Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks

EELNÕU

07.12.2022

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga (edaspidi

ka toetusskeem) kehtestatakse toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse kasvatamiseks, ettevõtete

rahvusvahelistumise toetamiseks, ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI)

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamiseks ja innovaatiliste riigihangete edendamiseks.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi

viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist

kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamiseks.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest

valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele

ning nende raames toetatavatele meetmetele. Tegevuste elluviimise täpsem tegevuskava ning konkreetsed

alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga

määratletakse iga-aastases tegevuskavas. Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027

rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad

projektid peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti 2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Tegevuskava tegevused on

mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060

artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse:

1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust

meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja

tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu. Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja

tulemusnäitaja(te) saavutamisse.

2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud;

kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud

eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega

ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste

ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on kuluefektiivsed

planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja

mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas

planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas võimekus tegevustele järgnevate

püsikulude rahastamiseks.

4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja

kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks

kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades.

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Hinnatakse, kuidas

võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus,

kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide

saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse.

Käskkirjas toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega

inimeste konventsiooni väärtustega.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]),

sama osakonna nõunik Sven Valliste (tel: 639 7606, e-post: [email protected]), sama osakonna

avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625 6319, e-post: [email protected])

ja strateegilise planeerimise osakonna struktuurivahendite õiguse ekspert Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-

post: [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post:

[email protected]) (alates oktoober 2022).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 15 punktist.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkiri panustab läbivalt järgmiste Eesti 2035 eesmärkide täitmisesse:

 Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi.

Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis

piirkondades.

 Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti

majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama,

investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

 Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset

ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond.

Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii

elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.

Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:

 TA kulud erasektoris 2%

 tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%

 kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides

Meetme tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine“, nii ettevõtete innovatsioonivõimekuse ja -teadlikkuse suurendamine kui ka avaliku

sektori innovatsioonihangete elluviimine kasvatab innovatsiooni nõudlust erasektoris. See suurendab

erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ja edasi müüa ning suurendab seeläbi ettevõtjate

konkurentsivõimet. Innovatsiooniprojektide raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate,

teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite

tekkeks. Erasektori innovaatilisus omakorda toetab indikaatorite tööjõu tootlikkus osakaaluna EL

keskmisest ja TA kulud erasektoris saavutamist.

Eesti majandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Toetatakse Eesti

ettevõtteid välisturgudel, kavandatakse uute välisesinduste avamist ja uuendatakse välisinvesteeringute

riiki meelitamise strateegiat, seades fookuse teadmusmahukamatele välisinvesteeringutele.

Rahvusvahelistumise tegevused panustavad indikaatori tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest

eesmärgi täitmisesse.

Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI

võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ja nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ tegevused

panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna ettevõtete TAI mahukuse

suurendamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa ka

keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi

saavutamisele. Läbi ettevõtjate TAI-suunalise arengu ja avaliku sektori innovatsiooni tellimuse

suurenemise on potentsiaali ka turule uute, paremate ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem

panustavate tehnoloogiate tekkele. Toodud sekkumised peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise

valdkondadesse, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkonnast mitu (nt nutikad ja

kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas)

toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Lisaks panustab käskkirja sekkumine 21.1.3.15

„Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ oma tegevustega

otseselt rohepöörde, sh ka keskkonna ja kliimaeesmärkide täitmisesse. Kõige otsesem mõju avaldub

plaanitud tegevuste kaudu, mis hõlmavad ettevõtlusteadlikkuse suurendamist (sealhulgas ka digi-, rohe-

ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks) ja ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist (ettevõtjate kestlikkuse ja

vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamiseks ja praktikate juurutamiseks; digi-

, rohe- ja innovatsioonipöörde läbi viimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks). Seeläbi

panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides“.

Toetusskeem toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi

„Ettevõtluskeskkonna programm 2022–2025" meetme 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuste 1 „Ettevõtluse arendamise

soodustamine“, 2 „Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine“ ja 3 „Tehnoloogia-

ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eesmärkide saavutamist ja programmi

„Teadmussiirde programm 2022–2025“ meetme 1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde

võimekuse suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“

eesmärkide saavutamist.

Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse suuna

tegevused on otseselt ja konkreetselt seotud järgmiste „Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE) välja toodud tegevustega:

- soositakse uute ärimudelite, sealhulgas ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete

rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris teavitustöö, koolitustegevuse, auditite läbiviimise toetamise ja

ning vastutustundliku ettevõtluse teekaardi koostamise kaudu;

- tõstetakse ettevõtjate teadlikkust nn kaksikpöördest ning ettevõtjate üleminekust ning pakutakse

tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist,

juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust.

Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine,

ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine;

Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevused on seotud

järgmiste TAIE tegevustega:

- arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele

turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas

arvestades e-kaubanduse võimalusi;

- toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike

kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste

kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu;

- suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi

sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;

- soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning

luuakse eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega

valdkondades ja turgudel, toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul

vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimisel toetamisega, soodustatakse ettevõtjatevahelist koostööd

ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks.

- Keskendutakse kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud

turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku

puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega.

Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise suuna

tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega:

- arendatakse teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest,

sealhulgas jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates

valdkondlikke eksperte ja koostöökogusid;

- suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sealhulgas innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise,

kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu;

- arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni)

soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu

edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike

sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks);

Innovaatiliste riigihangete suuna tegevused on seotud järgmise TAIE tegevusega:

- suurendatakse riigi, sealhulgas kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli teadus- ja arendustööde tellija

ning uuenduste eestvedajana, sealhulgas innovatiivsete riigihangete kaudu;

Punkt 2. Toetatavad tegevused

Kirjeldatakse toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia omategevustena

või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid.

Toetusskeem sisaldab rakenduskava tegevusi koos käskkirjas nimetatud alategevustega. Konkreetsed

tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse

toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas.

Punkt 2.1. sätestab tegevusena ettevõtlusteadlikkuse tõstmise. Loomaks eeldust uute ettevõtjate tekkele

ning tõstmaks inimeste aktiivset eluhoiakut, viiakse selle alamtegevuse raames ellu erinevaid

ettevõtlusteadlikkust tõstvaid tegevusi. Sellisteks tegevusteks võivad olla näiteks ettevõtluspäevad,

Ettevõtlusnädal, Ettevõtluse tunnustamise üritused, meediakampaaniad erinevatel teemadel (nt

tootearendus) ja paljud teised sarnase iseloomuga tegevused. Tegevuste raames kavandatakse ka erinevas

vormis tegevusi ettevõtjate vastutustundlikkuse kasvatamiseks ja vastutustundliku ettevõtluse

edendamiseks Eestis.

Ettevõtlusteadlikkuse tõstmise alla kuuluvate tegevuste seas on muuhulgas ka ettevõtlikkusprojektide

konkursid, mille raames elluviija hangib uudseid, innovaatilisi ning leidlikke projekte, et tõsta kodanike

seas ettevõtlikkust ning ettevõtlusteadlikkust. Läbivalt keskendutakse kolmikpöördega seotud teadlikkuse

kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste

läbiviimist. Samuti on üks fookusi ettevõtjate juhtimiskvaliteedi kasvatamisele suunatud tegevuste

elluviimine.

