Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine

KÄSKKIRI

05.06.2023 nr 101

Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja

taaskäivitamiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise

toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 „Turismisektori elavdamine ja

taaskäivitamise toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.2. Toetuse andmine panustab „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukavasse 2021–2035“ ning tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja

ettevõtlus“ ettevõtluskeskkonna programmi meetmesse 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja tegevusse 1.2 „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja selle mõõdikusse „Turismiteenuste eksport“.

1.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid ja aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021 otsusega heaks kiidetud

„Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete

hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele.

1.4. Aluspõhimõtete hoidmist ja punktis 1.2 nimetatud sihi saavutamist, soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ näitajatega „Soolise võrdõiguslikkuse

indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool

Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna

Euroopa Liidu keskmisest“.

2

1.5. Sekkumine panustab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsi 2022 käskkirjaga nr 63

kinnitatud turismistrateegia 2022–2025 visiooni „Eesti turismisektor on 2025. aastal elujõuline ja

kohanemisvõimeline” ning järgmiste turismistrateegia eesmärkide saavutamisse:

1.5.1. Eesti turismisektoris on toimunud arenguhüpe – ettevõtjad ja sihtkohad on paindlikult ja

uuenduslikult kohanenud tarbijate ootustega ning kasvanud on turismisektori lisandväärtus;

1.5.2. Eesti on nutikas ja roheline sihtkoht, mis pakub terviklikku külastajateekonda ja kestlikku

turismitoodet;

1.5.3. Eestisse reisivad teadlikud ja aega väärtustavad külalised, kes hindavad Eesti kultuuri- ja

looduspärandit;

1.5.4. külastaja viibib Eestis kauem, lahkub rahulolevana ning plaaniga Eestisse naasta;

1.5.5. Eesti turismisihtkohtade arendusorganisatsioonid on strateegiliselt juhitud ning toimub

sisuline koostöö Eesti turismisektori osaliste vahel.

1.6. Käskkirjas nimetatud kulude abikõlblikkusele ja abikõlbmatusele, toetuse maksetaotluse

menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija kohustuste, sealhulgas

hankimisega seotud kohustuste, osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

1.7. Maksetaotluseid ja aruandeid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse

keskkonna kaudu.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Eesti turismisektori väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate

(edaspidi VKE) muutmine elujõulisemaks ja kohanemisvõimelisemaks, tagades seeläbi

turismisektori VKEde konkurentsivõime ja kestliku majanduskasvu.

2.2. Eesmärgid toetatavate tegevuste lõikes on:

2.2.1. turismiettevõtjate ja -sihtkohtade innovatsioonivõime ja lisandväärtuse kasv, teadus-

arendustegevuste ning uute ärimudelite rakendamine, mis tagab, et Eesti turismiettevõtjad ja

sihtkohad on kestlikud ja vastutustundlikud ning pakuvad külastajale vaheldusrikast ja ehedat

reisielamust kõikidel aastaaegadel;

2.2.2. turisminõudluse suurendamine: Eesti turismiettevõtjate teenuste müük ja turismiteenuste

eksport on kasvanud;

2.2.3. külastajateekonna arendamine: turismiettevõtjate pakutavad turismitooted ja –teenused on

digitaliseeritud ning mugavalt ligipääsetavad kõikides Eesti piirkondades, sh eri- ja eristuvate

vajadustega inimestele.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetust antakse järgmisteks Eesti turismisektori majanduskasvu, lisandväärtust ja

konkurentsivõimet tõstvateks tegevusteks:

3.1.1 Eesti turismiettevõtjate, -toodete ja -sihtkohtade konkurentsivõime arendamine ja

lisandväärtuse kasvatamine, mille alategevused on:

3.1.1.1. uute ärimudelite ja tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine, uuenduslike,

vastutustundlike ja kestlike turismitoodete arendamine;

3.1.1.2. kestlike, vastutustundlike ja innovatiivsete sihtkohtade, võrgustike ja klastrite kui

väärtusahelapõhiste koostöömudelite arendamine;

3.1.1.3. turismiettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimine ning teadmismahukuse

kasvatamine;

3

3.1.1.4. turismiettevõtjate ja -võrgustike teadmiste ja oskuste arendamine.

3.1.2. Eesti turismisektori rahvusvahelise nõudluse ja turismiettevõtjate ekspordivõimekuse

suurendamine, mille alategevused on:

3.1.2.1. Eesti turismiettevõtjate teenuste nutikas andmepõhine turundus;

3.1.2.2. huvipõhistele segmentidele suunatud turundus;

3.1.2.3. äriturismi ja sündmuste turundus;

3.1.2.4. eristuv kultuuri-, toidu- ja loodusturismi turundus.

3.1.3. Eesti turismiettevõtjate ja –sihtkohtade külastajateekonna arendamine, mille alategevused

on:

3.1.3.1. tervikliku külastajateekonna arendamine kõikides Eesti piirkondades;

3.1.3.2. turismitoodete digitaliseerimine, online-kättesaadavuse parandamine ja

turismiinfosüsteemi arendamine.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3. nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad:

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

(2023)

Vahe-

sihttase

(2024)

Siht-

tase

(2029)

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemus-

näitaja

Väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjad, kellel on suurem

lisandväärtus töötaja kohta

0 0 600

Väljund-

näitaja

Toetatavad ettevõtjad (millest:

mikro-, väikesed, keskmise

suurusega ja suured ettevõtjad)

0 100 1000

Väljund-

näitaja

Mitterahalist toetust saavad

ettevõtjad

0 100 1000

5. Rakendusüksus ja rakendusasutus

5.1.Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja

rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

6. Elluviija

6.1. Punktis 3. toodud tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi

elluviija).

7. Sihtrühm ja kasusaajad

7.1. Toetatavate tegevuste sihtrühmad on:

7.1.1. turismiettevõtjad, kellest(eelkõige turismivaldkonna VKEd;

7.1.2. turismiettevõtjaid koondavad sihtkohaarendusorganisatsioonid, klastrid ja sihtkohtade

koostöövõrgustikud;

7.1.3. turismiettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid;

7.1.4. turismivaldkonna VKEdele teenuseid pakkuvad turismi vedajad ja väravad;

7.1.5. turismivaldkonna VKEdega koostööd tegevad turismiatraktsioonide valdajad ja haldajad;

7.1.6. muud turismiettevõtlusega seotud organisatsioonid ja huvirühmad.

4

7.2. Kasusaajad on sihtrühma kuuluvad isikud, kes toetatavates tegevustes osalevad.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood kestab kõikidel toetatavatel tegevustel tagasiulatuvalt alates

01.01.2023 kuni 31.10.2029.

9. Tegevuste eelarve

9.1. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

9.2. Toetatavate tegevuste eelarve moodustub järgmiselt:

Eelarve jaotus

2021-2027

Euroopa

Liidu

toetus

Euroopa

Liidu

toetuse

osakaal

Riiklik

kaas-

finantseer

ing

Riikliku

kaas-

finantse

eringu

osakaal

Oma-

finants

eering

KOKKU

33 165 000 85,5% 5 637 857 14,5% 0 38 802 857

10. Riigiabi

10.1. Tegevuse elluviimiseks kasusaajale antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA)

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk

1–8, edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

10.2. Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine

grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi

määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel

juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

Üldise grupierandi määruse artiklite 18 ja 19 alusel saab anda VKEle.

10.3. Rakendusüksus hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA

määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi

ning abi summast.

10.4. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel esitab kasusaaja taotluse, milles märgib

üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed.

10.5. Abi summa määratakse abi saajaga seotud otseste kulude alusel. Üldise grupierandi määruse

alusel abi andmisel on abi määr 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Koolitusabi puhul võib abi

määra suurendada keskmise suurusega ettevõtja puhul kümme protsendi võrra ja väikese

suurusega ettevõtja puhul 20 protsendi võrra.

10.6. VTA määruse kohaselt kasusaajale antud VTA koos käesoleva käskkirja aluselantava abiga

ja teiste, punktis 10.5 nimetamata, Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTAga ei tohi

jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

5

10.7. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi

ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud VTA ületada

koos käesoleva käskkirja alusel antava abiga 100 000 eurot.

10.8. Juhul kui ettevõtja on saanud VTAd Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk

8‒13) alusel, ei tohi talle käesoleva käskkirja ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja

kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud VTA kogusumma koos käesoleva käskkirja

aluselantava abiga ületada 500 000 eurot.

10.9. VTA puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

kumuleerimisreegleid ning abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2

sätestatud ühe ettevõtja mõistest.

10.10. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel

viimase abi andmise päevast.

10.11. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt

raskustes olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse

alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

10.12. Üldise grupierandi määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

artikli 1 lõigetes 4–5 nimetatud juhtudel.

11. Kulude abikõlblikkus

11.1. Abikõlblikud on punktis 3. kirjeldatud toetatavate tegevuste elluviimisega seotud järgmised

kulud:

11.1.1. elluviija personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16;

11.1.2. kaudsed kulud 15 protsendise ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest

vastavalt ühissätete määruse artikli 54 punktile b;

11.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning

päevarahad;

11.1.4. tegevuste turuvajaduse analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide

kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside tellimise ja teostamise ning tulemuste

avalikustamise kulud;

11.1.5. reklaami-, meedia-, disaini-, kommunikatsiooni-, suhtekorralduse, sotsiaalmeedia,

e-turunduse, projektijuhtimise ja nendega seotud turundustegevusi toetavate teenuste kulud;

11.1.6. meediakampaaniate, teavituskampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste ja

tegevuste ning nende ettevalmistamise, korraldamise, neil osalemise kulud ja nendega seotud

teabevahetuse ning tulemuste levitamise kulud;

11.1.7. ürituste, messide, näituste, konverentside, kontaktürituste korraldamise ja neil

osalemiseks vajaliku tehnika soetamise või rentimise stendi kujundamise ja ehitamise kulud,

stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud;

11.1.8. turismikontseptsiooni ja strateegia väljatöötamise, arendamise ja tutvustamise kulud;

11.1.9. andmebaasidest kontaktnimekirjade hankimise ja kasutamise kulud;

11.1.10. litsentsitasude ning fotode, videote, sisutekstide ja muud autoriõigustega seotud kulud;

11.1.11. veebiarenduse, õppekeskkondade ja digitaalsete töölaudade loomise, arendamise ning

haldamise kulud;

11.1.12. turismiinfosüsteemi andmekogu arendamisega seotud kulud ja sellega seotud

6

nõustamise, analüüsi, tugisüsteemide arenduse ja integreerimise ning teiste andmekogudega

liidestamise kulud;

11.1.13. veebilahenduste, sisuhalduse ja geoinfosüsteemi rakenduse teostamise teenustasud;

11.1.14 turismiinfosüsteemi arendamist nõustava ja järelevalveteenust osutava ettevõtja

teenustasud;

11.1.15. turismiinfosüsteemi arendamisega seotud infotehnoloogia riist- ja tarkvara soetamise ja

rendikulu, infotehnoloogia tugi-, hooldus- ja majutusteenuste tasud;

11.1.16. turismiinfo administreerimise ning kvaliteedi kontrolli kulud;

11.1.17. koolituste, mentorteenuse, seminaride, töötubade, ümarlaudade, konverentside ja

õppereiside korraldamise ja nendel osalemisega seotud koolitajate, ekspertide ja mentorite tasu,

ruumide ja inventari rendi ning virtuaalkeskkonna kasutamise kulud;

11.1.18. punktides 11.1.7. ja 11.1.17 nimetatud tegevustes osalemisega või korraldamisega seotud

toitlustuse ning lähetuse kulud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate

piirmäärade ulatuses;

11.1.19. koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormide algatamise, korraldamise

ja neil osalemise ning sellega seotud tulemuste levitamise kulud;

11.1.20. ekspertiiside, testkülastuste ja välishindamise läbiviimise kulud;

11.1.21. toetatavate tegevuste elluviijate valdkonnaspetsiifilise oskusteabe hankimise kulud ja

sellega seotud rahvusvaheliste koolitustel, konverentsidel, seminaridel ja turismimessidel

osalemise kulud;

11.1.22. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste,

audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide ja nende koostamise, tootmise ja levitamise ning

selleks vajalike veebilehtede loomise ja arendamise kulud;

11.1.23. tele- ja raadiosaadete, internetis ja muudes meediakanalites levitavate saadete ja

materjalide tootmise ja edastamise kulud;

11.1.24. tõlkekulud;

11.1.25. teavitamisega seotud kulud;

11.1.26. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muu

transpordi kasutamise kulud;

11.1.27. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks vastavalt tulumaksuseaduse §-le

48;

11.1.28. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks vastavalt tulumaksuseaduse §-le

49;

11.1.29. tegevuste ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;

11.1.30. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

11.2 Abikõlbmatud on järgmised kulud:

11.2.1 finants- ja pangakulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode

avamise ja haldamise kulud;

11.2.2 liiklusvahendi soetamise kulud;

11.2.3 kinnisasja soetamise kulud.

12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

12.1. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed

kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28

lõikele 3.

12.2. Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentides

kajastuvate ja pangaülekande teel tasutud kuludega, välja arvatud kaudsete kulude korral.

12.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist

7

tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine

rakendusüksuse poolt.

12.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja

kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.

13. Elluviija õigused ja kohustused

13.1. Elluviija kohustused:

13.1.1. koostab toetusskeemi iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab

selle rakendusasutusega;

13.1.2 lähtub tegevuskava koostamisel ühendmääruse §-st 7;

13.1.3 toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende

asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks;

13.1.4 viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt;

13.1.5. vastutab eesmärkide saavutamise eest;

13.1.6. koostab ja esitab punktis 14 nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja

rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni.

13.1.7. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;

13.1.8. järgib tegevuste elluviimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid;

13.1.9. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete ÜSS § 21 lõikes 5 nimetatud registri

sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala

lõpuks;

13.1.10. tagab, et tegevuste elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

ning ligipääsetavuse põhimõtteid ja tegevustest teavitamisel järgitakse reklaamiseaduse § 3

lõiget 4.

13.2. Elluviija õigused:

13.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käesoleva käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks;

13.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone.

14. Aruandlus

14.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta

vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus

võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande

esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem

kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks aruande esitamise tähtajaks.

14.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.

14.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.

14.4. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon:

14.4.1. tegevuste aruandlusperiood;

14.4.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise kohta ja nende vastavus tulemus- ja

väljundnäitaja saavutustasemele, sealhulgas panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja

näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse;

14.4.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele;

14.4.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave;

14.4.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.

8

15. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused ja kord

15.1. Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning

lähtudes ühendmääruse § 34–38 sätestatust.

15.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 16. Vaide esitamine

16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse rakendusasutusele vaie vastavalt

ÜSS2021_2027 §-le 31.

16.2. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

1

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine“ seletuskirja

Lisa 3

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlastaja

või arvamuse

esitaja

Eelnõu

paragrahv,

lõige, punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või

mittearvestamise põhjus

Keskkonnaminis

teerium

Eelnõu

p 1.5.2

Teeme ettepaneku asendada käskkirja eelnõu punktis 1.5.2 ja

seletuskirjas väljend „roheline sihtkoht“ ja „roheline turismisihtkoht“

terminiga „looduspõhine sihtkoht“, „loodust arvestav sihtkoht“ või

„looduskeskkonda arvestav sihtkoht“. Need mõisted annavad

paremini edasi käskkirja eelnõus toodud eesmärke. Seletuskirjas võiks

mõistet täpsustada, et mõeldakse matkaradu, telkimisvõimalusi jms.

Selgitame, et kordame käskkirjas sõna-

sõnalt turismistrateegia 2022-2025

eesmärke, kus on kasutusel mõiste

“roheline sihtkoht”, aga strateegiat me

selle käskkirjaga ei saa muuta.

Roheline sihtkoht ja roheline

turismisihtkoht on otsetõlkes

rahvusvahelisest Green Destinations

programmist

(https://www.greendestinations.org/),

mille all mõtleme Eestis tegelikult

kestlikke turismisihtkohti, mis

hõlmavad nii keskkonnasõbralikku

majandamist ja teenuseid, kogukonna

väärtustamist, pärimuskultuuri

püsimist, jätkusuutlikku äri.

Seletuskiri

lk 5 ja lk 13

Teeme ettepaneku asendada seletuskirjas väljend „roheline

mõtlemine“ mõistega „keskkonnahoidlik mõtlemine“, mis selgitab

paremini toetuse andmise eesmärke.

Arvestatud, asendasime “jätkusuutlik

ja roheline mõtlemine” mõistega

“kestlik mõtlemine”, mis sisaldab

lisaks keskkonnahoiule ka sotsiaalset,

kultuurilist ja majanduslikku

kestlikkust.

2

Üldine Soovitame tuua käskkirja eelnõus eraldi esile Ida-Virumaa, kui

võimalus muuta vana tööstuspiirkond looduspõhise turismi

sihtkohaks.

Mitte arvestatud. Selle toetuse eesmärk

on terve Eesti turismi, sh Ida-Virumaa

turismi, ühtlane tasakaalustatud areng

lähtuvalt piirkonnas kokku lepitud

prioriteetidest.

Ida-Virumaa turismi arengut toetatakse

veel eraldi Õiglase Ülemineku Fondi

toetusmeetmetega.

Seletuskiri Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja soovitusega korraldada

sündmusi, konverentse, seminare, töötube ja koolitusi järgides

keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit. See on leitav

Keskkonnaministeeriumi kodulehelt Keskkonnateadlikkus

Keskkonnaministeerium (envir.ee).

Arvestatud. EAS ja KredExi

ühendasutuses on välja töötamisel

kestliku sündmuse korraldamise

soovitused, mida ühendasutuse

turismiosakonna poolt korraldatavate

ürituste puhul arvesse võetakse.

Soovitused sisaldavad

keskkonnahoidlikkuse, ligipääsetavuse

ja võrdsete võimaluste teemasid ning

keskkonnahoidlikkuse puhul on

aluseks KEM keskkonnahoidlike

sündmuste korraldamise juhend.

Seletuskiri Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja, et riigihangete läbiviimisel

lähtutakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Need on

kohustuslikud mööbli, puhastustoodete, IT-seadmete ja koopiapaberi

hankimisel. Keskkonnahoidlike riigihangete kohta on info

Keskkonnaministeeriumi kodulehel Keskkonnahoidlikud riigihanked

Keskkonnaministeerium (envir.ee).

Arvestatud, seletuskirja täiendatud.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

Eelnõu p 11 Eelnõus § 11 puudub viide ÜM § 15-le. Soovitame lisada see viide kas

eelnõusse või seletuskirja.

Mitte arvestatud, viide ühendmääruse §

15 on esitatud käskkirja punktis 1.6.

