Arvamuse edastamine

EESTI ADVOKATUUR ÄRIÕIGUSE KOMISJON

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post:[email protected] EE871700017002181978

Reg kood 74000027 Luminor Bank AS

Justiitsministeerium

Edastatud: [email protected]

21.04.2022.a

Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjoni esialgsed seisukohad äriühingute kestliku

juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi ettepaneku kohta

Esiteks märgime, et üldiselt on äriühingute kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi

ettepaneku (edaspidi „Ettepanek“) eesmärgid teretulnud ja kestlikkuse teema vajab

kõhklemata globaalses maailmas täiendavat tähelepanu. Siiski leiame, et teatud Ettepaneku

osad vajaksid veel täiendavalt tähelepanu, et vältida direktiivi jõustumisel praktikas tõusetuvaid

probleeme.

Alljärgnevalt esitab Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjon (edaspidi „Komisjon“) enda

esialgsed seisukohad ja selgitused Ettepaneku kohta.

1. Ettepaneku rakendusala

Nõustume Ettepaneku rakendusala piiritlemise põhjendustega vältimaks väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete (edaspidi „VKE“) halduskoormuse põhjendamatut kasvu ja peame

asjakohaseks, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad Ettepaneku rakendusalast

välja. See loomulikult ei tähenda, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel ei peaks mingilgi

kujul samaseid hoolsuskohustusi eksisteerima, kuid praeguse Ettepaneku valguses, ei pea me

seda asjakohaseks.

Lisaks märgime, et äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ettepaneku1 kohaldamisala, mis

hõlmab suuri ja börsil noteeritud äriühinguid, erineb käesoleva Ettepaneku kohaldamisalast,

mis noteeritud ühinguid ei hõlma. Kestlikkusaruandluse direktiivi ettepanek seab ühed

standardid suurettevõtetele ja eraldi proportsionaalsed standardid noteeritud VKEdele. Näeme

siin võimalust ühtlustamiseks ning aruteluks, kas erinev regulatsioon on vajalik ja põhjendatud.

2. Finantssektoriga seotud regulatsioon

Ettepaneku kohaldamisala hõlmab ka reguleeritud finantsettevõtjaid. Samas kohalduvad neile

nõuded piiratud lähenemisviisiga. Reguleeritud finantsettevõtjad peavad Ettepaneku alusel

kahjuliku mõju kindlaks tegema ainult lepingu sõlmimisel.

Nii nagu ka seletuskirjas on mainitud, siis väidetavalt tugevdab ja täiendab käesolev Ettepanek

1 COM(2021) 189 final

nii jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrust (edaspidi „SFDR“) kui ka

taksonoomiamäärust. Mõlemad määrused on finantsettevõtjatele vägagi asjakohased. Ometigi

ei ole selgitatud põhjalikult seost Ettepaneku ning taksonoomiamääruse artikli 18 minimaalsete

kaitsemeetmete ja SFDRist tulenevate peamiste negatiivse mõjuga jätkusuutlikkustegurite

avalikustamise nõuete vahel. Samuti ei ole võimalik SFDRi tehnilistes standardites sisalduvaid

näitajaid sisuliselt esitada pärast lepingu allkirjastamist tehtavate hoolsuskohustusteta.

Hoolsuskohustuste kehtestamine, mis ei ole nende õigusaktidega kooskõlas, võib kahjustada

tõhusust ja panna finantsettevõtjad keerulisse olukorda, selle asemel et luua sidus ja arusaadav

õigusraamistik. Seega, on oluline arendada ja täpsustada seoseid Ettepaneku, SFDRi ja

taksonoomiamääruse vahel, mida kohaldatakse finantsettevõtjatele.

•

3. Väljakujunenud ärisuhte hindamiskriteeriumid (Art. 1.1)

Ettepaneku Artikli 1.1(b) kohaselt hinnataks „väljakujunenud ärisuhte“ olemasolu korrapäraselt

vähemalt iga 12 kuu järel. Samas täpsustatakse, et direktiivi kohaldamisel peaks väljakujunenud

ärisuhetena käsitama selliseid otseseid või kaudseid ärisuhteid, mis oma intensiivsuse ja kestuse

tõttu on või eeldatavasti on püsivad ega moodusta väärtusahelast ainult tühist või kõrvalist osa.

Seejuures jätab Ettepanek täpsustamata mistahes sisulised hindamiskriteeriumite alused.

Arvestades, et termin „väljakujunenud ärisuhe“ on juba iseenesest regulatiivses mõttes seni

tundmatu, ning võttes arvesse, et tarneahela hindamine on seni samuti paljudele ettevõtetele

tundmatu, vajaks Komisjoni hinnangul minimaalse õigusselguse tagamiseks täpsustamist see,

milliseid hindamiskriteeriumite rakendamist ettevõtetelt väljakujunenud ärisuhte hindamisel

oodatakse. Taoline ebaselge tõlgendamine võib mõjutada ettevõtteid eelistama lühiajalisi

lepinguid, selle asemel, et luua pikemaajalisi ja tulemuslikke ärisuhteid.

4. Ettepanekus kasutatud mõistete ebaselged definitsioonid

Alljärgnevalt toob Komisjon välja mõned mõisted, mille sisu on Ettepanekus toodud

definitsioonidest ja selgitustest hoolimata ebaselge:

- Artikli 3(f) kohaselt on väljakujunenud ärisuhe defineeritud kui „otsene või kaudne

ärisuhe, mis oma intensiivsuse või kestuse tõttu on või eeldatavasti on püsiv ega

moodusta väärtusahelast üksnes tühist või kõrvalist osa“. Selgusetuks jääb, kuidas

täpsemalt tuleks hinnata väljakujunenud ärisuhte intensiivsust, kestust, eeldatavat

püsivust ja et seda, et ärisuhe pole „üksnes tühine“? Samuti on ebaselge, mida tähendab

kaudne ärisuhe Ettepaneku mõistes ja see, kui kaugele ulatub „kaudne ärisuhe“ ettevõtte

tarne- või väärtusahelas. Direktiivi põhjendustes on välja toodud, et kui äriühingu

otsesed ärisuhted on väljakujunenud, tuleks kõiki „seonduvaid kaudseid ärisuhteid“

selle ettevõtjaga samuti käsitleda väljakujunenutena. Seejuures on selgusetu, kuidas

tõlgendada seose mõistet. Komisjoni hinnangul oleks hea nendele küsimustele

tähelepanu pöörata Ettepaneku seletuskirjas.

- Artikkel 3(n) kohaselt on „sidusrühmad äriühingu töötajad, tütarettevõtjate töötajad ja

muud isikud, rühmad, kogukonnad või üksused, kelle õigusi või huve kõnealuse

äriühingu või selle tütarettevõtjate või selle ärisuhetega seotud tooted, teenused ja

tegevus mõjutavad või võivad mõjutada“. Selline definitsioon on väga laialivalguv,

kuivõrd ei ole selge, kelle õigusi või huve kõnealuse äriühingu või selle tütarettevõtjate

või selle ärisuhetega seotud tooted, teenused ja tegevus võivad tegelikkuses mõjutada.

- Artikli 3(q) järgi on „asjakohane meede“ meede, millega on võimalik saavutada

hoolsuskohustuse eesmärgid, mis vastavad kahjuliku mõju raskusastmele ja

tõenäosusele, ning mis on äriühingule mõistlikult kättesaadav, võttes arvesse konkreetse

juhtumi asjaolusid, sealhulgas majandussektori ja konkreetse ärisuhte spetsiifikat ja

äriühingu mõju sellele, ning vajadust tagada, et meedet peetakse prioriteediks“. Antud

juhul jääb ebaselgeks, milliseid meetmeid siin isegi teoreetiliselt võidakse mõelda,

mistõttu oleks selguse huvides hea, kui seletuskiri tooks välja näiteid, mille alusel saaks

aimu termini „asjakohane meede“ sisust.

5. VKEde toetamine

Nagu eespool mainitud, siis VKEd ei kuulu Ettepaneku kohaldamisalasse. Sellegipoolest on

Ettepaneku seletuskirjas välja toodud, et eeldatavasti kannavad direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvad suurettevõtted nõudmised üle oma tarnijatele, millega tekitatakse VKEdele mõningal

määral kulusid ja koormust. Olukorra leevendamiseks, sätestab artikkel 7(2) (kui ka artikkel

8(3)), et ettevõtjatel, kelle äripartner on VKE, on kohustus teda hoolsuskohustuste nõuete

täitmisel toetada, kui sellised nõuded „ohustaksid VKE elujõulisust“. Siiski on ebaselge, mida

see praktikas tähendab ja milline on tegelikult abi andmise künnis.

Arvestades Ettepaneku kaudset eesmärki, mille kohaselt peaksid suurettevõtted suunama

väiksemaid ettevõtteid vastutustundliku äritegevuse poole, tuleks paremini välja selgitada,

millistel tingimustel võiksid VKEd saada toetust oma äripartneritelt. Tähelepanu tuleks pöörata

ka sellele, kas Ettepanek on loonud piisavalt lahendusi ja stiimuleid, et julgustada VKEsid

hoolsuskohustusi omaenda algatusest (proportsionaalsel viisil) järgima.

•

6. Kaebuste esitamise kord

Artikkel 9 sätestab kaebuste esitamise korra ning muuhulgas võivad kaebusi äriühingutele

esitada isikud, keda kahjulik mõju mõjutab või kellel on põhjendatud alus arvata, et see võib

neid mõjutada. Samas aga ei nähtu Ettepanekust, kuidas vastavate kaebuste esitamise kord

sobitub kohtumenetlusse. On üksnes toodud välja, et „kaebuste esitamise ja parandusmeetmete

taotlemise võimaluse kasutamine ei tohiks takistada kaebuse esitajat kohtusse pöördumast.“ Ei

ole üheselt arusaadav, kas tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega või üksnes ühe

võimaliku viisiga vaidluse lahendamiseks, kuivõrd äriühingu tegevus, mis ei ole kooskõlas

direktiiviga ning omab mõju ka üksikisikule, näiteks tekitades talle kahju, annab vastavale

üksikisikule ka nõudeõiguse ja õiguse pöörduda kohtusse.

7. Karistusnormide kehtestamine

Artikkel 20 sätestab, et liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse direktiivi

alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Direktiivis ei ole toodud kuigi

detailseid juhiseid karistuse laadi kehtestamisele, mistõttu võivad liikmesriigid tõlgendada väga

erinevalt Ettepanekus sisalduvaid juhiseid, mis võib tuua kaasa liikmesriigiti väga erineva

praktika. Seetõttu soovitame täiendada Ettepanekut ning kehtestada detailsemad juhised

karistusmäärade osas, eelkõige teatud protsentide vahemiku käibest või muu indikatiivse

määra. Samuti annaks see selgemad juhised Euroopa järelevalveasutuste võrgustikule, mille

ülesandeks on mh ka karistus- ja järelevalvetavade koordineerimine ja ühtlustamine.

8. Vastutus kaudse partneri tegevuse eest

Artikkel 22(2) sätestab, et olenemata lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et kui äriühing on võtnud

artikli 7 lõike 2 punktis b ja artikli 7 lõikes 4 või artikli 8 lõike 3 punktis c ja artikli 8 lõikes 5

osutatud meetmed, ei vastuta ta kahju eest, mille on põhjustanud kahjulik mõju, mille tekitas

kaudne partner, kellega tal on väljakujunenud ärisuhe, välja arvatud juhul, kui juhtumi

asjaolusid arvestades ei saanud mõistlikult eeldada, et tegelikult võetud meetmed, sealhulgas

nõuete täitmise kontrollimiseks võetud meetmed, oleksid piisavad, et kahjulikku mõju ennetada

või leevendada, see lõpetada või selle ulatust minimeerida. Kas üldreeglina vastutab seega

äriühing ka oma kaudse partneri tegevuse eest ning ainult juhtudel, kui äriühing on võtnud

meetmeid, mis on loetletud artiklis 22(2), ei vastuta äriühing kahju eest, mille on põhjustanud

kahjulik mõju, mille tekitas kaudne partner? Kuidas suhestub see artiklis 22(3) sätestatuga, mis

sätestab, et äriühingu artiklist 22 tulenev tsiviilvastutus kahju eest ei piira tema tütarettevõtjate

või väärtusahela otseste või kaudsete äripartnerite tsiviilvastutust? Kas isikutele ongi antud

õigus nõuda kahju hüvitamist mitmelt isikult ja mitmekordselt, milles võiks avalduda

põhimõtteliselt nt. kahjuhüvitiste karistuslik iseloom? Ka Ettepaneku seletuskirjas on

selgitatud, et just karistuste ja tsiviilvastutuse kombinatsiooniga tagatakse hoolsuskohustuste

täitmise tulemuslikkust. Kui ei, siis kuidas on tagatud, et kahju hüvitamist ei saaks nõuda

mitmelt isikult mitmekordselt.

9. Lisas esitatud nimekirjad

Ettepaneku lisa näib esmapilgul suhteliselt põhjalikuna inimõiguste osas. Ometi jääb veidi

ebaselgeks, kuidas I osa 1. jagu koostati. Tavaliselt liigitatakse inimõigusi kategooriate kaupa

(näiteks kodaniku- ja poliitilised õigused ning sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurialased

õigused). Samuti, loetelu hõlmab näiteks ebavõrdset kohtlemist töösuhetes, kuid üldse ei maini

õigust mittediskrimineerimisele. Üldjuhul mainitakse neid õigusi käsikäes. Seega ei ole loetelu

loogiliselt arusaadav. Üksikute õiguste loetlemise asemel võib kaaluda pigem viitamist

asjakohastele rahvusvahelistele deklaratsioonidele, lepingutele ja muudele inimõiguste

allikatele sarnaselt I osa 2. jao lähenemisviisile. Muul juhul peaks üksikute õiguste loetlemine

olema loogilisem ja hõlmama inimõigusi kogu väärtusahela ulatuses. Sealhulgas ei ole

Ettepaneku lisas viidatud olulistele Euroopa inimõiguseid käsitlevatele aktidele nagu Euroopa

inimõiguste konventsioon ja ELi põhiõiguste harta.

10. Aktsionäride kaasamine

Ettepanekus ei ole aktsionäre ega nende rolli äriühingutes üldse mainitud. Ometigi,

Ettepanekule eelnev EY poolt Euroopa Komisjoni jaoks läbi viidud uuring keskendus väga

põhjalikult aktsionäride rollile tuues välja, et aktsionärid avaldavad äriühingutele negatiivset

survet. Sel põhjusel oli üks uuringu soovitustest kaitsta juhatuse liikmeid aktsionäride mõju

eest. Tõepoolest, uuringu tulemusi on laialt kritiseeritud, eelkõige vigase metoodilise

lähenemise tõttu ning sellest ajast saati on Euroopa Komisjon pigem vaikinud aktsionäride

küsimuse osas. Ühelt poolt on otsus jätta aktsionäride õigusi piiravad sätted Ettepanekust välja

igati positiivne. Samas ei ole mõistlik aktsionäride rolli tähelepanuta jätta ning oleks igati

asjakohane juba selle Ettepaneku raames otsustada, millises suunas ja milliste kanalite kaudu

eelistatakse aktsionäride võimu teostamist, hoides arutelu aktsionäride kaasamisest Euroopa

jätkusuutlikkuse püüdlustes elavana.

Lugupidamisega

Heleri Tammiste

/allkirjastatud digitaalselt/

Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat

ja Komisjoni liige

Piret Jesse

/allkirjastatud digitaalselt/

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja

Komisjoni esinaine

Saatja: JM info Shared MB <[email protected]>

Saadetud: 22.04.2022 16:27

Adressaat: JM info Shared MB <[email protected]>

Teema: FW: Palun registreerida FW: Üleskutse arvamuse avaldamiseks

[SORAINEN-L.FID1024959]

From: Piret Jesse | Sorainen &lt;&gt; Sent: Thursday, April 21, 2022 5:09

PMTo: Heddi Lutterus &lt;&gt;Cc: Merit Aavekukk-Tamm &lt;&gt;; Subject:

RE: Üleskutse arvamuse avaldamiseks [SORAINEN-L.FID1024959]

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere, Heddi!

Tänud info eest, kuid näib, et saame oma seisukohad juba ära saata

(lisatud).

Parimate soovidega

Piret Jesse

PartnerM. +372 5 218 959 | T. +372 6 400 912Rotermanni 6 | 10111 Tallinn

| Estonia

Sorainen |

This e-mail is confidential and is subject to .

From: Heddi Lutterus &lt;&gt; Sent: Thursday, April 21, 2022 11:32 AMTo:

Piret Jesse | Sorainen &lt;&gt;Subject: RE: Üleskutse arvamuse

avaldamiseks

Tere

Vabandust, et vastan hilinemisega. Otsustasime täna, et pikendame kõigile

vastamise tähtaega kuni 29.04.

Ootame kindlasti teie tagasisidet. Loodan, et jõuate selle aja jooksul

vastata.

Parimate soovidega

Heddi Lutterus

õiguspoliitika asekantsler

Justiitsministeerium

+372 620 8122

From: Piret Jesse | Sorainen &lt;&gt; Sent: Wednesday, April 13, 2022

6:14 PMTo: Heddi Lutterus &lt;&gt;Subject: FW: Üleskutse arvamuse

avaldamiseks

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere, Heddi!

Kirjutan seoses alltoodud üleskutsega avaldada arvamust äriühingute

kestliku juhtimise ja hoolsuskohustuse direktiivi ettepaneku kohta.

Advokatuuri äriõiguse komisjonil oleks küll huvi arvamust avaldada, kuid

antud tähtaeg 20.04.2022 jääb meile lühikeseks. Seetõttu uurin, kas oleks

võimalik esitada arvamus ka hiljem ning mis võiks viimane päev olla?

Parimate soovidega ja tagasisidet ootama jäädes

Piret Jesse

PartnerM. +372 5 218 959 | T. +372 6 400 912Rotermanni 6 | 10111 Tallinn

| Estonia

Sorainen |

This e-mail is confidential and is subject to .

From: Merit Aavekukk-Tamm &lt;&gt; Sent: Thursday, April 7, 2022 10:50

AMTo: Piret Jesse | Sorainen &lt;&gt;Subject: Üleskutse arvamuse

avaldamiseks

Tere

Saime JUM-ilt üleskutse avaldada arvamust äriühingute kestliku juhtimise

ja hoolsuskohustuse direktiivi ettepaneku kohta (manuses). Ehk tekitab

äriõiguse komisjonis huvi?

Tervitades

Merit