Lisaks kirjeldatakse punktis 2.1. ka teadmiste ja kompetentside tõstmiseks vajalike tegevuste iseloomu.

Teadmiste ja kompetentside tõstmise tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele erinevaid ettevõtja

tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad olla teemadel nagu juhtimine,

tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük ja teistel sarnastel teemadel. Sellised

koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet, samuti

suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini

ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele.

Punkt 2.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise

(sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste

kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)

suuna tegevusi. Ekspordi arendamise peamiseks eesmärgiks on aidata Eesti ettevõtjatel arendada ja toota

senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelisemad ning suurendada seeläbi eksporti. Oluline on ka suurendada Eesti võimekust

tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. Seetõttu

pakutakse käesolevast toetusskeemist ettevõtjate abistamiseks erinevaid teenuseid:

 turuteabe edastamine, mis kätkeb endas ettevõtjate kasvu ja laienemise toetamist olemasolevatel

ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmist läbi välisesindajate võrgustiku,

messidel osalemise, konsultatsioonide, suunatud teenuste sihtturgudel ning ärikoostöö ja

ühistegevuse edendamise kaudu;

 turuteadlikkuse tõstmine, mille abil suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse,

avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja

teenuseid;

 turu nähtavus, mida iseloomustavad ühisstendid, kontaktreisid, sektoripõhine turundustoetus,

mille abil suurendatakse Eesti ettevõtjate, nende esindajate ja Eesti kui terviku rahvusvahelist

nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia, sihipärase kommunikatsiooni ning reklaami ja turunduse

kaudu;

 välisinvesteeringute Eestisse kaasamiseks tehtavad tegevused, mis aitavad luua võimalusi Eesti

ettevõtjatele kaasamaks välisinvesteeringuid ning rahvusvahelist oskusteavet.

Täpsem tegevuskava ning konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse

eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas, mis koostatakse „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ning teiste tulevikus

loodavate välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste

planeerimisel ka turuolukorda ning lähtutakse ettevõtjate vajadustest.

Punkt 2.3. määratleb ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamise (TAI võimalused) ja TAI võimekuse

tõstmise alategevused. Kõik tegevused keskenduvad „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035“ nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartidele. Nendeks

valdkondadeks on: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike

ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Toetusskeemi raames pakutakse

TAI teadlikkuse kasvatamise teenuseid. TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on

oluline, et tõuseks ettevõtjate teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest

ärivõimalustest sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on

oluline eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks. Toetusskeemi

raames ellu viidavad tegevused võib jagada järgmistesse gruppidesse: teavitustegevused, mis sisaldavad

üldisi tehnoloogia- ja teadmuspõhisele innovatsioonile suunatud tegevusi ning valdkondlikud tegevused,

sh valdkondlikud ekspertiisid, koostöövõrgustike arendamine ja rahvusvaheliste programmide

konsultatsiooniteenused. See hõlmab nii koostöövõrgustikes kui ka strateegilise tähtsusega valdkondade

väärtusahelates osalemist. Teavitustegevuste raames tehakse nii üldisi kui ka valdkondlikult sihitud

tegevusi, et tõsta ettevõtjate teadlikkust nii tehnoloogia- ja teadmusmahuka ettevõtluse võimalustest,

samuti kajastatakse valdkondlikke arengusuundi. Teavitustegevuste võimalikult efektiivse ja asjakohase

teostamise huvides on oluline Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajate osalemine asjakohastes

võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine.

Toetusskeemi raames pakutakse ka TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt ekspertide, teadmiste ja oskuste

vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning innovatsioonivõimet.

Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI

tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse kasvuks. Selle tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele

arenduskoostöö teenuseid, ettevõtluspotentsiaali ja ettevõtte väärtuse hindamisega seotud tegevusi,

innovatsioonidiagnostika teenuseid, intellektuaalomandi teenuseid, ettevõtte arendusspetsialistide

kompetentside kasvatamise programmi ning tippinnovaatorite arendusprogrammi.

Punkt 2.4. sätestab, et Innovaatiliste riigihangete edendamiseks viiakse läbi info- ja nõustamisteenuseid

ning pakutakse juriidilist ja valdkondlikku ekspertiisi seoses innovaatiliste riigihangetega, et suurendada

informeeritud ja asjatundliku nõudlust. Lisaks osaletakse innovaatiliste riigihangete rahvusvahelistes

võrgustikes ning viiakse läbi sellekohane infovahetus, et tuua rahvusvahelist teadmist ja parimaid

praktikaid Eestisse. Lisaks korraldatakse ka turudialooge, eesmärgiga leida avaliku sektori temaatilistele

kitsaskohtadele lahendusi ning suurendada avaliku- ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste

elluviimisel. Innovaatiliste riigihangete edendamiseks läbiviidavate tegevuste elluviimisel lähtutakse

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“

fookusvaldkondade teekaartidest.

Punkt 3. Tulemused

Punkt 3 määratleb toetusskeemi näitajad.

Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad ning meetmete

nimekirjaga kehtestatud täiendav näitaja innovaatiliste riigihangete tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks.

Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme nr 2.1.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse

käesolev toetusskeem panustab.

Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate

metoodikale.

Punkt 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

Punkt 5. Elluviija ja partner(id)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS § 10 lõikele 4. Elluviija ja

rakendusüksuse ülesannete täitmine on EISis lahutatud struktuuriüksuste tasandil. EIS nimetati

elluviijaks, sest ta on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud

tegevuste elluviimisega. EISi eesmärgiks on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt ettevõtjate

konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine.

Elluviijal on õigus kaasata partnereid erialaliitude, ettevõtluse tugiorganisatsioonide ja ettevõtjate hulgast,

viies läbi efektiivsus analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija

kooskõlastab partnerid rakendusasutusega. Partnerid osalevad elluviijaga tegevuste teostamises, nad ei ole

töövõtjad ega teenuseosutajad. Partnerina tegevustesse kaasatud osapooled ei teeni kasumit läbiviidavatest

tegevustest.

EIS oli „Ettevõtlusteadlikkuse“ programmi elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020,

mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku

kompetentsi.

Alategevus Indikaato

ri tüüp

Indikaator Alg-

tase

2023

Vahe-

sihttase

2024

Siht-

tase

2029

Andmeallikad Mõõtmissagedus

21.1.3.15

Ettevõtluste

adlikkus,

sealhulgas

juhtimiskva

liteet ja

vastutustun

dlik

ettevõtlus

Rakendus

kava

väljundnäi

taja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

0 200 700 SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõttele (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

Rakendus

kava

väljundnäi

taja

Mitterahalis

t toetust

saavad

ettevõtjad

0 200 700 SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõttele (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

21.1.3.11

Ettevõtjate

rahvusvahe

listumise

toetamine

(sh

välisesinda

jate

võrgustiku

arendamin

e,

ühisstendi

del

osalemise

toetamine,

ekspordial

aste

kompetent

side ja

võimekuse

arendamin

Rakendus

kava

väljundnäi

taja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

arv

0 850 5000 SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõttele (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

Mitterahalis

t toetust

saavad

ettevõtjad

0 850 5000 SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõttele (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

Rakendus

kava

tulemusnäi

taja

VKEd,

kellel on

suurem

lisandväärtu

s töötaja

kohta

0 Ei

kohaldu

3000 Projektide

järelaruanded

või Äriregistri

andmed.

Andmeid on

võimalik koguda

Esimese

majandusaasta

andmete põhjal peale

väljundi saavutamist

(ehk andmed saab

teisel majandusaastal

e;

Välisinvest

eeringute

ja

välisspetsi

alistide

kaasamise

toetamine)

kas toetuse

saajate poolt

esitatavate

järelaruannetega

või RÜ poolt

tehtava

järeltegevusena.

Kuna vajalikud

andmed on

kättesaadavad ja

põhinevad

Äriregistris

kättesaadavatel

majandusaasta

aruannetel, ei

pea panema

toetuse saajatele

täiendavat

halduskoormust

sellise

aruandluse

esitamiseks, kui

vastavas

toetusmeetmes

ei ole vajalik

koguda

järelaruannetega

lisaks muud

sellist infot,

mida ei ole

võimalik

avalikest

allikatest saada.

Sellisel juhul

teeb väljavõtted

peale

majandusaasta

aruannete

esitamise tähtaja

saabumist

peale väljundi

saavutamist/projekti

lõppemist, kui

majandusaasta

aruande esitamise

tähtaeg Äriregistrile

on saabunud).

rakendusüksus

ja lisab andmed

SFOSi projekti

näitajatesse.

Unikaalsete

ettevõtjate arvu

väljavõte

tagatakse SFOS

aruandlusega

21.1.1.11

Ettevõtjate

TAI

teadlikkuse

kasvatamin

e (TAI

võimalused)

ja TAI

võimekuse

tõstmine

Rakendus

kava

väljundnäi

taja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

0 500 1580 SFOS,

projektiaruande

d (vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõttele (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

Mitterahalis

t toetust

saavad

ettevõtjad

0 500 1580 SFOS,

projektiaruande

d (vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõttele (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

Rakendus

kava

tulemusnäi

taja

VKEd,

kellel on

suurem

lisandväärtu

s töötaja

kohta

0 Ei

kohaldu

500 Projektide

järelaruanded

või Äriregistri

andmed.

Andmeid on

võimalik

koguda kas

toetuse saajate

poolt esitatavate

järelaruannetega

või RÜ poolt

tehtava

järeltegevusena.

Kuna vajalikud

andmed on

kättesaadavad ja

Esimese

majandusaasta

andmete põhjal

peale väljundi

saavutamist (ehk

andmed saab teisel

majandusaastal

peale väljundi

saavutamist/projekti

lõppemist, kui

majandusaasta

aruande esitamise

tähtaeg Äriregistrile

on saabunud).

põhinevad

Äriregistris

kättesaadavatel

majandusaasta

aruannetel, ei

pea panema

toetuse saajatele

täiendavat

halduskoormust

sellise

aruandluse

esitamiseks, kui

vastavas

toetusmeetmes

ei ole vajalik

koguda

järelaruannetega

lisaks muud

sellist infot,

mida ei ole

võimalik

avalikest

allikatest saada.

Sellisel juhul

teeb väljavõtted

peale

majandusaasta

aruannete

esitamise

tähtaja

saabumist

rakendusüksus

ja lisab andmed

SFOSi projekti

näitajatesse.

Unikaalsete

ettevõtjate arvu

väljavõte

tagatakse SFOS

aruandlusega

Punkt 6. Sihtgrupp

Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes

juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest

huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana, sealhulgas erinevatesse

gruppidesse kuuluvad inimesed. Kuigi rahvusvahelistumise tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele,

sihtrühma valikul ettevõtte suurust ei piirata, kuna suurettevõtjate osalemisel tegevustes võivad saada kasu

VKE-d. Lisaks on sihtgrupiks ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed

innovaatiliste riigihangete läbiviijad.

Punkt 7. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused

Vastavalt toetuse andmise tingimustele võivad lõppsaajaks kvalifitseeruda kõik Eestis tegutsevad

ettevõtjad või ettevõtlusega alustada plaanivad inimesed. Lisaks ka ettevõtluse edendamisega tegelevad

ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused kuna

suureneb TAI nõudlus, millest tulenevalt suureneb ettevõtlusmaastiku teadmusmahukus. Lõppsaajateks

on ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete

läbiviijad.

Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 01.10.2022. a. ja tegevused peavad olema lõpetatud

hiljemalt 31. detsembriks 2029. a.

Punkt 9. Tegevuste eelarve

Programmi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga-

aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021 -

2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Käskkirjas kajastatud

sekkumised on kajastatud vaid käesolevas käskkirjas ning lisanduvaid käskkirju nendele sekkumistele ei

kehtestata.

Punkt 10. Kulude abikõlblikkus

21.1.1.15.

Innovaatilis

ed

riigihanked

Meetmete

nimekirja

väljundnäi

taja

Tegevustes

osalenute

arv

0 300 900 SFOS,

projektiaruande

d (vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast iga

tegevuse/ürituse

lõppemist.

Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks

ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega.

Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu on käskkirjas välja toodud.

Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45

kalendripäeva jooksul. Kulude tekkimise aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse

perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti

abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma

rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.12.2029. a).

Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud

ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega.

Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–32, millele

vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude ning võimalike partnerite

või tegevustes osalejate omafinantseeringu tõendamisel (juhul kui omafinantseering rakendub),

arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud

hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega.

Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate

kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse

alusel välja töötatud protseduuridele.

Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused

Toetusskeemi elluviija koostab TAIE arengukava alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi

eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle

rakendusasutusele kinnitamiseks. Programmi tegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste loetelu

aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta.

Selleks, et tagada programmi otsene ja selge panustamine TAIE strateegiliste sihtide saavutamisse,

näidatakse tegevuskavas seoseid TAIE arengukavaga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas

välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka

regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid teiste

horisontaalsete põhimõtetega, sealjuures pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud

rühmade võimalusel suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete

suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete

edendamisesse.

Programmi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada programmi elluviimiseks

vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada programmi kulu- ja maksedokumentide eristatus

muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada programmi teostamise dokumentatsioonid, tagada

programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutammine vähemalt 5 aasta

jooksul programmi abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit

ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased

dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning

oluline on silmas pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi „perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse” ja selle alusel antud õigusaktides

ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 toodud

nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse

eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes

kaasab Euroopa Komisjoni.

Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks,

sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või

ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida programmi tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta

lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks.

Punkt 13. Aruandlus

Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuannet sagedusega üks kord aastas ning esitama

selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne

esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega.

Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded

ettenähtud vormil ja tähtaegadel.

Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord ning toetuse tagasiküsimine

Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse

nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi.

Toetuse tagasinõudmisega tegeleb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30.

Punkt 15. Riigiabi

Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või

üldise grupierandi määruse nõuetele.

Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav

tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse

kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otsesete

kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale jagades koolitusega seotud

otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid.

4. Käskkirja mõjud

Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE arengukavast.

Tegevussuuna „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ raames

ellu viidavate tegevuste tulemusel avaldub järgmine mõju:

 Paraneb ettevõtjate juhtimiskvaliteet, mille tulemusel tehakse targemaid otsuseid ja kasvab

ettevõtja loodav lisandväärtus, mis on ka TAIE arengukava peamine eesmärk;

 Suureneb vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgivate ettevõtjate hulk ja süveneb

vastutustundlikum toimimine;

 Paranevad ettevõtjate temaatilised valdkondlikud kompetentsid, mis võimaldavad kasvatada

ettevõtja konkurentsivõimet ning teadmus- ja tehnoloogiamahukust;

 Suureneb ettevõtlusalane teadlikkus ja ettevõtlikkus ühiskonnas laiemalt.

Toetusskeem avaldab ettevõtjate rahvusvahelistumisele alljärgnevat mõju:

 soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu

ning luua eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega

valdkondades ja turgudel. Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse

sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada

ettevõtjatevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks;

 arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda

rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide

kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi;

 toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas

vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise,

sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu;

 soodustatakse ettevõtjate investeeringuid uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamiseks;

 suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti

kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;

 tugevdatakse Eesti integreeritust EL-i ühtse turuga, vähendatakse kaubandustõkkeid ja liigset

halduskoormust, et soodustada ekspordiambitsiooniga ettevõtjate piiriülest tegevust (sealhulgas

avaliku halduse digiteerimine, parem teabevahetus ja nõustamine);

 toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE

fookusvaldkondades;

 kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades,

sealhulgas tagades sobivad finantseerimisvõimalused ning suunatakse rohkem ressurssi ja toetusi

regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt.

Ettevõtjate innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse suurendamise toetusskeemi jõustumine võimaldab

Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse

alustamiseks, arendamiseks ja elluviimiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks

rohkem ettevõtteid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis

annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui riigile. Elluviija poolt

toetusmeetme raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega

ja arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik

kiiremini ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni.

Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja

tehnoloogiamahuka ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad mis viisil ja millistes suundades on võimalik

teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke teadmisi ja

kompetentse.

Meetme tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse tõusu

tõttu kasvab võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise põlvkonna

suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses.

Innovaatiliste riigihangete tegevuste elluviimine suurendab avaliku sektori rolli ja võimekust

innovatiivsete lahenduste hankijana. Igal aastal suunatakse riigihangete kaudu ettevõtlusse üle 3 miljardi

euro, mis moodustab suurusjärgus 30% riigieelarve kulude mahust ja 12-13% Eesti SKP-st. Avalikul

sektoril on seega turu mõjutamiseks arvestatav ostujõud, mille sihipärase haldamisega on võimalik

ergutada turul innovatsiooni, suunata ettevõtjaid arendustegevustele ning saada vajadustele paremini

vastavaid teenuseid ja tooteid. Olemasoleva potentsiaali realiseerimise ehk avaliku sektori hangete ostujõu

efektiivsema kasutuse oluline võtmetegur on nn targa tellija olemasolu, kes oskab kirjeldada

hankevajadusi probleemipõhiselt, on teadlik turul pakutavatest lahendustest ning turuosaliste

arendusvõimekustest ning oskab täpsustada ja juhtida selliste lahenduste tellimiseks vajalikke protsesse

läbi projekti kogu elutsükli. See tähendab, et avalik sektor, mis on hangete kaudu turul samuti klient, ostab

nn nõudliku kliendina tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis eeldavad ettevõtjailt arendustegevusi. Sellise

lähenemisega on avalik sektor uute või oluliselt uuendatud toodete, teenuste ja lahenduste esmane klient,

andes ettevõtetele referentsi hanke tulemusel valminud toote, teenuse või lahenduse edasi müümiseks.

Seega mõjutab edukas nõudluspoole innovatsioonipoliitika ettevõtlust mitmeti, näiteks pakkudes

arendustegevuse toetust, esmase kliendi ja tööde referentsi, mida kasutada turul edaspidi. Suurendades

avaliku sektori nõudlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele, luuakse turgu

teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Tugevdades avaliku ja erasektori koostööd

innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtul, tuues kokku nii nõudluspoole kui ka võimalikud pakkujad,

tagatakse, et ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemine oleks võimalikult efektiivne.

5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab toetusskeemi seose prioriteetse suuna teiste meetmete, meetme tegevuste ja

arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või

millesse tegevused panustavad.

Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega:

Meetme tegevus „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse meetme tulemusena on võimalik alustavatel

ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks

planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuskava realiseerimiseks. Käesolev

toetusskeem ja starditoetuse meede täiendavad teineteist, kuna nimetatud starditoetuse saamisele eelnevalt

peab olema alustav ettevõtja MAKs eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel

peab ettevõtja käima MAKs arengunõustamisel.

Käesolev toetusskeem täiendab meetme tegevuse „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise

toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust.

Käesoleva toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti maine tõstmiseks,

mis on oluline ka turisminõudluse valdkonnas.

Seos sama erieesmärgi teiste meetmetega:

Seos meetmega „Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“. Ettevõtluskeskkonna

arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine

Antud meede pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku

kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust).

Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide

finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Meede täiendab

käesolevat ettevõtlusteadlikkuse toetusskeemi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval

ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste

finantseerimiseks.

Seos Riigikantselei poolt elluviidava meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“

tegevusega „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori

innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“. Nõudluspoole innovatsioonipoliitika instrumendid

panustavad samuti TAI teadlikkuse ja võimekuse suurendamisesse. Innovaatiliste riigihangete tegevustes

tehakse tihedat koostööd Riigikantseleiga ning tegevused panustavad otseselt Riigikantselei meetme

eesmärkide saavutamisse läbi info jagamise, teavitus- ja nõustamistegevuste pakkumise ning erasektori ja

avaliku sektori vahelise dialoogi tekitamise.

Seos valdkondlike arengukavadega:

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Toetusskeem

aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse

ettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja

kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega

toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Selleks panustatakse käesolevas toetusskeemis otseselt

tootmisalase efektiivsuse arendamisse. Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka

ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu

taseme saavutamisele kõikjal Eestis.

„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”– strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete

teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks

Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust

erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.

Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine,

ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse

tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele.

6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav.

Horisontaalsed

põhimõtted

Mõju

Tasakaalustatud

regionaalne areng

Toetav mõju: Toetusskeemis tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade

ühtlase arendamisega ja tagatakse eri regioonide võrdne kohtlemine.

Tehnoloogia- ja teadmusmahukas ettevõtlus võib olla palju vähem sõltuv

inimkapitali mahust ning sellest tulenevalt on võimalus edendada ettevõtlust

üle Eesti. Samas võib vajada tehnoloogia- ja teadmusmahukas ettevõtlus

kõrge teadmiste ja oskuste tasemega inimressurssi, mis selle ressursi

koondumise tõttu teatud regioonidesse, sõltuvalt valdkonnast ja ettevõtluse

iseloomust, võib piirata regionaalsust oluliselt.

Eesti ettevõtete konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev.

Piirkondlikud erinevused on olulised lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja

arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas.

Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste järgi on vajadus üle-eestiliselt.

Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel koostööd

maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset katvust

ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis.

Vastutustundlikkuse kasv ettevõtluses on regionaalselt neutraalse mõjuga

või kergelt positiivne, soodustades ettevõtjate panustamist kogukondadesse.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste täpsem tegevuskava ning konkreetsed

alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse

toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija toob tegevuskavas välja

regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende

asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks.

Käskkirja tegevutel on potentsiaali panustada kaudselt horisontaalse näitaja

eesmärgi täitmisesse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL

27 keskmisest. Käskkirja tegevuste panust mõõdikusse ei ole võimalik

arvuliselt näidata.

Keskkond ja kliima

Toetav mõju. Toetusskeemi raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja

elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga, sealhulgas

pakutakse messide valikul ettevõtjatele välja ka energiasäästu ning

ressursside parema kasutuse temaatilisi messe. Lisaks kaasatakse üritusele

ka selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Toetusskeemi tegevused

seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise

kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute

innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada

nii kliimamuutuste leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga

kohanemisesse.

Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on ellu kutsutud mh otseselt

kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv

keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi

ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate

konkurentsivõimet. TA ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt

panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste

mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse. Innovatsioonihangete

edendamine annab avalikule sektorile rohkem tööriistu tegeleda muutuvas

kliimas uute oludega, mille tarbeks on vaja leida uusi innovaatilisi lahendusi,

mis täna veel turul ei pruugi kättesaadavad olla

Vastutustundliku ettevõtluse oluline komponent on ka kestlikkus ja

keskkonnasõbralikkus. Elluviidavad tegevused toetavad otseselt rohelisuse

ja vastutustundlikkuse kasvu, muutes ettevõtjate toimimist ja juhtimist

keskkonnasõbralikumaks. TAI teadlikkuse edendamine suurendab uute

tulevikutehnoloogiate turule tulekut, mis sõltuvalt valdkonnast võivad

mängida rolli kliimaneutraalse energiatootmise suunas liikumisel.

Seeläbi panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse

„Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“.

Sooline

võrdõiguslikkus,

võrdsed võimalused,

ligipääsetavus

Toetav mõju. Tegevuste eesmärk on infoühiskonnas toimetulekuks vajaliku

teadlikkuse ja teadmiste omandamine ning täiendamiseks võimaluste

loomine, et luua eeldused e-teenuste võimalikult turvaliseks ja laialdaseks

kasutuselevõtuks kõigi sihtgruppide seas. Arvestatakse, et info tegevustest

jõuaks erinevate sihtgruppideni nende eelistatumaid ning enimkasutatavaid

infokanaleid pidi. Info levitamisel toetusskeemi raames planeeritavatest

tegevustest arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja enimkasutatavate

infokanalitega. Samuti arvestatakse toetusskeemi raames korraldatud

tegevuste puhul osalejate erineva taustaga ning juhul kui osalejaks on teisest

rahvusest, puudega või vanuselise iseärasusega isik, siis annab korraldaja

endast parima, et muuta osalemine võimalikult turvaliseks ja kättesaadavaks.

Lahendus ei diskrimineeri kedagi, st tagatud on võrdne ligipääs kõigile, kes

vastavad sihtgrupile seatud tingimustele, mis tulenevad TAIE eesmärkidest

ja rakenduskavas kokku lepitust. Käskkirja üks eesmärke on

juhtimiskvaliteedi kasv, mis otseselt adresseerib ka organisatsioonide

mitmekülgsuse ja töötajatega arvestamise aspekti ning edendab seega

mitmekesisust.

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku

mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse

korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane.

Lahendus aitab otseselt kaasa erinevate gruppide, sh noored,

eneseteostusvõimalustele, eeskätt seoses ettevõtlusega alustamisega ja

ettevõtluspotentsiaali realiseerimise kaudu. Uued tehnoloogiad ja ärimudelid

ning sellega seotud teadlikkuse ja kompetentside kasvatamine on üks

käskkirja sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Käskkirja

rakendamise tulemusel paraneb otseselt erinevate gruppide võime ja oskused

tegeleda ettevõtluse ja innovatsiooniga.

Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste üks fookusi on vastutustundliku

ettevõtluse edendamine erinevate selleks ellu kutsutavate tegevuste abil ja

võimalusel vastavaid sotsiaalpartnereid võimestades. Ettevõtluse üldine

vastutustundlikkuse kasv ja paranenud juhtimiskvaliteet adresseerib otseselt

võrdsete võimaluste temaatika senisest paremat ja tõhusamat kajastamist

ettevõtja igapäevases toimimises.

Lahendus on suunatud ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvule

erinevates ühiskonna sihtgruppides, kes on ettevõtjad või evivad

ettevõtluspotentsiaali. Käskkirja eesmärk ei ole käsitleda mehi ja naisi

erinevalt, vaid arendada ettevõtjaid, parandamaks nende toimimist ja

juhtimiskvaliteeti, keskkonnateadlikkust, innovatsioonivõimet ja

võimaldada füüsilistel isikutel realiseerida edukamalt oma

ettevõtluspotentsiaali võrreldes olukorraga, kus käesoleva käskkirja alusel

ellu viidavaid tegevusi ei tehtaks.

Lahendus toetab meeste ja naiste huvi tegutseda kõrgema

kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates.

Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on rakendatud kaasava disaini

põhimõtteid. Tegevuste elluviija tagab ka ligipääsetavuse analoogselt oma

teiste pakutavate teenustega. Teenuseid pakutakse läbivalt ligipääsetavalt.

Vastutustundlikkus on üks tegevuste suundasid ning läbivalt rakendatakse

kaasava disaini põhimõtteid.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste täpsem tegevuskava ning konkreetsed

alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse

toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka

seoseid horisontaalsete põhimõtetega. Elluviija tagab, et puuduks riive

horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need

panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse.

DNSH ja

kliimakindlus

DNSH ja kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames

läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga

hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem

toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus

täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks.

7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise

investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti

rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.

8. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. Käskkirjas toodud erieesmärgi nr 1 sekkumiste elluviimine

jõustub kui 2021–2027 perioodi rakenduskava erieesmärgi temaatiline eeltingimus on täidetud.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigikantseleile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, EVEA-

le, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile.

EELNÕU 07.12.2022

KÄSKKIRI

nr

Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja

innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi „Nutikam

Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-

des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme nr 21.1.3.1

„Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“

sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik

ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas

välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste

kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise

toetamine“) rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning

kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1.

„Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11

„Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning

sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja

korda.

1.1. Toetuse andmise eesmärk

Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide saavutamisele.

Käskkiri panustab 12.05.2021 Riigikogu poolt vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse ning kliima ja keskkonnahoiu,

regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsesse

1 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf

2

põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatest kõige enam „Tööjõu tootlikkus osakaaluna

EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris “ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“

näitajatesse.

Järgnevalt on sätestatud toetuse andmise eesmärgid toetatavate tegevuste lõikes.

Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate teadlikkust

ning kasvatada nende võimekust:

1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust;

1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad;

1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid;

1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnasõbralikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja

ärimudeleid;

1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks;

1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas.

Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.7. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja

teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti;

1.1.8. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda

rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja

arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi;

1.1.9. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas

vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise,

sihtturupõhiste kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu;

1.1.10. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti

kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;

1.1.11. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud riske,

kaasates välisspetsialiste;

1.1.12. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata

rahvusvahelist oskusteavet.

Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.13. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja

innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest, sealhulgas jagades innovatsioonialast teavet

(analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlikke eksperte ja

koostöökogusid;

1.1.14. suurendada ettevõtjate TAI võimekust, sealhulgas innovatsiooniks vajalike pädevuste

arendamise, kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike

arendamise kaudu;

1.1.15. arendada innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja

personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (

3

kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi

toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides osalemiseks).

Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.16. suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana;

1.1.17. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate

toodete ja teenuste pakkumiseks;

1.1.18. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul ühiselt

määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks.

2. Toetatavad tegevused

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),

artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse

alategevused

2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise toetatavad

tegevused on järgmised:

2.1.1.1. ettevõtluse alustamine;

2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning

uuenduslike ärimudelite loomine, arendamiseks ja rakendamiseks ning uuenduste elluviimisele

suunatud hoiaku kujundamiseks;

2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamiseks;

2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja ettevõtjate

ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise soodustamiseks nii Eesti

siseselt kui ka välisriikides;

2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus- ja

nõustamisprogrammide pakkumise kaudu;

2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimiseks, sealhulgas näiteks

juhtimise, ärimudeli, tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni

valdkondades;

2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamiseks nii Eesti kui ka välisriikide

ettevõtjates;

2.1.1.8. teadmuse kasvatamise ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamiseks;

2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamiseks.

2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on

järgmised:

2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamiseks, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega

tegelemise populariseerimiseks ühiskonnas, ettevõtlussõbralikke hoiakute kujundamiseks, huvi

tekitamiseks ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas ka digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks;

4

2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste,

infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimiseks.

2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmise toetavad tegevused

on järgmised:

2.1.3.1. koolituste läbiviimiseks, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate

vahendamiseks ja juurutamiseks, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumiseks, sealhulgas

vastavasisuliste veebimaterjalide ja keskkondade loomiseks ja arendamiseks;

2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks;

2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse

levitamiseks ja praktikate juurutamiseks;

2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja

elluviimiseks.

2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine,

ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine;

Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille alategevustena osutatakse

järgmisi teenuseid:

2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames

toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info

kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste

ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste

(sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu;

2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu

ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames:

2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada

turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;

2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel

rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu- ja

arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu;

2.2.3. turu nähtavus (sealhulgas ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid,

kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja

levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti

ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust,

sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu;

2.2.4 ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine, nende

toetamine relokeerumisel ja kohanemisel.

2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise oskusteabe

kaasamine välisspetsialistide kaudu.

5

2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine,

mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest:

2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava

juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja võimalustest

(nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused jne);

2.3.2. TAI alane suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine, sealhulgas (välis-)spetsialistide

ligimeelitamine;

2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja

strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning

kontaktvõrgustiku laiendamine.

2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade

teekaartidest:

2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks;

2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse

arendamiseks;

2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus;

2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste

leidmiseks ja konsulteerimiseks.

3. Tulemused

Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6 nimetatud sihtgruppides:

4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja

rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

5. Elluviija ja partner

5.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

(edaspidi elluviija).

5.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija leida ideid, partnereid või ettepanekuid

toetatavate tegevuste teostamiseks. Partnereid valitakse läbi efektiivsus analüüsi, mille kaudu

selgitatakse välja kõige asjakohasem partner. Elluviija kooskõlastab valitud partnerid

rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri

õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis.

6

Alategevus Indikaatori

tüüp

Indikaator Algtase

2023

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

21.1.3.15

Ettevõtlusteadl

ikkus,

sealhulgas

juhtimiskvalite

et ja

vastutustundlik

ettevõtlus

Rakenduskava

väljundnäitaja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

0 200 700

Rakenduskava

väljundnäitaja

Mitterahalist

toetust saavad

ettevõtjad

0 200 700

21.1.3.11

Ettevõtjate

rahvusvahelis

tumise

toetamine (sh

välisesindajat

e võrgustiku

arendamine,

ühisstendidel

osalemise

toetamine,

ekspordialaste

kompetentsid

e ja

võimekuse

arendamine;

välisinvesteer

ingute ja

välisspetsialis

tide

kaasamise

toetamine)

Rakenduskava

väljundnäitaja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

arv

0 850 5000

Mitterahalist

toetust

saavad

ettevõtjad

0 850 5000

Rakenduskava

tulemusnäitaja

VKEd, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

0 Ei kohaldu 3000

21.1.1.11

Ettevõtjate

TAI

teadlikkuse

kasvatamine

(TAI

Rakenduskava

väljundnäitaja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

0 500 1580

7

6. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupid on:

6.1. ettevõtlusest huvitatud ja ettevõtlusega alustada soovivad inimesed;

6.2. ettevõtjad;

6.3. ettevõtjate juhid, töötajad ja omanikud;

6.4. olemasolevad ja potentsiaalsed investorid;

6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud,

sealhulgas teadus- ja arendusasutused;

6.6. avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad.

7. Lõppsaaja

Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad, ettevõtluse

edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja

arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022. ja lõpeb 31.12.2029.

9. Tegevuste eelarve

Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja millele

lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 3 673 766,95

eurot. Eelarve jaguneb punktis 2 sätestatud tegevuste vahel järgmiselt:

Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa

Liidu

osalus

Riiklik

kaasfinantseerin

g

Oma-

finantseering

KOKKU

(100%)

võimalused) ja

TAI

võimekuse

tõstmine

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

Mitterahalist

toetust

saavad

ettevõtjad

0 500 1580

Rakenduskava

tulemusnäitaja

VKEd, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

0 Ei kohaldu 500

21.1.1.15.

Innovaatilised

riigihanked

Meetmete

nimekirja

väljundnäitaja

Tegevustes

osalenute arv

0 300 900

8

21.1.3.15

Ettevõtlusteadlikkus,

sealhulgas juhtimiskvaliteet

ja vastutustundlik ettevõtlus

(käskkirja p. 2.1.)

6 139 000

(87,5%)

877 000 (12,5%)

0 (0%) 7 016 000

21.1.3.11 Ettevõtjate

rahvusvahelistumise

toetamine (sealhulgas

välisesindajate võrgustiku

arendamine, ühisstendidel

osalemise toetamine,

ekspordialaste kompetentside

ja võimekuse arendamine;

välisinvesteeringute ja

välisspetsialistide kaasamise

toetamine) (käskkirja p. 2.2.)

60 637 000

(82,5%)

9 164 572 (12,5%)

3 673 766,9

(5%)

73 475 338,95

21.1.1.11 Ettevõtjate TAI

teadlikkuse kasvatamine (TAI

võimalused) ja TAI võimekuse

tõstmine

(käskkirja p. 2.3.)

19 840 000

(66,5%)

10 000 000

(33,5%)

0(0%) 29 840 000

21.1.1.15 Innovaatilised

riigihanked

(käskkirja p 2.4.)

2 472 000

(77,8%)

706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286

KOKKU

89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624,95

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Abikõlblikud on punktis 2 sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud:

10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud;

10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b;

10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning

päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud

riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse

sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses;

9

10.1.4. kulud toetusskeemis planeeritud tegevuste turuvajaduse analüüsimiseks, sealhulgas

ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja ekspertiisidega seotud

kulud, sealhulgas tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine;

10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute kontseptsioonide

testimise ja arendamise kulud;

10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel üritustel

osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud;

10.1.7. ürituste korraldamise kulud, sealhulgas kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate

transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning toitlustusele;

10.1.8. teavituskampaaniate, sealhulgas meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud

ürituste, sealhulgas ettevõtluskonkurssidega seotud kulud, sealhulgas ettevalmistamine ja

korraldamine, neil osalemine ning teabevahetuse edendamine ja tulemuste levitamine;

10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete,

audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud, veebilehtede

loomise ja arendamisega seotud kulud;

10.1.10. kulud ürituste, messide, näituste korraldamiseks, sealhulgas kulud osalemiseks, vajaliku

tehnika soetamise või rendikulud, stendi kujundamine ja ehitamine, stendi ja ekspositsiooni

transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud, registreerimis- ja

osalemistasud;

10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusüritustega seotud kulud, sealhulgas ettevalmistus,

läbiviimine, neil osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine;

10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade jm koostöövormidega seotud kulud,

sealhulgas algatamine ja osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine;

10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud;

10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitavate saadete ja materjalide jm avaliku meediaallika

kulud, sealhulgas tootmine ja edastamine;

10.1.15. tõlkekulud;

10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud;

10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, sealhulgas mentorluse, juhendamise ja

ekspordi- ja investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud;

10.1.18. kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega;

10.1.19. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud kulud, sealhulgas

koolituskulud;

10.1.20. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud transpordi

kasutamise põhjendatud kulud;

10.1.21. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses;

10.1.22. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49

tähenduses;

10.1.23. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

10.1.24. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud

teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud.

10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud:

10

10.2.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode

avamise ja haldamise kulud;

10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud;

10.2.3. kinnisasja soetamise kulud;

10.2.4. muud tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–32 .

Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud

hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

11.2. Abikõlblike kulude ning partnerite omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult

raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi

korral) teel tasutud kuludega.

11.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist

tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse

poolt.

11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide

kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.

12. Elluviija õigused ja kohustused

12.1. Elluviija kohustused:

12.1.1. koostab toetusskeemi iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab selle

rakendusasutusega;

12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest

hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud

ja abikõlblikud;

12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest;

12.1.4. koostab ja esitab punktis 13 nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele

tähtaegselt nõutud informatsiooni;

12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;

12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le;

12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud andmed

ja dokumendid ÜSS2021_2027ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;

12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses

kehtestatud nõuete järgimise;

12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud

sümboolikat;

12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vastavalt

õigusaktides sätestatule;

11

12.1.12. Elluviija tagab korrektsete tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu registris iga

poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks.

12.1.13. kooskõlastab hindamiskomisjonide koosseisud, hindamiskriteeriumid ja metoodika

rakendusasutusega.

12.2. Elluviija õigused:

12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks;

12.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone.

13. Aruandlus

13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande

iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda

vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja.

Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud,

esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.

13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.

13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.

13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon:

13.5.1. tegevuste aruandlusperiood;

13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate

saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud

horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse) kohta;

13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele;

13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave;

13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes

ühendmääruse § 34–37 sätestatust.

14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja30.

15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA

määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele.

15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa

Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda

asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

12

15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki

abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine

grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse

artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul

kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel esitab abisaaja abitaotluse, milles märgib

üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed.

15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma abi saajaga seotud otseste kulude alusel

ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud piirmäärasid. Üldise

grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.

15.6. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva

käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese

tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada

200 000 eurot.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA

määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

15.7. Abi andja peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase abi

andmise päevast.

15.8. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli

1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele.

15.9. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisa 1: Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste

konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://eur- lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL EX:12012P/TXT&from=ET

https://www.riigiteataja.ee/a kt/204042012006

https://www.riigiteataja.ee/akt/1 15052015002?leiaKehtiv

kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhi-

õiguste

harta

jaotis

Põhi-

küsimused

Harta

artikke

l

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas

põhiseaduse ja all loetletud

seadustega

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas

programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste

konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

I jaotis -

"Väärik

us"

Inimväärik

us 1 16

Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse

põhimõtete on üks EV Põhiseaduse

alusprintsiipidest

(artiklid

1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

isikupuutu

matusele

3 14 Vabadus- ja

isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

Piinamise

ning

ebainimlik

u või

alandava

kohtlemise

või

karistamise

keeld

4 15

Kaitse piinamise ja

julma, ebainimliku

või inimväärikust

alandava kohtlemise

ja karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata,

julmalt või väärikust alandavalt

kohelda.

Orjapidami

se ja

sunniviisili

se töö

keeld

5 16

Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida

tema vaba tahte vastaselt tööle ega

teenistusse, välja arvatud

kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd

nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse

alusel ja korras peab tegema

süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabad

used”

Õigus

vabadusele

ja

turvalisusel

e

6 16, 17

Artikkel 16 – Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

(artiklid

6–19)

Artikkel 17 –

Isikupuutumatuse

kaitse

Era- ja

perekonnae

lu

austamine

7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus

perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

Isikuandme

te kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on

õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011

Õigus

abielluda ja

luua

perekond

9 23 Kodu ja perekonna

austamine

PS § 26 Igaühel on õigus

perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise

ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

Mõtte-,

südametun

nistuse- ja

usuvabadus

10

PS § 40 Igaühel on

südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda

truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

Sõna- ja

teabevabad

us

11 21

Sõna ja

arvamusvabadus

ning juurdepääs

informatsioonile

§ 44. Igaühel on õigus vabalt

saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis

või muul viisil.

Kogunemis

- ja

ühinemisva

badus

12

§ 47. Kõigil on õigus ilma

eelneva loata rahumeelselt

koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja

13

§ 38. Teadus ja kunst ning nende

õpetused on vabad.

teaduse

vabadus

Ülikoolid ja teadusasutused on

seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus

haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabad

us ja õigus

teha tööd

15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta.