Kuna eelnõus Elluviija kohustuste all puudub viide §10 ja §11-le VV

määruses "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused", siis võiks lisada elluviija kohustuste

Mitte arvestatud, elluviija kohustustele

ühendmääruse § 10 ja §11 on viidatud

käskkirja punktis 1.6.

3

alla: „Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“.

Eelnõus on lahendamata auditi tähelepanek, mille kohaselt ei saa

rakendusasutus teha finantskorrektsioone.

ÜSS2021_2027 kohaselt on finantskorrektsiooni tegemine RÜ

ülesanne. Palun pöörduda selles küsimuses RTK poole eraldi, et

arutada võimalikku koostööd RTK-ga finantskorrektsioonide

tegemise ülesande üleandmisel teisele RÜ-le.

Kontaktiks: [email protected]

Info selle kohta peaks olema liikunud MKM-is veebruari lõpus (seoses

RUP-käskkirjaga).

Kui plaanite anda finantskorrektsioonide tegemise ülesande Riigi

Tugiteenuste Keskusele, siis on vaja sõlmida kokkulepped enne

käskkirja kinnitamist.

Mitte arvestatud. Konsultatsioonides

kokku lepitud, et rakendusasutus saab

teha finantskorrektsioone.

Rahandus-

ministeerium

Eelnõu p 2.1

ja 2.2

Punktides kirjeldatud toetuse andmise eesmärkide osas tuleb luua

selge seos poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti“ erieesmärgiga 3

„VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine

ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava[1] perioodiks 2021–2027“ tabelis 1 (lk 12) ja punktis

2.1.1.3.1 „Fondide sekkumine“ toodud selgitustega, sh kasutatud

sõnavaraga, et seosed rakenduskava ja TATis kirjeldatud tegevuste

eesmärkide vahel oleksid selged. Palun tagada kooskõla

seletuskirjaga.

[1] https://pilv.rtk.ee/s/6nBxRwrmjfwNgzL

Arvestatud, käskkirja ja seletuskirja

täiendatud.

Eelnõu p 3.1 Toetatavate tegevuste kirjelduses tuleb luua selge seos

poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti“ erieesmärgiga 3 „VKEde kestliku

majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes

töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“, et

Arvestatud, käskkirja ja seletuskirja

täiendatud.

4

seosed toetatavate tegevuste ja erieesmärgi vahel oleksid selged. Palun

tagada kooskõla seletuskirjaga.

Eelnõu p 7.1 Punkt tuleb sõnastada selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et antud

käskkirjaga ellu viidavate tegevuste peamine sihtrühm on

turismiettevõtjad (eelkõige turismivaldkonna VKEd). Palun tagada

kooskõla seletuskirjaga.

Arvestatud, käskkirja ja seletuskirja

täiendatud.

Eelnõu p 9.2 TATi eelarve protsendid on tegelikkuses komakohtadega. Eelnõus

tuleb kasutada protsentide puhul nt üks koht pärast koma (85,5% +

14,5%).

Arvestatud, parandatud.

Seletuskirja

p 1

Punkt 1 „Reguleerimisala“: lk 2 eelarve tabeli teises tulbas olevad

protsendid ei anna kokku 100% (83% + 12% + 6%). Ilmselt on

tegemist komakohtadega ning neid võib tabelis ka kasutada, nt üks

koht pärast koma (82,6% + 11,8% + 5,6%).

Arvestatud, parandatud.

Seletuskirja

p 1

Punkt 1 „Reguleerimisala“: kirjas on, et „Toetus panustab programmi

tegevuse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“

mõõdikusse „Turismiteenuste eksport““. Lauset tuleks korrigeerida

selliselt, et toetus panustab programmi tegevusse „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“. Toetus ei saa otseselt

panustada mõõdikusse, vaid mõõdikuga hinnatakse/mõõdetakse

eesmärgi saavutamist või saavutamise suunas liikumist. Vajadusel

võib mõõdiku täiendavalt välja tuua.

Arvestatud, parandatud.

Seletuskirja

p 1

Punkt 1 „Reguleerimisala“: tekstis seisab, et toetus aitab kaasa

kohalike ressursside väärindamisele. Märgime, et „väärindamise“

mõiste sel viisil kasutamine vajab täiendavat selgitust, sest tavapärane

käsitlus „kohalike ressursside väärindamisest“ on mõnevõrra teise

valdkonna teema ning ei ole asjakohane välja tuua.

Arvestatud, sõnastust muudetud.

Seletuskirja

p 3

Punkt 3 „Toetatavad tegevused“: numeratsioon ei vasta eelnõu

numeratsioonile. Näiteks eelnõus on punkt 3.1.1 turismitoodete ja

sihtkohtade arendamine ning punkt 3.1.2 turisminõudluse

suurendamine; seletuskirjas aga on vastavad numbrid 3.1 ja 3.2.

Arvestatud, parandatud.

Seletuskirja

p 4

Punkt 4 „Tulemused“: teksti 1. lõigus on vale meetme number, õige

meetme number on 21.1.3.1.

Arvestatud, parandatud.

5

Seletuskirja

ptk 8

Peatükk 8 „Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud

kulud ja rakendamise eeldatavad tulud“: kirjas on, et: „Määruse

rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele

olulisi lisakulusid“. Määruse asemel tuleb viidata käskkirjale. Lisaks

palume selgitada, mida tähendab „olulisi lisakulusid“ ning kas

mõeldud on kulusid, mis jäävad riiklikust kaasfinantseerimisest välja.

Arvestatud, parandatud ja täiendatud.

Seletuskirja

p 13.4

Punkt 13 alapunkt 4: punktis sisalduv lause: „Riigihangete seadusega

kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 4

kohane hankija“ jääb täielikult arusaamatuks. Selgusetu on, miks on

just selle punkti kontekstis vaja tagada kooskõla RHSiga, kuidas

asjaolu, et EIS on hankija, seda tagab, ning kuidas puutub asjasse

viidatud RHS § 5 lg 4, mille kohaselt ei ole ükski asutus hankija.

Parandasime viidet RHS-le ja viisime

lause punkti “Tegevuste

kuluefektiivsus” alla.

18.05.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks

ja taaskäivitamiseks toetuse andmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2

ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete

nimekirjaga. Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused Eesti turismivaldkonna

teadmiste ja oskuste arendamiseks (edaspidi toetusskeem).

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava)

raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga

hõlmatud sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli

17 tähenduses. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamiseks.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele

2021−2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Toetatavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24.06.2021 määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede

Teinbas (e-post: [email protected], telefon 715 3407) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse (edaspidi EIS) turismiosakonna nõunik Maris Eenmaa (e-post:

[email protected], telefon 507 9774). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected], telefon 639 7652) ja õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule strateegilise

planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post:

[email protected], telefon 631 3609).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkiri on seotud rakenduskava poliitikaeesmärgiga 1 “Nutikam Eesti” ning sellega

reguleeritakse erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime

tõhustamine ning väikese ja VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute

kaudu“ meetme 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja

taaskäivitamise toetamine” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

Rakenduskavas on toodud välja vajadus kasvatada VKE-de tootlikkust loomemajanduses ja

turismis, tõsta VKE-de konkurentsivõimet ja tootlikkust, arvestades piirkondlike erinevustega.

Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

(edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitavad kaasa

Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“

(edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi

saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, tasakaalustatud

regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“

tegevuskava näitajatega "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik", "Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27

keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest“. Toetatavate

tegevustega panustatakse nimetatud näitajate täitmisse kaudselt.

Ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad

toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud

põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale

lisatud (lisa 2).

Toetus panustab tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“

ettevõtluskeskkonna programmi meetmesse nr 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“. Toetus panustab programmi

tegevusse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja selle tulemuslikkust

hinnatakse mõõdikuga „Turismiteenuste eksport“. Toetatav tegevus aitab kaasa Eesti teadus-

ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ja Eesti

turismistrateegia 2022–2025 eesmärkide täitmisele. Sekkumise tegevused aitavad kaasa Eesti

majanduse tugevuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule, pakkudes ettevõtetele ja

turismisihtkohtadele uusi arenguvõimalusi, tõstes turismisektori uuendusmeelsust ja

teadmistepõhisust, toetades uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõttu, koostööd

teadus-arendustegevuse valdkonnaga ja innovatsiooni.

Toetuse oluline komponent on turismimajanduse kestlikkuse ja vastutustundlikkuse

arendamine, paindliku ja uuendusmeelse turismiettevõtluse toetamine, mis on vastutustundlik

nii looduse, kogukondade kui sektori töötajate suhtes.

Toetus aitab kaasa kohalikele ressurssidele, nt loodus, kultuuriväärtused, külalislahkus,

lisandväärtuse andmisele, kus arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-

majanduslike mõjudega. Sekkumine ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist,

kuna toetab ka kestlikkust ja rohepööret. Seega täiendavaid leevendusmeetmeid ei ole vaja

kehtestada.

Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse tegevused lähtuvad riigiaruande lisa D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustest,

Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisest

ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamisest. Toetatav tegevus

keskendub ettevõtluse edendamisele turismiettevõtete ja nende partnerite teadmusmahukuse

kasvatamisele, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja turismiteenuste

ekspordi kasvatamisele.

Eesti turismisektori VKEdes on puudu uuendusmeelsust ja teadmistepõhisust ning see takistab

lisandväärtuse kasvu. Turismisektori ettevõtjad jäävad digiteenuste kasutamisel ja

rakendamisel maha teistest sektoritest. VKEdel puuduvad teadmised digitaliseerimise

juhtimise kohta ja nende digipädevus on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon

ülemaailmsetes väärtusahelates, sh loomemajanduses ja turismis, on madal. Eesti

turismisektori VKEde seas on probleemiks ka vähene ekspordisuutlikkus. Enamikul neist on

piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks.

Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge rahvusvahelistele turgudele sisenevatele

ettevõtetele.

Vaja on pakkuda VKEdele ja nende koostööpartneritele uusi teadmisi ja oskusi, kuid arendada

ka turismi ökosüsteemi, mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid ja

kättesaadavaid teenuseid. Tegeleda tuleb uute töömeetodite ja tehnoloogiate kasutuselevõtuga

ja, pidades eelkõige silmas kolmikpööret. Tegeleda tuleb ka turismisektori VKEde

konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat

pealinnapiirkonda. Kavandatud teenused annavad VKEdele ja nende koostööpartneritele

konkurentsivõimelised pädevused.

Toetuse andmisel lähtutakse „Eesti turismistrateegiast 2022–2025”, mille eesmärk on

kasvatada Eesti turismisektori, millest 98 % on VKEd, elujõulisust ja kohanemisvõimet.

Tegevusi viiakse ellu kolmes prioriteetses valdkonnas:

1) toote- ja sihtkohaarendus: Eesti turismiettevõtetes on kasutusele võetud tehnoloogiline

innovatsioon, uued juhtimispraktikad ja uued ärimudelid, turismiettevõtete tööprotsessid on

automatiseeritud. Turismisektor arvestab ringmajanduse põhimõtetega, on vastutustundlik,

kestlik ja roheline ning pakub külastajale vaheldusrikast ja ehedat reisielamust kõikidel

aastaaegadel. Ettevõtjad ja sihtkohad arvestavad ringmajanduse, elurikkuse ja

kliimaeesmärkidega. Tegevuste elluviija on GSTC (Global Sustainable Tourism Council) poolt

akrediteeritud kestlikku turismi arendava organisatsiooni Green Destinations (GD) ametlik

partner;

2) nõudluse suurendamine: Eesti turismiettevõtjate käive ja turismiteenuste eksport on

kasvanud;

3) külastajateekonna arendamine: Eesti on hästi ühendatud peamiste sihtturgudega ning

turismiettevõtjate pakutavad turismitooted ja -teenused on digitaliseeritud, ja kõigile mugavalt

ligipääsetavad kõikides Eesti piirkondades.

Punkt 3. Toetatavad tegevused

Reisipiirangute ja nõudluse suure languse tõttu vähenes Maailma Turismiorganisatsiooni

(UNWTO) baromeetri andmetel rahvusvaheline turism 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga

maailmas keskmiselt 73%, Eestis langesid välisturistide ööbimised ligi 70%. Viimati oli

välisturismi maht Eestis nii madal aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud Euroopa

Liiduga ning oli reisisihtkohana avastamata maa nii Euroopas kui ka kaugemal. Turism

(toitlustus, majutus ja reisikorraldus) moodustab ca 5% majandusest, 25 000 töötajat ehk ca

5% ettevõtetes hõivatutest, 4000 ettevõtet ehk 4% kõigist Eesti ettevõtetest.

Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisisihtkohana täna madal. Eesti on

kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides, mille elanikud teevad valdava osa Euroopa

riikidesse tehtavatest välisreisidest, reisisihina väga vähe tuntud. Kaugemates riikides Eestisse

reisimist pakkuvate reisikorraldajate tagasiside põhjal saab väita, et Eestisse reiside müümist

suuremas mahus takistab elanikkonna madal teadlikkus Eestist kui reisisihist. Seega järjekindel

panustamine riigi üldise tuntuse ja maine parendamiseks läbi turundustegevuste on vajalik. 98

% Eesti turismiettevõtjatest on VKE-d ja ka neid koondavad piirkondlikud ja valdkondlikud

ühendused on väikesed ja välisturgudel vähese võimekusega. Turismiturunduse nähtavuse

tagamiseks on olulised turismiettevõtjate ja -sihtkohtade info ja ressursside koondamine ning

ühisturunduse abil suurema nähtavuse ja seeläbi ka ekspordivõimekuse tagamine.

Turisminõudluse taastumine kriisieelsele tasemele võtab McKinsey prognooside järgi aega neli

kuni seitse aastat. Samas on turismisektor Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal

sisemajanduse kogutoodangust oli kriisi eel ligi 8%. Turismil on suur majanduslik mõju ka

teistele sektoritele, see kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi

teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele

esimeseks võimaluseks tööturul alustada.

Toetus jaguneb kolme põhilise tegevuse vahel.

Punkt 3.1.1 sätestab tegevusena uuenduslike turismiettevõtjate, -toodete ja -sihtkohtade

arendamise tegevused. Tegevused on suunatud Eesti turismile kõige iseloomulikumate

põhiteemade, milleks on kultuuri-, toidu-, loodus- ja äriturism, koostöövõrgustike ja

turismitoodete arendamisele. Lisaks on planeeritud ka tegevused teiste teemavaldkondade,

näiteks mereturismi, terviseturismi, perepuhkuse, aktiivse puhkuse jt arendamiseks.

Turismitoodete arendamiseks korraldatakse mentorlust, arenguprogramme, meistriklasse,

praktilisi koolitusi, õppereise, seminare jms. Panustatakse sektorisisese ja sektoritevahelise

koostöö tugevdamisse erialaliitude ja partnerorganisatsioonidega nii siseriiklikul kui

rahvusvahelisel tasandil. Tegevuste tulemuseks on ettevõtjate konkurentsivõime ja

lisandväärtuse kasv.

Sihtkohtade, ettevõtjate klastrite ja võrgustike arendamise tegevused hõlmavad

külalislahkuse arenguprogrammi tegevusi koostöös sihtkohtadega kui väärtusahelapõhiste

koostöömudelitega, turismi külastuskoormuse hajutamise tegevusi ning tervikliku

klienditeekonna arendamist.

Teadmiste ja oskuste arendamise tegevussuundadeks on rahvusvahelise oskusteabe Eestisse

toomine ja levitamine uuenduslike tehnoloogiate juurutamiseks, samuti Eestis pakutavate

turismitoodete välisturuvõimekuse hindamine ning kompetentside kasvatamine

turismisektoris. Teadmiste ja oskuste arendamise tegevused loovad eelduse kvaliteetsete

turismitoodete ja -teenuste pakkumisele. Koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate

võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad tänu

efektiivsemalt planeeritud turismiteenuste pakkumisele. Oluliseks tegevussuunaks on

sihtkohtade ja ettevõtete arendustegevuste planeerimiseks vajalike ja asjakohaste

turismiandmete ja turuinfo koondamine ja analüüsimine ning analüüsitulemuste avaldamine

online-kanalites ning turismisektori reaalajalise majanduse rakendamise tegevused.

Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada ja

turundada tooteid ja teenuseid.

Innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde tegevuste tulemusena kasvavad turismiettevõtjate

teadmised ja oskused rohe- ja digipöördest, turismitoodete- ja teenuste automatiseerimisest,

digitaliseerimisest, (ring)disainist, innovatsioonist ning ärimudelite kaasajastamise

võimalustest. Teadmiste, teadlikkuse ja vastutustundliku ettevõtluse kasvatamiseks

soodustatakse koostööd, kommunikatsiooni ja kogemuste vahetamist nii Eestis kui

välisriikides, sektori sees ja sektorite vahel. Kolmikpöörde valdkonna oskuste kasvatamiseks

viiakse läbi mentorlust, meistriklasse, praktilisi koolitusi, õppereise ja seminare, tunnustatakse

ettevõtjaid jms.

Punkt 3.1.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu turisminõudluse suurendamise ja

turismiettevõtjate ekspordivõimekuse tegevused olemasolevatel ning uutel sihtturgudel.

Nutikas andmepõhine turundus on andmetel põhinev ja eristuv, kiire ja paindlik ning hõlmab

huvipõhise reisimise võimaluste tutvustamist digikanalites. Turundustegevused on suunatud

peamiselt turismiteenuseid eksportivatele ettevõtjatele. Tegevuste eesmärk on kasvatada

nõudlust Eesti turismitoodete järele sihtturgudel ning suurendada sihtturgude tarbijate ja

reisikorraldajate teadlikkust Eesti turismivõimalustest. Turisminõudluse suurendamise

tegevused aitavad otseselt kaasa välisturgude külastajate arvu suurenemisele. Tegevused

mõjutavad Eesti turismi hooajalisust ning turismiteenuste ekspordi kasvu. Tegevuste

elluviimisel eelistatakse suurema ekspordipotentsiaali ja lisandväärtusega toodete ja teenuste

pakkujaid (näiteks äriturism).

Tegevuste eesmärgiks on suurendada Eesti nähtavust kvaliteetsetes rahvusvahelistes

meediaväljaannetes, ennekõike reisimeedias ning seeläbi levitada positiivseid sõnumeid Eesti

turismis aktuaalsetest teemadest, mis motiveerivad Eestit külastama.

Turismiturunduse tegevused on suunatud Eesti lähiriikidele ja Euroopa mõjukamatele

turgudele ning sihtturgudele, kust on kõige mugavam Eestisse pääseda – maismaad mööda,

otselennu sihtkohad, laevaühendusega sihtkohad. Kaugturgudel (USA, Jaapan, Hiina jt)

jätkatakse tegevusi eesmärgiga mitte kaotada varasemate aastate turundustegevusega

saavutatud positsiooni. Kaugturgudel tehakse võimalikult palju koostööd

naaberriikidega. Siseturismi võimaluste turundamine aitab kaasa turismi hooajalisuse

vähendamisele ja toetab turismi kasvu regionaalselt, väljaspool pealinna. Eesmärkide

täitmiseks korraldatakse Eesti turismiettevõtjate teenuseid tutvustavaid esitlusi, kontaktüritusi,

tootetutvustusreise Eesti erinevatesse turismipiirkondadesse, osaletakse rahvusvahelisel

turismimessidel ja -missioonidel, arendatakse sihtturgudel e-õppe keskkonnad, et suurendada

teadlikkust Eestist kui reisisihist ja pakutavatest turismiteenustest.

Äriturismi kõige olulisemad tegevussuunad on Eesti kui konverentside ja korporatiivürituste

sihtriigi kommunikatsiooni ning turundustegevuste korraldamine ning arendustegevused

äriturismi sektori ettevõtjate teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuste tulemuseks on Eestis

toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu kasv ja korporatiivürituste turuosa

suurenemine. Tegevuste fookuses on ka distantstöötajad, diginomaadid ja e-residendid kui

potentsiaalsed distantstöötajad.

Sündmuste turundustegevuste eesmärgiks on suurendada Visit Estonia väljapaistvust Eestis

toimuvatel rahvusvahelise huviga suursündmustel, et jõuda muu hulgas teleülekannete ja

kajastustega sadade miljonite inimesteni üle maailma. Tehakse koostööd rahvusvaheliselt

huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste ning konverentside korraldajatega, et meelitada

väliskülastajaid Eestit külastama.

Turismiturunduses keskendutakse peamiselt põhiteemadele - loodus, kultuur, toit, kuid

teemadeks on ka linnapuhkus, perepuhkus, heaolu- ja tervisepuhkus. Rõhutatakse teemasid,

mis on reisihuvilistele olulised, nagu näiteks turvaline sihtkoht, kestlik mõtlemine,

vastutustundlik ühiskond ja kogukonna kaasatus. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust

integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt

seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu.

Punkt 3.1.3. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu turismiettevõtjate ja –sihtkohtade

külastajateekonna arendamise tegevused. Tegevussuuna eesmärgiks on tagada turismiinfo

kiire ja mugav kättesaadavus külastajatele kogu külastajateekonna ulatuses ning teenuste

ligipääsetavuse tagamine nii füüsilises keskkonnas kui ka digitaalselt, sh eri ja eristuvate

vajadustega inimestele. Olulisemateks tegevusteks on turismiinfosüsteemi Visit Estonia

(puhkaeestis.ee/visitestonia.com) arendamine ja kvaliteedi tagamine, Visit Estonia veebilehele

inspireeriva sisu loomine ja turismiinfo levitamine erinevates kanalites, transpordiinfo ja

turismiteenuste broneerimise ja makselahenduste ning diginähtavuse parandamine erinevates

kanalites.

Täpsem tegevuskava ning konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks

koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas, mis

koostatakse „Turismistrateegia 2022–2025“ ning teiste turismiarengut suunavate

tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel turuolukorda ning

lähtutakse turismiettevõtjate vajadustest. Nõuded tegevuskavale on toodud seletuskirja

punktis 12.

Punkt 4. Tulemused

Punkt 4 määratleb toetusskeemi näitajad.

Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad.

Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ raames ette tulemusnäitaja,

millesse käesoleva sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise

toetamine” tegevused panustavad.

Sekkumise tulemusel on aastaks 2029 toetatud ehk mitterahalist toetust saanud 1000 ettevõtjat.

2024. a vahe-eesmärk on saavutada ca 10% 2029 sihttasemest. Prognoosi aluseks on 2014–

2020 perioodi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi tulemused, mille eelarve oli

36,9 miljonit ja eeldatav saavutustase perioodi lõpuks 200. Uuel perioodil (EL eelarve kokku

33,2 miljonit) on tegevuste spekter laiem ning lisaks arendus- ja turundustegevustes osalevatele

ettevõtjatele arvestatakse väljundnäitajasse ka Visit Estonia teenust saavaid ettevõtjaid. Seega

on prognoositav mitterahaliselt toetatud unikaalsete ettevõtjate arv 1000. Paljud ettevõtjad

osalevad turundustegevustes korduvalt (rohkem kui 3 korda). Loetakse ettevõtjaid

Äriseadustiku tähenduses. Saavutustaset raporteeritakse ja ettevõtja loetakse abi saanuks pärast

tegevuses osalemist.

Lisaks ettevõtjatele osalevad asjakohastel juhtudel tegevustes ka turismiettevõtjaid koondavad

sihtkohaarendusorganisatsioonid ja klastrid, ja koostöövõrgustikud, turismi erialaliidud,

partnerorganisatsioonid, turismierialasid õpetavad koolid ning muud turismivaldkonnaga

seotud organisatsioonid ja huvirühmad. Mitteettevõtjatest kasusaajate arvule numbrilist

eesmärki seatud ei ole.

Tulemusnäitajaks aastaks 2029 on seatud 600 väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat, mille

lisandväärtus töötaja kohta on suurem. Antud mõõdik kirjeldab kõige paremini sekkumiste

tulemust ehk kui paljude ettevõtjate lisandväärtus töötaja kohta on sekkumiste tulemusel

kasvanud. Sihttaseme arvestus lähtub perioodi 2014–2020 rakendamise kogemusest ning

kavandatud uutest ja muudetud sekkumistest. Võttes aluseks EIS Ettevõtluskeskuse (2019 vs

2018) kliendiportfelli, prognoositakse, et ca 60% mitterahalise abi saajatest vastab

lisandväärtuse kasvu tingimustele (2% kasvu aasta pärast teenuses osalemist) (1000x0,6=600).

Tulemusnäitaja täitmist analüüsib rakendusüksus, lisades sellekohased andmed vähemalt kaks

korda aastas Sündmuste Infosüsteemi (SIS).

Väljund- ja tulemusnäitajate detailne sisu ning raporteerimise reeglid on ära kirjeldatud

Rahandusministeeriumi koostatud „Perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas“.

Punkt 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Toetusskeemi rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja

rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

Punkt 6. Elluviija

Toetusskeemi elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Elluviija ja

rakendusüksuse ülesannete täitmine on sihtasutuses lahutatud struktuuriüksuste tasandil.

EIS on riigi sihtasutus, mille põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt on EISi eesmärgiks

ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja

innovatsioonivõimekuse kasvatamine. EIS oli käesoleva käskkirjaga kinnitatule eelnenud

samasisuliste tegevuste elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis

tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks

vajaliku kompetentsi.

Sihtasutuse turismiosakond (endise nimega turismiarenduskeskus) omab pikaajalist kogemust

ja kompetentsi turismiarendus- ja -turundustegevustes. Turismiosakond toimib kogu Eestit

katva sihtkohaarendusorganisatsioonina (DMO), mis on sihtkoha strateegiliseks juhtimiseks,

arendamiseks ja turundamiseks loodud organisatsioon, mis koostöös teiste turismisektori

osapooltega planeerib, koordineerib ja viib ellu sihtkoha arendus- ja turundustegevusi ning

panustab toetava keskkonna loomisse. Seetõttu on EIS valitud ka sel programmiperioodil

tegevuste elluviijaks.

Käskkirja elluviimisega seotud riskid on hinnatud eelnõu seletuskirja lisas 1.

Punkt 7. Sihtrühm ja kasusaajad

7.1. Tegevuste sihtrühmad on:

7.1.1. turismiettevõtjad (eelkõige turismivaldkonna VKEd);

7.1.2. turismiettevõtjaid koondavad sihtkohaarendusorganisatsioonid, klastrid ja sihtkohtade

koostöövõrgustikud; 7.1.3. turismiettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid;

7.1.4. turismivaldkonna VKEdele teenuseid pakkuvad turismi vedajad ja väravad;

7.1.5. turismivaldkonna VKEdega koostööd tegevad turismiatraktsioonide valdajad ja

haldajad; 7.1.6. muud turismiettevõtlusega seotud organisatsioonid ja huvirühmad.

Toetusskeemi peamise sihtrühma moodustavad eelkõige turismivaldkonna VKEd.

Kuigi tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele, siis tegevustes on asjakohastel juhtudel

lubatud osaleda ka muudel juriidilistel isikutel, kelle olemasolu ja koostöö on turismivaldkonna

VKEde jaoks vajalik, näiteks ettevõtjaid koondavad erialaliidud, partnerorganisatsioonid,

klastrid, võrgustikud ja sihtkohaarendusorganisatsioonid, turismiarendusega tegelevad

omavalitsuste esindajad, turismiharidust pakkuvad koolid ja koolitusfirmad, avaliku sektori

hallata olevad atraktsioonid, turismi liikuvusvõimekuse tagamise seisukohalt olulised vedajad

ja väravad. Toetatavates tegevustes on lubatud osaleda ka suurettevõtjate ja avaliku sektori

esindajatel, kuna nende tegevustes osalemisest saavad kasu VKE-d.

Oluline on Eesti turismisektori kui terviku arendamine, kus on oma roll nii ettevõtjatel kui

nende teenusepakkumist toetavatel atraktsioonide haldajatel,

sihtkohaarendusorganisatsioonidel, erialaliitudel ja turismihariduse pakkujatel.

Kasusaajateks loetakse isikuid ja ettevõtjaid, kes tegevustes osalevad ja neist otsest kasu

saavad. Ettevõtjatest osalejate puhul teostatakse iga tegevuse puhul riigiabi analüüs. Riigiabi

määratakse näiteks koolitustel või õppereisidel osalevatele ettevõtjatele, kui nad saavad

majandusliku eelise. Kui sellist eelist ei saada, siis ei loeta ettevõtjat riigiabi saajaks. Riigiabi

määratlus sõltub nii tegevuste sisust kui vormist, näiteks võib koolitus olla mõnel juhul riigiabi

ja teisel juhul mitte.

Elluviija kogub ja töötleb tegevustes osalejate andmeid vastavalt ÜSS2021_2027 § 19

lõikele 3.

Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a ja

tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobriks 2029. aastal. Toetatavate tegevuste

hulgas on nii mahukaid arendusprojekte kui jooksvalt toimuvaid turismiarendus- ja

turundustegevusi, seega on käskkirja tegevused ja eelarve jaotatud terve programmiperioodi

peale.

Punkt 9. Tegevuste eelarve

Esitatud on rahastatavate tegevuste eelarve kooskõlas meetmete nimekirjaga. Käesoleva

käskkirja tegevused EL eelarvega 33 165 000 eurot on meetmete nimekirjas tervikuna

poliitikaeesmärgi 1 “Nutikam Eesti” erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning väikese ja VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas

tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16

“Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” all. Ülejäänud „Turismisektori

elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” eelarvet (6 300 000 eurot) rakendatakse meetme

määruse (Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord–Riigi

Teataja) alusel läbi avatud taotlusvooru. Sekkumise 21.1.3.16 eelarve, sealhulgas sekkumise

tegevuste ja toetuse eelarve allikate lõikes:

Sekkumine Tegevus Tegevus

Turismisektori

elavdamine ja Eesti

turismivaldkonna

Rahvusvaheliste

sündmuste ja

taaskäivitamise

toetamine

elavdamiseks ja

taaskäivitamiseks

toetuse andmine

konverentside

toetuse andmise

tingimused ja kord

Meetmete nimekirjas

kajastub ühe reana

21.1.3.16

Käesoleva

käskkirja alusel elluviidava tegevuse

eelarve

Määruse alusel elluviidava tegevuse

eelarve (ei ole selle

käskkirja osa)

EL toetuse eelarve

39 465 000

33 165 000

6 300 000

EL toetuse osakaal

82,6 % 85,5 % 70 %

Riiklik

kaasfinantseering

5 637 857

5 637 857

0

Riikliku

kaasfinantseeringu

osakaal

11,8 % 14,5 % 0

Omafinantseering 2 700 000

0 2 700 000

Omafinantseeringu

osakaal

5,6 % 0 30 %

Kogumaksumus 47 802 857

38 802 857

9 000 000

Programmi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse

rakendusasutusele kinnitamiseks iga-aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol.

Tegevuskava lähtub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30. märtsil 2022. aastal kinnitatud

Turismistrateegia 2022–20251 prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse.

Punkt 10. Riigiabi

Kui kasusaajateks on ettevõtjad, siis tuleb analüüsida, kas tegemist on vähese tähtsusega abiga

(edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L

352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes.

Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTA ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe

eelnenud majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul kui toetusskeemi raames

kasusaajale antav abi ületab VTA piirmäära, võib vajadusel anda toetust Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 artikli 18 alusel nõustamiseks antava abina, artikli 19 alusel

messidel osalemiseks antava abina või artikli 31 alusel koolitusabina ning sellisel juhul

kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses sätestatut.

Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kasusaajad, kui vastav

tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta

arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa

1 https://www.mkm.ee/uudised/minister-kinnitas-turismi-arengusuunad-aastateks-2022-2025

määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele

osalejale jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate

arvuga.

Punkt 11. Kulude abikõlblikkus

Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil, kui kulude

tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole

ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk

maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse

perioodi (kuni 31.10.2029). Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul peab olema

ergutav mõju, s.t toetada ei saa tegevusi, mille elluviimisega oli alustatud või võetud siduvaid

kohustusi enne käskkirja jõustumist.

Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste

elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides

sätestatud nõuetega, sh programmijuhi ja programmi projektijuhtide tööga seotud

personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16; elluviija töötajate lähetustega seotud

transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad; käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse

alusel tagasisaadav; toetusskeemi eesmärkide ning tegevuste elluviimisega seotud kulud, sh

koolituste, seminaride, messide külastuste korraldamise kulud ning nende tegevuste

elluviimisega seotud transpordi- ja üürikulud ja osalemise ligipääsetavuse tagamise kulud.

Samuti on abikõlblikud turundus- ja kommunikatsioonikulud ning kaudsed kulud 15% ulatuses

personalikuludest. Abikõlblik on vaid turismiinfosüsteemi arendamisega seotud IT riist- ja

tarkvara soetamise ja rendikulu, IT tugi-, hooldus- ja majutusteenuste tasud süsteemi

arendamise ajal. Elluviija igapäevane kontoritehnika ja –tarkvara kulu loetakse kaudseks

kuluks. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud

riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või

asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses.

Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse § 17

sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega. Abikõlbmatute

kulude alla kuuluvad finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud,

valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; liiklusvahendi või

mootorsõiduki soetamise kulud; kinnisasja soetamise kulud; kasutatud seadmete soetamise

kulud; muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud.

Punkt 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–

32, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude või

tegevustes osalejate omafinantseeringu tõendamisel, juhul kui omafinantseering rakendub,

arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud

lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse

sekkumise eelarvesse.

Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist

tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine

rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis-

ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.

Punkt 13. Elluviija õigused ja kohustused

Toetusskeemi elluviija koostab turismistrateegia 2022–2025 alusel ning võttes arvesse

rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava

eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Programmi

tegevuskava sisaldab tegevuste ja alamtegevuste loetelu tegevuskava aastate lõikes, sihtgruppi

ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta.

Tegevused valitakse tegevuskavasse kooskõlas ühendmääruse §-ga 7, see tähendab

seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava üldiste valikukriteeriumidega:

1. Tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele.

Hinnatakse eelkõige turismistrateegia 2022–2025 ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) alusel tegevuste

panust meetme eesmärkidesse, sh tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel

väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu (vt ka seletuskirja punkte 5 ja 6).

Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse.

2. Tegevuste põhjendatus

Sekkumisega toetatakse TAIE ja otseselt turismistrateegia 2022–2025 eesmärkide saavutamist.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega. Tegevuste sidusust ja

vajalikkust nii teiste meetmete, meetme teiste sekkumiste kui ka laiemalt teiste valdkondade ja

nende strateegiliste alustega on selgitatud seletuskirja punktis 6. Tegevuste vajalikkust on

selgitatud ka seletuskirja punktides 2, 3 ja 5.

Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on

arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning

planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning

mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste

ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

Tegevuste elluviimine ja näitajate saavutamine abikõlbulikkuse perioodil on realistlik,

arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid. Tegevuste aegse ja järjepideva elluviimise

tagamiseks koostatakse iga-aastane detailsem tegevuskava.

3. Tegevuste kuluefektiivsus

Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks. Tegevuste ja üldeelarve kujundamisel on muu hulgas toetutud elluviija

struktuurivahendite perioodil 2014–2020 poolt ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele

ning arvestades teenuste ligikaudseid turuhindu. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus

tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava

koostamise käigus.

Iga-aastase tegevuskava kujundamisel tagatakse seega veelgi tegevuste täpsem sihistatus,

sealhulgas hinnatakse, kas tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite

ja tulemuse saavutamiseks. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas

on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud

on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas võimekus tegevustele järgnevate püsikulude

rahastamiseks.

Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside

käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes

minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist

tarbijahinnaindeksi alusel).

Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 2

punkti 4 kohane hankija ja omab pikaaegset kogemust riigihangete tegemisel. Elluviijal puudub

vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud

sihtasutusega.

4. Elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab

toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja

tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud

käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.

Muul juhul hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud,

organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning

jätkusuutlikust tagades.

5. Tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos „Eesti 2035“-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1,

lisaks on selgitatud panustamist horisontaalsete põhimõtete näitajatesse seletuskirja punktis 7.

Tegevuste rakendamisel hinnatakse, kuidas võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse ning nendega

seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,

ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt

regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise

arengustrateegia näitajasse. Rakendusasutus kontrollib elluviija poolt talle kinnitamiseks esitatud tegevuskava vastavust

seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega ning tegevuste mittevastavusel

tuleb tegevuskava muuta.

Selleks, et tagada programmi otsene ja selge panustamine turismistrateegia strateegiliste sihtide

saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid turismistrateegia rakendusplaaniga.

Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga

tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte

edendamiseks. Regionaalse puutumusega tegevuste all peetakse silmas tegevusi, mis aitavad

kaasa Eesti piirkondades turismitoodete jätkusuutlikkusele, turisminõudluse suurenemisele ja

külastajate positiivse külastuselamuse kujunemisele. Vastavust hinnatakse lähtuvalt sellest, kas

tegevus panustab turismistrateegia mõõdiku sihttaseme täitmisse – aastaks 2025 moodustavad

sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna vähemalt 58% kogu Eesti ööbimistest.

Elluviija jälgib turismistatistika, programmi väljund- ja tulemusnäitajate jagunemist

maakondade lõikes.

Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh

ligipääsetavuse põhimõtetega ja toob välja tegevused, millega nende põhimõtete hoidmisse

panustatakse. Tegevustes pööratakse tähelepanu alaesindatud rühmade võimalusel suuremale

kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning

võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete

edendamisesse.

Elluviija lähtub ESG teenuste mõjukohtade põhimõttest ja aitab kaasa keskkonnamõju

vähendamisele ning soodustab oma teenustega Euroopa Liidu keskkonnaeesmärkide

saavutamist. Elluviija rakendab kestlikkuse ja vastutustundlikkuse kriteeriume tarneahelas,

rakendab sisse ostetud toodete ja teenuste puhul kestlikke ja vastutustundlikke riigihankeid

ning järgib Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume neis toote ja

teenuse kategooriatest, kus need on kehtestatud.

Elluviija juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus vastab struktuurifondide rahastamise

nõuetele ja kinnitatud korraldusasutuse poolt. Programmi elluviimisel tuleb elluviijal järgida

riigihangete seadust; tagada programmi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse

olemasolu; tagada programmi kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja

maksedokumentidest; säilitada programmi teostamise dokumendid, tagada programmi

elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutamine vähemalt 5 aasta

jooksul programmi abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada

kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks

läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus

rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning täita teisi ÜSS2021_2027 ja

selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi.

Elluviija lisab tegevustes osalenud ettevõtjate andmed Sündmuste Infosüsteemi (SIS) ning

täiendab neid vähemalt kaks korda aastas.

Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava

muutmiseks, sh õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise

edasilükkamiseks või ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida programmi

tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste

abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks.

Punkt 14. Aruandlus

Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuande sagedusega üks kord aastas ning

esitama selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud

tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega.

Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning

aruandeid ettenähtud vormil ja tähtaegadel.

Punkt 15. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused ja kord

Kui ilmneb, et toetust on kasutatud abikõlbmatute kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus

finantskorrektsiooni otsuse elluviijalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudmiseks.

Näiteks võib toetuse tagasi nõuda, kui seda ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui

ilmneb, et programmi eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või programmi tegevuste

tähtaegu ei ole järgitud.

Punkt 16. Vaide esitamine ja menetlemine

Käskkirja punkti 14 kohaselt esitatakse vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale

rakendusasutusele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi

käsitleva määrusega (EL) 2021/1058.

4. Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega

Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud

valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 2, mis selgitab eelnõu punkti

12.

5. Käskkirja mõjud

Toetusskeem juhindub rakenduskavast, TAIE-st ning turismistrateegiast 2022–2025.

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“

raames aitab sekkumine kaasa eelkõige turismivaldkonna ettevõtluskeskkonna arendamisele:

tõstetakse turismisektoris tegutsejate ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse turismiettevõtjate

võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa turismivaldkonna

ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsemale ja

kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Toetusskeem aitab

kaasa suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme

saavutamisele kõikjal Eestis.

Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena kasvab sise- ja välisturistide ööbimiste arv

Eestis, välisturistide Eestis viibimise kestus, väliskülastajate keskmised kulutused reisi kohta

ning turismiettevõtete lisandväärtus töötaja kohta. Kasvab külastajate rahulolu ühendustega ja

turismiinfo kättesaadavusega.

Turismitoodete ja sihtkohtade arendamise eesmärk on, et Eestisse tuleks teadlikumad

väliskülastajad, kes viibivad Eestis kauem ning tarbivad mitmekesisemalt. Tegevused aitavad

kaasa turismisektori digi- ja rohe- ja innovatsioonipöörde elluviimisele ning koostöö,

külalislahkuse ja andmepõhisuse kasvatamisele.

Turundustegevustes on fookuses teadlik külastaja, kes huvitub Eestist rohkem kui vaid üheks

reisiks, soovib jääda kauemaks ning on valmis mitmekesisemalt teenuseid tarbima ja rohkem

kulutama. Turundustegevustega mõjutatakse pakkuma ja tarbima turismiteenuseid, mis

arvestavad läbivate põhimõtetega nagu turvaline sihtkoht, kestlik mõtlemine, vastutustundlik

ühiskond ja kogukonna kaasatus.

Külastajateekonna arendamise tegevuste eesmärgiks on ligipääsetav ja terviklik

külastajateekond Eesti sihtkohtade vahel: reis toimib minimaalse ooteajaga kõigis etappides,

hõlbus on leida infot turismiteenuste ja kohapealse transpordi kohta ning ka külastajale

sobilikult eri transpordiliike ühendades Eestit mitmekülgselt avastada.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab toetusskeemi seose erieesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ teiste meetmete ja meetme

tegevuste, erieesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ ning valdkondlike arengukavadega,

tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse

tegevused panustavad.

Toetusskeem aitab kaasa sama sekkumise teise tegevuse „Rahvusvaheliste sündmuste ja

konverentside toetamine“ eesmärkide saavutamisele, pakkudes toetatud sündmustele lisa

arendus- ja turundustuge. Tegevused toetavad rahvusvaheliste sündmuste korraldamise

kvaliteeti, tagavad kultuurisündmuste kohta asjakohase teabe kättesaadavuse.

Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine

ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” meetme

“Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine” sekkumistega on järgmine:

1) ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine,

ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine;

Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) - sekkumise tegevused

toetavad turismisektori ettevõtete rahvusvahelistumist ja ekspordivõimekust.

2) ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus - sekkumise

tegevused toetavad turismivaldkonna ettevõtete juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku

ettevõtluse rakendamist. Tegevused aitavad kaasa Eesti kuvandi loomisele ja üldise tuntuse

suurenemisele. Toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti kui

reisisihi tuntuse tõstmiseks. Eesti kui turismisihtkoha kuvandi loomisel ja tuntuse

suurendamisel tehakse koostööd Eesti kui investeerimis-, õppimis-, ja töötamissihtkoha

tutvustavate organisatsioonide ja asutustega.

3) starditoetus – turismivaldkonna ettevõtted, kes saavad starditoetust, saavad oma tegevusi

võimestada käskkirja raames pakutavate arendus- ja turundustegevuste abil.

Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine

ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” teiste

meetmetega on järgmine:

1) ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine – tegevuste raames toetatakse maakondlikke arenduskeskusi nõustamisteenuse

pakkumisel, pakkudes turismivaldkonna ettevõtjatele valdkonnaspetsiifilist nõustamisteenust.

Lisaks pakub meede ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks

vajalikku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sh suurendada

ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga

ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret

kasvu ja jätkusuutlikkust. Meede täiendab sekkumist, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste

arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks

vajalike tegevuste finantseerimiseks.

2) regionaalareng - sekkumise tegevused on seotud konkurentsivõimeliste turismisihtkohtade

väljaarendamisega. Koostöövõrgustike eesmärgiks on tugevdada koostööd ja ühistegevusi

piirkondlike sihtkohtade arendajate ning ettevõtjate vahel ja suurendada turismitoodete

rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sekkumise turundustegevused suurendavad sihtkohtade ja

piirkondlike atraktsioonide nõudlust välisturgudel. Piirkondlike turismitoodete arendus

tugineb Eesti turismi turunduskontseptsioonile.

3) loomemajanduse arendamine – sekkumise tegevused toetavad koostöövõrgustike loomist

kultuuri-, loomemajanduse ja turismisektori ettevõtjate ühendamiseks ning tootepakkumise

väljaarendamist.

Sekkumisel on puutumus „Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035“. Arengukava

tegevustest on turismi seisukohalt oluline rahvusvaheliste ühenduste loomine. Välisturistide

arvu mõjutavad piisava sageduse ja sobilike väljumisaegadega lennuühendused, uute

otselendude avamine toob kaasa turistide arvu hüppelise kasvu vastavalt sihtturult.

Sekkumine aitab kaasa „Eesti regionaalse arengu tegevuskava“ eesmärkide saavutamisele.

Turismi arendamine piirkondlikul tasandil panustab lisaks turismialastele eesmärkidele ka

regionaalarengu eesmärkide saavutamisse.

Sekkumisel on seos „Haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035”, mis seab eesmärgiks

tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik

kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Sekkumine täiendab elukestva õppe

strateegiat, suurendades turismivaldkonna ettevõtjate ja sihtkohaarendusorganisatsioonide

töötajate teadmisi ja oskusi.

Toetusskeemil on puutumus „Kultuuri arengukavaga 2021–2030“, mis sätestab, et kultuur ja

loovus aitavad toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut, sh edendada

säästvat turismi. Turismisektori teenused mõjutavad omakorda kultuuriteenuste pakkumise

võimekust, tekitades lisanõudlust kultuuriteenustele. Kultuurieksport on seotud

loomemajanduse ning kultuuriturismi arenguga, millest tulenevalt on olulisel kohal

innovatsioon ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine, mis aitavad eesti

kultuuri (sh kultuuripärandit) nähtavaks ja kättesaadavaks teha. Kohalike kogukondade

sissetuleku ja elujõulisuse toetamiseks on vajalik kohaliku eripära ja kultuuripärandi senisest

suurem turundamine, sh koostöös turismiarendusega. Ühisosa on säästva kultuuriturismi

arendamine ning kultuurisündmuste sotsiaalseid, majanduslike, keskkonnaalaste jm mõjude

hindamine. Pööratakse erilist tähelepanu Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti

saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes valdkondades, tagades samal ajal Eesti külaliste

positiivse kogemuse ja turismi tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale.

