Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU 16.11.2023

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus § 1. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib üldkorraldusega määrata oma haldusterritooriumil kindlaks kohad, kus käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud erandit ei rakendata . Nimetatud kohtadest peab kohaliku omavalitsuse üksus viivitamata teavitama asukohajärgset

prefektuuri ning avalikkust.“;

2) paragrahvi 572 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse §-de 55 ja 56 nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks võib

käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldada: 1) korrakaitseorgan §-des 30, 31, 32, 34, 43, 44, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid ;

2) valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud erimeetmetele § 37 lõike 1 punktides 2 ja 3, §-des 38, 39, 40, 41, 42, 43, § 46 lõike 1 punktides 5 ja 6, § 47 lõike 1 punktis 6 ja § 48 sätestatud erimeetmeid;

3) Politsei- ja Piirivalveamet lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud erimeetmetele §-des 33, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 45, 46, 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid.

(2) Valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik võib vaadata käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud erimeetme kohaldamisel läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava

asja. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatamine on keelatud.

(3) Valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 54 järgmises sõnastuses:

„54) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul isiku korrakaitseametnikuks

nimetamisel ja korrakaitseametniku seaduse nõuetele vastavuse kontrollimisel;“; 2) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast arvu „52“ tekstiosaga „ja 54“.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

2

„(11) Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 32 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

2) paragrahvi 535 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Korrakaitseametnik kannab kohaliku omavalitsuse sümbolite ja ametitunnus tega

vormiriietust.

(2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Korrakaitseametniku vormiriietus ei tohi eksitavalt sarnaneda politseiametniku vormiriietusega.“;

3) seaduse 61. peatükki täiendatakse §-dega 536–5310 järgmises sõnastuses:

„§ 536. Korrakaitseametnikule esitatavad nõuded

(1) Korrakaitseametnikuks võib nimetada isiku: 1) kes on Eesti Vabariigi kodanik; 2) kellel on täielik teovõime;

3) kellel on vähemalt keskharidus; 4) kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud tasemel;

5) kes on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis võimaldab tal täita korrakaitseametniku ülesandeid; 6) kes ei ole sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest ja kellel ei

ole raskekujulist psüühika-, isiksuse- või käitumishäiret; 7) kes sobib isikuomaduste ja kõlbluse poolest täitma korrakaitseametniku ülesandeid ning

kelle käitumine ja eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust. (2) Korrakaitseametnik peab olema läbinud korrakaitseametniku õppe ja talle peab olema antud

kutseseaduse alusel korrakaitseametniku kutse.

(3) Korrakaitseametniku kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.

(4) Korrakaitseametnik peab läbima üks kord kalendriaastas turvataktika ja vahetu sunni kohaldamise täienduskoolituse.

(5) Nõuded korrakaitseametniku õppele ja täiendusõppele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 537. Isik, keda ei tohi nimetada korrakaitseametnikuks

Lisaks avaliku teenistuse seaduse §-s 15 nimetatud isikutele ei tohi nimetada korrakaitseametnikuks isikut:

1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest; 2) keda on karistatud vangistusega;

3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 4) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud politseiametnikuna töötamise õigus;

3

5) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, kui vabastamisest on möödas alla aasta; 6) keda on karistatud korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo eest.

§ 538. Korrakaitseametniku tervisekontroll

(1) Korrakaitseametnikuks kandideeriv isik peab läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks käesoleva seaduse § 536 lõike 1 punkti 5 nimetatud terviseseisundile ja punktis 6

nimetatud nõuetele vastamine.

(2) Korrakaitseametnik peab tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõend i väljaandmise kuupäevast arvates.

(3) Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste.

(4) Töötervishoiuarst võib meditsiinilise näidustuse korral muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tervisekontrolli sagedust.

(5) Korrakaitseametniku tervisekontrolli rahastatakse omavalitsusüksuse eelarvest.

(6) Korrakaitseametniku tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 539 Vahetu sunni kohaldamine ning korrakaitseametniku relvad ja erivahendid

(1) Korrakaitseametnik võib korrakaitseseaduse ja ühistranspordiseaduse nõuete täimise üle järelevalve teostamisel kasutada füüsilist jõudu, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Korrakaitseametnikule lubatud erivahendid on käerauad ja sidumisvahend. (3) Korrakaitseametnikule lubatud teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.

(4) Korrakaitseametnikule on lubatud järgmised gaasirelva ja külmrelva alaliigid:

1) gaasirelv – gaasipihusti; 2) külmrelv – teleskoopnui.

(5) Korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva käitlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 5310. Haldusjärelevalve korrakaitseüksuse või korrakaitseametniku vahetu sunni

kohaldamise üle

(1) Korrakaitseametniku poolt vahetu sunni kohaldamise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle

teostab haldusjärelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve teostaja võib teise haldusekand ja

kontrollimisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduse sätestatud alusel ja korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalvele ei kohaldata Vabariigi Valitsuse seaduse § 753.“;

4

4) seaduse 12. peatükki täiendatakse §-ga 708 järgmises sõnastuses:

„(708) Valla- või linnavalitsuse ametnik, kes nimetatakse korrakaitseametnikuks ning kelle politseiteenistusest lahkumisest ei ole käesoleva sätte jõustumisel möödunud rohkem kui viis

aastat, peab käesoleva seaduse § 536 lõikes 2 sätestatud korrakaitseametniku kutse omandama kolme aasta jooksul käesoleva sätte jõustumisest.“.

§ 4. Väärteomenetluse seadustiku § 45 täiendamine

Väärteomenetluse seadustiku § 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik karistusseadustiku §-s 262 ettenähtud väärteo

puhul.“.

§ 5. Ühistranspordiseaduse § 81 täiendamine

Ühistranspordiseaduse §-s 81 tehakse järgmised täiendused:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) põhjendatud kahtluse korral kontrollida ja tuvastada sõitjatevedu teostava ühissõidukijuhi joobeseisundit.“;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erimeetmetele kohaldada tema haldusterritooriumil sõitjatevedu teostava sõidukijuhi

kontrollimisel korrakaitseseaduse § 37 lõike 1 punktis 1, §-des 38, 39, 40, 41 ja § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras. (32) Valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik võib käesoleva seaduse § 80 lõikes 2

sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“.

§ 6. Seaduse rakendamise järelhindamine

Siseministeerium järelhindab käesoleva seaduse rakendamisega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste töökorraldusele avalduvat olulist mõju 2029. aastaks.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2023

___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2023

1

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Korrakaitsesüsteemi on vaja tõhustada, et kohaliku omavalitsus (edaspidi KOV) saaks olla turvalise kogukonna eestvedaja ja probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedasel tasandil. Seetõttu on valla- või linnavalitsuste poolt riikliku järelevalve rakendamisel tekkinud

kitsaskohtade kõrvaldamiseks vaja anda valla- või linnavalitsusele lisavolitused, mis võimaldavad tal täita seadusega pandud ülesandeid. Lisavolitused on tähtis anda eelkõige

valdkondades, mis on tugevalt seotud KOVi territooriumil turvalisuse tagamise ja parema elukeskkonna loomisega ning kus on olnud ülesande täitmiseks vaja sagedasti kaasata politseid.

Lisavolitusi hakkab rakendama ainult valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik (edaspidi korrakaitseametnik), kellele kehtestatakse senisest põhjalikumad nõuded, sealhulgas nõue

omandada korrakaitseametniku kutse. Korrakaitseametnikule võimaldatakse kindlate ülesannete täitmisel kohaldada rohkem riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi.

Eelnõu eesmärk ei ole täita õiguslünka, vaid kujundada siseturvalisuspoliitikat ja luua lisavõimalusi turvalisema riigi loomiseks.

Sõltumata korrakaitseametnikule lisavolituste andmisest, täidab politsei üldkorrakaitseorganina oma seadusjärgseid ülesandeid edasi. Eelnõu eesmärk ei ole luua KOV-i samasuguse

suutlikkusega korrakaitseüksusi, nagu on Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA). Samuti ei ole eesmärk luua KOV-i PPA-ga võrdväärne menetlus- ja karistuspädevus.

Eelnõuga ei anta KOV-idele uusi ülesandeid, vaid lisavolitused korrakaitseametnikule, et võimaldada tõhusamalt täita ülesannet teostada riiklikku järelevalvet:

1) avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise üle ja 2) ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) nõuete üle.

Eelnõu kohaselt muudetakse ja täiendatakse korrakaitseseadust (edaspidi KorS), et võimaldada korrakaitseametnikul kohaldada avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riiklikku järelevalve

teostamisel senisest ulatuslikumalt riikliku järelevalve erimeetmeid.

Avaliku korra tagamine eelnõus kirjeldatud ulatuses on kohaliku tasandi küsimus kehtiva KorS-i alusel ja oli seda ka varem, millal avalik kord oli reguleeritud KOV-i volikogu kehtestatud avaliku korra eeskirjades. Seega on avaliku korra kaitsmine olnud KOV-i olemuslik

ülesanne juba enne seda, kui jõustus KorS.

Eelnõuga antakse õigus kohaldada vahetut sundi ainult korrakaitseametnikule. Teistele valla- või linnavalitsuse ametnikele, kes teostavad riiklikku järelevalvet, seda õigust ei anta. Seetõttu täiendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (edaspidi KOKS) ja sätestatakse

korrakaitseametnikule eraldi nõuded. Eelnõu kohaselt peab korrakaitseametnik olema läbinud korrakaitseametniku õppe ja talle peab olema väljastatud korrakaitseametniku kvalifikatsiooni-

tunnistus.

2

Eelnõu kohaselt täiendatakse väärteomenetluse seadustikku (edaspidi VTMS) viisil, mis võimaldab ka korrakaitseametnikul pidada kinni isiku, kelle kohta on põhjendatud alus arvata,

et ta on pannud toime avaliku korra rikkumise ehk rikkunud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. See tähendab sellise isiku kinnipidamist, kes on toime pannud karistusseadus t iku

(edaspidi KarS) §-s 262 sätestatud väärteo. Isiku võib pidada kinni, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest eeldustest:

1) isik püüab põgeneda;

2) isikut ei ole olnud võimalik tuvastada; 3) isik võib jätkuvalt toime panna väärtegusid ;

4) isik võib väärteomenetlust takistada või hoiduda sellest kõrvale. Teiste väärtegude puhul korrakaitseametnikule süüteomenetluslikku kinnipidamise õigust ette

ei nähta.

Korrakaitseametnikule antakse õigus põhjendatud kahtluse korral kontrollida ühissõidukijuhil võimalikku joobeseisundit. Samuti antakse korrakaitseametnikule õigus kohaldada vahetut sundi riiklikus järelevalves ühistranspordile1 kehtestatud nõuete täitmise üle. Eelkõige võib

seda teha olukorras, kus ühissõidukijuht ei esita nõutavaid dokumente ja tema lahkumist on vaja järelevalve teostamiseks vajalik takistada, nt füüsilise jõuga.

Eestis on KOV-e, kes soovivad neile pandud ülesandeid täita ise, sõltumata politseist, ja olla turvalise kogukonna eestvedajad. Seda peab asjakohaste eelduste täitmise korral neile ka

võimaldama, muu hulgas põhjusel, et kvaliteetne seadusloome peab vaatama tulevikku. Kodanike ootused KOV-idele kasvavad iga aastaga. Kasvab ka soov ja surve tagada turvaline

elukeskkond. Seega võib juba paari aasta pärast KOV, kes ei pea praegu lisavolituste taotlemist põhjendatuks, neid mõne aasta pärast siiski vajada, ja sel juhul on selleks juba võimalused loodud.

Lisaks oli KOV-idel tähtis roll koroonapandeemias, mis tõi neile riikliku järelevalve ülesandeid

oluliselt juurde. Silmapaistvaim neist oli 2020. aastal Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud alkoholi jaemüügi piirang meelelahutusasutuses. Riiklikku järelevalvet selle piirangu täitmise üle määrati teostama KOV-id. See tõestab ilmekalt, et riik näeb KOV-ide

korrakaitseametnikke vajalikuna nii kohalike kui ka riiklike ülesannete täitmisel.

Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................... 1

1.1. Sisukokkuvõte .................................................................................................................... 1

1.2. Eelnõu ettevalmistajad......................................................................................................... 3

1.3. Märkused............................................................................................................................ 3

2. Seaduse eesmärk........................................................................................................................ 4 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs .................................................................................................... 5

3.1. KOV-ide roll turvalisuse tagamisel ....................................................................................... 5

3.1.1. Hetkeolukord ja probleemid........................................................................................... 5

3.1.2. Korrakaitseametniku praegused ja kavandatavad õigused ................................................ 9

3.1.3. Teiste riikide praktika.................................................................................................. 10

3.2. Eelnõu sisu ....................................................................................................................... 11

1 Ühistranspordiseaduse § 2 kohaselt on ühistransport on tasuline sõitjatevedu, mida teostatakse eelkõige

liiniveo, juhuveo või taksoveo korras, ning tasuline sõiduki ja selle haagise vedu laeva -, väikelaeva- ja

parvlaevaliinidel.

3

3.2.1. KorS-i muutmine (§ 1) ................................................................................................ 11

3.2.2. KarRS-i muutmine (§ 2) .............................................................................................. 15

3.2.3. KOKS-i muutmine (§ 3) .............................................................................................. 16

3.2.4. VTMS-i muutmine (§ 4) .............................................................................................. 23

3.2.5. ÜTS-i muutmine (§ 5) ................................................................................................. 23

3.2.6. Seaduse rakendamise järelhindamine (§ 6).................................................................... 25

3.2.7. Seaduse jõustumine (§ 7) ............................................................................................. 25

4. Eelnõu terminoloogia ............................................................................................................... 28 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ................................................................................... 28 6. Seaduse mõjud ........................................................................................................................ 29

6.1. Sotsiaalne mõju................................................................................................................. 29

6.2. Mõju riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele.................................................................... 30

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud .................................................................................................................................................. 33 8. Rakendusaktid ......................................................................................................................... 35 9. Seaduse jõustumine ................................................................................................................. 35 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ................................ 35

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ja juriidilist kvaliteeti kontrollinud Siseministeer iumi

korrakaitse- ja kriminaalpoliitika õigusnõunikud Kristi Käsper ([email protected]) ja Katreen Siirma ([email protected])

ning sama osakonna nõunik Indrek Link ([email protected]) ja Liisa Abel (teenistussuhe lõppenud).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakond.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20272 eesmärgi 1.2 „Laia-

pindne julgeolek ja siseturvalisus“ punktiga 1.2.11 „Suurendame kohaliku omavalitsuse võimalusi panustada avaliku korra tagamisse. Kehtestame selleks kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikule kõrgemad nõuded ning anname õigused avalikku korda rikkuvate joobes

isikutega tegelemiseks“.

Samasugune või sarnane eesmärk on olnud ka varasemate valitsuskoosseisude tööplaanis.

 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–20233 II peatükis „Siseturvalisus“ oli punkt 2.4 „Suurendame kogukondlikku vastutust ja võimalusi turvalisuse tagamise l, selleks toetame kohalike omavalitsuste korrakaitseüksusi ning viime seadusandluse vastavusse vajadusega tõsta korrakaitseüksuste ja abipolitseinike töö kvaliteeti ning

volitusi. Samuti loome võimalusi turvaettevõtete kaasamiseks kogukondliku turvalisuse tagamiseks“.

2 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. aasta korralduse nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“

kinnitamine“ lisa. 3 Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. aasta korralduse nr 130 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023“

kinnitamine“ lisa.

4

 Eelnõu algversioon koostati, tuginedes 49. Vabariigi Valitsuse ehk Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu alus - põhimõtetele4. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–20195 X peatükis „Sise- turvalisus ja õigusruum“ oli punkt 10.2 „Laiendame kohalike omavalitsuste võimalus i

avaliku korra tagamisel“. Samuti kuulus eelnõu 49. Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaani.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) KorS – RT I, 14.03.2023, 29; 2) KarRS – RT I, 14.03.2023, 27;

3) KOKS – RT I, 30.06.2023, 28; 4) VTMS – RT I, 06.07.2023, 127;

5) ÜTS – RT I, 30.06.2023, 104. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna

väärteomenetluse seadustiku kui kohtumenetlust puudutava seaduse muutmiseks on põhiseaduse §-st 104 tulenevalt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on laiendada korrakaitseametniku volitusi riiklikus järelevalves ja

väärteomenetluses, et ta saaks tõhusamalt täita KOV-ile seadusega pandud ülesandeid

valdkondades, mis on tugevalt seotud KOV-i territooriumil turvalisuse tagamise ja parema elukeskkonna loomisega.

Korrakaitseametniku volitusi laiendatakse riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üld- nõuete ja ÜTS-i nõuete täitmise üle. Selleks antakse korrakaitseametnikule õigus konkreetse

ülesande täitmisel kohaldada rohkem riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi. Samuti antakse korrakaitseametnikule õigus pidada KarS-i §-s 262 sätestatud avaliku korra rikkumise menetlemisel isik VTMS-i alusel kinni.

Lisavolituste andmise tõttu kehtestatakse korrakaitseametniku nimetamise ja tervisekontro ll i

nõuded ning selgemad nõuded korrakaitseametniku vormiriietusele. KOV-ile antava lisavolitusega on KOV-il võimalik määrata üldkorraldusega oma territooriumil

kindlaks kohad, kus on pärast kella 22.00 keelatud müra ja valgusefektide tekitamine ka ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit. Nimetatud kohtadest tuleb

asukohajärgset prefektuuri ja avalikkust viivitamata teavitama. Sätte eesmärk on, et KOV saaks oma territooriumi piires välistada riigi loodud müra ja valgusefektide tekitamise erandi rakendumise ning seega nt ilutulestiku kasutamist ruumilise lt piirata.

Enne eelnõu koostati 2019. aastal korrakaitseseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus6, mis oli eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel 27.09.– 18.10.2023. Märkusi esitasid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit.

4 Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit 2016. Eesti Keskerakonna,

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtted 2016–2019.

Tallinn, lk 14. 5 Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2016. aasta korralduse nr 439 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–

2019“ kinnitamine“ lisa. 6 Eelnõu toimiku nr 19-0966.

