Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi toetamine

27.03.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse

programmi toetamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama

seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Käskkirjaga (edaspidi ka toetusskeem)

kehtestatakse toetuse andmise tingimused „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi“

(edaspidi RUP) elluviimise toetamiseks. Käskkirja alusel ei anta toetust rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse projektide elluviimiseks.

Meetmel „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumus kliima- ja

keskkonnaeesmärkidega. Käskkiri panustab vastavate eesmärkide saavutamisse läbi ettevõtjate

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide jaoks vajaliku valdkondliku tehnoloogia- ja

ärialase nõustamise, mille tulemusel tulevad turule uued, paremad ning keskkonna- ja

kliimaeesmärkidesse rohkem panustavad tooted, teenused ja tehnoloogiad. Sekkumine on piiratud nutika

spetsialiseerumise valdkondadega, millest mitmed (nt nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike

ressursside väärindamine) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt“ (edaspidi ka DNSH) analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumine põhjustaks

olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamiseks.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest

valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele 2021-2027 rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Toetatavad tegevused on

mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi

ühissätete määrus) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Käskkirjas käsitletakse ettevõtjat äriseadustiku tähenduses.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (tel: 625 6389, e-post:

[email protected] ), sama osakonna avaliku sektori innovatsiooni ekspert Kati-Liis Vaarma (tel: 625

6319, e-post: [email protected]), strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse

nõunik Nele Mals (tel: 715 5806, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

rakendusuuringute arendusjuht Kaupo Reede (tel: 627 9700 e-post: [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi tegid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel: 639 7652, e-post:

[email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann (e-post:

[email protected], telefon: 627 9340).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 16 punktist.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam

Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate

kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme nr 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja

teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise nr 21.1.1.12 „Rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse programm“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

Käesoleva käskkirja alusel toetatavad projektid on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina

ühissätete määruse artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses,

millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub § 4 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 5 sätestatust. Seega on

rakendusasutusel kohustus korraldada teavitusmääruses nimetatud nõuetele vastav teavitusüritus, kaasates

Euroopa Komisjoni.

Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) edendamisega panustada

tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu, sealhulgas:

1) kasvatada ettevõtjas lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust;

2) suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ja teadus- ja arendustöötajate (edaspidi TA-töötajad) arvu;

3) rakendada ettevõtjas jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid;

4) suurendada ettevõtjas väärtust läbi intellektuaalomandi kasvu.

Käskkirja põhiliseks tegevuseks on ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse

läbiviimisega seotud tegevuste osas, seega ennekõike toetusskeemi elluviimise tulemusena tõstetakse

ettevõtjate teadlikust, kuidas läbi TA-tegevuse on võimalik kasvatada lisandväärtust ja tootlikust.

Teadlikkuse kasvatamine, erinevate rahastusvõimaluste osas nõustamine, võimalike partnerite ja

investorite leidmine ning TA-projektide ettevalmistamise toetamine aitab suurendada ettevõtjas tehtavat

TA-tegevust ning suurendab seal töötavate TA-töötjate arvu. Ettevõtjate nõustamise üks eesmärk on tõsta

ettevõtjate teadlikkust jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtete rakendamisest

TA-projektide elluviimisel ja selle tulemusel valminud uute toodete ja tehnoloogiate rakendamisel.

Ennekõike tähendab see juba ideefaasis ettevõtjatele vastavate põhimõtete tutvustamist ning ettevõtjate

suunamist võimalike lahenduste valimisel tehnoloogiate ja toodete suunas, mis on keskkonnasõbralikud,

mille tootmine on jätkusuutlik, ning mille puhul nii tootmisel kui ka hilisemal kasutamisel on võimalik

rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Selleks, et TA-projekti käigus saadud teadmine ja äriline eelis

ettevõtjale jääks, on käskkirja tegevuste eesmärgiks ka ettevõtjate teadlikkuse kasvatamine

intellektuaalomandi kaitsest ja kasutamisest.

Käskkiri aitab otseselt kaasa Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 istungil heaks kiidetud „Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE 2021-2035)

eesmärkide saavutamisele. Täpsemalt panustatakse TAIE 2021–2035 teadmussiirde tegevusuunda 1

“suurendatakse ettevõtete TAI-mahukust ja teadmussiirde võimekust”, toetades tegevuse 1.4 “luuakse

ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu

selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste

projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt” elluviimist.

Käskkiri panustab TAIE 2021–2035 järgmistesse näitajatesse:

1) teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris 2%;

2) tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest 110%.

Käskkiri panustab läbivalt järgmiste riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035)

eesmärkide täitmisesse:

 Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi.

Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis

piirkondades.

 Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Eesti

majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtjaid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama,

investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt.

 Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset

ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond.

Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii

elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.

Käskkiri panustab läbivalt järgnevate Eesti 2035 näitajate saavutamisse:

 kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

 väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest;

 soolise võrdõiguslikkuse indeks;

 hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

 ligipääsetavuse näitaja.

Meetme tegevused mõjutavad kõige enam Eesti 2035 majanduse strateegilise sihi „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ komponenti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine“. Toetatavate tegevuste eesmärk on valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise abil

Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuse mahu kasv. Eesti ettevõtjate

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahu kasv eeldab, et ühelt poolt lisandub juurde uusi

rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevaid ettevõtjad, kes seni nende tegevuste abil ei ole

oma majanduslikku edu kasvatanud. Teiselt poolt peaksid juba rakendusuuringute ja

eksperimentaalarendusega tegelevad ettevõtjad hakkama läbi viima rohkem ja suuremamahulisi

arendusprojekte. See suurendab erasektori võimekust uusi lahendusi luua, testida ning suurendab seeläbi

ettevõtjate konkurentsivõimet. Käskkirja tegevuste raames tehtav koostöö avaliku sektori, ettevõtjate,

teadusasutuste või vabaühenduste vahel loob uusi võimalusi teadmussiirdeks ning uute koostöömudelite

tekkeks.

Tegevused panustavad keskkonnahoidu ja kliimaeesmärkide täitmisesse, kuna valdkondlik tehnoloogia-

ja ärialane nõustamine toob kaasa tõenäoliselt teenuste, toodete, protsesside tõhustamise, mis aitab kaasa

ka keskkonnale ebasoodsate mõjude vähenemisele ja viib meid lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgi

saavutamisele. Ettevõtjate arendustegevuse suurenemise kaudu on potentsiaali ka turule uute, paremate

ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavate tehnoloogiate tekkele. Sekkumise tegevused

peavad panustama ka nutika spetsialiseerumise valdkondadesse, lähtudes TAIE 2021–2035

fookusvaldkondade teekaartidest. Nutika spetsialiseerumise valdkondadest mitu (nt nutikad ja kestlikud

energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad

otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Tegevustes keskendutakse läbivalt kolmikpöördega seotud teadlikkuse

kasvatamisele, mis tähendab innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna teadlikkuse alaste tegevuste

läbiviimist. Seeläbi panustatakse Eesti 2035 näitajasse „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides“.

Näitajasse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ panustatakse

potentsiaalsete rakendusuuringu projektide üle-eestilise nõustamise kaudu, mille tulemusel luuakse uusi

kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning kasvab väljaspool Harjumaad tegutsevate ettevõtjate

ekspordivõime ja tootlikkus. Teadlikkuse kasvatamisega seotud tegevused (koolitused, seminarid jms)

viiakse läbi üldjuhul virtuaalsel teel võimalusega järele vaadata, tagades kõigile huvilistele ligipääs.

Käskkirja raames pakutavate teenusete tutvustamise üritusi korraldatakse erinevates Eesti piirkondades.

Koostööd tehakse maakondlikke arenduskeskuste ja arendusorganisatsioonidega, kelle kaudu jagatakse

maakondlikes võrgustikes infot ürituste ja võimalusete kohta, lisaks kasutatakse võimalusel ka

arenduskeskuste ruume.

Näitajasse "Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ panustatakse läbi naiste huvi suurendamisega tegutseda

kõrgema kasvupotentsiaaliga innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad

tegevused kaasa naiste loodud ettevõtjate konkurentsivõime kasvule. Näitajasse „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri sotsiaalsete rühmade (nt

vanemaealised) vajaduste arvestamisega. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse tegevuste elluviimisel

ligipääsetavuse tagamisega nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue)

inimestele. Näitajatesse panustab ettevõtluse sekkumistest enim sekkumine nr 21.1.3.15

„Ettevõtlusteadlikkus, sealhulgas juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus“, mis sisaldab endas ka

vastutustundliku ettevõtluse teadlikkuse tõstmist, käesolevas käskkirjas kajastatud tegevused panustavad

samuti nendesse näitajatesse, kuid on pigem toetavad ettevõtlusteadlikkuse sekkumisele.

Toetuse andmise tingimused arvestavad käskkirja punkti 1.4.2. kohaselt horisontaalsete põhimõtetega.

Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni

väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise

kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 2).

Punkt 2. Toetatavad tegevused

Punktis loetletakse toetusskeemi raames elluviidavaid tegevusi. Tegevusi on võimalik ellu viia elluviija

omategevustena, koostöös partneriga või hankida tegevuste elluviimiseks vajalikke teenuseid.

Konkreetsed tegevused nimetatud alategevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga

määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava).

Tegevuste elluviimisel lähtutakse TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade digilahendused igas

eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja

kestlikud energialahendused teekaartidest, mis on ühtlasi nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad.

Tegevusega „Ettevõtjate nõustamisel rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide

ettevalmistamisel ja elluviimisel“ luuakse eeldused uute, kõrgema lisandväärtusega, teadmusmahukate

toodete ja teenuste tekkele. Oluline osa nõustamisest projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel on ka

erinevad TA-tegevuse teadlikkust ja võimekust tõstvad tegevused, suurendamaks ettevõtjate

konkurentsivõimet nii tehnoloogilises kui ärilises vaates. Tegevus on suunatud ettevõtjate TA-tegevuste

mahukate projektide tehnoloogilisele nõustamisele, mis muuhulgas sisaldab:

 ettevõtjate arendusideede tehnoloogilist valideerimist;

 ettevõtjate arendusprojektide tehnoloogilist nõustamist;

 teaduspartnerite leidmist üle maailma;

 intellektuaalomandi nõustamist.

Tegevus hõlmab endas ka muu hulgas ettevõtjate ja ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste, sealhulgas uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate

arendamisega seotud ärivõimaluste nõustamist. Seotud ärivõimaluste nõustamine sisaldab:

 projekti ärimudeli nõustamist;

 ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute konsortsiumite moodustamist ja lepingute sõlmimise

toetamist ning nõustamist, sealhulgas intellektuaalomandi (edaspidi IO) kuuluvuse ja

kasutusõiguste kokkuleppimist;

 ettevõtjate ja ettevõtjate vahelistele uue toote-, teenuse- ja tehnoloogiaarenduse projektidele ja

tegevustele Eesti ja/või rahvusvahelise TA-partneri leidmist ja vahendamist;

 ettevõtjate ja TA-partneri vaheliste lepingute sõlmimise toetamist/nõustamist, sealjuures IO

kuuluvuse ja kasutusõiguste kokkuleppimist;

 Eesti ettevõtjatele või ettevõtjate konsortsiumitele rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse

projektide ja tegevuste elluviimiseks erinevate TA-tegevuse teenuste pakkujate, sealhulgas TA-

asutused, ülikoolid, inseneribürood, jt ühispakkumiste koostamist, vahendamist ja lepingu

sõlmimisel nõustamist;

 Eesti ettevõtjate ja TA-asutuste rahvusvaheliste rakendusuuringute projektide juhtimist ja

koordineerimist.

Tegevuse raames pakutakse ka Eesti välisinvestorile tema vajadustest lähtuva Eesti TA-tegevuse teenuste

pakkujate ühispakkumise koostamist, vahendamist ja lepingu sõlmimisel toetamist/nõustamist. Osana

nõustamisest on oluline ka pakkuda ettevõtjatele teadmiste ja kompetentside tõstmist. Selle tarbeks

pakutakse erinevaid ettevõtja tegevusetappidega seotud spetsiifilisi koolitusi. Sellised koolitused võivad

olla teemadel nagu juhtimine, tootearendus, tootmiskorraldus, turundus, müük, ekspordimüük jne.

Sellised koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate tootlikkust ja kasvatada seeläbi tööhõivet,

samuti suurendamaks ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla konkurentsivõimelisemad tänu

paremini ja efektiivsemalt planeeritud toodete ja teenuste pakkumisele.

Osana RUPi elluviimise toetamisest teostatakse ka ettevõtjate ja ettevõtjate vaheliste rakendusuuringute

ja eksperimentaalarenduse projektide ja tegevuste kommunikatsiooni laiemale avalikkusele.

Teise tegevusena viiakse ellu ka rakendusuuringute pakkumis- ja nõudluspoole monitooringut ja RUPi

kujundamist vastavalt ettevõtjate vajadustele. Vastavalt monitooringu tulemuste ja ettevõtjate vajadustele

tehakse RUPi tegevussuundade ja valdkondade valik, sealhulgas ka TA-tegevuste investeeringute

suunamine. Selleks võidakse RUPi luua eraldi valdkonnaspetsiifilisi tegevusi ja programme, näiteks

tervisetehnoloogiate ja –teenuste valdkonnas eelkliiniliste ravimiuuringute nõustamine. RUPi

kujundamiseks vastavalt ettevõtjate vajadustele on oluline ka rakendusasutuse töötajate nõustamine ning

infovahetus monitooringu tulemustest.

