Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja

innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga (edaspidi

ka toetusskeem) kehtestatakse toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse kasvatamiseks,

ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamiseks, ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

(edaspidi TAI) mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamiseks ja innovaatiliste riigihangete

edendamiseks.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi

viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumised põhjustaks olulist

kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamiseks.

Käskkirjas toodud tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega

inimeste konventsiooni väärtustega. Põhiõiguste harta ja puuetega inimestega konventsiooni arvestamise

kontroll-leht on leitav seletuskirja lisas 1.

Riskihindamis tabel on esitatud lisas 2.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel: 625 6350, e-post: [email protected]),

sama osakonna nõunik Sven Valliste (tel: 639 7606, e-post: [email protected]), sama osakonna

avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625 6319, e-post: [email protected])

ja strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post:

[email protected]).

Juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post:

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 15 punktist.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkiri panustab läbivalt järgmiste Eesti 2035 eesmärkide täitmisesse:

 Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi.

Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis

piirkondades.

 Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Eesti

majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtjaid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama,

investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

 Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset

ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond.

Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii

elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.

Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:

 TA kulud erasektoris 2%

 tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%

 kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides

 soolise võrdõiguslikkuse indeks

 hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik

 ligipääsetavuse näitaja

 väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest

Toetusskeemi tegevused mõjutavad kõige enam „Eesti 2035“ majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus

on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine“, nii ettevõtjate innovatsioonivõimekuse ja -teadlikkuse suurendamine kui ka avaliku

sektori innovatsioonihangete elluviimine kasvatab innovatsiooni nõudlust erasektoris. See suurendab

erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ja edasi müüa ning suurendab seeläbi ettevõtjate

konkurentsivõimet. Innovatsiooniprojektide raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate,

teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite

tekkeks. Erasektori innovaatilisus omakorda toetab indikaatorite tööjõu tootlikkus osakaaluna EL

keskmisest ja TA kulud erasektoris saavutamist.

Eesti majandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Toetatakse Eesti

ettevõtjaid välisturgudel, kavandatakse uute välisesinduste avamist ja uuendatakse välisinvesteeringute

riiki meelitamise strateegiat, seades fookuse teadmusmahukamatele välisinvesteeringutele.

Rahvusvahelistumise tegevused panustavad indikaatori tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest

eesmärgi täitmisesse.

Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI

võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ja nr 21.1.1.15 „Innovaatilised riigihanked“ tegevused

panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna ettevõtjate TAI mahukuse

suurendamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa ka

keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi

saavutamisele. Läbi ettevõtjate TAI-suunalise arengu ja avaliku sektori innovatsiooni tellimuse

suurenemise on potentsiaali ka turule uute, paremate ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem

panustavate tehnoloogiate tekkele. Toodud sekkumised peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise

valdkondadesse, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkonnast mitu (nt nutikad ja

kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas)

toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Lisaks panustab käskkirja sekkumine 21.1.3.15

„Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ oma tegevustega

otseselt rohepöörde, sh ka keskkonna ja kliimaeesmärkide täitmisesse. Kõige otsesem mõju avaldub

plaanitud tegevuste kaudu, mis hõlmavad ettevõtlusteadlikkuse suurendamist (sealhulgas ka digi-, rohe-

ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks) ja ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist (ettevõtjate kestlikkuse ja

vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse levitamiseks ja praktikate juurutamiseks; digi-

, rohe- ja innovatsioonipöörde läbi viimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks). Seeläbi

panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides“.

Näitajasse väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest panustavad põhiliselt

tegevused, mis tulenevad ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku

ettevõtluse sekkumisest (käskkirja tegevus 2.1). Regionaalarengu näitajasse panustab kaudselt ka

ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise sekkumine

(käskkirja tegevus 2.3). Nimetatud sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud

regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevustes osaluses regionaalset

tasakaalustamatust siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi.

Sekkumiste alt elluviidavates tegevustes jälgitakse, et info jõuaks kõikide oluliste regioonideni ning

vajadusel suunatakse aktiivsem infojagamine regiooni, kus on teadaolevalt adresseeritava valdkonna

ettevõtteid kuid mingil põhjusel ei ole pakutavate tegevuste info neile jõudnud (st. osalejaid regioonist

vähe). Elluviija korraldab erinevaid infopäevi/koolitusi vastavalt sihtsektori paiknemisele, ehk

arvestatakse sektori regionaalset paiknevust.

Näitajasse „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse toetatavates tegevustes naiste ettevõtlikkuse ja

ettevõtluses osalemise soodustamisega. Näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse

tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega.

Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise

erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue) inimestele.

Toetusskeem toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi

„Ettevõtluskeskkonna programm 2022–2025" meetme 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuste 1 „Ettevõtluse arendamise

soodustamine“, 2 „Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine“ ja 3 „Tehnoloogia-

ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eesmärkide saavutamist ja programmi

„Teadmussiirde programm 2022–2025“ meetme 1 „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde

võimekuse suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“

eesmärkide saavutamist.

Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse suuna

tegevused on otseselt ja konkreetselt seotud järgmiste „Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE) välja toodud tegevustega:

- soositakse uute ärimudelite, sealhulgas ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete

rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris teavitustöö, koolitustegevuse, auditite läbiviimise toetamise ja

ning vastutustundliku ettevõtluse teekaardi koostamise kaudu;

- tõstetakse ettevõtjate teadlikkust nn kaksikpöördest ning ettevõtjate üleminekust ning pakutakse

tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist,

juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust.

Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise (sealhulgas välisesindajate1 võrgustiku arendamine,

ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine;

Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) suuna tegevused on seotud

järgmiste TAIE tegevustega:

- arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele

turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sealhulgas

arvestades e-kaubanduse võimalusi;

- toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike

kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste

kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu; välisesindajate ülesandeks on pakkuda Eesti

ettevõtjatele nõuande teenust: informeerida asukohariigi majandustingimustest, et suurendada Eesti

kaupade ja teenuste eksporti ning arendada kaubandussidemeid Eesti ja asukohariigi vahel. välisesindajate

tegevus on suunatud eelkõige ettevõtjatele, aidates luua Eesti ja välisriikide ettevõtjate otsekontakte.

Nende tegevus toetab ka kõiki muid ekspordi tugiteenuseid, nagu esialgne mainekujundus sihtriigis, info

kogumine ning ettevalmistuste tegemine kaubandusmissioonide ja messide jaoks. Sealjuures tehakse

koostööd valitsusasutuste, vastavate sihtasutuste ning erialaliitude ja ekspordi arendamisega tegelevate

organisatsioonidega.

1 Välisesindajate all peetakse silmas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse välisesindajaid

- suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti kuvandi

sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;

- soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu ning

luuakse eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega

valdkondades ja turgudel, toetatakse ettevõtjaid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse sihtturul

vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimisel toetamisega, soodustatakse ettevõtjate vahelist koostööd

ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks.

- Keskendutakse kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud

turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku

puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega.

Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise suuna

tegevused on seotud järgmiste TAIE tegevustega:

- arendatakse teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest,

sealhulgas jagades innovatsioonialast teavet (analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates

valdkondlikke eksperte ja koostöökogusid;

- suurendatakse ettevõtjate TAI võimekust, sealhulgas innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise,

kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise kaudu;

- arendatakse innovatsiooni (sealhulgas toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni)

soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtjatele vajalik tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu

edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning tugi toodetele vajalike

sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelise koostöös ja programmides osalemiseks).

Innovaatiliste riigihangete suuna tegevused on seotud järgmise TAIE tegevusega:

- suurendatakse riigi, sealhulgas kohalike omavalitsuste pädevust ja rolli teadus- ja arendustööde tellija

ning uuenduste eestvedajana, sealhulgas innovatiivsete riigihangete kaudu.

Punkt 2. Toetatavad tegevused

Kirjeldatakse toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia omategevustena

või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid.

Toetusskeem sisaldab rakenduskava tegevusi koos käskkirjas nimetatud alategevustega. Konkreetsed

tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse

toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

Punkt 2.1. sätestab tegevusena ettevõtlusteadlikkuse tõstmise. Loomaks eeldust uute ettevõtjate tekkele

ning tõstmaks inimeste aktiivset eluhoiakut, viiakse selle alamtegevuse raames ellu erinevaid

ettevõtlusteadlikkust tõstvaid tegevusi. Sellisteks tegevusteks võivad olla näiteks ettevõtluspäevad,

Ettevõtlusnädal, Ettevõtluse tunnustamise üritused, meediakampaaniad erinevatel teemadel (nt

tootearendus) ja paljud teised sarnase iseloomuga tegevused. Tegevuste raames kavandatakse ka erinevas

vormis tegevusi ettevõtjate vastutustundlikkuse kasvatamiseks ja vastutustundliku ettevõtluse

edendamiseks Eestis.

Ettevõtlusteadlikkuse tõstmise alla kuuluvate tegevuste seas on muuhulgas ka ettevõtlikkusprojektide

konkursid, mille raames elluviija hangib uudseid, innovaatilisi ning leidlikke projekte, et tõsta kodanike

seas ettevõtlikkust ning ettevõtlusteadlikkust. Läbivalt keskendutakse kolmikpöördega seotud teadlikkuse

kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste

läbiviimist. Samuti on üks fookusi ettevõtjate juhtimiskvaliteedi kasvatamisele suunatud tegevuste

elluviimine.

Lisaks kirjeldatakse punktis 2.1. ka teadmiste ja kompetentside tõstmiseks vajalike tegevuste iseloomu.

Teadmiste ja kompetentside tõstmise tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele erinevaid ettevõtja

tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad olla teemadel nagu juhtimine,

tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük ja teistel sarnastel teemadel. Sellised

koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet, samuti

suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu paremini

ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele.

Punkt 2.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamise

(sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste

kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)

suuna tegevusi. Ekspordi arendamise peamiseks eesmärgiks on aidata Eesti ettevõtjatel arendada ja toota

senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelisemad ning suurendada seeläbi eksporti. Oluline on ka suurendada Eesti võimekust

tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning kaasata rahvusvahelist oskusteavet. Seetõttu

pakutakse käesolevast toetusskeemist ettevõtjate abistamiseks erinevaid teenuseid:

 turuteabe edastamine, mis kätkeb endas ettevõtjate kasvu ja laienemise toetamist olemasolevatel

ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmist läbi välisesindajate võrgustiku,

messidel osalemise, konsultatsioonide, suunatud teenuste sihtturgudel ning ärikoostöö ja

ühistegevuse edendamise kaudu;

 turuteadlikkuse tõstmine, mille abil suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse,

avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja

teenuseid;

 turu nähtavus, mida iseloomustavad ühisstendid, kontaktreisid, sektoripõhine turundustoetus,

mille abil suurendatakse Eesti ettevõtjate, nende esindajate ja Eesti kui terviku rahvusvahelist

nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia, sihipärase kommunikatsiooni ning reklaami ja turunduse

kaudu;

 välisinvesteeringute Eestisse kaasamiseks tehtavad tegevused, mis aitavad luua võimalusi Eesti

ettevõtjatele kaasamaks välisinvesteeringuid ning rahvusvahelist oskusteavet.

Konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga

määratletakse toetusskeemi tegevuskavas, mis koostatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ning teiste tulevikus loodavate

välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel ka

turuolukorda ning lähtutakse ettevõtjate vajadustest.

Punkt 2.3. määratleb ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamise (TAI võimalused) ja TAI võimekuse

tõstmise alategevused. Kõik tegevused keskenduvad „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035“ nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartidele. Nendeks

valdkondadeks on: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike

ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Toetusskeemi raames pakutakse

TAI teadlikkuse kasvatamise teenuseid. TAI teadlikkuse kasvatamise teenuste pakkumine ettevõtjatele on

oluline, et tõuseks ettevõtjate teadlikkus innovatsiooni absorbeerimise võimalustest, allikatest ja uutest

ärivõimalustest sektoris, milles ettevõtja tegutseb või soovib tegutsemist alustada. Teadlikkuse tõus on

oluline eeldus vajaliku valdkondliku kompetentsi ja innovatsioonivõimekuse kasvuks. Toetusskeemi

raames ellu viidavad tegevused võib jagada järgmistesse gruppidesse: teavitustegevused, mis sisaldavad

üldisi tehnoloogia- ja teadmuspõhisele innovatsioonile suunatud tegevusi ning valdkondlikud tegevused,

sealhulgas valdkondlikud ekspertiisid, koostöövõrgustike arendamine ja rahvusvaheliste programmide

konsultatsiooniteenused. See hõlmab nii koostöövõrgustikes kui ka strateegilise tähtsusega valdkondade

väärtusahelates osalemist. Teavitustegevuste raames tehakse nii üldisi kui ka valdkondlikult sihitud

tegevusi, et tõsta ettevõtjate teadlikkust tehnoloogia- ja teadmusmahuka ettevõtluse võimalustest, samuti

kajastatakse valdkondlike arengusuundi. Teavitustegevuste võimalikult efektiivse ja asjakohase

teostamise huvides on oluline Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajate osalemine asjakohastes

võrgustikes ning kontaktvõrgustiku laiendamine. Ettevõtete rahvusvahelise koostöö edendamiseks on

oluline luua kontakte ja vahendada koostöövõimalusi Euroopa Liidu juures. Brüsselis toimub palju

asjakohaseid üritusi ja konverentse, seal kohtuvad innovatsioonialased võrgustikud ning oluline on seal

esindatud olla.

