Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU

30.09.2020

Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadus

§ 1. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 541 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „liiklusjärelevalveseadmega“ sõnadega

„liiklusjärelevalve süsteemiga“;

2) paragrahvi 541 lõike 4 esimeses lauses asendatakse number „190“ numbriga „300“;

3) paragrahvi 548 lõike 4 esimeses lauses asendatakse number „80“ numbriga „100“;

4) paragrahvi 2121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hoiatustrahv ja mõjutustrahv kantakse riigieelarvesse.

(2) Kui hoiatustrahvi või mõjutustrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või

linnavalitsus, kantakse hoiatustrahv või mõjutustrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse

eelarvesse.

(3) Kui hoiatustrahv on määratud valla- või linnavalitsuse poolt paigaldatud automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga tuvastatud liiklusalase õigusrikkumise eest, eraldatakse

50 protsenti riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldanud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikule omavalitsusele eraldatud raha

kasutatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamiseks ja käitamiseks ning

liiklusseaduse § 3 lõikes 5 ja § 5 lõikes 3 nimetatud ülesannete täitmiseks.“.

§ 2. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 199 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Nõuded kohaliku omavalitsuse poolt automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldamisele ja käitamisele kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister

määrusega.“;

2) paragrahvi 262 punktis 1 ning § 2621 lõike 2 punktis 4 asendatakse number „3“ numbriga

„5“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril.

Enn Põlluaas

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………. 2020. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ………….. 2020. a

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

30.09.2020

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn, Toompea 2020. a nr

Nõuded kohaliku omavalitsuse poolt automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja

käitamisele

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 199 lõike 10 alusel.

1. Peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded kohaliku omavalitsuse poolt automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldamisele ja selle käitamisele.

§ 2. Mõisted

(1) Automaatne liiklusjärelevalve süsteem (edaspidi järelevalvesüsteem) on tehnoloogiliste

seadmete kogum, mis koosneb järelevalvekaamerast või -kaameratest, sõidukiiruse mõõtmisel

kiirusmõõturist, dokumenteerimisseadmest ja muudest vajalikest lisaseadmetest, mis on ette

nähtud liiklusalase õigusrikkumise fikseerimiseks ning mille salvestist on õigus kasutada

mootorsõiduki ja selle juhi, mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks.

(2) Mõõtekabiin on statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi majutamiseks ning

väliskeskkonnast tulenevate ohtude kaitseks mõeldud, elektri- ja andmesideühendusega ning

valvesüsteemiga ühendatud püsipaigaldatud rajatis.

(3) Käitamise all mõistetakse järelevalvesüsteemi kõigi süsteemi liidestamise, käivitamise,

püsikulude (taatlus, hooldus, kindlustus, valve, elektri- ja andmesideühendus) ja menetluskulude

(seal hulgas postikulu) katmist.

2. peatükk

Paigalduspõhimõtted

§ 3. Üldnõuded järelevalvesüsteemile

Järelevalvesüsteemide paigaldamisel peab olema tagatud paigaldatavate seadmete ja süsteemide

ühilduvus liidestatava andmevahetussüsteemiga.

§ 4. Järelevalvesüsteemi paigalduskoht

(1) Järelevalvesüsteemi võib paigaldada kohta, mida ei ole võimalik liikluskorralduslike,

teedeehituslike või mõne muu meetmega ohutumaks muuta, või on meetmete kulud võrreldes

seadme kasutuselevõtu (käitamise) kuludega ebamõistlikult suured.

(2) Järelevalvesüsteemi kavandatava paigalduskoha osas:

1) peab olema tuvastatud liiklusoht, mille ennetamiseks ning vähendamiseks järelevalvesüsteemi

rakendama hakatakse;

2) ei avalda muude võimalike liikluskorralduslike meetmete rakendamine soovitavat mõju või muude

sobivate lahenduste kulud on ebamõistlikult suured;

3) on koostatud riskianalüüs.

§ 5. Järelevalvesüsteemi tähistus ja liikluskorraldus

Nõuded tähistusele ja liikluskorraldusele, millega seadmete paigaldamisel peab arvestama.

(1) Tähistus

(2) Liikluskorraldus

3. peatükk

Käitamise põhimõtted

§ 6. Koostöö

Omavalitsusüksusele kuuluva järelevalvesüsteemi käitamine toimub omavalitsusüksuse, Politsei- ja

Piirivalveameti ning Maanteeameti koostöös.

§ 7. Omavalitsusüksuse ülesanded

Omavalitsusüksuse ülesanded on: järelevalvesüsteemi paigaldamise ja haldamise korraldamine:

1) järelevalvesüsteemi paigaldamise korraldamine;

2) andmeside- ja elektriühenduse tagamine;

3) mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi korralise ja vajadusel erakorralise hoolduse korraldamine;

4) järelevalvesüsteemi nõuetekohase taatlemise korraldamine;

5) mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi tehnilise valve ja vajadusel kindlustuskaitse tagamine.

§ 8. Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded

Politsei ja Piirivalveameti ülesandeks on järelevalvesüsteemiga fikseeritud liiklusrikkumiste osas

menetluse läbiviimine.

§ 9. Maanteeameti ülesanded

Maanteeameti ülesandeks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamine ja

järelevalvesüsteemiga fikseeritud liiklusrikkumiste andmete edastamine kohtuvälise menetleja

infosüsteemi POLIS.

§ 10. Paigaldamine ja mõõtmiseks ettevalmistamine

(1) Järelevalvesüsteemi valdaja tagab järelevalvesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele

kehtestatud nõuete järgimise.

(2)

4. peatükk

Komisjoni moodustamine ja taotluste menetlemine

§ 11. Komisjoni moodustamine

(1) Komisjon koosneb Maanteeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt määratud esindajatest.

(2) Komisjon moodustatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga.

(3) Komisjoni kaasatakse paigalduskoha asukohajärgse politseijaoskonna või regionaalse liiklus-

järelevalve üksuse juht.

(4) Komisjoni võib asendada liikluskomisjon, kui selline on maakondlikul tasandil loodud. Liiklus-

komisjon lähtub taotluste hindamisel käesolevas määruses toodud nõuetest.

§ 12. Komisjoni ülesanded

(1) Komisjon hindab paigalduskoha sobivust lähtudes käesolevas määruses sätestatud nõuetest.

(2) Komisjon võib lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele võtta paigalduskoha hindamisel

arvesse muid asjakohaseid asjaolusid.

(3) Komisjon võib teha omapoolse ettepaneku järelevalvesüsteemi asukoha osas, kus on vaja

parandada liiklusohutust. Komisjoni ettepanek on omavalitsusüksusele soovituslik.

§ 13. Taotluse esitamine

Järelevalvesüsteemi paigaldada sooviv omavalitsusüksus esitab komisjonile määruse lisa 1

vormikohase taotluse.

§ 14. Taotluse läbivaatamine

(1) Komisjon vaatab taotlused läbi ja teeb otsuse 90 päeva jooksul.

(2) Puuduste esinemisel tagastatakse taotlus selle esitajale. Puuduste kõrvaldamiseks ja täienduste

tegemiseks on taotlejal aega 30 päeva alates komisjoni sellekohase teate saamisest.

(3) Vajadusel kaasatakse komisjoni töösse taotluse esitanud omavalitsusüksuse esindaja ja

täiendavaid eksperte.

§ 15. Paigalduskoha kinnitamine

(1) Järelevalvesüsteemi paigaldamise ja käitamise eelduseks on komisjoni otsus paigalduskoha

sobivuse osas.

(2) Komisjon kinnitab paigalduskoha, kui see vastab sätestatud nõuetele.

(3) Komisjoni otsus vormistatakse kirjalikult ja edastatakse taotluse esitanud omavalitsusüksusele.

5. peatükk

Rakendussäte

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.

Peaminister

Jüri Ratas Siseminister

Mart Helme Riigisekretär

Taimar Peterkop

1

Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga nähakse väärteomenetluse seadustikus ja liiklusseaduses ette muudatused,

mis loovad võimaluse liiklusjärelevalve tõhustamiseks ja liiklusohutuse paremaks

tagamiseks selle kaudu, et kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV) saavad võimaluse

paigaldada koostöös riigiga oma haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalve

süsteeme ning nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuv trahvitulu kantakse osaliselt

KOV-i eelarvesse.

Kehtiva õiguse kohaselt pole KOV-il automaatse liiklusjärelevalvesüsteemiga

tuvastatud rikkumistelt võimalik trahvitulu saada, isegi siis, kui KOV on sellised

seadmed soetanud ja paigaldanud. Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

paigaldamise ja hooldamisega kaasnevad pidevad kulud, milleks KOV-idele raha ette

nähtud ei ole.

Muudatuse tulemusena toimub Eestis KOV-i teedele automaatsete

liiklusjärelevalvesüsteemide paigaldamine ja kasutamine kolmepoolse koostööna,

kus KOV-i ülesanne on seadmete soetamine ja haldamine, Maanteeameti ülesanne

automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu haldamine ja andmete edastamine

politsei infosüsteemi POLIS ning Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ülesanne

kirjaliku hoiatamismenetluse elluviimine.

Muudatuste tulemusel saavad KOV-id nende paigaldatud automaatsete

liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50%

KOV-i eelarvesse. Eraldatud rahaga katab KOV automaatsete

liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud ning soetab vajaduse korral

uusi seadmeid või kasutab trahviraha oma haldusterritooriumil liiklusohutuse

suurendamiseks.

Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi või

mõjutustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks sätestatakse liiklusseaduses

(edaspidi LS) senise kolme euro asemel viis eurot. Lähtudes sellest muudatusest,

suurendatakse väärteomenetluse seadustikus (edaspidi VTMS) maksimaalse

hoiatustrahvi ehk automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga määratava trahvi määra

190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole.

Aastate jooksul on elatustase oluliselt paranenud, mida näitab töötasu alammäära

järjepidev kasv. Samal ajal on lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava

hoiatustrahvi määr püsinud muutumatuna alates kirjaliku hoiatusmenetluse

kasutuselevõtmisest ning avaldab liiklusrikkujatele varasemast vähem mõju.

Ühetaoliste rikkumiste trahvimäärade tasakaalu säilitamiseks tuleb muuta ka lubatud

sõidukiiruse ületamise eest määratava mõjutustrahvi määra.

Eelnõu eesmärk on suhe töötasu alammäära ja trahvimäärade vahel tasakaalustada ning

sel viisil tagada ühiskonnas parem õiguskord ja parandada õiguskuulekust.

Seadus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. jaanuaril.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

2

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika

osakonna nõunik Indrek Link (tel 612 5264, [email protected]) ja sama

osakonna juhataja Henry Timberg (612 5099, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241,

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu väljatöötamise vajaduse tuleneb „Transpordi arengukava 2014–2020“

rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa „„Liiklusohutusprogrammi 2016–2025“

elluviimiskava aastateks 2020–2023“ (eelnõu)1 punktist 1.8.11 – välja on töötatud

ning jõustatud õigusloome, mis soodustab ja motiveerib KOV-e kasutusele võtma

rohkem automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme.

Samuti on „Siseturvalisuse arengukavas 2015–2020“ olulise tegevusena toodud, et

rakendatakse automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme, ennekõike kiiruskaameraid.

Eelnõu põhineb „Korrakaitseseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse,

ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsusel“2, mis oli kooskõlastusringil 2019. aasta oktoobri algul.

Eelnõuga muudetakse:

1) VTMS-i avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 33;

2) LS-i avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 55.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus

(Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punkt 14), sest muudetakse väärteomenetluse

seadustikku.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Automaatsete kiirusmõõteseadmete kasutamine

Muudatuste peamine eesmärk on automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide võrgustiku

laiendamise kaudu vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu ja nende

raskusastet. Muudatustega tekib KOV-idel lisavõimalus panustada kohaliku tasandi

turvalisuse teemadel ja muuta liiklus KOV-ides ohutumaks.

Eelnõuga tehakse õiguslikud muudatused ja luuakse finantsilised eeldused, et KOV-id

saavad oma haldusterritooriumile automaatsete liiklusjärelvalve seadmete

paigaldamisel nendega fikseeritud rikkumiste eest laekunud hoiatustrahvidest 50% oma

eelarvesse. Sellest rahast saavad omavalitsused katta seadmete soetus- ja halduskulud

ning liiklusohutusse muul moel rohkem panustada.

1 „Transpordi arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2014–2017 lisa

„Liiklusohutusprogrammi 2016–2025" elluviimiskava aastateks 2020–2023 eelnõu. Eelnõu toimik

number 19-1261. [www] https://eelnoud.valitsus.ee/main (14.08.2020). 2 Korrakaitseseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, ühistranspordiseaduse ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Eelnõu toimik number

19-0966. [www] https://eelnoud.valitsus.ee/main (14.08.2020).

3

Lubatud sõidukiiruse ületamine on levinuim liiklusseaduse rikkumine ja surmaga

lõppenud liiklusõnnetuste üks peamisi põhjuseid. Suurema sõidukiiruse tõttu juhtub

hukkunuga liiklusõnnetusi peamiselt riigiteedel. KOV-i teedel on selline õnnetus

üldjuhul juhtunud väljaspool linnu ja aleveid, kus sõidukiirus on enamasti 90 km/h.

Samas, Maanteeameti andmetel juhtus aastatel 2016–2019 kõikidest

inimkannatanutega liiklusõnnetustest 60% KOV-i teedel või tänavatel. Nendes

liiklusõnnetustes hukkunute arv moodustas keskmiselt 29% kõikidest liiklusõnnetustes

hukkunutest. Erandiks oli 2019. aasta, kus kohalikel teedel hukkus 23 inimest ehk

44% hukkunutest.3

„Liiklusohutusprogramm 2016–2025“4 näeb ette saavutada olukord, kus aastaks 2025

ei hukku kolme aasta keskmisena enam kui 40 inimest aastas. Aastatel 2015–2019

hukkus liikluses keskmiselt 61 inimest aastas5.

Liiklusohutust mõjutab aasta-aastalt kasvav liiklussagedus. Maanteeameti andmetel on

riigimaanteede liiklussagedus kasvanud aastatel 2016–2019 kokku 15%6,

sh 2019. aastal 3,8%. Sarnases suurusjärgus kasv oli 2019. aastal ka tugimaanteedel

(3,9%) ja kõrvalmaanteedel (3,4%) ning võib eeldada, et KOV-ide teedel on üldise

liiklussagedusega sarnane kasv.

Lubatud sõidukiiruse järgimise tagab kõige efektiivsemalt pidev kontroll ja kõigile

rikkumistele reageerimine. Kuna liiklussagedus kasvab, ei ole liiklusjärelevalvel, mida

ametnikud teevad varasemaga võrreldes samas mahus, enam samaväärset mõju – mida

suurem liiklustihedus, seda vähemaid inimesi suudetakse sama ametnike arvuga

mõjutada. Lähitulevikus ei ole ette näha liiklusjärelevalvega tegelevate PPA ametnike

arvu kasvu. Üksnes täiendavate ametnike lisamine on kulukas ning see lahendus ei ole

jätkusuutlik. Pigem on suund võtta kasutusele uued automatiseeritud tehnoloogilised

lahendused. Liiklusjärelevalve seisukohalt on olulised nii ametnikud kui ka

tehnoloogilised lahendused ning nende arvu vahel on vaja säilitada tasakaal.

Kõige efektiivsemaks sõidukiiruse järelevalve viisiks peetakse automaatset

liiklusjärelevalvet, kuna seda on kogu aasta vältel võimalik kasutada ööpäev ringi ja

rikkumiste tuvastamise tõenäosus on suur.

Wilson jt (2010) on 35 uuringule toetuvas analüüsis toonud välja, et kõigis neis

uuringutes oli mainitud, et pärast kiiruskaamerate paigaldamist keskmise kiirus alanes.

Kiirust ületavate sõidukite osakaal vähenes enamikus riikides 10–35%. 28 uuringus

mõõdeti ka kiiruskaamerate mõju liiklusõnnetustele ja suuremas osas uuringutest

selgus, et kaamerate läheduses vähenes õnnetuste arv 14–25%. Hukkunute või raskete

vigastustega kannatanute arv vähenes vahemikus 30–40%. Pikema kestusega uuringud

näitasid, et positiivsed suundumused aja jooksul säilisid või isegi paranesid. 7

3 Liiklusaasta ülevaade 2019. [www] https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2019/liiklusaasta-

ulevaade-2019 (14.08.2020). 4 Liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/liikusohutusprogramm_2016-2025.docx

(14.08.2020). 5 Inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. [www]

https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/inimkannatanutega-liiklusonnetuste-statistika (14.08.2020). 6 2016 – 4,5%, 2017 – 3,6%, 2018 – 2,9% ja 2019 – 3,8% 7 Wilson, C., Willis, C., Hendrikz, J.K., Le Brocque, R. & Bellamy, N., 2010. Speed cameras for the

prevention of road traffic injuries and deaths. Cochrane Database of Systematic Reviews. [www]

https://espace.library.uq.edu.au/view/UQ:224791/UQ224791_OA.pdf (14.08.2020).

4

Maanteeameti tehtud uuringus „Riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse

kiirusjärelevalve süsteemi mõju liiklusõnnetustele“8 tuuakse välja, et vaadeldud

kohtades vähenes inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv pärast kiiruskaamerate

rakendamist minimaalselt 13% võrra.

Praegu mõõdetakse sõidukiirust automaatsete kiirusmõõtesüsteemidega peamiselt

Maanteeameti ja PPA koostöös. Maanteeameti ülesanne on mõõtekabiinide

paigaldamine ja haldamine ning automaatse liiklusjärelevalve süsteemi haldamine ja

andmekogu pidamine. PPA ülesanne on rikkumiste osas kirjaliku hoiatamismenetluste

läbiviimine, trahviteadete edastamine ning hoiatamismenetluse infosüsteemi pidamine

ja haldamine. Automaatsete kiirusmõõtesüsteemidega fikseeritud liiklusrikkumiste eest

määratud hoiatustrahvid laekuvad riigieelarvesse.

2020. aasta märtsi seisuga on riigimaanteede äärde paigaldatud 67 mõõtekabiini, milles

kasutatakse 46 mõõtesüsteemi9. Peale nende on kasutusel kaks mõõtesüsteemi Tallinna

linnas, mille on soetanud ja paigaldanud KOV, kuid süsteemid on antud tähtajaliselt üle

Maanteeametile, sest KOV-il ei ole seaduslikku alust neid käitada. Teiste kohalike

teede äärde praegu automaatseid kiirusmõõtesüsteeme paigaldatud ei ole. Peale

statsionaarsete automaatsete kiirusmõõtesüsteemide kasutab PPA alates 2019. aasta

juulist kaheksat teisaldavat automaatset kiirusmõõtesüsteemi.

Praegune õiguslik regulatsioon ei toeta võimalust, et automaatseid liiklusjärelevalve

seadmeid võiks paigaldada ja käitada KOV. Selliste seadmete paigaldamise ja

hooldamisega kaasneb pidev kulu ning KOV-idele ei ole selleks raha ette nähtud. Kuna

Maanteeameti peamine ülesanne on hallata just riigiteede võrgustikku, paigaldatakse

seetõttu automaatseid kiirusmõõtesüsteeme esmajoones riigimaanteede äärde. Samal

ajal on KOV-ide teed, kus juhtub 60% inimkannatanutega liiklusõnnetusi,

kaameravõrguga varustamata. Seepärast tuleb liiklusohutuse suurendamiseks tuleb teha

seadusmuudatusi, võimaldades liiklusjärelevalve süsteeme paigaldada ka KOV-i

teedele, teisisõnu kaasata KOV-id.

Kavandatava seadusmuudatuse tulemusel hakatakse Eestis KOV-i teedele

automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme paigaldama ja neid kasutama kolmepoolse

koostööna, kus KOV-i ülesanne on seadmete soetamine ja haldamine, Maanteeameti

ülesanne automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamine ja andmete

edastamine politsei infosüsteemi POLIS ning PPA ülesanne kirjaliku

hoiatamismenetluse läbiviimine.

Saavutatakse olukord, kus KOV-idel on senisest suurem võimalus panustada

liiklusohutusse. Statsionaarseid automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme paigutatakse

ka KOV-i teedele, kohtadesse, kus KOV, maakonna liikluskomisjon, turvalisuse

komisjon või kogukond peab seda vajalikuks. Suureneb kogukonna kaasatus, sest

kohalikel elanikel on võimalus tõstatada probleeme ja teha ettepanekuid. Suunates osa

trahvisummat KOV-idele, ei jää automaatsete liiklusjärelevalve seadmete soetamine ja

haldamine pikemas ajaraamis KOV-i püsikuluks, vaid kulud kaetakse ja KOV-idel

tekib lisaraha, et viia ellu liiklusohutusalast tegevust.

8 Maanteeamet, 2019. Riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve mõju

liiklusõnnetustele. [www] https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/kokkuvotte_2019_001.pdf

(14.08.2020). 9 Kiiruskaamerate asukohad. [www]

https://www.mnt.ee/et/tee/liikluskorraldus/kiiruskaamerad/kiiruskaamerate-asukohad (14.08.2020).

5

Joonis 1. Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutamine enne ja pärast

kavandatavat muudatust

Sarnane rahastamise süsteem, kus statsionaarsete automaatsete

liiklusjärelevalvekaamerate trahvitulu suunatakse KOV-i eelarvesse, kust see jagatakse

osalistele kulude katteks ja liiklusohutusalaste tegevuste elluviimiseks, toimib

2000. aastate algusest Ühendkuningriigis10.

Kavandatava muudatuse kohta on koostatud väljatöötamiskavatsus, mis esitati

kooskõlastamiseks eri ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule11.

Seaduseelnõu ja seletuskirja koostamisel on võetud arvesse kooskõlastamise käigus

esitatud märkusi. Kui märkustes oli esitatud ettepanekuid, mis oluliselt erinesid

väljatöötamiskavatsuses pakutud lahendusest (näiteks KOV-idele eraldi

menetlussüsteemi loomise võimalus, küsimus kolmepoolse koostöövormi vajaduse või

trahvisumma proportsiooni osas), võeti ühendust ettepaneku esitajaga ja need arutati

temaga eraldi läbi. Valitud lahenduse põhjendused on esitatud muudetava sätte juures.

10 Gains, A., Heydecker, B., Shrewsbury, J. & Robertson, S., 2004. The national safety camera

programme: Three-year evaluation report. [www]

https://www.researchgate.net/publication/32885877_The_national_safety_camera_programme_Three-

year_evaluation_report (14.08.2020). 11 vt viide 2

6

2.2. Trahviühiku suurendamine

Eelnõuga tehakse ettepanek suurendada lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava

hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi arvutamiseks kasutatava ühiku suurust 66% võrra, 3-lt

5-le.

Lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses määratava trahvi eesmärk on

heidutada inimest seadust mitte rikkuma (üldpreventsioon) ja rikkujat mõjutada

hoiduma edaspidistest rikkumistest.

27. detsembril 2008 jõustus väärteomenetluses uus menetlusliik – kirjalik

hoiatamismenetlus. Kirjalikku hoiatamismenetlust kasutatakse peamiselt nende

sõidukiiruse ületamisega seotud liiklusrikkumiste korral, mis on fikseeritud automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga.

Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi arvutamiseks kasutatava

ühiku suurus on püsinud muutumatuna alates kirjaliku hoiatamismenetluse

kasutuselevõtust. Väga väike muudatus tehti seoses eurole üleminekuga 2011. aasta

algul, mil ühiku suurus vähenes 50 kroonilt 46,94 kroonile (s.o 3 eurot).

1. jaanuarist 2019 on kasutusel lühimenetlus. Lühimenetluses kasutatakse lubatud

sõidukiiruse ületamise eest12 määratava mõjutustrahvi arvutamiseks sama suurt ühikut

nagu kirjalikus hoiatamismenetluses – 3 eurot. Lühimenetluse väljatöötamisel seati

eesmärgiks, et trahvimäärad oleksid lühimenetluses ja kirjalikus hoiatamismenetluses

võrreldaval ja samal tasemel, kuna sisult on rikkumiste iseloom ja tehiolud sarnased.

Seetõttu vähenes lühimenetluse jõustumisel LS-i § 227 lg 1 sätestatud rikkumise eest

määratava rahatrahvi maksimummäär 120-lt eurolt 60-le eurole ehk varasema

maksimaalse 30 trahviühiku asemel on võimalik suurim karistus 20 (km/h) korrutatuna

3 euroga. Kui mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks kasutatavat ühikut suurendada 3-lt

5-le, siis ületades piirkiirust 20 km/h, on mõjutustrahvi suurus 100 eurot. See on

20 eurot vähem, kui enne lühimenetluse jõustumist kehtinud maksimummäär.

Võrreldes trahvimäärasid ja inimeste sissetulekuid, on nii töötasu alammäär kui ka

keskmine brutokuupalk võrreldes kirjaliku hoiatamismenetluse kehtestamise ajaga

märkimisväärselt muutunud, kuid trahvimäärad on jäänud samaks. Võrreldes

2009. aastaga on töötasu alammäär praeguseks kasvanud üle kahe korra, 278 eurolt

584 eurole (kasv 30–40 eurot aastas). Keskmine brutokuupalk on samal ajal kasvanud

784 eurolt 1407 eurole.

Trahvimäärasid ei ole otstarbekas suurendada igal aastal, nagu tehakse töötasu

alammääraga, kuid pikema aja tagant võib olla vaja korrigeerida ka trahvimäärasid.

Kirjaliku hoiatamismenetluse osas on trahvimäärad püsinud muutumatuna üle kümne

aasta.

12 Lühimenetlust kasutatakse ainult LS-i § 227 lg 1 sätestatud rikkumise korral ehk lubatud sõidukiiruse

ületamisel kuni 20 km/h.

7

Tabel 1. Töötasu alammäära ja trahviühiku suuruse võrdlus aastatel 2009–2020

Aasta Töötasu alammäär

täistööaja korral13

Keskmine

brutokuupalk14

Trahviühiku suurus

2009 4350 krooni (278 eurot) 784 eurot 50 krooni

2010 4350 krooni (278 eurot) 792 eurot 50 krooni

2011 4350 krooni (278 eurot) 839 eurot 50 krooni

2012 290 eurot (4537,51 krooni) 887 eurot

3 eurot (46,94 krooni)

2013 320 eurot (5006,91 krooni) 949 eurot

2014 355 eurot (5554,54 krooni) 1005 eurot

2015 390 eurot (6102,17 krooni) 1065 eurot

2016 430 eurot (6728,04 krooni) 1146 eurot

2017 470 eurot (7353,90 krooni) 1221 eurot

2018 500 eurot (7823,30 krooni) 1310 eurot

2019 540 eurot (8449,16 krooni) 1407 eurot

202015 584 eurot (9137,61 krooni) 1404 eurot

Sõidukiirus määrab liiklusõnnetuse tagajärgede tõsiduse. Lubatud sõidukiiruse

ületamine on üks peamisi raskete, sh surmaga lõppevate liiklusõnnetuste põhjuseid.

Maanteeameti tellitud küsitlusuuringu16 kohaselt on liiklusreegleid eiravast käitumisest

viimastel aastatel vähim ohtlikuks hinnatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamist ja

sõidukit juhtides telefoni kasutamist. Lubatud sõidukiiruse ületamist kuni 10 km/h

hindab ohtlikuks ainult 49% ja üle 10 km/h ohtlikuks 78% liiklejatest. 2019. aasta

andmete põhjal leitakse, et sõidukijuhtide kiiruskäitumine ei ole võrreldes varasema

aastaga paranenud ning suundumus, mille korral oli näha paranemise märke, on

peatunud ja langenud 2016. aasta tasemele.

Ka PPA poolt fikseeritud rikkumiste arv näitab, et piirkiiruse ületamine on endiselt väga

levinud ja lubatud sõidukiiruse ületajate arv ei ole kahanenud. Vastupidi, 2019. aastast

rakendatud lühimenetlus ja kasutusele võetud teisaldatavad automaatsed

kiirusmõõtesüsteemid, mis lühendasid menetluse aega, on rikkumisi võimaldanud

fikseerida rohkem rikkumisi.

Tabel 2. Tuvastatud rikkumised lubatud sõidukiiruse ületamise kohta

Lubatud sõidukiiruse ületamine 2016 2017 2018 2019

Kiiruse ületamine kuni 20 km/h 14 575 7 822 9 354 25 41517

Kiiruse ületamine 21–40 km/h 28 514 23 943 25 098 23 577

Kiiruse ületamine 41–60 km/h 1 921 1 804 2 002 1 660

13 Kättesaadav aadressil https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/kinnipeetud-

tulumaks-tulumaksu-kinnipidamine/tootasu-alammaarad (17.08.2020). 14 Kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk (17.08.2020). 15 2020. aasta I kvartali andmed 16 Turu-Uuringute AS, 2019. Sõiduki juhtimine joobes, väsinult ja sõidukiiruse valik. Küsitlusuuring.

[www] https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2019/liiklusaasta-ulevaade-2019/liikluses-kaitumise-

ulevaade-2019#tab-4 (17.08.2020). 17 Nendest 25 020 rikkumise korral viidi läbi lühimenetlus.

8

Kiiruse ületamine üle 60 km/h 255 210 253 239

Kiiruse ületamine kokku 45 265 33 779 36 707 50 891

Kiiruskaameratega fikseeritud rikkumised 114 619 114 311 110 424 136 14918

Oluline on pöörata tähelepanu, et karistused sedalaadi rikkumiste eest oleksid piisavalt

mõjusad, mitte ebaproportsionaalselt leebed. Sissetulekute kasvades ei ole samale

tasemele jäänud trahvimääral enam sellist mõju, kui selle kehtestamise ajal, kuna trahvi

osakaal väljaminekutest on väiksem.

Eeltoodud põhjustel tuleb rahatrahvid, sh hoiatus- ja mõjutustrahvid, kindla aja tagant

üle vaadata, et need eri tegurite koosmõjul aja jooksul ei devalveeruks.

Trahvimäära suurendamine ei tähenda ühemõtteliselt karistuspoliitika karmistamist.

Lühimenetluse rakendamisega lõi seadusandja olukorra, kus märkimisväärne hulk

lubatud sõidukiiruse ületajaid pääseb karistusregistrisse kandmisest. Näiteks, LS-i

§ 227 lg-s 1 sätestatud väärtegusid, mille andmed kanti karistusregistrisse, oli

2018. aastal 9354, kuid 2019. aastal 39519. Samuti võib vähetähtsa teo puhul jätta

väärteomenetluse alustamata ja piirduda suulise hoiatamisega. Peale mainitud

võimaluste otsitakse veel alternatiivseid viise, millega lubatud sõidukiiruse ületajaid

mõjutada. Näiteks 2019. aastal prooviti lahendust, kus lubatud sõidukiiruse ületajad

said rahatrahvi asemel valida vabatahtlikult parklas seismise. 2020. aasta kevadel

algatatud väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadus20 annab

kohtuvälisele menetlejale rikkumise fikseerimisel ja lühimenetluse alustamisel õiguse

otsustada, kas määrata isikule mõjutustrahv või vabastada selle tasumisest, kui ta

nõustub kinni pidama mõjutusmeetmes kirjeldatud tingimustest. Esialgu kohaldatakse

sõidukijuhtidele, kes on lubatud piirkiirust ületanud kuni 20 km/h, mõjutusmeetmena

rahunemispeatust. Selle meetme rakendamisel suunatakse sõidukijuht pärast tema

sõiduki peatamist vastavale alale, kus ta ootab sõidu jätkamist kindlaks määratud aja.

See ei tähenda, et rikkumiste korral, mille andmed ei lähe karistusregistrisse, peaks riik

reageerima leebe rahatrahviga, mis isikute käitumist ei mõjuta.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt muudetakse VTMS-i ja LS-i. Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu § 1 käsitleb VTMS-i muudatusi

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt asendatakse VTMS-i § 541 lõike 1 punktis 1 sõna

„liiklusjärelevalveseadmega“ sõnadega „liiklusjärelevalve süsteemiga“. Muudatuse

tegemise põhjus on vajadus ühtlustada eri õigusaktide terminid. Seadusandja on

VTMS-is ja LS-is kasutanud sama tehnilise lahenduse kohta erinevaid väljendeid.

LS-is kasutatakse läbivalt mõistet „automaatse liiklusjärelevalve süsteem“, mis

majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015 määruse nr 35 „Automaatse

liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu põhimäärus“ § 4 kõike 1 kohaselt on

„tehnoloogiliste seadmete kogum, mis koosneb järelevalvekaamerast või -kaameratest,

sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõturist, dokumenteerimisseadmest ja muudest

18 Nendest 21 976 rikkumist fikseeriti teisaldatavate automaatsete kiirusmõõtesüsteemidega. 19 PPA andmetel. 2019. aasta puhul on arvestatud väärtegusid, millele kohaldati kiir- või üldmenetlust.

Põhiosa LS-i § 227 lg-s 1 sätestatud väärtegusid menetleti lühimenetluses. 20 216 SE

9

vajalikest lisaseadmetest, mis on ette nähtud liiklusalase õigusrikkumise fikseerimiseks

ning mille salvestist on õigus kasutada mootorsõiduki ja selle juhi, mootorsõiduki

omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks“.

VTMS-is „automaatse liiklusjärelevalveseadme“ mõistet eraldi määratletud pole, küll

aga on selle all mõeldud sama tehnilist lahendust, mis defineeritud „Automaatse

liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu põhimääruses“. Seetõttu tuleb selguse huvides

kasutada ka VTMS-is mõistet „automaatse liiklusjärelevalve süsteem“.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse VTMS-i § 541 lõike 4 esimeses lauses

number „190“ numbriga „300“ ja punkti 3 kohaselt VTMS-i § 548 lõike 4 esimeses

lauses number „80“ numbriga „100“.

Eelnõuga tehakse ettepanek tõsta lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava

hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi arvutamiseks kasutatava ühiku suurus kolmelt eurolt

viiele eurole.

Kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse rikkumiste puhul, kus lubatud sõidukiirust

on ületatud kuni 60 km/h. Kui lubatud sõidukiirust ületatakse 61 km/h ja rohkem,

viiakse väärteomenetlus läbi üldmenetluses. Vajadus tõsta hoiatustrahvi

maksimaalmäära tuleneb sellest, et kui lubatud sõidukiirust ületatakse maksimaalselt

60 km/h, oleks hoiatustrahv selle eest 300 eurot (5 × 60).

LS-i § 227 lõikes 1 ettenähtud rikkumise, s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest kuni 20 km/h, kohaldatakse lühimenetlust. Mõjutustrahvi arvutamiseks kasutatava

ühiku suurendamisel tuleb tõsta ka mõjutustrahvi maksimaalmäära, kuna lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest 20 km/h, oleks mõjutustrahv 100 eurot (5 × 20).

Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt muudetakse VTMS-i § 2121 selliselt, et kehtivas

regulatsioonis olevad sätted jaotatakse sõnastust muutmata lõigeteks 1 ja 2 ning

lõikega 3 lisatakse uued sätted.

Lõige 1 sätestab hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi laekumise üldpõhimõtte. Mõlemad, nii

hoiatustrahv kui ka mõjutustrahv laekuvad üldjuhul riigieelarvesse. Erisused laekumise

kohta sätestatakse sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3.

Lõike 2 kohaselt kantakse hoiatustrahv või mõjutustrahv otsuse teinud KOV-i

eelarvesse, kui selle määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.

Tegemist on juba kehtiva regulatsiooniga ja seda ei muudeta.

Lõikega 3 sätestatakse, et valla- või linnavalitsuse poolt paigaldatud automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga tuvastatud liiklusalase õigusrikkumise eest riigile

laekuvast hoiatustrahvist eraldatakse 50% automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldanud KOV-i eelarvesse.

Lisanduva sättega saavad KOV-id oma eelarvesse ka osa nendest hoiatustrahvidest, mis

on määratud automaatse liiklusjärelvalve süsteemiga fikseeritud liiklusrikkumise eest.

Seda eeldusel, et rikkumine on fikseeritud KOV-i poolt paigaldatud seadmega

(vt joonis 1 lk 5). Kehtivas õiguslikus regulatsioonis selline võimalus puudub, isegi

juhul, kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemi on soetanud ja paigaldanud KOV.

Samuti ei ole KOV-idele ette nähtud eraldi eelarveraha, et nimetatud seadmeid soetada

ja käitada.

Muudatus on vajalik, et hoiatustrahvidest laekuvast rahast tekiks KOV-idele tulubaas,

millega on võimalik katta automaatse liiklusjärelevalve süsteemide soetamise,

10

paigaldamise ja hooldamise kulud. Ilma sellise tulubaasita ei pruugi seadmete

käitamine olla KOV-ile jõukohane.

Nagu on sätestatud praeguseski regulatsioonis, laekub hoiatustrahv riigieelarvesse,

sõltumata sellest, kas liiklusrikkumine on fikseeritud Maanteeameti või KOV-i poolt

paigaldatud automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga. Selline lahendus tagab, et rikkuja

peab tegema ülekande ühele arvelduskontole, mitte jagama trahvisummat kahe

(Rahandusministeeriumi ja KOV-i) arvelduskonto vahel. Samuti vähendatakse sel moel

kirjaliku hoiatusmenetluse läbiviija halduskoormust, kuna trahviteatise väljastamisel ei

pea märkima selle KOV-i arvelduskontot, kellele automaatne liiklusjärelevalve süsteem

kuulub. Kümne eri arvelduskonto asemel ühe kindla arvelduskonto kasutamine

vähendab võimalike inimlike eksimuste tekkimist.

Riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvidest eraldatakse KOV-idele raha PPA

hoiatusmenetluse infosüsteemi (edaspidi HIS) andmete21 põhjal üks kord aastas.

Arvestamise aluseks on fikseeritud liiklusrikkumised, mille kohta PPA on saatnud

trahviteate ning mille hoiatustrahv on andmete edastamise ajaks tasutud. Tuleb

arvestada, et aastatel 2017–2019 laekus PPA määratud hoiatustrahvidest keskmiselt

88,5% aastas. Asjakohased andmed esitab Siseministeerium Rahandusministeeriumile,

kes korraldab raha eraldamise KOV-ile. Samamoodi tehakse rahvastikutoimingute

hüvitise puhul22, kus tasandus- ja toetusfondist KOV-idele raha eraldamise korraldab

Rahandusministeerium, võttes raha jagamisel aluseks Siseministeeriumi esitatava

rahvastikutoimingute statistika.

Eelnõu näeb ette, et KOV-ile kuuluva automaatse liiklusjärelevalve seadmega

fikseeritud rikkumistest laekuv trahvisumma jaotatakse riigi ja KOV-i vahel pooleks.

Jaotuse aluseks on võetud kulud, mis kaasnevad automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemide soetamise ja käitamisega ning nendega fikseeritud rikkumiste

menetlemisega23.

Põhimõtet, kus riigile laekuv tasu jaotatakse riigi ja asukoha või muul alusel määratud

KOV-i vahel, kasutatakse ka näiteks keskkonnatasude puhul24.

Eelnõu ettevalmistamise käigus on üle-euroopalise liikluspolitsei võrgustiku

(ingl TISPOL, European Traffic Police Network) kaudu uuritud, millistes Euroopa

riikides kasutatakse lähenemist, kus automaatse liiklusjärelevalve kaamera on soetanud

ja paigaldanud KOV ning millised on paigaldamise ja rahastamise põhimõtted.

Tagasiside andsid Austria, Holland, Luksemburg, Küpros ja Poola.

Hollandis, Luksemburgis ja Küprosel sellist lähenemist rakendatud pole.

Poolas olid aastatel 2004–2015 KOV-idel kiirus- ja foorikaamerad. Teisaldatavate

kaamerate paigaldamine tuli kooskõlastada politseiga ja statsionaarsete paigaldamine

automaatse liiklusjärelevalve keskusega (CANARD). Hiljem liikus üleriigiliselt kogu

järelevalve nimetatud keskusesse.

21 Arvestamise aluseks on fikseeritud liiklusrikkumised, mille kohta PPA on saatnud trahviteate ning

andmete edastamise ajaks trahv tasutud. 22 Rahandusministeerium, 2020. Finantseerimine. [www]

https://www.rahandusministeerium.ee/et/kov/finantseerimine (14.08.2020). 23 Arvestatud on lahendusega, mille puhul ka KOV-i seadmetega fikseeritud rikkumiste andmed liiguvad

liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu kaudu politsei infosüsteemi POLIS ning hoiatamismenetluse viib

läbi PPA. Kulud ja tulud on täpsemalt toodud seletuskirja 7. punktis. 24 keskkonnatasude seaduse § 4 lõige 2

11

Austrias võib kiirus- ja foorikaameraid paigaldada politsei või tee valdaja, kuid trahvid

väljastab politsei. Sõltuvalt rikkumisest võib trahvirahade jaotus olla erinev. Enamiku

(80%) sõidukiiruse ületamise ja keelava fooritulega sõitmise eest määratud trahvirahast

saab tee valdaja – riik, liidumaa, kiirtee finantseerimisettevõte (nt ASFINAG25) või

KOV. Viiendik trahviraha (20%) läheb KOV-ile, kes katab sellest järelevalvega seotud

asutuste kulud. Kui alla 10 000 elanikuga KOV on teevaldaja, saab ta kogu trahviraha

endale.

Ühendkuningriigis on 2000. aastate algusest kasutusel rahastamise süsteem, kus

statsionaarsete automaatsete liiklusjärelevalvekaamerate trahvitulu suunatakse KOV-i

eelarvesse, mis jagab selle pooltele kulude katteks ja liiklusohutusalaste tegevuste

elluviimiseks. Enne kulude hüvitamist kogutakse trahvid eraldi fondi, kust

tagasimaksed tehakse tegelike kulude ja auditite tulemuste järgi. Programmi osalised

on KOV-id, politsei, (piirkonna)kohus, teedevaldkonna esindaja.26

Peale eespool toodu nähakse lõikes 3 ette KOV-ile eraldatud raha kasutamise

põhimõtted.

Eelnõu kohaselt kasutatakse eraldatud raha automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

paigaldamiseks ja käitamiseks ning liiklusseaduse § 3 lõikes 5 ja § 5 lõikes 3 nimetatud

ülesannete täitmiseks.

Statsionaarsete automaatsete kiirusmõõteseadmete näitel, arvestades nende soetus- ja

iga-aastast tugiteenuste kulu, tööiga, määratud hoiatustrahvide summat (2019. a näitel)

ning selle jaotust riigi ja KOV-i vahel, saavad soetuskulud eeldatavalt kaetud 4 aastaga.

Seejärel peaks igal aastal, peale seadmete haldamiskulude katmist, jääma osa eraldatud

rahalistest vahenditest alles27. Eelnõu kohaselt on üks võimalusi soetada automaatseid

liiklusjärelevalve seadmeid juurde. Teise võimalusena nähakse ette, et KOV-id saavad

raha kasutada LS-ist tulevate kohustuste28 täitmiseks.

Rahakasutuse korraldamise eesmärk on suurendada KOV-ide võimet eelkõige

liiklusohutusega tegelemisel ning suunata liiklusrikkumistest saadav trahviraha

liikluskasvatuse korraldamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks Sarnast põhimõtet

kasutatakse teekasutustasu puhul, kus seadusega nähakse ette teekasutustasust laekuva

raha kasutamine transporditaristu hoiuks29. Samuti on keskkonnakasutusest riigile

laekuvast tulust Keskkonnaministeeriumile eraldatava raha puhul ette nähtud selle

sihtotstarbeline kasutamine keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud

eesmärkide täitmiseks, sealhulgas taastuvate loodusvarade taastootmiseks ja kaitseks30.

25 Autobahnen- und Schnellstraßen-Finanzierungs-Aktiengesellschaft – ettevõte, mis planeerib,

finantseerib, tagab korrashoiu ja kogub teemaksud Austria kiir- ja ekspressteedel 26 Gains, A., Heydecker, B., Shrewsbury, J. & Robertson, S., 2004. The national safety camera

programme: Three-year evaluation report. [www]

https://www.researchgate.net/publication/32885877_The_national_safety_camera_programme_Three-

year_evaluation_report (14.08.2020). 27 Kui KOV kavandab soetamiskulude jaotamise seadmete prognoositavale kasutusajale ehk kümnele

aastale, peaks pärast iga-aastast soetamis- ja haldamiskulude katmist jääma osa eraldatud rahast alles

juba esimesel aastal. 28 KOV-id korraldavad liiklejate turvalisuse tagamiseks oma haldusterritooriumil liiklusohutusalase

selgitus- ja kasvatustöö elluviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes ning rahvusliku

liiklusohutuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprogrammide ning

tegevuskavade kaudu. 29 LS-i § 1907 30 keskkonnatasude seaduse § 4 lõige 3

12

Eelnõu § 2 käsitleb LS-i muudatusi

Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt täiendatakse LS-i § 199 lõikega 10, millega nähakse ette

Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrusega KOV-i poolt automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele nõuete kehtestamine.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutamise peamine eesmärk on

liiklusohutuse parandamine. Seetõttu tuleb need paigaldada esmajoones kohtadesse,

kus piirkiiruse rikkumise tagajärjel on korduvalt juhtunud raskeid inimkannatanutega

liiklusõnnetusi või lubatud sõidukiiruse järjepidev ületamine võib kaasa tuua selliste

õnnetuste juhtumise.

Kuna automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme võivad edaspidi paigaldada ja käitada

kõik 79 KOV-i, on ühetaoliseks praktikaks vajalik kehtestada kõigile ühesugused

nõuded.

LS-i § 199 lõike 10 alusel kehtestatavas määruses nähakse ette kriteeriumid, millega

peab enne paigaldamist arvestama, nt asukoha riskianalüüs; kas esineb probleem

suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega; kas olemasolev kiirusrežiim on põhjendatud;

kas olukorra lahendamiseks on enne kasutatud muid lahendusi või milliseid

alternatiivseid lahendusi on kaalutud jne. Eesmärk on, et seade paigaldataks kohta,

mida ei ole võimalik muude liikluskorralduslike, teedeehituslike või veel mõne muu

meetmega ohutumaks muuta, või on seda eesmärki silmas pidavad meetmed võrreldes

seadme kasutuselevõtu kuludega ebamõistlikult suured.

KOV-i soetatud automaatse liiklusjärelevalve süsteemi puhul nähakse nii paigaldamisel

kui ka käitamisel ette kolmepoolne koostöö. Arvestades, et eri infosüsteemide töös

hoidmisega kaasneb märkimisväärne kulu, on kulude säästmiseks mõistlik kasutada

juba toimivat lahendust, mitte luua infosüsteeme juurde. Kolmepoolse koostöö korral

on ülesanded jagatud järgmiselt:

1) KOV-i soetab seadmed ja haldab neid;

2) Maanteeamet haldab automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogu ja

edastab rikkumiste andmed politsei infosüsteemi POLIS ning

3) PPA viib ellu kirjaliku hoiatamismenetluse.

Automaatset liiklusjärelevalve süsteemi paigaldada sooviv KOV esitab planeeritava

asukoha määruses sätestatud tingimustel PPA ja Maanteeameti esindajatest

moodustatud komisjonile, kes kinnitab asukoha, kui see vastab paigalduspõhimõtetele.

PPA ja Maanteeameti hinnangu andmine on vajalik, et seadmed paigaldataks

liiklusohutuse parandamise seisukohalt olulisesse kohtadesse. PPA on peamine

liiklusjärelevalve tegija ning tal on ülevaade liiklusrikkumiste ja liiklusõnnetuste kohta.

Maanteeameti tegevusvaldkond on liiklusohutuse tagamine31, samuti on neil olemas

pikaajaline paigaldamise ja käitamise kogemus praegu töös olevate automaatsete

statsionaarsete kiirusmõõtesüsteemide näol.

Automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid on liidestatud Maanteeameti

andmekeskusega. Uute automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutuselevõtmisel

peab olema tagatud nende ühilduvus praegu kasutusel oleva andmevahetussüsteemiga,

andmeedastuspakett peab olema kasutuses olevaga samasuguse struktuuriga ja vastama

automaatse liiklusjärelvalve süsteemi andmekogu põhimääruse nõuetele. Kehtestatavas

määruses nähakse ette tehnilised nõuded kasutusele võetavatele automaatse

31 Maanteeameti põhimääruse § 6. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/119102018003 (17.08.2020).

13

liiklusjärelevalve süsteemidele, et need ühilduksid olemasoleva andmevahetus-

süsteemiga.

Lisaks nähakse määruses ette nõuded tähistusele ja liikluskorraldusele, millega

seadmete paigaldamisel peab arvestama.

Kuna määruses sätestavad nõuded puudutavad nii Siseministeeriumi kui ka Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööd, kehtestatakse see Vabariigi Valitsuse või

tema volitatud ministri poolt.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse LS-i § 262 punktis 1 toodud hoiatustrahvi ja LS-i

§ 2621 lõike 2 punktis 4 toodud mõjutustrahvi suuruse arvestamisel kasutatavat ühikut

(arvu). Muudatus puudutab ainult lubatud sõidukiiruse ületamisega seotud hoiatus- ja

mõjutustrahvide suuruse arvestamist.

Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral kirjalikus hoiatamismenetluses määratav

hoiatustrahv või lühimenetluses määratav mõjutustrahv saadakse lubatud sõidukiirust

ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Eelnõuga kavandatava muudatusega

asendatakse trahvi suuruse arvutamisel kasutatav arv 3 arvuga 5. Kui kehtiva õiguse

kohaselt on nt ühekilomeetrine lubatud kiiruse piirmäära ületamine karistatav kolme

euro suuruse hoiatustrahviga, siis pärast muudatuse jõustumist on hoiatustrahvi suurus

viis eurot.

Eelnõu § 2 punktiga 2 kavandatakse lubatud sõidukiiruse ületamise eest ettenähtud

hoiatus- ja mõjutustrahvide suurendamine, sest hoolimata politsei järjepidevast

tegevusest on tegemist väga levinud rikkumisega. Samas on lubatud sõidukiiruse

ületamine surmaga lõppenud liiklusõnnetuste üks peamisi põhjuseid – mida suurem on

sõidukiirus, seda raskemad on tagajärjed. Teadusuuringuga on leitud, et kui kiirus

kasvab 1 km/h – 90-lt 91-le km/h – suureneb surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv

5,3% ja inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv (ilma surmajuhtumiteta) 2,5%32.

Nii hoiatustrahvi kui ka mõjutustrahvi puhul on lubatud sõidukiiruse ületamise korral

trahvi suuruse arvestamiseks kasutatav ühik püsinud muutumatuna alates vastava

menetlusliigi kasutuselevõtust. Koosmõjus töötasu alammäära ja keskmise

brutokuupalga kahekordse kasvuga ei ole trahvimääradel liiklusrikkujatele enam sellist

mõju, mis nende kehtestamise ajal. Kuna määratud trahvi karistusregistrisse ei kanta,

mõjutab isikut eelkõige trahvi suurus. Seega peab trahv olema piisavalt suur, et sel oleks

preventiivne mõju.

2015. aastal algatas Justiitsministeerium karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise33, millega kavandati suurendada trahviühikut, sh hoiatustrahvi oma.

Justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu kohaselt oleks lubatud sõidukiiruse

ületamisel hoiatustrahvi suuruse arvestamiseks kasutatav ühik suurenenud 3-lt 5-le.

Kavandatud muudatust ei tehtud, kuna eelnõu lükati Riigikogus tagasi.

Muudatuste tegemisel tuleb arvestada COVID-19 viiruse levikust tekkinud mõju

majandusele, inimeste sissetulekule ja töötuse määrale, kuid see ei tähenda, et

32 Nilsson, G., 2004. Traffic safety dimensions and the power model to describe the effect of speed on

safety. Doctoral dissertation. [www] http://portal.research.lu.se/ws/files/4394446/1693353.pdf

(17.08.2020). 33 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega

suurendatakse trahviühikut 146 SE. [www]

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/64f54788-8951-4ec5-b8be-

35d64a1c7137/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seadust

e%20muutmise%20seadus,%20millega%20suurendatakse%20trahvi%C3%BChikut (17.08.2020).

14

muudatust üldse tegema ei peaks. Selleks, et vältida trahvide devalveerumist, kuid

samas ka trahvimäärade hüppelist suurendamist, tuleb neid pidevalt hinnata ja kui vaja,

siis korrigeerida, et trahvi mõju ära ei kaoks. Ka kavandatav muudatus tuleb

majandusliku olukorra paranedes uuesti üle vaadata ja selle mõju liikluskäitumisele –

antud juhul lubatud sõidukiirusest kinnipidamisele – hinnata.

Lubatud sõidukiiruse ületamine on enimlevinud liiklusrikkumine – 2019. aastal

registreeriti 187 000 ja kahel varasemal aastal pea 150 000 rikkumist aastas. Lubatud

sõidukiiruse ületamise kohta valitseva suhtumise parandamiseks on seega põhjendatud

korrigeerida trahvi suuruse arvutamiseks kasutatavat ühikut.

Automaatsete kiirusmõõtesüsteemide puhul on kindlaks määratud sekkumiskünnis,

millest alates kiiruskaamerad rikkumisi fikseerima hakkavad. Sekkumiskünnis sisaldab

kiirusmõõteseadme laiendmääramatust ja kokkuleppelist lubatud eksimust

sõidukijuhile.34 Näiteks, 50 km/h alas on kiiruskaamerad seadistatud fikseerima lubatud

sõidukiiruse rikkumisi alates 57 km/h, 90 km/h alas alates 97 km/h jne. Fikseeritud

kiirusest lahutatakse maha kiirusmõõteseadme laiendmääramatus 4 km/h. Seega,

väikseim sõidukiiruse ületamine, mille kohta viiakse ellu kirjalik hoiatamismenetlus,

on 3 km/h ja trahvisumma on praegu kehtiva regulatsiooni järgi 9 eurot.

Eelnõus pakutud muudatuse kohaselt hakkaks hoiatustrahvi miinimumsumma lubatud

sõidukiiruse ületamise korral olema senise üheksa euro asemel 15 eurot ehk 6 eurot

enam.

Tabel 3. Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritudrikkumiste jaotus

kiiruseületamiste kaupa aastatel 2010–2020

Lubatud

sõidukiiruse

ületamine

Rikkumisi kokku Osakaal kõigist

rikkumistest

3 km/h 224 883 25,1%

4 km/h 144 192 16,1%

5 km/h 104 260 11,6%

6 km/h 99 607 11,1%

7 km/h 57 499 6,4%

8 km/h 46 389 5,2%

9 km/h 38 348 4,3%

10 km/h 32 116 3,6%

Lähtudes sellest, et põhiosa automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud

sõidukiiruse ületamisi – 2/3 rikkumistest – jääb vahemikku 3–6 km/h, kasvab suurema

osa rikkujate jaoks hoiatustrahv keskmiselt 6–12 eurot.

Lühimenetluses ei ole sekkumiskünnist ette nähtud, kuid tuleb arvestada kasutatavate

kiirusmõõteseadmete laiendmääramatusega. Seega võib peale laiendmääramatuse

lahutamist väikseim sõidukiiruse ületamine, mille puhul lühimenetlus läbi viiakse, olla

1 km/h. Praktikas pööravad politseiametnikud tähelepanu esmajoones nendele

34 Kiiruskaamerad. Andmete edastamine ja menetlemine. [www]

https://www.mnt.ee/et/tee/liikluskorraldus/kiiruskaamerad/andmete-edastamine-ja-menetlemine

(17.08.2020).

15

rikkumistele, mis võivad kaasa tuua raskemad tagajärjed. Samuti võib, koht, kus

politseiametnik sõidukiirust fikseerib, olla liiklejale ettearvamatum.

Kui kirjalikus hoiatamismenetluses on suurem osa rikkumisi selliseid, kus kiirust on

ületatud vähe, siis lühimenetluse puhul on vastupidi: enamiku rikkumiste korral on

kiiruse ületamine olnud suur.

Tabel 4. Lubatud sõidukiiruse ületamised,

millele kohaldati 2019. aastal35 lühimenetlust

Lubatud

sõidukiiruse

ületamine

Rikkumisi kokku Osakaal kõigist

rikkumistest

10 km/h 287 1,2%

11 km/h 720 2,9%

12 km/h 1 175 4,7%

13 km/h 1 417 5,7%

14 km/h 1 893 7,6%

15 km/h 2 818 11,3%

16 km/h 3 244 13%

17 km/h 3 741 15%

18 km/h 3 415 13,7%

19 km/h 3 126 12,5%

20 km/h 2 947 11,8%

Enamikul juhtudel – 3/4 rikkumistest –, millele kohaldati lühimenetlust, ületati lubatud

sõidukiirust 15–20 km/h36. See tähendab, et trahvimäära muutmisel saab mõjutustrahv

olema ühe rikkumise kohta senisest keskmiselt 30–40 eurot suurem.

Tabel 5. Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratavate

hoiatustrahvide ja mõjutustrahvide muutus võrreldes praegusega

Lubatud

sõidukiiruse

ületamine

Hoiatus- või

mõjutustrahv

praegu

Hoiatus- või

mõjutustrahv pärast

muudatust

Muutus

3 km/h 9 eurot 15 eurot 6 eurot

4 km/h 12 eurot 20 eurot 8 eurot

5 km/h 15 eurot 25 eurot 10 eurot

6 km/h 18 eurot 30 eurot 12 eurot

7 km/h 21 eurot 35 eurot 14 eurot

8 km/h 24 eurot 40 eurot 16 eurot

9 km/h 27 eurot 45 eurot 18 eurot

35 Kuna lühimenetlust rakendati 1. jaanuarist 2019, saab esile tuua üksnes 2019. aasta andmed. 36 Oluline on märkida, et sõidukiiruste suuremate ületamiste kõrge osakaal tuleneb lühimenetluse puhul

ilmselt sellest, et politseiametnikud reageerivad esmajoones nendele rikkumistele, mis võivad kaasa

tuua raskemad tagajärjed.

16

10 km/h 30 eurot 50 eurot 20 eurot

20 km/h 60 eurot 100 eurot 40 eurot

30 km/h 90 eurot* 150 eurot* 60 eurot*

40 km/h 120 eurot* 200 eurot* 80 eurot*

50 km/h 150 eurot* 250 eurot* 100 eurot*

60 km/h 180 eurot* 300 eurot* 120 eurot*

* ei kohaldu mõjutustrahvile, kuna mõjutustrahvi saab määrata vaid LS-i § 227 lõikes 1 ettenähtud

rikkumise, s.o lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse eelnõu seadusena jõustumise aeg. Seaduse jõustumise ajaks

on kavandatud 2021. aasta 1. jaanuar.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusaktidega seotud.

6. Seaduse mõju

Eelnõuga kavandatakse teha kaks järgmist muudatust:

1) KOV-idele võimalust paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid

liiklusjärelevalve süsteeme ja saada osa nendega fikseeritud rikkumiste eest

laekuvast trahvisummast oma eelarvesse;

2) lubatud sõidukiiruse ületamise eest kirjalikus hoiatamismenetluses või

lühimenetluses trahvi suuruse arvestamiseks kasutatava ühiku suurendamist.

Arvestades, et mõlema muudatuse peamine eesmärk on parandada liiklusohutust ja

soovitav mõju on vähendada liikluskahjusid, hinnatakse mõlema muudatuse mõju koos.

Mõju sihtrühmad on:

KOV-id, kes automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid soetavad ja paigaldavad.

Eestis on 79 KOV-i, kellel tekib pärast muudatuse jõustamist võimalus saada oma

eelarvesse osa nende poolt paigaldatud automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega

fikseeritud rikkumise eest määratud hoiatustrahvist. Muudatusega suureneb KOV-i

panus liiklusohutuse tagamisse.

PPA, kes teeb liiklusjärelevalvet nii kohalikel kui ka riigiteedel. Samuti on PPA

ülesanne automaatsete kiirusmõõtesüsteemidega tuvastatud rikkumiste kohta kirjaliku

hoiatamismenetluse läbiviimine ja HIS-i haldamine;

Maanteeamet, kelle ülesanne on liiklusohutuse parandamine ja automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamine.

Liiklejad ehk kõik juhi või jalakäijana liikluses osalevad isikud. Juhtide hulgas tuleb

eristada mootorsõidukijuhte, kuna liiklusseadus näeb ette sanktsioonid, kui

mootorsõidukijuht ületab lubatud sõidukiirust. Hoiatustrahvi võib määrata

mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul. Muudatuse tulemusena paraneb

jalakäijate ohutus.

17

Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm I: liiklejad

o Avalduv mõju.

Muudatuste tulemusel peaks arenema senisest laiem automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemide võrk, mis katab ka kohalikke teid.

Automaatsed liiklusjärelevalve seadmed avaldavad mõju sõidukijuhtide

liikluskäitumisele (nt lubatud sõidukiiruse järgimine, foorituledest kinnipidamine jm)

ja seeläbi liiklusõnnetuse arvu vähendamisele.

Teadusuuringuga on leitud, et kui kiirus kasvab 1 km/h, suureneb surmaga lõppevate

liiklusõnnetuste arv 5,3% ja inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv (ilma

surmajuhtumiteta) 2,5%37. Seost keskmise kiiruse vähendamise ja õnnetuste

vähenemise vahel kinnitavad ka varasemad uuringud3839.

Eri uuringute põhjal vähendavad automaatsed kiiruskaamerad liiklusõnnetusi ligikaudu

20%. Maanteeameti tehtud uuringus40 selgus, et Eestis vähenes inimkannatanutega

liiklusõnnetuste arv pärast automaatsete kiirusmõõteseadmete rakendamist

minimaalselt 13%.

2018. aastal oli 67 hukkunuga liiklusõnnetust. Põhilised riskitegurid – millel oli otsene

mõju liiklusõnnetuse juhtumisele või selle tagajärgedele – olid 26 juhul kiirus (kiiruse

ületamine, teeolude või -geomeetria kohta liiga suur kiirus), 26 juhul turvavarustuse

(turvavöö, kiiver, helkur või valgusallikas) mittekasutamine ning 24 juhul alko- või

narkojoove.41

Maanteeameti koostatud hinnangu „Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine“42

kohaselt väheneks kümne statsionaarse automaatse kiirusmõõteseadme paigaldamise

korral nelja suuremasse Eesti linna vigastatute arv aastas 12,68 inimese võrra, raskesti

vigastatute arv 3,13 ja hukkunute arv 0,12 võrra.

16 foorikaamera rakendamise korral Tallinnas ja Tartus väheneks kannatanute arv 11

ja hukkunute arv 0,46 inimese võrra. 5 aasta peale tähendaks see 75,5 kannatanut ja

2,3 hukkunut vähem.43

37 Nilsson, G., 2004. Traffic safety dimensions and the power model to describe the effect of speed on

safety. Doctoral dissertation. [www] http://portal.research.lu.se/ws/files/4394446/1693353.pdf

(17.08.2020). 38 Finch, D.J., Kompfner, P., Lockwood, C.R. & Maycock, G., 1994. Speed, speed limits and accidents.

Project report- Transport Research Laboratory. [www] https://trl.co.uk/sites/default/files/PR058.pdf

(17.08.2020). 39 Taylor, M.C., Lynam, D.A. and Baruya, A., 2000. The effects of drivers' speed on the frequency of

road accidents. Crowthorne: Transport Research Laboratory. [www]

http://speedcamerareport.co.uk/trl421.pdf (17.08.2020). 40 Maanteeamet, 2019. Riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve mõju

liiklusõnnetustele. [www] https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/kokkuvotte_2019_001.pdf

(14.08.2020). 41 Liiklusaasta 2018. [www] https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2018/luhiulevaade-

liiklusohutuse-olukorrast-2018-aastal/surmaga-loppenud (17.08.2020). 42 Maanteeamet, 2019. Mõjuhinnang: Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine. 43 Maanteeamet, 2019. Mõjuhinnang: Foorikaamerate rakendamine liiklusjärelevalves.

18

Foorikaameratega kaasneva ebasoovitava mõjuna on 2013. aastal tehtud analüüsis44

välja toodud, et kaamerate rakendamine võib kaasa tuua tagant otsasõitude sagenemise

ning vigastatute arvu 19% ja varakahjuga otsasõitude arvu 39% kasvu. Kuna tagant

otsasõidud on kergemate tagajärgedega õnnetused kui sõidukite kokkupõrked ristmikul,

hinnatakse kaamerate mõju liiklusohutusele positiivseks. Aja jooksul väheneb tagant

otsasõitude arv, kuna inimesed teadvustavad võimalikke ohte, mis kaasnevad, kui

eesliikleja pidurdab.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Võib eeldada, et muudatus suurendab inimeste

turvatunnet ning toob kaasa liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähenemise. Mõju

ulatuslikkus sõltub rakendatavate automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide arvust.

Kuigi liikluses hukkunute ja vigastatute arvu seisukohalt võib muudatusel olla isegi

oluline positiivne mõju, on üldises demograafilises vaates, arvestades suremust (sh

õnnetusjuhtumites), muudatuse mõju väheoluline.

Mõju sihtrühm II: KOV-id

o Avalduv mõju.

Kui automaatse liiklusjärelevalve käigus välja selgitatud rikkumiste eest määratud

hoiatustrahvidest osa laekub KOV-ide eelarvesse, suurendab see eeldatavasti KOV-ide

eelarveraha, millega on võimalik korraldada liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatustöö

tegemist KOV-i elanike seas, koolides ja lasteasutustes.

Kavandatava muudatuse kohaselt teevad ettepaneku automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi paiknemise kohta KOV-id. Ettepaneku kujundamisel on võimalik kaasata

kogukonda ja arvestada nende esitatud probleemkohti. Seeläbi kasvab kogukondade

võimalus osaleda ühiskonna otsustusprotsessides.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, kuna puudutab ainult neid KOV-e,

kes automaatsed liiklusjärelevalve seadmed soetavad ja paigaldavad ning

hoiatustrahvidest eelarvesse laekuv raha moodustab KOV-i eelarvest väikese osa.

Muudatusel on positiivne mõju, sest KOV-d, kes soetavad automaatsed

liiklusjärelevalve seadmed, saavad mõjutada oma kogukonna turvalisust ja nende

eelarve liiklusohutuse tagamiseks pikas perspektiivis suureneb.

Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule

Mõju sihtrühm I: mootorsõidukijuhid (Eestis on 646 985 juhtimisõigusega isikut45,

kellest teatud osa sõidukit ei juhi, näiteks 2018. aastal oli nende osakaal, kes ei olnud

viimase 12 kuu jooksul sõidukit juhtinud, 7%46).

Muudatusel on mõju õiguskorra kaitsmisele ja tagamisele. Automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemide laialdasem kasutamine mõjutab mootorsõidukijuhtide

õigusvastast käitumist, mõjutades hoiduma nii süütegude esmasest kui ka korduvast

toimepanemisest.

o Avalduv mõju

44 Goldenbeld, C., 2017. Red light cameras, European Road Safety Decision Support System,

developed by the H2020 project SafetyCube. [www] https://www.roadsafety-

dss.eu/assets/data/pdf/synopses/Red_light_cameras_23052017.pdf (17.08.2020). 45 Maanteeameti andmed 01.07.2020 seisuga. 46 Turu-Uuringute AS, 2018. Sõiduki juhtimine. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/soiduki_juhtimine_joobes_vasinult_ja_soidukiiruse_valik

_09-2018_aruanne.pdf (17.08.2020).

19

Kavandatav muudatus mõjutab liikluskäitumist, mõjutades siinse eelnõu rõhuasetuse

tõttu peamiselt lubatud sõidukiirusest kinnipidamist, aga ka fooritulede nõuetest

kinnipidamisele ning edaspidi ka muudest liiklusnõuetest kinnipidamist, mille

rikkumist on võimalik tuvastada automaatse liiklusjärelevalve käigus.

Näitlikustamaks, kuivõrd tõsine on lubatud sõidukiiruse mittejärgmine, on välja toodud

püsiloenduspunktidest saadud andmed kiiruskäitumise kohta47 ja võrdluseks

sõidukijuhtide seas liikluskäitumise kohta tehtud küsitlusuuringu tulemused. PPA

statistika lubatud sõidukiiruste rikkumiste kohta on toodud seletuskirja tabelis 2 (lk 7),

selle kohaselt registreeriti lubatud sõidukiiruse ületamisi võrreldes 2018. aastaga

2019. aastal 39% rohkem.

Püsiloenduspunktidest saadavate andmete kasuks räägib see, et mõõdetakse ja

fikseeritakse kõigi loenduspunkti läbivate sõidukite sõidukiirus, sõltumata ajast ja

sellest, kas lubatud sõidukiirust ületatakse või mitte. Lisaks oli 2019. aastal tehtud

uuringu puhul seatud tingimuseks, et mõõtmiseks kasutatakse automaatseid

kiirusmõõteseadmeid, mis ei tohi mõjutada sõidukijuhtide tavapärast käitumist ega

äratada neis lisatähelepanu.

Mõõtmised tehti 12 maanteel 153 mõõtmiskohas. Suurem osa mõõtmiskohti asus

50 km/h ja 70 km/h kiiruspiirangualades.

Võrreldes eri mõõtmiskohti, leidus enim neid kiiruspiirangualasid, kus lubatud

sõidukiirust ületati 60–80% juhtudest. Kohti, kus lubatud sõidukiirust ületati 0–20%

juhtudest, oli ainult 7%.

Joonis 2. Kiiruspiirangualades lubatud sõidukiiruse ületajate osakaalu jagunemine

(Maanteeamet)

47 ERC Konsultatsioonid OÜ, 2019. Sõidukite liikumiskiiruste mõõtmine Eesti põhimaanteede

kiiruspiirangute alades. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/kokkuvote_soidukiirused_pohimaanteedel_erc-25-

2019.pdf (17.08.2020).

20

Näitena võib tuua Tallinna-Narva maantee 10. kilomeetril asuva kiiruspiiranguala

(lubatud sõidukiirus 50 km/h), kus sõidukiiruse ületajate osakaal oli suurim –

kiiruspiirangut rikkusid pea kõik liiklejad (97,6%).

2017. aastal48 näitasid 90 km/h kiiruspiirangualas tehtud sõidukiiruse mõõtmised, et iga

teine juht ületas lubatud sõidukiirust. Fikseeritud sõidukiirus oli suurem kui 91 km/h

veidi üle poole juhtudest (50,3%). Ohutut kiirust ehk 80 km/h või vähem kasutas

viiendik juhte (19,7%).

Joonis 3. Sõidukiiruse jagunemine 2017. aasta 11 kuul (Maanteeamet)

Pikemal ajavahemikul on tulemus sarnane. 90 km/h piirkiiruse alas paiknevatest

Maanteeameti püsiloenduspunktidest ajavahemikul 01.01.2017–31.05.2020 kogutud

andmete kohaselt kasutas 303,3 miljonist sõidukist ohutut sõidukiirust (70–90 km/h)

56,37%. Lubatud sõidukiirust ületati 133 miljonil korral.

Liiklusreegleid eiravast käitumisest hinnatakse Maanteeameti 2020. aastal koostatud

ülevaate49 kohaselt on liiklusreegleid eiravast käitumisest viimastel aastatel vähim

ohtlikuks hinnatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamist ja sõidukit juhtides telefoni

kasutamist. Kui hinnang vabakäeseadmeta telefoni kasutamise ohtlikkusele on

kasvamas, siis hinnang piirkiiruse ületamise ohtlikkusele on püsinud muutumatuna.

Piirkiiruse ületamis10 km/h ulatuses peab aktsepteeritavaks 54% juhtidest (2018. a

50%). Lubatud sõidukiiruse ületamist üle 10 km/h hindab ohtlikuks 78% liiklejaid,

neist vaid 29% väga ohtlikuks. Kiiruse ületamist kuni 10 km/h hindab väga tõsiseks

ohuks kõigest 11% ja pooled ei pea seda üldse ohtlikuks.

Enda sõnul järgivad küsitlusuuringus osalenud autojuhid kehtivat kiiruspiirangut

põhiteedel 27% (2018. a 30%) ja väiksematel maanteedel 36% (2018. a 41%). Linnades

ja asulates sõidab lubatud suurima kiiruse piires 54% juhtidest (2018. a 56%).

Oluline on tähele panna, et ka küsitlusuuringus antud vastuste kohaselt on piirkiirust

järgivate juhtide osakaal võrreldes 2018. aastaga vähenenud. Samuti tuleb välja tuua,

et juhtidelt saadud tagasiside kohaselt on küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul sattunud

piirkiiruse ületamise tõttu liiklusohtlikku olukorda hinnanguliselt 140 000–180 000

sõidukijuhti.

48 2017. aasta 11 kuul (jaanuarist novembrini) mõõdeti 80,8 miljoni sõidu kiirust. Sõidukite arvu ei

olnud püsiloenduspunktide andmete põhjal võimalik määrata. 49Maanteeamet, 2020. Liiklusaasta ülevaade 2019. [www] https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-

2019/liiklusaasta-ulevaade-2019/liikluses-kaitumise-ulevaade-2019#tab-4 (17.08.2020).

21

Mõõtmistulemuste järgi on linnades ja asulates lubatud sõidukiirusest kinnipidamise

osakaal juhtide arvamusele pigem vastupidine. Kui 54% juhte väitis, et sõidab linnades

ja asulates piirkiiruse piires, näitavad mõõtmistulemused, et mõõtepunktide arv, kus

lubatud sõidukiiruse (50 km/h) ületajate osakaal oli 46% või väiksem50, oli kõigest

7 ehk kümnendik kõikidest mõõtepunktidest51.

Liikluskäitumise monitooringu52 raames kontrolliti fooritulede nõuetest kinnipidamist

13 kohas.

Kollast foorituld eiras keskmiselt 49% juhtidest ja punast tuld 14%. Kollase tule eirajaid

oli enim Harjumaal Saue ristmikul ning Tallinnas Paldiski maantee ja Sõle tänava

ristmikul. Punase tule alt läbisõitmiste poolest on suurima rikkujate osakaaluga

ristmikud Tallinnas Sõpruse puiesteel ja Laagna teel.

Joonis 4. Keskmine fooritulede nõuete järgmine aastatel 2017–2019 (Maanteeamet)

Fooritulede nõuetest kinnipidamise poolest eristub Tallinn, kus fooritulede nõuetest

peetakse kinni vähem kui teistes linnades ja maanteel. Märkimisväärne erisus on punase

tule eirajate poolest – Tallinnas 27% ja mujal 5–9%.

50 Eeldusel, et vähemalt 54% juhtidest järgib lubatud sõidukiirust, saab piirkiiruse ületajate arv olla

46% või vähem. 51 Asulates, 50 km/h piirangualas oli 68 mõõtekohta. 52 Teede Tehnokeskus, 2019. Liikluskäitumise monitooring 2019. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/liikluskaitumise_monitooring_2019_aruanne.pdf

(17.08.2020).

22

Joonis 5. Fooritulede nõuetest kinnipidamine piirkonniti (Maanteeamet)

PPA ametnikud selgitasid 2018. aastal 2848 keelava fooritulega sõitmist ja 2019. aastal

4330. Lisaks fikseeriti 2019. aastal automaatsete foorikaameratega 1539 rikkumist.

Raudteeülesõidukohtadel käitumist vaadeldi kaheksas punktis, valimi moodustasid

314 sõidukijuhti, kellel oli võimalus eirata foori või tõkkepuu nõudeid. Tõkkepuuga ja

fooriga varustatud vaatluskohtades järgis foori nõudeid enne rongi saabumist 55%

juhtidest ja pärast rongi ärasõitu 41% juhtidest. Ainult fooriga varustatud

ülesõidukohtades järgis foori nõudeid enne rongi saabumist 84% juhtidest ja pärast

rongi ärasõitu 82% juhtidest.

Joonis 6. Muutus tõkkepuuga varustatud raudteeülesõidukoha nõuete järgimises

aastatel 2017–2019 (Maanteeamet)

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju ulatus on väike, kuna puudub tarvidus

muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Suurimad lubatud sõidukiirused on

Eestis kehtinud aastakümneid. Samuti on piirkiirusest kinnipidamist pidevalt

kontrollitud politseinike, viimasel kümnel aastal ka statsionaarsete automaatsete

kiirusmõõtesüsteemide ja alates 2019. aasta juulist teisaldatavate automaatsete

kiirusmõõtesüsteemide abil. Lisaks on võetud kasutusele esimesed automaatsed

23

liiklusjärelevalve süsteemid, mis jäädvustavad fooritulede nõuete rikkumised. Seetõttu

on mootorsõidukijuhid automaatse liiklusjärelevalvega harjunud ega vaja eraldi

kohanemist.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd see puudutab peamiselt neid inimesi, kes

piirkiirust või foori keelavat tuld eiravad. Eestis on 68 mõõtekabiini, milles

kasutatamiseks on 46 mõõtesüsteemi. Kõige rohkem mõõtekabiine asub Tallinna–

Tartu–Võru—Luhamaa maanteel, kus kokkupuude on tõenäolisem. Samas võib

sagedasel liikumisteel, kui sellel asub automaatse liiklusjärelevalve seade, olla

kokkupuude regulaarne, kuid see ilmselt ei mõjuta liikluskäitumist, kuna automaatse

liiklusjärelevalve seade on üks tavapärane osa muudest liikumisteele jäävatest

objektidest (foorid, ristmikud, liiklusmärgid jne). Kindlasti sõltub mõju avaldumise

sagedus ka uute, KOV-ide paigaldatavate automaatse liiklusjärelevalve seadmete

arvust, kuid praegu ei ole võimalik prognoosida, et seadusmuudatus toob kaasa nende

arvu märkimisväärse kasvu mõnes väiksemas piirkonnas.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Kirjalikus hoiatamismenetluses väljastatakse

keskmiselt 112 000 hoiatustrahvi aastas ehk ühe statsionaarse automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi kohta 2300 hoiatustrahvi. Arvestades juhtimisõigusega

isikute arvu53, puutub hoiatustrahviga kokku 18% juhtimisõigusega isikuid54.

Ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Muudatusega võib kaasneda trahvide

maksmise sagedus, kuid see puudutab neid mootorsõidukijuhte, kes piirkiirust ületavad.

Keskmise hoiatustrahvi suurus on 21,25 eurot, millel, arvestades Eesti keskmise palga

suurust, ei ole keskmist või suurt mõju õigusrikkuja majanduslikule olukorrale.

o Mõju sihtrühm II: PPA

o Avalduv mõju

Eeldatav mõju on positiivne. Automaatse liiklusjärelevalve laialdasem rakendamine

mõjutab riigi võimet selgitada välja liiklusväärtegusid ja suurendab liiklusrikkujate

riski vahele jääda. Automaatse liiklusjärelevalve rakendamisega võib vabaneda politsei

tööjõudu, mida saab kasutada ennetustöö tegemiseks, aga ka selleks, et selgitada välja

liiklusrikkumised, mida automaatse liiklusjärelevalvega pole võimalik avastada.

Nt rohkemate automaatsete kiirusmõõtesüsteemide kasutamine võimaldaks osa

piirkiirusest kinnipidamise jälgimiseks kasutatavat aega, mida on pea 40% kogu

liiklusjärelevalveks kasutatavast ajast, pühendada turvavarustuse kontrollimiseks,

kergliiklejatele tähelepanu pööramiseks vms.

Automaatsete kiirusmõõtesüsteemide kasutamine ei tohiks eelduslikult olla vähem

mõjus kui politsei poolt teostatav sõidukiiruse mõõtmine – Maanteeameti tellitud

uuringu55 kohaselt peavad sõidukijuhid kiiruskaamerate paigaldamist kiirusepiirangu

ületamist vältiva meetmena (täiesti või pigem nõus 84% vastanuid) samavõrd mõjusaks

kui politsei tehtava järelevalve tõhustamist (85%).

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatusega ei kaasne negatiivset mõju, vaid eeldatav

mõju on positiivne. Olemasoleva statistika kohaselt fikseeritakse ühe automaatse

liiklusjärelvalve süsteemiga keskmiselt 2300 liiklusrikkumist aastas, s.o paar protsenti

53 vt viide 45 54 Osakaal on hinnanguline, kuna kõik juhtimisõigusega isikud ei osale liikluses regulaarselt ja osa

juhte on hoiatustrahvi saanud korduvalt. 55 Eesti Uuringukeskus, 2016. Sõidukiirus 206. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/mnt_soidukiirus_2016_raport_euk.pdf (17.08.2020).

24

kõikidest automaatse liiklusjärelevalve käigus fikseeritud rikkumistest ja 1% kõikidest

välja selgitatud piirkiiruse ületamistest. Seetõttu on mõju ebaoluline.

Mõju valdkond III: mõju majandusele

Kavandatav muudatus võib edendada arendustegevust uute toodete väljatöötamiseks

ja/või rakendamiseks. KOV-ide poolt automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

kasutusele võtmisega tekib seadmetele varasemast laiem turg, mis on ahvatlevam ja

võimaldab tekitada konkurentsi. Suurem kasutajaskond võimaldab luua ja võtta

kasutusele uusi, kompaktsemaid või vastavasse keskkonda paremini sobivaid

seadmeid. Eestis on ettevõtteid, kes on huvitatud selliste seadmete arendamisest, kuid

arendamise eelduseks on nõudluse olemasolu.

Võimalik, et kompaktsemad seadmed võiksid lähitulevikus asendada praegu kasutavaid

seadmeid, eeskätt linnalistes tingimustes, kus suurte mõõtekabiinide paigaldamine on

ruumi tõttu komplitseeritum.

Kavandatav muudatus ei mõjuta ettevõtete, mittetulunduslike organisatsioonide või

kodanike poolt riigile teabe edastamise kohustust ja sellega kaasnevaid kulusid.

o Mõju sihtrühm I: liiklejad

o Avalduv mõju.

Automaatsed liiklusjärelevalve seadmed avaldavad mõju sõidukijuhtide

liikluskäitumisele (nt lubatud sõidukiiruse järgimine, foorituledest kinnipidamine jm)

ja seeläbi liiklusõnnetuse arvu langemisele.

Maanteeameti koostatud hinnangus „Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine“56 on

tuginedes mõõtmistega kogutud andmetele arvutatud võimalik saavutatav mõju

statsionaarsete automaatsete kiirusmõõtesüsteemide paigaldamisega nelja suuremasse

Eesti linna. Selle kohaselt väheneks kümne kiirusmõõtesüsteemi kasutuselevõtu korral

liiklusõnnetustega kaasnev varaline ja mittevaraline kahju arvestuslikult kokku

2 947 635 eurot.

Ühendkuningriikide näitel oli tulu-kulu suhe 4:1. Vigastuste vältimisest saadud

arvestuslik kasu oli kolmandal aastal üle 221 miljoni naela, võrrelduna umbes

54 miljoni naela suuruste kuludega.57

2014. aasta uuring toob Iirimaa näitel välja, et liiklusjärelevalvekaameratest saadava

tulu-kulu suhe on 5:1, andes ühiskonnale kasu üle 70 miljoni euro. Sellest 92% tuleb

liiklusõnnetuste vähenemisest.58 Seejuures ületavad Iirimaa näitel kaamerate

rakendamise kulud (16 miljonit eurot aastas) üle kahe korra trahvitulusid (6,9 miljonit

eurot aastas)59.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Liiklusohutuse seisukohalt on hukkunute ja vigastatute

arvu vähenemine oluline. Üldises demograafilises vaates, arvestades suremust

(sh õnnetusjuhtumid) ja majanduslikus vaates, on mõju ebaoluline.

56 Maanteeamet, 2019. Mõjuhinnang: Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine. 57 Gains, A., Heydecker, B., Shrewsbury, J. & Robertson, S., 2004. 58 Rafferty, D., 2014. Life savers, not revenue raisers – Safety Cameras in Ireland: A Cost Benefit

Analysis. University of Dublin Trinity College. [www] http://goo.gl/Mc7C5k (17.08.2020). 59 Adminaite, D.J., Stipdonk, G. and H & Ward, H., 2016. How traffic law enforcement can contribute

to safer roads. PIN Flash Report 31. [www] https://etsc.eu/how-traffic-law-enforcement-can-

contribute-to-safer-roads-pin-flash-31/ (17.08.2020).

25

Mõju sihtrühm II: mootorsõidukijuhid

o Avalduv mõju.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide laialdasema kasutamise ning lubatud

sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi kasvu eeldatav

positiivne mõju on see, et mootorsõidukijuhid käituvad seaduskuulekamalt ja hoiduvad

liiklusrikkumiste toimepanemisest, kuna määratav karistus avaldab senisest suuremat

survet isiku rahale, tema toimetulekule.

Kui mootorsõidukijuhtide õiguskuulekus ei parane, vaid jääb samale tasemele või

väheneb, tähendab muudatus seda, et suuremad hoiatus- ja mõjutustrahvid toovad

riigieelarvesse rohkem raha ning automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

laialdasema kasutamisega kasvab hoiatustrahvi saamise tõenäosus.

Hoiatus- või mõjutustrahvi suuruse arvutamise aluseks oleva ühiku suurendamine ei

tohiks mootorsõidukijuhtidele avaldada siiski märkimisväärset rahalist survet.

Arvestades lubatud sõidukiiruste ületamiste statistikat, oleks hoiatustrahv suurema osa

rikkujate jaoks keskmiselt 6–12 eurot ja mõjutustrahv 30–40 eurot senisest suurem60.

Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et trahvimäära suurendamine võib

mõjutada määratud trahvide laekumist. Tasutud trahvide kogusumma ei jää eeldatavalt

väiksemaks kui ajal enne seadusmuudatust.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Kui riigi majanduslik olukord on keeruline ja töötuse

määr suur, võib suureneda isikute hulk, kes on karistatud väärteo toimepanemise eest,

kuid võimetud karistust täitma. Lähtudes eeldusest, et kohtuväline menetleja või kohus

kohaldab rahatrahvi tasumiseks vajaduse korral karistusseadustiku §-s 66 ettenähtud

võimalusi, on majanduslik mõju sihtrühmale väike. Isikutele on nii kirjaliku

hoiatamismenetluse kui ka lühimenetluse raames tagatud vaidlustamisõigus ning

kohalduvad samad regulatsioonid mis praegugi, mistõttu ei kaasne muudatusega

negatiivset mõju. Mõju on seega ebaoluline.

Mõju valdkond IV: mõju elu ja looduskeskkonnale

Mõju sihtrühm I: Eesti elanikkond (Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuari

2020. aasta seisuga 1 328 976 inimest 61)

o Avalduv mõju.

Võib eeldada, et kavandatav muudatus avaldab mõningast positiivset mõju elu- ja

looduskeskkonnale.

Transport tekitab peaaegu 30% Euroopa Liidu CO2-koguheitest, millest 72% pärineb

maanteetranspordist. Sõidukite tekitatud heitkogused kasvavad – muud sektorid on

heidet alates 1990. aastast vähendanud, kuid kuna inimesed liiguvad üha rohkem, siis

transpordi tekitatud CO2-heide suureneb.62 Transpordist eralduv CO2 on üks põhilisi

kasvuhooneefekti põhjustajaid.

Uuringute põhjal ei ole päris üheseid seisukohti, et väiksem sõidukiirus kindlasti

vähendab CO2-heidet, kuna ökonoomseks kütusekuluks optimaalne kiirus erineb

60 vt tabelid 3–5, lk 14–15 61 Statistikaamet, 2020. Rahvaarv aasta alguses. [www] https://www.stat.ee/stat-rahvaarv-aasta-alguses

(17.08.2020). 62 Euroopa Parlament, 2019. Sõiduautode CO2-heide: faktid ja arvud (infograafika). [www]

http://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20190313STO31218/soiduautode-co2-heide-

faktid-ja-arvud-infograafika (17.08.2020).

26

sõidukite kaupa laialdaselt. Küll aga tuuakse välja, et kui vähendada suurel kiirusel

sõitva sõiduki kiirust, väheneb ka kütusekulu. Seeläbi peaks vähenema

loodusressursside (sh taastumatute) tarbimine. Sõiduki sõidukiirus mõjutab ka

mürataset ning väiksema sõidukiirusega kaasneb vähem müra.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, kuna sõidukite liikumisest tekkiv

CO2-heide ja müra on vaid üks osa kõigist saaste ja müra tekitajatest. Samuti ei too

muudatus eeldatavalt kaasa liiklussageduse märkimisväärset kahanemist ja

muudatusega ei kavandata sõidukiiruse üldist alandamist.

Mõju valdkond V: mõju regionaalarengule

Kavandataval muudatusel on mõju regionaalarengule, kuna osa avalike teenuste,

nt turvateenuse kättesaadavus ja kvaliteet võib automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemide võrgu laiendamise teel paraneda.

Turvaline elukeskkond on soodustav tegur elukoha valikul ja rahvastiku kasv aitab

kaasa regionaalarengule. Mingi piirkonna arengu heaks iseloomustajaks on inimeste

soov seal elada.

Mõju sihtrühm: KOV-id

o Avalduv mõju.

Muudatus mõjutab KOV-i üksuste finantssuutlikkust. Hoiatustrahvidest eraldavatest

rahast kaetakse piirkonna liiklusohutuse suurendamiseks kasutatavate automaatsete

liiklusjärelevalve seadmete paigaldamise ja käitamise kulud. Peale kulude katmise

nähakse ette võimalus kasutada hoiatustrahvidest laekuvat raha liiklusohutusalasteks

tegevusteks. Praegu tuleb selleks raha peamiselt KOV-ide enda eelarvest.

2019. aastal KOV-ides elluviidud küsitluse vastuste põhjal oli 2018. aastal KOV-ide

üks peamisi aktuaalseid turvalisuse alaseid teemasid liiklusohutus, mida eri

komisjonides ka arutati. Samuti nähti seda 3–4 aasta vaates ühe fookusteemana.63

Muudatus ei tohiks mõjutada KOV-idevahelisi erinevusi finantssuutlikkuses, kuid tuleb

arvestada, et automaatsete liiklusjärelevalve seadmete paigaldamiseks peab KOV-il

endal olema selleks esialgu eelarveraha ja selle poolest on KOV-ide võimekus erinev.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on positiivne, kuid ebaoluline, kuna puudutab

ainult neid KOV-e, kes automaatsed liiklusjärelevalve seadmed soetavad ja

paigaldavad. Hoiatustrahvidest laekuv raha moodustab KOV-i eelarvest väikese osa.

Mõju valdkond VI: mõju riigiasutuste ja KOV-i asutuste korraldusele ning

avaliku sektori kuludele ja tuludele

Muudatusel on märkimisväärne mõju riigi ja KOV-ide koostööle. KOV-ide soetatavaid

automaatseid liiklusjärelevalve süsteeme hakatakse paigaldama toimuma koostöös

PPA ja Maanteeametiga. Tihenev koostöö politsei ja KOV-ide vahel võimaldab

tulemuslikumalt reageerida süütegudele ja tõkestada nende toimepanemist. Samuti

võimaldab rohkemate osaliste parem kaasamine viia ellu liiklusohutusprogrammis

seatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevusi.

63 Siseministeerium, 2019. Ülevaade ja soovitused kohaliku omavalitsuse töös siseturvalisuse teemade

käsitlemiseks ja valdkonna töö korraldamiseks.

27

Kõigi osaliste töökoormus automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide paigaldamisega

seonduvaga suureneb, kuid võib eeldada, et töömaht ei kasva nii palju, et tekiks vajadus

lisatööjõu järele.

Muudatus mõjutab riigi ja KOV-ide vahelisi rahalisi suhteid seoses hoiatustrahvide

laekumise ja nende jagamisega.

Mõju sihtrühm I: KOV-id

o Avalduv mõju.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide paigaldamiseks peab KOV tegema

ettepaneku selle asukoha kohta, lähtudes paigaldamise ja käitamise kohta

kehtestatavatest nõuetest. Seadme soetamiseks ja paigaldamiseks tuleb läbi viia hange.

Samuti tuleb igal aastal korraldada süsteemi hooldamine ja taatlemine, kuid selle teeb

valitud lepingupartner ning KOV-i tegevus piirdub peamiselt rahastamisega.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Avalduv mõju on ebaoluline. KOV-i tegevused ei eelda

lisatöökohtade loomist ning on võimalik teha olemasolevate ametnikega. Läbiviidav

hankeprotsess on üks mitmete seast, millega KOV-id ka tavapäraselt tegelevad.

KOV-ile tekkivad kulud kaetakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga fikseeritud

rikkumiste eest määratavate hoiatustrahvide eest laekuvast rahast.

Mõju sihtrühm II: PPA

o Avalduv mõju.

PPA patrullid64 pühendasid oma tegevuste käigus 2019. aastal liiklusjärelevalvele

kokku 517 448, mida on 66 547 tundi rohkem kui 2018. aastal. Seejuures piirkiirusest

kinnipidamise jälgimiseks kasutati 198 105 tundi (2018. aastal 180 006 ja 2017. aastal

139 622 tundi).

2019. aastal määras PPA lubatud sõidukiiruse ületamise eest 25 020 mõjutustrahvi ja

136 149 hoiatustrahvi automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud

liiklusrikkumiste eest.

Kõige rohkem mõjutab kavandatav muudatus PPA töökoormust kirjaliku

hoiatamismenetluse läbiviimisel, kuna uute automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

paigaldamisega võib eeldada menetluste arvu suurenemist. Arvestades olemasolevate

statsionaarsete automaatsete liiklusjärelevalve süsteemiga fikseeritud rikkumiste

keskmist arvu, suureneb iga seadme paigaldamisega väljasaadetavate trahviteadete arv

ligikaudu 230065 võrra. Muutuvkulu, mis sõltub trahviteadete arvust, on postikulu.

Püsikulud (palgakulu, majandamiskulu) ei sõltu trahviteadete arvust. PPA

liiklusmenetlustalituse ressursiga on võimalik menetleda kuni 200 000 automaatse

liiklusjärelevalve süsteemiga fikseeritud juhtumit. Üle 200 000 juhtumi puhul tuleb

arvestada vajadusega katta lisatööjõukulud ja töötajatega seotud majanduskulud.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide laialdasem kasutuselevõtt peaks

vähendama piirkiirusest kinnipidamise ja foorinõuete jälgimiseks kasutatavat aega.

Politseiametnikel on võimalik rohkem tähelepanu pöörata üldisele korrakaitsele,

64 PPA esitlus. [www]

https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ppa_liiklusjarelevalve_2019.pdf

(17.08.2020). 65 Väljastatud trahviteadete keskmine arv aastas ühe statsionaarsete liiklusjärelevalve süsteemi kohta

2017.–2019. aasta andmetel.

28

ennetustööle ja nendele rikkumistele, mida ei ole automaatse liiklusjärelevalvega

võimalik fikseerida.

Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi kasvu

eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonnas seaduskuulekamalt ja

hoiduvad liiklusrikkumiste toimepanemisest. Piirkiiruse ületamisega seotud

liiklusrikkumiste vähenemine võimaldab politseiametnikel pöörata rohkem tähelepanu

muudele liiklusrikkumistele ja üldisele korrakaitsele.

Võimalik negatiivne mõju on rohkemate automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide

kasutuselevõtust tulenev kaebuste arvu ja üldmenetluste66 kasv ning lubatud

sõidukiiruse ületamise eest määratavate hoiatustrahvide ja mõjutustrahvide

suurendamisest tulenev kaebuste arvu kasv.

Arvestades, et automaatne liiklusjärelevalve on juba terve kümnendi kasutusel olnud ja

sissetöötatud lahendus, pole kaebuste arvu ja nende lahendamisega seotud koormuse

kasv tõenäoliselt märkimisväärne.

Automaatse liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud rikkumiste kohta esitatud

kaebuste osakaal on alates automaatse kiirusmõõtesüsteemi töösse rakendamisest

langenud 3,9%-lt 1,8%-le ehk üle kahe korra. Samas on tasutud trahvide osakaal alates

kirjaliku hoiatamismenetluse rakendamisest olnud keskmiselt 94,6%. Trahvide

tasumise osakaal on vähenenud viimasel kolmel aastal (keskmiselt 88,5%), kuid selle

põhjus on alates 2017. aastast trahviteadete saatmine Euroopa Liidu riikidesse. Need

trahvid ei kuulu tasumata jätmise korral sundtäitmisele.

2017.–2019. aasta andmete põhjal on kirjalikus hoiatamismenetluses määratud trahvide

kohta esitatud kaebuste osakaal keskmiselt 1,8%. Iga automaatse liiklusjärelevalve

süsteemi kasutusele võtmisega lisandub prognoositavalt 43 kaebust.

Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratud mõjutustrahvide kohta esitatud kaebuste

osakaal on 2019. aasta andmetel 2%.

Lubatud sõidukiiruse ületamine 61 km/h või enam moodustab keskmiselt

0,5% piirkiiruse ületamisega seotud liiklusrikkumistest.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline. Võrreldes 2019. aastal

automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud rikkumiste kohta saadetud

trahviteadete arvu 2020. aasta 6 kuu andmetega67, on rikkumiste arvust tuleneva

tööjõukulu kasv lähiajal vähetõenäoline.

Lisanduvate kaebuste ja üldmenetluste osakaal on suurusjärgus, mis prognoositavalt ei

eelda uute ametikohtade loomist ja sellega kaasnevat tööjõukulu.

Automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide lisandumise või piirkiiruse ületajate

vähenemise arvelt vabanev politsei tööjõud ja vahendid ei jää üle ning neid kasutatakse

avaliku korra tagamiseks ja muude liiklusrikkumistega tegelemiseks.

PPA-le tekkivad lisakulud kaetakse hoiatustrahvidest, mis laekuvad lisanduvate

automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud rikkumiste eest

riigieelarvesse.

66 Automaatse kiirusmõõtesüsteemiga fikseeritud rikkumiste puhul, kus lubatud sõidukiiruse ületamine

on 61 km/h või enam, viiakse ellu üldmenetlus. 67 30.06.2020 seisuga oli fikseeritud 75 777 rikkumist. 6 kuu andmete põhjal võib prognoosida, et sel

aastal fikseeritakse automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega 15 000 rikkumist rohkem kui 2019.

aastal.

29

Mõju sihtrühm III: Maanteeamet

o Avalduv mõju.

Maanteeameti töökoormus kasvab vajaduse tõttu hallata ja arendada automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu, kuna fikseeritavate rikkumiste arvu kasvab.

o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline. Muudatus puudutab vajadust ühe

töökoha ja lisaserveri järele. Maanteeametile tekkivad lisakulud kaetakse

riigieelarvesse laekuvatest hoiatustrahvidest, mis on määratud uute automaatse

liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud rikkumiste eest.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Võimalikud kulud

Muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud Maanteeametile, PPA-le ja nendele

KOV-idele, kes automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid kasutusele võtavad.

Kulude kandmine on otstarbekas korraldada järgmiselt:

a) seadme soetamise ja haldamise (taatlemine, hooldus, kindlustus, tehniline valve

jms) kulud kannab KOV;

b) seadmete süsteemi liidestamise ja HIS-i rakenduse kulud kannab riik;

c) menetluskulud (tööjõu-, majandamis- ja postikulud) kannab riik.

KOV

Hinnanguliselt68 on ühe mõõtesuuna statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi

komplekti maksumus koos seadme ja mõõtekabiiniga ning tarne ja paigaldusega

60 000–70 000 eurot ja kahe mõõtesuuna puhul 90 000–100 000 eurot69. Teisaldatava

automaatse kiirusmõõtesüsteemi maksumus on sarnases suurusjärgus ühe mõõtesuuna

statsionaarse süsteemi maksumusega, hinnanguliselt 65 000–70 000 eurot70. Kõikide

käitamiskulude – liiklusjärelevalve süsteemi taatlemine ja hooldus, mõõtekabiini

hooldus, andmeside, elekter, kindlustus ja tehniline valve – summa on aastas

arvestuslikult 4919 eurot. Kulud on toodud Maanteeameti kasutuses olevate

automaatsete kiirusmõõtesüsteemide näitel ja sõltuvad konkreetsetest lepingutest.

Näiteks on Maanteeametil kaetud ühe kindlustusega kõik mõõtekabiinid ja -süsteemid

ning eraldi kindlustus ainult ühe mõõtekabiini ja -süsteemi kohta võib osutuda

kallimaks. Kulude seisukohalt võib olla säästvam kasutada kahesuunalist süsteemi,

kuna kulud mõõtekabiini hooldusele, andmesidele, elektrile ja tehnilisele valvele ei

sõltu oluliselt sellest, mitu liiklusjärelevalve süsteemi kabiinis on. Teisaldatavate

automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutamisel lisanduvad transpordi- ja

tööjõukulu, mis on vajalikud seadme ühest asukohast teise transportimiseks, töökorda

seadmiseks ja kasutamiseks.

68 Maanteeamet, 2019. Mõjuhinnang: Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine. 69 Tegemist on indikatiivse maksumusega. Tegelik maksumus sõltub soetatavate seadmete koguarvust

hanketingimustest ja esitatavatest pakkumustest. 70 PPA poolt 2018. aasta lõpul soetatud teisaldatava automaatse kiirusmõõtesüsteemi hinnaks oli

66 000 eurot ühe seadme eest.

30

KOV-i kuludeks esimesel aastal on seadme paigaldamise ja tugiteenuste kulud.

Esimesel aastal taatlemise ja hoolduskulud puuduvad71. Järgmistel aastatel koosneb

KOV-i kulu peamiselt käitamiskuludest.

Kui KOV soovib paigaldada seadmeid, mis ei ühildu olemasoleva

andmevahetussüsteemiga, tuleb teha lisainvesteeringuid. Kulusid ei ole võimalik

täpselt prognoosida, kuna nende suurus sõltub liidestamiseks vajalikust IT-arenduse

maksumusest, mis võib varieeruda sõltuvalt sellest, milliseid seadmeid liidestada

soovitakse.72 Nimetatud IT-arenduse kulud tuleb kanda KOV-il, kes soovib kasutusele

võtta seadmeid, mis olemasoleva süsteemiga ei ühildu. Kui selliste seadmete

kavandatav kasutuselevõtt on laialdasem või seda teevad mitu KOV-i, tuleb kulude

jaotus KOV-i(de) ja riigi vahel eraldi kokku leppida.

Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi eeldatav tööiga on kümme aastat. Arvestades

nii seadme paigaldamise kui ka iga-aastast käitamiskulu, tööiga, sellega kogutavat

trahvisummat (2018.–2019. aasta keskmiste näitel) ning kulude jaotust riigi ja KOV-i

vahel, saavad soetuskulud kaetud neljandal aastal. Kui käitamiskulud on kaetud, peaks

järgmistel aastatel üle jääma vaba raha, et viia ellu muid liiklusohutusalaseid tegevusi.

Kui kõik eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad ja lubatud sõidukiiruse

ületamise eest määratava hoiatustrahvi suuruse arvutamiseks kasutav ühik on 5 eurot,

saavad seadme soetuskulud kaetud teisel kasutusaastal.

Kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemi soetusmaksumus ajatatakse võrdsete

osadena selle eeldatavale kasutusajale, peaks vaba raha üle jääma alates esimesest

kasutusaastast.

Tabel 6. Seadme tasuvusarvestus73

71 Maanteeamet on soetatavate seadmete hangetes seadnud tingimusteks, et korralise ja erakorralise

hoolduse kulud kannab esimese 24 kuu jooksul tarnija. 72 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse hinnangul on ühe sellise seadme liidestamise

prognoositav kulu u 59 000 eurot (49 280 € + km (tööde hinnanguline maht on 640 h). 73 Arvestuse aluseks on võetud keskmised kulud (käibemaksuga) ühe statsionaarse seadme kohta ning

rikkumiste eest laekuv trahviraha.

31

PPA menetlemisega seotud kulud koosnevad keskmisest püsikulust (tööjõukulu ja

majandamiskulu) ning keskmisest muutuvkulust (postikulu). PPA majandamiskulud

sisaldavad büroo-, koolitus-, rendi- ja IKT-kulusid ning HIS-i rakenduse

hoolduskulusid74.

Menetlusega seotud kulu ühe automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kohta75 on

2021. aastal hinnanguliselt 16 560 eurot.

Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi liidestamise kulu on hinnanguliselt 6900 eurot,

eeldusel, et see ühildub olemasoleva andmevahetussüsteemiga.

Liiklusmenetlustalituse töötajatega on prognoositavalt võimalik menetleda kuni

200 000 juhtumit. Kui juhtumeid on rohkem, on töötajaid vaja juurde ning keskmine

püsikulu võib hetkeks kasvada ja juhtumite arvu suurenemisel taas mõnevõrra

väheneda. Ühe lisatöökoha loomine maksab 1400 eurot ning sellele lisanduvad töötaja

palga-, vormiriietuse, büroo-, koolitus- ja IKT-kulud.

Tabel 7. Trahviteadete menetlemisega seotud olulisemad kulud

Tulevikus on vaja teha HIS-i arendustöid. Arendamisvajadus tuleneb infosüsteemide

vananemisest ja automaatsete kiirusmõõtesüsteemide arvu kasvust. Nimelt on

lisandunud 8 teisaldatavat automaatset kiirusmõõtesüsteemi ja need on perspektiivis

kavas paigaldada ka politseisõidukitele. Olemasolev süsteem on kasutusel 2010. aastast

ja selle menetlusvõime kuni 500 000 juhtumit aastas. Selliste süsteemide tavapärane

kasulik eluiga on 10–15 aastat ning mõistlik on alustada uue süsteemi väljatöötamise

ettevalmistamist.

Uue süsteemi väljatöötamine võimaldab automatiseerida toiminguid (nt digitaalne

allkirjastamine) ja edendada e-teenuseid (võimalus esitada trahviteate peale kaebus

digitaalselt, läbi kodanikuportaali) ning vähendada ühe juhtumi menetlemiseks kuluvat

aega.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse hinnangul on uue süsteemi

arendamise kulud 1,98 miljonit eurot (need jagunevad kahele aastale) ja süsteemi

ülalpidamiskulud on esimesel kahel aastal kokku 200 000 eurot. Pärast süsteemi

väljaarendamist ja kasutuselevõttu on iga-aastane ülalpidamiskulu 754 000 eurot.

74 HIS-i hoolduskulud on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse eelarves. 75 Arvestuse aluseks on võetud seadmete arv ja 2020. aasta 6 kuu andmete (75 777 juhtumit) põhjal

prognoositav juhtumite koguarv (151 500), millele on lisatud kuue täiendava (vt seadmete arvu

põhjendust lk 32 alapunktist „Riigi kulu“) statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga

fikseeritavate juhtumite prognoositav arv (6 × 2300 = 13 800 juhtumit).

32

Vajadus arendada uus automaatne kiirusmõõtesüsteem ei sõltu sellest, kas KOV-id

paigaldavad automaatseid liiklusjärelevalvesüsteeme. See arendus on igal juhul vaja

teha, kuid juhtumite arvu järsk kasv võib vajadust selle järele kiirendada.

2021. aastal PPA-l menetlemisega seotud lisavajadusi eeldatavasti ei teki. Küll aga võib

selline vajadus tekkida järgnevatel aastatel ning siis esitab Siseministeeriumi

valitsemisala riigi eelarvestrateegia protsessis vastava lisavajaduse.

Maanteeameti kulu76 automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamiseks

on 24 000 € aastas ning see koosneb serveri püsikulust ja personalikulust. Kasutatavate

automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide arv ei mõjuta kulu suurust, kehtides nii ühe,

kümne kui ka enama KOV-i poolt paigaldatava süsteemi puhul.

Riigi kulu

Arvestades liidestamise, automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu haldamise

ning trahviteadete menetlemise kulusid ja laekuva trahvisumma jaotust, ületavad riigi

tulud kulusid siis, kui KOV-id võtavad kasutusele vähemalt kuus automaatset

liiklusjärelevalve süsteemi. Sel juhul hakkavad tulud ületama kulusid kaheksandal

kasutusaastal. Vähemate liiklusjärelevalve süsteemide kasutamise korral riigile rahalist

tulu ei teki. Kui jõustuvad kõik eelnõuga kavandatavad muudatused ja lubatud

sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi suuruse arvutamiseks kasutav ühik

on 5 eurot, ületavad riigi tulud kulusid KOV-ide poolt vähemalt kahe automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi kasutusele võtmisel. Kahe süsteemi kasutamise korral

hakkavad tulud ületama kulusid esimesel kasutusaastal.

Eeldusel, et KOV-ide kasutusele võetavate automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemidega fikseeritud juhtumid menetletakse olemasoleva tööjõu ja rahaga ning

menetluskulu ei teki, kaetakse liidestamise ja automaatse liiklusjärelevalve süsteemi

andmekogu haldamise kulud, kui KOV on kasutusele võtnud vähemalt kaks automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi. Kui hoiatustrahvi suuruse arvutamiseks kasutav ühik on

5 eurot, saavad liidestamise ja automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu

haldamise kulud kaetud KOV-i poolt ühe seadme kasutusele võtmisel.

Tabel 8. Riigi kulu ja tulu, kui KOV võtab kasutusele kuus automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi

76 Maanteeamet, 2018. Mobiilse kaamera piloodi tulemuste aruanne

33

Hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks kasutatava ühiku muutmisega

on vajalik muuta seadistusi HIS-is ja PPA menetluse infosüsteemis (MIS-is).

Muudatuste tegemisega märkimisväärset kulu ei kaasne ning kulud kaetakse

olemasolevast eelarverahast.

Võimalikud tulud

Otsene rahaline tulu on rikkumistest saadav trahvitulu, mis laekub riigile.

2018. aastal määrati kirjalikus hoiatamismenetluses, automaatsete liiklusjärelevalve

süsteemidega fikseeritud liiklusrikkumiste eest hoiatustrahv 110 000 korral,

kogusummas 2,3 miljonit eurot.

2019. aastal määrati automaatse järelevalve käigus tuvastatud liiklusrikkumiste eest

136 000 hoiatustrahvi, kogusummas 2,84 miljonit eurot. Peamiselt põhineb 2019. aasta

liiklusrikkumiste arvu kasv teisaldatavate automaatsete kiirusmõõtesüsteemide

kasutusele võtmisel sama aasta juulist. Nendega fikseeritud rikkumiste eest määrati

22 000 hoiatustrahvi kogusummas 0,45 miljonit eurot.

Võttes aluseks 2018. ja 2019.77 aasta kirjaliku hoiatamismenetluse andmed ning

kasutades lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi suuruse

arvutamiseks praegu kehtiva ühiku (arvu) 3 asemel ühikut 5, on 2018. aasta andmete

näitel trahvide kogusumma 1,54 miljonit ja 2019. aasta andmete näitel 1,89 miljonit

eurot rohkem. Kavandatavate muudatuste tulemusel on eeldusel, et automaatsete

kiirusmõõtesüsteemidega fikseeritavate liiklusrikkumiste arv on 2019. aasta tasemel,

hoiatustrahvide kogusumma prognoositav kasv 1,89 miljonit eurot aastas.

2019. aastal määrati lubatud sõidukiiruse ületamise eest mõjutustrahv 25 000 korral,

kogusummas 1,23 miljonit eurot. Kui mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks kasutada

praegu kehtiva ühiku asemel ühikut 5, on mõjutustrahvide kogusumma 2,04 miljonit

eurot. Eeldusel, et lühimenetluses tuvastavate rikkumiste arv jääb 2019. aastaga samale

tasemele, on lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratavate mõjutustrahvide

kogusumma 0,82 miljonit eurot suurem.

Hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi suuruse arvutamiseks kasutatava ühiku suurendamisel,

võttes aluseks 2019. aasta andmed, suureneb kirjalikus hoiatamisemenetluses ja

lühimenetluses lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratavate rahatrahvide

kogusumma prognoositavalt 1,36 miljonit eurot aastas.

2017.–2019. aastal on statsionaarsete78 automaatsete liiklusjärelevalve süsteemidega

fikseeritud rikkumiste eest määratud ligikaudu 112 000 hoiatustrahvi aastas,

kogusummana keskmiselt 2,52 miljonit eurot aastas. Arvestades automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemidega fikseeritud rikkumiste ja neid fikseerinud seadmete

arvu, määrati hoiatustrahve ühe seadme kohta keskmiselt:

2017. a 51 000 € eest (kogusumma 2,4 miljonit eurot, 47 kaamerat),

2018. a 46 000 € eest (kogusumma 2,3 miljonit eurot, 50 kaamerat) ja

2019. a 48 000 € eest (kogusumma 2,4 miljonit eurot, 50 kaamerat).79

77 Andmetest on välja võetud rikkumised, mis on seotud foori keelava tule ajal sõitmisega

(1539 rikkumist, kogusummas 0,06 miljonit eurot). 78 Ühe automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kohta tehtud arvestustest on välja jäetud teisaldatavad

automaatsed kiirusmõõteseadmed, kuna neid kasutati 2019. aastal ainult pool aastat ja kasutuspõhimõtted

on erinevad: ei kasutata kogu ööpäeva seitsmel päeval nädalas ega asu pidevalt samas kohas. 79 Tuleb arvestada, et tegemist on üldise keskmisega ja trahvide kogusumma sõltub automaatse

liiklusjärelevalve süsteemi asukohast, liiklusintensiivsusest jms. Üldjuhul on rikkumiste fikseerimise arv

34

Toodud andmete põhjal on ühe statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga

fikseeritud rikkumiste eest määratud hoiatustrahvide kogusumma keskmiselt

48 300 eurot aastas, millest 50% ehk 24 150 saab KOV. Võttes arvesse, et 2017.–2019.

aastal kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahve laekus keskmiselt 88,5%

aastas, on prognoositav trahvisumma ühe seadme kohta 42 700 ja KOV-ile eraldatav

summa 21 400 eurot.

Kui arvestada, et uute automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide kasutusele võtmise

hetkel kasutatakse lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi suuruse

arvutamiseks ühikut 5, oleks määratavate trahvide kogusumma suurusjärgus

80 500 eurot ja tasutud trahvide summa 71 200 eurot seadme kohta, millest KOV-ile

laekuks 35 600 eurot.

Tabel 9. Tulude prognoositav kasv trahvisumma arvutamise aluseks oleva ühiku

muutmisega 2019. aasta rikkumiste põhjal (miljonit eurot):

Trahvisumma arvutamiseks on

kasutatud

Trahvide

kogusumma

kasv ühikut 3 ühikut 5

Hoiatustrahv 2,84 4,73 1,89

Mõjutustrahv 1,23 2,04 0,82

Hoiatustrahv ja mõjutus-

trahv kokku

4,07 6,78 2,71

Hoiatustrahv seadme kohta 0,05 0,07 0,02

Peale otsese rahalise tulu tuleb arvestada liiklusõnnetuste vähenemisest saadava

kasuga. Automaatsete liiklusjärelevalve seadmete paigaldamise peamine eesmärk on

liiklusõnnetuste vähendamine ja seeläbi liiklusohutuse suurendamine.

Tuginedes eri uuringutele, võib eeldada, et automaatsete liiklusjärelevalve seadmete

võrgu laienemisega kaasneb liiklusõnnetuste vähenemine80. Maanteeameti hinnangu81

kohaselt on linnatingimustes kümne kiiruskaamera kasutamise korral kahju

vähenemine seoses liiklusõnnetuste vähenemisega hinnanguliselt 2 947 635 € aastas.

Ühendkuningriikide näitel82 oli tulu-kulu suhe 4:1. Vigastuste vältimisest saadud

arvestuslik kasu oli kolmandal aastal üle 221 miljoni naela, võrrelduna umbes

54 miljoni naela suuruste kuludega.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava

ministri määrusega nõuded automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja

käitamisele („Nõuded kohaliku omavalitsuse poolt automaatse liiklusjärelevalve

esimestel aastatel pärast seadme paigaldamist suurem ja aja jooksul pigem väheneb. Nt 2018. a on

kaameraid rohkem kui varasematel aastatel, kuid koguarv võrreldes 2017. a 3887 rikkumise võrra

väiksem. 80 Siinjuures tuleb arvestada liiklussageduse iga-aastase 3–4% kasvuga, millega kaasneb ka

liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus. Ehk kokkuvõttes võib tulemuseks olla olemasoleva olukorra

säilitamine. Seetõttu ei pruugi olla mõju nt liikluskindlustuse maksele, kuna liiklusõnnetuste vähenemine

pole suurusjärgus, mis seda mõjutaks. Samuti muutuvad sõidukite remondikulud kallimaks. 81 Maanteeamet, 2019. Mõjuhinnang: Linnadesse kiiruskaamerate paigaldamine. 82 Gains, A., Heydecker, B., Shrewsbury, J. & Robertson, S., 2004.

35

süsteemi paigaldamisele ja käitamisele“). Rakendusakti kavand on lisatud

seletuskirjale.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021. aastal. Seaduse jõustumise

kuupäeva seadmisel on võetud arvesse võimalike infotehnoloogiliste arenduste

tegemiseks kuluvat aega.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

ministeeriumitele ning arvamuse esitamiseks Politsei- ja Piirivalveametile,

Sisekaitseakadeemiale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Riigikohtule, Eesti

Advokatuurile ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

20.10.2020 nr 1-6/2189-1

Väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse

muutmise seaduse eelnõu

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele

arvamuse andmiseks väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil

https://eelnõud.valitsus.ee.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Arvamuse andmiseks:

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Õiguskantsleri Kantselei

Politsei- ja Piirivalveamet

Maanteeamet

Lisa: 1) eelnõu 2 lehel;

2) eelnõu seletuskiri 35 lehel;

3) paigaldamise ja käitamise nõuete määruse kavand 4 lehel.

Indrek Link 6125264

[email protected]