Sekkumise seos „Eesti Keskkonnastrateegiaga aastani 2030“ on kahepoolne. Ühest küljest on

turism loodusressursside kasutaja ja turismimajandus võib vääral kasutamisel omada

keskkonnale negatiivset mõju. Teisalt on puhas keskkond ja looduslikud vaatamisväärsused

üks olulisi reisimotivaatoreid ehk turismimajanduse huvides on nende säilitamine.

7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele teemadele

Turismisektori elavdamise ja taaskäivitamise toetamise tegevuste mõju horisontaalsetele

teemadele on valdavalt toetav. Tegevustega panustatakse „Eesti 2035“ näitajatesse "Soolise

võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", "Ligipääsetavuse näitaja”,

„Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus

osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest" kaudselt ning need avaldavad horisontaalsete teemade

eesmärkidele toetavat mõju.

Läbiv teema Mõju

Tasakaalustatud regionaalne areng

Toetav mõju. Sekkumise tegevused on suunatud

kõikide Eesti piirkondade ja Eesti kui terviku arengule.

Planeeritavate tegevustega tahetakse paremini esile

tuua eri piirkondade turismivõimalusi ja suurendada

piirkondade turismimajanduse potentsiaali. Tegevuste

tulemusel luuakse eeldus, et välisturistidel tekib

suurem huvi ka väljaspool Tallinna asuvate sihtkohtade

vastu.

Lõppeval struktuurivahendite perioodil 2014-2020

turismiosakonna omategevustes osalenud

turismiettevõtetest ligikaudu 81% paiknevad

väljaspool Tallinna ning 72% väljaspool Tallinna ja

Harjumaad.

2025. aasta eesmärgiks on, et sise- ja välisturistide

ööbimised väljaspool Tallinna moodustavad vähemalt

58% kogu Eesti ööbimistest, 2022. aastal oli sise- ja

välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna 56% kogu

Eesti ööbimistest.

Sihtkohtade arendamise ja tervikliku klienditeekonna

arendamise tegevused on otseselt suunatud Eesti

turismisihtkohade tasakaalustatud ja kestlikule

arendamisele. Tegevuste üks eesmärk on kujundada

ümber piirkondliku turismi toetamise süsteem ning

luua tugevad ja multifunktsionaalsed piirkondlikud

turismiarendusorganisatsioonid.

Turundustegevuste elluviimisse on kaasatud Eesti

erinevate piirkondade turismijuhtimisorganisatsioonid.

Turundustegevuste elluviimisel arvestatakse

piirkondlike eripäradega. Turismiinfosüsteem kajastab

kõikide Eesti piirkondade turismivõimalusi ja

turismiinfot. Visitestonia.com andmebaasis on 5160

unikaalset ettevõtet, millest 82% paiknevad väljaspool

Tallinna, sh 149 ettevõttel on turismiobjekte ja

pakutavaid teenuseid nii väljaspool Tallinna kui ka

Tallinnas.

Keskkond ja kliima

Toetav mõju. Turismitoodete ja sihtkohtade

arendamise tegevused on suunatud turismisektoris

kestliku turismi põhimõtete tutvustamisele ning

vastava teadlikkuse tõstmisele.

Üks ärimudelite uuendamise valdkond on

turismisektoris ressursside efektiivne kasutamine.

Teadlikkuse suurendamise kaudu panustatakse uute

ressursisäästlike ärimudelite rakendamisse. Plaanis on

korraldada temaatilised seminarid ja koolitused

rohelise innovatsiooni teemal, samuti panustada

ressursitõhusate lahenduste loomisesse, mis abistavad

turismisektorit kulude kokkuhoius. Tegevuste

elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju elurikkusele

ega jäätmete tekkele.

Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed

võimalused, ligipääsetavus

Toetav mõju. Turismiteenuste kättesaadavuse

tagamine kõigile elanikkonna gruppidele, sh

erivajadustega reisijatele, on oluline eesmärk ja läbiv

põhimõte turismiarendustegevustes. Turismitoodete

arenduse juhtimise üheks tegevussuunaks on

turismiettevõtjate ja atraktsioonide haldajate

teadlikkuse tõstmine ligipääsetavusega seotud

põhimõtetest. Informatsioon turismivaldkonna

teenuste kohta on avaldatud www.puhkaeestis.ee lehel,

mis vastab avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ministri

määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse

ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava

teabe avaldamise kord“ kehtestatud

ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus

standardile EVS-EN 301 549).

Tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse

edendamisse, vältides turundus- ja teavitustegevustes

soostereotüüpseid sõnumeid ja kuvandeid. Võrdse

kohtlemise tagamiseks jälgitakse, et

turundustegevustes välditaks eelarvamuslikku

suhtumist vähemusrühmade suhtes. Tegevustes

osalemiseks on asjakohasel juhul tagatud

ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja

intellektipuudega, samuti muu eri- või eristuva

vajadusega inimestele.

Tegevuste planeerimisse ja elluviimisse kaastakse

valdkondlike turismiorganisatsioonide ja ettevõtjate

esindajad.

Plaanis on korraldada temaatilised seminarid

ligipääsetavuse üldiste põhimõtete tutvustamiseks.

Koostöös teenusepakkujate ja

sihtkohaarendusorganisatsioonidega töötatakse välja

ligipääsetavad turismimarsruudid, mida tutvustatakse

Visitestonia.com lehel ning kasutatakse Eesti kui

ligipääsetava turismisihtkoha turundamisel.

Eelnõu vastavust põhiõiguste hartale, puuetega

inimeste konventsioonile ja põhiseadusele on

analüüsitud seletuskirja lisas 2.

DNSH ja kliimakindlus

DNSH on analüüsitud rakenduskava koostamise

käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta

oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga

hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused

arvestavad ja panustavad kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt

puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamiseks. Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis

vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele:

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03).

8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele lisaks riiklikule

kaasfinantseeringule olulisi uusi lisakulusid, st ei ole vaja palgata olulises mahus täiendavat

tööjõudu või teha investeeringuid seadmetesse ja vahenditesse. Rakendamise eeldatavaid

tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille

tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja oskustes.

Eelarve proportsioonid tulenevad turismistrateegias määratletud prioriteetidest ja EISi

varasematest kulutustest ja prognoosidest. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest

kogemustest sama tüüpi kulutuste tegemisel.

9. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele,

Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile (kompetentsikeskus), perioodi 2021–2027

seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele kui rakendusüksusele. Kooskõlastamisel esitatud

muudatusettepanekute vastused on lisas 3 märkustega arvestamise tabel.

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või

viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info

kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik

infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema

skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info

puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa

kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi

lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või

vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud

riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema

skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info

puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa

kommentaar

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste

meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib

kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse

toetust mitmest finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-le

on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning kas

taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse

tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

Eesti turismivaldkonna elavdamiseks toetuse andmine

HINNANG

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 2

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

HINNANG

Max. SKOOR

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad olulised keskkonnariskid,

mille maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

madal risk

Meetme nr 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine”

sekkumise nr 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise

toetamine” tegevus "Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja

Vastavalt käskkirja puntile 4 on rakendusüksuseks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus, millel on korruptsiooni- ja pettuste ennetamise

põhimõtted, mida aktiivselt rakendatakse.

0

Seletuskirjas kirjeldatud riigiabi analüüsi tulemusi järgmiselt: Elluviijale

ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed

kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele

kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid

ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse

üksnes otsesete kulude alusel.

2

Sarnase sisuga toetusmeetmed puuduvad (samadele tegevustele).

Käskkirja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis

tegutseb sihtasutusena ja kellele rakendub sihtasutuste seadus ja sellest

tulenevad raamatupidamise nõuded.

0

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

EIS-il kui rakendusüksusel on kohustus viia läbi riigihankeid. Täiendavalt

on käskkirja punktis 12.1.9 viidatud riigihangete seaduse järgimise

kohustusele. Lisaks eelmainitule selgitused seletuskirjas.

0

Seletuskirjas viide eelnevalt teostatud DNSH analüüsile ja et meede ei

põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. 0

0 2

Eelnõu seletuskirja lisa 1

VTA andmist on käsitletud käskkirja

punktis 10. Elluviijal on pikaajaline

kogemus ja kompetents VTA analüüsimisel

ja määramisel.

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused Harta artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu

hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus" Inimväärikus 1 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või alandava

kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. Riive puudub

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused

on vabad. Riive puudub

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus

teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna

elavdamiseks toetuse andmine“ eelnõu seletuskirja lisa 2

13

Mõtte-,

südametunnistuse- ja

usuvabadus

10

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6 16, 17

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja

hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid 20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse

alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Riive puudub

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas

vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste

mitmekesisuse ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus,

vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Analüüs seletuskirja punktis 6.

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

32

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Puuetega inimeste

integreerimine 26 30

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Töötajate õigus olla

ettevõttes informeeritud

ja ära kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei

aKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate

ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja

töötajatega.

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Head ja õiglased

töötingimused 31

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja

liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi

kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole

all.

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas.

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes

on saanud kaheksateist aastat vanaks.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

Riive puudub

Õigustutvuda

dokumentidega

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5

kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul

on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel

valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

Õigus esitada petitsioone

Keskkonnakaitse 37 Analüüs seletuskirja punktis 6.

Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Tervishoid 35 25 Tervishoid

32

Perekonna- ja tööelu 33

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Riive puudub

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi

ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta

on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon

ja kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.