Toetusskeemi raames pakutakse ka TAI võimekuse tõstmise teenuseid, nt ekspertide, teadmiste ja oskuste

vahendamist, et tugevdada ettevõtja teadus- ja arendustegevuse võimekust ning innovatsioonivõimet.

Vajalike kompetentside ja teadmusressursi olemasolu ja vahetus on oluline eeldus ettevõtja TAI

tegevusteks vajalike kompetentside võimekuse kasvuks. Selle tegevuse raames pakutakse ettevõtjatele

arenduskoostöö teenuseid, ettevõtluspotentsiaali ja ettevõtja väärtuse hindamisega seotud tegevusi,

innovatsioonidiagnostika teenuseid, intellektuaalomandi teenuseid, ettevõtjate arendusspetsialistide

kompetentside kasvatamise programmi ning tippinnovaatorite arendusprogrammi.

Punkt 2.4. sätestab, et Innovaatiliste riigihangete edendamiseks viiakse läbi info- ja nõustamisteenuseid

ning pakutakse juriidilist ja valdkondlikku ekspertiisi seoses innovaatiliste riigihangetega, et suurendada

informeeritud ja asjatundliku nõudlust. Lisaks osaletakse innovaatiliste riigihangete rahvusvahelistes

võrgustikes ning viiakse läbi sellekohane infovahetus, et tuua rahvusvahelist teadmist ja parimaid

praktikaid Eestisse. Lisaks korraldatakse ka turudialooge, eesmärgiga leida avaliku sektori temaatilistele

kitsaskohtadele lahendusi ning suurendada avaliku- ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste

elluviimisel. Innovaatiliste riigihangete edendamiseks läbiviidavate tegevuste elluviimisel lähtutakse

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“

fookusvaldkondade teekaartidest.

Punkt 3. Tulemused

Punkt 3 määratleb toetusskeemi näitajad.

Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad ning meetmete

nimekirjaga kehtestatud täiendav näitaja innovaatiliste riigihangete tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks.

Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme nr 2.1.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse

käesolev toetusskeem panustab.

Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate

metoodikale.

Punkt 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

Punkt 5. Elluviija ja partner(id)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 4.

Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on EISis lahutatud vastavalt kinnitatud tööprotseduuride

kirjeldusele. EIS nimetati elluviijaks, sest ta on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad

käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisega. EISi eesmärgiks on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3

Alategevus Indikaato

ri tüüp

Indikaator Alg-

tase

2023

Vahe-

sihttase

2024

Siht-

tase

2029

Andmeallikad Mõõtmissagedus

21.1.3.15

Ettevõtluste

adlikkus,

sealhulgas

juhtimiskva

liteet ja

vastutustun

dlik

ettevõtlus

Rakendus

kava

väljundnäi

taja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

0 200 700 SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

Rakendus

kava

väljundnäi

taja

Mitterahalis

t toetust

saavad

ettevõtjad

0 200 700 SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

21.1.3.11

Ettevõtjate

rahvusvahe

listumise

toetamine

(sh

välisesinda

jate

võrgustiku

arendamin

e,

ühisstendi

del

osalemise

toetamine,

ekspordial

aste

kompetent

side ja

võimekuse

arendamin

Rakendus

kava

väljundnäi

taja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

arv

0 850 5000 SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

Rakendus

kava

väljundnäi

taja

Mitterahalis

t toetust

saavad

ettevõtjad

0 850 5000 SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

Rakendus

kava

tulemusnäi

taja

VKEd,

kellel on

suurem

lisandväärtu

s töötaja

kohta

0 Ei

kohaldu

3000 Projektide

järelaruanded

või Äriregistri

andmed.

Andmeid on

võimalik koguda

Esimese

majandusaasta

andmete põhjal peale

väljundi saavutamist

(ehk andmed saab

teisel majandusaastal

e;

Välisinvest

eeringute

ja

välisspetsi

alistide

kaasamise

toetamine)

kas toetuse

saajate poolt

esitatavate

järelaruannetega

või RÜ poolt

tehtava

järeltegevusena.

Kuna vajalikud

andmed on

kättesaadavad ja

põhinevad

Äriregistris

kättesaadavatel

majandusaasta

aruannetel, ei

pea panema

toetuse saajatele

täiendavat

halduskoormust

sellise

aruandluse

esitamiseks, kui

vastavas

sekkumises ei

ole vajalik

koguda

järelaruannetega

lisaks muud

sellist infot,

mida ei ole

võimalik

avalikest

allikatest saada.

Sellisel juhul

teeb väljavõtted

peale

majandusaasta

aruannete

esitamise tähtaja

saabumist

peale väljundi

saavutamist/projekti

lõppemist, kui

majandusaasta

aruande esitamise

tähtaeg Äriregistrile

on saabunud).

rakendusüksus

ja lisab andmed

SFOSi projekti

näitajatesse.

Unikaalsete

ettevõtjate arvu

väljavõte

tagatakse SFOS

aruandlusega

21.1.1.11

Ettevõtjate

TAI

teadlikkuse

kasvatamin

e (TAI

võimalused)

ja TAI

võimekuse

tõstmine

Rakendus

kava

väljundnäi

taja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

0 500 1580 SFOS,

projektiaruande

d (vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

Rakendus

kava

väljundnäi

taja

Mitterahalis

t toetust

saavad

ettevõtjad

0 500 1580 SFOS,

projektiaruande

d (vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel/te

enuses osalemise

toimumise järel)

Rakendus

kava

tulemusnäi

taja

VKEd,

kellel on

suurem

lisandväärtu

s töötaja

kohta

0 Ei

kohaldu

500 Projektide

järelaruanded

või Äriregistri

andmed.

Andmeid on

võimalik

koguda kas

toetuse saajate

poolt esitatavate

järelaruannetega

või RÜ poolt

tehtava

järeltegevusena.

Kuna vajalikud

andmed on

kättesaadavad ja

Esimese

majandusaasta

andmete põhjal

peale väljundi

saavutamist (ehk

andmed saab teisel

majandusaastal

peale väljundi

saavutamist/projekti

lõppemist, kui

majandusaasta

aruande esitamise

tähtaeg Äriregistrile

on saabunud).

põhinevad

Äriregistris

kättesaadavatel

majandusaasta

aruannetel, ei

pea panema

toetuse saajatele

täiendavat

halduskoormust

sellise

aruandluse

esitamiseks, kui

vastavas

sekkumises ei

ole vajalik

koguda

järelaruannetega

lisaks muud

sellist infot,

mida ei ole

võimalik

avalikest

allikatest saada.

Sellisel juhul

teeb väljavõtted

peale

majandusaasta

aruannete

esitamise

tähtaja

saabumist

rakendusüksus

ja lisab andmed

SFOSi projekti

näitajatesse.

Unikaalsete

ettevõtjate arvu

väljavõte

tagatakse SFOS

aruandlusega

kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja

innovatsioonivõimekuse kasvatamine.

Elluviijal on õigus kaasata partnereid erialaliitude, ettevõtluse tugiorganisatsioonide, teadusparkide ja

ettevõtjate hulgast, viies läbi efektiivsus analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem

partner. Elluviija kooskõlastab partnerid rakendusasutusega. Kooskõlastatud partnerite nimekiri

kehtestatakse käskkirja lisaga. Partnerid osalevad elluviijaga tegevuste teostamises, nad ei ole töövõtjad

ega teenuseosutajad. Partnerina tegevustesse kaasatud osapooled ei teeni kasumit läbiviidavatest

tegevustest.

EIS oli ettevõtlusteadlikkuse tegevuste elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis

tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku

kompetentsi.

21.1.1.15.

Innovaatilis

ed

riigihanked

Meetmete

nimekirja

väljundnäi

taja

Tegevustes

osalenute

arv

0 300 900 SFOS,

projektiaruande

d (vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast iga

tegevuse/ürituse

lõppemist.

Punkt 6. Sihtgrupp

Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes

juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest

huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana, sealhulgas erinevatesse

gruppidesse kuuluvad inimesed. Kuigi rahvusvahelistumise tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele,

sihtrühma valikul ettevõtja suurust ei piirata, kuna suurettevõtjate osalemisel tegevustes võivad saada kasu

VKE-d. Lisaks on sihtgrupiks ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed

innovaatiliste riigihangete läbiviijad.

Punkt 7. Lõppsaajad

Vastavalt toetuse andmise tingimustele võivad lõppsaajaks kvalifitseeruda kõik Eestis tegutsevad

ettevõtjad või ettevõtlusega alustada plaanivad inimesed. Lisaks ka ettevõtluse edendamisega tegelevad

ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas teadus- ja arendusasutused, kuna

suureneb TAI nõudlus, millest tulenevalt suureneb ettevõtlusmaastiku teadmusmahukus. Lõppsaajateks

on ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, kes on potentsiaalsed innovaatiliste riigihangete

läbiviijad.

Lõppsaajatele ei anta edasi rahalist toetust.

Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 01.01.2022. a. ja tegevused peavad olema lõpetatud

hiljemalt 31.12.2029. a.

Punkt 9. Tegevuste eelarve

Toetusskeemi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga-

aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021 -

2035“ ning selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Käesolevas käskkirjas

kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita.

Meetme 21.1.3.1 EL toetuse osa on 138 690 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 66 776 000 eurot

ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 914 000 eurot.

Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot

ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot.

Punkt 10. Kulude abikõlblikkus

Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks

ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega.

Abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu on käskkirjas välja toodud.

Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimise

aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi

piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib

jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.12.2029.

a).

Abikõlbmatud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud

ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas toetusskeemi eesmärkidega.

Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–28, millele

vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude ning lõppsaaja

omafinantseeringu tõendamisel (juhul kui omafinantseering rakendub), arvestatakse ainult

raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi

korral) teel tasutud kuludega.

Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate

kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse

alusel välja töötatud protseduuridele. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse.

Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused

Toetusskeemi elluviija koostab TAIE arengukava alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi

eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja eelarve kulukohtade lõikes ning

esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Toetusskeemitegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste

loetelu aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning eelarvet iga tegevuse kohta. Selleks, et

tagada toetusskeemi otsene ja selge panustamine TAIE strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse

tegevuskavas seoseid TAIE arengukavaga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja

regionaalset tasakaalu suurendavad tegevused ning hindab hiljem aruandes nende asjakohasust ja piisavust

tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. See tähendab, et tegevuskava koostades hindab

elluviija, kas kavandatavatel tegevustel on potentsiaali mõjutada regionaalset arengut positiivselt

sihtsektori tarbeks või mitte, asjakohasuse hindamisel kaalub elluviija läbi, kas tegevused on olnud

piisavalt efektiivsed tagamaks soovitut tulemust. Näiteks kui elluviija korraldab teatud sektori

ettevõtjatele koolitust, siis saab ta tegevuskava koostamisel analüüsida, kus Eestis sihtsektori esindajad

paiknevad. Kui sihtsektori esindajad paiknevad üle Eesti, ning erisus puudub saab elluviija kaaluda ürituse

läbiviimist mõnes ääremaa piirkonnas, et anda selle piirkonna ettevõtjatele osalemises eelis. Samas kui

sihtsektori esindajad on koondunud kõik vaid ühte piirkonda, siis on ebamõistlik korraldada üritust teises

regioonis kui sihtsektorite enda paiknemine. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid teiste

horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus. Sealjuures

võimalusel pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade (nt naised,

vanemaealised) suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete

suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete

edendamisesse. Riive puudumine tähendab, et tegevuskavasse arvestatud alamtegevustel ei tohi olla

negatiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Tegevuskava koostamisel otsib koostaja võimalust,

kuidas lisaks neutraalsele mõjule saab tegevus avaldada ka positiivset mõju horisontaalsetele

põhimõtetele. Selleks indikeerib elluviija tegevuskavas ära tegevused, mis võiksid panustada mõnda

horisontaalsesse teemasse, ning sellest tulenevalt disainib tegevuse selliselt, et tegevuse mõju oleks

positiivne.

Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada toetusskeemi elluviimiseks

vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest

kulu- ja maksedokumentidest; säilitada teostamise dokumentatsioonid, tagada programmi elluviimise

käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutammine vähemalt 5 aasta jooksul programmi

abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada

igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta

tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning oluline on silmas

pidada, et elluviijal on kohustus täita ka teisi ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning

toetusskeemis sätestatud kohustusi. Näiteks on elluviija kohustatud määruse „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 toodud

nõuete kohaselt juhul kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldama teavitusürituse

eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes

kaasab Euroopa Komisjoni.

Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks,

sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või

ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet,

mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks.

Punkt 13. Aruandlus

Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuannet sagedusega üks kord aastas ning esitama

selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne

esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega.

Käskkiri toob välja ka vahe- ja lõpparuandes kajastatava minimaalselt nõutava informatsiooni. Muuhulgas

on selliseks informatsiooniks ka muu toetuse elluviimisega seotud teave. Muu teabe alla kuulub näiteks

esialgsed hinnangud tegevuskava eelarve täitmise kohta, ning võimalusel hinnang mis mahus ja millised

tegevused olid teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused ja millised tegevused olid innovatsiooni

toetavad tegevused.

Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded

ettenähtud vormil ja tähtaegadel.

Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse

nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi.

Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning toetus makstakse

tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.

Punkt 15. Riigiabi

Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või

üldise grupierandi määruse nõuetele.

Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav

tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse

kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otsesete

kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale jagades koolitusega seotud

otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja

Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste

valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele

ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest

tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:

 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu seotus

teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud

seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku

arengukava TAIE-ga.

o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud

käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse

sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused

panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on

seletuskirja peatükis 4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.

 Kooskõla tegevuste põhjendatusega.

o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021.a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi

keskmisest, 2020.a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis

on 2035. aasta eesmärgiks. 2021.a andmetel moodustab tööstussektor 20% töökohtadest ja

20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat

positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast

lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja

investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on

endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtetest investeerib TA-sse (370 ettevõtet 2021.a),

investeeritud summad ei ole suured – 2021. aastal kokku 314 mln eurot. Põhjused, miks

ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on TA-sse investeerimise universaalsed

turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev

riskikartlikkus. Eesti erasektori T&A kulud (2020.a 0,98% SKPst) jäävad ELi keskmisest

maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike

(2020.a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%). Teadussüsteem on tugevalt

orienteeritud akadeemilistele tulemustele. T&A teenuste turg on väike ja killustunud.

Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse väikese

lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete

avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia

integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Et soodustada erasektori TA mahtu ning

edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada TA-le tuginevaid

ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjaid. Erasektori ja

teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte

teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks

tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu.

Analüüside kohaselt esineb puudusi TA ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises

ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika

rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema rolli võtmist struktuursete muutuste

esilekutsumiseks majanduses. Tuleb kasvatada osapoolte koosloomevõimekust.

Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja

koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade koostöö

tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste vaheliste

ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd.

o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud

väljundid ja tulemused parimal moel, kuna sekkumised põhinevad riigiaruande lisal D,

Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) ja

innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste

tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad

sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja

kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sekkumised

aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele. Sellest tulenevalt on sekkumiste

puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud

punktis 3, koos selgitusega kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja tegevuste mõjusust

on hinnatud läbi käskkirja mõjude peatüki nr 4.

o Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja

ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse iga-

aastane detailsem tegevuskava.

 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja

tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidud

sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2017

rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks

kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas valdkondliku arengukava

TAIE eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht

on hinnatud toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset

teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete

saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate

metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates

majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles

kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste

kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse

varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud

kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest.

Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse

hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate

jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku

korrigeerimist THI alusel).

o Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel püsikulusid, mis vajaksid rahastamist

abikõlbulikkuse perioodi järel.

 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

o Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 5.

o Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses

halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või

juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve

ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse

toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab

seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla

on tagatud, kuna EIS on Riigihanke seaduse § 5 lõike2 punkti 4 kohane hankija.

Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub

vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga vaid

riigiasutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid.

Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 15 ning

vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.

 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki 2

punktis 2, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta

horisontaalsete põhimõtete näitajatesse.

o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud seletuskirja

peatükis 6.

Tegevuste elluviimise konkreetsed alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse

eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava

koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste

valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti

2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

eesmärkidesse. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud

tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Tegevuskava moodustamisel arvestatakse:

1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust

meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja

tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu. Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja

tulemusnäitaja(te) saavutamisse.

2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud;

kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud

eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega

ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste

ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on kuluefektiivsed

planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks, sealhulgas kas lõppsaaja poolne osalustasu on vajalik,

ning kui jah, siis milline tasu on kuluefektiivne. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja

mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas

planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Tegevustega ei teki vajadust järgnevate püsikulude

rahastamiseks.

4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja

kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks

kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades.

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava

koostamisel analüüsitakse, kuidas on võimalik parimal moel võtta arvesse ja aidata kaasa Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline

võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja

kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustada seeläbi

vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse.

4. Käskkirja mõjud

Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE arengukavast.

Tegevussuuna „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ raames

ellu viidavate tegevuste tulemusel avaldub järgmine mõju:

 Paraneb ettevõtjate juhtimiskvaliteet, mille tulemusel tehakse targemaid otsuseid ja kasvab

ettevõtja loodav lisandväärtus, mis on ka TAIE arengukava peamine eesmärk;

 Suureneb vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgivate ettevõtjate hulk ja süveneb

vastutustundlikum toimimine;

 Paranevad ettevõtjate temaatilised valdkondlikud kompetentsid, mis võimaldavad kasvatada

ettevõtja konkurentsivõimet ning teadmus- ja tehnoloogiamahukust;

 Suureneb ettevõtlusalane teadlikkus ja ettevõtlikkus ühiskonnas laiemalt.

Toetusskeem avaldab ettevõtjate rahvusvahelistumisele alljärgnevat mõju:

 soodustatakse Eestis juba väljaarendatud TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu

ning luua eeldused uute toodete ja teenuste arendamiseks ja müügiks kõrgema lisandväärtusega

valdkondades ja turgudel. Toetatakse ettevõtteid kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja aidatakse

sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade hankimise toetamisega, et soodustada

ettevõtjatevahelist koostööd ja ühistegevust ekspordimahu kasvatamiseks;

 arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda

rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide

kaudu), sealhulgas arvestades e-kaubanduse võimalusi;

 toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas

vajalike kontaktide leidmise, EIS välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise,

sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu;

 soodustatakse ettevõtjate investeeringuid uute geograafiliste ja tooteturgude hõivamiseks;

 suurendatakse Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust, sealhulgas äridiplomaatia ning Eesti

kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;

 tugevdatakse Eesti integreeritust EL-i ühtse turuga, vähendatakse kaubandustõkkeid ja liigset

halduskoormust, et soodustada ekspordiambitsiooniga ettevõtjate piiriülest tegevust (sealhulgas

avaliku halduse digiteerimine, parem teabevahetus ja nõustamine);

 toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist eelkõige TAIE

fookusvaldkondades;

 kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades,

sealhulgas tagades sobivad finantseerimisvõimalused ning suunatakse rohkem ressurssi ja toetusi

regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt.

Ettevõtjate innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse suurendamise toetusskeemi jõustumine võimaldab

Eesti ettevõtjatel saada teadmisi ja kasvatada võimekust teadmusel- ja tehnoloogial põhineva ettevõtluse

alustamiseks, arendamiseks ja elluviimiseks. Teadmiste ja võimekuste kasvatamine on oluline, et tekiks

rohkem ettevõtjaid, kes on suutelised looma teadmus- ja tehnoloogiapõhiseid tooteid ja teenuseid, mis

annavad kõrgema lisandväärtuse ja toovad suuremat kasu nii ettevõtjale kui ka riigile. Elluviija poolt

sekkumise raames pakutavad teenused võimaldavad ettevõtjal saada paremini kätte tema ettevõtlusega ja

arenguvõimalustega haakuvat informatsiooni vajalikul kontsentreeritud kujul, et oleks võimalik kiiremini

ja vähemate ettevõtja ressurssidega jõuda lühema aja jooksul kiirema arenguni.

Toetusskeemi mõjul peaks suurenema ettevõtjate hulk, kelle teadmised ja huvi teadmus- ja

tehnoloogiamahuka ettevõtluse kohta suureneb, kes teavad, mis viisil ja millistes suundades on võimalik

teadmus- ja tehnoloogiapõhist ettevõtlust arendada ning saada selle elluviimiseks vajalikke teadmisi ja

kompetentse.

Toetusskeemi tulemusel lisandub ettevõtjaid, kellel kompetentside tõusu ja inimressursi kättesaadavuse

tõusu tõttu kasvab võimekus läbi viia TAI-l põhinevaid arendustegevusi. See on eelduseks järgmise

põlvkonna suure lisandväärtusega ettevõtjate juurdekasvuks Eesti majanduses.

Innovaatiliste riigihangete tegevuste elluviimine suurendab avaliku sektori rolli ja võimekust

innovatiivsete lahenduste hankijana. Igal aastal suunatakse riigihangete kaudu ettevõtlusse üle 3 miljardi

euro, mis moodustab suurusjärgus 30% riigieelarve kulude mahust ja 12-13% Eesti SKP-st. Avalikul

sektoril on seega turu mõjutamiseks arvestatav ostujõud, mille sihipärase haldamisega on võimalik

ergutada turul innovatsiooni, suunata ettevõtjaid arendustegevustele ning saada vajadustele paremini

vastavaid teenuseid ja tooteid. Olemasoleva potentsiaali realiseerimise ehk avaliku sektori hangete ostujõu

efektiivsema kasutuse oluline võtmetegur on nn targa tellija olemasolu, kes oskab kirjeldada

hankevajadusi probleemipõhiselt, on teadlik turul pakutavatest lahendustest ning turuosaliste

arendusvõimekustest ning oskab täpsustada ja juhtida selliste lahenduste tellimiseks vajalikke protsesse

läbi projekti kogu elutsükli. See tähendab, et avalik sektor, mis on hangete kaudu turul samuti klient, ostab

nn nõudliku kliendina tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis eeldavad ettevõtjailt arendustegevusi. Sellise

lähenemisega on avalik sektor uute või oluliselt uuendatud toodete, teenuste ja lahenduste esmane klient,

andes ettevõtjatele referentsi hanke tulemusel valminud toote, teenuse või lahenduse edasi müümiseks.

Seega mõjutab edukas nõudluspoole innovatsioonipoliitika ettevõtlust mitmeti, näiteks pakkudes

arendustegevuse toetust, esmase kliendi ja tööde referentsi, mida kasutada turul edaspidi. Suurendades

avaliku sektori nõudlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele, luuakse turgu

teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Tugevdades avaliku ja erasektori koostööd

innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtul, tuues kokku nii nõudluspoole kui ka võimalikud pakkujad,

tagatakse, et ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemine oleks võimalikult efektiivne.

5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab toetusskeemi seose prioriteetse suuna teiste meetmete, meetme sekkumiste ja

arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või

millesse tegevused panustavad.

Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega:

Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik

alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks

planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks. Käesolev

toetusskeem ja starditoetus täiendavad teineteist, kuna nimetatud starditoetuse saamisele eelnevalt peab

olema alustav ettevõtja MAKs eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel peab

ettevõtja käima MAKs arengunõustamisel.

Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise

toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise

toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust.

Käesoleva toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti maine tõstmiseks,

mis on oluline ka turisminõudluse valdkonnas.

Seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid,

omakapitali investeeringud)“.

Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku

kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust).

Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide

finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine

täiendab käesolevat ettevõtlusteadlikkuse sekkumist, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise

kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste

finantseerimiseks.

Seos sama erieesmärgi teiste meetmetega:

Seos Riigikantselei poolt elluviidava meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“

tegevusega „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori

innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“. Nõudluspoole innovatsioonipoliitika instrumendid

panustavad samuti TAI teadlikkuse ja võimekuse suurendamisesse. Innovaatiliste riigihangete tegevustes

tehakse tihedat koostööd Riigikantseleiga ning tegevused panustavad otseselt Riigikantselei meetme

eesmärkide saavutamisse läbi info jagamise, teavitus- ja nõustamistegevuste pakkumise ning erasektori ja

avaliku sektori vahelise dialoogi tekitamise.

Seos valdkondlike arengukavadega:

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Toetusskeem

aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse

ettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja

kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega

toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Selleks panustatakse käesolevas toetusskeemis otseselt

tootmisalase efektiivsuse arendamisse. Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka

ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu

taseme saavutamisele kõikjal Eestis.

„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035”– strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete

teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks

Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust

erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.

Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine,

ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse

tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele.

6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav.

Horisontaalsed

põhimõtted

Mõju

Tasakaalustatud

regionaalne areng

Toetav mõju: Toetusskeemis tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade

vaheliste erisuste vähendamisega.

Eesti ettevõtjate konkurentsivõime on piirkonniti erinev. Piirkondlikud

erinevused on olemas ka lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja

arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas.

Käskkirja panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga

"Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“.

Lisaks jälgitakse käskkirja tegevuste elluviimisel ka näitajat „Tööjõu

tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, kuid antud mõõdik ei ole toodud

horisontaalse teema mõõdikuna vaid otseselt seotud käskkirja põhilise

arengukava TAIE eesmärkide täitmise jälgimisega.

Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt

kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga

Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-

Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla

50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele

lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3

piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud

järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest

kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu

kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja

Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%).

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal

mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+

töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal,

siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti)

vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-

Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et

nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad

mikroettevõtted.

Kuigi viimastel aastatel vähenenud, on siiski endistviisi suured piirkondlikud

erinevused ka ettevõtete ekspordi näitajates. Kui kaupade ja teenuste eksport

ulatub 2021.a seisuga Ida-Virumaal ja Harjumaal umbes 300 tuhande euro

kanti, siis Läänemaal vaid alla 90 tuhande eurot ettevõtte kohta.

Vaatamata suurtele piirkondlike erisustele on käskkirja alusel elluviidavate

tegevuste järgi vajadus üle-eestiliselt, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb

endiselt alla Euroopa Liidu keskmist. Üle-eestiliste teenuste pakkumise

kaudu tekitatakse ka võimalus ülekandeefekti tekkimiseks, kus juba

koolitatud ettevõtjad inspireerivad ka teisi ettevõtjaid koolitustel osalema.

Seda edendatakse läbi kommunikatiivsete alategevuste.

Eelmise perioodi sarnaste sekkumiste puhul puudusid regionaalse tasakaalu

edendamise põhimõtete juurutamine käskkirja tegevustes, ning lähtuti ainult

sihtsektorite spetsiifikast. Sellest tulenevalt ei ole kogutud eraldi regionaalset

jaotust käskkirja alategevustest tulenevate teenuste kasutajate regionaalse

jaotumise kohta. Käskkirjaga hõlmatud sekkumiste seast võib eeldada, et

kõige otsesem panus võib tuleneda ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas

juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse ja ettevõtjate TAI

teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmise

sekkumiste alategevustest. Nende tegevuste osas oodatakse elluviijalt

tegevuste kavandamist selliselt, et need aitaksid vähendada piirkondlikke

erisusi tervikuna.

Käskkirjaga toetatavad tegevused lähtuvad TAIE fookusvaldkondade

vajadustest, ning käskkirjade tegevuste elluviimisel lähtutakse eelkõige

sektori vajadustest. Teatud sektorid võivad olla esindatud vaid mõnes

regioonis ning nende puhul ei jaotu kasusaajad ühtlaselt üle Eesti. Näiteks ei

ole selline erisuste tegemine mõistlik sektorites, mis sõltuvad suuresti

kohalikust toorainest, mis võib paikneda läbi Eesti regioonide ebaühtlaselt.

Sellised sektorid on näiteks maavarasid toorainena kasutavad ettevõtjad või

metsa- ja puidutööstus. Sellest tulenevalt hinnatakse iga alategevuse

potentsiaali panustada eraldi ning kui panustamine on mõistlik ja asjakohane

siis seda ka tehakse. Tänapäevasel infotehnoloogia ajastul võimaldatakse ka

enamike pakutavate teenuste kättesaadavust veebilahenduste kaudu, millest

tulenevalt on regionaalselt ääremaalised piirkonnad samuti hõlmatud

teenustega. Elluviija julgustab madalama osalusaktiivsusega piirkondade

ettevõtjaid seda võimalust igakülgselt kasutama.

Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel koostööd

maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset katvust

ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis.

Vastutustundlikkuse kasv ettevõtluses on regionaalselt neutraalse mõjuga

või kergelt positiivne, soodustades ettevõtjate panustamist kogukondadesse.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos oodatava

panusega regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks, täpse eelarve ning

ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas. Elluviija

toob tegevuskavas välja regionaalse tasakaalu suurendamisse panustavad

tegevused ning hindab aruandluse käigus nende asjakohasust tasakaaluka

regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks, tuues välja ka kasusaajate

piirkondliku jaotuse.

Keskkond ja kliima

Toetav mõju. Toetusskeemi raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja

elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga, sealhulgas

pakutakse messide valikul ettevõtjatele välja ka energiasäästu ning

ressursside parema kasutuse temaatilisi messe. Lisaks kaasatakse üritusele

ka selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Toetusskeemi tegevused

seonduvad keskkonna- ja kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise

kasvuala – ressursside efektiivne kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute

innovaatiliste ettevõtjate ja teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada

nii kliimamuutuste leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga

kohanemisesse.

Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on ellu kutsutud mh otseselt

kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv

keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi

ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate

konkurentsivõimet. TA ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt

panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste

mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse. Innovatsioonihangete

edendamine annab avalikule sektorile rohkem tööriistu tegeleda muutuvas

kliimas uute oludega, mille tarbeks on vaja leida uusi innovaatilisi lahendusi,

mis täna veel turul ei pruugi kättesaadavad olla

Vastutustundliku ettevõtluse oluline komponent on ka kestlikkus ja

keskkonnahoidlikkus. Elluviidavad tegevused toetavad otseselt rohelisuse ja

vastutustundlikkuse kasvu, muutes ettevõtjate toimimist ja juhtimist

keskkonnahoidlikumaks. TAI teadlikkuse edendamine suurendab uute

tulevikutehnoloogiate turule tulekut, mis sõltuvalt valdkonnast võivad

mängida rolli kliimaneutraalse energiatootmise suunas liikumisel.

Läbi keskkonna- ja kliimateemadesse panustamise panustavad ka käskkirja

tegevused Euroopa Liidu Rohelisse kokkuleppesse. Rohelises kokkuleppes

kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid: reguleerimine ja

standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud reformid, dialoog

sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued tehnoloogiad, säästvad

lahendused ja murranguline innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe

eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt

konkurentsieelis keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab ta

märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku

kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites ja kogu ühtsel turul, luues

uusi uuenduslikke väärtusahelaid. Käskkirjaga hõlmatud tegevused

panustavad nii kaudselt kui ka otseselt uute tehnoloogiate arengusse ning

seeläbi ka Rohelise kokkuleppe eesmärkidesse. Seeläbi panustatakse „Eesti

2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides“.

Sooline

võrdõiguslikkus,

võrdsed võimalused,

ligipääsetavus

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku

mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning

vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Käskkirjaga

hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning

ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas.

Tegevuskava moodustamisel arvestatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava tegevused

peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagama, et valitud

tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid. Elluviija peab tegevuskavas käsitlema ka

seoseid horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdsed

võimalused ja ligipääsetavus. Elluviija tagab, et puuduks riive

horisontaalsete põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need

panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse.

Sooline võrdõiguslikkus. Toetav mõju. Toetatavad tegevused aitavad kaasa

naiste osaluse suurendamisele ettevõtluses läbi nende ettevõtlusaktiivsuse ja

-teadlikkuse suurendamise ning ettevõtluspotentsiaali realiseerimise. Uued

tehnoloogiad ja ärimudelid ning sellega seotud teadlikkuse (sh

innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna) ja kompetentside kasvatamine on üks

sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda. Lahendus toetab naiste

huvi tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge

lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad tegevused kaasa naiste loodud

ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Kõikides tegevustes pööratakse

läbivalt tähelepanu naiste, kes on ettevõtluses alaesindatud, suuremale

kaasamisele. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse

võimalikku mõju soolisele võrdsusele ning vajaduse korral kohandatakse

tegevusi seal kus asjakohane. Tegevuste panust soolise võrdõiguslikkuse

edendamisse jälgitakse EE2035 näitajaga „soolise võrdõiguslikkuse indeks“.

Võrdsete võimaluste loomine vähemusrühmadele. Toetav mõju.

Tegevuste eesmärk on infoühiskonnas toimetulekuks vajaliku teadlikkuse ja

teadmiste omandamine ning täiendamiseks võimaluste loomine, et luua

eeldused e-teenuste võimalikult turvaliseks ja laialdaseks kasutuselevõtuks

kõigi sihtgruppide seas. Teavitustegevustes arvestatakse eri sihtrühmade

eelistatumate ja enimkasutatavate infokanalitega. Samuti arvestatakse

toetusskeemi raames korraldatud tegevuste puhul, et toetatavates tegevustes

osalemine oleks võimaldatud kõigile, inimestele olenemata nende vanusest,

rahvusest, puudest jt tunnustest. Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste üks

fookusi on vastutustundliku ettevõtluse edendamine erinevate selleks ellu

kutsutavate tegevuste abil ja võimalusel vastavaid sotsiaalpartnereid

võimestades. Ettevõtluse üldine vastutustundlikkuse kasv ja paranenud

juhtimiskvaliteet adresseerib otseselt võrdsete võimaluste temaatika senisest

paremat ja tõhusamat rakendamist ettevõtja igapäevases toimimises.

Tegevuste panust võrdsete võimaluste edendamisse jälgitakse EE2035

näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“.

Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on

rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste rakendamisel

järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja koolitustel

tagatakse ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale, infole ja

kommunikatsioonile nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-,

liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Vastutustundlikkus on üks tegevuste

suundasid ning läbivalt rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid.“

DNSH ja

kliimakindlus

DNSH ja kliimakindlus on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames

läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga

hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem

toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus

täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks.

7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise

investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti

rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.

8. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. Käskkirjas toodud erieesmärgi nr 1 sekkumiste elluviimine

jõustub kui 2021–2027 perioodi rakenduskava erieesmärgi temaatiline eeltingimus on täidetud.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Välisministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigikantseleile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Tähtaegselt saabus Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastuskiri,

Välisministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid vaikimisi. Pärast tähtaega saabusid

Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kooskõlastuskirjad

märkustega.

Arvamuse avaldamiseks esitati eelnõu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale ja TAIE juhtkomisjonile. TAIE

juhtkomisjonile arvamuse avaldamiseks saadeti dokumendid teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika

komisjoni liikmetele, kes täidavad TAIE juhtkomisjoni rolli. Kaubandus-Tööstuskoda teavitas, et

kommentaarid puuduvad. Arvamuse avaldamisi ei laekunud.

Eelnõude infosüsteemi kaudu esitati üks avalik kommentaar.

Märkustega arvestamine

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud

Haridus- ja Teadusministeerium

Eelnõu punktis 3 on viidatud tulemuste loetelule, kuid loetelu

viidatud punktis puudub. Samuti puudub riskihindamise tabelis

real 12 viidatud keskkonnamõjude hindamise selgitus.

Arvestatud. Vorminduslikult

tulemuste loetelu õige punkti

juurde tõstetud tagasi. Riskide

hindamise tabeli viidet uuendatud.

Eelnõu punkti 8 kohaselt on tegevuste abikõlblikkuse algus 1.

jaanuar 2022, kuid seletuskirjas on see 1. oktoober 2022. Kuna

seletuskirja peatüki 8 kohaselt jõustub käskkiri allkirjastamisest,

Kuupäevad ühtlustatud. Kuna

tagasiulatuva rakendamise

kuupäev jääb abikõlblikkuse

mis on hilisem kui tegevuste abikõlblikkuse algus, peaks eelnõu

punktiga 8 olema kehtestatud ka tegevuste tagasiulatuva

rakendamise tingimused.

perioodi sisse, pole täiendavate

tingimuste kehtestamine vajalik.

Seletuskirja punkti 10 kohaselt võib kulusid lugeda abikõlblikuks,

kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva

45 kalendripäeva jooksul. Juhime tähelepanu, et abikõlbliku kulu

tekkimine abikõlblikkuse perioodile järgneva 45 päeva jooksul on

vastuolus ühendmääruse § 15 lõike 1 punktidega 2 ja 3, mille

kohaselt kulu peab olema tekkinud ja tasutud projekti

abikõlblikkuse perioodil.

Arvestatud. Eemaldatud viide, et

kulu tekkimine võib juhtuda 45

päeva peale abikõlbulikkuse

perioodi.

Eelnõu punktis 11.1 kehtestatud toetuse maksmise alused viitavad

laiemale maksete võimalustele, kui eelnõu edasine loetelu ja

seletuskiri võimaldavad. Eelnõu punktis 12 elluviija õiguste ja

kohustuste loetelus puuduvad vara säilitamise ja sihtotstarbelise

kasutamise nõuded pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ning üle

10 miljoni euro suurusega projektide teavituskohustuse

regulatsioon, mis on seletuskirjas kirjeldatud.

Arvestatud. Käskkirja punkti 11.1

loetletud maksmiste aluseid

korrigeeritud.

Punktis 12 elluviija õiguste ja

kohustuste loetelus puuduvad vara

säilitamise ja sihtotstarbelise

kasutamise nõuded, kuna

käskkirjaga elluviidavate

tegevuste raames ei hangita

pikaajaliselt kasutatavat vara.

Seletuskirja täpsustatud.

Elluviija õiguste ja kohustuste

loetelus, ei dubleerita juba

seadusega otsekohalduvaid

kohustusi, nende kohustuste

täitmise vajalikkusele tuuakse

tähelepanu seletuskirjas, kus

selgitataksegi, et on silmas pidada,

et elluviijal on kohustus täita ka

teisi „perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse” ja selle

alusel antud õigusaktides ning

toetusskeemis sätestatud

kohustusi. Näiteks on elluviija

kohustatud määruse „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ §-s 2 toodud nõuete

kohaselt juhul kui projekti

kogumaksumus on üle kümne

miljoni euro, korraldama

teavitusürituse eesmärgiga

informeerida avalikkust toetuse

saamisest, kaasates ürituse

läbiviimisse korraldusasutuse, kes

kaasab Euroopa Komisjoni.

Teadus- ja arendustegevusega seotud aruandluse huvides palume

täpsustada, milline osa toetuse andmise tingimuste eelarvest

klassifitseerub teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kuluna

teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse mõistes. Samuti

ei ole eelnõu punktis 2.3. enamik kuludest teadus- ja

arendustegevuse kulud.

Arvestatud sisuliselt. Käskkirja

raames tehtavad tegevused on

TAI-d toetavad kulud. Käskkirjaga

ei anta toetust TAI läbiviimiseks

vaid tõstetakse ettevõtjate

võimekust seda teha.

Seletuskirja lisatud selguse

huvides selgitus, et elluviija

aruandluses toob muu teabe all

välja esialgsed hinnangud

tegevuskava eelarve täitmise

kohta, ning võimalusel hinnang

mis mahus ja millised tegevused

olid teadus- ja arendustegevust

toetavad tegevused ja millised

tegevused olid innovatsiooni

toetavad tegevused.

Rahandusministeerium

Eelnõus puudub ühendmääruse paragrahv 41 lõike 1 punkti 3

kohane kirjeldus, millised toetatavad tegevused panustavad

tasakaalustatud regionaalsesse arengusse. Seega tuleb otsene

panus tuua välja vähemalt järgmiste tegevuste puhul: 2.1.

Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja

vastutustundliku ettevõtluse alategevused ja 2.3. Ettevõtjate TAI

teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse

tõstmine.

Arvestatud. Täiendatud käskkirja

punkti 1.1 vastavate näitajatega ja

täiendatud seletuskirja peatükk 2

punkti 1

Piisavalt selgelt ei ole välja toodud ka eelnõu koostaja ootuseid

elluviijale seoses panustamisega tasakaalustatud regionaalsesse

arengusse, lähtudes TAT koostamise käigus tehtud analüüsist.

Kui vastutus regionaalse tasakaalustatuse põhimõtte järgmise

a) Arvestatud. Käskkirja punkti

1.1 täiendatud

eest on jäetud elluviijale, tuleb eelnõusse lisada elluviija

kohustus arvestada tegevuskava koostamisel vähemalt tegevuste

2.1 ja 2.3 puhul tegevuste mõju tasakaalustatud regionaalsele

arengule ning tuua tegevuskavas välja konkreetsed

tegevused/põhimõtted, kuidas regionaalset tasakaalu

edendatakse. Seetõttu tuleb:

a) eelnõu punktis 1.1. täiendada teise lause sõnastust

järgnevalt: „Tegevus panustab „Eesti 2035“

näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL

keskmisest,“ „TA kulud erasektoris “ ja

„Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides“ ,"Väljaspool Harjumaad loodud

SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse

näitaja“.

b) eelnõu punkti 12.1.3 täiendada alljärgnevalt: vastutab

eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise

eest käskkirja punktis 1.1 nimetatud horisontaalsetesse

põhimõtetesse ning punktides 2.1 ja 2.3 nimetatud

tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi

vähendaval moel.

c) punkti 13.5.2. lisada viide, et elluviija poolt

kajastatakse vahe- ja lõpparuandes, et milline oli

toetatud ettevõtjate piirkondlik jaotuse.

d) lisada punkti 13.5.3. viide, et elluviija lisab vahe – ja

lõpparuandesse hinnangu tegevuste tulemuslikkusele,

sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse

panustamise tulemuslikkusele.

b) Arvestatud. Käskkirja punkti

12.1.3 täiendatud

c) Arvestatud. Käskkirja punkti

13.5.2 täiendatud

d) Arvestatud. Käskkirja punkti

13.5.3 täiendatud

Seletuskirjas puudub sisuline analüüs regionaalsete erinevuste

kohta eelnõu valdkonnas. Minimaalselt tuleb seletuskirja

täiendada järgnevaga:

a) Regionaalse tasakaalustatuse horisontaalse teemaga

seotud mõõdikuna on käskkirjas välja toodud „Tööjõu

tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“. Vajalik on

põhjendada mõõdiku valikut, kuna see erineb

meetmete nimekirjas toodud näitajast.

b) Analüüsida valdkonna piirkondlikke erisusi vähemalt

valitud „Eesti 2035“ mõõdiku lõikes, aga soovitavalt

ka meetmespetsiifilisemate näitajate lõikes ning

varasemate sarnaste sekkumiste rakendamise info

alusel, sh tuua välja piirkondlike erisuste peamised

põhjused.

a) Arvestatud. Käskkirjas toodud

välja regionaalse tasakaalustatuse

arengu mõõdikuks näitaja

"Väljaspool Harjumaad loodud

SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest“, mis on meetme

nimekirjas toodud vastav näitaja..

Horisontaalsete põhimõtete punkti

seletuskirjas lisatud selgitus, et

käskkirja tegevuste elluviimisel

jälgitakse ka näitajat „Tööjõu

tootlikkus osakaaluna EL

keskmisest“, kuid antud mõõdik ei

c) Analüüsida võimalusi kavandada meetme tegevuste

elluviimist selliselt, et need panustaksid valitud „Eesti

2035“ näitaja regionaalsete erinevuste vähendamisse

(vastavate regionaalarengu juurprobleemide

lahendamisse), valida välja sobivaim sekkumine (vt

regionaalse mõju juhend) ning näidata, kuidas see aitab

valitud „Eesti 2035“ mõõdiku regionaalset

tasakaalustatust suurendada. Kuna tegevused on

erinevad, tuleb seda teha tegevuste kaupa. Kui osa

vastustust regionaalselt tasakaalustatud lähenemise

eest jääb elluviijale, tuleb see eelnõus püstitada

konkreetse ülesandena, alused, millest lähtuda

(nimetada eritähelepanu vajavad piirkonnad, tegevuste

eri regioonidele suunamise põhimõtted jne), aga

kirjeldada seletuskirjas.

ole toodud horisontaalse teema

mõõdikuna, vaid otseselt seotud

käskkirja põhilise arengukava

TAIE eesmärkide täitmise

jälgimisega.

b) Arvestatud. Täiendatud

seletuskirja peatükki 6

c) Arvestatud. Täiendatud

seletuskirja peatükki 6. Käskkirjas

ja seletuskirjas täiendatud elluviija

kohustusi.

Kui mõnel käskkirjas välja toodud tegevusel puudub

regionaalarengu puutumus, tuleb seda põhjendada.

Arvestatud. Täiendatud

seletuskirja peatükki 6

Käskkirja eelnõu punktis 1.1.9 (ja edaspidi) on tegevuse

eesmärgina mainitud muu hulgas „toetada ettevõtja kasvu ja

laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel

välisesindajate võrgustiku kaudu“. Pole selge, mida täpselt

mõeldakse „välisesindajate võrgustiku“ all. Vastavalt riigiabi

reeglitele on keelatud toetada ettevõtja eksporditegevust. Nimelt

on üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 1(2)(c)

ja komisjoni vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013

artiklis 1(d) sätestatud, et ekspordiabiks loetakse muu hulgas ka

abi, mis on seotud turustusvõrgu loomise ja toimimisega (i.k

establishment and operation of distribution network). Euroopa

Komisjoni mitteametlike selgituste kohaselt võib turustusvõrguna

(jaotusvõrguna) mõista mis tahes tüüpi süsteemina, mida ettevõte

kasutab oma teenuste osutamiseks, kaupade müümiseks jne (kas

lõpptarbijale või vahepealsele tegevuse tasemele). Näiteks on

Euroopa Komisjon teinud Saksamaa meetme kohta osaliselt

negatiivse otsuse just seoses ekspordiabiga (sh turustusvõrguga).

Arvestatud. Täiendatud

seletuskirja peatükki 2 punkti 1

selgitusega, kellega on tegu

välisesindajate puhul. Tegu ei ole

turustusvõrgu loomise ega

toimimisega.

Eelnõu osas 15 on selgitatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andmist. Pole selge, keda mõeldakse „abisaajate“ (sihtgrupi) all –

kas nendeks on lõppsaajad (vt eelnõu osa 7) või võivad

abisaajateks teatud juhul olla ka elluviija poolt valitud partnerid

või sihtgrupile teenuste (nt koolitused vms) osutajad – juhul, kui

teenuse osutajaid ei valita nt riigihankega. Kui riigiabi või vähese

Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud.

Läbivalt kasutusel lõppsaaja.

tähtsusega abi saajateks loetakse lõppsaajaid ehk ettevõtjaid, siis

tuleb seda eelnõu punktides 15.2, 15.3 jne täpsustada, nt p 15.2

osas järgmises sõnastuses: „Kui tegevuse elluviimiseks antav

toetus on vähese tähtsusega abi lõppsaajale….“. Samuti pole

selge, kas „abi andja“ (vt punktid 15.4, 15.7) all on mõeldud

elluviijat.

Kuna riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine peab olema

läbipaistev, sh kes on abisaajad ja kes on abi andja, siis tuleb osa

15 täpsustada.

Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud.

Eelnõu punktis 15.3 tuleb täpsustada, et nõustamiseks antavat abi

üldise grupierandi määruse artikkel 18 ja messidel osalemiseks

antavat abi artikkel 19 alusel saab anda vaid VKEdele.

Eelnõu ossa 15 (või ossa 10) tuleb lisada ka säte riigiabi

abikõlblike kulude kohta, nt järgmises sõnastuses: „Üldise

grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad

abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi

puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele

messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19

lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel

31 lõikes 3 sätestatud kuludele.“

Arvestatud. Täiendatud käskkirja

punkti 15.

Käskkirja eelnõu punktis 9 on välja toodud eelarved vastavalt

tegevustele, mis on kajastatud õigesti, kuid TATis ei ole mainitud

kogu meetme eelarvet, EL toetuse osa ega ka nende jääki. Seega

tuleb seletuskirjas punktis 9 täpsemalt välja tuua „EL toetuse osa“

meetmete kaupa, näiteks nii: Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on

94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot

ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot.

Seletuskirja punktis 9 välja toodud lause „Käskkirjas kajastatud

sekkumised on kajastatud vaid käesolevas käskkirjas ning

lisanduvaid käskkirju nendele sekkumistele ei kehtestata.“ tuleb

selgema aru saamise eesmärgil sõnastada järgnevalt:

Käesolevas käskkirjas kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid

käskkirju ei planeerita.

Arvestatud. Käskkirja punkti 9

täiendatud.

Seletuskirjas lk 9 algav indikaatorite tabel peab olema esitatud

seletuskirja peatükis 3 "Tulemused". Hetkel on tabel esitatus

punktis 5 "Elluviija ja partner(id)", kus see ei ole asjakohane.

Arvestatud. Tegu oli

vormindusliku veaga.

Seletuskirjas kasutatavate mõistete puhul ei ole selgelt arusaadav,

kas tegemist meetmega, sekkumisega, toetuskeemi,

tegevuskavaga või tegevuste kogumiga ning milline on nende

omavaheline seos. Terminit „meede“ (sh ka toetusmeede) on

Arvestatud. Mõisteid ühtlustatud

nii käskkirjas kui ka seletuskirjas.

kasutatud erinevates tähendustes ning kontekstides. Seetõttu tuleb

seletuskirjas termini „meetme(d)“ kasutus üle vaadata ning

vajadusel täpsustada, mida all mõeldud on.

Keskkonnaministeerium

Arvestades toetuse andmise eesmärki ja poliitika arenguid

Euroopa Liidus, ei ole käskkirjas piisavalt välja toodud

roheleppest tulenevaid ambitsioone ja kohustusi. Seetõttu tuleks

toetatavate tegevuste all detailsemalt välja tuua keskkonna- ja

kliimaeesmärkidesse panustavate tegevuste toetamine ning

roheleppe seos. Samuti soovitame asendada sõna

"keskkonnasõbralik" sõnaga "keskkonnahoidlik".

Arvestatud sisuliselt. Seletuskirja

horisontaalsete mõtete seoste

kirjelduses täiendatud selgitusi

seostega Euroopa Liidu Rohelisele

Kokkuleppele. Horisontaalsete

põhimõtetega arvestatakse iga-

aastase tegevuskava koostamisel

ning käskkirja punkti 2 täiendatud:

Toetatavad tegevused arvestavad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis

9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid. Lisaks täiendatud

elluviija kohustust tegevuskava

koostamisel. Iga-aastase

alategevust tegevuskava

koostamise eesmärk ongi jälgida

nii turu kui ka poliitilist olukorda,

millest lähtuvalt võimaldada

käskkirja järgsete teenuste

pakkumist võimalikult

asjakohaselt vastavalt olukorrale,

sh ka kliimaambitsioonikuse

suurenemisele ajas.

Keskkonnasõbralik asendatud

keskkonnahoidlikuga.

Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas tagatakse, et toetatavates

tegevustes osalevad ettevõtted on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega.

Arvestatud. Täiendatud nii

käskkirja punkti 2 kui ka vastavat

lõiku seletuskirjas.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Käskkirja punkt 3 (tulemused) on puudulik ja viitab üksnes

sihtgrupile. Palun täiendada.

Arvestatud.

Käskkirja punktis 7 on sätestatud isikud, kes võivad olla toetuse

lõppsaajateks. Punktis 15, mis käsitleb riigiabi ja VTA andmise

tingimusi räägitakse abisaajatest ja seletuskirjas ka kasusaajatest.

Parema arusaadavuse huvides palun kasutada punktis 15 sõnade

Arvestatud. Terminid ühtlustatud.

"abisaaja" ja "kasusaaja" asemel terminit "lõppsaaja", mis on

defineeritud ÜSS_2021-2027. Samuti soovitame seletuskirjas

paari lausega põhjendada, miks elluviija ei ole riigiabi saaja.

Käskkirja punktis 11 soovitame välja tuua, et toetuse maksmise

aluseks olevad kuludokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna

kaudu.

Arvestatud. Punkti 11 täiendatud

Käskkirja punkti 12 "Elluviija kohustused" juures soovitame

viidata ka ühendmääruse § 10 ja 11. Oluline on tähele panna, et

ühendmääruse § 10 lg 1 punkti 16 kohaselt on elluviija kohustatud

rakendusüksusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 XVII lisa punktiga 25 esitama lõppsaaja

nime ja registrikoodi ning toetuse saaja ja lõppsaaja vahelise

lepingu kuupäeva, numbri ja summa, kui toetust antakse edasi

lõppsaajale.

Teadmiseks võetud. Selline

kohustus eksisteerib elluviijal

sõltumata käskkirjast, mistõttu

pole dubleerimine asjakohane.

Käskkirjaga hõlmatud tegevustes

ei anta rahalist toetust edasi

lõppsaajale. Arusaadavuse

tagamiseks täiendatud seletuskirja

punkti 7

Käskkirja punktis 12.1.13 viidatakse hindamiskomisjonide

koosseisudele, hindamiskriteeriumitele ja metoodikale.

Eeldatavasti on need seotud lõppsaajatele toetuse andmisega, kuid

käskkirja eelnõu teksti lugedes see ei selgu. Ühendmäärus § 43 lg

1 punkti 3 kohaselt tuleb lõppsaajatele toetuse andmisel või

tegevuste sihtrühmale teenuse osutamisel TAT käskkirjas

sätestada ühendmääruse §-s 41 nimetatud asjakohased

tingimused, arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid. Seega palun

eelnõus täpsustada, kuidas lõppsaajate valimine korraldatakse ja

millistele tegevustele toetust antakse. Vastav kohustus tuleneb ka

seirekomisjoni kinnitatud projektide üldise valikumetoodika

punktist 3.2, mille kohaselt juhul, kui käskkirjas nimetatud

tegevuste elluviimiseks antakse toetust edasi lõppsaajatele,

rakendatakse ühte punktis 1 kirjeldatud avatud taotlemise

valikumetoodikatest.

Arvestatud. Terminoloogiat

täpsustatud. Eemaldatud viide

hindamiskomisjonidele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevustes

ei anta rahalist toetust edasi

lõppsaajale. Arusaadavuse

tagamiseks täiendatud seletuskirja

punkti 7

Eelnõu seletuskirja kohaselt lähtutakse käskkirjaga hõlmatud

tegevuste elluviimisel rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldistest valikukriteeriumitest ja metoodikast, mida kohaldatakse

kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames

toetatavatele meetmetele. Seirekomisjoni kinnitatud projektide

üldise valikumetoodika punkti 3.1 kohaselt tuleb käskkirja

seletuskirjas kirjeldada, kuidas toetatavad tegevused on

vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja

valikukriteeriumidega. Palume seletuskirja täiendada.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

Juhime tähelepanu sellele, et kuna käskkirjaga kinnitatavad

tingimused on vaadeldavad toetuse andmise tingimuste ja projekti

sümbioosina, tuleb partnerite kaasamisel käskkirja muuta ja lisada

nende nimed, tegevused ja eelarve.

Arvestatud. Seletuskirja peatükk 2

punkti 5 täiendatud.

Kooskõlastatud partnerite nimekiri

kehtestatakse käskkirja lisaga,

partnerite valimise järgselt.

Käskkirjas või selle seletuskirjas peab olema selgitatud, kuidas on

tagatud elluviija ja rakendusüksuse funktsioonide osas kohususte

lahusus.

Arvestatud. Selline kohustus tuleb

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusel tagada.

Juhime tähelepanu, et SFOSi üldisest meetmete, meetme

tegevuste seadistamise loogikast võib tuleneda see, et antud

käskkiri tuleb SFOSi sisestada mitme projektina.

Arvestatud.

Palun lisada seletuskirja eelnõu EL õiguse vastavuse juurde viide

Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevale

määrusele (EL) 2021/1058.

Arvestatud. Viide lisatud.

Avalik kommentaar - Marge Pihlapuu

Seletuskirja kohaselt "soodustatakse Eestis juba väljaarendatud

TAI-mahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu [...] ja

aidatakse sihtturul vajalike sertifikaatide ja müügilubade

hankimise toetamisega." Käskkirjas ei ole aga ettevõtete

sertifikaatide ja müügilubade toetamine nimetatud abikõlbliku

kuluna. Kas tohib selle kulu arvata "muude ekspordiks vajalike

tegevuste" alla või ei ole see abikõlbulik?

Ühendmääruse § 40 lg 2 ütleb, et

toetuse andmise tingimuste

käskkiri koostatakse, kui tegevusi

teeb ja tulemuste saavutamise eest

vastutab elluviija. Kui tegevusi

teeks (sertifikaati taotleks)

ettevõtja, siis tulemuse eest

vastutaks ka ettevõtja.

Käskkirjas (ja seletuskirjas) on

mõeldud „Toetatakse ettevõtteid

kvaliteeditaristu teenuste kaudu ja

aidatakse sihtturul vajalike

sertifikaatide ja müügilubade

hankimise toetamisega, et

soodustada ettevõtjate vahelist

koostööd ja ühistegevust

ekspordimahu kasvatamiseks“

lause all mitte riigilõivude või

muude tasude maksmist, vaid

elluviija poolset tuge, mis

tähendaks juhendamist ja

nõustamist, kuidas neid

sertifikaate saada.

Ka seletuskirja reguleerimisala

punktis (lk 5) selgitatakse, et „

arendatakse innovatsiooni

(sealhulgas toote-, turu-,

protsessi-, organisatsiooni-,

personaliinnovatsiooni)

soodustavaid teenuseid ja

kujundatakse ettevõtjatele vajalik

tugisüsteem (mh kvaliteeditaristu

edendamine, lepingute sõlmimise

ja intellektuaalomandi alane

nõustamine ning tugi toodetele

vajalike sertifikaatide saamiseks

ja rahvusvahelise koostöös ja

programmides osalemiseks).“.

Vaadates käskkirja, seletuskirja,

kulusid, tegevusi, siis on

võimalik, et küsimus on tekkinud

sellest, et aetakse sassi sõnad tugi

ja toetus, st tugi ongi toetus, kuid

mitte rahaline toetus, vaid tugi

info mõttes.

Selguse huvides on abikõlbulikud

kulud selgelt välja toodud ja

kulude nimekiri väga detailselt

kirjutatud.

Sertifikaate ja lube saab hankida

vaid ettevõtja, mitte EIS ettevõtja

asemel.

Seega eeltoodust tulenevat ei ole

ettevõtete sertifikaatide ja

müügilubade toetamine rahaline

vaid informatsiooni andmine ning

sellised kulud (nt ettevõtete

sertifikaatide ja müügilubade

riigilõivud) ei ole abikõlbulikud

kulud.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkiri

„Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse

kasvatamiseks“ seletuskiri

lisa 1 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste

konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://eur- lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL EX:12012P/TXT&from=ET

https://www.riigiteataja.ee/a kt/204042012006

https://www.riigiteataja.ee/akt/1 15052015002?leiaKehtiv

kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhi-

õiguste

harta

jaotis

Põhi-

küsimused

Harta

artikke

l

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas

põhiseaduse ja all loetletud

seadustega

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas

programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste

konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

I jaotis -

"Väärik

us"

Inimväärik

us 1 16

Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse

põhimõtete on üks EV Põhiseaduse

alusprintsiipidest

(artiklid

1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

isikupuutu

matusele

3 14 Vabadus- ja

isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

Piinamise

ning

ebainimlik

u või

alandava

kohtlemise

või

karistamise

keeld

4 15

Kaitse piinamise ja

julma, ebainimliku

või inimväärikust

alandava kohtlemise

ja karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata,

julmalt või väärikust alandavalt

kohelda.

Orjapidami

se ja

sunniviisili

se töö

keeld

5 16

Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida

tema vaba tahte vastaselt tööle ega

teenistusse, välja arvatud

kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd

nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse

alusel ja korras peab tegema

süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabad

used”

Õigus

vabadusele

ja

turvalisusel

e

6 16, 17

Artikkel 16 – Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub (artiklid

6–19)

Artikkel 17 –

Isikupuutumatuse

kaitse

Era- ja

perekonnae

lu

austamine

7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus

perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

Isikuandme

te kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on

õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011

Õigus

abielluda ja

luua

perekond

9 23 Kodu ja perekonna

austamine

PS § 26 Igaühel on õigus

perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise

ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

Mõtte-,

südametun

nistuse- ja

usuvabadus

10

PS § 40 Igaühel on

südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda

truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

Sõna- ja

teabevabad

us

11 21

Sõna ja

arvamusvabadus

ning juurdepääs

informatsioonile

§ 44. Igaühel on õigus vabalt

saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis

või muul viisil.

Kogunemis

- ja

ühinemisva

badus

12

§ 47. Kõigil on õigus ilma

eelneva loata rahumeelselt

koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja

13

§ 38. Teadus ja kunst ning nende

õpetused on vabad.

teaduse

vabadus

Ülikoolid ja teadusasutused on

seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus

haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabad

us ja õigus

teha tööd

15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta.

Ettevõtlusv

abadus 16

§ 31 Eesti kodanikel on õigus

tegeleda ettevõtlusega

Õigus

omandile 17

§ 32 Igaühe omand on puutumatu

ja võrdselt kaitstud

Õigus

varjupaigal

e

18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/V RKS

Õigus

kaitsele

tagasisaatm

ise,

väljasaatmi

se või

väljaandmi

se korral;

19 18 Liikumisvabadus ja

kodakondsus

§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei

tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast.