RUPi kujundamiseks võib kaasata nõustamisorgani (edaspidi RUPi nõukoda), mille ülesanne on nõustada

ministrit ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse

valdkonna ülesehitamisel, osapoolte rollide ja vastutuse jaotumisel ning eesmärkide seadmisel ja seda nii

Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste tegevuste elluviimisel. Lisaks nõustab RUPi nõukoda ministrit ja

ministeeriume ettevõtjate vajadustest ja võimekustest lähtuva rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse pikaajalise eelarve, taristu ning valdkonnaga seotud poliitikainstrumentide

väljatöötamisel. RUPi nõukoja ülesandeks on samuti nõustada RUPi meeskonda RUPi tehnoloogia

valdkondade valikumetoodika väljatöötamisel ning anda nimetatud metoodikale hinnang. Lisaks toetab

RUPi nõukoda RUPi tegevussuundade ja elluviidavate tegevuste valiku ja elluviimise monitoorimist,

nõustades ja andes hinnangu RUPi 3-aastasele tegevusstrateegiale ning iga-aastasele tegevuskavale ja

eelarvele. RUPi nõukoda suunab ka vajadusel RUPi tegevuste muutmist. RUPi tegevussuundade ja

tegevuste muutmisel lähtutakse ettevõtjate vajadustest ja muudatusi tehakse tingimusel, et ettevõtjate

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse läbiviimisega seotud kitsaskohad on muutunud või

esialgsete tegevuste elluviimine kitsaskohti ei lahenda. Muuhulgas nõustab RUPi nõukoda ja annab

hinnangu ka RUPi tehnoloogia valdkondade valikumetoodika ja -kriteeriumite põhjal ülesehitatud RUPi

valdkondlike ekspertide meeskonna struktuurile ja vastutusaladele. RUPi tegevusstrateegia, iga-aastase

tegevuskava, eelarve, tehnoloogilised eelisvaldkonnad ja nendest lähtuva RUPi meeskonna struktuuri,

RUPi taristu investeeringute põhimõtted ja rakendusuuringute ja tootearenduse toetusmeetme

hindamiskomisjoni koosseisu kiidab heaks minister.

Käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks on vaja RUPil luua tehnoloogia

valdkondade ekspertidest koosnev meeskond. Seetõttu on oluline kolmanda tegevusena täiendavate

ekspertide kaasamine ning olemasolevate ekspertide pädevuse kasvatamine, sealhulgas algoritmilise

diskrimineerimise vältimine IT lahenduste suunal. Elluviija peab tagama, et eksperdid katavad võimalikult

laia tehnoloogia valdkondade valikut. Antud tegevus on oluline, et sekkumise raames elluviidavad

tegevused oleksid asjakohased ning täidaksid tegevuste eesmärke parimal võimalikul viisil. Tegevused

hõlmavad ka ekspertide poolt RUPi taotlusvoorude eelset nõustamist ja projektide eelhindamist.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste

valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele

ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkiri on kooskõlas 2021‒2027 rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumite ja -metoodikaga.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest

tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:

 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

o Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 2 ja 5 “Eelnõu seotus

teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud

seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku

arengukava TAIE 2021-2035.

o Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud

käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse

sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused

panustavad otseselt erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisesse. Lisaks on

seletuskirja peatükis 4 toodud käskkirja mõjude kirjeldused.

 Kooskõla tegevuste põhjendatusega

o Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: 2021. a oli Eesti tööviljakus 86,7% ELi

keskmisest, 2020. a eesmärk (80%) täideti edukalt ning nüüd liigutakse 110% poole, mis

on 2035. a eesmärgiks. 2021. a andmetel moodustas tööstussektor 20% töökohtadest ja

20% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 56% ELi keskmisest. See näitab madalat

positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja sektori vähest teadmusmahukust.

Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade

arv ja investeeringute kaasamisvõime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö

on endiselt puudulik. Vaid väike osa ettevõtetest investeerib TA-tegevusse (287 ettevõtet

2020. a), investeeritud summad ei ole suured – 2019. a kokku 264 mln eurot. Põhjused,

miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on TA-tegevusse investeerimise

universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja

sellega kaasnev riskikartlikkus. Eesti erasektori TA kulud (2020. a 0,98% SKPst) jäävad

ELi keskmisest maha. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega

võrreldes väike (2020. a ELis 0,86% kogu tööjõust ja Eestis 0,41%).

Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele. TA teenuste turg on

väike ja killustunud. Kohalike ressursside väärindamine on piiratud, neid eksporditakse

väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on

digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia

integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Et soodustada erasektori TA-tegevuste mahtu

ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada TA-tegevusele

tuginevaid ärimudeleid ja toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtjaid. Erasektori ja

teadusasutuste koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte

teadustöötajate ja ettevõtjate vahel.

Analüüside kohaselt esineb puudusi TA-tegevuse ning innovatsiooni juhtimises,

koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides. Tuleb kasvatada osapoolte

koosloomevõimekust. Tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate

võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade

koostöö tugevdamisele. Teadussüsteemi, ühiskonna ning majanduse arengu vajaduste

vaheliste ebakõlade vähendamiseks on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist

koostööd.

o Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud

väljundid ja tulemused parimal moel, kuna erieesmärgi sekkumised põhinevad riigiaruande

lisal D, Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel, Eesti teadus- ja arendustegevuse ja

innovatsioonisüsteemi rahvusvahelisel hindamisel ning ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste

tulemuslikkuse hindamisel. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava rakendamist. Sellest tulenevalt on sekkumiste

puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on

toodudseletuskirja ptk 2 punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Käskkirja tegevuste mõjusust on hinnatud käskkirja mõjude peatükis.

o Tegevuste ajakava ja näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja

ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust, koostatakse iga-aastane

detailsem tegevuskava.

 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

o Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja

tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014–2020 elluviidud

sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021–2017

rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks

kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

o Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas valdkondliku arengukava

TAIE 2021-2035 eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste

eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades

ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete

saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate

metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates

majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles

kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste

kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel. Sisse

ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside

käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes

minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI

alusel).

o Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel püsikulusid, mis vajaksid rahastamist

abikõlblikkuse perioodi järel.

 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

o Elluviija suutlikkus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja ptk 2

punktis 5.

o Elluviija valik on kooskõlasÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes

vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste

tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta

sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud

definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on

riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on

elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-

i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega, mis täidab

ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade

käskkirja punktis 11 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas.

 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

o Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja peatüki 2

punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta

horisontaalsete põhimõtete näitajatesse.

o Tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega on põhjalikumalt kirjeldatud seletuskirja

peatükis 6.

Tegevuskava tegevuste valimisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud perioodi 2021–2027

valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad

ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel jälgitakse valikukriteeriume:

1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondliku arengukava, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele.

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on olemas ja välja toodud

seos TAIE arengukavaga ning samuti seos rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärki „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine“. Elluviija esitab tegevuskava kooskõlastamisel tegevuste panuse

meetme eesmärkidesse, sh tegevuste tulemuste ja mõju eeldatava ulatuse ning vajadusel väljundite

ja tulemuste kestlikkuse pärast tegevuste lõppu. Lisaks tuuakse välja tegevuste panus meetme

väljundnäitaja(te) saavutamisse.

2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus.

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on välja toodud seos, et

tegevus aitab saavutada valdkonna arengu eesmärgid, sh TAIE eesmärgid ning panustab

rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „Teadus- ja innovatsioonivõime

ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“.

Tegevuskava tegevuste sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; tegevused võimaldavad

saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Tegevuste

ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

Tegevuskava ja eelarve on RUPi nõukojalt saanud positiivse hinnangu.

3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus.

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on esitatud tegevuste

eelarvete kalkulatsioonide aluseks olev info. Tavapäraselt arvestatakse varasemat analoogsete

tegevuste praktikat. Personalikulude puhul tuleb arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda

Fontese palgauuringust ning arvestada ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna

tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis hankemenetlus tagab kuluefektiivsuses

tegevuste summade osas. Tegevuskavas on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad

täpsustuvad läbi hankemenetluse.

4. Valikukriteerium – elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia.

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei

hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel kinnitatud

konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud vastav võimekus

ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat kui ka avaliku sektori partnerit. Kuna elluviija ja

partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust

hinnata ei ole vaja.

5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega.

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija poolt tegevuskavasse, kui on välja toodud, millisesse

Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see

arvesse.

Tegevus nimetatakse tegevuskavasse eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud.

Punkt 3. Tulemused

Punkt 3.1 määratleb toetusskeemi näitaja.

Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljundnäitajad tegevuse tulemuslikkuse

jälgimiseks. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja

Tegevus Indikaatori

tüüp

Indikaator Alg-

tase

2023

Vahe-

sihttase

2024

Siht-

tase

2029

Andmeallikad Mõõtmissagedu

s

teadmussiirde võimekuse suurendamine“ raames ette väljund- ja tulemusnäitajad, millesse käesolev

toetusskeem panustab väljundnäitajate “Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise

suurusega ja suured ettevõtjad)” ja „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ puhul.

Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi poolt koostatud perioodi 2021-

2027 näitajate metoodikale.

Punkt 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus.

Punkt 5. Elluviija ja partner

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus määratakse elluviijaks vastavalt ÜSS § 10 lõikele 4. Elluviija ja

rakendusüksuse ülesannete täitmine on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses lahutatud vastavalt

kinnitatud tööprotseduuride kirjeldusele. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus nimetati elluviijaks, sest

see on riigi sihtasutus, mille põhikirjalised tegevused seonduvad käskkirjas nimetatud tegevuste

elluviimisega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eesmärk on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3

kohaselt ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja

innovatsioonivõimekuse kasvatamine.

Sekkumine

nr 21.1.1.12

Rakendus-

uuringute ja

eksperimen-

taalarenduse

programm

Rakendus-

kava

väljund-

näitaja

Toetatavad

ettevõtjad

(millest:

mikro-,

väikesed,

keskmise

suurusega

ja suured

ettevõtjad)

0 100 350 SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritus

el /teenuses

osalemise

toimumise järel)

Rakendus-

kava

väljund-

näitaja

Mitte-

rahalist

toetust

saavad

ettevõtjad

0 100 350 SFOS,

projektiaruanded

(vahe- ja

lõpparuanded)

Jooksvalt pärast

esimest abi

andmist

ettevõtjale (st

tegevuses/üritus

el/ teenuses

osalemise

toimumise järel)

Elluviija partner on AS Metrosert. Partnerluse põhjuseks on Teadus- ja Arendusnõukogu soovitus ja

ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri otsus luua rakendusuuringute keskus AS Metroserdi baasil. Riigi

ootus AS Metroserdile on luua ja arendada riigi strateegilistes valdkondades teadus- ja arendustegevuse,

täpsemalt rakendusuuringute alane pädevus ja teenused. Vastav riigi ootus on sõnastatud 26.01.2023

uuendatud AS Metroserdi omanike ootustes. Samuti on vastavalt täiendatud AS Metroserdi põhikirja.

Seetõttu on riigi seisukohast mõistlik ja kuluefektiivne kasutada loodavat valdkonna spetsiifilist

kompetentsi ka RUPi tegevuste elluviimisel ja eesmärkide täitmisel.

AS Metrosert aitab viia ellu järgmiseid käskkirja tegevusi:

 ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide ettevalmistamisel

ja elluviimisel;

 sektoranalüüside koostamine ja tuleviku tehnoloogiatrendide prognoosid;

 ettevõtjate teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamine läbi valdkondlike konverentside ja seminaride

korraldamise;

 rahvusvahelise koostöö korraldamine valitud valdkondades analoogsete programmide ja TA-

asutustega.

Partner osaleb elluviijaga tegevuste teostamises, partner ei ole töövõtja ega teenuseosutaja. Partner ei teeni

kasumit läbiviidavatest tegevustest. Partneri elluviidavad tegevused on teadus- ja arendustegevusega

seotud mittemajanduslikud tegevused vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele 2022/C 414/01 Teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku punktile 20.

Punkt 6. Sihtgrupp

Toetusskeemi sihtgrupi moodustavad kõik ettevõtlusega seotud inimesed, sealhulgas nii inimesed, kes

juba ettevõtlusega tegelevad, kui ka inimesed, kes veel ettevõtlusega ei tegele, kuid kes on ettevõtlusest

huvitatud ning võivad omada potentsiaali tegutsemaks tulevikus ettevõtjana. Sihtrühma valik tuleneb

suuresti RUPi toetuse sihtrühmast. RUPi vastu tunnevad huvi nii juba tegutsevad ettevõtjad kui ka

ettevõtlusega alustavad ettevõtjad või ettevõtlusest huvitatud isikud. Ettevõtlusest huvitatud inimesteks

on näiteks ülikoolide juurest teadustöö baasil ettevõtlusesse sisenemist kaaluvad isikud. RUPi

kujundamiseks vastavalt ettevõtjate vajadustele on oluline ka avaliku sektori asutuste ja töötajate

nõustamine.

