_____________________________________________________________________________________________________ Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10119 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia

Siseministeerium Teie 13.09.2021 e-kiri

Meie 24.09.2021 nr 5-1/363-4

Täiendav arvamus

Täname võimaluse eest avaldada täiendavalt arvamust väärteomenetluse seadustiku,

liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Esitame järgmised märkused ja ettepanekud, arvestades liikmetelt laekunud tagasisidet eelnõu

10.09.2021 versiooni kohta.

Eelnõu on esitatud küll muudetud kujul, võrreldes oktoobris 2020.a kooskõlastamisel olnud

eelnõu versiooniga, kuid arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu alusel tõusetuvad siiski

järgmised küsimused.

1. Jätkuvalt jääb ebaselgeks, miks pakutakse liiklusjärelevalvesüsteemide kasutusele võtmise

ainsa võimalusena kolmepoolse (valla- või linnavalitsus, Transpordiamet, Politsei- ja

Piirivalveamet) koostöö vormi. Valla- või linnavalitsusele peaks andma võimaluse valida, kas

liituda olemasoleva süsteemiga või ehitada endale üles eraldi vajalik süsteem, seda hallata ning

viia ise läbi kirjalik hoiatamismenetlus.

2. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse liiklusseadust §-ga 1931, mille lõike 4 kohaselt

eraldatakse 50 protsenti automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga tuvastatud liiklusalase

õigusrikkumiste eest riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Eelnõule lisatud Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele

liiklusjärelevalve ülesande teostamises ning nõuded automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldamisele ja käitamisele" kavandi kohaselt kaetakse valla- või linnavalitsuse poolt

automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamise ja haldamisega seotud kulud kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarvest.

Arvestades eeltoodut, riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist ainult 50% eraldamine kohaliku

omavalitsuse eelarvesse võib osutuda põhjendamatult madalaks.

3. Eelnõu § 2 p-ga 1 täiendatakse liiklusseadust §-ga 1931, mille lõike 4 kohaselt automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga tuvastatud liiklusalase õigusrikkumiste eest riigieelarvesse

laekunud hoiatustrahvist kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekunud raha kasutusotstarbe

otsustab valla- või linnavalitsus, kasutades eraldatud raha eelkõige liiklusohutuse

edendamiseks. Õigustatud ei ole, et sätestatakse seaduses, milleks kohalik omavalitsus

eelarvesse laekuvaid trahve kasutab. Sellega rikutakse kohaliku omavalitsuse

enesekorraldusõigust ja finantsautonoomiat. Lisaks juhime tähelepanu, et kohaliku

omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest

tulenevalt võtab valla- või linnaeelarve vastu volikogu, eelarves määratakse ka rahaliste

vahendite kasutamise otstarve (sh tegevuskulud). Seega ei ole valla- või linnavalitsus pädev

otsustama eelarvesse laekunud raha kasutusotstarbe üle.

4. Eelnõu § 2 p-ga 1 täiendatakse liiklusseadust §-ga 1931, mille lõige 6 on sõnastatud

järgmiselt:

„Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda valla- või linnavalitsuse osalemisest

liiklusjärelevalve ülesande teostamises, kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud nõuded automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi paigaldamisele ja käitamisele või puudub menetlusvõimekus täiendavalt paigaldatava

automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga fikseeritavate rikkumiste osas väärteomenetluse

läbiviimiseks.“.

Ülaltoodud normi tekstist ei ole võimalik üheselt aru saada. Esiteks on menetlusvõimekus

määratlemata õigusmõiste, mida on võimalik tõlgendada mitmeti. Jääb arusaamatuks, milliste

kriteeriumite alusel menetlusvõimekust hinnatakse. Teiseks ei ole selge, kelle

menetlusvõimekusest jutt on. Väärteomenetluse seadustik kohalikule omavalitsusele

automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga fikseeritavate rikkumiste osas väärteomenetluse

pädevust ei võimalda, seega saab jutt olla üksnes politsei menetlusvõimekusest. Nagu eelnevalt

mainitud, puuduvad menetlusvõimekuse hindamiseks objektiivsed kriteeriumid. Seetõttu on

võimalus, et menetlusvõimekuse puudumist võidakse tuua ettekäändeks kohaliku omavalitsuse

poolt automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamise takistamiseks;

5. Eelnõuga seoses on esitatud ka järgmine täiendav ettepanek.

Eelnõuga tutvudes jääb arusaam, et automaatse liiklusjärelevalve süsteemi puhul käsitletakse

vaid seadet (kiiruskaamerat), mis on oma asukohta paigaldatav statsionaarselt. Kuna aga nende

efektiivsus on oluliselt väiksem kui mobiilsetel kiiruskaameratel, siis on esitatud ettepanek

käsitleda seadusemuudatuses automaatse liiklusjärelevalve süsteemina ka mobiilset

kiiruskaamerat, andes ka sellelaadse tehnika kasutamisele seaduslik alus. KOVi poolt soetatud

seadme paigaldust kohtadesse, mis on Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga

kooskõlastatud, saaks organiseerida nt KOVi järelevalveametnik/korrakaitseametnik, politsei

või politseilises tegevuses kaasatud abipolitseinik.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Veikko Luhalaid

ELVL tegevdirektor