevus hinnata tema

territooriumil toimuvat liiklussituatsiooni.

Kuigi automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi

näol pole tegemist

liikluskorraldusvahendiga, peaks nende

seadmete paigaldamine olema sarnaselt

59

liikluskorraldusvahendite paigaldamisele

teeomaniku pädevuses ning Maanteeametil ja

PPA olema selles menetluses kaasaaitav ja

nõuandev roll.

Täielikult jääb arusaamatuks määruse eelnõu

§ 5 tekst, samuti § 10 lg 2.

Leiame, et peaks kaaluma, kas eelnõus

märgitud tingimustel kohalikule

omavalitsusele automaatse järelevalve

süsteemi paigaldamise võimaluse andmine

on ainuvõimaliku lahendusena põhjendatud

või võiks ette näha riigipoolset

liiklusjärelvalvesüsteemide võrgustiku

laiendamist, kooskõlastatult kohalike

omavalitsustega, ka kohalikele teedele.

20. Lisaks teeb Tallinna linn ettepaneku

võimaldada automaatse järelevalve

seadmetega tuvastada järgnevaid

liiklusalaseid õigusrikkumisi:

- ühissõidukiraja väärkasutamine

- keelumärgi nõude rikkumine

Selleks tuleks täiendada Majandus- ja

taristuministri 30. aprilli 2015 määruse nr 35

„Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

andmekogu põhimäärus“ §-i 3 punktidega 3

ja 4.

Samuti lisada liiklusseaduse §-s 262

(„Kirjalikus hoiatamismenetluses

kohaldatava hoiatustrahvi määrad“)

täheldatud väärteokoosseisude juurde

„Keelumärgi nõuete rikkumine“ ja

„Ühistranspordiraja nõuete vastane

kasutamine“.

Mittearvestatud.

Siseministeerium on kursis

ühissõidukiraja väärkasutamise

probleemiga. Toetame liiklusjärelevalve

automatiseerimist ja nutikate lahenduste

kasutusele võtmist erinevate

liiklusrikkumiste fikseerimiseks, kuid

Tallinna linna ettepanek ei ole teostatav

antud seadusemuudatuse raames.

Ühissõidukiraja väärkasutajate osas

automaatse liiklusjärelevalve

tegemiseks on vaja väga head,

korrastatud andmekogu näiteks taksode,

elektrisõidukite jt sõidukite kohta, kellel

on õigus ühissõidukirada kasutada. Kui

tegemist ei ole täisautomaatse

protsessiga ei saa andmetöötlust teha

liiklusseaduse § 199 lg 2 alusel. Selle

kohta on Andmekaitse Inspektsioon

kujundanud oma seisukoha, mille kohta

võib täpsemalt lugeda nende poolt

koostatud ringkirjast.

Ühissõidukiraja väärkasutajate osas

automaatse liiklusjärelevalve

tegemiseks vajalike lahenduste otsimine

ja regulatsioonide muutmine on plaanis

ette võtta lähitulevikus.

Muudatuste tegemine sõltub ka sellest,

kas KOV-id kavatsevad automaatseid

liiklusjärelevalve seadmeid kasutusele

võtta, sest ühissõidukiraja rikkumiste

60

fikseerimiseks automaatse

liiklusjärelevalve seadmete paigaldamist

riigi poolt ei nähta ette ühegi

arengukavaga ja selleks ei ole vahendeid

planeeritud.

21. Tallinn on juhtinud tähelepanu ka eelnõu

seletuskirjas sisalduva faktiveale.

Seletuskirja 4. lehekülje kolmanda lõigu

teine lause sätestab: „Peale nende on

kasutusel kaks mõõtesüsteemi Tallinna

linnas, mille on soetanud ja paigaldanud

KOV, kuid süsteemid on antud tähtajaliselt

üle Maanteeametile, sest KOV-il ei ole

seaduslikku alust neid käitada.“ Tallinna

linnas on tõesti paigaldatud kaks

mõõtesüsteemi – üks nn Taksopargi

ristmikul, teine Reidi tee algusesse, kuid

viimane neist ei ole Maanteeametile üle

antud.

Selgitatud.

Mõõtesüsteem on tehnoloogiliste

seadmete kogum, mis koosneb

järelevalvekaamerast või -kaameratest,

sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõturist,

dokumenteerimisseadmest ja muudest

vajalikest lisaseadmetest, mis on ette

nähtud liiklusalase õigusrikkumise

fikseerimiseks.

Statsionaarsete automaatsete

mõõtesüsteemide puhul loetakse üheks

süsteemiks mõõtekabiini koos sellesse

paigaldatud seadmetega. Sellest

põhimõttes on ka seletuskirja

koostamisel lähtutud.

Samasugune lähenemine on leitav

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi kooskõlastuskirjast (vt

kooskõlastustabeli punkt 6).

Seletuskirja 4. lehekülje kolmanda lõigu

teist lauset on täiendatud nimetatud

mõõtesüsteemide asukoha osas.

Politsei- ja Piirivalveamet

22. Liiklusseaduse §-i 199 lõikena 10 lisatava

Vabariigi Valitsuse määruse volitusnormi

puhul ei ole üheselt selge, kas selle alusel

antava määruse kõrval kuulub KOV-ide poolt

paigaldatud automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi puhul kohaldamisele ka sama

paragrahvi lõike 7 alusel antud määrus, mille

3. peatükis sisaldub automaatsete

kiirusmõõtesüsteemide regulatsioon või

tuleb Vabariigi Valitsusel volitusnormi alusel

kehtestada KOV-idele eraldi paralleelne

regulatsioon. Selle ebamäärasust aitaks

lahendada vastav selgitus seaduseelnõu

seletuskirjas. Kui kohaldamisele kuuluvad

mõlemad määrused, on asjakohane

planeeritavas rakendusaktis endas viitamine.

Arvestatud.

Seletuskirja on lisatud selgitus

liiklusseaduse § 199 lg 7 alusel antud

määruse kohaldamise osas.

23. Eelnõu seletuskirjas tugineb PPA korraldust

ja kulusid puudutava mõju hindamine 2020.

a esimese kuue kuu andmetele. Saame

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirja on täiendatud ja lisatud

andmed 11 kuu põhjal.

61

tänaseks näidata värskemaid (2020. a kümne

kuu) andmeid – vt allpool. Nende põhjal on

näha, et varasemalt prognoositud rikkumiste

fikseerimise ja menetlemise maht on

osutunud suuremaks ja seletuskirjas näidatud

200 000 rikkumise piir PPA praeguse aastase

võimekusena on 2020. a põhjal juba hetkel

käigus olevale automaatsete järelevalve

süsteemide arvu juures täitumas. Seega ei ole

uute süsteemide lisandumisel vajadus tööjõu

kasvu järele vähetõenäoline, vaid pigem

ettenähtav.

HIS andmetel 2020 10 kuud:

• Rikkumisi: 181949,

o sh mobiilsed: 82748;

o sh linnakaamera: 4079;

• Tuvastatud: 168427;

o sh mobiilsed: 79728;

o sh linnakaamera: 4030;

• Allkirjastatud trahviteateid: 161284;

o sh mobiilsed: 79225;

o sh linnakaamera: 3834;

• Tühistatud trahviteated: 3017;

o sh mobiilsed: 1127;

o sh linnakaamera: 102;

Kokku on sel aastal registreeritud 181 949

rikkumist 10 kuuga, mida on tuntavalt

rohkem kui eelmisel aastal terve aasta peale

kokku (eelmine aasta oli 137 279) ehk siis

2020 esimese 10 kuuga on üle 44 000

rikkumise rohkem kui seda terve aasta

jooksul. Eelnõu märkes 67 toodud prognoos

15 000 rikkumist rohkem kui 2019 ei ole

eeltoodule tuginedes õige.

PPA võttis selle aasta juulist tööle kuus uut

valvespetsialisti, mis on kaasa toonud

kaamerate suuremas mahus kasutamise ning

prognooside kohaselt juba sel aastal

kasutuses olevate kaameratega ületatakse

200 000 rikkumise piir.

Nõustume, et vajadus tööjõu kasvu järele

on pigem ettenähtav. Samas, vaadates

rikkumiste fikseerimise statistikat, tekib

täiendava tööjõu vajadus eelkõige seoses

teisaldatavate automaatsete

kiiruskaamerate aktiivsemast

kasutamisest, mitte niivõrd

statsionaarsete automaatsete

liiklusjärelevalve kaamerate

lisandumisest.

Kooskõlastustabeli punktis 15 oleme

märkinud, et 2020. aasta 11 kuu andmete

põhjal on vajalik üks menetleja 1,5

teisaldatava automaatse kiiruskaamera

kohta. Samal ajal on statsionaarsete

automaatsete kaamerate puhul vajalik

üks menetleja 8 kaamera kohta.

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium toob kooskõlastuskirjas

välja (vt kooskõlastustabeli punkt 13):

„Lähiaastal seisame silmitsi vähemalt

seitsme ehk 1/6 olemasolevate

mõõtesüsteemide väljalangevusega, mis

toob kaasa ka 1/6 arvestuslike juhtumite

vähenemise. Välja langevaid süsteeme

on sama palju või isegi rohkem, kui on

prognoositud KOV-de poolt lisanduda

võivate süsteemide arvuks. Seega ei ole

põhjendatud kartused, et kavandatava

seadusemuudatuse jõustumine toob

kaasa senisest suurema juhtumite arvu

menetlemise vajaduse.“

Seega, eelduslikult langeb lähiajal rivist

välja sama palju või rohkem

Maanteeameti poolt riigiteedele

paigaldatud statsionaarseid kaameraid

kui lisandub KOV-ide poolt

paigaldatavaid kaameraid.

Teisaldatavate automaatsete kaamerate

aktiivsema kasutamisega kaasneva

täiendava tööjõu vajaduse probleem

vajab lahendamist, aga eraldiseisvalt ja

juba enne KOV-ide poolt paigaldatavate

kaamerate lisandumist.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Raivo Aeg

Justiitsministeerium

13.01.2021 nr 1-6/2189-2

Väärteomenetluse seadustiku,

liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu

Austatud justiitsminister

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Palume võimalusel kooskõlastada eelnõu 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Laneman

siseminister

Lisa: 1) eelnõu 2-l lehel;

2) eelnõu seletuskiri ja kooskõlastustabel 61 lehel;

3) paigaldamise ja käitamise nõuete määruse kavand 4 lehel.

Indrek Link 6125264

[email protected]