Punkt 7. Lõppsaajad

Vastavalt toetuse andmise tingimustele võivad lõppsaajaks kvalifitseeruda kõik Eestis tegutsevad

ettevõtjad või ettevõtlusega alustada plaanivad inimesed. Lisaks ka ettevõtluse edendamisega tegelevad

ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, sealhulgas TA-asutused, kuna suureneb nõudlus

TA-tegevuste järele, millest tulenevalt suureneb ettevõtlusmaastiku teadmusmahukus. Lõppsaajateks on

ka avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad, keda nõustatakse. Lõppsaajatele ei anta edasi rahalist

toetust.

Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse perioodi algab 1. juulil 2023. ja tegevused peavad olema lõpetatud

hiljemalt 31. oktoobril 2029 perioodi rakendustoimingute õigeaegseks lõpetamiseks.

Punkt 9. Tegevuste eelarve

RUPi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele iga-aastaselt

jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub „TAIE arengukavast 2021–2035“ ning

selle rakendusplaani prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse.

Meetme 21.1.1.1 Euroopa Liidu toetuse osa Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu on 94 000 000 eurot

(68%) ning käesolev sekkumine moodustab sellest 5 707 677 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks

jääb veel 88 292 323 eurot. Riiklik kaasfinantseering on 2 685 966 eurot (32%).

RUPi taotlusvoore on plaanitud rahastada riigieelarvest. Sekkumise alt oli planeeritud 16 000 000 eurot

taotlusvooru läbiviimiseks, mis esialgu jäetakse reservi ja kasutatakse hiljem RUPi täiendava taotlusvooru

rahastamiseks või suunatakse teise meetme 21.1.1.1 sekkumise rakendamisse. Täpsemalt on kirjeldatud

RUPi taotlusvoorude elluviimise seost käskkirja tegevustega seletuskirja punktis 5.

Punkt 10. Kulude abikõlblikkus

Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks

ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega.

Abikõlblikud on ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud. Kõik ülejäänud abikõlblikud

kulud arvestatakse 40% ulatuses ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest.

Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Kulude tekkimise

aluseks olevad tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi

piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib

jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni

31.10.2029).

Abikõlbmatud kulud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole seotud ega kooskõlas

toetusskeemi eesmärkidega.

Punkt 11. Riigiabi

Elluviija hindab, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust Euroopa

Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), nõuetele.

Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav

tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse

kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud kulusid, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otseste kulude

alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud otsesed

kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga.

Punkt 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24–28, millele

vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse

ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud kulude korral)

teel tasutud kuludega.

Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate

kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtumis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse

alusel välja töötatud protseduuridele.

Punkt 13. Elluviija õigused ja kohustused

Toetusskeemi elluviija koostab TAIE 2021–2035 alusel ning arvesse võttes rakenduskava ja toetusskeemi

eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle

rakendusasutusele kinnitamiseks. Tegevuskava sisaldab tegevuste ja alategevuste loetelu aastate lõikes,

sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta. Selleks, et tagada

toetusskeemi otsene ja selge panustamine TAIE 2021–2035 strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse

tegevuskavas seoseid TAIE 2021–2035.

Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid horisontaalsete põhimõtetega. Sealjuures võimalusel

pööratakse tegevustes tähelepanu ettevõtluses alaesindatud rühmade (nt naised ja vanemaealised)

suuremale kaasamisele. Elluviija kogub andmeid tegevuste regionaalse jaotuse kohta, Kui andmetest

selgub, et kasusaajad koonduvad ühte regiooni, teeb ettepanekuid, kuidas tegevuskavas paremini

saavutada regionaalse tasakaalu edendamine.

Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suhtes ning võimalusel kujundab tegevusi nii,

et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Riive puudumine tähendab, et

tegevuskavasse arvestatud alamtegevustel ei tohi olla negatiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele.

Tegevuskava koostamisel hindab koostaja võimalust, kas lisaks neutraalsele mõjule võib tegevus avaldada

ka positiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Selleks indikeerib elluviija tegevuskavas ära

tegevused, mis võiksid panustada mõnda horisontaalsesse teemasse, ning sellest tulenevalt disainib

tegevuse selliselt, et tegevuse mõju oleks positiivne.

Toetusskeemi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada toetusskeemi elluviimiseks

vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest

kulu- ja maksedokumentidest; säilitada toetusskeemi teostamise dokumentatsioonid; võimaldada teostada

kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning

esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja

tähtajaks tagasi ning täita teisi ÜSS2021-2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis

sätestatud kohustusi.

Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks,

sealhulgas õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või

ära jätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet,

mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks.

Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõikes 2 nimetatud kohustusi.

Punkt 14. Aruandlus

Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuande sagedusega üks kord aastas ning esitama

selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne

esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega.

Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruanded

ettenähtud vormil ja tähtaegadel.

Punkt 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord ning toetuse tagasiküsimine

Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse

nõuda elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi.

Toetuse tagasinõudmisega tegeleb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30.

Punkt 16. Vaiete lahendamine

Rakendusüksuse või rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusüksusele või rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32

lõigetele 2 ja 3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas ühissätete määrusega. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja

Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058.

4. Käskkirja mõjud

Toetusskeem juhindub rakenduskavast ning TAIE 2021–2035.

Käskkirja tegevuste mõjud lähtuvad toetuse andmise eesmärgist. Toetuse andmise oodatavad tulemused

jagunevad kolmeks:

1. Eesti ettevõtjad viivad läbi senisest rohkem rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi:

 kasvab Eesti ettevõtjate arv, kes viivad ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte;

 suureneb Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide maht;

 kasvab Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevate töötajate arv.

2. Eesti ettevõtjad saavad rakendusuuringutest ja eksperimentaalarendusest senisega võrreldes rohkem

majanduslikku kasu:

 kasvab Eesti ettevõtjate müügitulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide

tulemuste majanduslikul rakendamisel.

3. Eesti ettevõtjate koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA-asutustega suureneb:

 kasvab Eesti ettevõtjate majanduseesmärkidest lähtuv koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA-

asutuste ning arendus- ja uurimiskeskustega;

 paraneb Eesti ettevõtjate ligipääs rahvusvaheliste arendus- ja uurimiskeskuste teenustele.

5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab toetusskeemi seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme tegevuste ja

arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või

millesse tegevused panustavad.

Seos sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega

Seos meetme sekkumiste „Ettevõtte arenguprogramm“ ja „Innovatsiooni- ja arendusosak“. Nimetatud

toetusskeemid sisaldavad ettevõtjate strateegilist arendamist ja sellega seotud toetamist, mis panustavad

erinevate ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse. Ettevõtja strateegiline

arendamine on pikaajaliste plaanide alusel ettevõtja kõikide tegevussuundade, sh tooted, teenused,

protsessid, ülevaatamine ja ühise loogika alusel edasiarendamine. Sellest tulenevalt on rakendusuuringud

ja eksperimentaalarendusega läbiviidav arendustöö lahutamatu osa ettevõtja strateegilistes

arenguplaanides. Sellest tulenevalt täiendavad mõlemad tegevused käesoleva toetusskeemi raames

pakutavaid tegevusi otseselt.

Seos valdkondlike arengukavadega

TAIE 2021–2035. Toetusskeem aitab kaasa teadmusmahuka ettevõtluskeskkonna arendamisele. Lisaks

aitab toetusskeem kaasa ettevõtjate teadmiste ja kompetentside arendamisele, et panustada senisest enam

efektiivsuse kasvule ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele.

Toetusskeem aitab kaasa teadmus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvule ning suurema lisandväärtuse

ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis.

Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine,

ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TA-tegevuste teadlikkuse ja võimekuse kasv panustades

ettevõtluskeskkonna arendamisele.

6. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Käskkirjas toodud tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele on valdavalt toetav.

Horisontaalsed

põhimõtted

Mõju

Tasakaalustatud

regionaalne areng

Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt

kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga

Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-

Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla

50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele

lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3

piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud

järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest

kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu

kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja

Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%).

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal

mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+

töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal,

siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti)

vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-

Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et

nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad

mikroettevõtted.

Meetme „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine“ puhul on puutumus tasakaalustatud regionaalse arengu

eesmärgiga tuvastatud. Kuid käskkirjaga hõlmatud sekkumise puhul on mõju

neutraalne või nõrgalt positiivne, Sekkumise mõju regionaalsele

tasakaalustatuse edendamisele on võimalik ennekõike käskkirja tegevuste

elluviimise planeerimisel võtta arvesse varasemat tegevuste regionaalset

jaotust ning vajadusel suunata tegevusi nendesse piirkondadesse, mis on

proportsionaalselt vähem esindatud.

RUPist on siiani antud toetust suur ja väikeprojektide toetuse kaudu 90-le

projektile mahus 61 207 670,28 eurot. Projektide arvust 60% läks

Harjumaale. Statistikaameti andmetel asus 2021 aastal kontaktaadressi

põhjal Harjumaal 61% kogu Eestis tegutsevatest osaühingutest ja

aktsiaseltsidest. Sellest tulenevalt on Harjumaa projektide arv igati

oodatavas mahus ja vastavuses üldise ettevõtlus aktiivsusega piirkonnas.

Eelnevate RUPi nõustamistegevuste jaotuses peegeldub sama trend.

Harjumaal toimus 65,8% nõustamistes. Samas paistsid silma aktiivsetena ka

Tartumaa, Saaremaa ja Ida-Virumaa. Kõige väiksem huvi

nõustamistegevuste vastu oli Võrumaal.

Juhul kui elluviija täheldab, et RUPi taotlejate hulgas on mõni piirkond

vähem esindatud, suunatakse teadlikkuse tõstmise tegevusi rohkem sellesse

regiooni. Teadlikkuse alaste tegevuste elluviimisel tehakse vajadusel ka

koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset

katvust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas regioonis,

kasutades maakondlike arenduskeskuste kontaktide võrgustikke. Võrreldes

varasemate voorude projektitaotluste jagunemist piirkonniti, siis on näha, et

selline teavitustöö on olnud tulemuslik. Esimese suurprojektide vooru puhul

moodustasid taotlejad Harjumaalt 64,33% vooru kogumahust. Kolmanda

ehk 2022 aastal toimunud suur projektide vooru puhul oli Harjumaalt toetuse

taotlejate mahu protsent 55,84%. See näitab, et väljaspool Harjumaad toetust

taotlevate projektide maht vooru eelarvest kasvas 8,5%. Kahjuks kasvanud

taotlusaktiivsus ei väljendud ka toetuse saajate hulgas. Toetuse kogumahust

esimese suur projektide vooru puhul moodustasid toetuse saajad Harjumaalt

50,55% vooru kogumahust. Kolmanda suur projektide voorus oli Harjumaalt

toetuse saaja mahu protsent 64,54%. Siinkohal on oluline ka märkida, et

esimese suurprojektide vooru puhul katsetati ka regionaalset jaotust, kus

50% vooru mahust nähti ette Harjumaal tegutsevate ettevõtete projektideks

ning teine 50% väljaspool Harjumaad tegutsevate ettevõtete projektideks.

Taotlusvoor on üldiselt konkurentsipõhine ning eesmärgiks on saada piiratud

eelarve juures võimalikult head projektid ehk meetme eesmärkide

saavutamiseks on vajalik, et toetust saavad vaid parimad. Kahe vooru

võrdlusest on näha, et pigem on probleem väljaspool Harjumaad tegutsevate

ettevõtete projektide kvaliteedi kui osalusaktiivsusega. Seega tuleb

keskenduda rohkem nõustamistegevustele, et tõsta ettevõtjate teadlikkust ja

võimekust väljaspool Harjumaad kvaliteetsete projekti taotluste esitamiseks.

Tänapäevasel infotehnoloogia ajastul võimaldatakse ka enamike pakutavate

teenuste kättesaadavust veebilahenduste kaudu, millest tulenevalt on

regionaalselt ääremaalised piirkonnad samuti hõlmatud teenustega.

Infopäevad on kättesaadavad kõigile, sh ka järele vaadatavad.

Tegevused panustavad näitajasse “Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL 27 keskmisest“.

Keskkond ja kliima

Toetav mõju. Toetusskeemi tegevused seonduvad keskkonna- ja

kliimapoliitikaga nutika spetsialiseerumise kasvuala – ressursside efektiivne

kasutamine – kaudu. Lisaks võib uute innovaatiliste ettevõtjate ja

teenuste/toodete turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste

leevendamissesse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisesse.

Käskkirja alusel elluviidavad tegevused on suunitletud RUPi elluviimise

toetamiseks, mis mh on suunitletud läbi rohesuunitlusega voorude otseselt

kestlikkuse kasvatamiseks ning rohepöörde soodustamiseks, mistõttu läbiv

keskkonnamõju on positiivne. Ühtlasi loob see uusi ja innovaatilisi

ärimudeleid ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate

konkurentsivõimet. TA-tegevuse ja innovatsiooni edendamine võib

potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka

kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse, kuid ka muude

tegevuste puhul arvestab kliimaeesmärkidega.

Läbi keskkonna- ja kliimateemadesse panustamise panustavad ka käskkirja

tegevused Euroopa Rohelisse kokkuleppesse. Rohelises kokkuleppes

kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid: reguleerimine ja

standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud reformid, dialoog

sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued tehnoloogiad, säästvad

lahendused ja murranguline innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe

eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt

konkurentsieelis keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab ta

märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku

kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites ja kogu ühisturul, luues uusi

uuenduslikke väärtusahelaid. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad

kaudselt uute tehnoloogiate arengusse ning seeläbi ka Rohelise kokkuleppe

eesmärkidesse.

Panustatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtte näitajasse „Kasvuhoonegaaside

netoheide CO2 ekvivalenttonnides“. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust

mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida.

Sooline

võrdõiguslikkus,

võrdsed võimalused,

ligipääsetavus

Toetav mõju.

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku

mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning

vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal, kus asjakohane. Käskkirjaga

hõlmatud tegevuste konkreetsed alamtegevused koos täpse eelarve ning

ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas.

Tegevuskava moodustamisel arvestatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava tegevused

peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagama, et valitud

tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid. Elluviija peab tegevuskavas käsitlema ka seoseid

horisontaalsete põhimõtetega: sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused

ja ligipääsetavus. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete

põhimõtetega ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid

positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse.

Sooline võrdõiguslikkus. Uued tehnoloogiad ning sellega seotud

teadlikkuse (sh innovatsiooni-, digi- ja rohevaldkonna) ja kompetentside

kasvatamine on üks sihtidest, mille osas positiivne muutus ellu kutsuda.

Lahendus toetab mh naiste huvi tegutseda kõrgema kasvupotentsiaaliga

innovaatilises ja kõrge lisandväärtusega ettevõtjates. Samuti aitavad

tegevused kaasa naiste loodud ettevõtjate konkurentsivõime kasvule.

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku

mõju soolisele võrdsusele ning vajaduse ja võimaluse korral kohandatakse

tegevusi seal, kus asjakohane. Kuna käskkirjaga hõlmatud tegevused on

suunitletud RUPi elluviimisele ning tegevuses osalejad sõltuvad sellest, kes

on taotlejad või potentsiaalsed taotlejad RUPis, siis sellest tulenevalt ei saa

lugeda mõju soolisele võrdõiguslikkuse edendamiseks oluliseks. Panustab

kaudselt EE2035 näitajasse „"Soolise võrdõiguslikkuse indeks". Käskkirjaga

hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida.

Võrdsete võimaluste loomine vähemusrühmadele. Toetav mõju.

Teavitustegevustes arvestatakse eri sihtrühmade eelistatumate ja

enimkasutatavate infokanalitega. Samuti arvestatakse toetusskeemi raames

korraldatud tegevuste puhul, et toetatavates tegevustes osalemine oleks

võimaldatud kõigile, inimestele olenemata nende vanusest, rahvusest,

puudest jt tunnustest. Tegevused panustavad EE2035 näitajasse „Hoolivuse

ja koostöömeelsuse mõõdik“. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust

mõõdikusse ei võimalik arvuliselt leida.

Ligipääsetavus. Toetav mõju. Tegevused on ligipääsetavad ning läbivalt on

rakendatud kaasava disaini põhimõtteid. Kõikide tegevuste rakendamisel

järgitakse kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja koolitustel

tagatakse ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale, infole ja

kommunikatsioonile nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-,

liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Vastutustundlikkus on üks tegevuste

suundasid ning läbivalt rakendatakse kaasava disaini põhimõtteid.

Tegevused panustavad EE2035 näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“.

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste panust mõõdikusse ei võimalik arvuliselt

leida.

DNSH ja

kliimakindlus

Meetmete mõju keskkonnaeesmärkidele ehk DNSH põhimõttele vastavust

on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. DNSH analüüs ei

tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja

panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt

puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks.

Kliimakindluse tagamine on vajalik vaid taristuinvesteeringute korral, mida

käskkirjaga hõlmatud meetmete puhul ei ole kavas toetada.

7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise

investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides.

8. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile

ja perioodi seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tööandjate Keskliit ja

Teaduspoliitika ja Innovatsioonipoliitika komisjonile.

EELNÕU

27.03.2023

KÄSKKIRI

Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi toetamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 1

„Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine

ja suurendamine“ meetme 21.1.1.1. „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine“ sekkumise 21.1.1.12 „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm“

rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses, millega seonduvate

teavitamistegevuste osas lähtub rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 5 sätestatust.

1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, aruannete esitamisele, toetuse

tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse ühendmäärust käskkirjas

toodud erisustega.

1.4. Toetuse maksmiseks vajalikud dokumendid ja aruanded esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3

sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu.

1.5. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA-tegevus) edendamisega

panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu, selleks:

1.5.1 kasvatada ettevõtjas lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvu soodustavat teadlikkust;

1.5.2. suurendada ettevõtjas tehtavat TA-tegevust ja sellega tegelevate töötajate arvu;

1.5.3 rakendada ettevõtjas jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja vastutustundlikkuse põhimõtteid;

1.5.4. suurendada ettevõtjas väärtust läbi intellektuaalomandi kasvu.

2

1.6. Seosed strateegiadokumentidega

1.6.1. Käskkiri aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021 istungil heaks kiidetud „Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“1 (edaspidi TAIE 2021–2035)

eesmärkide saavutamisele.

1.6.2. Toetuse andmise tingimused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021,

lk 159–706)artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021

otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035)

aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“

saavutamisse ning soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut

toetaval moel näitajate „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „TA kulud erasektoris“ ja

„Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“

ja „Ligipääsetavuse näitaja“ saavutamisse.

1.6.3. Käskkiri toetab teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna programmi

„Teadmussiirde programm“ meetme 1 „Ettevõtjate TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine“ tegevuse 1.1 „Ettevõtjate innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“

eesmärkide saavutamist.

2. Toetatavad tegevused

2.1. „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi“ elluviimise toetamise tegevused on

TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade teekaartidest lähtudes järgmised:

2.1.1. ettevõtjate nõustamine rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide

ettevalmistamisel ja elluviimisel;

2.1.2. rakendusuuringute pakkumis- ja nõudluspoole monitooring, rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse programmi kujundamine vastavalt ettevõtjate vajadustele ning

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi tegevussuundade ja valdkondade valik;

2.1.3. rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimiseks vajalike täiendavate

ekspertide kaasamine ning olemasolevate ekspertide pädevuse tõstmine.

2.2. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused koos täpse eelarve ning

ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas, mille kinnitab rakendusasutus.

1 https://taie.ee/taie-arengukava-tutvustus

3

2.3. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

2.4 Ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–

93), artikli 7 lõikes 1.

3. Tulemused

3.1. Näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised:

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

(2022)

Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Meetmete

nimekirja

näitajad

Väljund

-näitaja

Toetatavad ettevõtjad (millest:

mikro-, väikesed, keskmise

suurusega ja suured ettevõtjad)

Mõõteühik: ettevõtjad

0 100 350

Väljund

-näitaja

Mitterahalist toetust saavad

ettevõtjad

Mõõtühik: ettevõtjad

0 100 350

4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja

rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

5. Elluviija ja partner

5.1. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviija on riigi sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (edaspidi elluviija).

5.2. Partner on AS Metrosert.

5.3. Elluviija sõlmib partneriga partnerlusleping milles sätestatakse partneri õigused, kohustused ja

vastutus, maksete tegemise kord ning infovahetuse viis.

6. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupid on:

4

6.1. ettevõtlusest huvitatud või ettevõtlusega alustada soovivad inimesed;

6.2. ettevõtjad;

6.3. ettevõtjate juhid, arendustöötajad ja omanikud;

6.4. ettevõtja olemasolevad või potentsiaalsed investorid;

6.5. ettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud ning

teadus- ja arendusasutused;

6.6. avaliku sektori organisatsioonid ja nende töötajad.

7. Lõppsaaja

Lõppsaajad on Eestis tegutsevad ettevõtjad ja potentsiaalsed ettevõtjad.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.07.2023 ja lõpeb 31.10.2029.

9. Tegevuste eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 8 393 643 eurot, millest Euroopa Liidu toetus on 5 707 677 eurot,

riiklik kaasfinantseering 2 685 966 eurot ning toetuse saaja omafinantseering 0 eurot.

Eelarve jaotus 2021–2027 Euroopa

Liidu

osalus

Riiklik

kaasfinantseerin

g

Oma-

finantseering

KOKKU

(100%)

Sekkumine nr 21.1.1.12

Rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse

programm

5 707 677

(68%)

2 685 966 (32%)

0 (0%) 8 393 643

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Abikõlblikud on punktis 2.1 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad

kulud:

10.1.1. ühendmääruse § 16 lõikes 1 sätestatud personalikulud;

10.1.2. ülejäänud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses, arvutatuna abikõlblikest

otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22.

11. Riigiabi

11.1. Elluviija hindab, kas antav toetus on riigiabi ning kontrollib sihtgruppi kuuluva ettevõtja

vastavust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–

8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (edaspidi VTA määrus) või Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki

5

abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, (edaspidi üldine

grupierandi määrus) nõuetele.

11.2. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjale kaudset riigiabi, kohaldatakse antavale abile

VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

11.3. Tegevuse elluviimise käigus ettevõtjale antav toetus võib olla ka nõustamiseks antav abi üldise

grupierandi määruse artikli 18 tähenduses, või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31

tähenduses ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse

§-s 342 sätestatut. Üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel antakse abi ainult väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE).

11.4. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel on abikõlblikud VKE-le nõustamiseks antava

abi puhul üldise grupierandi määruse artikli 18 lõikes 3 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse

artikli 31 lõikes 3 sätestatud kulud.

11.5. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse saamiseks esitab ettevõtja abitaotluse, milles märgib

üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed.

11.6. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel määratakse toetuse summa ettevõtjaga seotud

otseste kulude alusel ning see ei tohi ületada üldise grupierandi määruse artikli 4 lõikes 1 toodud

piirmäärasid. Üldise grupierandi määruse alusel antava toetuse määr on 50 protsenti abikõlblikest

kuludest. Üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel antava toetuse korral võib toetuse määra

suurendada keskmise suurusega ettevõtja puhul 10 protsendi võrra ja väikese suurusega ettevõtja puhul

20 protsendi võrra.

11.7. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava

toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva

majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

11.8. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on

VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

11.9. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

11.10. Elluviija peab teavitama ettevõtjat vähese tähtsusega abi või riigiabi andmisest, abi summa

suurusest ning kandma antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise registrisse.

11.11. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates käesoleva

käskkirja alusel viimase abi andmise päevast.

11.12. Käskkirja ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1

lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul raskustes oleva

6

ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses ega hasartmänguvaldkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele.

11.13. Käskkirja ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

12.1. Toetust makstakse elluviijale tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel.

Kõik ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt

ühendmääruse § 28 lõikele 4.

12.2. Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja

pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud kulude korral) teel tasutud kuludega.

12.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist

tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse

poolt.

12.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide

kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.

13. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

13.1. Elluviija kohustused:

13.1.1. koostab iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab selle hiljemalt

tegevuste elluviimisele eelneva aasta detsembris rakendusasutusega;

13.1.2. lähtub iga-aastase tegevuskava koostamisel ühendmääruse §-st 7;

13.1.3. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest

hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud

ja abikõlblikud;

13.1.4. vastutab eesmärkide saavutamise eest;

13.1.5. koostab ja esitab punktis 14 nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele

tähtaegselt nõutud informatsiooni;

13.1.6. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise;

13.1.7. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt ÜSS2021_2027-le;

13.1.8. osutab auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

13.1.9. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu ÜSS2021_2027 §-s 21 sätestatud

registris iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks;

13.1.10 tagab tegevuste elluviimisel kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetega.

13.2. Elluviija õigused:

13.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks;

13.2.2. vajadusel kaasata eksperte.

7

14. Aruandlus

14.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande

iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda

vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja.

Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud,

esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks.

14.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega.

14.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus.

14.4. Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine informatsioon:

14.4.1. tegevuste aruandlusperiood;

14.4.2. teostatud tegevused ning andmed tegevuste edenemise ning väljund- ja tulemusnäitajate

saavutustasemete kohta, sealhulgas panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa

arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse;

14.4.3. elluviija hinnang tegevuste ja horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele;

14.4.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave;

14.4.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.

15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

15.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28.

15.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.

16. Vaiete lahendamine

16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb esitada vaie rakendusüksusele vastavalt

ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

16.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

16.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Keskkonnaministeerium

31.03.2023 nr 18-3/2023/1846-1

Rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse programmi toetamine

Austatud minister

Esitame ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse programmi toetamine“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja

arvamuse avaldamiseks sotsiaalpartnerite esindajatele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Teenusmajanduse Koda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Tööandjate Keskliit

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kati-Liis Vaarma

625 6319 [email protected]