Arvamuse edastamine

Heddi Lutterus
Justiitsministeerium Teie 14.04.2023 nr 7-1/2346
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/49-1





Seisukoht äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi küsimustes


Austatud asekantsler,

Täname, et kaasasite Eesti Tööandjate Keskliitu äriühingute kestlikkusealase hoolsuskohustuse direktiivi seisukoha kujundusse. Tööandjad direktiivi ettepanekut tervikuna ei toetanud, kuna meie hinnangul võivad mõned kohustustest olla ebaproportsionaalsed ning nende ulatus ebaselge. Kui seda siiski vältida ei õnnestu, on meie seisukohad edastatud küsimustes järgmised:

1) Kuna direktiiv kujutab endast ühel või teisel moel täiendavat halduskoormust, on ilmselt mõistlik püüda selle subjektideringi hoida nii kitsana kui võimalik.

2) Peame ebaproportsionaalselt kulukaks hoolsuskohustust kogu tarneahela eest. Ettevõte saab vastutada vaid enda tegevuse ja informeerituse piires. Eraldada tuleb ettevõtte poolt toodetavad kaubad ja edasimüüdavad kaubad. Näiteks jäätmed on Euroopa Liidus eraldi reguleeritud ning jäätmetele on kehtestatud ringlussevõtu määrad, antud juhul justkui peab ettevõte oma koostööpartneritelt (tootjavastutusorganisatsioonidelt) hakkama nõudma lisainformatsiooni, mille jaoks seaduslikku õigust ei ole, kuna järelevalvet pakendiseaduse nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega ning järelevalvet teostab Keskkonnaamet, Tarbijakaitseamet, Maksu-ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning valla- ja linnavalitsused. Kui ettevõttel on palju tarnijaid, kel omakorda tarnijad, on küsimus, kui kaugele hoolsuskohustuse täitmisel minna ja kuidas neilt infot saada, kui nende töötajad on vahetunud või ettevõte tegevuse sootuks lõpetanud.

Seetõttu peame kokkuvõttes oluliseks, et lõpplahendus oleks piisavalt selgepiiriline ja väikese ulatusega selles tarneahela osas, mis jääb ettevõtte enda protsessidest väljapoole. Alternatiivne võimalus on lugeda hoolsuskohustus tarneahelasse kuuluva ettevõtte osas täidetuks, kui põhiliste/regulaarsete tarnijatega on infot vahetatud ja ühekordsete tarnijate osas pole tehingu hetkel direktiivi lisas olevatest kahjulikest tegevustest (avalikku) infot.

3) Tsiviilvastutuse kehtestamisele eelistame lisas mainitud ettevõttesiseste protsesside ja kontrollmehhanismide arendamist ning tegevusi rikkumiste vältimiseks, heastamiseks ja leevendamiseks. Börsil noteeritud ettevõtted soovivad laitmatud mainet ning ei ole tavaline, et keegi oma väärtusahelas meelega keskkonnale või inimestele kahju teeks ja seda varjata püüaks. Oluline on vastutusest parem arusaamine ning tegevuse/väärtusahela läbipaistvus.

Tsiviilvastutuse osas jääb ebaselgeks piir, millal ettevõte rikkus ise või aitas kaasa hoolsuskohustuse rikkumisele. Eristada tuleb kindlasti teadlik ja mitteteadlik rikkumine. Kui soovida hinnata täpselt, kas rikkumine toimus, tuleb luua ka selged reeglid, mida ettevõte peab jälgima, et vastavust hinnata. Ilma selge reeglistikuta ei ole tsiviilvastutuse punkti mõttekas lisada. Lisaks tuleb määrata protseduurid kuidas rikkumisest teatamisele peab reageerima, kellele teada andma ning kui kiiresti peab probleemi lahendama.

4) Mitmed punktid hoolsuskohustuse sisustamise teemas kattuvad Euroopa kestlikkusealase raporteerimise standardite (ESRS) nõuetega ning neid tasuks omavahel ühtlustada. Direktiiv ja ESRS standardid peaksid olema omavahel kooskõlas, üksteist toetama ega looma liialt uusi, dubleerivaid kohustusi. ESRS on plaanis täiendada sektoraalsete jm standarditega, millega peaks direktiiv kattuvuse osas samuti olema kooskõlas.

Kokkuvõttes pole meil raske anda üheseid vastuseid konkreetsetele küsimustele, kuid suur mure on kohustuste ebaselgus ja lisanduv halduskoormus hoolsuskohustuse täitmisel. Palume, et juhiksite protsessi selles suunas, et hoolsuskohustus puudutaks võimalikult palju ettevõtte enda teadlikku tegevust ja sisemisi protsesse ning võimalikult vähe vastutust ettevõttest väljapoole.

Rõhutame oma sügavat muret, et Euroopa Liidust lähtuv halduskoormuse ja aruandluse maht on lähiaastatel plahvatuslikult kasvanud ning see negatiivne trend pigem süveneb. Ettevõtjatele lisandub lühikese aja jooksul sadu uusi reegleid, piiranguid ja kohustusi, mille järgimine muutub üha keerulisemaks ja kallimaks. Kõik see mõjutab otseselt Euroopa, sh Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Loodame, et Eesti riigi poliitikud ja ametnikud suudavad sellele bürokraatia pealetungile vastu seista nii koduriigis kui Euroopa Liidu institutsioonides.



Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht