Arvamuse edastamine

Saatja: <"JM info Shared MB">

Saadetud: 08.05.2023 15:52

Adressaat: <"JM info Shared MB">

Teema: FW: dokument registreerimiseks: MTÜ Eesti Roheline Liikumine seisukohad CSDDD

kohta

Manused: ERL seisukohad CSDDD kohta mai 2023.asice

From: Marilin Eessalu <[email protected]> Sent: Friday, May 5, 2023 9:05 AM To: Kadi Karus <[email protected]> Subject: MTÜ Eesti Roheline Liikumine seisukohad CSDDD kohta

Tere, saadan MTÜ Eesti Roheline Liikumine seisukohad äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi kohta vastusena sisendikutsele 14. aprillist. Palun kinnitage, et olete kirja kätte saanud. Lugupidamisega, Marilin Eessalu MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegevjuht +372 555 258 00

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.

Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Justiitsministeerium Õiguspoliitika osakond [email protected]

05.05.2023

MTÜ Eesti Rohelise Liikumise seisukohad äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi osas

Täname võimaluse eest jagada oma seisukohti. Alljärgnevalt toodud argumendid on ühised üle-euroopaliste kodanikuühenduste võrgustikega Friends of the Earth Europe ja European Coalition for Corporate Justice, kes koondavad rohkem kui 220 vabaühendust, nõudes tugevat direktiivi, mis seisaks inimõiguste ja keskkonnakaitse eest.

1. Direktiivi kohaldamisala künniste alandamine (direktiivi artikkel 2)

Toetame Euroopa Parlamendi mustandraportis tehtud ettepanekut künniste alandamiseks

ning kõrge riskiga sektorite loetelu täiendamiseks (lisamaks ehitustööd ja seonduvad

tegevused, finantsteenused ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud teenused).

Meie seisukoht on, et direktiiv peaks lähtuma riskipõhisest lähenemisest ning olema

võimalikult laia katvusega, et mõni sektor ei oleks teistele eelistatud või välja jäetud. Samuti

peaks direktiivi alla peaks kuuluma kogu finantssektor, lisaks pankadele ja krediidiasutustele

ka varahaldajad ja investorid, sh pensionifondid.

Finantssektori kaasamise poolt argumenteerivad lisaks kodanikuühendustele ka mitmed

Euroopa suurettevõtted ja investorid:

Ettevõtete ühisavaldus veebruar 2022 (üle 130 ettevõtte, sh Danone, Ikea, Primark,

investorid Aviva, Robeco jt)

Investorite toetusavaldus november 2022 (EUROSIF ja 140 investorit)

Principles of Responsible Investments (UN PRI) september 2022

Dutch Banking Association NVB tagasiside Komisjonile

Aviva Investors tagasiside Komisjonile

2. Hoolsuskohustuse kohaldamine väärtusahelale või tegevusahelale (direktiivi artikkel 3

punkt g)

Toetame mõiste “väärtusahel” kasutamist ilma välistuste ja eranditeta, et katvus oleks

võimalikult lai. Peame oluliseks väärtusahelas allapoole suunatud (downstream) riskide ja

mõjude katmist direktiivi poolt. On väga oluline, et ettevõtted mõtleksid lisaks tarnijatele ka

sellele, kuidas nende kaubad ja teenused võivad mõjutada ligipääsu inimõigustele ja

põhjustada keskkonnakahju, kuidas nende tooteid ja teenuseid kasutavad tarbijad, teised

ettevõtted või valitsused, samuti turustuse ja logistika mõju ning mõju, mis on seotud

toodete kõrvaldamisega. Hoolsuskohustuse puudumine allapoole suunatud väärtusahelas

võimaldab ettevõtetel nt pestitsiidide, relvade, farmakoloogiatoodete ja rasketehnika

vastutustundetut müüki, kuritarvitusi toodete logistikas ja levitamisel jmt. Kogu väärtusahela

hõlmamine kaitseb tarbijaid ja toodete kasutajaid kahjulike mõjud eest, mida on võimalik

ennetada või vähendada.

Allapoole suunatud riskid ja mõjud on nt kaupade ja teenuste pakkumist lõppkasutajatele ja

tarbijatele, OECD, OHCHR ja ILO on kutsunud üles kohaldama hoolsuskohustust ka

väärtusahela allapoole suunatud riskide ja mõjude suhtes, kui need on olemas. Ettevõtted ja

investorid on avalikult öelnud, et nad saavad seda teha ning paljudel juhtudel juba teevadki.

EP INL (2021) viitab selgelt väärtusahelale ning allapoole suunatud riskidele ja mõjudele.

Lisaks on rahvusvahelistes standardites selgelt sätestatud, et ettevõtte nõuetekohase

hoolsuse protsess peab kehtima tema äripartnerite ja ärisuhete suhtes. Selle meelevaldne

piiramine raskendaks ettevõtete jaoks paljude kõige tõsisemate võimalike riskide ja kahjulike

mõjude tuvastamist, mis võivad nende väärtusahelas esile tulla.

Ettevõtete poolsed toetusavaldused tugevale direktiivile, mis katab kogu väärtusahela:

Juhtivettevõtete ühisavaldus 11. aprillist (katab ka teisi teemasid lisaks väärtusahelale)

AIM/ European Brands Association (2500 ettevõtet, nii VKEd kui rahvusvahelised äriühingud)

European Coffee Association

Ericsson

Ecopreneur

3. Tsiviilvastutuse mehhanismi kehtestamine direktiivis (artikkel 22)

Tsiviilvastutuse mehhanismi puhul näeme keskse küsimusena kannatanute juurdepääsu

õigusemõistmisele. Komisjoni ettepaneku põhjenduses 58 on öeldud, et vastutuskorraga ei

reguleerita, kes peaks tõendama, et äriühingu tegevus oli juhtumi asjaolusid arvestades

mõistlikult piisav, seega jäetakse see küsimus siseriikliku õiguse lahendada.

See lahendus on väga piirav juhtudel, kus kahju on põhjustatud sellest, et ettevõte ei ole

täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi. Sageli on kannatanutel juba väga varases staadiumis

vaja demonstreerida kostja poolset rikkumist, sündinud kahju ning põhjuslikku seost nende

vahel. Piiratud juurdepääs tõenditele nagu nt ettevõtte sisedokumendid teeb kaebajate jaoks

selliste väidete tõestamise väga raskeks. See on eriti keeruline juhul, kui ohvrid peavad

tõestama, et välismaa ettevõte ei ole tegutsenud nõuetekohase hoolsusega ning sellest on

sündinud kahju.

Tõhusaim lahendus oleks tõenduskohustuse ümberpööramine, mis on juba toimiv

mehhanism Euroopa Liidu õiguses:

● Rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv (Artikkel 8(1)), Tööhõivealase võrdõiguslikkuse

direktiiv (Artikkel 10(1)) ja uuesti sõnastatud Soolise võrdõiguslikkuse direktiiv (Article

19) kohustavad liikmesriike sisse viima ümberpööratud tõendamiskohususe

siseriiklikes mittediskrimineerimis regulatsioonides viisil, mis tagab, et kui kaebaja

esitab faktidele tuginedes esialgse juhtumi, tekib diskrimineerimise eeldus, ning siis

on kostja kohustus tõestada, et sellist diskrimineerimist ei toimunud.

● Tootegarantiid on kaetud ümberpööratud tõenduskojustusega Direktiivis 1999/44/EÜ

teatud aspektides. Kui tooted lähevad katki vähema kui kuue kuu jooksul, on müüja

kohustus näidata, et toode ei olnud defektne, ning sama kehtib kogu garantiiperioodi

jooksul (Artikkel 5(3)).

● Kollektiivse hüvitamise direktiiv sisaldab samuti osaliselt üleminekut ümberpööratud

tõendamiskohustusele, sätestades, et kui kaebaja on esitanud mõistlikult

kättesaadavad tõendid, võib kohus nõuda kostja poolt informatsiooni üle andmist

(Artikkel 18).

● Hiljutine komisjoni parandusettepanek direktiivile 2010/75/EL tööstusheidete kohta

toob sisse ümberpööratud tõenduskohsutuse, et tagada olukord kus rikkumise eest

vastutaval isikul lasub kohustus tõendada, et rikkumine ei põhjustanud ega aidanud

kaasa inimeste tervise kahjustamisele (Artikkel 79a).

● Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi õigusliku raamistiku kohta, et peatada ja

pöörata tagasi metsade raadamine sisaldab tsiviilvastutuse sätet ülemaailmse

tarneahela kahjustamise eest, mille kohaselt peab ettevõtja vastutuse vältimiseks

tõendama, et et ta on rakendanud kogu nõuetekohast hoolsuskohustust kahju

vältimiseks (Artikkel 5.2(a)).

Samuti, kui ettevõtted on täitnud oma hoolsuskohustust, on neil endil parimad võimalused

selle tõendamiseks, kuna neil on juurdepääs kõigile asjakohastele sisemistele teadmistele,

põhimõtetele, dokumentidele jne.

Ühise hagi esitamise õiguslik alus direktiivis on äärmiselt oluline. Direktiivis on vajalik ette

näha kollektiivne hüvitamine ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumiste või

keskkonnakahju korral, andes asjaomastele inimestele, kodanikuühiskonna

organisatsioonidele ja ametiühingutele automaatselt ja ilma keerulise

registreerimismenetluseta õigusliku aluse nõude esitamiseks.

Enamikus seni ELi kohtutesse jõudnud kohtuasjades, olgu see siis seotud nt tehase

kokkuvarisemise või jõe reostusega, on kahju kannatanud inimeste kollektiiv. Siseriiklikud

õigussüsteemid ei võimalda aga alati suurel hulgal hagejatel ühiselt hüvitist taotleda. Selle

asemel käsitletakse iga hagejat kui individuaalset osapoolt ja iga nõuet tuleb käsitleda eraldi

hagina, mis suurendab kõigi osapoolte kulusid ja koormab kohtuhaldust.

Esindushagid on võimaldatud Euroopa Liidu õiguses ning kohalikes hoolsuskohustuse

õigusloome pretsedentides:

● Kollektiivse hüvitamise direktiiv sätestab nõude esindushagi mehhanismi tagamiseks

tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks kõikides liikmesriikides.

● Saksamaa tarneahelate hoolsuskohustuse seaduse paragrahv 11 kohaselt võivad

inimõiguste rikkumise ohvrid volitada kodumaist ametiühingut või valitsusvälist

organisatsiooni algatama menetlust oma õiguste kaitseks teatud tingimustel.

Kahjunõuete aegumistähtaeg peaks olema ühtlustatud ning soovituslikult mitte alla 10

aasta, arvestades probleeme, millega hagejad seisavad silmitsi seoses ettevõtlusega seotud

inimõiguste rikkumiste või keskkonnakahjudega rahvusvahelistes kohtuasjades. See on eriti

oluline keskkonnamõjudega seotud küsimustes, kus kahju ulatus võib avalduda alles teatud

aja möödudes.

Ajalised piirangud on ühtlustatud Euroopa õiguses nt:

● Direktiiv 2014/104/EU, millega reguleeritakse konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva

kahju hüvitamist, ühtlustab aegumistähtajad hagi esitamiseks, määrab

aegumistähtaja alguse hetke ja ka asjaolud, mille korral see aegumistähtaeg

katkestatakse või peatatakse (Artikkel 10).

● Hiljutine komisjoni parandusettepanek Direktiivile 2010/75/EU tööstusheidete kohta

ühtlustab aegumistähtajad hagi esitamiseks kompensatsiooni saamiseks, kui on

tekkinud direktiivi rikkumisest tulenev kahju inimeste tervisele (Artikkel 79a).

4. Direktiivi lisas kehtestatud hoolsuskohustuste sisustamine (lisa osad I ja II)

Toetame muudatusi, mis on tehtud selleks, et viia Lisa I osa kooskõlla kehtiva ÜRO

raamistikuga, samuti teiste oluliste õiguste kaitse põhimõtete lisamist nagu vabatahtliku,

eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõte (FPIC) ning ILO tööohutuse ja töötervishoiu

põhimõtted, mis alates juunist 2022 on tunnustatud ILO tööalaste aluspõhimõtete ja -õiguste

osana.

Keskkonnaalaste keeldude ja kohustuste nimekiri Lisa II osas peaks samuti olema võimalikult

laia katvusega, et poleks lünki võimalikes negatiivsetes keskkonnamõjudes. Leiame, et

Euroopa õigusele ja konventsioonidele viitamine võimaldavad tõlkida direktiivi ettevõtetele

rakenduvateks kohustusteks ja keeldudeks läbi:

1) Konkreetsete tegevuste ja ainetega seotud keeldude ja piirangute

Ettevõtete jaoks oluline käitumisnorm saab tuleneda rahvusvaheliste

keskkonnakokkulepete sätetest, mis nõuavad, et lepinguriigid keelavad teatud

tegevuse (nt tootmine, kasutamine, import, eksport) seoses teatud ainete, toodete

või liikidega. Sellistel juhtudel sätestab lisas välja toodud leping või konventsioon juba

ise väga konkreetse käitumisstandardi, mille saab hõlpsasti muuta hoolsuskohustuse

sisuks ja ettevõtte käitumisnormiks.