Ettevõtlusv

abadus 16

§ 31 Eesti kodanikel on õigus

tegeleda ettevõtlusega

Õigus

omandile 17

§ 32 Igaühe omand on puutumatu

ja võrdselt kaitstud

Õigus

varjupaigal

e

18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/V RKS

Õigus

kaitsele

tagasisaatm

ise,

väljasaatmi

se või

väljaandmi

se korral;

19 18 Liikumisvabadus ja

kodakondsus

§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei

tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast.

III jaotis

„Võrdsu

s”

Võrdsus

seaduse ees 20 12

Võrdne

tunnustamine

seaduse ees

PS § 12 Kõik on seaduse ees

võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või

muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või

muude asjaolude tõttu. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

(artiklid

20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv -

ei tohi kedagi diskrimineerida

rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab

naiste ja meeste

võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja

erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse osas

programmide ja projektide

kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on

järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase

väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse

ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja

kaasatus ühiskonnas;

Diskrimine

erimiskeeld 21 5

Võrdsus ja

mittediskrimineerim

ine

(d) austus erinevuste vastu ning

puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja

inimkonna osana;

Kontroll/kinnitus

Võrdsete võimaluste tagamine

täiendavalt analüüsitud seletuskirjas

horisontaalsete põhimõtete peatükis

Kultuurilin

e, usuline

ja keeleline

mitmekesis

us

22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja

meeste

võrdõigusli

kkus

23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse

õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate

õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate

võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Puuetega

inimeste

integreerim

ine

26 30

Artikkel 3 -

Üldpõhimõtted

Artikkel 4 -

Üldkohustused

Artikkel 8 –

Teadlikkuse

suurendamine

Artikkel 9 –

Juurdepääsetavus

Artikkel 19 –

Iseseisev elu ja

kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik

liikumisvõime

Artikkel 30 –

Osalemine

kultuurielus, vaba

aja-, puhke- ja

sporditegevustes

IV jaotis

„Solidaa

rsus”

(artiklid

27–38)

Töötajate

õigus olla

ettevõttes

informeerit

ud ja ära

kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate

usaldusisiku seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

771390?leiaKehtiv), mis

reguleerib töötajate usaldusisiku

tegevust teda volitanud töötajate ja

ametnike esindamisel suhetes

tööandjaga ja töötajatega.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kollektiivl

äbirääkimis

te ja

kollektiivse

tegutsemise

õigus

28

PS 29 Töötajate ja tööandjate

ühingutesse ja liitudesse

kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud

võivad oma õiguste ja seaduslike

huvide eest seista vahenditega,

mida seadus ei keela. Streigiõiguse

kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

kasutada

tööhõivetee

nuseid

29

§ 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kaitse

põhjendam

atu

vallandami

se korral

30

§ 29 Töötingimused on riigi

kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Head ja

õiglased

töötingimu

sed

31

§ 29 Töötingimused on riigi

kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Keeld

kasutada

laste

tööjõudu ja

noorte

töötajate

kaitse tööl

32

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii

lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära

kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis

käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Laste töötamist reguleerib

töölepingu seadus. Seal on kirjas

laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused.

Alaealisel on töötamiseks vaja

olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/la

ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja-

kohustused)

Perekonna-

ja tööelu 33

PS § 27 Perekond rahva püsimise

ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

§ 29 Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta

teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul.

Sotsiaalkin

dlustus ja

sotsiaalabi

34 28

Küllaldane

elatustase ja

sotsiaalne kaitse

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi

abile vanaduse, töövõimetuse,

toitjakaotuse ja puuduse korral. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Riik soodustab vabatahtlikku ja

omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega

inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid

§ 28 Igaühel on õigus tervise

kaitsele.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Võimalus

kasutada

üldist

majandush

uvi

pakkuvaid

teenuseid

36 11

Ohuolukorrad ja

humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku

üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106

042021005

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Keskkonna

kaitse 37

PS § 53 Igaüks on kohustatud

säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on

keskkonnale tekitanud.

DNSH ja kliimakindlus analüüsitud

rakenduskava koostamise käigus.

Täpsemalt selgitus seletuskirja

horisontaalsete põhimõtete peatükis

Tarbijakait

se 38

Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/T KS

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

V jaotis

„Kodani

ke

õigused

”

(artiklid

39–46)

Õigus

hääletada

ja

kandideerid

a Euroopa

Parlamendi

valimistel

39 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

Euroopa Parlamendi valmise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/E PVS

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

hääletada

ja

kandideerid

40 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu

teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

1) Riigikogu valimisega;

a kohalikel

valimistel

kohalikel

valimistel

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti

kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus

heale

haldusele

41 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi

ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS §

1 lg 5 kohaselt kohaldatakse

viidatud seaduses ette nähtud

menetlusele haldusmenetluse

seadust.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigustutvu

da

dokumenti

dega

42 21

Sõna ja

arvamusvabadus

ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis

viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul on õigus

seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja

kohalikes omavalitsustes ning riigi

ja kohalike omavalitsuste

arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus

igas menetlusstaadiumis tutvuda

haldusorganis säilitatavate asjas

tähtsust omavate dokumentide ja

toimikuga, kui see on olemas.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

pöörduda

Euroopa

ombudsma

ni poole

43 12 Juurdepääs

õigusemõistmisele

Rahvusvaheliste lepingute alusel

otsekohalduv

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

esitada

petitsioone

44 12 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste ja nende

ametiisikute poole. Vastamise

korra sätestab seadus

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Liikumis-

ja elukoha

valiku

vabadus

45 20 Isiklik

liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib

seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Diplomaati

lisele ja

konsulaark

aitsele

46 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja

seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb

oma kodanikku ka välisriikides.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

VI jaotis

„Õiguse

mõistmi

ne”

(artiklid

47–50)

Õigus

tõhusale

õiguskaitse

vahendile

ja õiglasele

kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda

oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks

võib oma kohtuasja läbivaatamisel

nõuda mis tahes asjassepuutuva

seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks

tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

§ 22 Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Süütuse

presumptsi

oon ja

kaitseõigus

48 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kuritegude

ja

karistuste

seaduslikku

se ja

proportsion

aalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse

üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel.

Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja

normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja

vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need

piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana

enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Mitmekord

se

kohtumõist

mise ja

karistamise

keeld

50 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda

kohtu alla anda ega karistada teo

eest, milles teda vastavalt

seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Keskkonnaministeerium

Välisministeerium

Riigikantselei

22.12.2022 nr 18-5/2022/7803-1

Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja

innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks

Austatud minister

Esitame ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus-

ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja

arvamuse avaldamiseks sotsiaalpartnerite esindajatele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) käskkirja eelnõu koos lisadega;

2) eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

TAIE juhtkomisjon

Teenusmajanduse Koda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kaupo Sempelson

625 6350 [email protected]