Kirja edastamine

Lp Mart Võrklaev,

Kirjutan teile Eesti Rohelise Liikumise nimel, et jagada meie muret seoses ELi äriühingute

kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD) arengutega ning paluda kohtumist, et mõista

teie prioriteete ja näha, kuidas saame toetada parimat võimalikku kompromissi kolmepoolsetel

läbirääkimistel.

Nagu te teate, on parlamendi seisukoha vastuvõtmisega alanud kolmepoolsed läbirääkimised

CSDDD üle. Sellega seoses arutatakse nõukogus uuesti mitmeid teemasid, eelkõige neid, mille

puhul ELi liikmesriikide seisukohad on olnud erinevad. Seda arvesse võttes soovime juhtida teie

tähelepanu neljale allpool välja toodud probleemkohale, mida on meie arvates oluline

ümber hinnata, et muuta direktiiv sisukamaks ja tõhusamaks nii ettevõtete kui ka

planeedile.

1. Finantssektor peab olema täielikult hõlmatud, et turgu mitte moonutada ning tagada, et

kõik osapooled finantsektoris oleksid võrdselt motiveeritud tegelema jätkusuutlikkusega

seotud riskide ja mõjudega. Nõukogu seisukohas on puudusi, mis vajavad täiendamist, et

toetada õigusselgust ning luua võrdsed konkurentsitingimused kõigile EL-i finantsinstitutsioonidele:

• Nõukogu otsus lubada liikmesriikidel individuaalselt otsustada, kas reguleerida

finantsteenuseid, suurendaks õiguslikku ebaselgust, looks suurema administratiivkoormuse

riikidevahelise finantseerimise ja äritegevuse jaoks, ning killustaks EL-i siseturgu. Selle

vältimiseks on oluline toetada komisjoni ja parlamendi lähenemisviisi ning

kindlustada, et samad EL hoolsuskohustuse reeglid kehtiksid võrdselt kõigile

liikmesriikidele.

• Erinevalt teistest ELi institutsioonidest, kelle ettepanekutes sisaldub kestlikkusalane

hoolsuskohustus kogu finantssektorile, vabastab nõukogu seisukoht sellest nõudest

institutsionaalsed investorid ja varahaldurid. Hoolsuskohustus peaks kehtima kõikidele

finantsasutustele, kuna vastasel korral seaks direktiiv erinevad finantsasutused

ebavõrdsesse olukorda. Investorite vabastamine hoolsuskohustusest vähendaks ka

nende motivatsiooni kaardistada, hinnata ja maandada kestlikkusalaseid riske. Mitmed

investorite assotsiatsioonid nagu Eurosif, PRI ja IIGCC, ning OECD oma 2017. aasta

suunistes investoritele rõhutanud, et riskipõhist lähenemisviisi arvestades on

kestlikkusalane hoolsuskohustus investoritele on proportsionaalne ja vajalik.

• Nõukogu piirdub finantssektori hoolsuskohustusega üksnes rahastamise lepingueelses

etapis, samas kui parlamendi seisukoht nõuab vajaduse korral pidevat hoolsuskohustust

terve rahastamistsükli vältel. Aktsionäride, varade omanike ja planeedi huvides peaks

direktiiv toetama tõhusat riskijuhtimist, jättes avatuks võimaluse nõuda lisaks

lepingueelsele hoolsuskontrollile kontrolli ka rahastamistsükli vältel.

2. Keskkonnakahjud, mida ettevõtted peavad nõuetekohase hoolsuse raames arvesse

võtma, tuleks defineerida laiemate keskkonnamõjude kategooriatena, mida täpsustavad

konkreetsed konventsioonid. Nõukogu ja komisjon on piiranud määratluse rahvusvaheliste

konventsioonide loeteluga, mis ei paku kaitset kõigile olulistele keskkonnaprobleemidele. Näiteks

puuduvad lepingud, mis käsitleksid plastikureostust või pinnase degradeerumist, lisaks on

olemasolevate konventsioonide ülesehitus ja jõustamine sageli ebapiisav keskkonnaseisundi

halvenemise ärahoidmiseks. Nagu on välja toodud parlamendi seisukohas:

• Keskkonnakahjud tuleks määratleda laiemate keskkonnamõjude kategooriatena,

näiteks ELi taksonoomia, CSRD või uuendatud OECD suuniste alusel, ning

kategooriaid peaks täpsustama konkreetsete konventsioonidega. See võimaldaks

kõigil ettevõtetel kohaldada riskipõhist lähenemisviisi ja käsitleda nende jaoks kõige

asjakohasemaid riske. Samuti edendaks see ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste raamistike

ühtlustamist, sealhulgas ELi keskkonnamõju hindamise direktiivi, mis tugineb

keskkonnakategooriatele.

• Keskkonnakahjude määratlus peab muuhulgas hõlmama ka kliimamuutusi, nii

keskkonnamõjude kategooriana kui ka koos Pariisi kokkuleppega konventsioonide

loetelus. Kliimakavad on ettevõtete jaoks olulised, et määratleda keskpika ja pikaajalised

eesmärgid ning meetmed heitkoguste vähendamiseks (vt viimane, neljas punkt). Samas on

need osutunud eraldiseisva vahendina ebapiisavaks, et saavutada piisav KHG

vähendamine. Seega on vaja laiemat kliimamõjualast hoolsuskohustust, et hinnata,

ennetada ja leevendada kliimamõjusid ettevõtte igapäevases tegevuses ja

otsustusprotsessis ning ühtlasi toetada kliimakavade rakendamist.

3. Ettevõtete juhtide tasustamine tuleks siduda kestlikkuse eesmärkidega kliimakavades, et

motiveerida juhte kliima ja kestlikkusega seotud riske ja võimalusi tõhusamalt arvestama.

• Liikmesriigid jätsid direktiivist välja artikli 15 lõike 3 juhtide tasustamise kohta, kahandades

nõnda oluliselt direktiivi potentsiaali stimuleerida juhte adresseerima kliima ja kestlikkusega

seotud riske, mõjusid ja võimalusi. Antud meetme olulisust teadvustades enamik suuremaid

Euroopa ettevõtteid juba seovad juhtide muutuvtasu jätkusuutlikkusega seotud

kriteeriumidega, sh 54% neist hõlmab muutuvtasu kriteeriumitesse kliimamõõdikuid ja ligi

90% jätkusuutlikkuse mõõdikuid laiemalt. On oluline toetada parlamendi seisukohta,

mille kohaselt peavad suuremad, üle 1000 töötajaga ettevõtted siduma juhtide

muutuvtasud kliimakavadega, sest see tagaks, et rohkem ettevõtteid hakkavad

süstemaatiliselt rakendama juba levinud turupraktikat. Samuti toetaks see juhtide

tasustamiseeskirjade tõhusust. Artikli 15 lõiget 3 toetavad mitmed sidusrühmad, sealhulgas

investorid, mittefinantsettevõtted, ettevõtete juhid ja vabaühendused.

4. Artiklis 15 sätestatud kliimakohustusi tuleb tugevdada. Parlament ja nõukogu leppisid

kokku, et ettevõtete kliimakavad viiakse kooskõlla äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga

(CSRD), kuid parlament lisas artiklisse 15 täiendavaid sätteid, mis on hädavajalikud kavade

tõhususe tagamiseks:

• Kõik direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad ettevõtted peavad välja töötama ja

rakendama üleminekukava (kliimakava), et tagada nende ärimudeli ja strateegia

vastavus kliimaeesmärkide saavutamiseks ning jätkusuutlikule majandusele üleminekuks.

Nõukogu ja komisjon on seni välja toonud, et kliimakavade vastuvõtmine on kohustuslik

ainult suurematele direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatele ettevõtetele, kahjustades nõnda

võrdseid võimalusi ja mitte adresseerides vajadust leevendada kliimamuutust

kiireloomuliselt.

• Kõik üleminekukavad peavad sisaldama absoluutseid KHG vähendamise eesmärke

1., 2. ja 3. mõjualas (Scope 1, 2 & 3). Kuigi KHG vähendamise eesmärgid on

kliimakavade üks põhialuseid, jätab Nõukogu ettevõtetele võimaluse argumenteerida, et

neid eesmärke pole tarvis defineerida. Absoluutsed heitkoguste vähendamise eesmärgid on

kriitilise tähtsusega, sest ükses suhteliste eesmärkide kasutamine võib absoluutseid

heitkoguseid hoopis suurendada; näiteks kui need põhinevad ainult intensiivsusel

(heitkoguste vähendamine miljoni euro suuruse tulu kohta).

• Heitkoguste vähendamise eesmärgid peaksid olema ajaliselt piiritletud,

teaduspõhised ja vähemalt viieaastaste vahe-eesmärkidena, et kavad oleksid tõhusad

ja ka pikas perspektiivis asjakohased.

Oleme teadlikud, et CSDDD on poliitiliselt tundlik fail, mistõttu kinnitame oma soovi teha koostööd,

et tagada direktiivi toimivus ja efektiivsus kõigile seotud sidusrühmadele.

Oleme tänulikud, kui leiate aja kohtumiseks, et arutada üksikasjalikumalt meie muresid, Eesti

valitsuse prioriteete ja võimalusi, kuidas toetada parimat võimalikku kompromissi kolmepoolsetel

läbirääkimistel.

Parimate soovidega,

Marilin Eessalu

tegevjuht

MTÜ Eesti Roheline Liikumine

555 258 00

[email protected]