III jaotis

„Võrdsu

s”

Võrdsus

seaduse ees 20 12

Võrdne

tunnustamine

seaduse ees

PS § 12 Kõik on seaduse ees

võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või

muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või

muude asjaolude tõttu. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

(artiklid

20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv -

ei tohi kedagi diskrimineerida

rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab

naiste ja meeste

võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja

erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse osas

programmide ja projektide

kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on

järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase

väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse

ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja

kaasatus ühiskonnas;

Diskrimine

erimiskeeld 21 5

Võrdsus ja

mittediskrimineerim

ine

(d) austus erinevuste vastu ning

puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja

inimkonna osana;

Kontroll/kinnitus

Võrdsete võimaluste tagamine

täiendavalt analüüsitud seletuskirjas

horisontaalsete põhimõtete peatükis

Kultuurilin

e, usuline

ja keeleline

mitmekesis

us

22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja

meeste

võrdõigusli

kkus

23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse

õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate

õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate

võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Puuetega

inimeste

integreerim

ine

26 30

Artikkel 3 -

Üldpõhimõtted

Artikkel 4 -

Üldkohustused

Artikkel 8 –

Teadlikkuse

suurendamine

Artikkel 9 –

Juurdepääsetavus

Artikkel 19 –

Iseseisev elu ja

kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik

liikumisvõime

Artikkel 30 –

Osalemine

kultuurielus, vaba

aja-, puhke- ja

sporditegevustes

IV jaotis

„Solidaa

rsus”

(artiklid

27–38)

Töötajate

õigus olla

ettevõttes

informeerit

ud ja ära

kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate

usaldusisiku seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

771390?leiaKehtiv), mis

reguleerib töötajate usaldusisiku

tegevust teda volitanud töötajate ja

ametnike esindamisel suhetes

tööandjaga ja töötajatega.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kollektiivl

äbirääkimis

te ja

kollektiivse

tegutsemise

õigus

28

PS 29 Töötajate ja tööandjate

ühingutesse ja liitudesse

kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud

võivad oma õiguste ja seaduslike

huvide eest seista vahenditega,

mida seadus ei keela. Streigiõiguse

kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

kasutada

tööhõivetee

nuseid

29

§ 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kaitse

põhjendam

atu

vallandami

se korral

30

§ 29 Töötingimused on riigi

kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Head ja

õiglased

töötingimu

sed

31

§ 29 Töötingimused on riigi

kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Keeld

kasutada

laste

tööjõudu ja

noorte

töötajate

kaitse tööl

32

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii

lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära

kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis

käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Laste töötamist reguleerib

töölepingu seadus. Seal on kirjas

laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused.

Alaealisel on töötamiseks vaja

olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/la

ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja-

kohustused)

Perekonna-

ja tööelu 33

PS § 27 Perekond rahva püsimise

ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

§ 29 Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta

teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul.

Sotsiaalkin

dlustus ja

sotsiaalabi

34 28

Küllaldane

elatustase ja

sotsiaalne kaitse

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi

abile vanaduse, töövõimetuse,

toitjakaotuse ja puuduse korral. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Riik soodustab vabatahtlikku ja

omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega

inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid

§ 28 Igaühel on õigus tervise

kaitsele.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Võimalus

kasutada

üldist

majandush

uvi

pakkuvaid

teenuseid

36 11

Ohuolukorrad ja

humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku

üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106

042021005

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Keskkonna

kaitse 37

PS § 53 Igaüks on kohustatud

säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on

keskkonnale tekitanud.

DNSH ja kliimakindlus analüüsitud

rakenduskava koostamise käigus.

Täpsemalt selgitus seletuskirja

horisontaalsete põhimõtete peatükis

Tarbijakait

se 38

Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/T KS

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

V jaotis

„Kodani

ke

õigused

”

(artiklid

39–46)

Õigus

hääletada

ja

kandideerid

a Euroopa

Parlamendi

valimistel

39 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

Euroopa Parlamendi valmise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/E PVS

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

hääletada

ja

kandideerid

40 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu

teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

1) Riigikogu valimisega;

a kohalikel

valimistel

kohalikel

valimistel

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti

kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus

heale

haldusele

41 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi

ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS §

1 lg 5 kohaselt kohaldatakse

viidatud seaduses ette nähtud

menetlusele haldusmenetluse

seadust.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigustutvu

da

dokumenti

dega

42 21

Sõna ja

arvamusvabadus

ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis

viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul on õigus

seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja

kohalikes omavalitsustes ning riigi

ja kohalike omavalitsuste

arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus

igas menetlusstaadiumis tutvuda

haldusorganis säilitatavate asjas

tähtsust omavate dokumentide ja

toimikuga, kui see on olemas.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

pöörduda

Euroopa

ombudsma

ni poole

43 12 Juurdepääs

õigusemõistmisele

Rahvusvaheliste lepingute alusel

otsekohalduv

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

esitada

petitsioone

44 12 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste ja nende

ametiisikute poole. Vastamise

korra sätestab seadus

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Liikumis-

ja elukoha

valiku

vabadus

45 20 Isiklik

liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib

seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Diplomaati

lisele ja

konsulaark

aitsele

46 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja

seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb

oma kodanikku ka välisriikides.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

VI jaotis

„Õiguse

mõistmi

ne”

(artiklid

47–50)

Õigus

tõhusale

õiguskaitse

vahendile

ja õiglasele

kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda

oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks

võib oma kohtuasja läbivaatamisel

nõuda mis tahes asjassepuutuva

seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks

tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

§ 22 Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Süütuse

presumptsi

oon ja

kaitseõigus

48 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kuritegude

ja

karistuste

seaduslikku

se ja

proportsion

aalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse

üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel.

Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja

normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja

vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need

piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana

enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Mitmekord

se

kohtumõist

mise ja

karistamise

keeld

50 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda

kohtu alla anda ega karistada teo

eest, milles teda vastavalt

seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

KÄSKKIRI

10.02.2023 nr 26

Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja

innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi nr 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime

tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“

meetme nr 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumise nr 21.1.3.15 „Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas

juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“ ja sekkumise 21.1.3.11 „Ettevõtjate

rahvusvahelistumise toetamine (sealhulgas välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel

osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine, välisinvesteeringute

ja välisspetsialistide kaasamise toetamine)“ rakendamiseks ning erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.11 „Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI

võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine“ ning sekkumise nr 21.1.1.15 „Innovaatilised

riigihanked“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.1. Toetuse andmise eesmärk

Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 eesmärkide

saavutamisele.

1 https://taie.ee/

2

Käskkiri panustab Riigikogu 12.05.2021 otsusega heaks kiidetud pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisesse

ning kliima ja keskkonnahoiu, regionaalarengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja

ligipääsetavuse horisontaalsesse põhimõttesse. Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse

„Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside

netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, "Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.1.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuse eesmärk on tõsta ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate

teadlikkust ning kasvatada nende võimekust:

1.1.1.1. kasvatada ettevõttes lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust;

1.1.1.2. juurutada ettevõttes kasvu toetavaid juhtimispraktikad;

1.1.1.3. rakendada ettevõttes jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse

põhimõtteid;

1.1.1.4. rakendada digitaliseerimist, keskkonnahoidlikkust ja innovatsiooni toetavaid lahendusi ja

ärimudeleid;

1.1.1.5. kasvatada teadlikkust ettevõtja omanike vahetuse juhtimiseks;

1.1.1.6. kasvatada ettevõtlusaktiivsust, ettevõtlikkust ja loovust ühiskonnas.

1.1.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.2.1. aidata ettevõtjatel arendada ja toota senisest efektiivsemalt kõrgema lisandväärtusega

tooteid ja teenuseid, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad ning suurendada eksporti;

1.1.2.2. arendada ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda

rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (näiteks seminaride, koolituste, kasvu- ja

arenguprogrammide kaudu), arvestades e-kaubanduse võimalusi;

1.1.2.3. toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel vajalike

kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, nõustamise, sihtturupõhiste

kompleksteenuste ja -toetuste ning finantsinstrumentide kaudu;

1.1.2.4. suurendada Eesti ettevõtjate rahvusvahelist nähtavust äridiplomaatia ning Eesti kuvandi

sihipärase edendamise ja turundamise kaudu;

1.1.2.5. maandada järjepidevalt tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringutega seotud

riske, kaasates välisspetsialiste;

1.1.2.6. suurendada Eesti võimekust tuua riiki kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid ning

kaasata rahvusvahelist oskusteavet.

1.1.3 Punktis 2.3. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.3.1. arendada teenuseid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust teadus-, arendustegevuse ja

innovatsiooni (edaspidi TAI) vajalikkusest ja võimalustest jagades innovatsioonialast teavet

(analüüsid ja turuseire), korraldades infoüritusi ning kaasates valdkondlike eksperte ja

koostöökogusid;

3

1.1.3.2. suurendada ettevõtjate TAI võimekust innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise,

kvalifitseeritud tööjõu palkamise toe ja ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamise

kaudu;

1.1.3.3. arendada innovatsiooni (toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni- ja

personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid ja kujundada ettevõtjatele vajalik tugisüsteem

(kvaliteeditaristu edendamine, lepingute sõlmimise ja intellektuaalomandi alane nõustamine ning

tugi toodetele vajalike sertifikaatide saamiseks ja rahvusvahelises koostöös ja programmides

osalemiseks).

1.1.4. Punktis 2.4. nimetatud tegevuse eesmärk on:

1.1.4.1 suurendada avaliku sektori rolli ja võimekust innovatiivsete lahenduste hankijana;

1.1.4.2. suurendada avaliku sektori nõudlust TAI järele, mis omakorda loob turu

teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks;

1.1.4.3. tugevdada avaliku ja erasektori koostööd innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtul

ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks.

2. Toetatavad tegevused

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse

alategevused

2.1.1. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadmiste ja kompetentside suurendamise valdkonnas

toetatakse järgmisi tegevusi:

2.1.1.1. ettevõtlusega alustamine;

2.1.1.2. tegutsevate ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, ambitsioonikate ning

uuenduslike ärimudelite loomine, arendamine ja rakendamine ning uuenduste elluviimisele

suunatud hoiaku kujundamine;

2.1.1.3. ettevõtja omaniku vahetuse soodustamine;

2.1.1.4. ettevõtlusega seotud erinevates tegevusvaldkondades, ettevõtjate omavahelise ja

ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise

soodustamine nii Eesti siseselt kui ka välisriikides;

2.1.1.5. info- ja nõustamisteenuste, koolituste, seminaride, konverentside, pikaajaliste koolitus-

ja nõustamisprogrammide pakkumine;

4

2.1.1.6. ettevõtjate konkurentsivõimet tõstvate praktikumide elluviimine, juhtimise, ärimudeli,

tooteinnovatsiooni, tootmisprotsesside, väärtusahela innovatsiooni valdkondades;

2.1.1.7. erinevates vormides praktikavõimaluste arendamine nii Eesti kui ka välisriikide

ettevõtjates;

2.1.1.8. teadmuse kasvatamine ja koostöö eesmärgil toimuvate kontaktreiside korraldamine;

2.1.1.9. arenduskoostöö ja ühistegevuste edendamine.

2.1.2. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena teadlikkuse suurendamise toetavad tegevused on

järgmised:

2.1.2.1. ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine, ettevõtliku ja uuendusmeelse hoiaku ja ettevõtlusega

tegelemise populariseerimine ühiskonnas, ettevõtlussõbralike hoiakute kujundamine, huvi

tekitamine ettevõtlusteadlikkuse vastu, digi-, rohe- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine;

2.1.2.2. lühi- ja pikaajaliste teadlikkuse tõstmise ürituste, kampaaniate, konkursside, koolituste,

infoseminaride, konsultatsioonide, teavitus- ja turundustegevuste läbiviimine.

2.1.3. Ettevõtlusteadlikkuse alategevusena ettevõtja juhtimiskvaliteedi tõstmist toetavad

tegevused on järgmised:

2.1.3.1. koolituste läbiviimine, parimate juhtimisalaste, sealhulgas rahvusvaheliste praktikate

vahendamine ja juurutamine, mentorluse ning juhtimisteadmuse pakkumine ning vastavasisuliste

veebimaterjalide ja keskkondade loomine ja arendamine;

2.1.3.2. ettevõtja innovaatilisuse kasvatamisele suunatud tegevuste kavandamine ja elluviimine;

2.1.3.3. ettevõtjate kestlikkuse ja vastutustundliku toimimise põhimõtete alase teadlikkuse

levitamine ja praktikate juurutamine;

2.1.3.4. digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde läbiviimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja

elluviimine.

2.2. Ettevõtjate rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine,

ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse

arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine), mille

alategevustena osutatakse järgmisi teenuseid:

2.2.1. turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks olulisim teave ja kontaktid), mille raames

toetatakse ettevõtjate kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas info

kättesaadavaks tegemise, vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, rahvusvaheliste

ekspertide kaasamise, messidel osalemise, nõustamise, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste

(sealhulgas seminaride ja konverentside) ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu;

2.2.2. turuteadlikkus (sealhulgas kasvuprogrammid ehk kompleksteenused ja koolitus turulepääsu

ettevalmistamiseks ja toetamiseks), mille raames:

2.2.2.1. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada

turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid;

5

2.2.2.2. suurendatakse ettevõtjate suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel

rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, seminaride, koolituste, nõustamise, õppereiside, kasvu-

ja arenguprogrammide ning muude ekspordile kaasa aitavate teenuste ja toetuste kaudu;

2.2.3. turu nähtavus (ühisstendid, Eestit või konkreetseid sektoreid tutvustavad stendid,

kontaktreisid, visiidid, pressireisid, delegatsioonide vastuvõtmine, turundusmaterjali loomine ja

levitamine, sektoripõhine turundustoetus ning muud tegevused), mille raames suurendatakse Eesti

ettevõtjate ja nende esindajate, erinevate sektorite ning Eesti kui terviku rahvusvahelist nähtavust,

sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase kommunikatsiooni, reklaami ja turunduse kaudu;

2.2.4. ettevõtjate nõustamine välistalentide kaasamisel, välistalentide Eestisse meelitamine,

nende toetamine relokeerumisel ja kohanemisel;

2.2.5. kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringute riiki meelitamine ning rahvusvahelise

oskusteabe kaasamine välisspetsialistide kaudu.

2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine,

mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade teekaartidest:

2.3.1. TAI rolli suurendamine ettevõtjate ärimudelites, muuhulgas innovatsiooni edendava

juhtimiskultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtjate teadlikkust TAI eelistest ja

võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused);

2.3.2. TAI alase suutlikkuse suurendamine ja töötajate toetamine ning (välis-) spetsialistide

ligimeelitamine;

2.3.3. osalemise toetamine rahvusvahelistes TAI-s, toetusprogrammides, koostöövõrgustikes ja

strateegilise tähtsusega valdkondade väärtusahelates, asjakohastes võrgustikes ning

kontaktvõrgustiku laiendamine ning tugevdamine Brüsselis.

2.4. Innovaatilised riigihanked, mille alategevused on järgmised, lähtudes „Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondade

teekaartidest:

2.4.1. info- ja nõustamisteenused informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks;

2.4.2. juriidilise ja valdkondliku ekspertiisi pakkumine informeeritud ja asjatundliku nõudluse

arendamiseks;

2.4.3. rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ja infovahetus;

2.4.4. turudialoogide korraldamine avaliku sektori temaatilistele kitsaskohtadele lahenduste

leidmiseks ja konsulteerimiseks.

3. Tulemused

Toetatavate tegevuste elluviimise tulemused punktis 6. nimetatud sihtgruppides:

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6

Alategevus Indikaatori

tüüp

Indikaator Algtase

2023

Vahesihttase

2024

Sihttase

2029

21.1.3.15

Ettevõtlusteadl

ikkus,

sealhulgas

juhtimiskvalite

et ja

vastutustundlik

ettevõtlus

Rakenduskava

väljundnäitaja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

0 200 700

Rakenduskava

väljundnäitaja

Mitterahalist

toetust saavad

ettevõtjad

0 200 700

21.1.3.11

Ettevõtjate

rahvusvahelis

tumise

toetamine (sh

välisesindajat

e võrgustiku

arendamine,

ühisstendidel

osalemise

toetamine,

ekspordialaste

kompetentsid

e ja

võimekuse

arendamine;

välisinvesteer

ingute ja

välisspetsialis

tide

kaasamise

toetamine)

Rakenduskava

väljundnäitaja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

arv

0 850 5000

Rakenduskava

väljundnäitaja

Mitterahalist

toetust

saavad

ettevõtjad

0 850 5000

Rakenduskava

tulemusnäitaja

VKEd, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

0 Ei kohaldu 3000

21.1.1.11

Ettevõtjate

TAI

teadlikkuse

kasvatamine

(TAI

Rakenduskava

väljundnäitaja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

0 500 1580

7

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja

rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

5. Elluviija ja partner

5.1. Punktis 2. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (edaspidi elluviija).

5.2. Punktis 2. nimetatud tegevuse elluviimiseks võib elluviija kaasa partnereid. Partnereid

valitakse läbi efektiivsuse analüüsi, mille kaudu selgitatakse välja kõige asjakohasem partner.

Elluviija kooskõlastab valitud partnerid rakendusasutusega. Partneritega sõlmib elluviija

partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ja elluviija õigused, kohustused ja vastutus,

maksete tegemise kord ning infovahetuse viis.

6. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupid on:

6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed;

6.2. ettevõtjad;

6.3. ettevõtjate juhid, töötajad või omanikud;

6.4. olemasolevad või potentsiaalsed investorid;

6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud,

sealhulgas teadus- ja arendusasutused;

6.6. avaliku sektori organisatsioonid või nende töötajad.

võimalused) ja

TAI

võimekuse

tõstmine

suurusega ja

suured

ettevõtjad)

Rakenduskava

väljundnäitaja

Mitterahalist

toetust

saavad

ettevõtjad

0 500 1580

Rakenduskava

tulemusnäitaja

VKEd, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

0 Ei kohaldu 500

21.1.1.15.

Innovaatilised

riigihanked

Meetmete

nimekirja

väljundnäitaja

Tegevustes

osalenute arv

0 300 900

8

7. Lõppsaaja

Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad, potentsiaalsed Eestis tegutsevad ettevõtjad,

ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud,

sealhulgas teadus- ja arendusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.01.2022 ja lõpeb 31.12.2029.

9. Tegevuste eelarve

Toetavate tegevuste eelarve on 113 509 624,95 eurot, millest ELi toetus on 89 088 000 eurot ja

millele lisandub riiklik kaasfinantseering 20 747 858 eurot ning toetuse saaja omafinantseering

3 673 766,95 eurot. Eelarve jaguneb punktis 2. sätestatud tegevuste vahel järgmiselt:

Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa

Liidu

osalus

Riiklik

kaasfinantseerin

g

Oma-

finantseering

KOKKU

(100%)

21.1.3.15

Ettevõtlusteadlikkus,

sealhulgas juhtimiskvaliteet

ja vastutustundlik ettevõtlus

(käskkirja p. 2.1.)

6 139 000

(87,5%)

877 000 (12,5%)

0 (0%) 7 016 000

21.1.3.11 Ettevõtjate

rahvusvahelistumise

toetamine (sealhulgas

välisesindajate võrgustiku

arendamine, ühisstendidel

osalemise toetamine,

ekspordialaste kompetentside

ja võimekuse arendamine;

välisinvesteeringute ja

välisspetsialistide kaasamise

toetamine) (käskkirja p. 2.2.)

60 637 000

(82,5%)

9 164 572 (12,5%)

3 673 766,9

(5%)

73 475 338,

95

21.1.1.11 Ettevõtjate TAI

teadlikkuse kasvatamine (TAI

võimalused) ja TAI võimekuse

tõstmine

(käskkirja p. 2.3.)

19 840 000

(66,5%)

10 000 000

(33,5%)

0 (0%) 29 840 000

21.1.1.15 Innovaatilised

riigihanked

(käskkirja p 2.4.)

2 472 000

(77,8%)

706 286 (22,2%) 0 (0%) 3 178 286

9

KOKKU

89 088 000 20 747 858 3 673 766,9 113 509 624

,95

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Abikõlblikud on punktis 2. sätestatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad

kulud:

10.1.1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud;

10.1.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku

Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 54 punktile b;

10.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning

päevarahad. Lähetuskulud, päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud

riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või

asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses;

10.1.4. toetatavate tegevuste turuvajaduste analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning

probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside läbiviimise, st nende tellimise,

teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud;

10.1.5 uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide väljatöötamise, sealhulgas uute

kontseptsioonide testimise ja arendamise kulud;

10.1.6. koolitusel, seminaril, töötoas, praktikal, konverentsil ja veebi kaudu läbiviidavatel

üritustel osalemise, ettevalmistamise, läbiviimise ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulud;

10.1.7. ürituste korraldamise kulude raames kulud esinejatele, moderaatoritele, osalejate

transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, ligipääsetavuse tagamisele ning

toitlustusele;

10.1.8. meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside

kulude raames ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise ning teabevahetuse edendamine

ja tulemuste levitamise kulud;

10.1.9. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete,

audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide koostamise, tootmise ja levitamise kulud,

veebilehtede loomise ja arendamisega seotud kulud;

10.1.10. ürituste, messide ja näituste korraldamise kulud, m i l l e r a a m e s kulud neil

osalemiseks, vajaliku tehnika soetamiseks või rentimiseks, stendi kujundamiseks ja ehitamiseks,

stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud,

registreerimis- ja osalemistasud;

10.1.11. õppereiside, kontaktreiside ja turundusürituste kulud, m i l l e r a a m e s

ettevalmistuse, läbiviimise, osalemise ning tulemuste levitamise kulud;

10.1.12. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormidega seotud

kulud, mille raames nende algatamise osalemise ning tulemuste levitamise kulud;

10

10.1.13. teavituskeskkondade loomise ja arendamise kulud;

10.1.14. tele- ja raadiosaadete, internetis levitatavate saadete ja materjalide jm avaliku

meediaallika tootmise ja edastamise kulud;

10.1.15. tõlkekulud;

10.1.16. reklaami-, turundus- ja meediakulud;

10.1.17. koolituse modereerimise, auditi, nõustamise, mentorluse, juhendamise ja ekspordi- ja

investornõunike tegevusega seotud kulud ja ekspertiisi tasud;

10.1.18. valdkondliku arendustegevuse ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud;

10.1.19. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muud

transpordi kasutamise põhjendatud kulud;

10.1.20. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48

tähenduses;

10.1.21. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 49

tähenduses;

10.1.22. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

10.1.23. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-s 2 sätestatud

teavitamisnõuete täitmisega seotud kulud.

10.2. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud:

10.2.1. finants- ja pangakulud, mille raames finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud,

pangakontode avamise ja haldamise kulud;

10.2.2. liiklusvahendi soetamise ja muud transpordi kasutamise põhjendamatud kulud;

10.2.3. kinnisasja soetamise kulud;

10.2.4. tegevuste elluviimisega mitteseotud kulud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse §-dele 24–28.

Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed

kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28

lõikele 3. Toetuse maksmise aluseks olevad kuludokumendid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21

lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.

11.2. Abikõlblike kulude ning lõppsaaja osalustasu tõendamisel arvestatakse ainult

raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud

hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega.

11.3. Toetuse maksmise eelduseks on abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide

või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja

kontrollisüsteemide protseduuridele.

11

11.5. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse.

12. Elluviija õigused ja kohustused

12.1. Elluviija kohustused:

12.1.1. koostab toetudes TAIE arengukavale toetusskeemi iga-aastase tegevuskava, arvestades

käskkirja punktis 1.1. nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, eelarve kulukohtade lõikes ning

kooskõlastab selle rakendusasutusega;

12.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest

hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt

seotud ja abikõlblikud;

12.1.3. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1.

nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1. ja 2.3 nimetatud tegevuste

kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel;

12.1.4. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja

rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni;

12.1.5. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;

12.1.6. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le;

12.1.7. annab audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik tegevuste elluviimisega seotud

andmed ja dokumendid ÜSS2021_2027 §-dele 23–27 ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud korras;

12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

12.1.9. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses

kehtestatud nõuete järgimise;

12.1.10. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud

sümboolikat;

12.1.11. säilitab toetuse kasutamise ja tegevuste teostamisega seonduvat dokumentatsiooni

vastavalt õigusaktides sätestatule;

12.1.12. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuste registris iga

poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks.

12.2. Elluviija õigused:

12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid rakendusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks;

12.2.2. vajadusel kaasata eksperte.

13. Aruandlus

13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta

vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus

võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande

esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on

väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.

13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.

13.3. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu.

12

13.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon:

13.5.1. tegevuste aruandlusperiood;

13.5.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate

saavutustasemete (sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa

arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, ning lõppsaajate piirkondlik jaotus)

kohta;

13.5.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse

panustamise tulemuslikkusele;

13.5.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave;

13.5.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes

ühendmääruse § 34–37 sätestatust.

14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.

15. Riigiabi 15.1. Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib lõppsaajate vastavust

VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele.

15.2. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi lõppsaajale (edaspidi

VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus)

mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

15.3. Tegevuse elluviimiseks antav toetus võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine

grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi

määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel

juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

Artiklite 18 ja 19 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele

(edaspidi VKE).

15.4.Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel elluviija poolt esitab lõppsaaja

abitaotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed.

15.5. Üldise grupierandi määruse alusel määratakse abisumma lõppsaajaga seotud otseste kulude

alusel ning abi summa ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 1 lõikes 1 toodud

piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50%.

13

15.6 Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama

VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele

messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul

üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele.

15.7. Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva

käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese

tähtsusega abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada

200 000 eurot.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on

VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

15.8. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel viimase

abi andmise päevast.

15.9. Toetusskeemi ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse

artikli 1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse

artikli 2 punkti 18 mõistes ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele.

15.10. Toetusskeemi ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse

alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister