Vastus

Saatja: Kadri Org <[email protected]>

Saadetud: 21.04.2022 12:50

Adressaat: JM info Shared MB <[email protected]>

Koopia: <[email protected]>

Teema: Sisend äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse

direktiivi osas

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Lugupeetud Justiitsministeeriumi esindajad,Edastan Estwatch MTÜ sisendi

riikliku seisukoha kujundamisse äriühingute kestliku juhtimise ja

hoolsuskohustuse direktiivi osas. Sisend on lisatud manusena.Jään ootama

kinnitust, kas antud kiri on kätte saadud ja sisendit arvestatakse Eesti

seisukoha kujundamises.Ühtlasi võiks sisuka ja kvaliteetse kaasamise

tagamiseks edastada edaspidi seotud osapooltele sisendpalved minimaalselt

2 nädalat enne tähtaega, et tööd oleks võimalik aegsasti

planeerida.Lugupidamisega

--

Kadri Org

Juhatuse liige, uurija | Board member, researcher Email: Tel: &#43;372

56489584

Estwatch MTÜ

Uurime ja toome esile ettevõtete majandustegevuse mõju keskkonnale ja

ühiskonnale.Researching and highlighting the impact of companies on the

environment and society.

21.04.2022

Justiitsministeerium

[email protected]

Estwatch MTÜ sisend riikliku seisukoha kujundamisse äriühingute kestliku juhtimise ja

hoolsuskohustuse direktiivi osas

Estwatch MTÜ on alates asutamisest olnud oma tegevuses pühendunud eesmärgile

minimeerida ettevõtete äritegevuse keskkondlikke ja sotsiaalseid riske ja kahjusid

globaalsetes tarneahelates. Oma tegevuse käigus oleme seni uurinud muuhulgas, mil

määral vastab finantsasutuste ja toidupoekettide hoolsuskontroll kestlikkuse ja

vastutustundlikkuse kontekstis rahvusvaheliselt tunnustatud suunistele.

Eelneva taustal oleme jälginud ka Euroopa Liidu arenguid äriühingu kestliku juhtimise ja

hoolsuskohustuse direktiivi osas. Komisjoni ettepanek on sisukas ja katab õigeid

alateemasid, aga praegusel kujul on mitmeid vajakajäämisi, mis võivad direktiivi sisulist

mõju oluliselt pisendada.

Palume käesoleva kirjaga arvestada Eesti riigi seisukohtade kujundamisel allkirjeldatud

soovitustega, et tagada, et kõnealune direktiiv hakkaks täitma oma eesmärki ennetada ja

lõpetada keskkondlikke ja sotsiaalseid kahjusid, mida äriühingud põhjustavad või millesse

nad panustavad, kaitsta inimõigusi ning viia äriühingute tegevused kooskõlla keskkonna-

ja kliimaeesmärkidega.

1. Ettepanek toetub liigselt lepingulistele tagatistele, mis võimaldaksid praegusel

kujul suurettevõtetel vältida sisuliste sammude võtmist kahjude vähendamiseks ja

lükata vastutus väärtusahelates väiksematele ettevõtetele. See töötab aga

otseselt vastu direktiivi tegelikule eesmärgile. Direktiiv peaks sätestama, et

ettevõtte peamine kohustus on kahju ennetamine või lõpetamine ja et ettevõte

ei saa toetuda peaasjalikult lepingulistele tagatistele, kandes sel moel vastutuse

väärtusahelates väiksematele ettevõtetele.

Estwatch MTÜ | [email protected] | www.estwatch.ee

2. Hetkel on ettepanekus rõhutatud valdavalt ettevõtete kohustust vähendada

kahjusid väljakujunenud ärisuhetes. Direktiiv peab tagama, et ettevõtted peaksid

lisaks väljakujunenud ärisuhetele keskenduma väärtusahelates olevatele

asjakohastele riskidele ning rakendama piisavaid meetmeid, et neid riske

tuvastada, ennetada, leevendada ja arvestada. Riskipõhine lähenemine toetaks

oluliselt direktiivi eesmärki ennetada võimalikke kahjusid juba eos ning suunaks

ettevõtteid prioriseerima äritegevuse riske ja võimalikke mõjusid vastavalt oma

sektorile, tegevuse mastaabile, äriühingu struktuurile, ärisuhetele ja teistele

teguritele.

3. Võimalike või kinnitatud kahjude korral peab tütarettevõtteid puudutavate

juhtumite puhul olema vastutus emafirmal. Tütarettevõtted on osa ettevõtte

struktuurist, mitte ärisuhe, ja emafirma peaks olema automaatselt vastutav, kui

tütarettevõtte tegevus või tegevusetus on põhjustanud kahju.

4. Ettepanek sätestab, et äriühing on kahjude eest vastutav üksnes siis, kui need on

tekkinud. Kuna direktiivi eesmärk on kahjusid ka ennetada, peab see andma

kodanikuühiskonnale, töötajate esindajatele ja mõjutatud osapooltele

võimaluse pöörduda kohtusse juba enne kahju tekkimist. Direktiiv peab

võimaldama hagi esitamist lühi- või kiirmenetluse korras.

5. Direktiiv peaks hõlmama sätteid, mis võimaldavad vajadusel kohtusse kaevata

emaettevõtte, tütarettevõtted ja äripartnerid ühiselt ning kehtestada ühine ja

proportsionaalne vastutus (võimalike) kahjude ees, pannes suurima vastutuse

emaettevõttele, aga arvestades sõltuvalt juhtumist ka tütarettevõtete ja/või

allhankijate vastutust. Antud täiendus aitaks vältida seda, et suurettevõtted

saaksid kanda oma vastutust väärtusahelates väiksematele ettevõtetele.

6. Praegune ettepanek jätab välja suure osa väikese ja keskmise suurusega

ettevõtetest, hõlmates keskmise suurusega ettevõtteid (kes Eesti ärimaastikul

kvalifitseeruksid suuresti suurteks ettevõteteks) vaid kolmes kõrge riskiga

sektoris. Igas suuruses ettevõtetel kõikides majandus- ja tööstussektorites on aga

kohustus ja vastutus austada inimõigusi ja keskkonda. On oluline, et direktiiv

hõlmaks rohkemaid äriühinguid, sätestades üldise baastaseme nõude

inimõiguste ja keskkonna heaoluga arvestamisel vähemalt kõigile keskmise

Estwatch MTÜ | [email protected] | www.estwatch.ee

suurusega ettevõtetele, sõltumata sektorist, keskendudes keskkondlikele ja

sotsiaalsetele riskidele ja kahjudele, mis on igale sektorile relevantsemad.

7. Praegusel kujul proovib ettepanek sätestada ettevõtetele kliimaga seotud

kohustusi, aga need on eraldatud peamisest hoolsuskohustusest ja kirjeldatud

ebaselgelt ilma piisava detailsusastmeta. Näiteks pole kirjeldatud, milliseid

kliimaeesmärke peavad ettevõtted sihiks võtma. Lisaks pole ettevõtted praeguses

sõnastuses kohustatud võimalikke heitkoguste vähendamise meetmeid

rakendama.

On oluline, et direktiiv kohustaks kõiki ettevõtteid rakendama kliimamuutusega

seotud hoolsuskohustust konkreetsete kohustustena 1. kaardistada kliimariske

oma väärtusahelates, 2. luua konkreetne plaan riskide maandamiseks ja

äritegevuse kooskõlastamiseks Pariisi kliimaleppega, sh sätestada lühi-, kesk- ja

pikaajalised eesmärgid ja meetmed emissioonide vähendamiseks oma

tegevustes ja väärtusahelates, ja 3. antud plaani rakendada. Oluline on ka

kirjeldada, et kõnealuses direktiivis on kliimamuutusega seotud riskide all

mõeldud kasvuhoonegaaside emissioone, mitte kliimariske ettevõttele endale.

8. Kliimaga seotud kohustused pole seotud tsiviilvastutusega. Kuna direktiiv hõlmab

kliimaga seotud kohustusi, on selle rakendamise tõhususe tagamiseks oluline

lisada klausel, et ettevõtetel peab olema tsiviilvastutus nii oma äritegevuse

kliimamõjude ja seotud inimõiguste rikkumise kui ka ebapiisavate

kliimaplaanide ees.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Org-Lilleväli

Juhatuse liige

Estwatch MTÜ

[email protected]

Estwatch MTÜ | [email protected] | www.estwatch.ee