2) Tehnoloogiaga seotud sätete

Tehnoloogiaga seotud sätteid on samuti võimalik muuta ettevõtete kohustusteks. See

kehtib eelkõige heitkoguste piirväärtuste kohta, nagu nt need, mis on sätestatud

LRTAPi konventsiooni erinevates protokollides, näiteks Göteborgi protokollis. Paljudes

lepingutes sätestatud kohustust kohaldada parimaid võimalikke tehnikaid (Best

Available Techniques) saab samuti hõlpsasti tõlkida ettevõtte käitumisnormidesse.

3) Heitmete ja teatud ainete tarbimise vähendamise eesmärkide ja kohustuste

Ettevõtte käitumisstandardi tuletamine on võimalik ka rahvusvahelistes kokkulepetes

sätestatud heitmete vähendamise eesmärkide ja kohustuste puhul. On tõsi, et

lepingutes sätestatud riigi kohustused vähendada teatud ainete heitkoguseid või

tarbimist viitavad riigi üldistele heitkogustele või riigi üldisele ainete tarbimisele.

Sellest võib siiski tuletada kohustuse, et asjaomased sektorid peavad oma

heitkoguseid või ainete tarbimist proportsionaalselt vähendama. Ilma vastavate

vähendamisteta üksikute saasteallikate tasandil ei ole võimalik saavutada riiklikke

vähendamiseesmärke. Seetõttu sisaldavad rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud

valitsuste vähendamiskohustused vähemalt kaudset kohustust, et ettevõtted

vähendaksid oma heitkoguseid vastavalt, ning seda on võimalik tõlkida

hoolsuskohustuse sisuks.

Direktiivi lisa sisaldab ka avatud sõnastusega keskkonnamõju alaseid kohustusi, mida on

keerulisem ettevõtete kohustusteks teisendada, kuid see ei tohi saada takistuseks või

kohustuse välja jätmise põhjuseks.

5. Artikkel 15

Olulise aspektina leiame, et Lisa II osa keskkonnaalastest keeldudest ja kohustustest peab

kindlasti sisaldama viidet Pariisi kokkuleppele, hõlmama taksonoomia kategooriad ning

selgemaid nõudeid üleminekukavadele.

Üha enam ettevõtteid lubab minna üle keskkonna- ja kliimasõbralikule toimimisele, kuid

järelvalve ning aruandluskohustus nende plaanide osas on puudulik. Ilma kindlate

kriteeriumiteta on oht rohepesuks ning pelgalt kosmeetiliste üleminekukavade

vastuvõtmiseks.

On oluline, et direktiiv sätestaks nõuded ettevõtetele üleminekukava väljatöötamiseks ja

rakendamiseks, nt läbi 5-aastaste vahe-eesmärkide kuni süsinikuneutraalsuse saavutamiseni

aastal 2050. See toetab ka kestlikkusaruandluse direktiiviga (CSRD) seatud eesmärke ning on

vajalikuks täienduseks.

Toetame ÜRO mitteriikliku nullheitme ekspertgrupi (UN High‑Level Expert Group on the Net

Zero Emissions Commitments of Non‑State Entities) poolt välja käidud soovitusi

üleminekukavade nõuetele, mis sisaldavad nt lühi-, kesk- ja pikaajalisi plaane absoluutsete

heitkoguste vähendamiseks nii scope 1, 2 kui 3 valdkonnas.

Heitmete vähendamise eesmärgid peavad viitama absoluutsetele heitkogustele, mitte

põhinema liigselt süsiniku tasaarvestusel (carbon offsetting).

Lisaks keskkonnaühendustele on üleminekuplaanide nõuete ja kliimaeesmärkide

tugevdamist direktiivis avalikult toetanud 142 investorit, Eurosif ja Investor Alliance for

Human Rights, ning sama on tõstatatud ka ÜRO vastutustundlike investeeringute

põhimõtetes.

Lugupidamisega,

Marilin Eessalu

MTÜ Eesti Roheline Liikumine

tegevjuht

+372 555 258 00

[email protected]