5

Märkusi on võetud eelnõu ja seletuskirja koostamisel arvesse. Paljud märkused olid põhi- mõttelised seisukohad korrakaitseametnikule lisavolituste andmise kohta. Eelnõu koostamisel

on peetud lisaarutelusid – näiteks Justiitsministeeriumiga –, mille tulemusel on jõutud eelnõu õiguslike lahendusteni.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. KOV-ide roll turvalisuse tagamisel

KOV-id otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduste alusel iseseisvalt, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Üks elanike vajadusi on turvaline elukeskkond.

Kui varem on avaliku korra tagamist peetud peamiselt riigi ja eelkõige politsei ülesandeks, on

viimasel ajal muutunud nii õigusruum kui ka inimeste arvamused. Siseturvalisuse avaliku arvamuse 2018. aasta uuringu järgi leiab ligi pool elanikest (49%), et turvalisust mõjutab suurel määral ka KOV-i tegevus turvalise keskkonna kujundamisel. Võrreldes 2016. aastaga on mõne-

võrra vähenenud vastanute usk valvekaamerate, politsei ja turvaettevõtjate patrullide mõjusse turvalisuse tagamisel, kuid olulisele kohale on tõusnud kogukonna ja KOV-i roll.7 Hilisemas,

2020. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu8 järgi on vähenenud nende osakaal, kes leiavad, et KOV-i tegevus mõjutab turvalisust suurel määral, kuid samas on kasvanud nende osakaal, kelle arvates on KOV-i tegevusel mõju mõningal määral. Uuringuid võrreldes on

nende osakaal, kelle hinnangul mõjutab KOV-i tegevus turvalisust, jäänud kokkuvõttes samale tasemele. 2022. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringus9 KOV-i tegevuse mõju

turvalisusele ei küsitud. Korrakaitseametniku ametikoht on KOV-i struktuuris olemas paljudes riikides, kuna tihtipea le

ei jõua politsei kõikide väiksemate rikkumistega üksinda tegeleda. On ka riike, kus selline ametikoht on loodud politseiüksuses, kuid tööd rahastab kohalik omavalitsus, nt Ameerika

Ühendriikides tuleb politseiüksusesse kuuluva munitsipaalpolitseiniku ametikoha rahastus läbi kohaliku kogukonna10.

3.1.1. Hetkeolukord ja probleemid

2014. aastal täiendati11 KorS-i §-ga 571, millega anti lisaks politseile ka KOV-ile ülesanne teostada avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet. Samuti on KOV VTMS-i § 52 lõike 5 kohaselt KarS-i §-s 262 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja.

KOV võib moodustada korrakaitseüksuse või võtta tööle korrakaitseametniku.

Korrakaitseametnik on isik, kes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes KOV-i ameti- asutusega ning kes teostab avalikku võimu ja kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle järelevalvet

KOV-i määratud tööpiirkonnas.

7 Kantar Emor 2018. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring. Aruanne. Tallinn, lk 4. 8 Saar Poll OÜ 2020. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring. Aruanne. Tallinn, lk 15-16. 9 Turu-uuringute AS 2022. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring. Aruanne. Tallinn. 10 10 Martina Kommel 2022. Linna- ja vallavalitsuse korrakaitseametniku roll riikliku järelevalve teostamisel ja

selle tulevikuperspektiiv. Magistritöö, Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 13.

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2941/Kommel%2C%20Mart ina.pdf?sequence=1&isAl

lowed=y 11 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus . – RT I, 12.07.2014, 1.

6

Kuigi KOV-i üks ülesandeid on teostada riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise

üldnõuete järgimise üle, on sageli keeruline aru saada, kas ja kes seda teeb. Tuginedes KOV- ide kodulehtede infole struktuuriüksuste ja ametikohtade kohta ning ametijuhendites toodud

ülesannetele, võib öelda, et kahe kolmandiku KOV-ide puhul ei ole arusaadav, kelle ülesanne on teostada konkreetses KOV-is avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet. Seevastu palju selgemini on reguleeritud järelevalvet heakorra, ehituse, keskkonna

ja kasside-koerte pidamise üle. Samas on 2022. aastal läbiviidud uuringus12 osalenud KOV- idest 82,14% märkinud, et teostavad järelevalvet korrakaitseseaduse nõuete täitmise üle.

Ehitusseadustiku ja jäätmeseaduse (mõlemad 85,71%) järel on see sageduselt kolmas. Kuna info avaliku korra järelevalve kohta on puudulik, on ka kohalikul elanikul keeruline aru

saada, kes seda teostama peaks. KorS-i §-s 571 on nimetatud riikliku järelevalve teostajatena nii politsei kui ka valla- või linnavalitsus. Seejuures oleks politseil see kohustus üldkorrakaitse-

organina igal juhul, kui KorS-is sätestatud korrakaitseorgan ei ole ise võimeline oma ülesannet täitma. Seda olulisem on, et oleks selge, kes peaks KOV-is teostama riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle.

2023. aasta oktoobri seisuga on korrakaitseametniku ametikoht neljas KOV-is, millest ühes on

see täitmata, ja korrakaitsespetsialisti ametikoht kolmes KOV-is. Teistes KOV-ides võivad sarnaseid ülesandeid täita ametnikud, kes töötavad järelevalveametniku, -spetsialisti või - inspektori, jurist-menetleja, menetleja või inspektori ametikohal.

Eraldi korrakaitseüksus on viies KOV-is. Lisaks on KOV-e, kus täidavad korrakaitseametniku

ülesandeid küll mitu ametnikku, kuid eraldi üksust ei ole. KOV-ides on kokku umbes 160 ametnikku, kelle puhul on konkreetselt arusaadav või saab

eeldada, näiteks töökogemus- või haridusnõude põhjal, et nende ülesanne on avaliku korra järelevalve. Nendest enamik on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö

osakonna ning patrulli- ja valveosakonna ametnikud. Korrakaitseametniku õppe on läbinud ja korrakaitseametniku kutse saanud 35 inimest.13

Valla- või linnavalitsusel on riikliku järelevalve pädevus paarikümne seaduse14 alusel. Kui

võrrelda teiste korrakaitseorganite õiguseid samades seadustes, pole valla- või linnavalitsuse le lubatud riikliku järelevalve erimeetmed tema ülesannete täitmiseks piisavad.15

Praktikas on mitu põhjust, mis takistavad korrakaitseametnikul KOV-ile pandud ülesandeid tõhusalt täita. Mõned näited on järgmised.

1) Korrakaitseametnikul ei ole õigust kontrollida ja tuvastada joobeseisundit ning

toimetada joobeseisundis isik kainenema.

12 Martina Kommel 2022. lk 40-41. 13 Sihtasutus Kutsekoda. Väljastatud kutsed. Päring märksõnaga „korrakaitseametnik“. Vaadatud 17.08.2023. 14 Ehitusseadustik, jäätmeseadus, kaubandustegevuse seadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, KorS,

lastekaitseseadus, liiklusseadus, looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus, noorsootöö seadus, pakendiseadus,

reklaamiseadus, tarbijakaitseseadus, tubakaseadus, turismiseadus, veeseadus, väärismetalltoodete seadus, ÜTS

ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus. 15 Ülle Vanaisak 2019. Linna ja valla korrakaitseametnikud riikliku järelevalve menetluse läbiviijatena – õiguste

suurendamise vajadus ja võimalused . – Verbis Aut Re 1, lk 14.

7

Näiteks pole korrakaitseametnikul õigust toimetada bussipeatuses magavat joobes inimest tema elu- või ööbimiskohta või kainenema ega kutsuda avalikult alkoholi tarbijat või muud

moodi avaliku korra rikkujat rohkem kui suuliselt korrale. Kuigi valla- või linnavalitsuse l on korrarikkumise kõrvaldamiseks õigus võtta hoiule vallasasi, puudub õigus vaadata isik

läbi. See loob olukorra, kus õigusrikkujalt, kes on pannud alkoholi taskusse või põue, ei ole vajadusel võimalik võtta seda korrarikkumise kõrvaldamiseks hoiule. Kui isik keeldub õigusrikkumist lõpetamast, puuduvad tema mõjutamiseks vahendid ja tuleb paluda appi

politsei.

2) Korrakaitseametnikul ei ole õigust kohaldada vahetut sundi, eelkõige füüsilist jõudu, kui isik ei allu riiklikus järelevalves seaduslikule korraldusele või osutab füüsilist vastupanu.

Korrakaitseametnik võib tõrjuda rünnet tuginedes vaid hädakaitse reeglitele, kuid see pole riikliku järelevalve tegija suhtes õiglane. Kui isik on agressiivne või ründab

korrakaitseametnikku, peab olema võimalus kasutada ka intensiivsemat vahendit, sealhulgas vajadusel gaasi- või külmrelva.16

Kahtlemata ei ole vahetu sunni kohaldamise õigus peamine eeldus, et olla turvalise kogukonna eestvedaja. Turvaline kogukond algab eelkõige tõhusast ennetustööst, mille

kõrval on vaja ka riiklikku järelevalvet, et kontrollida, kas nõuetest peetakse kinni. Viimane aga tähendab vajadusel õigusrikkumise takistamist ja lõpetamist. On arusaadav, et kõik KOV-id ei pruugi näha vajadust korrakaitseametniku järele, sest nad näevad turvalise

kogukonna tagamise vahendina koostööd politsei ja KOV-i vahel, nagu võimaldab kehtiv õigusruum.

3) Valla- või linnavalitsusel ei ole õigust kohaldada ÜTS-i ja selle alamaktide täitmise üle

riikliku järelevalve teostamisel vahetut sundi. See takistab näiteks riiklikku järelevalvet

ühistranspordi üle. Muu hulgas puudub õigus kontrollida ja tuvastada ühissõidukijuhi võimalikku joobeseisundit ja vajadusel kohaldada vahetut sundi, et juht täidaks

korrakaitseametniku korraldust.

Näitena võib tuua praktikas esinevad peamised probleemid taksode kontrollimisel :

a) juht keeldub dokumente esitamast, sealhulgas kasutab teise isiku teenindajakaarti või on registreerinud suvalise teenindajakaardi numbri;

b) juht põgeneb; c) juht ei allu seaduslikule korraldusele lõpetada õigusrikkumine, näiteks sõiduki pidev

parkimine keelatud kohas või matkivate taksotunnuste pidev kasutamine;

d) velotakso teenust pakub juhtimisõiguseta isik, sealhulgas alaealine, või joobeseisund is isik.

Loetletud juhtudel on alati vaja politsei abi, et peatada ühissõidukijuht, tuvastada isikusamasus, kontrollida võimalikku joovet ja kohaldada vajadusel vahetut sundi.

4) Avalikus kohas tekitatav müra ja valguse reostus on muutumas oluliseks osaks

elukeskkonna turvalisusest ning mõjutab oluliselt selle kvaliteeti. Eelkõige on viimase l aastakümnel täheldatud ilutulestikuga seotud probleeme. Ilutulestiku poolt tekitatud mürast ja valgussähvatustest enim ohustatud grupid on näiteks väikelapsed, haiged (epileptikud,

posttraumaatilise stressihäire all kannatajad) ja loomad. Loomad võivad paanikasse sattudes põgeneda ning vigastada ennast ja teisi. Ilutulestikest põhjustatud müra ja

16 Sealsamas, lk 17.

8

valgussähvatuste lõplik mõju lindudele on veel teadmata. Enim näivad mõjutatud olevat need linnuliigid, kes ööbivad linnakeskkonnas või linna servaaladel suurte parvedena.

2016. aastal toimusid Saksamaal uusaastapidustused, mille käigus tõusid välisõhu

saastetasemed EL-i soovitatud määrast ligikaudu 26 korda kõrgemale. Ligi 4000 tonni tahkeid osakesi paisati atmosfääri ilutulestiku kasutamisega. See on ligi 15% kogu

Saksamaal ühe aasta jooksul sõidukitest õhku paisatavate tahkete osakeste kogus. Münchenis mõõdeti halvim mõõtmistulemus, kus tahkete osakeste tase küündis 1346 mikrogrammini õhu kuupmeetri kohta (soovitatav tase on 50mg/m3).17

Kehtivas õiguses on ilutulestiku kasutamist piiratud KorS-is ja lõhkematerjaliseaduses (edaspidi LMS). LMS piirab ilutulestiku kättesaadavust ja kasutust, ent selle esmaseks eesmärgiks on vaid otseste ja vahetute ohtude (füüsiliste vigastuste, tuleohu, vara

kahjustamise) vältimine. Seega ei ole selle eesmärgiks häiringute vähendamine üldisemalt.

KorS piirab avaliku korra üldnõuete osas müra ja valgusefektide tekitamist, sh ilutulest iku kasutamist. Tulenevalt regulatsiooni eesmärgist tagada avalik kord, on selle kohaldamisa la

laiem. KorS-is sätestatud ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise keeld on päevasel ajal kohaldatav vaid avalikus kohas, mujal vaid nn öörahu ajal. Lisaks sisaldab KorS mitmeid kitsendusi, nt piirkonna tavadega arvestamise.

Kehtivas õiguses ei saa KOV piirata eraisikul ülemäärase müra ega valgusefektide

tekitamist sh ilutulestiku kasutamist väljaspool tiheasustusega asulat18 ja avalikku üritust19. KOV-idele ei ole kehtestatud eraldi üldist volitusnormi, mille alusel võiks KOV

ilutulestiku kasutust täiendavalt reguleerida. Muuhulgas ei saa KOV piirata nt eraisikul ilutulestiku eraviisilist kasutamist.

KOV-id ise on 2022. aastal läbiviidud uuringus20 vastanud küsimusele, millised erimeetmed

veel võiksid olla lubatud valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnikule, enim sõiduki peatamist21, sellele järgneb isiku kinnipidamine ja siis samasuguse tulemusega: turvakontro ll; isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine; alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine

kohapeal; isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega ning isikusamasuse töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt.

Kokkuvõtteks. Ühelt poolt on KOV-i ülesanne teostada riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise ja ÜTS- nõuete üle. Teiselt poolt ootavad elanikud KOV-ilt

turvalise elukeskkonna kujundamisel üha enam, kuigi KOV-i panus on õiguslikult piiratud. Arvestades, et mitmes KOV-is on korrakaitseametnikud või muud sarnased ametnikud, pole probleem niivõrd materiaalne, vaid õiguslik, sest korrakaitseametnikul ei ole piisavalt volitus i,

mis võimaldaksid tal turvalisust tõhusalt tagada. See suurendab politsei koormust, kuna politsei

17 Behrens, C. 2017. Feinstaub-Exzess durch Silvesterfeuerwerk

https://www.sueddeutsche.de/gesundheit/feinstaub-feinstaub-exzess-durch-silvesterfeuerwerk-1.3318973

(02.01.2017) 18 Kehtib kõrgeima, F4-kategooria puhul.

LMS § 4 lg 2 järgi on F1- ja F2-kategooria ilutulestikud madala ohu- ja müratasemega pürotehnilised tooted. F1-

kategooria ilutulestik on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal ning elamu siseruumis. F2-kategooria ilutulestik

on ette nähtud kasutamiseks väljas piiratud alal. F3-kategooria ilutulestik on keskmise ohutasemega

pürotehniline toode, mis on ette nähtud kasutamisel väljas suurel avatud alal ja mille müratase ei kahjusta

inimese tervist. F4-kategooria ilutulestik on kõrge ohutasemega pürotehniline toode, mida võib kasutada üksnes

erialateadmistega isik (pürotehnik) ja mille müratase ei kahjusta inimese tervist. 19 Kehtib F3- ja F4-kategooria puhul. 20 Martina Kommel 2022. Lk 43. 21 Märkusena tuleb välja tuua, et selle meetme kasutamise õigus on KOV-idel osade eriseaduste puhul juba

olemas, nt ühistranspordi seadus, jäätmeseadus, keskkonnajärelevalve seadus, veeseadus.

9

peab tegelema väiksemate korrarikkumistega, mis häirivad KOV-i elanikke ja tekitavad ohutunnet.

Võttes arvesse ilutulestiku kasutamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi just kohalikul

tasemel peame vajalikuks, et KOV saaks oma haldusterritooriumi piires välistada riigi loodud müra ja valgusefektide tekitamise erandi rakendumise ning seega ilutulestiku kasutamist ruumiliselt piirata. Sellega antakse KOV-ile õigus otsustada, kus on vajalik ilutules t iku

kasutamist piirata (nt teatud hoonete, parkide läheduses) ning selle üle ka järelevalvet teostada.

3.1.2. Korrakaitseametniku praegused ja kavandatavad õigused

Valla- või linnavalitsusel on riikliku järelevalve pädevus paarikümne seaduse alusel, milles on talle antud õigus kohaldada järgmisi KorS-i riikliku järelevalve erimeetmeid:

 § 30 – küsitlemine ja dokumentide nõudmine (näiteks KorS);  § 31 – kutse ja sundtoomine (näiteks KorS);

 § 32 – isikusamasuse tuvastamine (näiteks KorS);  § 34 – isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega (näiteks KorS);  § 44 – viibimiskeeld (näiteks KorS ja liiklusseadus);

 § 45 – sõiduki peatamine (näiteks jäätmeseadus ja ÜTS);  § 46 – isiku kinnipidamine (näiteks jäätmeseadus, lastekaitseseadus ning KorSi § 46

lõike 1 punktid 6 ja 8);  § 49 – vallasasja läbivaatus (näiteks KorS);  § 50 – valdusesse sisenemine (näiteks KorS);

 § 51 – valduse läbivaatus (näiteks KorS);  § 52 – vallasasja hoiulevõtmine (näiteks KorS);

 § 53 – hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine (näiteks jäätmeseadus). Eeltoodust nähtuvalt on osade avaliku korra järelevalveks vajalike riikliku järelevalve

erimeetmete kohaldamise õigus valla- või linnavalitsusele juba teiste eriseadustega antud, näiteks isiku kinnipidamise õigus jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle riikliku

järelevalve teostamisel. Eelnõuga antakse korrakaitseametnikule õigus kohaldada peale eelloetletud erimeetmete

ka järgmisi KorS-i riikliku järelevalve erimeetmeid:  kontrollida ja tuvastada joobeseisundit isikul, kes võib olla ohtlik endale või teistele, ning

alaealisel, kui esinevad joobeseisundile viitavad tunnused (§ 37 lõike 1 punktid 2 ja 3);  tuvastada ja kontrollida alkoholijoovet kohapeal (§ 38);  toimetada isiku alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja

juurde (§ 39);  tuvastada vereproovi uuringuga alkoholijoove (§ 40);

 tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine või sellest põhjustatud joobeseisund (§ 41);

 toimetada joobeseisundis isiku kainenema (§ 42);

 hoida kainenema toimetatud isikut ettenähtud kinnipidamistingimustes (§ 43);  pidada isik kinni, kui see on vältimatu terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajava isiku

üleandmiseks pädevale isikule või täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse üle- andmiseks tema vanemale või seaduslikule esindajale (§ 46 lõike 1 punktid 5 ja 6);

 teha isikule turvakontroll, kui ta on vaja toimetada PPA-sse või muu haldusorgani

asukohta (§ 47 lõike 1 punkt 6);  vaadata läbi isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja (§ 48).

10

Eelnõuga antakse korrakaitseametnikule õigus kasutada ülesannete täitmisel äärmisel vajadusel vahetu sunnina füüsilist jõudu. Erivahenditest lubatakse korrakaitseametnik ul

kasutada käeraudu ja sidumisvahendit ning teenistusrelvadest gaasipihustit ja teleskoopnuia. Muud erivahendit, näiteks teenistuslooma, või teenistusrelva kasutada ei tohi.

Vajaduse anda korrakaitseametnikule õigus kasutada nii gaasipihustit kui ka teleskoopnuia tingib riigi üldine kaitsekohustus, sealhulgas nende ees, kes teostavad avalikku võimu. Riigil on kohustus maandada korrakaitseametniku vastaseid ohte, nähes seadusega ette piisavad

õigused, et ametniku elu ja tervis ei satuks ülesandeid täites ohtu.

Ametinimetus „korrakaitseametnik“ seotakse nõuetega, millele KOV-i ametnik peab vastama, sõltumata sellest, kas vahetu sunni kohaldamise õigust soovitakse või kavatsetakse kasutama hakata. Kui KOV nimetab korrakaitseametniku ametisse, peab korrakaitseametniku kandidaat

vastama kõigile KOKS-i lisatavatele nõuetele.

Kui KOV soovib tööle võtta isiku, kes küll tagab avalikku korda, kuid vaid kaudselt, näiteks menetleb süütegusid või kontrollib heakorranõuete täitmist, ja on selge, et tema ametikohal ei ole vahetu sunni kohaldamine nõutud ega esine selle järele ka praktilist vajadust või võimalust,

näiteks seetõttu, et isiku terviseseisund ei vasta nõuetele, ei või KOV edaspidi teda korrakaitse- ametnikuks nimetada. Samuti peab KOV sellisel juhul praeguse korrakaitseametniku ameti-

nimetust muutma ja võtma kasutusele muu ametinimetuse, näiteks „korrakaitsespetsialis t“, „järelevalveametnik“, „järelevalvespetsialist“ või „järelevalveinspektor“.

Korrakaitseametnikule antakse vahetu sunni kohaldamise õigus ka riiklikus järelevalves ÜTS- i nõuete täitmise üle. Põhjendatud kahtluse korral peab korrakaitseametnikul olema võimalus

kontrollida sellise ühissõidukijuhi võimalikku joobeseisundit, kes teostab sõitjatevedu liini- või taksoveoloa alusel. Joobeseisundis bussi-, trammi-, trolli- või taksojuht, kes veab kümneid sõitjaid, võib olla märkimisväärselt suurem risk kui sõidukijuht, kes sõidab üksi või paari

kaasreisijaga. Juhtumid, kus ühissõidukijuht on joobeseisundis, ei ole kahjuks väga harvad.

3.1.3. Teiste riikide praktika

 Madalmaad

Eelnõuga sarnasel viisil kaasavad korrakaitseametnikke avalike ülesannete täitmisse näiteks

Madalmaad. Korrakaitseametnikku käsitatakse Madalmaades kui piiratud politseiõigus tega ametnikku, kellel on õigus kasutada füüsilist jõudu ja käeraudu. Osas piirkondades on korrakaitseametnikul lubatud kasutada ka nuia ja gaasipihustit. Tulirelva kasutada ei tohi.

Lähtutakse põhimõttest, et korrakaitseametnik menetleb väiksemaid õigusrikkumisi, mis ei ole kuriteod.

 Läti

Samuti kaasab korrakaitseametnikke Läti, kus neid nimetatakse munitsipaalpolitseiks, nad kuuluvad politsei alla ja nende tegevus on seetõttu reguleeritud politsei seaduses.

Korrakaitseametnikke nimetatakse Lätis KOV-i politseiametnikeks. KOV-i politsei töökorraldus on osaliselt iga KOV-i enda reguleerida, kuid kõikides korraldusküsimustes

teevad nad koostööd riigi politseiga ja juhinduvad nendest. KOV-i politseiametnikul on samad vahetu sunni ja riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise õigused nagu riigi politseiametnikul, nt on neil mh õigus tuvastada isikul alkohoolset- või narkootilist joovet, viia

isikuid arstlikule läbivaatusele, isikuid kinni pidada, kohaldada aresti. Õigused on vaid juhul, kui KOV-i politseiametnikul on vajalik pädevus. Muu hulgas võib KOV-i politseiametnik

kasutada tulirelvi. Paljud ülesanded on sarnased Eesti korrakaitseametniku ülesannetega, kuid

11

erineb see, et Läti KOV-i politseiametnik abistab politseid ja kaitsepolitseid nende töös. KOV- i politsei asutamise saab iga KOV ise otsustada. KOV-i politseiametniku teenistuse kulud,

näiteks töötasu ja vormiriietus, kaetakse KOV-i eelarvest.

3.2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist:

 §-dega 1–5 muudetakse KorS-i, KarRS-i, KOKS-i, VTMS-i ja ÜTS-i;

 §-ga 6 sätestatakse kohustus järelhinnata seaduse rakendamise mõju ning

 §-ga 7 sätestatakse seaduse jõustumine 2025. aasta 1. jaanuaril.

3.2.1. KorS-i muutmine (§ 1)

Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS-i §-des 55 ja 56, mille kohaselt ei tohi tekitada ülemäärast müra ega valgusefekte ega saastada õhku. Riiklikku järelevalvet nende täitmise üle teostavad kehtiva KorS kohaselt nii politsei kui ka valla- või linnavalitsus. Politseil

on õigus järelevalve tegemisel kohaldada kõiki KorS-i riikliku järelevalve erimeetmeid, valla- ja linnavalitsuse õigused on märksa piiratumad. Samuti võib politsei kohaldada vahetut sundi,

kuid valla- ja linnavalitsusel see õigus puudub. See tähendab, et valla- või linnavalitsus saab teha riiklikku järelevalvet ainult teatud piirini. Kui olukorra lahendamiseks ei ole seaduses valla- või linnavalitsusele- ile rohkem õigusi ette nähtud, peab ta kaasama politsei.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse KorS-i § 56 lõikega 5.

Kehtiva KorS § 56 järgi ei saa KOV piirata müra ja valgusefektide tekitamist pärast kella 22.00 ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit. Eelnõuga täiendatakse KorS § 56 lõikega 5 nii,

et KOV võib määrata üldkorraldusega oma territooriumil kindlaks kohad, kus on pärast kella 22.00 keelatud müra ja valgusefektide tekitamine ka ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25.

veebruari või 24. juunit. Kavandatava muudatusega saab KOV piirata ilutulestiku kasutamist ruumiliselt, nt teatud hoonete läheduses (hoolekande- ja meditsiiniasutused, loomaaiad jne).

Sama lõikega on KOV kohustatud üldkorraldusega kindlaks määratud kohtadest teavitama asukohajärgset prefektuuri. Samuti tuleb KOV-il üldkorraldusega kindlaks määratud kohtadest

teavitada avalikkust. Kuna vastavad kohad oma territooriumil määrab KOV üldkorraldusega ja tal on nende üle kõige

asjakohasem ülevaade, siis on eeldus, et riiklikku järelevalvet nende nõuete järgimise üle teostab eelkõige KOV.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KorS-i § 572.

Kehtiva KorS-i § 572 lõikes 1 on sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed, mida valla- või linnavalitsus võib avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve teostamiseks

kohaldada ning lõikes 2 erimeetmed, mida võib kohaldada PPA. Eelnõuga reguleeritakse riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise õigust lõikes 1 ja lõikega 2 kehtestatakse kohaldamispiirang.

1) KorSi § 572 lõike 1 punktis1 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetmed, mida võivad

kasutada kõik korrakaitseorganid, kellel on KorS-i järgi õigus teostada riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle. KorS § 572 lõike 1 punktis 1 sätestavate erimeetmete loetelu on sama, mis kehtiva KorS-i sama paragrahvi lõikes 1. See tähendab

muuhulgas, et valla- või linnavalitsused, kes ei soovi korrakaitseametnikku ametisse

12

nimetada, saavad avaliku korra nõuete järgmise kontrollimisel kasutada neid erimeetmeid, mida senini.

2) KorSi § 572 lõike 1 punktis 2 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetmed, mida võib

kasutada valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnik. Tegemist on valla- või linnavalitsusele antavate täiendavate volitustega, mida nad saavad kohaldada siis, kui nimetavad ametisse korrakaitseametniku.

Lisaks praegu lubatud riikliku järelevalve erimeetmetele võib korrakaitseametnik riiklikus

järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise üle edaspidi: 1) kontrollida ja tuvastada joobeseisundit isikul, kellel esinevad ilmsed joobeseisund ile

viitavad tunnused ja kes võib olla ohtlik endale või teistele (KorS-i § 37 lõike 1 punktid 2

ja 3); 2) kontrollida ja tuvastada alkoholijoovet kohapeal (KorS-i § 38);

3) toimetada isiku alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja juurde (KorSi §-d 39 ja 40);

4) tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamist või

sellest põhjustatud joobeseisundit (KorS-i § 41); 5) toimetada joobeseisundis isiku kainenema (KorS-i § 42);

6) pidada isikut kinnipidamistingimuste kohaselt kuni kainenemiseni kinni (KorS-i § 43); 7) pidada isiku kinni (KorS-i § 46 lõike 1 punktid 5 ja 6); 8) teha isikule turvakontroll, kui ta on vaja toimetada PPA-sse või muu haldusorgani asukohta

(KorS-i § 47 lõike 1 punkt 6) 9) vaadata läbi isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja (§ 48).

Muudatus on vajalik, kuna vastasel juhul ei ole KOV-il võimalik tagada avalikku korda eesmärgipäraselt.

 Õigus tuvastada ja kontrollida joobeseisundit (KorS-i § 37 lõike 1 punktid 2 ja 3 ning

§-d 38–41)

Joobeseisundi kontrollimisel ja tuvastamisel tuleb eristada alkoholi- ja narkojoovet. Korra- kaitseametnikule on tähtis anda õigus kontrollida võimalikku joobeseisundit, sest pelgalt välise l vaatlusel ei ole võimalik tuvastada, kas isik on alkoholi- või narkojoobes või on tema käitumine

tingitud hoopis terviseseisundist. Alkoholijoobe tuvastamine annab võimaluse välistada narkojoobe või kahtluse isiku (vaimse) tervise häirituses. Vahetegemine on tähtis, et: 1) maandada võimalikke riske nii korrakaitseametnikule kui ka isikule endale, näiteks joobest

tingitud reaktsioon välisärritajale, sealhulgas ametniku tegevusele, ja 2) valida sobivaim viis isiku toimetamiseks tema elu- või ööbimiskohta või kainenema.

 Õigus toimetada joobeseisundis isik kainenema (KorS-i § 42)

Eelnõuga luuakse võimalus, et joobeseisundis isiku võib toimetada kainenema ja hoida teda kainenemas asjakohase väljaõppe ja õigustega korrakaitseametnik.

KorS-i § 55 lõike 1 punktis 6 on sätestatud, et avalikus kohas on keelatud magada või telkida

viisil, mis oluliselt häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist. Näiteks, kui ühissõiduk i- peatuses magab isik, kellel on ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, ja olukorda kutsutakse lahendama korrakaitseametnik, ei ole tal praegu õigust kohaldada ühtegi riikliku järelevalve

erimeedet, mida selle olukorra lahendamiseks oleks vajalik, alates joobeseisund i kontrollimisest ja tuvastamisest kuni kainenema toimetamiseni. Kui näiteks kohale saabunud

kiirabi on tuvastanud, et isiku seisund ei ole tema tervisele ohtlik, kuid ta ei ole võimeline

13

iseseisvalt ühissõidukipeatusest lahkuma, peab korrakaitseametnik kaasama politsei, kes toimetab isiku tema elu- või viibimiskohta või kainenema.

Õigus toimetada joobeseisundis isik kainenema annab korrakaitseametnikule võimaluse

lahendada juhtum ise. Edaspidi saab ta seega toimetada joobeseisundis täisealise isiku tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või -kambrisse, kui isikul puudub elu- või ööbimiskoht juhtumi asukohajärgse KOV-i territooriumil. Hajaasustusalal võib see ka ajalise lt

mõistlikum olla.

 Õigus pidada isikut kuni kainenemiseni kinni (KorS-i § 43)

Kui on vaja toimetada kainenema isik, keda ei kahtlustata süüteo toimepanemises, või isik, kes on küll joobes, kuid ei ole agressiivne, on küsitav: 1) kas isikut peaks hoidma kainenemiseni kainenemiskambris, mille ruumilahendus ja sisustus

peavad vastama karistusõigusliku mõjutusmeetmena kasutatava koha nõuetele; 2) kuivõrd otstarbekas on kasutada isiku valvamiseks politseiametnikku, kelle koolitamiseks

on riik panustanud palju aega, raha, õppevahendeid ja tööjõudu, et koolitada teda tulema toime avaliku korra tagamisel eri ohuolukordades.

Korrakaitseametnikule ei anta neid õigusi põhjusel, et politseil napib tööjõudu. Arvestades politsei töö olemust ja õiguskorra üldise kaitse vajadust ei reageeri politsei ka praegu

eelisjärjekorras väljakutsele näiteks toimetada joobeseisundis isik kainenema. Korrakaitse- ametniku suutlikkus oma tööd tõhusalt teha on seetõttu aga takistatud, sest ta peab pidevalt ootama, kuni politsei tema abipalvele reageerib. Kuna joobeseisundis isik ei riku alati avalikku

korda ja alkoholi liigtarvitamisel on pigem sotsiaalsed põhjused, ei pruugi kainenema toimetamine olla niivõrd õiguskorra kaitse, vaid pigem sotsiaalprobleemi lahendamine.

Olemuslikult on KOV-i ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist ja sotsiaalabi andmist. Isiku kainenemiseni kinni pidamine on lühiajaline ning selle ajal osutatakse

talle tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks teenuseid. Kainenejale tuleb tagada järjepidev tervisekontroll, lähtudes terviseseisundist ja riskikäitumise või sõltuvusprobleemi

olemusest. Samas on oluline, eelkõige korduvalt kainenema toimetatu puhul, selgitada välja isiku sotsiaalne olukord, mis võib olla alkoholi liigtarvitamise üks põhjuseid.

 Kainenema toimetatute kogemusnõustamise katseprojekt

2023. aasta maist juuni lõpuni viis PPA Põhja prefektuur Tallinna kainestusmajas koostöös Sihtasutuse Avatud Lootuse Fond ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga läbi kogemus-

nõustamise katseprojekti. Selle eesmärk oli vähendada läbi teadlikkuse ja motiveerituse kasvu

Tallinna kainestusmaja klientide, eriti korduvklientide arvu. Nõusoleku andnud isikud suunati kogemusnõustaja juurde, kes rääkis neile oma teekonnast ja abivõimalustest. Kõikidest katse-

projekti ajal kainenema toimetatutest oli valmis võtma abi vastu 64. Katseprojekti ajal viibis kogemusnõustaja Tallinna kainestusmajas kahe kuu jooksul 40 tundi,

millal ta suhtles otse 29 kainenema toimetatuga, kellest 11 oli väga huvitatud lahendustest ja viis läksid kohe statsionaarsesse rehabilitatsioonikeskusesse. Kuigi muul ajal kogemusnõustajat

kohal ei olnud, ei takistanud see kogemusnõustamise pakkumist ja veel 35 kainenema toimetatut oli nõus, et kogemusnõustaja võtab nendega hiljem ühendust. Nendest saadi kontakti üheksaga, kellest üks oli kaitseprojekti kokkuvõtte tegemise ajaks alkoholiravil ning tänu

kogemusnõustajale ja sotsiaaltöötajale saanud endale ka ajutise elamispinna.22

22 Andmed pärinevad PPA-lt.

14

Kui KOV osaleks oma pädevuse piires senisest enam kainenema toimetamises, saaks ta

tutvustada sõltuvushäirega inimesele tulemuslikult ja kohe jätku- või sotsiaalteenuseid. Sellist vajadust ja võimalust ilmestavad hästi ka katseprojekti tulemused. Praegu saab KOV

kainenema toimetatute kohta vaid statistilisi ülevaateid, kuid mitte korduvalt kainenema toimetatute andmeid, mis võimaldaksid tegeleda sotsiaalse abi vajajatega. Statistiliselt viibib kainenema toimetatutest peaaegu neljandik kainestusmajas kaks või enam korda aastas. On

näiteid, kus isikut on toimetatud kainenema üle 130 korra aastas.

Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise ja kainenemiseni kinni pidamisega piiratakse tema liikumisvabadust. Vajadusel tuleb kohaldada vahetut sundi. Samas on füüsiline valve vajalik üksnes siis, kui kainenema on toimetatud endale või teistele ohtlik agressiivne inimene.

 Õigus pidada isik abi osutajale või seaduslikule esindajale üleandmiseks kinni (KorS-i

§ 46 lõike 1 punktid 5 ja 6)

Korrakaitseametnikul võib igapäevatöös olla vaja ka pidada kinni: 1) terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajaja, et anda ta üle pädevale isikule, kes osutab abi; 2) alaealine, et anda ta üle tema seaduslikule esindajale. Selle võib põhjustada mürarikas öine

koosviibimine, kus osaleb joobes alaealisi. Et korrarikkumine lõpetada, on vaja pidada alaealised pärast joobeseisundi tuvastamist kinni ja anda nad üle seaduslikule esindajale.

 Õigus teha isikule turvakontroll, kui ta on vaja toimetada PPA-sse või muu haldus-

organi asukohta (KorS-i § 47 lõike 1 punkt 6)

Kainenema toimetamisel on turvalisuse huvides vaja teha isikule turvakontroll. See tähendab

muu hulgas riietuse kontrolli kompimise teel, veendumaks, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või mida ta võib kasutada korrakaitseametnik u ründamiseks. Praktikas tehakse turvakontroll enne, kui isik paigutatakse sõidukisse, et tagada

transpordi ajal nii korrakaitseametniku kui ka isiku ohutus. Kui isik ei võta turvakontrolli tegija palvel esemeid või aineid näiteks taskust välja, järgneb isiku läbivaatus, st korrakaitseametnikul

peab olema võimalus võtta esemed ise ära. Samas on nähtud ka KorS-i § 42 lõikes 4 eraldi ette, et kainenema toimetatule tehakse

turvakontroll ja vaadatakse läbi tema asjad. Kainenema toimetatult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid ning esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teist

isikut. See tähendab, et kui turvakontroll ei ole enne PPA-sse või muu haldusorgani asukohta toimetamist vajalik, tuleb see kindlasti teha kainenema toimetammisel.

3) KorS-i § 572 lõike 1 punktis 3 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetmed, mida võib kohaldada riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise üle PPA. Need

on samad, mis kehtiva KorS-i § 572 lõikes 2, st säilib õigus:

 isikut küsitleda ja nõuda temalt dokumente (KorS-i § 30);

 kutsuda või sundtuua isik ametiruumi (KorS-i § 31);

 tuvastada isikusamasus, sealhulgas vajadusel erilise tuvastusmeetmega (KorS-i §-d 32 ja 33);

 töödelda isikuandmeid jälgimisseadmestiku kasutamisega või andmete saamisega sideette - võtjalt (KorS-i §-d 34 ja 35);

 kontrollida ja tuvastada isiku joobeseisundit, sealhulgas kohapeal (KorS-i §-d 37 ja 38);

 toimetada isik alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi või tervishoiuteenuse osutaja juurde (KorS-i §-d 39 ja 40);

15

 tuvastada isiku narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamist või sellest põhjustatud joobeseisundit (KorS-i § 41);

 toimetada joobeseisundis isik kainenema (KorS-i § 42);

 kehtestada viibimiskeeld (KorS-i § 44);

 peatada sõiduk (KorS-i 45);

 pidada isik kinni (KorS-i § 46);

 teha isikule turvakontroll või vaadata ta läbi (KorS-i §-d 47 ja 48);

 vaadata läbi vallasasi ja võtta see hoiule (KorS-i §-d 49 ja 52) ning

 siseneda valdusesse ja vaadata see läbi (KorS-i §-d 50 ja 51). KorS-i § 572 lõikes 2 nähakse ette piirang, et korrakaitseametnik võib isiku läbivaatusel vaadata

läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsusi läbi vaadata ei tohi. Selline piirang on vajalik, et riive, mis isiku läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ning protseduur piirduks eelkõige riietuse kui vähem riivava osa

läbivaatamisega. Samas läbivaatus kui selline on vajalik, et tuvastada keelatud esemed või isiku kontrollimiseks vajalikud dokumendid, kui kontrollitav isik paneb need taskusse ning ei nõustu

vabatahtlikult välja andma. KOV-le seatud piirangud on vajalikud, sest protseduuriga riivatakse isiku füüsilist ja kehalist puutumatust.

KorS-i § 572 lõikes 3 nähakse ette, et korrakaitseametnik võib KorS-i § 572 lõike 1 punktis 2 sätestatud erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi. Vahetu sunni kohaldamiseks

lubatavad erivahendid ja relvad sätestatakse KOKS-i lisatavas §-is 539 (vt seletuskirja § 3 punktis 3 toodud selgitusi).

Õigust kohaldada vahetut sundi ei nähta ette üksnes eelnõukohaste riikliku järelevalve

erimeetmete, vaid ka praegu lubatud erimeetmete jaoks. Näiteks, juhul, kui korrakaitse-

ametnik teostab järelevalvet selle üle, kas peetakse kinni ülemäärase müra või valgusefekt ide tekitamise ning saastamise keelust, või juhul, kui korrakaitseametnik vajab infot, mis põhjusel levib korterist häiriv lõhn, on tal edaspidi õigus siseneda valdusesse sunniga. Kas või kelle –

Päästeameti või PPA – abiga seda tehakse, otsustab korrakaitseametnik juhtumit ja selle ohte silmas pidades ise.

Teine näide. Kui korrakaitseametnik kehtestab keelu viibida lagunemisohtliku hoone lähedal – et tõrjuda elu või tervist ähvardavat vahetut ohtu või lõpetada korrarikkumine –, ei tohi ta

praegu tagada selle järgimist vahetu sunniga. Näiteks, kui noorukid sisenevad keelust hoolima ta hoonesse või viibivad seal, ei tohi korrakaitseametnik neid füüsiliselt takistada. Eelnõuga

võimaldatakse tagada viibimiskeelu järgimine vahetu sunniga, st toimetada isik vajadusel füüsilise jõuga viibimiskeelu kohast ära.

3.2.2. KarRS-i muutmine (§ 2)

Eelnõu §-ga 2 muudetakse KarRS-i, et anda nii KOV-ile seaduslik alus täita kohustusi, mis on otseselt seotud vajadusega pärida karistusregistri arhiivi andmeid.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse KarRS-i § 5 lõiget 2 punktiga 54. Sellega täiendatakse loetelu, millistel juhtudel on karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õigus lik

tähendus. Loetellu lisatakse, et arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus ka isiku korrakaitseametnikuks nimetamisel ja korrakaitseametniku seaduse nõuetele vastavuse kontrollimisel. Muudatus on vajalik, et KOV-il oleks võimalik ka arhiivi kantud

karistusandmetest kontrollida, kas korrakaitseametniku kandidaati või korrakaitseametnikku on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, korruptsioonivastases seaduses

16

sätestatud süüteo eest või vangistusega, misjuhul on lisanduva KOKS-i §-i 537 kohaselt keelatud korrakaitseametnik olla.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse KarRS § 20 lõike 1 punkti 10 tekstiosaga „ja 54“. KarRS

§ 20 reguleerib, kellel on õigus saada andmeid karistusregistri arhiivist. KarRS § 20 lõike 1 punkt 10 loetleb juhud, millal võib arhiivist andmeid saada tööandja. Loetelu täiendamine KarRS § 5 lõike 2 punktiga 54 annab KOV-ile õiguse teha arhiivi kantud karistusandmete kohta

päring korrakaitseametniku kandidaadi või korrakaitseametniku osas.

3.2.3. KOKS-i muutmine (§ 3)

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KOKS-i § 531 lõikega 11. Lõikega antakse

korrakaitseorganile ja korrakaitseametnikule õigus kohaldada järelevalves valla- või linnavolikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle kaht riikliku järelevalve erimeedet:

1) isikut küsitleda ja nõuda temalt dokumente ning 2) tuvastada isikusamasust.

Kehtiva KOKS-i kohaselt on korrakaitseametnikul, kes teostab järelevalvet valla- või linna- volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle, õigus kohaldada üldmeetmeid, eelkõige koostada

ettekirjutus. Seda ei saa aga pidada piisavaks, sest tihti pole teada, kellele peaks ettekirjutuse koostama. Näiteks, kui on rikutud koerte-kasside pidamise eeskirja, näiteks jalutatud suukorvita koera rahvarohkel tänaval, või heakorra- ja kaevetööde eeskirja, ei ole korrakaitseametnikul

õigust isikut küsitleda ega nõuda temalt dokumente. See takistab märgatavalt korrakaitse- ametniku tööd ega võimalda korrarikkumist tihti ka lõpetada, rääkimata selle hilisemast

menetlemisest. Isikusamasuse tuvastamise õigus on samuti oluline, sest kui küsitlemine ja dokumentide nõudmine võimaldab vastata küsimusele „Kes isik on?“, annab isikusamasuse tuvastamine vastuse, kas isik on see, kes ta väidab end olevat.

Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse KOKS-i § 535 lõikeid 1 ja 2 ning täiendatakse paragrahvi

lõikega 3, et sätestada selgemad nõuded korrakaitseametniku vormiriietusele. Kehtiva KOKS-i § 535 lõikes 1 on sätestatud, et korrakaitseametnik kannab KOV-i sümbolitega

vormiriietust või muid eristavaid ametitunnuseid, mis erinevad selgelt politsei omadest. Lõikest võib saada aru nii, et korrakaitseametnik võib kanda vormiriietust või ka muud riietust, mille l

on ametitunnused. Juhul, kui korrakaitseametnik kannab muud riietust, peavad selle ameti- tunnused erinema selgelt politsei omadest. Samas ei ole lõikes sätestatud sõnaselget piirangut korrakaitseametniku vormiriietusele, mis justkui tohiks olla sarnane politseiametniku omaga.

Arvestades, et korrakaitseametniku põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle järelevalvet, on korrakaitseametnik

pidevalt kontaktis inimestega ning teda peab olema võimalik selgelt ära tunda. Seepärast peab olema ühtselt sätestatud, et korrakaitseametnikul on kohustus kanda vormiriietust, millel on nii KOV-i sümbolid kui ametitunnused. KOV-i sümbolite kandmine on oluline, et oleks üheselt

arusaadav ka see, et tegemist on just vastava valla- või linnavalitsuse korrakaitseametnikuga, mille tööpiirkonnas ta tegutseb.

KOKS § 535 lõige 2 näeb ette, et korrakaitseametniku vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on sätte tehnilise

muudatusega, kuna sisu poolest on säte sarnane seni kehtivaga. Hetkel on vormiriietus ja ametitunnused kehtestatud siseministri 22. juuni 2005. aasta määrust nr 55

„Korrakaitseametniku vormiriietus ja muud ametitunnused“.

17

KOKS-i § 535 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt ei tohi korrakaitseametniku vormiriie tus olla eksitavalt sarnane politseiametniku omaga. Kuna avalikku korda tagavad nii politsei- kui

ka korrakaitseametnikud, peab vormiriietus võimaldama inimesel eristada, kellega ta suhtleb, sest ametnike õigused ja kohustused võivad erineda.

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse KOKS-i 61. peatükki §-dega 536-10, milles:

 sätestatakse korrakaitseametnikule esitatavad nõuded;

 määratletakse, keda on keelatud korrakaitseametnikuks nimetada;

 täpsustatakse korrakaitseametniku tervisekontrolli nõudeid;

 sätestatakse sunni kohaldamise õigus ning korrakaitseametniku relvad ja erivahendid ning

 reguleeritakse haldusjärelevalvet korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku tegevuse üle.

KOKS-i §-ga 536 sätestatakse üldnõuded, millele korrakaitseametnik peab vastama. Kuna korrakaitseametnik saab ülesannete täitmisel riivehalduseks senisest laiemad volitused,

peavad ka talle esitatavad nõuded olema rangemad kui avalikku teenistusse võtmiseks esitatavad nõuded. Kehtestavate nõuete osas on kasutatud analoogiat politseinik ule,

abipolitseinikule ja turvateenistujale esitatavate nõuetega. Väga oluline on, et korrakaitseametnikul oleks talle antavate volituste rakendamisel (sh vahetu sunni kohaldamise l) politseiametnikuga võrreldavad teadmised, oskused ja vastutus ning et tema tegevuse üle

teostataks tõhusat haldusjärelevalvet.

1) Lõikega 1 sätestatakse, kelle võib korrakaitseametnikuks nimetada. Lõike 1 punktide 1–4 kohaselt võib korrakaitseametnikuks nimetada isiku:

 kes on Eesti Vabariigi kodanik;  kellel on täielik teovõime;

 kellel on vähemalt keskharidus ja  kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

Lõike 1 punktidega 5–7 nähakse ette erinõuded, millele vastavus on vajalik, et isik saaks täita korrakaitseametniku ülesandeid.

­ Punktide 5 ja 6 kohaselt võib korrakaitseametnikuks määrata isiku, kes vastab järgmiste le tervisenõuetele:

 isiku terviseseisund võimaldab tal täita korrakaitseametniku ülesandeid;  isik ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest;  isikul ei ole raskekujulist psüühika-, isiksuse- ega käitumishäiret.

Korrakaitseametniku tervisenõuded kehtestatakse sarnased abipolitseiniku omadega.

­ Punkti 7 kohaselt võib korrakaitseametnikuks nimetada isiku:  kes on sobib isikuomaduste ja kõlbluse poolest täitma korrakaitseametniku ülesande id,

olles aus ja seaduskuulekas;

 kes suudab langetada iseseivalt otsuseid, mõista nende tagajärgi ja nende eest vastutada ;  kes on lojaalne Eesti Vabariigile.

 kelle käitumine ega eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust. Kuigi ka korrakaitseametniku töö on vastutusrikas, ei saa seda võrrelda politseiametniku

igapäevatööga. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada korrakaitseametnikule sama rangeid kehalise ettevalmistuse nõudeid nagu politseiametnikule. Teadlikult ei kehtestata korrakaitse-

ametnikule ei eelnõu ega rakendusaktiga spetsiifilisi füüsilise suutlikkuse või kutsesobivus- nõudeid, nagu on kehtestatud näiteks politseiametnikule. Seda muu hulgas põhjusel, et KOV

18

peab saama ise otsustada, millise ülesande täitmiseks ja millise koormusega nimetab ta isiku korrakaitseametnikuks, ning koostama sellest lähtudes ametijuhendi koos kirjeldusega, mis

nõuetele vastavust peale seaduses sätestatute korrakaitseametnikult selles KOV-is oodatakse.

2) Lõikega 2 kehtestatakse nõue, et isik, kes nimetatakse korrakaitseametnikuks, peab olema läbinud korrakaitseametniku õppe ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel korra- kaitseametniku kutse.

Nõude eesmärk on tagada kvalifitseeritud korrakaitseametnike kaudu kolmandate isikute põhi-

õiguste kaitse. Üksikasjalikud ja rangemad nõuded korrakaitseametnikule ja tema väljaõppele tagavad, et kui ta kohaldab vajadusel riikliku järelevalve erimeetmeid, jääb see seaduse piiresse ning ta on teadlik oma õigustest ja kohustustest.

Korrakaitseametniku õppe läbimine vähendab riski, et korrakaitseametnik rikub oma

ülesannete täitmisel isiku põhiõigusi. KOV-i ametnikule, kes ei läbi korrakaitseametniku õpet ega taotle korrakaitseametniku kutset, ei anta õigust kohaldada vahetut sundi. Sellega tagatakse, et enne, kui KOV-i ametnikule antakse õigus kohaldada riiklikus järelevalves vahetut sundi, on

ta omandanud teadmised selle kohaldamise õigusest ja ulatusest.

Korrakaitseametniku õppe üks eesmärke on selgitada, millal ei peaks korrakaitseametnik olukorra lahendamisse sekkuma, vaid kaasama politsei. Olukorras, kus esineb oht, et juhtum laieneb nii, et selle lahendamiseks ei piisa füüsilisest jõust, käeraudadest, gaasipihustist ja

teleskoopnuiast, on vaja juba eos kaasata politsei, et korrakaitseametnik ei seaks end või teisi ohtu. Varem ei ole korrakaitseametnikule sellist ettevalmistust pakutud nagu korrakaitse-

ametniku õppes. Õppe eesmärgid ja sisu on ehitatud üles, lähtudes KOV-i rollist turvalisuse tagamisel. Seetõttu ei ole korrakaitseametniku õppe läbimisest vabastatud ka isik, kes on omandanud sisejulgeolekuhariduse Sisekaitseakadeemias ja soovib töötada korrakaitse-

ametnikuna.

Korrakaitseametniku pädevuse tagamiseks on muu hulgas kehtestatud korrakaitseametniku kutsestandard23 ja loodud vähemalt 200-tunnine õppeprogramm. Õppeprogrammi pakub hetkel Sisekaitseakadeemia24. Peale teadmiste süütegude ja muude korrarikkumiste ärahoidmisest ja

riikliku järelevalve erimeetmetest õpetatakse õppeprogrammis suhtlemist ja konflikt ide lahendamist ning antakse mitmekülgseid teadmisi ennetusest, menetlusest, vahetust sunnist ja

turvataktikast. Teadmisi kontrollitakse nii korrakaitseametniku õppe läbimise l Sisekaitseakadeemias kui ka korrakaitseametniku kutse taotlemisel Sihtasutuses Kutsekoda.

3) Lõike 3 kohaselt kehtestatakse korrakaitseametniku kvalifikatsiooninõuded, antakse kvalifikatsioon ja väljastatakse kvalifikatsioonitunnistus kutseseaduses ettenähtud korras.

4) Lõike 4 kohaselt peab korrakaitseametnik läbima üks kord kalendriaastas turvataktika ja

vahetu sunni kohaldamise täienduskoolituse.

Iga-aastane kohustuslik täienduskoolitus on vajalik, tagamaks, et korrakaitseametnikul oleksid

turvataktikaks ja vahetu sunni kohaldamiseks ajakohased teadmised ja oskused. Korrakaitse- ametniku töös võib tulla ette pingelisi olukordi, kus isik võib osutada riiklikus järelevalves vastupanu ning korrakaitseametnik peab oskama kiirelt ja oskuslikult reageerida, näiteks

alkoholi-, narko- või psühhotroopse joobe kontroll ja õigusrikkumise kõrvaldamine. Korra- kaitseametnikul võib olla vaja pidada isik kinni, toimetada ta ametiruumi, tervishoiuteenuse

23 Sihtasutus Kutsekoda. Kutsestandardid: Korrakaitseametnik, tase 5. 24 Sisekaitseakadeemia. Korrakaitseametniku 5. taseme õpe.

19

osutaja juurde või ekspertiisiasutusse ning kasutada vajadusel füüsilist jõudu ja käeraudu. Selleks on vaja erioskusi. Iga-aastase täienduskoolitusega tagatakse korrakaitseametniku

pädevus. Ka politseiametniku vastavust kehalise ja eriettevalmistuse25 nõuetele kontrollitakse regulaarselt.

5) Lõike 5 kohaselt kehtestab nõuded korrakaitseametniku õppele ja täiendusõppele valdkonna

eest vastutav minister määrusega. See tagab, et korrakaitseametniku õppes omandatakse

pädevus, mis on vajalik, et korrakaitseametnik oskaks kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi õiguspäraselt ning viisil, mis riivab isiku põhiõigus i

võimalikult vähe. KOKS-i §-ga 537 kehtestatakse, keda ei tohi nimetada korrakaitseametnikuks.

Punktide 1–5 kohaselt ei või nimetada korrakaitseametnikuks peale avaliku teenistuse seaduse

§-s 15 nimetatud isikute ka isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest; 2) keda on karistatud vangistusega;

3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 4) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud politseiametnikuna töötamise õigus;

5) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, kui vabastamisest on möödas alla aasta, või

6) keda on karistatud korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo eest.

Nõuded sätestatakse, lähtudes eeldusest, et korrakaitseametnik peab olema seaduskuulekas, tal

peavad olema kõrged kõlbelised väärtused ja ta peab nii olema kui ka näima usaldusväärne. Kui riik annab korrakaitseametnikule õiguse kohaldada vahetut sundi, on vältimatu eeldus, et tema taust on laitmatu. Kui korrakaitseametnikuks saaks nimetada isiku, keda on karistatud

vangistusega, tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest või kes on pannud toime korruptsioonivastases seaduses sätestatud süüteo, seaks see kahtluse alla korrakaitseametniku

autoriteedi. On mõistetav, et inimene ise ning tema eetilised tõekspidamised ja väärtus- hinnangud võivad ajaga muutuda. Siiski lähtutakse eelnõus eeldusest, et korrakaitseametnik peab olema teistele eeskujuks. See on üldjuhul võimalik vaid juhul, kui korrakaitseametnikul

on laitmatu taust.

KOKS-i §-ga 538 kehtestatakse korrakaitseametniku tervisekontrolli nõuded. 1) Lõike 1 kohaselt peab läbima tervisekontrolli:

 korrakaitseametnik perioodiliselt ja

 korrakaitseametniku kandidaat enne kandideerimist. Tervisekontrolli eesmärk on teha kindlaks, kas korrakaitseametniku terviseseisund võimaldab tal täita korrakaitseametniku ülesandeid ja kas korrakaitseametniku kandidaadil

on KOKS-i § 536 lõike 1 punktis 5 või 6 nimetatud tervisehäire. 2) Lõike 2 kohaselt korraldab tervisekontrolli ja väljastab tervisetõendi töötervishoiuarst,

kaasates vajadusel eriarste.

3) Lõike 3 kohaselt peab korrakaitseametnik läbima tervisekontrolli iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. Tervisekontrolli läbimine on

25 Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku

kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord . – RT I, 29.08.2019, 7.

20

vajalik, et veenduda, et isiku tervislik seisund võimaldab jätkuvalt korrakaitseametniku ülesandeid täita.

4) Lõikega 4 antakse töötervishoiuarstile õigus muuta meditsiinilise näidustuse korral tervise-

kontrolli sagedust. Töötervishoiuarstile on jäetud võimalus vastavalt isiku tervislikule seisundile suunata isik ka varem kui kolme aasta möödumisel tervisekontrolli.

5) Lõike 5 kohaselt rahastatakse tervisekontrolli KOV-i eelarvest. Sellekohane nõue, et tööandja kannab töötervishoiuteenuse – mille üheks osaks on töötajate tervisekontroll –

osutamisega seotud kulud, tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. 6) Lõike 6 kohaselt kehtestab korrakaitseametniku tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning

tervisetõendi sisu ja vormi nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. See on vajalik, et tervisekontrolli tegijale oleks selge, mis nõudeid kontrollida.

KOKS-i §-ga 539 sätestatakse vahetu sunni kohaldamine ning korrakaitseametnikule lubatud relvad ja erivahendid.

1) Lõike 1 kohaselt võib korrakaitseametnik kasutada KorS-i ja ÜTS-i nõuete täimise üle

järelevalve teostamisel füüsilist jõudu, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Kuigi valla- või linnavalitsusel on riikliku järelevalve pädevus paarikümne seaduse alusel, võib korrakaitseametnik kohaldada vahetut sundi vaid KOKS-i § 539 lõikes

1 nimetatud seaduste nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamisel. Muudel juhtude l ja muud liiki vahetut sundi korrakaitseametnik kohaldada ei tohi.

 Millal võib korrakaitseametnik vahetut sundi kohaldada?

Vahetut sundi võib kohaldada vaid olukorras, kus ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik täita muu haldussunnivahendiga kohustust selgitada välja või tõrjuda ohtu või kõrvaldada

korrarikkumine. See tähendab tihti olukorda, kus isik ei allu riigivõimu esindaja seaduslikule korraldusele või ei tee koostööd ja muud isiku mõjutamise võimalused on ammendunud.

2) Lõikes 2 sätestatakse erivahendid, mida korrakaitseametnik võib kasutada.

Korrakaitseametnikule lubatud erivahendid on käerauad ja sidumisvahend.

3) Lõikega 3 nähakse ette, et teenistusrelvadest on korrakaitseametnikule lubatud gaasirelv ja

külmrelv.

4) Lõikes 4 tuuakse täpsemalt välja, milliseid gaasirelvi ja külmrelvi korrakaitseametnikud

võivad kasutada. Gaasirelvadest on korrakaitseametnikul lubatud kasutada gaasipihustit ja külmrelvadest teleskoopnuia.

 Miks antakse lisaks füüsilisele jõule õigus kasutada käeraudu, sidumisvahendit,

gaasipihustit ja teleskoopnuia?

Õigusrikkuja korrale kutsumiseks või ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks ei pruugi piisata üksnes

füüsilisest jõust. Politsei ulatuslik praktika näitab, et erandjuhul võib õigusrikkuja olla niivõrd agressiivne, et on vaja kasutada ka käeraudu, et maandada ohtu talle endale või teistele, näiteks tema transportimisel. Samuti võib tingida vajaduse kohaldada vahetut sundi riikliku järelevalve

erimeede, näiteks võib olla joobeseisundis isiku transportimisel vaja kasutada füüsilist jõudu, et tõsta isik ametiautosse.

21

Enne riikliku järelevalve erimeetme kohaldamist tuleb hinnata juhtumi eripära ja kaaluda, kas erimeede võimaldab soovitud eesmärgi saavutada nii, et korrakaitseametnik rakendab üksnes

sellist vahetut sundi, mis on vältimatult vajalik.

Näiteks võib korrakaitseametnik kasutada käeraudu, kui isik võib: 1) rünnata teist isikut, osutada korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või

kahjustada suure väärtusega varalist hüve;

2) põgeneda või ta võidakse ebaseaduslikult vabastada, kui temalt on seaduse alusel võetud vabadus, või

3) ennast vigastada või enese tappa. Füüsilise jõu ja käeraudade kasutamine eeldab head füüsilist vormi ning asjakohast tehnikat.

Kui füüsilise jõu ja käeraudade kasutamine ebaõnnestub, peab ründe jätkumise korral olema korrakaitseametnikul vähemalt samaväärne õigus nagu igal täisealisel, st õigus kasutada

gaasipihustit. Vastasel juhul peab korrakaitseametnik oma ülesannete täitmisel kandma enesekaitseks isiklikku gaasipihustit ja juhinduma ründe tõrjumisel hädakaitsest. Kui riiklikus järelevalves on vaja tõrjuda rünnet, on gaasipihusti kasutamine KorS-i alusel kohasem, sest

sellele järgneks kohustus protokollida ja anda esmaabi. Hädakaitse korral sellist kohustust ei ole. Õigus kasutada gaasipihustit võimaldab korrakaitseametnikul kaitsta oma elu ja tervist,

näiteks grupiründe korral, mis võib joobeseisundis grupi puhul olla tõenäoline. Samal põhjusel peab korrakaitseametnikul olema õigus kasutada ka teleskoopnuia. Enne vahetu sunni kasutamist peab hindama selle otstarbekust ja proportsionaalsust ning selle eest hoiatama.

5) Lõige 5 sätestab, et täpsemad nõuded korrakaitseametniku teenistusrelva ja erivahend i

käitlemisele ja väljastamisele valdkonna eest vastutav minister määrusega. KOKS-i §-ga 5310 reguleeritakse haldusjärelevalvet korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku

tegevuse üle.

1) Lõikega 1 antakse PPA-le õigus teha haldusjärelevalvet selle üle, kas valla- või linna- valitsuse korrakaitseüksus või -ametnik on kohaldanud vahetut sundi õiguspäraselt ja otstarbekalt.

Kuna korrakaitseametnikule antakse õigus kohaldada vahetut sundi, on vaja näha ette

haldusjärelevalve korraldus ehk kes ja kuidas teostab korrakaitseüksuse ja -ametniku tegevuse üle haldusjärelevalvet. Vahetu sund on isiku õiguste olulisim ja üldjuhul raskeim võimalik riive, sest see hõlmab füüsilise jõu, erivahendite ja teenistusrelvade kasutamist. Seetõttu saab vahetut

sundi kohaldada proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt üksnes siis, kui muud võimalikud haldussunnivahendid on oma mõju ammendanud või neid ei ole võimalik kasutada. Lähtudes

võimaliku riive ulatusest on vaja teostada ka haldusjärelevalvet korrakaitseüksuse või -ametniku tegevuse üle vahetu sunni kohaldamisel. Haldusjärelevalve vajaduse võib tingida teave konkreetse korrakaitseametniku kohta, kes on vahetut sundi kohaldanud.

KorS-i kommenteeritud väljaandes26 on öeldud korrakaitseorganite pädevusala kohta:

Avaliku korra mõiste määrab küll KKO-de [korrakaitseorganite] pädevusala piirid, kuid selle laiast ulatusest ei saa järeldada, et KKO-d peaksid avalikku korda ähvardava ohu või korrarikkumise korral alati sekkuma. Oportuniteedi ehk otstarbekuse põhimõttest tulenevalt on

26 Mait Laaring, Siiri Pars, Helen Kranich, Ele Nuka, Jaak Kiviste, Monika Mikiver, Triin Roosve, Ülle Vanaisak

2017. Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne. Sisekaitseakadeemia .

22

KKO-del sekkumise üle otsustamisel lai kaalutlusruum. KKO määrab oma pädevusalas, millised on tema prioriteedid ning milliste ohtude tõrjumiseks ja millisel viisil ta samme astub27

Haldusmenetluse seaduse § 3 lõike 2 ja § 5 lõike 2 kohaselt on korrakaitseorgani üks põhi-

kohustusi tagada menetluse sujuvus ja proportsionaalsus nii isiku kui ka üldsuse suhtes.

Üldlevinud käsitluse järgi kontrollitakse õiguse ja vabaduse riive proportsionaalsust kolmel astmel: kas meede soodustab eesmärgi saavutamist, kas meede on alternatiividest eesmärgi- päraseim, riivates õigusi ja vabadusi kõige vähem, ning kas meede ise on ulatuselt mõõdupärane. Õiguste, vabaduste, hüvede ja huvide kollisoonis tuleb leida õiglane tasakaal.28

Korrakaitse peab olema tõhus selle kõige laiemas tähenduses. Korrakaitse ainus eesmärk on probleemi tegelik lahendamine: ohu ennetamine ja tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine. Tegutseda tuleb kiiresti, sobival viisil, hoolsalt ja ülima järjekindlusega nii era- kui ka avaliku

huvi kaitseks.29 Näiteks tuleb enne gaasipihusti kasutamist hinnata selle proportsionaalsust, otstarbekust ja humaansust ning selle eest hoiatada. Nii ei saa gaasipihustit kasutada ühis-

sõidukis, kus see kahjustab kõrvalisi isikuid. Seega tuleb PPA-l haldusjärelevalves hinnata, kas korrakaitseüksus ja -ametnik on järginud

oma tegevuses eelnimetatud põhimõtteid.

Korrakaitseametnikku on võimalik võtta vastavalt avaliku teenistuse seadusele teenistuskohustuse süülise rikkumise eest distsiplinaarvastutusele või karistada kriminaalkorras erivahendi või füüsilise jõu ebaseadusliku kasutamise eest vastavalt karistusseadus t iku

võimuliialduse paragrahvi alusel30.

Alati on kodanikul võimalik pöörduda ka õiguskantsleri poole, kes teostab vajadusel järele- valvet selle üle, kas KOVi õigustloovad aktid vastavad Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi PS) ja muudele seadustele.

2) Lõikega 2 antakse PPA-le õigus kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldus-

järelevalves vahetut sundi KorS-is sätestatud korras. See tähendab, et PPA-l on võimalik kasutada näiteks füüsilist jõudu, kui KOV-i ametnik keeldub dokumente esitamast. Samuti on PPA-l kui üldkorrakaitseorganil võimalik vahetu sunni rakendamise põhimõtetest

lähtudes lõpetada korrakaitseametniku vahetu sunni kohaldamine kolmanda isiku suhtes, kui see on väljunud seadusega ettenähtud piiridest või pole olukorra lahendamiseks

otstarbekas. 3) Lõikega 3 on toodud välistus VVS § 753 kohaldamise osas. VVS § 753 reguleer ib

haldusjärelevalve teostamist omavalitsusüksuste tegevuse üle, eelkõige haldusaktide

õiguspärasuse üle. Tulenevalt sellest, et KorS eelnõu näeb ette, et korrakaitseametniku poolt vahetu sunni kohaldamise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teeb haldusjäreleva lvet

Politsei- ja Piirivalveamet ehk tegemist on erisättega võrreldes VVSiga ja selleks, et oleks tagatud õigusselgus, on sõnaselgelt välistatud VVS § 753 kohaldamine.

Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse KOKS-i 12. peatükki §-ga 708, millega nähakse ette sätestatud korrakaitseametniku kutse nõude rakendamise erisused (KOKS § 536 lg 2). Selle

kohaselt peab valla- või linnavalitsuse ametnik, kes nimetatakse korrakaitseametnikuks ning

27 Sealsamas, lk 20 p 9. 28 Sealsamas, lk 35 p 7. 29 Sealsamas, lk 38 . 30 Karistusseadustik § 291. – RT I, 11.03.2023, 10.

23

kelle politseiteenistusest lahkumisest ei ole sätte jõustumise l möödunud rohkem kui viis aastat, omandama korrakaitseametniku kutse kolme aasta jooksul sätte jõustumisest.

Selline erisus loob võimaluse, et need valla- või linnavalitsuse ametnikud, kes varasemalt on

olnud politseiteenistuses ja kes juba töötavad või asuvad tööle korrakaitseametnikuna, ei pea muudatuste jõustumisel hakkama koheselt läbima korrakaitseametniku õpet ega kutset taotlema. Ühelt poolt on neid, kes on hiljuti politseiteenistusest lahkunud ja töötavad valla- või

linnavalitsuses järelevalvega tegelevate ametnikena, mitmeid ning üleminekuperiood aitab leevendada koolituste korraldamisest tulenevat koormust ja nende maksumusest tulenevat kulu.

Teiselt poolt ei annaks kutseõppe läbimine hiljuti politseiteenistusest lahkunud ametnike le võrreldes nende varasema töökogemusega märkimisväärselt uusi teadmisi. Samas peab jääma kohustus oma oskusi tõendada, mistõttu tuleb enne kolme aasta möödumist omandada

korrakaitseametniku kutse, läbides selleks vajadusel korrakaitseametniku õppe. Näiteks tuleb ka kutse omajal kutsetunnistuse kehtivusaja möödudes kutset taastõendada, tuues välja oma

erialase töökogemuse. 3.2.4. VTMS-i muutmine (§ 4)

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse VTMS-i § 45 lõiget 1 punktiga 7, millega antakse korrakaitse-

ametnikule õigus pidada isik avaliku korra rikkumise menetlemiseks kinni. Kehtiva õiguse kohaselt teostab korrakaitseametnik riiklikku järelevalvet avalikus kohas

käitumise üldnõuete järgimise üle ning menetleb KarS-i §-s 262 sätestatud avaliku korra rikkumist, kuid tal ei ole õigust isikut väärteomenetluse raames kinni pidada. Edaspidi võib

korrakaitseametnik pidada kuni 48 tunniks kinni isiku, kelle kohta on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud väärteo, kui:

 ta püüab põgeneda;

 teda ei ole olnud võimalik tuvastada;

 ta võib panna jätkuvalt toime väärtegusid või

 ta võib takistada väärteomenetlust või hoida sellest kõrvale. Isikut võib pidada kinni vaid KarS-i §-s 262 sätestatud avaliku korra rikkumise menetlemisel.

Muudatus on vajalik, kuivõrd eelnõuga luuakse olukord, kus korrakaitseametnik ei pea oma ülesannete täitmiseks kaasama alati politseiametnikku. Ilma muudatuseta on edaspidi küll

võimalik teostada riiklikku järelevalvet – täita korrakaitsefunktsiooni ja kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid –, kuid see võimaldab avaliku korra rikkumise üksnes lõpetada. Samamoodi politseiametnikuga on menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vaja ka korra-

kaitseametnikul isiku suhtes, kes ei tee avaliku korra rikkumise menetlemisel koostööd, õigust isik kinni väärteomenetluse raames pidada.

3.2.5. ÜTS-i muutmine (§ 5)

Muudatuse eesmärk on võimaldada korrakaitseametnikul tõhusamalt reageerida ühistransporditeenuse osutamisel esile kerkinud probleemidele, kuna praegused võimalused

ühissõidukijuhte kontrollida ei ole osutunud praktikas piisavaks. ÜTS-i täiendamine riikliku järelevalve erimeetmetega joobeseisundi kontrollimiseks ja

tuvastamiseks on oluline seetõttu, et ÜTS-is sätestatud riiklik järelevalve ühissõidukijuhi tegevuse üle on KOV-i kohustus ning lisavolitused võimaldavad seda teha senisest tõhusamalt

ja politseid igakordselt kaasamata.

24

Sellega, et korrakaitseametnikule antakse õigus kontrollida ühissõidukijuhi võimalikku joobeseisundit, täidetakse ka laiemat eesmärki tagada turvalisem elukeskkond.

Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse ÜTS-i § 81 lõiget 1 punktiga 7, millega antakse riikliku

järelevalve teostajale õigus kontrollida ja tuvastada põhjendatud kahtluse korral ühissõidukijuhi joobeseisundit. ÜTS § 81 lg 1 täiendamine on vajalik, kuna selles on üldiselt loetletud riikliku järelevalve teostaja õigused. Lisanduva punktiga tuuakse selgelt välja õigus kontrollida ja

tuvastada ühissõidukjuhi joobeseisundit. Selline õigus on politseil juba olemas liiklusjärelevalve raames, kuid valla- või linnavalitsusele vastava õiguse andmiseks on vaja see

sätestada riikliku järelevalve teostaja õiguste loetelus. Eelnõu § 5 punktiga 2 täiendatakse ÜTS-i § 81 lõigetega 31 ja 32.

Lõike 31 kohaselt võib korrakaitseametnik juhul, kui ta kontrollib ja tuvastab ühissõidukijuhi

joobeseisundit, kohaldada lisaks KorS §-des 30–32, 45, 49, 50 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetele KorS-i § 37 lõike 1 punkt 1, §-des 38–41 ja 46 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras.

Lisaks praegu lubatud riikliku järelevalve erimeetmetele võib korrakaitseametnik riiklikus

järelevalves ÜTSis nõuete täitmise üle edaspidi: 1) kontrollida ja tuvastada joobeseisundit sõidukijuhil, kui on alust kahtlustada, et ta on toime

pannud süüteo (KorS-i § 37 lõike 1 punkt 1);

2) isikul, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused ja kes võib olla ohtlik endale või teistele

3) kontrollida ja tuvastada alkoholijoovet kohapeal (KorS-i § 38); 4) toimetada isiku alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja juurde

(KorSi §-d 39 ja 40);

5) tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamist või sellest põhjustatud joobeseisundit (KorS-i § 41);

6) pidada isik kinni (KorS-i § 46).

Põhjendatud kahtluse korral peab korrakaitseametnikul olema võimalus kontrollida ühissõidukijuhi võimalikku joobeseisundit. Joobes takso-, bussi-, trammi- või trollijuht, kes

veab kümneid sõitjaid, on märkimisväärselt suurem risk kui sõidukijuht, kes sõidab üksi või paari kaasreisijaga, kuigi riski allikas on sama. Juhtumid, kus ühissõidukijuht on joobes, ei ole kahjuks väga harvad.

Eestis on registreeritud üle 12 000 taksojuhi ja ainuüksi busse sõidab Eestis üle 4000. Seetõttu

on mõistlik anda korrakaitseametnikule, kes kontrollib ühissõidukijuhi õigust osutada veo- teenust ja tutvub selle õiguse alusdokumentidega, õigus riiklikus järelevalves põhjendatud kahtluse korral kontrollida ja tuvastada, kas ühissõidukijuht on joobes või mitte. Enamasti on

joobekahtluse aluseks muutused ühissõidukijuhi käitumises või alkoholilõhn väljahingatavas õhus, kuid kehtiv õigus ei võimalda korrakaitseametnikul joobeseisundit kontrollida ja

tuvastada. Joobeseisundi tuvastamise korral tegeleb ühissõidukijuhiga liiklusjärelevalves edasi politsei, kuid selleks ajaks on korrakaitseametnik juba maandanud esmase ohu ehk kõrvaldanud joobes ühissõidukijuhi liiklusest. Selleks nähakse korrakaitseametnikule ka ette õigus pidada

isik kinni. Praegu palutakse iga kord, kui ühissõidukijuhil kahtlustatakse joovet, appi politsei. Nii aga kulutatakse ühissõidukijuhi, ühissõidukis viibija ja korrakaitseametniku aega. Samas

võib selguda, et ühissõidukijuht ei ole joobes. Näiteks on esinenud olukord, kus ühissõidukijuht oli tarbinud ravimit, mille lõhn sarnanes alkoholilõhnaga. Sellisel juhul saab ühissõiduk teekonda jätkata.

25

Lõikega 32 antakse korrakaitseametnikule õigus ÜTS-i § 80 lõikes 2 sätestatud riiklikus

järelevalves kohaldada vajadusel vahetut sundi. Vahetu sunni kohaldamiseks lubatavad erivahendid ja relvad sätestatakse KOKS-i lisatavas §-is 539 (vt seletuskirja § 3 punktis 3

toodud selgitusi). Vahetut sundi võib kohaldada üksnes olukorras, kus ei ole võimalik või ei ole õigel ajal

võimalik täita muu haldussunnivahendiga kohustust selgitada välja või tõrjuda ohtu või lõpetada korrarikkumine. See tähendab olukorda, kus õigusrikkuja ei allu korrakaitseametniku

seaduslikule korraldusele või ei tee koostööd ja muud võimalused teda mõjutada on ammendatud. Samuti tuleb vahetu sunni kohaldamisel hinnata olukorra eripära ja kaaluda, kas see võimaldab soovitud eesmärgi saavutada nii, et kohaldatakse üksnes vältima tuid

sunnimeetmeid.

Samamoodi nagu riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise üle peab korrakaitseametnik ka ÜTS-is sätestatud riiklikus järelevalves eelkõige suutma ohu eskaleerudes maandada esmase ohu, tagades enda ja kõrvaliste isikute turvalisuse. Kõige

leebemad vahendid selleks on gaasipihusti ja teleskoopnui. Üldjuhul ei põhjusta need oskuslikul kasutamisel püsivaid tervisekahjustusi. Pärast ründe tõrjumist on korrakaitse -

ametnikul kohustus tagada isikule esmaabi. 3.2.6. Seaduse rakendamise järelhindamine (§ 6)

Eelnõu §-ga 6 kohustatakse Siseministeeriumi järelhindama eelnõu rakendamise mõju hiljemalt

2029. aastaks. See on vajalik, et selgitada välja, millise mõju on toonud eelnõu kaasa riigi- asutuste, näiteks PPA ja Häirekeskuse töökorraldusele ning millise KOV-ide töökorralduse le. See võimaldab omakorda hinnata, kas muudatused on ennast õigustanud.

3.2.7. Seaduse jõustumine (§ 7)

Eelnõu §-ga 7 kehtestatakse eelnõu jõustumise ajaks 2025. aasta 1. jaanuar. 1 jaanuar on valitud jõustumisajaks, et seaduse rakendajatel oleks piisavalt aega muudatustega kohaneda –

nimetada juba ametis olevad korrakaitsega tegelevad ametnikud korrakaitseametniku ametikohale, viia vormiriietus vastavusse muudetud nõuetega jms.

3.3. Eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse, teiste seaduste ja Euroopa Liidu

õigusega

Eelnõu välja töötades analüüsiti selle sätete kooskõla PS ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga (edaspidi EKOH). KOV-i puhul on keskseks küsimuseks kohaliku omavalitsuse

autonoomia põhimõtte rakendamine, mis sisaldub PS § 154 lõikes 1 ja mille kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi KOV-id, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisva lt. EKOH sõnastab selle põhimõtte artikkel 3 lõikes 1 nii „Kohalik omavalitsus tähendab kohalike

võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.”. PS-s toodud seadusreservats ioon

ehk seaduste alusel iseseisev tegutsemine võimaldab riigil vajadusel teha kohaliku elu küsimuste otsustamises ja korraldamises siiski muudatusi. PS kommenteeritud väljaandes selgitatakse kohaliku omavalitsuse autonoomia ulatust järgmiselt: „KOV iseseisvuse

(enesekorraldusõiguse) puhul on tegu otsustus- ja valikudiskretsiooniga kohaliku elu küsimustes. See annab KOVi-le õiguse vabalt, st riigilt lähtuvate otstarbekussuuniste ta

otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi ja võimet teha otsustusi vastavalt oma poliitilistele ettekujutustele.“. KOV-i autonoomia ei saa olla absoluutne ning teatud juhtudel

26

osutub vajalikuks riigipoolne sekkumine KOV-i sisemise korralduse küsimuste otsustamisse. On olukordi, kus isikute põhiõigusi tuleb piirata avalikes huvides. Tegemist on lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusega.

ELi põhiõiguste harta (edaspidi harta) artikkel 7 sätestab igaühe õiguse eraelu puutumatuse le

ja artikkel 8 õiguse isikuandmete kaitsele. Kuigi mõlemad sätted on igaühe õigused, ei ole siiski tagatud nende piiramatu kaitse. Harta artikli 52 lõikes 1 on sätestatud, et õiguste teostamist võib piirata seadusega ja arvestades kõnealuste õiguste olemust ning et piiranguid võib seada juhul,

kui need on proportsionaalsed ja tingitud teiste isikute õiguste või üldhuvide kaitsmise vajadusest. Riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise üks osa on ka teiste isikute õiguste ja

üldhuvide kaitsmine.

PS § 3 lõikest 1 tuleneb seaduse reservatsiooni põhimõte, mille kohaselt peab põhiõigus i puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja ning seadusandja

pädevuses oleva küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes seaduses sätestatud ja PS-ga kooskõlas oleva volitusnormi

alusel“.31 Riigil on PS preambuli kohaselt kohustus kaitsta sisemist rahu, mis hõlmab ka avaliku korra tagamist. Sisemise rahu ja julgeoleku tagamise ning põhiõiguste garanteerimise eesmärgil isikute põhiõiguste riive on oluline küsimus, mille peab otsustama seadusandja32. Selle laiem

eesmärk on mh kaitsta igaühe elu (PS § 16) ja tervist (PS § 28).

Lähtudes põhiseadusliku väärtuskorra ühtsuse ideest, tuleb pidada põhiõiguse riivet

võimalikuks, kui sekkumise põhjus tuleneb PS-ist endast. PS nimetab avalikku korda §-des 26 ja 33, § 40 lõikes 3, § 45 lõikes 1 ning §-des 47 ja 130, kuid ei määratle selle mõiste sisu sõnaselgelt. Lisaks avaliku korra mõistele kasutab PS ka sisemise ja välise rahu mõisteid, mille

kaitsmine on preambuli kohaselt üks Eesti riigi põhiülesandeid. Välise rahu kaitsmine on riigi kaitsmine väljastpoolt lähtuvate, eelkõige sõjaliste ohtude eest (riigikaitsefunktsioon) . Sisemist

rahu võib vaadelda mõistena, mis hõlmab ühelt poolt avaliku korra kaitsmist seda ähvardavate ohtude eest (kõnealuse eelnõuga avalikule korrale antavas laias tähenduses), teiselt poolt süütegude menetlemist kriminaal- ja väärteomenetlustes.33

PS § 14 näeb ette, et õiguste ja vabaduste tagamine on nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu kohustus. Seadusandja on kohustatud kehtestama piisavalt määratletud PS-ga

kooskõlas olevad õigusnormid, täidesaatev võim järgima kehtestatud õigusnorme ning kohtuvõim kontrollima õigusnormide põhiseaduspärasust ja täidesaatva võimu tegevuse vastavust õigusnormidele.

Kavandatav muudatus puudutab eelkõige järgmisi PS-s sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi: § 19 (vaba eneseteostus), § 20 (isikupuutumatus), § 26 (igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele), § 32 (omandipuutumatus), § 34 (igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida).

Avalik kord on KorSi § 4 lõike 1 järgi ühiskonna seisund, mille puhul on tagatud õigusnormide

järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. See tähendab, et avalik kord on õigushüvede kogum, mida kaitstakse korrakaitsevahenditega. Näiteks kuuluvad avaliku

korra kaitse alla isikute õiguste ja vabaduste kaitse, kuritegude tõkestamine, tervise kaitse, liiklusohutus jne. Riigikohtu kriminaalkolleegium on määratlenud avalikku korda kui

31 Riigikohtu 22.05.2023 otsus nr 5-23-5/15, p 18. 32 Jäätma, Janar 2015. Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega. Tartu Ülikooli

õigusteaduskond. Doktoritöö, lk 180. 33 Riigikogu koduleht. Korrakaitseseadus 49 SE, eelnõu seletuskiri, lk 18.

27

„…tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi,

vabadusi ja kohustusi.“34 Seega ei ole avalik kord mitte ainult avalikus kohas kehtiv kord, vaid laieneb kõigile elusfääridele – isikute subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitsele, ühiskonna

turvalisusele, avaliku võimu toimimisele jne.

Avaliku korra kaitsega iseenesest ei kaasne isiku põhiõiguste riivet. Riivehaldus kaasneb aga ülesannete täitmiseks vajalike meetmete rakendamisega. Meetmete all mõeldakse toiminguid,

mis riivavad isikute põhiõigusi. Meetme riive ulatus sõltub konkreetsest ülesandest ja meetme olemusest. Küll aga ei kaasne riive automaatselt iga meetmega. Meetme sobivus ja vajalikkus

tähendab, et korrakaitsetegevus peab olema eelkõige efektiivne, oht tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti ja lõplikult. Ühe ja sama ohu kõrvaldamiseks võivad olla sobivad mitu meedet. Vajalikkus tähendab, et korrakaitseks tuleb kasutada mitmest võrdsest sobivast

vahendist seda, mis koormab üksikisikuid ja avalikkust väiksemal määral. Meetme proportsionaalsuse nõudest tuleneb, et meede ei tohi olla ebaproportsionaalselt koormav ega

muul viisil ebamõõdukas suhtes saavutatava eesmärgiga35. Proportsionaalsuse põhimõtte ajaline mõõde hõlmab seda, et vahendi kasutamine on proportsionaalne nii kaua kui ei ole ära langenud tema rakendamise vajadus või on arusaadav, et selle vahendiga pole eesmärgi

saavutamine enam võimalik.

PS § 19 lõikes 1 on toodud igaühe õigus vabale eneseteostusele, mis hõlmab sisuliselt kogu

mõeldavat inimtegevuse spektrit. Eneseteostusvabaduse elementideks on vaba enesemääramine, vaba eneseväljendus ja enesekujutamine ning tegutsemisvabadus ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib. Õigus vabale eneseteostuse le

konkretiseerib inimväärikuse kaitse põhimõtet. Eneseteostusvabaduse kasutamisel peab austama ja arvestama ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Õigust vabale

eneseteostusele riivab iga negatiivne mõjutus riigivõimu poolt. Riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda automaatselt PS rikkumist. Õigust vabale eneseteostuse le nagu teisigi põhiõigusi tohib piirata kooskõlas PS-ga. Piirangud peavad olema demokraatlikus

ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.36 Riigikohus on asunud seisukohale, et PS § 19 tagab igaühele vaba eneseteostuse õiguste tingimusel, et

austatakse ja arvestatakse kolmandate isikute õigusi, põhiseaduslikku korda ning häid kombeid.37 Riigikohus on nimetanud § 19 lg 1 lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguseks ning nõustunud, et seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud.38

PS § 20 sätestab, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras, mh kuriteo või haldusõiguserikkumise

ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks; nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik. § 20 käsitleb väga intensiivset

sekkumist. Õigus vabadusele (sh turvalisusele) on üks peamisi inimõigusi, sest sellest oleneb paljude teiste õiguste ja vabaduste kättesaadavus ning nende õiguste kasutamine. Riigiko hus on

asunud seisukohale, et õigus vabadusele on Eesti PS üks olulisemaid põhiõigusi39. Oluline on,

34 Riigikohtu 28.03.2002 otsus nr 3-1-1-28-02; Riigikohtu 18.09.2003 otsus nr 3-1-1-102-03. 35 Riigikogu koduleht. Korrakaitseseadus 49 SE, eelnõu seletuskiri, lk 29-30. 36 H. Vallikivi. PS § 19 kommentaarid, p 11. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne.

Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3490 37 Riigikohtu 24.09.2009 otsus nr 3-1-1-67-09, p 13.3. 38 Riigikohtu 17.12.2019 otsus nr 5-19-40/36, p 53; Riigikohtu 14.05.2014 otsus nr 3-2-1-79-13, p 28; Riigikohtu

13.01.2010 otsus nr 3-2-1-152-09, p 11. 39 Riigikohtu 10.04.2012 otsus nr 3-1-2-2-11, p 48.

28

et vabaduse võtmine on avaliku, s.o riigi- või munitsipaalvõimu tegevus40. Lõikest 2 tuleneva lt saab kõnealuse põhiõiguse riive põhjenduseks olla laiemalt öeldes teiste isikute õigused ja

vabadused ning avaliku korra kaitse.

PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. PS § 26 lg 2 sätestab

eraelu piiriklausli, mille kohaselt riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiis ikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo

tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.41 Tegemist on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigusega ning riigiasutustel on õigus isiku perekonna- ja eraellu

sekkuda mh avaliku korra kui ka teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

PS § 32 sätestab omandipõhiõiguse. PS alusel võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides. Omandipõhiõigus hõlmab nii

omandipuutumatust ja omandi kaitset kui ka isikute õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandipõhiõigusesse sekkumine on avaliku võimu niisugune käitumine, mis teeb

põhiõiguse kasutamise õiguslikult või faktiliselt võimatuks või keeruliseks ning omandipõhiõiguse riive võib toimuda omandi kitsendamise või omandi sundvõõrandamise kaudu42. Riigikohus on märkinud, et ka PS § 32 puhul on tegemist lihtsa seadusreservatsiooniga

põhiõigusega ehk üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-ga vastuolus43.

PS § 34 annab igaühele, kes viibib seaduslikult Eestis, õiguse vabalt liikuda. Õigus vabalt liikuda hõlmab nii ühest kohast teise liikumist kui ka teatud kohas viibimist. Nimetatud õigust võib piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks,

riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja

kriminaalmenetluse tagamiseks. Nii PS-i § 34 kui ka § 20 lubavad kehtestada piiranguid isiku vabadusele liikuda. §-s 34 on loetletud hulk liikumisvabaduse piiramise lubatavaid aluseid. Nii võib liikumisvabadust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Näiteks joobnuna

mootorsõidukit juhtinud isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, mis piirab tema liikumisvabadust, võib olla kohane vahend kaitsmaks teiste isikute elu, tervist ja omandit44.

Kavandatavaid meetmeid rakendatakse kaalukate õigushüvede, eelkõige inimeste elu (PS § 16) ja tervise (PS § 28) kaitseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega.

40 T. Kolk. PS § 20 kommentaarid, p 4. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne.

Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3491 41 Rait Maruste 2004. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Juura, lk 347–348; Taavi Annus

2006. Riigiõigus. 2. tr. Juura, lk 255–256. 42 M. Ots, A. Kelli, P. Roosma. PS § 32 kommentaarid. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne.

Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3503 43 Riigikohtu 17.03.2012 otsus nr 3-4-1-25-11, p 37. 44 Riigikohtu 27.06.2005 otsus nr 3-4-1-2-05.

29

Eesti on ratifitseerinud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta45, mille artikli 3 lõike 1 kohaselt tähendab kohalik omavalitsus kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires

ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Turvalisuse tagamine KOV-i territooriumil oma pädevuse piires on osa sellest

õigusest. Oluline on ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 9 lõike 2 põhimõte, mille kohaselt on kohalike võimuorganite rahalised vahendid vastavuses neile põhiseaduse ja teiste seadustega seatud kohustustega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga antakse korrakaitseametnikule õigus kohaldada rohkem riikliku järelevalve eri- meetmeid ja vahetut sundi. Samuti antakse KOV-idele lisavolitused piirata müra ja

valgusefektide kasutamist ruumiliselt.

6.1. Sotsiaalne mõju

6.1.1. Sihtrühm: isikud, kes rikuvad avalikus kohas käitumise üldnõudeid, tekitavad

ülemäärast müra või valgusefekte või saastavad õhku

Korrakaitseametniku tegevus politsei kõrval aitab parandada inimeste üldist turvatunnet. Seda muu hulgas põhjusel, et laieneb turvalisuse tagajate ring. Siiski võib sihtrühm muudatust tajuda ka negatiivselt, kuna seni ei ole KOV-idel ja korrakaitseametnikul olnud nii ulatuslikke volitus i

ja sellega on vaja harjuda. Lisaks ei ole korrakaitseametnik varem olnud kohustatud läbima korrakaitseametniku õpet, mistõttu on ühiskonnas heidetud ette korrakaitseametnike töö

puudusi.

 Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumine võib muutuda, kuid ei kaasne ulatuslikke kohanemisraskusi. Kui korrakaitseametnik on läbinud korrakaitseametniku õppe, ei tohiks inimestele olla märkimisväärset erinevust, kas neile kohaldab vahetut sundi

politsei- või korrakaitseametnik. KOV saab küll ruumiliselt piirata ülemäärase müra või valgusefektide kasutamist, kuid KOV peab piirangukohtadest ka avalikkust teavitama.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd muudatus puudutab vaid inimesi, kes rikuvad avalikus kohas käitumise üldnõudeid või tekitavad ülemäärast müra või (valgus)saastet sh üldkorraldusega kindlaks määratud kohtades. Selliste rikkumiste sagedust ei ole võimalik ennustada, kuivõrd inimeste käitumine on ettearvamatu. Näiteks, KorSi §s 42 on sätestatud

õigus toimetada joobeseisundis isik kainenema, kuid ei ole võimalik ennustada, kas ja millises olukorras võib olla vaja seda õigust kasutada, sest kõik kainenema toimetamise

juhtumid on erinevad. Näiteks võib kainenema toimetamist vajada joobeseisund is välismaalane, kes tarbib talvel pargipingil avalikult alkoholi ja ei pruugi kunagi enam KOV- i territooriumile sattuda, või inimene, kes satub alkoholi liigtarvitamise tõttu tihti

korrakaitsjate huviorbiiti. Samuti sõltub mõju avaldumise sagedus suuresti sellest, kui palju inimesi korda rikuvad.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on olemas, aga see on väike. Eelkõige on oht, et korrakaitseametnik võib kasutada käeraudu, gaasipihustit ja teleskoopnuia oskamatult või

tarvitada füüsilist jõudu määral, mis ei ole olukorda hinnates proportsionaalne. Et neid riske maandada, saab nimetada korrakaitseametnikuks ainult isiku, kes on läbinud korrakaitse-

ametniku õppe ja kellele on antud korrakaitseametniku kutse. Samuti on võimalik võtta

45 RT II 1994, 26, 95.

30

korrakaitseametnik, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ületab võimuvolitus i, vastutusele distsiplinaarkorras või KarS-i § 291 alusel46 kriminaalkorras võimuliialduse

eest.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on mitteoluline, ent positiivne, kuna KOV-i korrakaitseüksuste tegevus politsei kõrval aitab parandada inimeste üldist turvatunnet.

6.1.2. Sihtrühm: ühissõidukijuhid

On oluline, et ühistransporditeenust osutaksid ühissõidukijuhid, kes vastavad seaduse ja selle alamaktide nõuetele ning kellele loa andmisega on KOV taganud, et juht on pädev teenust osutama. Eesti elanikud kindlasti toetavad kõiki viise, mis hoiavad joobes ühissõidukijuhid

juhtimisest eemal. Eelduslikult heidutab ühissõidukijuhte, kes istuvad joobes rooli, teadmine, et tõenäosus ametivõimude kontrolli alla sattuda on märkimisväärselt suurem.

 Mõju ulatus on keskmine. Eelduslikult väheneb nende ühissõidukijuhtide arv, kes ei osuta nõuetekohast ühistransporditeenust. Lisaks võimaldab muudatus eelduslikult kõrvaldada senisest rohkem joobes ühissõidukijuhte roolist. Teadmine, et kontrollijate ring on laiem, võib osale ühissõidukijuhtidele toimida ka heidutusena. Seega on muudatusel ka üldennetav

eesmärk.

 Mõju avaldumise sagedus on väike. Pole põhjust eeldada, et korrakaitseametniku volitus te laiendamine muudab oluliselt ühissõidukijuhtide kontrollimise praegust sagedust. Joobeseisundit kontrollitakse ka ühissõidukijuhtidel, kellel kahtlustatakse mingil põhjusel

joovet, kuid kellel seda tegelikult ei ole. Võimalikku joobeseisundit kontrollitakse märkimisväärselt enam kui tuvastatakse joovet.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ühissõidukijuhile, kes on riiklikus järele- valves koostööaldis, ei kaasne negatiivset mõju. Korrakaitseametnikul võtab võimaliku joobeseisundi kontrollimine alla minuti ja see ei tekita ühissõidukijuhile ebamugavust.

 Mõju on eelkõige positiivne. Paraneb avaliku korra tagamine linnaruumis, sest korra- tagajaid on rohkem. Arvestades ühissõidukite hulka, ei jõua politsei liiklusjäreleva lve s

kõiki ühissõidukijuhte kontrollida. Joobes juhtimine on Eestis väga suur probleem. Tänu sellele, et suureneb nende arv, kes saavad aidata kaasa sellele, et joobes juhte oleks liikluses

vähem, luuakse ka turvalisemat riiki.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on positiivne, ent mitteoluline arvestades

ühissõidukijuhtide osakaalu kõikidest mootorsõidukijuhtidest, samuti arvestades võimalike rikkumiste osakaalu kõikidest õigusrikkumistest.

6.2. Mõju riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele

Muudatusega kaasneb positiivne mõju riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele. Koostöö politsei ja KOV-ide vahel võimaldab senisest tulemuslikumalt reageerida süütegudele ning

tõkestada nende toimepanemist. Eelduslikult paraneb avaliku korra tagamine, kuna sellega tegeleb enam inimesi. Koostöö aitab hoida kokku ka kulusid, kuna üks korrakaitseorgan ei vaja seadusjärgsete ülesannete täitmisel nii sagedasti abi teiselt korrakaitseorganilt. Muudatus

võimaldab suunata politsei vabaneva tööjõu tegevusse, kus oht on otsene või vahetu ja mille le ükski teine korrakaitseorgan ei saa reageerida.

46 RT I, 11.03.2023, 10.

31

6.2.1. Sihtrühm: KOV-id, korrakaitseametnikud, korrakaitseametniku kandidaadid.

KOV-idel tekib võimalus nimetada ametisse korrakaitseametnik, kes saab tänu lisavolituste le

teostada senisest tõhusamalt ja PPA-d vähem kaasates riiklikku järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete ja ÜTS-i nõuete täitmise üle. KOV-il tuleb tagada, et korrakaitseametnik on läbinud korrakaitseametniku õppe.

Eelduslikult kasvab KOV-i roll kohalikul tasandil turvalisuse loojana.

 Mõju ulatus on keskmine, kuna 2023. aasta oktoobri seisuga on korrakaitseametnik või muu sarnane ametnik kolmandikus KOV-idest. Võib eeldada, et muudatuse tulemuse l soovitakse viia korrakaitseametnik nõuetele vastavaks ja kasutada lisavolitusi eelkõige KOV-ides, kus juba tagatakse avalikku korda. Kuna KOV-id saavad hakata üldkorraldusega

oma territooriumil kindlaks määrama kohti, kus pärast kella 22.00 on keelatud müra ja valgusefektide tekitamine ka ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit, siis on eeldus,

et nende nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet peamiselt KOV.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna KOV ei nimeta korrakaitseametnikku ametisse sagedasti ja keskmises KOV-is töötab vähe korrakaitseametnikke.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Korrakaitseametniku ametisse nimetamine on KOV-i vaba valik. Sõltumata sellest, kas KOV-il on korrakaitseametnik või mitte, tuleb

PPA-l üldkorrakaitseorganina ka edaspidi vajadusel reageerida avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumistele.

 Mõju on positiivne, kuna muudatus võimaldab KOV-il senisest tõhusamalt täita oma seadusjärgseid ülesandeid riiklikus järelevalves avalikus kohas käitumise üldnõuete ja

ÜTS-i nõuete täitmise üle. Muudatusega saab KOV õiguse kontrollida ühissõidukijuhi vastavust ÜTS-i nõuetele ja lahendada avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise

iseseisvalt lõpuni, tuvastades vajadusel ühissõidukijuhi joobeseisundi ja toimetades ta kainenema.

Kui korrakaitseametnik on oma ülesannete täitmisel iseseisev ja professionaalne, muutub inimeste üldine hoiak korrakaitseametnike suhtes ilmselt positiivsemaks. Samuti on

professionaalsema väljaõppe ja suuremate õigustega korrakaitseametnikul võimalik teha paremini ühistegevust politseiga, näiteks osaleda piirkonnapolitseinikuga kogukondlikus politseitöös või aidata kontrollida kriisiaegsete piirangute täitmist. Eeldatavalt suudab KOV

seeläbi täita senisest paremini oma rolli kogukonna turvalisuse loomisel, mille suhtes on kohalikud kogukonnad seadnud neile oma ootused.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on mitteoluline, ent positiivne, kuna lisavolitus te saamisega paraneb KOV-il läbi korrakaitseametniku tegevuse võimalus senisest paremini

tagada avalikku korda ja kontrollida ühistranspordiga seotud nõuete täitmist.

6.2.2. Sihtrühm: PPA

Tänu sellele, et korrakaitseametnikule antakse lisavolitused, peaks riiklikus järelevalves

avalikus kohas käitumise üldnõuete ja ÜTS-i nõuete täitmise üle vähenema PPA kui üldkorrakaitseorgani kaasamine. See võimaldab PPA-l täita muid seadusjärgseid ülesandeid,

sealhulgas ülesandeid, mida teised korrakaitseorganid ei saa täita, näiteks lisandus viimas te

32

aastate kriiside ajal PPA-le ajutiselt mitmeid järelevalveülesandeid, kuna teised korrakaitseorganid ei olnud võimelised neid täitma.

Kuna korrakaitseametnik saab lisavolitused, et tõhusamalt reageerida avaliku korra üldnõuete

ja ÜTS-i nõuete rikkumisele, võimaldab see politseil kasutada tööjõudu muus valdkonnas, näiteks liiklusjärelevalve, võitlus lastevastase raske (seksuaal)kuritegevusega, korruptsioon ja organiseeritud narkokuritegevus.47

Parema väljaõppe ja laiemate õigustega korrakaitseametnik on politseile ka senisest tugevam

partner, kellega koos kogukonna turvalisust tagada.

 Mõju ulatus on väike. Kuigi tänu korrakaitseametnikele võiks eelduslikult väheneda politsei töökoormus, on korrakaitseametnikud või muud sarnased ametnikud hetkel ainult kolmandikus KOV-idest ja politsei reageerimine võib väheneda eelkõige just nendes.

Korrakaitseametnikke võib edaspidi nimetada ametisse veel KOV-e, kuid ei saa eeldada, et see on lähiaastatel valdav ja et seda teeb suurem osa KOV-e. Seetõttu jääb politsei paljudes

KOV-ides ka edaspidi reageerima avaliku korra üldnõuete rikkumiste le.

Võib eeldada, et muudatuse tulemusel soovitakse viia korrakaitseametnik nõuetele

vastavaks ja kasutada lisavolitusi eelkõige nendes KOV-is, kus avaliku korda juba tagatakse.

 Mõju avaldumise sagedus on väike. Kuigi tänu laiendatud õigustega korrakaitseametnike tõhusale tegevusele peaks vähenema politsei reageerimine riiklikus järelevalves avaliku

korra üldnõuete ja ÜTS-i nõuete täitmise üle, on see kõikidest politsei väljakutsetest siiski väike osa. Pigem on muudatuse eesmärk luua KOV-ile paremad võimalused kui vähendada

märkimisväärselt politsei töökoormust. Mõju avaldumise sagedus muutuks oluliselt siis, kui näiteks joobeseisundis isikuid toimetaksid kainenema ja hoiaksid suuremates KOV-ides kainenemas eelkõige korrakaitseametnikud. See aga eeldab ka eraldi töökorralduslikke ja

vajadusel rahastuskokkuleppeid.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Politsei tänased ülesanded oluliselt ei muutu, sest sõltumata korrakaitseametnikule lisavolituste andmisest jätkab politsei üldkorrakaitse-

organina oma seadusjärgsete ülesannete täitmist.

 Mõju on positiivne. KOV-i pädevuse kasvamisega tekib neil parem võimalus politseid kaasamata täita KOV-ile pandud ülesandeid avaliku korra tagamisel ja ÜTS-i nõuete täitmise kontrollimisel. Samuti tekib politseile parem võimalus kaasata

korrakaitseametnikke, näiteks saab parema väljaõppe ja varustusega korrakaitseametnik teha koos piirkonnapolitseinikuga ühistegevust kogukonna turvalisuse tagamisel. Kui

KOV-i ametnikul puuduvad õigused, oskused ja varustus, peaks politseiametnik ühistegevuses tagama nii enda kui ka KOV-i ametniku turvalisuse.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on mitteoluline, ent positiivne, kuna KOV-i pädevuse kasvamisega peaks vähenema politsei reageerimise maht ning korrakaitseametnike tegevus

politsei kõrval aitab parandada inimeste üldist turvatunnet. 6.2.3. Sihtrühm: Sisekaitseakadeemia

47 Kuna praegu ei ole lõplikku selgust, kui palju tööjõudu vabaneb, ei ole langetatud juhtimisotsust, kuhu

vabanenud tööjõud suunata. Esitatud on vaid näited.

33

Sisekaitseakadeemia on Eestis ainus õppeasutus, kus õpetatakse sisejulgeoleku valdkonna spetsialiste. Sisekaitseakadeemias õpib umbes 1000 inimest, kellest magistriõppes ca 110,

kõrgharidusõppes 520 ja kutseõppes 220. Sisekaitseakadeemias töötab 249 inimest. Sisekaitse - akadeemia politsei- ja piirivalvekolledžis korraldab täiendusõpet kolm töötajat ja otseselt

õppetööd umbes 35 õppejõudu. Seega on sihtrühm väike, kuna muudatus puudutab ainult ühte õppeasutust.

Korrakaitseametniku õppe täiendamine mõjutab eelkõige Sisekaitseakadeemia tööd. Sisekaitseakadeemia on siseturvalisuse valdkonna hariduskeskus ning ka korrakaitseametnik u

õppe korraldaja, tagades, et korrakaitseametnik saaks kvaliteetse ja ajakohase õppe. Muudatuse tulemusena peab Sisekaitseakadeemia muutma korrakaitseametniku õppe õppekava ning lisama õpiväljundid vahetu sunni kasutamise õiguslike aluste ja praktiliste oskuste osas.

Õppemahu suurenemisega kaasnevad lisakulud, kuid eeldatavalt kaetakse need korrakaitseametniku õppe tasust ja ei jää Sisekaitseakadeemia kanda.

 Mõju ulatus on väike, kuna Sisekaitseakadeemia juba korraldab korrakaitseametniku õpet ja tuleb muuta vaid õppekava.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Sisekaitseakadeemia ei vii korrakaitseametnik u õpet läbi iga päev, vaid teeb seda vajaduspõhiselt. Sisekaitseakadeemia on mõjutatud kõige enam korrakaitseametniku õppekava muutmisest.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna muudatus ei mõjuta olulise lt Sisekaitseakadeemia senist töökorraldust. Mõju on eelkõige positiivne.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on mõju Sisekaitseakadeemiale mitteoluline.

6.2.4. Sihtrühm: töötervishoiuarstid

Korrakaitseametniku tervisekontrolli nõuete kehtestamine võib tuua kaasa lisakoormuse töötervishoiuarstidele.

 Mõju ulatus on väike, kuna korrakaitseametnikke, kes peavad läbima tervisekontrolli, on üle Eesti umbes 100.

 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna korrakaitseametnikke, kes peavad läbima tervisekontrolli, on vähe ja tervisekontroll on iga kolme aasta järel.

 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna muudatus ei mõjuta olulise lt töötervishoiuarstide senist töökorraldust.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on mõju töötervishoiuarstidele mitteoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Üks eeldusi, et KOV saaks edaspidi nimetada isiku korrakaitseametnikuks, on

korrakaitseametniku õppe läbimine ja kutseeksami sooritamine.

Korrakaitseametnikule kehtestatavate nõuetega lisanduvad järgmised kulud:

34

1) tervisekontrolli kulud48; 2) korrakaitseametniku õppe kulud;

3) kutseeksami tasu.

Esmase tervisekontrolli, korrakaitseametniku õppe ja kutseeksami tasuga seonduvate kulude katmine sõltub KOV-i ja korrakaitseametniku omavahelisest kokkuleppest. Eeldatavasti katab need kulud siiski KOV. Ametisse nimetatud korrakaitseametniku tervisekontrolli kulud kannab

tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõikest 11 tööandja ehk KOV.

Lisavolituste kasutamisega võivad KOV-ile lisanduda järgmised kulud: 1) indikaatorvahendite ja tõenduslike alkomeetrite soetamise, kalibreerimise ja taatlemise

kulud49;

2) tervishoiuteenuse osutaja poolt bioloogiliste proovide võtmise, säilitamise ja edastamise kulud;

3) kütusekulud ja sõidukikulud, sealhulgas joobeseisundis isikute sõidutamiseks nende elu- või ööbimiskohta või kainenema.

Need kulud tekivad ainult juhul, kui KOV nimetab ametisse korrakaitseametniku, kes hakkab

lisavolitusi kasutama. Kulude suurus sõltub sellest, kui paljudele juhtumitele reageeritakse.

Ühe korrakaitseametniku kohta on kulud järgmised: 1) Korrakaitseametniku õpe Sisekaitseakadeemias– kuni 1500 eurot50; 2) kutseseeksami kulu – 138 eurot51;

3) sise- ja välivormiriietus – 1612 eurot; 4) erivahendi vöö – umbes 25 eurot;

5) teleskoopnui – 100 eurot; 6) gaasipihusti – 17 eurot; 7) käerauad – 95 eurot;

8) töötõend – 28 eurot; 9) kuular koos raadiosaatja ja laadijaga – 1350 eurot.

Kulu ühe korrakaitseametniku kohta on suurusjärgus 4900 eurot. Kogukulu täpset suurust on keeruline prognoosida, kuna KOV-ile ei teki kohustust

korrakaitseametnikku nimetada ametisse ning vajadust korrakaitseametniku ametisse nimetamiseks hindab iga KOV eraldisseisvalt. Vormiriietus on enamikul korrakaitseametnike st

olemas, kuid seda on kehtestatavate nõuete tõttu vaja muuta või välja vahetada. Riigikohus on leidnud52, et PS § 154 lõikest 1 tulenev õigus piisavale rahale omavalitsusl ike

ülesannete täitmiseks nõuab, et riik looks regulatsiooni, mis kindlustaks KOV-ile raha kohalike ülesannete täitmiseks vähemalt minimaalselt vajalikus mahus, st võimaldaks täita minimaalse lt

vajalikke kohalikke ülesandeid minimaalselt vajalikus ulatuses. Seega peab omavalitsus like ülesannete rahastamise määr vastama KOV-i ülesannete mahule.

48 Töötervishoiuarsti teenuse kulu varieerub märkimisväärselt ja sõltub nii teenusepakkujast kui ka asukohast.

Samuti on töötervishoiuarsti teenuse kohta asutustel eraldi kokkulepped. 49 Indikaatorvahend ehk alkomeeter maksab 300 eurot. Osa alkomeetrite puhul lisandub 0,20 eurot huuliku eest.

Huulikukulu sõltub puhumiste arvust, näiteks PPA aastakulu on 100 000 eurot. Kalibreeritakse kaks korda aastas:

ühe korra hind on 30 eurot. Tõenduslik alkomeeter maksab 5000 eurot, millele lisandub 0,20 eurot huuliku kohta,

2,90 eurot trükipaberi kohta ja 14,50 eurot trükilindi kohta. Tõenduslikku alkomeetrit taadeldakse kaks korda

aastas: ühe korra hind on umbes 290 eurot. 50 Sisekaitseakadeemia. Korrakaitseametniku 5. taseme õpe. 51 Sihtasutus Kutsekoda. Kutse andjad: Sisekaitseakadeemia, kutseeksami tasu. 52 RKÜKo 16.03.2010, nr 3-4-1-8-09 p 65.

35

Valla- või linnavalitsuse nimel korrakaitseametniku määratud hoiatus- ja rahatrahvid laekuvad KOV-i eelarvesse ja neid käsitatakse tuluna. Siiski ei ole tulu suurust võimalik prognoosida,

sest korrakaitseametniku lisavolituste eesmärk on tagada turvaline elukeskkond, mis on võimalik ka riikliku järelevalve järgse süüteomenetluseta, st inimese karistamise ja talle trahvi

määramiseta. Eelnõuga ei kaasne riigile otsest lisakulu. Eelnõu võimaldab tõenäoliselt hoida kokku PPA

tööjõudu, -aega ja -vahendeid, kuna neid kaasatakse avaliku korra ja ÜTS-i riiklikku järelevalvesse senisest vähem. Samuti väheneb sel juhul tööaeg, mis kulub korrarikkumis te

menetlemisele.

8. Rakendusaktid Seaduse rakendamisega riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele avalduvat olulist mõju

järelhindab Siseministeerium 2029. aastaks. Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada kolm uut siseministri määrust:

1) KOKS-i § 536 lõike 5 alusel „Korrakaitseametniku õppe ja täiendusõppe nõuded“; 2) KOKS-i § 538 lõike 6 alusel „Kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“; 3) KOKS-i § 539 lõike 5 alusel „Korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva käitlemise

ja väljastamise kord“.

Hetkel kehtivatest määrustest muudetakse KOKS-i § 535 lõike 2 alusel kehtestatud siseministr i

22. juuni 2005. aasta määrust nr 55 „Korrakaitseametniku vormiriietus ja muud ametitunnused“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. 1 jaanuar on valitud, kuna sellise l juhul on seaduse rakendajatel piisavalt aega uute muudatustega kohaneda.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumide le

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning PPA-le. Korrakaitseametnike õiguseid puudutavat eelnõud on ette valmistatud pikka aega ning selle

jooksul on peetud kohtumisi ja kirjalikke konsultatsioone erinevate asutustega, samuti huvirühmadega, keda eelnõu mõjutab: Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeeriumi,

Rahandusministeeriumi, PPA ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajate ning varasemalt eksisteerinud Vaivara valla korrakaitseüksuse menetlusteenistuse juhiga.

Siseministeeriumi ametnikud on KOV-ide juhtidega erinevates formaatides toimunud

kohtumistel tutvustanud eelnõuga kavandatavaid muudatusi ja teinud kindlaks KOV-ide vajadused turvalisema elukeskkonna loomisel.

36

Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2023

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

20.11.2023 nr 1-6/2872-1

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele

arvamuse andmiseks korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee

Eelnõuga kavandatud muudatusi on juba varasemalt esitatud nii väljatöötamiskavatsuse kui ka

eelnõu vormis. Kavandatavad muudatused on oma sisult sarnased varem esitatutega. Antud eelnõud on täiendatud lähtuvalt eelnevatest kooskõlastusetappidest ja aruteludest saadud märkustele ning tagasisidele. Palume anda oma tagasiside 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa: 1) eelnõu 4 lehel; 2) eelnõu seletuskiri 35 lehel;

3) rakendusaktide kavandid 8 lehel.

Arvamuse andmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Politsei- ja Piirivalveamet

Indrek Link [email protected] Kristi Käsper [email protected]

Katreen Siirma [email protected]

EELNÕU november 2023

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Nõuded korrakaitseametniku õppele ja täiendusõppele

Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 536 lõike 5 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded valla- või linnavalitsuse korrakaitseametniku väljaõppele.

§ 2. Nõuded korrakaitseametniku põhiõppele

(1) Korrakaitseametniku põhiõppe õppekava peab sisaldama järgmiseid teemasid:

1) korrakaitse õiguslikud alused;

2) korrakaitseametniku õigused ja kohustused;

3) korrakaitse olemus ja teostamine;

4) korrakaitses kasutatavad side ja teised seadmed ja vahendid;

5) korrakaitseseadusest tulenevate meetmete kohaldamine;

6) füüsiline jõud, erivahendid ja relvad;

7) esmaabi andmine füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisega tekkinud

tervisekahjustuse korral;

8) iseseisvalt ja meeskonnas töötamine ning inimestega suhtlemise mõjusad võtted;

9) traumade ning stressiga toimetulek.

(2) Korrakaitseametniku põhiõpet korraldatakse x kehtestatud õppekava alusel.

(3) Korrakaitseametniku põhiõppe nõutav maht on vähemalt x akadeemilist tundi, mis peab

sisaldama vähemalt x akadeemilist tundi kontaktõpet.

(4) Korrakaitseametniku kutse saamiseks tuleb läbida korrakaitseametniku põhiõpe.

§ 3. Nõuded korrakaitseametniku täienduskoolitusele

(1) Korrakaitseametnik peab läbima igal aastal vähemalt x akadeemilist tundi täienduskoolitust, et säilitada kutsenõuetele vastavus.

(2) Korrakaitseametniku täienduskoolitus peab sisaldama vähemalt x akadeemilist tundi

praktilist õpet füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamisest. § 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

EELNÕU november 2023

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Korrakaitseametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja

vormi nõuded

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 538 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse valla- või linnavalitsuse korrakaitseametniku (edaspidi korrakaitseametnik) tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vorm.

§ 2. Tervise üldnõuded

(1) Korrakaitseametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma talle määratud ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või

teise isiku elu või tervise.

(2) Korrakaitseametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja

olukordades: 1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaa lne

pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus;

4) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine;

6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 8) teenistusrelva kandmine ja kasutamine;

9) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 10) töö kuvariga.

§ 3. Nägemisnõuded

(1) Korrakaitseametniku nägemine peab vastama järgmistele nõuetele: 1) korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises

silmas; 2) normaalne vaateväli, normaalne värvusnägemine ja hämaras nägemine.

(2)Korrakaitseametnikul on lubatud kanda kontaktläätsi ja prille.

§ 4. Kuulmisnõuded

(1) Korrakaitseametniku kuulmise tase peab olema piisav sidepidamiseks telefoni teel ning

võimaldama kuulda raadioside teateid.

(2) Tervisekontrollis ei tohi korrakaitseametniku kuulmise nõrgenemine ületada parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz.

(3) Korrakaitseametnikul on lubatud kanda kuulmise abivahendit.

§ 5. Korrakaitseametniku tervisenõuded ja talle määratud teenistusülesannete täitmist

takistavad tervisehäired

(1) Korrakaitseametniku tervisenõuded ja talle määratud teenistusülesannete täitmis t

takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb korrakaitseametniku terviseseisundit hinnates järgida, sätestatakse määruse lisas 1.

(2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku teenistusse võtmise vahetu sunni pädevusega korrakaitseametnikuna. Suhtelise vastunäidustuse korral hindab

eriarst, kas meditsiiniline vastunäidustus takistab isikul korrakaitseametniku teenistuskohustuste täitmist.

(3) Kui tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning valla- või linnavalitsuse korrakaitseametniku vahetu juhi antud

hinnangu kohaselt ei ole isikul esinenud takistusi talle määratud teenistusülesannete täitmise l, võib korrakaitseametnik jätkata teenistusülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises tervisekontrollis on isikul tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus.

§ 6. Korrakaitseametniku tervisekontrolli tegija

Korrakaitseametniku tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes Terviseameti väljaantud töötervishoiu tegevusluba omav tervishoiuasutus või Terviseameti

tervishoiutöötajate registrisse kantud töötervishoiuarst, kes kaasab psühhiaatri ning vajaduse korral teisi eriarste ja spetsialiste.

§ 7. Korrakaitseametniku tervisekontrolli perioodilisus

(1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse korrakaitseametnikul, kellel on seadusest tulenev vahetu sunni pädevus, teenistuse ajal perioodiliselt.

(2) Korrakaitseametnik peab tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates.

(3) Töötervishoiuarstil on meditsiinilise näidustuse korral õigus muuta lõikes 2 nimetatud

korrakaitseametniku tervisekontrolli sagedust. (4) Korrakaitseametniku tervisekontrolli saatnud asutus võib muuta lõikes 2 nimetatud

tervisekontrolli sagedust: 1) korrakaitseametniku põhjendatud taotluse alusel;

2) korrakaitseametniku vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel;

3) korrakaitseametniku pikaajalise töövõimetuse tõttu.

§ 8. Korrakaitseametniku tervisekontrolli tegemise kord

(1) Tervisekontrolli tulemusena teeb tervisekontrolli tegija kindlaks, kas korrakaitseametnikul esineb või ei esine lisas 1 sätestatud tervisehäireid.

(2) Korrakaitseametniku saadab tervisekontrolli valla- või linnavalitsus, kes on

korrakaitseametniku teenistusse nimetanud. (3) Korrakaitseametnikul peab tervisekontrolli tulles kaasas olema isikut tõendav dokument

ning alaliselt või ajutiselt kasutatavad abivahendid (prillid, kontaktläätsed, kuuldeaparaat).

(4) Korrakaitseametnik täidab ning kinnitab oma allkirjaga tervisekontrolli kaardi, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 2.

(5) Tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, kolesterooli (HDL ja LDL),

alaniini aminotransferaasi (ALT), aspartaadi aminotransferaasi (AST) ja gamma-glutamüüli transferaasi (GGT) analüüs; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, vaatevälja hindamine;

3) toonaudiomeetria (kuulmisorgani funktsiooni uuring) 4) perioodilises tervisekontrollis koormuskardiogramm meestele alates 40. eluaastast ja

naistele alates 50. eluaastast; 5) spiromeetria (kopsufunktsiooni uuring); 6) elektrokardiogramm (EKG);

7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 8) alkoholi tarbimisharjumuste hindamine;

9) kopsude radiograafiline uuring, välja arvatud juhul, kui isikule on kopsude radiograafiline uuring tehtud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja eelmisest uuringust on möödunud vähem kui üks

aasta.

(6) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on korrakaitseametnikule varem teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis samu protseduure või uuringuid ei

ole vajalik uuesti teha.

(7) Terviseseisundi täpsustamiseks on töötervishoiuarstil õigus saata korrakaitseametnik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud.

(8) Tervisekontrolli käigus nõustatakse korrakaitseametniku töötervishoiu teemal. Töötervishoiuarst tutvustab ja selgitab isikule tema tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontro ll i

alusel tehtud otsust. (9) Tervisekontrolli läbinud korrakaitseametniku kohta koostab töötervishoiuars t

tervisetõendi (lisa 3), mis sisaldab otsust teenistusse sobivuse kohta. Tervisetõend väljastatakse korrakaitseametniku tervisekontrolli saatnud asutusele.

§ 9. Tervisekontrolli kulude hüvitamine

Käesolevas määruses ette nähtud tervisekontrolli kulud tasub korrakaitseametniku tervisekontrolli suunanud valla- või linnavalitsus.

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemetssiseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

Lisa 1. Korrakaitseametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu

Lisa 2. Tervisekontrolli kaart Lisa 3. Tervisetõend

EELNÕU november 2023

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Korrakaitseametniku erivahendi ja teenistusrelva käitlemise ja väljastamise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 539 lõike 5 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse korrakaitseametnikule väljastatud teenistusrelva ja erivahend i

väljastamise, hoidmise, tagastamise ning relva kandmise kord.

§ 2. Teenistusrelva ja erivahendi kandmise õiguse andmine ja lõppemine

(3) Korrakaitseametnik võib kasutada ainult tema ametisse nimetanud asutuse poolt

väljastatud teenistusrelvi ja erivahendeid.

(4) Teenistusrelva ja erivahendi kandmise õiguse võib anda asutuse juhi otsusega neile teenistujatele, kellel on seaduse alusel lubatud teenistusülesannete täitmiseks erivahendit ja teenistusrelvi kasutada.

(5) Teenistusrelva ja erivahendi kandmise õigus lõpeb peale teenistussuhte lõppemist.

§ 3. Teenistusrelva ja erivahendi väljastamine, hoidmine ja tagastamine

(4) Külmrelva, gaasirelva ja käerauad väljastab teenistujale esmakordselt tema vahetu juht või tema volitatud isik.

(5) Külmrelva, gaasirelva ja käeraudasid hoiab teenistuja lukustatult ametiruumides või

vahetu juhi nõusolekul eraldi lukustatult alaliselt oma elukohas.

(6) Külmrelva ja gaasirelva hoidmisel peab olema tagatud selle säilimine ning välistatud

kõrvalise isiku juurdepääs.

(7) Teenistuja hooldab teenistusrelvi vastavalt kasutusjuhendile.

(8) Teenistuja on kohustatud tagastama oma vahetule juhile külmrelva, gaasirelva ja

käerauad teenistuja avaliku võimu teostamise peatumise korral üle kuue kuu.

(9) Teenistussuhte lõppemisel tagastab teenistuja hooldatud külmrelva, gaasirelva ja

käerauad hiljemalt viimasel tööpäeval oma vahetule juhile.

§ 4. Teenistusrelva kandmine

(1) Keelatud on:

1) anda teenistusrelva kõrvalisele isikule; 2) jätta teenistusrelv valveta;

3) kanda teenistusrelva joobeseisundis.

(2) Vormiriietust kandev teenistuja kannab külmrelva ja gaasirelva vöörihmal vastavates

hoidikutes.

(3) Teenistusrelva on lubatud kanda vaid teenistusülesandeid täites. § 5. Teenistusrelva ja erivahendi koolituse perioodilisus

Korrakaitseametniku teadmisi teenistusrelvade ja erivahendite kasutamise kohta kontrollitakse

üks kord aastas turvataktikalise eriettevalmistuse käigus. § 6. Teenistusrelva ja erivahendi arvelevõtmine ja nende kohta arvestuse pidamine

(1) Arvestust peetakse käeraudade, külmrelva ja gaasirelva vastuvõtmise, väljastamise ja

hoidmise kohta.

(2) Käeraudade, külmrelva ja gaasirelva arvelevõtmist ja käitlemisega seotud arvestust

peetakse ning dokumendid registreeritakse asutuses kehtiva korra kohaselt, mille kehtestab asutuse juht või tema volitatud isik.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler