Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi toetamine

Seletuskirja lisa 2: Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste

konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://eur- lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CEL EX:12012P/TXT&from=ET

https://www.riigiteataja.ee/a kt/204042012006

https://www.riigiteataja.ee/akt/1 15052015002?leiaKehtiv

kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Põhi-

õiguste

harta

jaotis

Põhi-

küsimused

Harta

artikke

l

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas

põhiseaduse ja all loetletud

seadustega

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas

programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste

konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise

tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

I jaotis -

"Väärik

us"

Inimväärik

us 1 16

Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse

põhimõtete on üks EV Põhiseaduse

alusprintsiipidest Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

(artiklid

1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutu

matusele

3 14 Vabadus- ja

isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

Piinamise

ning

ebainimlik

u või

alandava

kohtlemise

või

karistamise

keeld

4 15

Kaitse piinamise ja

julma, ebainimliku

või inimväärikust

alandava kohtlemise

ja karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata,

julmalt või väärikust alandavalt

kohelda.

Orjapidami

se ja

sunniviisili

se töö

keeld

5 16

Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida

tema vaba tahte vastaselt tööle ega

teenistusse, välja arvatud

kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd

nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse

alusel ja korras peab tegema

süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabad

used”

Õigus

vabadusele

ja

turvalisusel

e

6 16, 17

Artikkel 16 – Kaitse

ekspluateerimise,

vägivalla ja

väärkohtlemise eest PS § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

(artiklid

6–19)

Artikkel 17 –

Isikupuutumatuse

kaitse

Era- ja

perekonnae

lu

austamine

7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus

perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

Isikuandme

te kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on

õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1 04012019011

Õigus

abielluda ja

luua

perekond

9 23 Kodu ja perekonna

austamine

PS § 26 Igaühel on õigus

perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise

ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

Mõtte-,

südametun

nistuse- ja

usuvabadus

10

PS § 40 Igaühel on

südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda

truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

Sõna- ja

teabevabad

us

11 21

Sõna ja

arvamusvabadus

ning juurdepääs

informatsioonile

§ 44. Igaühel on õigus vabalt

saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis

või muul viisil.

Kogunemis

- ja

ühinemisva

badus

12

§ 47. Kõigil on õigus ilma

eelneva loata rahumeelselt

koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja

13

§ 38. Teadus ja kunst ning nende

õpetused on vabad.

teaduse

vabadus

Ülikoolid ja teadusasutused on

seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus

haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabad

us ja õigus

teha tööd

15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta.

Ettevõtlusv

abadus 16

§ 31 Eesti kodanikel on õigus

tegeleda ettevõtlusega

Õigus

omandile 17

§ 32 Igaühe omand on puutumatu

ja võrdselt kaitstud

Õigus

varjupaigal

e

18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/V RKS

Õigus

kaitsele

tagasisaatm

ise,

väljasaatmi

se või

väljaandmi

se korral;

19 18 Liikumisvabadus ja

kodakondsus

§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei

tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast.

III jaotis

„Võrdsu

s”

Võrdsus

seaduse ees 20 12

Võrdne

tunnustamine

seaduse ees

PS § 12 Kõik on seaduse ees

võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või

muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või

muude asjaolude tõttu. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

(artiklid

20–26)

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1 22102021011?leiaKehtiv -

ei tohi kedagi diskrimineerida

rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab

naiste ja meeste

võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja

erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse osas

programmide ja projektide

kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on

järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase

väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse

ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja

kaasatus ühiskonnas;

Diskrimine

erimiskeeld 21 5

Võrdsus ja

mittediskrimineerim

ine

(d) austus erinevuste vastu ning

puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja

inimkonna osana;

Kontroll/kinnitus

Võrdsete võimaluste tagamine

täiendavalt analüüsitud seletuskirjas

horisontaalsete põhimõtete peatükis

Kultuurilin

e, usuline

ja keeleline

mitmekesis

us

22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja

meeste

võrdõigusli

kkus

23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse

õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate

õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate

võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Puuetega

inimeste

integreerim

ine

26 30

Artikkel 3 -

Üldpõhimõtted

Artikkel 4 -

Üldkohustused

Artikkel 8 –

Teadlikkuse

suurendamine

Artikkel 9 –

Juurdepääsetavus

Artikkel 19 –

Iseseisev elu ja

kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik

liikumisvõime

Artikkel 30 –

Osalemine

kultuurielus, vaba

aja-, puhke- ja

sporditegevustes

IV jaotis

„Solidaa

rsus”

(artiklid

27–38)

Töötajate

õigus olla

ettevõttes

informeerit

ud ja ära

kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate

usaldusisiku seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

771390?leiaKehtiv), mis

reguleerib töötajate usaldusisiku

tegevust teda volitanud töötajate ja

ametnike esindamisel suhetes

tööandjaga ja töötajatega.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kollektiivl

äbirääkimis

te ja

kollektiivse

tegutsemise

õigus

28

PS 29 Töötajate ja tööandjate

ühingutesse ja liitudesse

kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud

võivad oma õiguste ja seaduslike

huvide eest seista vahenditega,

mida seadus ei keela. Streigiõiguse

kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

kasutada

tööhõivetee

nuseid

29

§ 29. Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kaitse

põhjendam

atu

vallandami

se korral

30

§ 29 Töötingimused on riigi

kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Head ja

õiglased

töötingimu

sed

31

§ 29 Töötingimused on riigi

kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Keeld

kasutada

laste

tööjõudu ja

noorte

töötajate

kaitse tööl

32

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii

lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära

kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis

käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Laste töötamist reguleerib

töölepingu seadus. Seal on kirjas

laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused.

Alaealisel on töötamiseks vaja

olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/la

ste-ja-noorte-%C3%B5igused-ja-

kohustused)

Perekonna-

ja tööelu 33

PS § 27 Perekond rahva püsimise

ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

§ 29 Eesti kodanikul on õigus

vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta

teisiti, siis on see õigus võrdselt

Eesti kodanikuga ka Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul.

Sotsiaalkin

dlustus ja

sotsiaalabi

34 28

Küllaldane

elatustase ja

sotsiaalne kaitse

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi

abile vanaduse, töövõimetuse,

toitjakaotuse ja puuduse korral. Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Riik soodustab vabatahtlikku ja

omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega

inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid

§ 28 Igaühel on õigus tervise

kaitsele.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Võimalus

kasutada

üldist

majandush

uvi

pakkuvaid

teenuseid

36 11

Ohuolukorrad ja

humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku

üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106

042021005

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Keskkonna

kaitse 37

PS § 53 Igaüks on kohustatud

säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on

keskkonnale tekitanud.

DNSH ja kliimakindlus analüüsitud

rakenduskava koostamise käigus.

Täpsem selgitus seletuskirja

horisontaalsete põhimõtete peatükis

Tarbijakait

se 38

Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/T KS

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

V jaotis

„Kodani

ke

õigused

”

(artiklid

39–46)

Õigus

hääletada

ja

kandideerid

a Euroopa

Parlamendi

valimistel

39 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

Euroopa Parlamendi valmise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/E PVS

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

hääletada

ja

kandideerid

40 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu

teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

1) Riigikogu valimisega;

a kohalikel

valimistel

kohalikel

valimistel

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti

kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus

heale

haldusele

41 29

Osalemine

poliitilises ja

avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt,

samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi

ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS §

1 lg 5 kohaselt kohaldatakse

viidatud seaduses ette nähtud

menetlusele haldusmenetluse

seadust.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigustutvu

da

dokumenti

dega

42 21

Sõna ja

arvamusvabadus

ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis

viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul on õigus

seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja

kohalikes omavalitsustes ning riigi

ja kohalike omavalitsuste

arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus

igas menetlusstaadiumis tutvuda

haldusorganis säilitatavate asjas

tähtsust omavate dokumentide ja

toimikuga, kui see on olemas.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

pöörduda

Euroopa

ombudsma

ni poole

43 12 Juurdepääs

õigusemõistmisele

Rahvusvaheliste lepingute alusel

otsekohalduv

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Õigus

esitada

petitsioone

44 12 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste ja nende

ametiisikute poole. Vastamise

korra sätestab seadus

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Liikumis-

ja elukoha

valiku

vabadus

45 20 Isiklik

liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib

seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Diplomaati

lisele ja

konsulaark

aitsele

46 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja

seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb

oma kodanikku ka välisriikides.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

VI jaotis

„Õiguse

mõistmi

ne”

(artiklid

47–50)

Õigus

tõhusale

õiguskaitse

vahendile

ja õiglasele

kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda

oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks

võib oma kohtuasja läbivaatamisel

nõuda mis tahes asjassepuutuva

seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusevastaseks

tunnistamist. § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

§ 22 Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Süütuse

presumptsi

oon ja

kaitseõigus

48 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Kuritegude

ja

karistuste

seaduslikku

se ja

proportsion

aalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse

üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel.

Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja

normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja

vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need

piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana

enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

Mitmekord

se

kohtumõist

mise ja

karistamise

keeld

50 13 Juurdepääs

õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda

kohtu alla anda ega karistada teo

eest, milles teda vastavalt

seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

Kontrollitud, planeeritud tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK

väärtustega, riive oht puudub

27.04.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse

programmi toetamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas

sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Käskkirjaga (edaspidi ka toetusskeem)

kehtestatakse toetuse andmise tingimused „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi“

(edaspidi RUP) elluviimise toetamiseks. Käskkirja alusel ei anta toetust rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse projektide elluviimiseks.

Meetmel „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumus kliima- ja

keskkonnaeesmärkidega. Käskkiri panustab vastavate eesmärkide saavutamisse läbi ettevõtjate

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide jaoks vajaliku valdkondliku tehnoloogia- ja

ärialase nõustamise, mille tulemusel tulevad turule uued, paremad ning keskkonna- ja

kliimaeesmärkidesse rohkem panustavad tooted, teenused ja tehnoloogiad. Sekkumine on piiratud nutika

spetsialiseerumise valdkondadega, millest mitmed (nt nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike

ressursside väärindamine) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt“ (edaspidi ka DNSH) analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumine põhjustaks

olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamiseks.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest

valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele 2021-2027 rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Toetatavad tegevused on

mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi

ühissätete määrus) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Käskkirjas käsitletakse ettevõtjat äriseadustiku tähenduses.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (tel: 625 6389, e-post:

[email protected] ), sama osakonna avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625

6319, e-post: [email protected]), strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse

nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(edaspidi ka EIS) rakendusuuringute arendusjuht Kaupo Reede (tel: 627 9700 e-post:

[email protected]).

Juriidilise ekspertiisi tegid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post:

[email protected]) ning EISi vanemjurist Terje Kleemann (e-post: [email protected], telefon:

627 9340).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 15 punktist.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam

Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate

kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja

teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.12 „Rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse programm“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

Käesoleva käskkirja alusel toetatavad projektid on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina

ühissätete määruse artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses,

millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub § 4 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 5 sätestatust. Seega on

rakendusasutusel kohustus korraldada teavitusmääruses nimetatud nõuetele vastav teavitusüritus, kaasates

Euroopa Komisjoni.

Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) edendamisega panustada

tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu, sealhulgas:

1) kasvatada ettevõtjas lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust;

2) suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ja teadus- ja arendustöötajate (edaspidi TA-töötajad) arvu;

3) rakendada ettevõtjas jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid;

4) suurendada ettevõtjas väärtust läbi intellektuaalomandi kasvu.

Käskkirja põhiliseks tegevuseks on ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse

läbiviimisega seotud tegevuste osas, seega ennekõike toetusskeemi elluviimise tulemusena tõstetakse

ettevõtjate teadlikust, kuidas läbi TA-tegevuse on võimalik kasvatada lisandväärtust ja tootlikust.

Sekkumise eesmärk on seeläbi parendada sihtgrupi oskusi, teadmisi ja võimekust rakendusuuringute

ettevalmistamisel ja rakendusuuringute projektide läbiviimisel, keskendudes ennekõike sihtrühmadel,

kellel varasem kogemus, teadlikkus või võimekus on madal sh alustavad ja väljaspool tõmbekeskusi

asuvad ettevõtjad. Teadlikkuse kasvatamine, erinevate rahastusvõimaluste osas nõustamine, võimalike

partnerite ja investorite leidmine ning TA-projektide ettevalmistamise toetamine aitab suurendada

ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ning suurendab seal töötavate TA-töötjate arvu. Ettevõtjate nõustamise

üks eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse

põhimõtete rakendamisest TA-projektide elluviimisel ja selle tulemusel valminud uute toodete ja

tehnoloogiate rakendamisel. Ennekõike tähendab see juba ideefaasis ettevõtjatele vastavate põhimõtete

tutvustamist ning ettevõtjate suunamist võimalike lahenduste valimisel tehnoloogiate ja toodete suunas,

mis on keskkonnasõbralikud, mille tootmine on jätkusuutlik, ning mille puhul nii tootmisel kui ka

hilisemal kasutamisel on võimalik rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Selleks, et TA-projekti käigus

saadud teadmine ja äriline eelis ettevõtjale jääks, on käskkirja tegevuste eesmärgiks ka ettevõtjate

teadlikkuse kasvatamine intellektuaalomandi kaitsest ja kasutamisest.

Käskkiri aitab otseselt kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE 2021-2035)

eesmärkide saavutamisele. Täpsemalt panustatakse TAIE 2021–2035 teadmussiirde tegevusuunda 1

“suurendatakse ettevõtete TAI-mahukust ja teadmussiirde võimekust”, toetades tegevuse 1.4 “luuakse

ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu

selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste

projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt” elluviimist.

Käskkiri panustab TAIE 2021–2035 järgmistesse näitajatesse:

1) teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris 2%;

2) tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%.

Käskkiri panustab läbivalt järgmiste riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035)

eesmärkide täitmisesse:

 Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi.

Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis

piirkondades.

 Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Eesti

majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtjaid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama,

investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

 Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset

ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond.

Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii

elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.

Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:

 kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

 väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest;

 soolise võrdõiguslikkuse indeks;

 hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

 ligipääsetavuse näitaja.

Meetme tegevused mõjutavad kõige enam Eesti 2035 majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine“. Toetatavate tegevuste eesmärk on valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise abil

Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuse mahu kasv. Eesti ettevõtjate

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahu kasv eeldab, et ühelt poolt lisandub juurde uusi

rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevaid ettevõtjad, kes seni nende tegevuste abil ei ole

oma majanduslikku edu kasvatanud. Teiselt poolt peaksid juba rakendusuuringute ja

eksperimentaalarendusega tegelevad ettevõtjad hakkama läbi viima rohkem ja suuremamahulisi

arendusprojekte. See suurendab erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ning suurendab seeläbi

ettevõtjate konkurentsivõimet. Käskkirja tegevuste raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate,

teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite

tekkeks.

Tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna valdkondlik tehnoloogia-

ja ärialane nõustamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa

ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi

saavutamisele. Ettevõtjate arendustegevuse suurenemise kaudu on potentsiaali ka turule uute, paremate

ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavate tehnoloogiate tekkele. Sekkumise tegevused

peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, lähtudes TAIE 2021–2035

fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkondadest mitu (nt nutikad ja kestlikud

energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad

otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Tegevustes keskendutakse läbivalt kolmikpöördega seotud teadlikkuse

kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste

läbiviimist. Seeläbi panustatakse Eesti 2035 näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides“.

Näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ panustatakse

potentsiaalsete rakendusuuringu projektide üle-eestilise nõustamise kaudu, mille tulemusel luuakse uusi

kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning kasvab väljaspool Harjumaad tegutsevate ettevõtjate

ekspordivõime ja tootlikkus. Teadlikkuse kasvatamisega seotud tegevused (koolitused, seminarid jms)

viiakse läbi üldjuhul virtuaalsel teel võimalusega järele vaadata, tagades kõigile huvilistele ligipääs.

Käskkirja raames pakutavate teenusete tutvustamise üritusi korraldatakse erinevates Eesti piirkondades.

Koostööd tehakse maakondlikke arenduskeskuste ja arendusorganisatsioonidega, kelle kaudu jagatakse

maakondlikes võrgustikes infot ürituste ja võimalusete kohta, lisaks kasutatakse võimalusel ka

arenduskeskuste ruume.

Näitajasse "Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse läbi naiste huvi suurendamisega tegutseda

kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad

tegevused kaasa naiste loodud ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Näitajasse „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt

vanemaealised) vajaduste arvestamisega. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel

ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue)

inimestele. Näitajatesse panustab ettevõtluse sekkumistest enim sekkumine nr 21.1.3.15

„Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“, mis sisaldab endas ka

vastutustundliku ettevõtluse teadlikkuse tõstmist, käesolevas käskkirjas kajastatud tegevused panustavad

samuti nendesse näitajatesse, kuid on pigem toetavad ettevõtlusteadlikkuse sekkumisele.

Toetuse andmise tingimused arvestavad käskkirja punkti 1.4.2. kohaselt horisontaalsete põhimõtetega.

Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni

väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise

kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 2).

Punkt 2. Toetatavad tegevused

Punktis loetletakse toetusskeemi raames elluviidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia elluviija

omategevustena, koostöös partneriga või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid.

Konkreetsed tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga

määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava).

Tegevuste elluviimisel lähtutakse TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade digilahendused igas

eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja

kestlikud energialahendused teekaartidest, mis on ühtlasi nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad.

Tegevusega „Ettevõtjate nõustamisel rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide

ettevalmistamisel ja elluviimisel“ luuakse eeldused uute, kõrgema lisandväärtusega, teadmusmahukate

toodete ja teenuste tekkele. Oluline osa nõustamisest projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel on ka

erinevad TA-tegevuse teadlikkust ja võimekust tõstvad tegevused, suurendamaks ettevõtjate

konkurentsivõimet nii tehnoloogilises kui ärilises vaates. Tegevus on suunatud ettevõtjate TA-tegevuste

mahukate projektide tehnoloogilisele nõustamisele, mis muuhulgas sisaldab:

 ettevõtjate arendusideede tehnoloogilist valideerimist;

 ettevõtjate arendusprojektide tehnoloogilist nõustamist;

 teaduspartnerite leidmist üle maailma;

 intellektuaalomandi nõustamist.

Tegevus hõlmab endas ka muu hulgas ettevõtjate ja ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste, sealhulgas uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate

arendamisega seotud ärivõimaluste nõustamist. Seotud ärivõimaluste nõustamine sisaldab:

 projekti ärimudeli nõustamist;

 ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute konsortsiumite moodustamist ja lepingute sõlmimise

toetamist ning nõustamist, sealhulgas intellektuaalomandi (edaspidi IO) kuuluvuse ja

kasutusõiguste kokkuleppimist;

 ettevõtjate ja ettevõtjate vahelistele uue toote-, teenuse- ja tehnoloogiaarenduse projektidele ja

tegevustele Eesti ja/või rahvusvahelise TA-partneri leidmist ja vahendamist;

 ettevõtjate ja TA-partneri vaheliste lepingute sõlmimise toetamist/nõustamist, sealjuures IO

kuuluvuse ja kasutusõiguste kokkuleppimist;

 Eesti ettevõtjatele või ettevõtjate konsortsiumitele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse

projektide ja tegevuste elluviimiseks erinevate TA-tegevuse teenuste pakkujate, sealhulgas TA-

asutused, ülikoolid, inseneribürood, jt ühispakkumiste koostamist, vahendamist ja lepingu

sõlmimisel nõustamist;

 Eesti ettevõtjate ja TA-asutuste rahvusvaheliste rakendusuuringute projektide juhtimist ja

koordineerimist.

Tegevuse raames pakutakse ka Eesti välisinvestorile tema vajadustest lähtuva Eesti TA-tegevuse teenuste

pakkujate ühispakkumise koostamist, vahendamist ja lepingu sõlmimisel toetamist/nõustamist. Osana

nõustamisest on oluline ka pakkuda ettevõtjatele teadmiste ja kompetentside tõstmist. Selle tarbeks

pakutakse erinevaid ettevõtja tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad

olla teemadel nagu juhtimine, tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük jne.

Sellised koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet,

samuti suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu

paremini ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele.

Osana RUPi elluviimise toetamisest teostatakse ka ettevõtjate ja ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute

ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste kommunikatsiooni laiemale avalikkusele.

Teise tegevusena viiakse ellu ka rakendusuuringute pakkumis- ja nõudluspoole monitooringut ja RUPi

kujundamist vastavalt ettevõtjate vajadustele. Vastavalt monitooringu tulemuste ja ettevõtjate vajadustele

tehakse RUPi tegevussuundade ja valdkondade valik, sealhulgas ka TA-tegevuste investeeringute

suunamine. Selleks võidakse RUPi luua eraldi valdkonnaspetsiifilisi tegevusi ja programme, näiteks

tervisetehnoloogiate ja –teenuste valdkonnas eelkliiniliste ravimiuuringute nõustamine. RUPi

kujundamiseks vastavalt ettevõtjate vajadustele on oluline ka rakendusasutuse töötajate nõustamine ning

infovahetus monitooringu tulemustest.

RUPi kujundamiseks võib kaasata nõustamisorgani (rakendusuuringute nõukoda, edaspidi nõukoda),

mille ülesanne on nõustada ministreid ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest lähtuvate

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse valdkonna ülesehitamisel, osapoolte rollide ja vastutuse

jaotumisel ning eesmärkide seadmisel ja seda nii Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste tegevuste

elluviimisel. Lisaks nõustab nõukoda ministreid ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest ja võimekustest

lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse pikaajalise eelarve, taristu ning valdkonnaga seotud

poliitikainstrumentide väljatöötamisel. Seega on nõukoja roll laiem kui vaid RUP. Nõukoja ülesanded ja

kooseis kinnitatakse eraldi tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni eest vastutava ministri

käskkirjaga. RUPi spetsiifilistes tegevustest nõukoda nõustab ja annab hinnangu RUPi 3-aastasele

tegevusstrateegiale, iga-aastasele tegevuskavale ja eelarvele, RUPi tegevussuundade valikule ning RUPi

meeskonna koosseisule ja vastutusaladele.

Käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks on vaja RUPil luua tehnoloogia

valdkondade ekspertidest koosnev meeskond. Seetõttu on oluline kolmanda tegevusena täiendavate

ekspertide kaasamine ning olemasolevate ekspertide pädevuse kasvatamine, sealhulgas algoritmilise

diskrimineerimise vältimine IT lahenduste suunal. Elluviija peab tagama, et eksperdid katavad võimalikult

laia tehnoloogia valdkondade valikut. Antud tegevus on oluline, et sekkumise raames elluviidavad

tegevused oleksid asjakohased ning täidaksid tegevuste eesmärke parimal võimalikul viisil. Tegevused

hõlmavad ka ekspertide poolt RUPi taotlusvoorude eelset nõustamist ja projektide eelhindamist.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste

valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele

ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkiri on kooskõlas 2021‒2027 rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumite ja -metoodikaga.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest

tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:

 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 2 ja 5 “Eelnõu seotus

teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud

seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku

arengukava TAIE 2021-2035.

o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud

käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse

sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused

panustavad otseselt erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on

seletuskirja peatükis 4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.

 Kooskõla tegevuste põhjendatusega

o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021. a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi

keskmisest, 2020. a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis

on 2035. a eesmärgiks. 2021. a andmetel moodustas tööstussektor 20% töökohtadest ja

20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat

positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust.

Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade

arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö

on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtetest investeerib TA-tegevusse (287 ettevõtet

2020. a), investeeritud summad ei ole suured – 2019. a kokku 264 mln eurot. Põhjused,

miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on TA-tegevusse investeerimise

universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja

sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori TA kulud (2020. a 0,98% SKPst) jäävad

ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega

võrreldes väike (2020. a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%).

Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. TA teenuste turg on

väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse

väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on

digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia

integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Et soodustada erasektori TA-tegevuste mahtu

ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada TA-tegevusele

tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjaid. Erasektori ja

teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte

teadustöötajate ja ettevõtjate vahel.

Analüüside kohaselt esineb puudusi TA-tegevuse ning innovatsiooni juhtimises,

koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides. Tuleb kasvatada osapoolte

koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate

võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade

koostöö tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste

vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist

koostööd.

o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud

väljundid ja tulemused parimal moel, kuna erieesmärgi sekkumised põhinevad riigiaruande

lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse ja

innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste

tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava rakendamist. Sellest tulenevalt on sekkumiste

puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on

toodudseletuskirja ptk 2 punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Käskkirja tegevuste mõjusust on hinnatud käskkirja mõjude peatükis.

o Tegevuste ajakava ja näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlblikkuse

perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust, koostatakse iga-aastane detailsem

tegevuskava.

 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja

tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014–2020 elluviidud

sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021–2017

rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks

kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas valdkondliku arengukava

TAIE 2021-2035 eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste

eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades

ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete

saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate

metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates

majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles

kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste

kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel. Sisse

ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse riigihanke menetluse

käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes

minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI

alusel).

o Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel püsikulusid, mis vajaksid rahastamist

abikõlblikkuse perioodi järel.

 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

o Elluviija suutlikkus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja ptk 2

punktis 5.

o Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes

vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste

tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta

sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud

definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on

riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on

elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-

i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega, mis täidab

ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade

käskkirja punktis 11 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.

 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki 2

punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta

horisontaalsete põhimõtete näitajatesse.

o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud seletuskirja

peatükis 6.

Tegevuskava tegevuste valimisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud perioodi 2021–2027

valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad

ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel jälgitakse valikukriteeriume:

1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondliku arengukava, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele.

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on olemas ja välja toodud

seos TAIE arengukavaga ning samuti seos rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärki „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine“. Elluviija esitab tegevuskava kooskõlastamisel tegevuste panuse

meetme eesmärkidesse, sh tegevuste tulemuste ja mõju eeldatava ulatuse ning vajadusel väljundite

ja tulemuste kestlikkuse pärast tegevuste lõppu. Lisaks tuuakse välja tegevuste panus meetme

väljundnäitaja(te) saavutamisse.

2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus.

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on välja toodud seos, et

tegevus aitab saavutada valdkonna arengu eesmärgid, sh TAIE eesmärgid ning panustab

rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „Teadus- ja innovatsioonivõime

ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“.

Tegevuskava tegevuste sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; tegevused võimaldavad

saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Tegevuste

ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

Tegevuskava ja eelarve on nõukojalt saanud positiivse hinnangu.

3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus.

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on esitatud tegevuste

eelarvete kalkulatsioonide aluseks olev info. Tavapäraselt arvestatakse varasemat analoogsete

tegevuste praktikat. Personalikulude puhul tuleb arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda

Fontese palgauuringust ning arvestada ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna

tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis riigihanke menetlus tagab kuluefektiivsuses

tegevuste summade osas. Tegevuskavas on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad

täpsustuvad läbi riigihanke menetluse.

4. Valikukriteerium – elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia.

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei

hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel kinnitatud

konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud vastav võimekus

ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat kui ka avaliku sektori partnerit. Kuna elluviija ja

partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust

hinnata ei ole vaja.

5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega.

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on välja toodud, millisesse

Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see

arvesse.

Tegevus nimetatakse tegevuskavasse eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud.

Punkt 3. Tulemused

Punkt 3.1 määratleb toetusskeemi näitaja.

1Ettevõtjate andmeid kogutakse ja säilitakse Sündmuste Infosüsteemis (SIS).

Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljundnäitajad tegevuse tulemuslikkuse

jälgimiseks. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja

teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse käesolev

toetusskeem panustab väljundnäitajate “Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise

suurusega ja suured ettevõtjad)” ja „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ puhul.

Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt koostatud perioodi 2021-

2027 näitajate metoodikale.

Punkt 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus.

Punkt 5. Elluviija ja partner

Tegevus Indikaatori

tüüp

Indikaator Alg-

tase

2023

Vahe-

sihttase

2024

Siht-

tase

2029

Andmeallikad 1

Mõõtmissagedus

Sekkumine nr

21.1.1.12

Rakendus-

uuringute ja

eksperimen-

taalarenduse

programm

Rakendus-

kava väljund-

näitaja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega

ja suured

ettevõtjad)

0 100 350 SFOS,

projektiaruand

ed (vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/teenuses

osalemise

toimumise järel)

Rakendus-

kava väljund-

näitaja

Mitte-

rahalist

toetust

saavad

ettevõtjad

0 100 350 SFOS,

projektiaruand

ed (vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritusel

/ teenuses

osalemise

toimumise järel)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS § 10 lõikele 4. Elluviija ja

rakendusüksuse ülesannete täitmine on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses lahutatud vastavalt

kinnitatud tööprotseduuride kirjeldusele. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus nimetati elluviijaks, sest

see on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste

elluviimisega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eesmärk on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3

kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja

innovatsioonivõimekuse kasvatamine.

Elluviija partner on AS Metrosert. Teadus– ja Arendusnõukogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust teadus–

ja arendustegevuse strateegia küsimustes, kiitis 29. novembril 2022. a heaks RUPi poolt koostatud

rakendusuuringute keskuse teostatavusuuringu, millega otsustatakse luua ärilistel alustel toimiv teadus- ja

arendustegevuse, täpsemalt rakendusuuringute keskus ning andis MKMile ülesande jätkata

rakendusuuringute keskuse loomisega. Sellest tulenevalt otsustas ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister

luua rakendusuuringute keskus AS Metroserdi baasil. Riigi ootus AS Metroserdile on luua ja arendada

riigi strateegilistes valdkondades teadus- ja arendustegevust, täpsemalt rakendusuuringute alast pädevust

ja teenuseid. Vastav riigi ootus on sõnastatud 26.01.2023 uuendatud AS Metroserdi omanike ootustes.

Samuti on vastavalt täiendatud AS Metroserdi põhikirja. Partnerlus puudutab vaid loodava

rakendusuuringute keskuse osa AS Metroserdist ning riigi seisukohast on mõistlik ja kuluefektiivne

kasutada loodavat valdkonna spetsiifilist kompetentsi ka RUPi tegevuste elluviimisel ja eesmärkide

täitmisel.

AS Metrosert aitab viia ellu järgmiseid käskkirja tegevusi:

 ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ettevalmistamisel

ja elluviimisel;

 sektoranalüüside koostamine ja tuleviku tehnoloogiatrendide prognoosid;

 ettevõtjate teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamine läbi valdkondlike konverentside ja seminaride

korraldamise;

 rahvusvahelise koostöö korraldamine valitud valdkondades analoogsete programmide ja TA-

asutustega.

Partner osaleb elluviijaga tegevuste teostamises, partner ei ole töövõtja ega teenuseosutaja. Partner ei teeni

kasumit läbiviidavatest tegevustest, partneri poolt tegevuste teostamisel tekkinud kulud on abikõlblikud.

Partnerile ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav

tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Seega on tegemist partneri poolt lõplikele abisaajatele rahastamise

vahendamisega vastavalt Euroopa Komisjoni teatise 2022/C 414/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ punktile 23. Täidetud on viidatud punktis sätestatud tingimused,

kuivõrd lõplikele abisaajatele osutatavate teenuste maksumus on kulupõhiselt määratav, teenuseid

osutatakse tasuta, vahendaja ei saa mingeid täiendavaid eeliseid ning vastav teenus on kättesaadav kõigile

soovijatele, kes saavad pöörduda nii elluviija kui ka partneri poole vastava teenuse saamiseks.

Punkt 6. Sihtgrupp

Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes

juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest

huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana. Sihtrühma valik tuleneb

suuresti RUPi toetuse sihtrühmast. RUPi vastu tunnevad huvi nii juba tegutsevad ettevõtjad kui ka

ettevõtlusega alustavad ettevõtjad või ettevõtlusest huvitatud isikud. Ettevõtlusest huvitatud inimesteks

on näiteks ülikoolide juurest teadustöö baasil ettevõtlusesse sisenemist kaaluvad isikud. RUPi

kujundamiseks vastavalt ettevõtjate vajadustele on oluline ka avaliku sektori asutuste ja töötajate

nõustamine.

Punkt 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 1. juulil 2023. ja tegevused peavad olema lõpetatud

hiljemalt 31. oktoobril 2029 perioodi rakendustoimingute õigeaegseks lõpetamiseks.

Punkt 8. Tegevuste eelarve

RUPi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga-aastaselt

jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021–2035“ ning

selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse.

Meetme 21.1.1.1 Euroopa Liidu toetuse osa Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu on 94 000 000 eurot

ning käesolev sekkumine moodustab sellest 5 707 677 eurot (EL toetuse osakaal 68%) ning seega

ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 88 292 323 eurot. Riiklik kaasfinantseering on 2 685 966 eurot

(32%).

Käesoleva käskkirja raames ei ole plaanis viia läbi RUPi taotlusvoore. RUPi taotlusvoore on plaanitud

rahastada riigieelarvest ja selleks on koostatud eraldi määrus. Sekkumise alt oli planeeritud 16 000 000

eurot taotlusvooru läbiviimiseks, mis esialgu jäetakse reservi ja kasutatakse hiljem RUPi täiendava

taotlusvooru rahastamiseks või suunatakse teise meetme 21.1.1.1 sekkumise rakendamisse. Juhul, kui

reservi jäävat raha kasutatakse RUPi taotlusvooru rahastamiseks, töötatakse välja selleks eraldi määrus.

Täpsemalt on kirjeldatud RUPi taotlusvoorude elluviimise seost käskkirja tegevustega seletuskirja punktis

5.

Punkt 9. Kulude abikõlblikkus

Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks

ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega.

Abikõlblikud on ühendmääruse § 16 lõikes 1 punktides 1-4 ja sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud

personalikulud. Kõik ülejäänud abikõlblikud kulud arvestatakse 40% ulatuses ühtse määra alusel,

arvutatuna otsestest personalikuludest. EIS hindab, kas nimetatud kulud on kooskõlas toetusskeemi ja

ühendmäärusega.

Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimise

aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi

piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib

jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni

31.10.2029).

Abikõlbmatud kulud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas

toetusskeemi eesmärkidega.

Punkt 10. Riigiabi

Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust Euroopa

Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi

määrus) nõuetele. Üldise grupierandi määruse artikli 18 (VKEdele nõustamiseks antav abi) või artikli 31

(koolitusabi) tähenduses antava abi korral esitab abi saaja elluviijale vastava abitaotluse enne omapoolsete

toimingutega alustamist. Taotlemise korra ja vormid kehtestab elluviija, lähtudes abi andmisel üldise

grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust.

Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav

tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse

kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud kulusid, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otseste kulude

alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud otsesed

kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga.

Punkt 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–28, millele

vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse

ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud kulude korral)

teel tasutud kuludega.

Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate

kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse

alusel välja töötatud protseduuridele.

Punkt 12. Elluviija õigused ja kohustused

Toetusskeemi elluviija koostab TAIE 2021–2035 alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi

eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle

rakendusasutusele kinnitamiseks. Tegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste loetelu aastate lõikes,

sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta. Selleks, et tagada

toetusskeemi otsene ja selge panustamine TAIE 2021–2035 strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse

tegevuskavas seoseid TAIE 2021–2035.

Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega. Sealjuures võimalusel

pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade (nt naised ja vanemaealised)

suuremale kaasamisele. Elluviija kogub andmeid tegevuste regionaalse jaotuse kohta, Kui andmetest

selgub, et kasusaajad koonduvad ühte regiooni, teeb ettepanekuid, kuidas tegevuskavas paremini

saavutada regionaalse tasakaalu edendamine, keskendudes ennekõike nõustamisteenustel tõstmaks

potentsiaalsete taotlejate võimekust.

Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suhtes ning võimalusel kujundab tegevusi nii,

et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Riive puudumine tähendab, et

tegevuskavasse arvestatud alamtegevustel ei tohi olla negatiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele.

Tegevuskava koostamisel hindab koostaja võimalust, kas lisaks neutraalsele mõjule võib tegevus avaldada

ka positiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Selleks indikeerib elluviija tegevuskavas ära

tegevused, mis võiksid panustada mõnda horisontaalsesse teemasse, ning sellest tulenevalt disainib

tegevuse selliselt, et tegevuse mõju oleks positiivne.

Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada toetusskeemi elluviimiseks

vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest

kulu- ja maksedokumentidest; säilitada toetusskeemi teostamise dokumentatsioonid; võimaldada teostada

kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning

esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja

tähtajaks tagasi ning täita teisi ÜSS2021-2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis

sätestatud kohustusi.

Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks,

sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või

ära jätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet,

mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks.

Punkt 13. Aruandlus

Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuande sagedusega üks kord aastas ning esitama

selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne

esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega.

Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded

ettenähtud vormil ja tähtaegadel.

Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse

nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi.

Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse

§-des 34-38 sätestatust. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.

Punkt 15. Vaiete lahendamine

Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie

rakendusüksusele või rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõigetele 2 ja 3.

Rakendusüksuse toimingule või otsusele esitatakse vaie rakendusüksusele. Vaie vaadatakse läbi

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas ühissätete määrusega. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja

Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058.

4. Käskkirja mõjud

Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE 2021–2035.

Käskkirja tegevuste mõjud lähtuvad toetuse andmise eesmärgist. Toetuse andmise oodatavad tulemused

jagunevad kolmeks:

1. Eesti ettevõtjad viivad läbi senisest rohkem rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi:

 kasvab Eesti ettevõtjate arv, kes viivad ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte;

 suureneb Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide maht;

 kasvab Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevate töötajate arv.

2. Eesti ettevõtjad saavad rakendusuuringutest ja eksperimentaalarendusest senisega võrreldes rohkem

majanduslikku kasu:

 kasvab Eesti ettevõtjate müügitulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide

tulemuste majanduslikul rakendamisel.

3. Eesti ettevõtjate koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA-asutustega suureneb:

 kasvab Eesti ettevõtjate majanduseesmärkidest lähtuv koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA-

asutuste ning arendus- ja uurimiskeskustega;

 paraneb Eesti ettevõtjate ligipääs rahvusvaheliste arendus- ja uurimiskeskuste teenustele.

5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab toetusskeemi seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme tegevuste ja

arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või

millesse tegevused panustavad.

Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega

Seos meetme sekkumiste „Ettevõtte arenguprogramm“ ja „Innovatsiooni- ja arendusosak“. Nimetatud

toetusskeemid sisaldavad ettevõtjate strateegilist arendamist ja sellega seotud toetamist, mis panustavad

erinevate ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse. Ettevõtja strateegiline

arendamine on pikaajaliste plaanide alusel ettevõtja kõikide tegevussuundade, sh tooted, teenused,

protsessid, ülevaatamine ja ühise loogika alusel edasiarendamine. Sellest tulenevalt on rakendusuuringud

ja eksperimentaalarendusega läbiviidav arendustöö lahutamatu osa ettevõtja strateegilistes

arenguplaanides. Sellest tulenevalt täiendavad mõlemad tegevused käesoleva toetusskeemi raames

pakutavaid tegevusi otseselt.

Seos valdkondlike arengukavadega

TAIE 2021–2035. Toetusskeem aitab kaasa teadmusmahuka ettevõtluskeskkonna arendamisele. Lisaks

aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam

efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele.

Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse

ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis.

Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine,

ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TA-tegevuste teadlikkuse ja võimekuse kasv panustades

ettevõtluskeskkonna arendamisele.

6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav.

Horisontaalsed

põhimõtted

Mõju

Tasakaalustatud

regionaalne areng

Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt

kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga

Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-

Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla

50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele

lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3

piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud

järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest

kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu

kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja

Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%).

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal

mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+

töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal,

siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti)

vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-

Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et

nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad

mikroettevõtted.

Meetme „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine“ puhul on puutumus tasakaalustatud regionaalse arengu

eesmärgiga tuvastatud. Kuid käskkirjaga hõlmatud sekkumise puhul on mõju

neutraalne või nõrgalt positiivne, Sekkumise mõju regionaalsele

tasakaalustatuse edendamisele on võimalik ennekõike käskkirja tegevuste

elluviimise planeerimisel võtta arvesse varasemat tegevuste regionaalset

jaotust ning vajadusel suunata tegevusi nendesse piirkondadesse, mis on

proportsionaalselt vähem esindatud.

RUPist on siiani antud toetust suur ja väikeprojektide toetuse kaudu 90-le

projektile mahus 61 207 670,28 eurot. Projektide arvust 60% läks

Harjumaale. Statistikaameti andmetel asus 2021 aastal kontaktaadressi

põhjal Harjumaal 61% kogu Eestis tegutsevatest osaühingutest ja

aktsiaseltsidest. Sellest tulenevalt on Harjumaa projektide arv igati

oodatavas mahus ja vastavuses üldise ettevõtlus aktiivsusega piirkonnas.

Eelnevate RUPi nõustamistegevuste jaotuses peegeldub sama trend.

Harjumaal toimus 65,8% nõustamistes. Samas paistsid silma aktiivsetena ka

Tartumaa, Saaremaa ja Ida-Virumaa. Kõige väiksem huvi

nõustamistegevuste vastu oli Võrumaal.

Juhul kui elluviija täheldab, et RUPi taotlejate hulgas on mõni piirkond

vähem esindatud, suunatakse teadlikkuse tõstmise tegevusi rohkem sellesse

regiooni. Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel ka

koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset

katvust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis,

kasutades maakondlike arenduskeskuste kontaktide võrgustikke. Võrreldes

varasemate voorude projektitaotluste jagunemist piirkonniti, siis on näha, et

selline teavitustöö on olnud tulemuslik. Esimese suurprojektide vooru puhul

moodustasid taotlejad Harjumaalt 64,33% vooru kogumahust. Kolmanda

ehk 2022 aastal toimunud suur projektide vooru puhul oli Harjumaalt toetuse

taotlejate mahu protsent 55,84%. See näitab, et väljaspool Harjumaad toetust

taotlevate projektide maht vooru eelarvest kasvas 8,5%. Kahjuks kasvanud

taotlusaktiivsus ei väljendud ka toetuse saajate hulgas. Toetuse kogumahust

esimese suur projektide vooru puhul moodustasid toetuse saajad Harjumaalt

50,55% vooru kogumahust. Kolmanda suur projektide voorus oli Harjumaalt

toetuse saaja mahu protsent 64,54%. Siinkohal on oluline ka märkida, et

esimese suurprojektide vooru puhul katsetati ka regionaalset jaotust, kus

50% vooru mahust nähti ette Harjumaal tegutsevate ettevõtete projektideks

ning teine 50% väljaspool Harjumaad tegutsevate ettevõtete projektideks.

Taotlusvoor on üldiselt konkurentsipõhine ning eesmärgiks on saada piiratud

eelarve juures võimalikult head projektid ehk meetme eesmärkide

saavutamiseks on vajalik, et toetust saavad vaid parimad. Kahe vooru

võrdlusest on näha, et pigem on probleem väljaspool Harjumaad tegutsevate

ettevõtete projektide kvaliteedi kui osalusaktiivsusega. Seega tuleb

keskenduda rohkem nõustamistegevustele, et tõsta ettevõtjate teadlikkust ja

võimekust väljaspool Harjumaad kvaliteetsete projekti taotluste esitamiseks.

Tänapäevasel infotehnoloogia ajastul võimaldatakse ka enamike pakutavate

teenuste kättesaadavust veebilahenduste kaudu, millest tulenevalt on

regionaalselt ääremaalised piirkonnad samuti hõlmatud teenustega.

Infopäevad on kättesaadavad kõigile, sh ka järele vaadatavad.

Tegevused panustavad näitajasse “Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL 27 keskmisest“.

Keskkond ja kliima

Toetav mõju. Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja

kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne

kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja

teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste

leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse.

Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on suunitletud RUPi elluviimise

toetamiseks, mis mh on suunitletud läbi rohesuunitlusega voorude otseselt

kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv

keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi

ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate

konkurentsivõimet. TA-tegevuse ja innovatsiooni edendamine võib

potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka

kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse, kuid ka muude

tegevuste puhul arvestab kliimaeesmärkidega.

Läbi keskkonna- ja kliimateemadesse panustamise panustavad ka käskkirja

tegevused Euroopa Rohelisse kokkuleppesse. Rohelises kokkuleppes

kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid: reguleerimine ja

standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud reformid, dialoog

sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued tehnoloogiad, säästvad

lahendused ja murranguline innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe

eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt

konkurentsieelis keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab ta

märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku

kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites ja kogu ühisturul, luues uusi

uuenduslikke väärtusahelaid. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad

kaudselt uute tehnoloogiate arengusse ning seeläbi ka Rohelise kokkuleppe

eesmärkidesse.

Panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside

netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust

mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida.

Sooline

võrdõiguslikkus,

võrdsed võimalused,

ligipääsetavus

Toetav mõju.

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku

mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning

vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal, kus asjakohane. Käskkirjaga

hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning

ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas.

Tegevuskava moodustamisel arvestatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava tegevused

peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagama, et valitud

tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid. Elluviija peab tegevuskavas käsitlema ka seoseid

horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused

ja ligipääsetavus. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete

põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid

positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse.

Sooline võrdõiguslikkus. Uued tehnoloogiad ning sellega seotud

teadlikkuse (sh innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna) ja kompetentside

kasvatamine on üks sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda.

Lahendus toetab mh naiste huvi tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga

innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad

tegevused kaasa naiste loodud ettevõtjate konkurentsivõime kasvule.

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku

mõju soolisele võrdsusele ning vajaduse ja võimaluse korral kohandatakse

tegevusi seal, kus asjakohane. Kuna käskkirjaga hõlmatud tegevused on

suunitletud RUPi elluviimisele ning tegevuses osalejad sõltuvad sellest, kes

on taotlejad või potentsiaalsed taotlejad RUPis, siis sellest tulenevalt ei saa

lugeda mõju soolisele võrdõiguslikkuse edendamiseks oluliseks. Panustab

kaudselt EE2035 näitajasse „"Soolise võrdõiguslikkuse indeks". Käskkirjaga

hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida.

Võrdsete võimaluste loomine vähemusrühmadele. Toetav mõju.

Teavitustegevustes arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja

enimkasutatavate infokanalitega. Samuti arvestatakse toetusskeemi raames

korraldatud tegevuste puhul, et toetatavates tegevustes osalemine oleks

võimaldatud kõigile, inimestele olenemata nende vanusest, rahvusest,

puudest jt tunnustest. Tegevused panustavad EE2035 näitajasse „Hoolivuse

ja koostöömeelsuse mõõdik“. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust

mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida.

Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on

rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste rakendamisel

järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja koolitustel

tagatakse ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale, infole ja

kommunikatsioonile nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-,

liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Vastutustundlikkus on üks tegevuste

suundasid ning läbivalt rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid.

Tegevused panustavad EE2035 näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt

leida.

DNSH ja

kliimakindlus

Meetmete mõju keskkonnaeesmärkidele ehk DNSH põhimõttele vastavust

on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. DNSH analüüs ei

tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja

panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt

puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks.

Kliimakindluse tagamine on vajalik vaid taristuinvesteeringute korral, mida

käskkirjaga hõlmatud meetmete puhul ei ole kavas toetada.

7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise

investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides.

8. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile

ja perioodi seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tööandjate Keskliit ja

Teaduspoliitika ja Innovatsioonipoliitika komisjonile. Haridus- ja Teadusministeerium,

Keskkonnaministeerium ning Sotsiaalministeerium kooskõlastasid ilma märkusteta. Pärast tähtaega

saabusid Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kooskõlastused märkustega.

Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Lisa 1

Märkustega arvestamise tabel

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud

Rahandusministeerium

Käskkiri

1. Punkti 5.2 kohaselt on partner AS Metrosert.

Seletuskirjas (punkti 5 kohta) on selgitatud, et AS

Metrosert aitab ellu viia käskkirja tegevusi nagu

nt ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse projektide

ettevalmistamisel ja elluviimisel või ettevõtjate

teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamine läbi

valdkondlike konverentside ja seminaride

korraldamise. Seletuskirjas viidatakse ka, et

partner vaid osaleb elluviijaga tegevuste

teostamises, kuid ei ole töövõtja ega teenuse

osutaja ning partneri elluviidavad tegevused on

mittemajandustegevused vastavalt Euroopa

Komisjoni teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku

punktile 20. Palume täpsustada, millist raamistiku

punktis 20 nimetatud mittemajandustegevust on

mõeldud.

Juhime tähelepanu, et sama raamistiku punkti 22

kohaselt on teadusasutuse majandustegevuse

näitena toodud ka ettevõtjatele teenuste

osutamine. Vastavalt raamistiku punktile 23 ei

käsitata teadusasutust siiski riigiabi saajana, kui

see üksnes vahendab lõplikele abisaajatele

riiklikku rahastamist, kuid sel juhul peavad olema

täidetud ka punkti 23 alapunktides a ja b toodud

tingimused. AS Metrosert kodulehelt selgub, et

nende poolt läbiviidavad koolitused on tasulised

ehk sel juhul on tegemist AS Metrosert

majandustegevusega. Seetõttu vajab täiendavat

selgitust, milles seisneb AS Metrosert roll

partnerina ja miks käskkirja raames ettevõtjate

nõustamisel või seminaride korraldamisel

osalemine partnerina ei ole ASi Metrosert

majandustegevus.

Arvestatud.

Täiendatud seletuskirja ning selgitatud AS

Metroserdi rolli ning parandatud viiteid

riigiabi raamistiku. Lühidalt selgitused:

1) AS Metroserti ei kaasata tema tänaste

kompetentside põhjal vaid loodava

rakendusuuringute keskuse vaates;

2) AS Metrosert ei ole riigiabi saaja vaid

selle vahendaja;

3) Partnerina ei teeni AS Metrosert kasumit

läbiviidavate tegevuste pealt.

2. Punkt 7 kirjeldab lõppsaajaid. Vastavalt

„Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

Arvestatud.

Käskkirja punkt 7 eemaldatud.

rakendamise seaduse“ § 2 p 6 on lõppsaaja isik

või asutus, kelle tegevustele või projektile annab

toetust toetuse saaja, elluviija või

rahastamisvahendi rakendaja. Antud juhul ei anta

rahalist toetust, seega ei ole tegemist ka

lõppsaajatega, vaid tegevuste sihtrühmaga.

Paragrahv 7 tuleb käskkirjast eemaldada.

3. Punkti 12 pealkiri on „Elluviija ja partneri

õigused ja kohustused“, samas kirjeldavad

alapunktid ainult elluviija õigusi ja kohustusi.

Palun kontrollida ning viia pealkiri ja sisu

kooskõlla. Tagada tuleb ka kooskõla

seletuskirjaga.

Arvestatud.

Punkti 12 peakiri muudetud ja eemaldatud

sõnad „ja partneri“. Partneri kohustused on

kehtestatud ühendmääruse § 10-ga.

Käskkirja punktis 1.3 on kehtestatud, et

kohaldatakse ühendmääruses sätestatut sh

partneri kohustuste osas. Seetõttu ei

dubleerita käskkirjas juba ühendmääruses

sätestatut.

4. Punktist 12 on mitteametliku kooskõlastusega

võrreldes eemaldatud punkt, mis kirjeldab

teavitusnõuete täitmise kohustust. Juhime

tähelepanu, et strateegiliselt oluliste tegevuste

hulka kuulumine seab lisakohustusi

rakendusasutusele, kuid ei vabasta elluviijat

ja/või partnerit teavitusnõuete täitmisest. Elluviija

ja partnerite kohustuste loetelu tuleb täiendada.

Selgitame.

Käskkirja punktis 1.3 on kehtestatud, et

kohaldatakse ühendmääruses sätestatud sh

ühendmääruse § 10-ga kehtestatud elluviija

kohustusi.

5. Punkti 12.1.2. tuleb täiendada järgmiselt:

lähtub iga-aastase tegevuskava koostamisel

ühendmääruse §-st 7, sealhulgas käskkirja

punktis 1.6.2 nimetatud sihtidest ja

aluspõhimõtetest;

Arvestatud.

Punkt 12.1.2 täiendatud kursiivis toodud

lauseosaga.

6. Punkti 12.1.4. tuleb täiendada järgmiselt:

vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas

panustamise eest käskkirja punktis 1.6.2

nimetatud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, ning

punktis 2.1.1. nimetatud tegevuste kavandamise

eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel;

Arvestatud.

Punkt 12.1.4 täiendatud kursiivis toodud

lauseosaga.

7. Punkti 13.4.2. tuleb täiendada järgmiselt:

teostatud tegevused ning andmed tegevuste

edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate

saavutustasemete kohta, sealhulgas panus Eesti

2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse,

kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega

seotud näitajatesse ning toetatud ettevõtjate

piirkondliku jaotuse kohta;

Arvestatud.

Punkt 13.4.2 täiendatud kursiivis toodud

lauseosaga.

8. Punktis 13.4.2 ei ole asjakohane viidata

tulemusnäitajatele, kuna eelnõu sisaldab ainult

Arvestatud.

Punktis 13.4.2 viide tulemusnäitajatele on

kustutatud.

meetmete nimekirja väljundnäitajaid. Viide

tulemusnäitajatele tuleb kustutada.

Seletuskiri

9. Dokumendile tuleb tagada keeleline

korrektuur.

Arvestatud.

Täiendav keelekorrektuur tehtud.

10. Arvestatud ei ole käskkirja mitteametlikul

kooskõlastamisel tehtud märkusega läbivalt

asendada sõna „hankeprotsess“ sõnadega

„riigihanke menetlus“ sobivas käändes ja vormis.

Läbivalt tuleb asendada sõna „hankemenetlus“

sõnadega „riigihanke menetlus“ sobivas käändes

ja vormis. Samuti tuleb läbivalt asendada sõna

„hankemenetlus“ sõnadega „riigihanke menetlus“

sobivas käändes ja vormis.

Arvestatud.

Seletuskirjas läbivalt sõnad

„hankeprotsess“ ja „hankemenetlus“

asendatud sõnaga „riigihanke menetlus“

11. Punktis 2 lk 9 kirjeldatakse abikõlbulikkuse

perioodi. Õige mõiste on abikõlblikkuse periood,

palun parandada.

Arvestatud.

Punktis 2 sõnastust parandatud.

12. Punktis 3.1 oleva tabeli paigutus tuleb üle

vaadata ja korrigeerida. Hetkel on tabeli päis

esitatud eraldiseisvalt muu teksti vahel.

Arvestatud.

Muudetud tabeli formaati, et dokumendi

pdf-iks muutmisel ei satuks tabeli päise ja

tabeli muu osa vahele täiendavat teksti.

13. Punkti 3.1 tabeli veergu „Andmeallikad“ tuleb

lisada viide Sündmuste Infosüsteemile (SIS).

Seletuskirjas peab olema selgelt välja toodud, et

ettevõtjate andmeid kogutakse ja säilitatakse

SISis.

Arvestatud.

Seletuskirja punkti 3.1. tabeli vastava

viitega täiendatud.

14. Punktis 8 on kirjas: „Meetme 21.1.1.1

Euroopa Liidu toetuse osa Euroopa Regionaal-

arengu Fondi kaudu on 94 000 000 eurot (68%)

ning käesolev sekkumine moodustab sellest 5 707

677 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks

jääb veel 88 292 323 eurot. Riiklik

kaasfinantseering on 2 685 966 eurot (32%).“ Siin

jääb ekslik mulje nagu 94 mln oleks osakaaluga

68%. Tegelikult on meetme eelarves ERF toetuse

osakaal 70%, toodud 68% on selle sekkumise

puhul arvutatud osakaal EL toetuse kohta. Palun

teha tekstis parandus: „Meetme 21.1.1.1 Euroopa

Liidu toetuse osa Euroopa Regionaalarengu

Fondi kaudu on 94 000 000 eurot ning käesolev

sekkumine moodustab sellest 5 707 677 eurot (EL

toetuse osakaal 68%) ning seega ülejäänud

sekkumiste jaoks jääb veel 88 292 323 eurot.

Riiklik kaasfinantseering on 2 685 966 eurot

(32%).“

Arvestatud.

Punkti 8 sõnastust muudetud vastavalt

ettepanekule.

15. Punkti 8 selgituses on viidatud RUPi

taotlusvoorudele, kuid käskkirja eelnõu

paragrahvis 2 „Toetatavad tegevused“ sellist

tegevust (taotlusvoorud) ei mainita. Juhime

tähelepanu, et käskkirja sees ei ole taotlusvoorude

läbiviimine lubatud ning kui eelarvejäägi ulatuses

on plaanis edaspidi viia läbi taotlusvoore, siis

tuleb selleks koostada eraldi määrus. Seletuskirja

teksti tuleb täiendada selgitusega, et RUP

taotlusvoore ei plaanita rahastada antud käskkirja

raames, vaid võimalike RUP taotlusvoorude

läbiviimiseks koostatakse tulevikus määrus.

Arvestatud.

Punktis 8 juures on seletuskirjas

täpsustatud, et käskkirja raames ei ole

plaanis viia läbi ja rahastada RUPi

taotlusvoore.

16. Arvestades, et seletuskirjas on varasemates

taotlusvoorudes toetuse piirkondlikult ebavõrdse

jaotumise peamise põhjusena toodud välja

taotluste madalat kvaliteeti, peab seletuskirjas

konkreetsemalt kirjeldama keskendumist

nõustamistegevusele, mis on ühtlasi ka tegevuste

elluviijale tegevuskava ja eelarve kavandamise

aluseks.

Arvestatud.

Seletuskirjas selgemini esile toodud, et

nõustamisteenus on keskne tegevus ning

ennekõike tuleb tegevused suunata

sihtrühmale, kes varasem kogemus,

teadlikkus või võimekus on madalam sh

alustavad ja väljaspool tõmbekeskusi

asuvad ettevõtjad.

Riskihindamise tabel

17. Läbivalt tuleb kasutada sõna „riigihange“ ja

asendada sõna „hange“ sõnaga „riigihange“

sobivas käändes ja vormis.

Arvestatud.

Parandused tabelisse sisse viidud.

18. Läbivalt tuleb asendada sõna

„riigihangeteseadus“ sõnadega „riigihangete

seadus“ sobivas käändes ja vormis.

Arvestatud.

Parandused tabelisse sisse viidud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

1. Lähtuvalt mitteametlikus kooskõlastamisringis

tehtud kommentaarist palun tuua toetuse andmise

eesmärgina punktis 1.5.3. välja ka viide

kliimaneutraalsusele, kuna see on peamisi

väljakutseid ning osa rohepöördest, millele toetus

peaks kaasa aitama.

Arvestatud.

Käskkirja 1.5.3. vastavalt täiendatud.

2. Ettepanek riigiabi analüüsis põhjalikumalt

selgitada AS Metroserdi toetuse abil elluviidava

tegevuse vastavust mittemajanduslikule

tegevusele seatud nõuetele, st välja tuua millisele

Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuseks

ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku

punktis 20 nimetatud mittemajandustegevusel

vastab AS Metrosert tegevus partnerina RUP

programmis.

Arvestatud.

Seletuskirjas täpsustatud AS Metroserdi

rolli ja riigiabi andmise osa. Vt ka

Rahandusministeeriumi kommentaari nr 1.

3. Samuti ei ole selgelt aru saada, kuidas on

planeeritud korraldada taotlusvoorud (seletuskiri

Arvestatud.

p 8) ja kuidas ettevõtjal on võimalik taotleda

toetust, mis vastab grupierandi määruse (EL)

651/2014 art 18 või 31 nõuetele, st ergutava mõju

nõudele.

Punkti 8 kohta on seletuskirjas täpsustatud,

et käskkirja raames ei ole plaanis viia läbi ja

rahastada RUPi taotlusvoore. Seletuskirja

punktis 10 täpsustatud, kuidas plaanitakse

ettevõtjale anda üldise grupierandi määruse

artikkel 18 või 31 tähenduses antavat abi.

4. Elluviija ja partneri kohustuste all puudub viide

ühendmääruse §-dele 10 ja 11. Palun lisada.

Vt Rahandusministeeriumi kommentaari nr

3

Lisa 2

Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail)

KÄSKKIRI

30.05.2023 nr 98

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse

programmi toetamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise 21.1.1.12 „Rakendusuuringute

ja eksperimentaalarenduse programm“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste

kogumina Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses, millega seonduvate

teavitamistegevuste osas lähtub rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 5 sätestatust.

1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, aruannete esitamisele,

toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse ühendmäärust

käskkirjas toodud erisustega.

1.4. Toetuse maksmiseks vajalikud dokumendid ja aruanded esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes

3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja

vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2

1.5. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA-tegevus) edendamisega

panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu, selleks:

1.5.1 kasvatada ettevõtjas lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust;

1.5.2. suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ja sellega tegelevate töötajate arvu;

1.5.3 rakendada ettevõtjas jätkusuutlikkuse, kliimaneutraalsuse, ringmajanduse ja

vastutustundlikkuse põhimõtteid;

1.5.4. suurendada ettevõtjas väärtust läbi intellektuaalomandi kasvu.

1.6. Seosed strateegiadokumentidega

1.6.1. Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 (edaspidi

TAIE 2021–2035) eesmärkide saavutamisele.

1.6.2. Toetuse andmise tingimused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse ning soolist võrdõiguslikkust, võrdseid

võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel näitajate „Tööjõu tootlikkus

osakaaluna EL keskmisest“, „TA kulud erasektoris“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides“, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“,

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse

näitaja“ saavutamisse.

1.6.3. Käskkiri toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi

„Teadmussiirde programm“ meetme 1 „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“

eesmärkide saavutamist.

2. Toetatavad tegevused

2.1. „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi“ elluviimise toetamise tegevused

on TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade teekaartidest lähtudes järgmised:

2.1.1. ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide

ettevalmistamisel ja elluviimisel;

2.1.2. rakendusuuringute pakkumis- ja nõudluspoole monitooring, rakendusuuringute ja

1 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus

3

eksperimentaalarenduse programmi kujundamine vastavalt ettevõtjate vajadustele ning

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi tegevussuundade ja valdkondade valik;

2.1.3. rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimiseks vajalike täiendavate

ekspertide kaasamine ning olemasolevate ekspertide pädevuse tõstmine.

2.2. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused koos täpse eelarve ning

ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas, mille kinnitab rakendusasutus.

2.3. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17

tähenduses.

2.4. Ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231,

30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1.

3. Tulemused

3.1. Näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised:

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

(2023)

Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Meetmete

nimekirja

näitajad

Väljund

-näitaja

Toetatavad ettevõtjad (millest:

mikro-, väikesed, keskmise

suurusega ja suured ettevõtjad)

Mõõteühik: ettevõtjad

0 100 350

Väljund

-näitaja

Mitterahalist toetust saavad

ettevõtjad

Mõõtühik: ettevõtjad

0 100 350

4. Rakendusasutus, rakendusüksus

4.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

4.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

4

5. Elluviija ja partner

5.1. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimise eest vastutab riigi sihtasutus Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

5.2. Partner on AS Metrosert.

5.3. Elluviija sõlmib partneriga partnerluslepingu, milles sätestatakse partneri õigused, kohustused

ja vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis.

6. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupid on:

6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed;

6.2. ettevõtjad;

6.3. ettevõtjate juhid, arendustöötajad ja omanikud;

6.4. ettevõtja olemasolevad või potentsiaalsed investorid;

6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud

ning teadus- ja arendusasutused;

6.6. avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juulil 2023. a ja lõpeb 31. oktoobril 2029. a.

8. Tegevuste eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 8 393 643 eurot, millest Euroopa Liidu toetus on 5 707 677 eurot,

riiklik kaasfinantseering 2 685 966 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 0 eurot.

Eelarve jaotus 2021-2027 Euroopa

Liidu

osalus

Riiklik

kaasfinantseering

Oma-

finantseering

KOKKU

(100%)

21.1.1.12

Rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse

programm

5 707 677

(68%)

2 685 966 (32%)

0 (0%) 8 393 643

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikud on punktis 2.1 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisega seotud järgmised

kulud:

9.1.1. ühendmääruse § 16 lõikes 1 punktides 1-4 ja lõikes 4 sätestatud otsesed personalikulud;

9.1.2. ülejäänud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses, arvutatuna

abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22.

5

10. Riigiabi

10.1. Elluviija hindab, kas antav toetus on riigiabi ning kontrollib sihtgruppi kuuluva ettevõtja

vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) või

Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) nõuetele.

10.2. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjale kaudset riigiabi, kohaldatakse antavale

abile VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

10.3. Tegevuse elluviimise käigus ettevõtjale antav toetus võib olla ka nõustamiseks antav abi

üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses, või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli

31 tähenduses ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel antakse abi

ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE).

10.4. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel on abikõlblikud VKE-le nõustamiseks

antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikli 18 lõikes 3 ja koolitusabi puhul üldise

grupierandi määruse artikli 31 lõikes 3 sätestatud kulud.

10.5. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse saamiseks esitab ettevõtja abitaotluse, milles

märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed.

10.6. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel määratakse toetuse summa ettevõtjaga

seotud otseste kulude alusel ning see ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 4 lõikes 1

toodud piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel antava toetuse määr on 50 protsenti

abikõlblikest kuludest. Üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel antava toetuse korral võib

toetuse määra suurendada keskmise suurusega ettevõtja puhul 10 protsendi võrra ja väikese

suurusega ettevõtja puhul 20 protsendi võrra.

10.7. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel

antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga

jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

10.8. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

10.9. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

6

10.10. Elluviija peab teavitama ettevõtjat vähese tähtsusega abi või riigiabi andmisest, abi summa

suurusest ning kandma antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise registrisse.

10.11. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates käesoleva

käskkirja alusel viimase abi andmise päevast.

10.12. Käskkirja ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli

1 lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul raskustes

oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses ega

hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele.

10.13. Käskkirja ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetust makstakse elluviijale tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1

alusel. Kõik ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest

personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 4.

11.2. Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel

ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud kulude korral) teel tasutud kuludega.

11.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist

tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine

rakendusüksuse poolt.

11.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja

kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.

12. Elluviija õigused ja kohustused

12.1. Elluviija kohustused:

12.1.1. koostab iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab selle hiljemalt

tegevuste elluviimisele eelneva aasta detsembris rakendusasutusega;

12.1.2. lähtub iga-aastase tegevuskava koostamisel ühendmääruse §-st 7 ja käskkirja punktis 1.6.2

nimetatud sihtidest ja aluspõhimõtetest;

12.1.3. viib tegevused ellu korrektselt, kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt ning tagab, et kõik

toetusest hüvitatavad kulud aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele, on tegevustega otseselt

seotud ja abikõlblikud;

12.1.4. vastutab käskkirja punktis 1.5 nimetatud eesmärkide saavutamise eest, käskkirja punktis

1.6.2 nimetatud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamise eest, ning punktis 2.1.1. nimetatud

tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel;

7

12.1.5. koostab ja esitab punktis 13. nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja

rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni;

12.1.6. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;

12.1.7. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le;

12.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

12.1.9. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu ÜSS2021_2027 §-s 21 sätestatud

registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks;

12.1.10 tagab tegevuste elluviimisel kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetega.

12.2. Elluviija õigused:

12.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks;

12.2.2. vajadusel kaasata eksperte.

13. Aruandlus

13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta

vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus

võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande

esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem

kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.

13.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.

13.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.

13.4. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon:

13.4.1. tegevuste aruandlusperiood;

13.4.2. teostatud tegevused ning andmed tegevuste edenemise ning väljundnäitajate

saavutustasemete kohta, panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud

horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning toetatud ettevõtjate piirkondliku jaotuse

kohta;

13.4.3. elluviija hinnang tegevuste ja horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise

tulemuslikkusele;

13.4.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave;

13.4.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatust.

14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.

8

15. Vaidemenetlus

15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb esitada vaie rakendusüksusele vastavalt

ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

15.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister