| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/5425-1 |
| Registreeritud | 17.07.2026 |
| Sünkroonitud | 21.07.2026 |
| Liik | Õigusakti eelnõu |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Mart Einasto (Justiits- ja Digiministeerium) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EELNÕU
15.07.2026
Tubakaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Tubakaseaduse muutmine
Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse §-s 3 ja 31 tootega kauplemine on lubatud üksnes juhul, kui toote eest on
tasutud käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud tasud ja lõivud.“;
2) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tubaka ja mentooli maitse ning lõhna
andmiseks ning sissehingamise hõlbustamiseks kasutada lubatud ained kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 83 järgmises sõnastuses:
„§ 83. Nõuded käesoleva seaduse §-des 81 ja 82 loetlemata tubakatootega seonduva toote
koostisele
(1) Tubakatootega seonduvas nikotiini sisaldavas tootes, sealhulgas nikotiinipadjas,
nikotiiniribas, nikotiinispreis, kuumutatavas nikotiinipulgas ja nikotiini sisaldavas
kuumutatavas taimses pulgas, ei tohi nikotiinisisaldus ületada 4 mg ühe grammi nikotiini
sisaldava segu kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toode ei tohi sisaldada järgmisi aineid:
1) vitamiinid ja muud lisaained, mis loovad mulje, et tubakatoode on tervisele kasulik või et
selle kasutamine kujutab endast väiksemat terviseohtu kui muude tubakatoodete
kasutamine;
2) kofeiin, tauriin ning muud lisaained ja stimulaatorid, mida seostatakse energiat või jõudu
andva mõjuga;
3) ained, mis on inimese tervisele ohtlikud kuumutamata või kuumutatud kujul, välja arvatud
nikotiin;
4) ained, mis hõlbustavad sissehingamist või nikotiini omastamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toote koostis ei tohi sisaldada tubakast ja
mentoolist erinevat maitset või lõhna tekitavat ainet. Lubatud on kasutada käesoleva
seaduse § 81 lõike 21 alusel kehtestatud määruses lubatud aineid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toote ja selle pakendi kujundus ei ole lubatud
viisil, mis suurendab toote atraktiivsust alaealise või noore jaoks.“;
4) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega, paragrahvi 101 lõiget 3 kolmanda
lausega, paragrahvi 102 lõiget 7 neljanda lausega ja paragrahvi 103 lõiget 3 neljanda lausega
järgmises sõnastuses:
„Kui riigilõiv teate läbivaatamise, muutmise, avaldamise või hoidmise eest või tasu teabe
hindamise eest on tähtajaks tasumata või kui eelneva aasta müügimahud on esitamata, siis teadet
Terviseameti veebilehel ei avaldata ja avaldatud, ent tasumata riigilõivu või hindamistasuga või
esitamata müügimahtudega teated kustutatakse.“;
5) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Turule toodav uudne tubakatoode peab vastama käesoleva seadusega tubakatoodetele
kehtestatud nõuetele.“;
6) paragrahvi 10² lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „nikotiinisisalduseta sigarette“
sõnadega „nikotiinisisalduseta elektroonilisi sigarette“;
7) paragrahvi 102 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastataksejärgmiselt:
„(2) Elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid või elektroonilisi sigarette ja nende
täitepakendeid võõrandamiseks Eestisse toov või neid Eestis tootev ettevõtja on kohustatud
esitama Terviseametile andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu iga aasta 31. märtsiks
teatama eelmise kalendriaasta kohta järgmised andmed:“;
8) paragrahvi 104 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva seaduse §-des 10–103 nimetatud teate esmakordse avaldamise eest tasub teate
esitaja avaldamise riigilõivu enne teate avaldamist ning järgnevatel aastatel tasub teate hoidmise
eest hoidmise riigilõivu hiljemalt iga aasta 31. märtsiks riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
9) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:
„(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 81 lõike
21 alusel kehtestatud määrusega lubatud ainetele.“;
10) paragrahvi 104 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügimahtude teate, välja arvatud sigari
müügimahu teate esitamisel tasub teate esitaja Terviseametile teate hindamise eest 240 eurot.
Sigari müügimahu teate esitamisel tasub teate esitaja Terviseametile teate hindamise eest 90
eurot.“;
11) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:
„(2¹) Keelatud on tubakatoote või tubakatootega seonduva toote kaugmüügi teel tellimine.“;
12) seaduse 4. peatüki nimetust muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„Spondeerimispiirang ja tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügiedenduse keeld ning
lobitegevuse reeglid.“
13) seadust täiendatakse paragrahviga 26¹ järgmises sõnastuses:
„§ 261. Tubakatööstuse huvidega seotud lobitegevus
(1) Lobitegevus käesoleva seaduse tähenduses on lobisti otsene või kaudne suhtlus ametiisikuga
eesmärgiga mõjutada tubakatooteid või tubakatootega seonduvaid tooteid puudutava
poliitikaotsuse kujundamist või rakendamist või muul viisil kaitsta tubakatööstuse huve.
(2) Lobist on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb lobitegevuse raames enda või teise isiku
huvide esindamise või kaitsmisega tasu eest või tasuta.
(3) Lobistina ei käsitata avalikku teenistujat, kui ta tegutseb oma teenistus- või tööülesannete
täitmisel, ega erakonda tema tavapärase poliitilise tegevuse raames.“
14) seadust täiendatakse paragrahviga 262 järgmises sõnastuses:
„§ 262. Tubakatööstuse huvidega seotud lobitegevuse avalikustamine (1) Tubakatööstuse äri- või muude huvide esindamise või kaitsmisega seotud kohtumise
avalikustab:
1) avaliku teenistuse seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuse teenistuja enda ja lobisti vahel
toimunud suhtluse - ametiasutuse veebilehel;
2) Riigikogu liige enda ja lobisti vahel toimunud suhtluse - Riigikogu veebilehel;
3) kohaliku omavalitsuse volikogu liige enda ja lobisti vahel toimunud kohtumise - kohaliku
omavalitsuse veebilehel.
(2) Käesoleva paragrahvi tähenduses käsitatakse suhtlusena ka sidevahendi abil toimunud
suhtlemist, sealhulgas video- või telefonikohtumist.
(3) Avalikustada tuleb suhtluse kuupäev ja kellaaeg, suhtluse teema, osalejate nimed ja rollid.
(3) Suhtluse teave tuleb avaldada ametiasutuse veebilehel kord kvartalis, hiljemalt üks kuu pärast
kvartali lõppu. Asutused peavad tagama, et avaldatud teave on avalikkusele kergesti leitav ja
arusaadav.
(4) Andmed avalikustatakse vähemalt kolmeks aastaks nende esmakordsest avaldamisest arvates.
(5) Justiits-ja Digiministeeriumil on õigus koondada avalikku ülesannet täitvate asutuste
veebilehtedel avaldatud teave osaliselt või tervikuna ühele veebilehele, et tagada selle lihtsam ja
mugavam kättesaadavus avalikkusele.
15) paragrahvi 312 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tubakatoote või sellega seonduva toote Eestisse toimetamine kaugmüügi teel ning riigisisene
kaugmüük on keelatud.“;
16) seadust täiendatakse §-ga 38² järgmises sõnastuses:
„§ 38². Tubakatoote või tubakatootega seonduva toote kaugmüügi keelu rikkumine
(1) Tubakatoote või tubakatootega seonduva toote piiriülese või riigisisese kaugmüügi teel
tellimise või jaemüügi eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200
000 eurot.“;
17) paragrahvi 39 lõikes 2, paragrahvi 41 lõikes 2, paragrahvi 42 lõikes 2 ja paragrahvi 43 lõikes
2 asendatakse tekstiosa „kuni 3200 eurot“ tekstiosaga „kuni 200 000 eurot“;
18) paragrahvi 39¹ lõikes 2 ja paragrahvi 40 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kuni 3200 eurot“
tekstiosaga „kuni 100 000 eurot“;
19) paragrahvi 45 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kuni 2000 eurot“ tekstiosaga „kuni 100 000
eurot“;
20) paragrahvis 46 asendatakse tekstiosa „kuni 100 trahviühikut“ tekstiosaga „kuni 200
trahviühikut“;
21) paragrahvi 50 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kuni 2000 eurot“ tekstiosaga „kuni 50 000
eurot“;
22) paragrahvi 51 lõigetes 2 ja 3 asendatakse tekstiosa „§-des 39“ tekstiosaga „§-des 38²“;
23) paragrahvi 51 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§-s 39“ tekstiosaga „§-des 38² ja 39“.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 298⁴ lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Sigari teate muudatuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 370 eurot.“;
2) paragrahvi 298⁴ lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Sigari teate avaldamise ja hoidmise eest tasutakse aastas riigilõivu 40 eurot.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3 ja 9 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ......................... 2026. a
Algatab Vabariigi Valitsus
..... ....................... 2026. a
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Tubakaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on kaitsta paremini Eesti laste ja noorte tervist, ennetades alaealiste surmaga
lõppeda võivaid surmajuhtumeid ja raskeid tervisekahjusid põhjustavatest nikotiinitoodetest
sõltuvusse sattumist ning suurendada tubakatööstuse huvidega seotud lobitegevuse läbipaistvust
ning kaitsta tubakapoliitika kujundamist tubakatööstuse põhjendamatu mõju eest. Peamiseks
meetmeks on elektroonilise sigareti ja hiljuti turule jõudnud nikotiini sisaldavate muude toodete
kasutamisega seotud terviseriskide vähendamine vastavalt Euroopa Liidu parimale praktikale,
kehtestades selge loetelu lubatud maitse- ja lõhnaainetest ning proportsionaalsed ja juba pikemalt
turul olnud toodetele analoogsed piirangud uutele hiljuti turule jõudnud toodetele. Kuna noori
meelitatakse nikotiini sisaldavaid tooteid tarbima noortele sobivate maitsete ja lõhnadega ning
maitseid ja lõhnu võivad anda erinevad keemilised kooslused, siis on kohane määrata lubatud
komponentide loetelu. Eelnõu vähendab bürokraatiat ja halduskoormust, kuna loeteluga lubatud
maitseainetele ei kehti enam elektroonilise sigareti vedelike turule toomisel ainete hindamise tasu,
mistõttu muutub lihtsamaks tooteid hindava Terviseameti töö ja see võimaldab ettevõtjad määratud
ulatuses hindamistasust vabastada.
Karmistatakse tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote posti teel või muul samalaadsel viisil
Eestisse toimetamise kehtivat keeldu, nähes selgelt ette, et lisaks alates 2019. a kehtivale
Eestisisesele kaugmüügi keelule kehtib keeld ka tellimisele. Kuna kaugmüügi teel müüakse ja
ostetakse kontrollimatuid tooteid kolmandatest riikidest, mille koostis võib olla eriti laste ja noorte
tervisele eriti kahjulik ja mille eest ei ole tasutud aktsiise ega lõive, siis kehtestatakse kaugmüügi
keelust üleastujaile ka sanktsioon trahvi näol. Trahv kehtestatakse nii müüjale kui ka ostjale ning
selle eesmärk on pidurdada eeskätt alaealiste ligipääsu nikotiini sisaldavatele toodetele, ent
vähendatakse ka kogu elanikkonna terviseriske kontrollimatu koostisega toodete tarbimisel ning
piiratakse musta turgu ja parandatakse seeläbi maksulaekumisi. Terviseameti kontrollitud
toodetest lubatakse jaemüüki üksnes sellised tubakatooted või tubakatootega seonduvad tooted,
mille eest on riigilõivud ja hindamistasud tasutud.
Eelnõuga sätestatakse tubakaseaduses tubakatööstuse huvidega seotud lobitegevuse mõiste ning
ametiasutuste kohustus avalikustada kohtumised tubakatööstuse huve esindavate lobistidega.
Regulatsioon lisatakse tubakaseaduse 4. peatükki, mille senised sätted piiravad tubakatööstuse
majanduslikku mõjutustegevust. Lobitegevuse avalikustamise nõuded täiendavad seda, käsitledes
tubakatööstuse mõju avaliku poliitika kujundamisele.
Tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäärasid rikkumiste eest ning kahekordistatakse trahvi nendele
inimestele, kes ostavad tubakaseaduses loetletud tooteid alaealistele või teevad neid lastele muul
moel kättesaadavaks.
2
Lisaks on eelnõus muid täpsustusi. Direktiiv 2014/40 keskendub samuti eeskätt noorte tervise
kaitsele ja näeb ette proportsionaalsed tasud tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete
liikmesriigi sisese kontrollimise eest. Sigar on tubakatoode, mille sihtrühm ei ole noored ja mille
jaemüügi väljakujunenud mudel eeldab kitsale ostjaskonnale laia valiku pakkumist peamiselt
klubilises keskkonnas selliselt, et müüdavate ühikute hulk on suurusjärgu võrra väiksem
sigarettidest. Eelnõuga muudetakse sigaritele teate muudatuse läbivaatamise riigilõivu (370 eurot),
teate avaldamise ja hoidmise aastalõivu (40 eurot) ja müügimahtude teate hindamistasu (90 eurot).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud trahvide, kaugmüügipiirangute, tubakatootega seonduva toote
koostise piirangute ning riigilõivuseaduse muudatuste osas justiits- ja digiministri nõunik Mart
Einasto ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja tubakaseaduse muude muudatuste osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi
rahvatervise osakonna keskkonnatervishoiu poliitikajuht Aive Telling ([email protected]),
juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Lily Mals
([email protected]) ja mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna
analüütik Evelin Tähtväli ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega, välja arvatud direktiivi üldise eesmärgi täitmine alaealiste nikotiinitarbimise
vähendamiseks. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 13.1 „Loome
sanktsioonid postimüügist tubakatoodete tellimisele ning määratleme tubakatoodetes lubatud
ained.“ (tähtaeg 2026, III kvartal).
Eelnõu kohta viiakse läbi Euroopa Liidu tehnilisest normist teavitamise protseduur vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest
eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord
Eelnõuga muudetakse tubakaseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 48 ja
riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.06.2026, 20.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vajalik
poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Käesolev eelnõu on oluliseks sammuks alaealiste ning noorte tervisekahjustuste pidurdamiseks,
keelates kaugmüügi täielikult, ohjates musta turgu, kaasajastades karistused keeldude rikkujatele
ning pidurdades e-vedelikes lubatud ainete loetelu määratlemisega keelatud maitsete ja lõhnadega
toodete turule jõudmist.
3
Eelnõu eesmärk on kaitsta rahvatervist, eriti elanikkonna kõige haavatavamat kohorti – noori,
vähendades nikotiini tarvitamisest tulenevaid terviseriske ning tõkestades tubakatoodete
ebaseaduslikku kättesaadavust. Selleks kehtestatakse e-sigarettide lubatud maitse- ja lõhnaainete
ning sissehingamist hõlbustavate ainete ammendav loetelu, ajakohastatakse trahvid ning
täiendatakse piiriülese kaugmüügi keeldu siseriikliku kaugmüügi keelu ning tellimise keeluga.
Muudatuse lisatulemus on Terviseameti ning Maksu- ja Tolliameti halduskoormuse vähenemine
ning õigusselguse suurenemine. Lisaks muudetakse sigaritele kehtestatud lõivud ja tasud
proportsionaalseteks.
4
2.1. Ülevaade senisest regulatsioonist ja praktikast
E-vedelike maitseainete osas lubab kehtiv õigus tubaka- ja mentoolimaitset, kuid terminite lai
sõnastus põhjustab järelevalvepraktikas pidevaid vaidlusi tootjatega. See koormab ebamõistlikult
Terviseameti ressurssi ja võimaldab turule tuua ebamääraste lisaainetega tooteid.
Tubakatoodete kaugmüügi osas keelab kehtiv seadus toodete Eestisse piiriülese „toimetamise“,
mis on muutnud menetlemise ja kauba konfiskeerimise tollikontrollis juriidiliselt keerukaks, kui
pole võimalik tõendada toote kättetoimetamise lõpuleviimist. See on soodustanud karistamatuse
tunnet ebaseadusliku kauba tellimisel. Lisaks on ka riigisisese kaugmüügi keelu puudumine
võimaldanud nii kooliõpilastel kui ka täiskasvanutel posti teel tellitud Eestis keelatud nikotiini
sisaldavaid tooteid osta ja müüa. Kaugmüügil ei ole vanuse tuvastamine võimalik ning
kolmandatest riikidest tarnitakse Eestisse kontrollimatu sisaldusega tooteid, mis on ohuks
rahvatervisele ja edendavad musta turgu.
Eesti on ühinenud WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooniga, mille artikli
5.3 kohaselt tuleb rahvatervise poliitika kujundamisel ja rakendamisel kaitsta seda tubakatööstuse
äri- ja muude huvide eest. Nimetatud sätte rakendussuunised rõhutavad, et tubakatööstuse ja
avaliku võimu suhted peavad olema läbipaistvad ning läbipaistvus peab hõlmama ka
tubakatööstuse nimel tegutsevaid isikuid, sealhulgas lobiste. Kehtivas Eesti õiguses puudub
tubakatööstuse huvidega seotud lobitegevuse avalikustamiseks valdkondlik ja ühtselt kohaldatav
kohustus. Vabariigi Valitsuse kinnitatud lobistidega suhtlemise hea tava kohaldamisala on kitsam.
Tubakatoodete teadete muutmise riigilõivude osas tuleb kehtiva riigilõivuseaduse järgi
tubakatoote ja tubakatootega seonduvast toote teate läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 740 eurot.
See lõiv on osutunud ebaproportsionaalselt suureks sigarimüüjatele, ohustades nende õigust
ettevõtlusvabadusele. Sigarite eripära võrreldes muude nikotiini sisaldavate toodetega seisneb
selles, et sigari ostjaskonnaks ei ole lapsed ega noored, samas töötab sigarimüügi ärimudel
erinevate toodete laia pakkumisega, ent ühe toote kohta kordades väiksema müügimahuga
võrreldes näiteks sigarettidega.
2.2.1 Hinnang olukorrale – tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tarbimine
noorte seas
Vastavalt 2024. aastal tehtud kooliõpilaste alkoholi ja teiste uimastite tarvitamise uuringule
(ESPAD) saab esile tuua järgmised faktid1:
1. „Uus õpilaste nuhtlus“ nimega alternatiivsed tubakatooted (e-sigaretid, huuletubakas,
vesipiip ja kuumutavad tubakatooted) on alaealistele väga kättesaadavad:
„Alternatiivsetest tubakatoodetest hinnati e-sigarettide ja huuletubaka kättesaadavust kõige
kergemaks. Vastavalt 65% noortest hindas e-sigarettide ja 55% huuletubaka kättesaadavust
kergeks. Kuumutatavate tubakatoodete ja vesipiibu kättesaadavust hinnati raskemaks, kuid
mõlemal juhul ligi kolmandik ei osanud hinnata kättesaadavust. Varasemates uuringutes
pole nende ainete kättesaadavuse kohta küsitud.“
1 Vt Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja teiste uimastite tarvitamise uuringu (ESPAD) 2024. aasta peamised tulemused
| The European Union Drugs Agency (EUDA)
5
2. Tavasigarettide tarbimine on noorte hulgas vähenenud: „Koolinoorte suitsetamine on
alates 2003. aastast järjest vähenenud. Käesoleva uuringu põhjal ei ole 65% õpilastest enda
sõnul kunagi tavasigarette suitsetanud ja iga päev suitsetavate noorte osakaal (5%) oli
madalaim võrreldes kõigi eelnevate uuringuaastatega. Poiste ja tüdrukute suitsetamises
2024. aastal erinevusi ei olnud. Suur muutus on toimunud võrreldes 90ndatel läbiviidud
uuringutega ja seda eriti poiste osas, kelle hulgas on enam kui kaks korda vähenenud nende
hulk, kes on elu jooksul suitsetanud ja igapäevaste suitsetajate hulk on vähenenud üle nelja
korra. Tüdrukute hulgas algas suitsetamise ulatuslikum vähenemine pärast 2011. aastat.
3. Paraku ei kehti see olukord muudele nikotiinitoodetele. „Üle poole (55%) õpilastest oli
enda sõnul proovinud e-sigarette vähemalt korra elu jooksul, 38% oli neid suitsetanud
viimase 12 kuu jooksul ja 25% viimase kuu jooksul. Kui 2019. aastal alustati e-sigarettide
katsetamisega peamiselt 13–15 aasta vanuselt (82% elu jooksul e-sigarette suitsetanutest),
siis 2024. aasta uuringu järgi alustati katsetamist peamiselt 12–14 aasta vanuselt (70% elu
jooksul e-sigarette suitsetanutest).
4. Elu jooksul e-sigaretti proovinud tüdrukute osakaal on kasvanud 48%-lt 59%-le. Peamine
kasv ka nikotiinipatjade tarbimises on tulnud tüdrukute arvel. Nikotiinipatjade kasutamine
kasvas 15–16-aastaste õpilaste hulgas 21%-t 2015. aastal 29%-ni 2024. aastal.
5. 2024. aastal küsiti esimest korda ka õpilaste nikotiinipatjade tarvitamise kohta. Neid oli elu
jooksul proovinud 24% õpilastest ning viimase kuu jooksul tarvitanud 12% õpilastest. Kui
vaadata kokku huuletubakat ja nikotiinipatju, siis neid oli elu jooksul proovinud 32%
noortest ja viimase kuu jooksul tarvitanud 14%.
6. Nendest, kellel oli e-sigarettide suitsetamise kogemus, oli 40% suitsetanud varem
tavasigarette. Viimase kuu jooksul tavasigarette suitsetanutest suitsetas 51% peaaegu iga
päev e-sigarette.
7. Viimase kuu jooksul e-sigarette suitsetanutest pea pooled (46%) suitsetasid neid peaaegu
iga päev, 27% vähemalt korra nädalas ja ülejäänud (27%) harvem.
8. Enamasti sisaldas e-sigarett nikotiini (89%) ning lõhna- ja maitseaineid (68%), pea
kümnendik mainis THC-d (tetrahüdrokannabinooli) (12%) ja/või CBD (kannabidiooli)
(8%) sisaldust, 18% ei osanud sisalduvate ainete kohta öelda.
9. Uuring näitab, et maitse- ja lõhnaained on peamine e-sigarettide kasutamise alustamise
põhjus (ESPAD 2024, tabel „Reasons for use“).
10. ESPADi riikide kokkuvõttes on Eesti noorte sigarettide tarvitamine viimase 30 päeva
jooksul umbes Euroopa keskmisel tasemel. Samal ajal paistab Eesti Euroopas silma just
veipimise ja kombineeritud nikotiinitarvitamisega. 2024. aasta ESPADi tulemuste
kohaselt on Eesti riik, kus sigarettide ja e-sigarettide koosvaatamisel oli toimunud üks
suurimaid tõuse. Elu jooksul tarvitamine kasvas Euroopa võrdluses eriti palju Eestis ja
Tšehhis ning sama kehtib igapäevase noores vanuses tarvitamise kasvu kohta. Eesti on
sealjuures kõige kõrgema varajase e-sigareti proovimise määraga riikide seas
esirinnas: e-sigaretti oli 13-aastaselt või nooremana proovinud 33% Eesti õpilastest,
mis oli ESPADi riikide kõrgeim näitaja. Selline must rekord näitab mure tõsidust
ning vajadust käesolevas eelnõus sätestatud rahvatervise kaitsemeetmete järgi.
Balti Uuringute Instituudi „Tubaka ja nikotiinitoodete tarvitamise uuringust“ (2023)
(https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/Tubaka-
%20ja%20nikotiinitoodete%20tarvitamise%20uuring%202023.pdf) selgub, et sigarettide ja e-
sigarettide järel on nikotiinipadjad populaarsuselt järgmine kõige sagedamini proovitud toode.
6
68% tubaka- ja nikotiinitooteid tarvitavatest õpilastest kasutab rohkem kui ühte toodet, mis
näitab ilmekalt, et uudsed tubakatooted ning tubakatoodetega sarnanevad tooted ei asenda
tubakatooteid, vaid lisanduvad neile, suurendades nii noorte nikotiinitarvitamist.
Eestis puuduvad uuringud, mis oleks eraldi kategooriatena käsitlenud noorte hulgas levinud
nikotiini sisaldavaid uudseid tooteid nagu nikotiinikomme, nikotiinipulki, nikotiinigeele,
nikotiiniga joogipulbreid või muid uudseid nikotiinitooteid, mida lisandub pidevalt turule.
Kui vaadata varasemaid HBSC 2021/2022. aasta (Health Behavior in School-aged Children, WHO
Collaborative Study, Eesti raport) andmeid, siis oli juba toona 29,2% 11–15-aastastest Eesti
noortest kasutanud e-sigaretti.
OECD on oma uuringus „Smoking, vaping and cannabis use among adolescents: Health at a
Glance 2025“ märkinud, et noorte veipimine on Eestis tugev probleem ning riikide hulgas, kus
tüdrukute ja poiste veipimiserinevus on eriti suur, on Eesti üks silmatorkavamaid näiteid.
Kokkuvõttes tuleb nentida, et e-sigarettide ning teiste uute nikotiini sisaldavate toodete tarbimine
noorte seas on oluline ja kasvav probleem. Kõige murettekitavamad signaalid on alaealiste väga
varajane nikotiinitarbimise alustamine, tüdrukute nikotiinitarbimise väga kiire kasv ja see, et
nikotiinitoodete aktiivne tarvitamine laste ja noorte seas on jäänud kõrgeks isegi siis, kui
tavasigarettide suitsetamine on langenud.
2.2. Eesmärgi saavutamise lahendused ja põhjendused
Lubatud ainete loetelu koostamisel rakendatakse Hollandi Rahvatervise Instituudi (edaspidi
RIVM) kriteeriumidel ja EU-CEG andmetel põhinevat positiivset nimekirja (16 tubaka maitset ja
lõhna andvat ainet ning sissehingamist hõlbustavad mentooli maitseained, mis on Euroopa
Komisjoni poolt mentooli komponentidena määratletud määruses (EL) 2016/787). See välistab
ohtlikud ja atraktiivsed lisaained, tagab tootjatele võrdse kohtlemise ning vähendab Terviseameti
halduskoormust tänu selgetele hindamiskriteeriumidele.
Tellimise keelu kaugmüügi regulatsiooni täiendatakse terminiga „tellimine“. See muudab
rikkumise koosseisu lõpetatuks tellimuse tegemise hetkel, andes Maksu- ja Tolliametile selge
aluse kauba konfiskeerimiseks ja menetluse alustamiseks kohe tollikontrollis. Samuti lisab see
vastutuse ka kauba tellijale. Lisaks keelatakse riigisisene tubakatoodete ja tubakatoodetega
seonduvate toodete kaugmüük, kuna sellele protsessile ei ole võimalik praktikas rakendada
vanusepiiranguid. Samuti soodustavad nii piiriülene kui ka riigisisene kaugmüük musta turgu.
Riigilõivude puhul kehtestatakse sigaritele teate muudatuse läbivaatamise lõiv 370 eurot, teate
avaldamise ja hoidmise aastalõiv 40 eurot ja müügimahtude teate hindamistasu 90 eurot.
Valitud lahendused suurendavad õigusselgust, lihtsustavad järelevalvet, kaitsevad aktsiisitulu ja
piiravad noorte juurdepääsu nõuetele mittevastavatele toodetele. Sigarite väiksem riigilõiv
vähendab piiriülese kaubanduse kasvu.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
7
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt on tubakatoodetega ja tubakatootega
seotud toodetega kauplemine lubatud vaid juhul, kui kõik tasud ja lõivud on tasutud. Täpsustus on
vajalik õigusselguse tagamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse tubakaseaduse paragrahvi 81 lõikega 21, millega nähakse
valdkonna eest vastutava ministrile ette kohustus kehtestada määrusega elektroonilise sigareti
vedelikule mentooli ja tubaka maitse ning lõhna andmiseks ning sissehingamise hõlbustamiseks
kasutada lubatud ainete nimekirjad.
Kõikide maitse- ja lõhnaainetena kasutatavate ühendite mõju ei ole inimese organismile piisavalt
uuritud, mistõttu võivad need põhjustada erineva ulatusega terviseriske. Oluline on just
maitseainetena kasutatavate ainete mõju inhalatsioonil. Sellest lähtuvalt töötas RIVM välja
kriteeriumid, mille alusel tuvastati 16 tubaka maitse- ja lõhnaainet, mis ei ole uuringute alusel
tervisele ohtlikud. Maitse- ja lõhnaainete nimekiri põhineb andmetel, mille tootjad on edastanud
Euroopa Komisjoni ühisportaali EU-CEG (European Common Entry Gate) süsteemi kaudu.
Kasutada lubatud maitse- ja lõhnaained peavad tugevalt sarnanema tubaka maitsele ja ei tohi olla
magus maitseaine. Maitsekirjelduste hindamiseks kasutati Leffingwelli andmebaasist leitud
maitsekirjeldusi,2 EL-i sõltumatu nõuandekomisjoni (Independent Advisory Panel, IAP) andmeid
tubakatoodete maitsete iseloomustamise kohta3 ja tubakatööstuse dokumentide põhjalikku
analüüsi4. Kõige olulisemaks kriteeriumiks on, et aine ei tohi olla tervisele ohtlik. Lõplike
koostisosade toksilisuse hindamiseks kasutati andmeid avalikult kättesaadavatest andmebaasidest.
Mentooli maitset ja lõhna andvate ainete nimekirja kehtestamise puhul on lähtutud komisjoni
rakendusotsusest (EL) 2016/787, 18. mai 2016, millega sätestatakse sigarettides ja
isevalmistatavate sigarettide tubakas sisalduvate lisaainete erinimekiri seoses rangemate
teatamiskohustustega.5 Nimetatud määrus sätestab ühtlustatud kriteeriumid tubakatoodete
maitseomaduste hindamiseks, sh määratleb mentoolilaadsed ained. Mentool hõlbustab ka
elektrooniliste sigarettide aerosooli sissehingamist. Kuna ka mentooli lõhna ja maitse loomiseks
kasutatud ainete loetelu põhjustab rohkelt õigusvaidlusi, on otstarbekas määrusega sätestada, et
mentooli lõhna ja maitset võivad anda need ained, mille Euroopa Komisjon on mentooli
komponendid määratlenud määruses (EL) 2016/787.
Eelnõu ei lähe vastuollu Euroopa Liidu õigusega, vaid loob siseriiklikul tasandil selguse Euroopa
Liidu määruse rakendamiseks. Mentooli sisaldavad e-vedelikud ei tohi sisaldada magusaid
lisaaineid (näidetena „candy mint”, „fruit menthol”), sest need suurendavad toote atraktiivsust ja
muudavad tegeliku mentoolimaitse noortele veelgi atraktiivsemaks. Näiteks Lätis on alates 1.
2 Leffingwell & Associates. Flavor-Base, 9th Edition. 2013. 3 Independent Advisory Panel on characterising flavour in tobacco products (IAP). Methodology for the technical
assessment of test products assisting in determining tobacco products with a characterising flavour. Application to
cigarettes and roll your own products. European Commission; 2020. 4 Wayne GF. Review of Tobacco Industry Documents on the Flavour Profile of Tobacco Leaves and Tobacco Smoke.
Report repared under contract for Health Canada. 2020. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016D0787
8
augustist 2024 keelatud mentoolimaitselised e-vedelikud. Mentooli keeld kehtib ka Soomes,
Leedus ja Hollandis, samas kui Eestis on mentoolimaitselised e-vedelikud tubakaseaduse kohaselt
jätkuvalt lubatud.
Lubatud maitseainete nimekirja kasutavad Holland, Taani, Sloveenia ja Läti. Leedu kasutab samuti
16 lubatud maitseainete nimekirja, kuid seal on eelmistega võrreldes erisus kahe aine puhul.
Leedus on lubatud ka vanilliin ja maltool, mille kasutamisel ei tohi aga need anda tootele eristuvat
maitset. Ungari ei luba kasutada e-vedelikes mitte ühtegi maitseainet.
Muudatusega riivatakse ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja omandiõigust (PS § 32), kuna lubatud
maitse- ja lõhnaainete loetelu piirab elektrooniliste sigaretivedelike koostist ning võib mõjutada
olemasolevate toodete turustamist. Riive eesmärk on rahvatervise kaitse ja alaealiste kaitse (PS §
28 lg 1), mis on põhiseaduslikult kaalukas ja legitiimne eesmärk. Piirang on sobiv, sest ohutute
lubatud ainete nimekirja kehtestamine vähendab terviseriske ja väldib alaealistele atraktiivsete
magusmaitsete kasutamist. Piirang on vajalik, kuna alternatiivsed lahendused (nt üldised
ohutusklauslid või tootjapõhised hindamised) ei tagaks samaväärset õigusselgust ega tõhusust ning
võivad olla ka kulukamad. Piirang on mõõdukas, arvestades rahvatervise kaalukaid hüvesid,
rahvusvahelist teaduspõhist lähtekohta ning seda, et paljudes liikmesriikides kasutatakse sarnaseid
nimekirju.
Volitusnorm vastab PS § 3 lg 1 ja § 94 lg 2 nõuetele: seadus sätestab selgelt eesmärgi, ulatuse ja
kriteeriumid, mille alusel minister lubatud ainete loetelu kehtestab. Normid on adressaatidele
piisavalt ettenähtavad.
Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse tubakaseadusesse uus paragrahv 83, mis reguleerib rahvatervise
kaitse eesmärgil tehnoloogianeutraalselt sarnaselt tubakatoodetega ka tubakatootega seonduvale
tootele kehtestatud nõuded nende toodete korral, mis pole loetletud kehtiva seaduse paragrahvides
81 ja 82. Uus paragrahv reguleerib näiteks nikotiinipadja, nikotiiniriba, nikotiinisprei, kuumutatava
nikotiinipulga ja nikotiini sisaldava kuumutatava taimse pulga nõudeid. Eeskuju on võetud Lätis
kehtestatud nikotiinipatjadele kehtestatud nikotiini sisalduse regulatsioonist.
Nikotiinitoodete turg areneb kiiresti ning traditsioonilise tubakatoote kõrval on turule lisandunud
mitmesugused uued nikotiinitooted. Regulatsiooni eesmärk peab olema vältida olukorda, kus
erinevate toodete erinev õiguslik käsitlus võimaldab regulatsioonidest kõrvale hoidmist või
soodustab uute toodete kasutuselevõttu eelkõige noorte seas. Seetõttu tuleb nõuded kujundada
võimalikult ühtselt kõikidele nikotiini sisaldavatele toodetele.
Uue paragrahvi lõikega 1 sätestatakse maksimaalne nikotiini kogus seni seaduses nimetamata
nikotiini sisaldavale tubakatootega seonduvale tootele eesmärgiga piirata väga kõrge ja lastele
eluohtliku sisaldusega nikotiini sisaldavate toodete turule toomine. Uued tootmisviisid
võimaldavad sünteetilise nikotiini väga suuri koguseid ühes tootes, mis võivad olla eriti lastele
surmava mürgistuse tekitajad. Maksimaalse lubatud koguse määratlemisel on lähtutud Läti
Vabariigis kehtestatud nikotiini maksimummäärast (4 mg ühe grammi nikotiini sisaldava segu
kohta).
9
Näiteks sigaretis on kehtivas tubakaseaduses lubatud maksimaalne nikotiini kogus 1 milligramm
sigareti kohta – seejuures nii kõrge nikotiinisisaldusega sigaretti Eesti turul ei müüda
Terviseametile teavitatud andmete põhjal. Elanikkonna tervise kaitseks oleks õigem madalam piir,
näiteks 1 mg või 2 mg nikotiini ühe grammi nikotiini sisaldava segu kohta, kuid kuna sellist
piirangut kehtivas tubakaseaduses tubakatootega seonduva toote kohta ei ole, siis lähtuti
regulatsiooni koostamisel Läti eeskujust 4 mg ühe grammi nikotiini sisaldava segu kohta.
Eesti Mürgistusteabekeskuse info kohaselt on nikotiin tugevatoimeline neurotoksiin, mille
imendumine suu limaskesta kaudu on ülikiire ja tõhus. Näiteks nikotiinipatjade puhul võivad ka
täiskasvanul tekkida kangemate kui 20 mg toodete puhul madalama tolerantsuse ja tühja kõhu
korral sekundite kuni minutite jooksul ägeda mürgistuse sümptomid: tugev südametöö kiirenemine
(tahhükardia), vererõhu järsk tõus, külm higi, peapööritus, tugev iiveldus ja oksendamine. Rasked
reaktsioonid: kuna nikotiin imendub limaskestalt otse vereringesse, võib suur kogus põhjustada
südame rütmihäireid, lihasvärinaid, krampe ja hingamispuudulikkust.
Mürgistusteabe keskuse igapäevatöös on üheks suurimaks mureks kujunenud laste kätte sattunud
tubakatootega seonduvad tooted. Väikelapsele on juba 10 mg nikotiini allaneelamine surmav.
Minimaalseks surmavaks annuseks (LD50) hinnatakse teaduskirjanduse põhjal 0,5 – 1 mg
nikotiini ühe kilogrammi kehakaalu kohta (0,5 – 1 mg/kg). See tähendab, et 10 mg puhast nikotiini
ongi kriitiline piir, millest alates on mürgistus eluohtlik või surmav väikesele lapsele (näiteks
imikule või väikelapsele kaaluga 8–12 kg).
Neid tooteid on saadaval mitmesuguste maitsetega ja neid müüakse sageli erksavärvilistes
pakendites, mis võivad lastele meeldida. Need tooted võivad laste jaoks näida nagu maiustus, mis
suurendab nende toodete allaneelamise ohtu.
Ameerika Pediaatriaakadeemia ajakirjas Pediatrics võtab artikkel „Nicotine Ingestions Among
Young Children: 2010–2023” kokku Kesk-Ohio Mürgistuskeskuse andmed aastatest 2020 – 2025
(https://doi.org/10.1542/peds.2024-070522). Artikkel annab soovituse, et nikotiinipatjade
nikotiinisisaldus peaks olema piiratud madalale tasemele. 4 mg/g jääb madalama tugevusega
toodete hulka ning väiksem nikotiinikogus vähendab juhusliku allaneelamise korral võimaliku
mürgistuse raskust, eriti laste puhul.
Kopenhaageni Ülikooli andmetel (Vidensråd for Forebyggelse. (2022). Nikotinbrug blandt børn
og unge. Konsekvenser og forebyggelse | Vidensråd for Forebyggelse.
https://vidensraad.dk/rapport/nikotinbrug-blandt-boern-og-unge-konsekvenser-og-forebyggelse)
on noored nikotiini kahjulike mõjude suhtes eriti haavatav sihtrühm. Nikotiin mõjutab arenevat
aju, suurendab sõltuvuse tekke riski ning võib kahjustada kognitiivseid funktsioone ja impulsside
kontrolli. Riigil on põhjendatud huvi piirata alaealiste kokkupuudet kõigi nikotiinitoodetega, kuna:
aju areneb ligikaudu kuni 25.–30. eluaastani;
nikotiin mõjutab aju arengut;
suureneb sõltuvusrisk, ärevuse ja depressiooni risk;
halvenevad tähelepanu, õppimine ja impulsside kontroll;
nikotiin võib toimida nn väravaefektina teiste sõltuvuste kujunemisel.
10
Seega on tegemist proportsionaalse piiranguga.
Uue paragrahvi lõikega 2 keelatakse toodetes kasulikuna näivad koostisained (punkt 1), ergutid
(punkt 2), tervisele ohtlikud ained (punkt 3). Lähtutud on Euroopa Liidu tubakadirektiivi
2014/40/EL artikli 7 punktis 6 märgitust. Punktiga 4 ei lubata turule toodet, mille koostises on
nikotiini omastamist ja sissehingamist hõlbustavad ained. Selle sättega ühtlustatakse nikotiini
sisaldavate toodete nõuded tubakatoodetele juba kehtivate nõuetega (tubakaseaduse § 8 lg 4 p 4
kohaselt).
Uue paragrahvi lõikega 3 piiratakse eriti alaealistele atraktiivsed magusad või muul moel apetiitsed
maitsed ja lõhnad (näiteks nikotiinipadjad, vt lisatud joonis praegu Eestis müüdavatest toodetest –
näiteks Passion Fruit tootel on nikotiinisisaldus 50 milligrammi ühe grammi kohta, mis on
äärmuslikult kõrge doos võrreldes teaduskirjanduses soovitatud ohutuspiiridega), lubatuks jäävad
maitse- ja lõhnaained sarnaselt e-sigarettidele.
Joonis 1. Näide Eestis müüdavatest nikotiinipatjadest (sigarimaja.ee jt).
Uue paragrahvi lõikega 4 sätestatakse, et toote kujundus ei ole lubatud viisil, mis suurendab selle
atraktiivsust alaealise jaoks. Näiteks ei ole lubatud kujundada pakend sarnaselt mänguasjale ega
lisada vilkuvaid tulesid.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § 10 lõiget 4, § 101 lõiget 3, § 102 lõiget 7 ja § 103 lõiget
3 lausega, milles nähakse ette, et kui riigilõiv teate läbivaatamise, muutmise, avaldamise või
hoidmise eest või tasu teabe hindamise eest on tähtajaks tasumata või kui eelneva aasta
müügimahud on esitamata, siis teadet Terviseameti veebilehel ei avaldata ja avaldatud, ent
tasumata riigilõivu või hindamistasuga või esitamata müügimahtudega teated kustutatakse.
11
Täpsustus on vajalik, et toodete käitlejatel oleks võimalik saada Terviseameti veebilehelt infot, kas
kõik tasud ja lõivud on tasutud ja oleks võimalik veenduda, et kauplemine vastava tootega on
lubatud. Muudatus mõjutab teadete esitajaid tubakaseaduses sätestatud rahalisi kohustusi
tähtaegselt järgima. Täiendatud sõnastus annab Terviseametile õigusliku aluse seaduses sätestatud
rahalised kohustused täitmata jätnud teadete esitajate teated veebilehel avaldamiselt eemaldada.
Muudatusel on positiivne mõju õiguskuulekatele ettevõtjatele, kuna aitab tagada teadete esitajatele
võrdset ettevõtluskeskkonda.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 101 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „Kõik turule
viidavad uudsed tubakatooted peavad vastama käesoleva seadusega tubakatoodetele kehtestatud
nõuetele“ Täpsustus on vajalik õigusselguse tagamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 10². Paragrahv räägib elektroonilistest
sigarettidest, kuid lõike 1 esimeses lauses olevat väljendit „nikotiinisisalduseta sigarette“ võis
mõista ka kui tavasigarette. Selguse huvides täiendatakse lauset sõnaga „elektroonilisi“.
Eelnõu § 1 punktiga 7 reguleeritakse kohustust kasutada elektrooniliste sigarettide müügimahu
aruande esitamiseks üle-euroopalist ühisportaali, kus raporteeritakse ka kõiki teisi andmeid nende
samade toodete kohta.
Kehtiv tubakaseadus võimaldab müügimahtude andmeid esitada mistahes viisil. Peale EU-CEG
ühisportaali kasutusele võtmist ei ole tubakaseaduse säte praeguses sõnastuses enam asjakohane,
sest müügimahtude teateid ei esitata Terviseametile eraldiseisvalt, vaid esitatakse üle-euroopalises
EU-CEG ühisportaalis, mille kaudu esitatakse andmed kõikidele liikmesriikidele ühtsel viisil ja
kõikide tubakatoodete ja seonduvate toodete osas ühtsel viisil vastavalt EU-CEG ühisportaali
pakutavatele vormidele.
Andmete ühtne esitamine võimaldab andmeid masinloetavalt töödelda. Terviseametil on ligipääs
EU-CEG ühisportaali andmetele. Andmeanalüüsi vigade vältimiseks ja andmete tervikluse
tagamiseks on tarvis, et andmed esitatakse kõigi toodete kohta samal viisil ehk EU-CEG
ühisportaali kaudu, mitte osad andmed e-kirjaga eraldi. Ühisportaal EU-CEG ja sh müügimahu
aruande esitamise moodul on olemas ja toimib, st muudatus ei too kaasa täiendavaid IT
arendusvajadusi.
Eelnõu § 1 punktiga 8 parandatakse õigusselgust uue toote teate avaldamise ja hoidmise riigilõivu
tasumisel.Kehtiva tubakaseaduse sõnastusest tuleneb, et kui teade esitatakse peale 31. märtsi ja
läbib hindamise samal aastal, siis avaldamise riigilõivu tasumise kohustus esimesel aastal on
vaieldav, pole üheselt mõistetav, kuna 31. märts ei ole sellisele teatele esimesel aastal saabunud.
See toob kaasa erinevatel kuupäevadel teateid esitavate ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise.
Muudetud sõnastus toob selgemalt välja teate avaldamise ja teate hoidmise riigilõivude erinevuse
ja täpsustab tähtajad, millal mõlemat riigilõivu tasutakse. Esmakordse avaldamise aeg sõltub teate
esitamise ja teate andmete hindamise toimumise ajast. Avaldamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv
ei ole seotud 31. märtsi kuupäevaga, vaid teate esmakordse avaldamise ajaga, mis võib toimuda
nii enne kui ka peale 31. märtsi. Avaldatud teate hoidmise riigilõivu tasub teate esitaja iga aasta
12
31. märtsiks alates teate avaldamisele järgnevast aastast. Riigilõivude suurus on määratud
riigilõivuseaduses.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse tubakaseaduse paragrahvi 104 lõikega 31, millega
sätestatakse, et paragrahvi 104 lõike 3 punkti 1 ei kohaldata käesoleva seaduse § 81 lõike 21 alusel
kehtestatud määrusega lubatud ainetele. Selle muudatuse tulemusel ei pea seaduse jõustumisel
enam maksma elektroonilise sigareti vedelikega turule tulemisel aine hindamise tasu
tubakaseaduse § 81 lõike 2 punkti 5 alusel kehtestatud määrusega elektroonilise sigareti vedelikule
mentooli ja tubaka maitse ning lõhna andmiseks ning sissehingamise hõlbustamiseks kasutada
lubatud ainete nimekirja kantud ainete eest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on ühe elektroonilise
sigareti vedelikus oleva aine hindamise tasu 240 eurot. Lubatud maitseainete nimekirjaga
kehtestatavad 16 tubaka maitse- ja lõhnaainet ei ole uuringute alusel tervisele ohtlikud ning nende
omadused on juba põhjalikult hinnatud. Lubatud kaheksa mentooli maitse- ja lõhnaained tulenevad
määrusest (EL) 2016/787. Puudub täiendav vajadus nende ainete hindamiseks.
Tasust vabastamine nimekirja kantud ainete puhul on kehtestatud seaduse tasandil ning vastab PS
§ 113 nõuetele. Arvestades, et vastavad maitse- ja lõhnaained on juba põhjalikult hinnatud, on
tasukohustuse erandi kehtestamine proportsionaalne ja põhjendatud.
Eelnõu § 1 punktiga 10 kehtestatakse erisus sigarite müügimahtude teate hindamistasule –
muudele tubakatoodetele 240 eurot, sigaritele 90 eurot. Nimetatud erisuse aluseks on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2014/40, mis sätestab sigaritele kehtiva erisuse. Direktiivi
2014/40/EL erisuse aluseks on järgmised põhjused.
1. Sigarid ei ole noorte seas populaarsed. Euroopa Komisjoni toetusuuring kinnitab, et sigarite
kasutamine noorte (alla 25 a) seas on praktiliselt olematu, sigarid on tooted, mida tarbivad
küpsed, teadlikud täiskasvanud, mitte noored.
2. Tarbimine on väga väike ja nišipõhine, sigarid moodustavad EL-i tubakaturust väikese osa.
3. Tarbijaprofiil on teistsugune. Sigarite tarbijad on vanemad, stabiilse tarbimisharjumusega,
mitte-impulssostjad, sageli premium-segmendis.
4. Erisused ei mõjuta direktiivi 2014/40/EL põhieesmärki – vähendada suitsetamist, kaitsta
noori ja vähendada tubakatoodete atraktiivsust. Kuna sigarid ei ole noorte seas levinud, ei
kahjusta nende erisused direktiivi üldist mõju.
5. Majanduslik ja kultuuriline aspekt avaldub asjaolus, et sigarite tarbimisel on suur
väikeettevõtete ja käsitootjate roll ning liiga ranged nõuded kahjustaksid
ebaproportsionaalselt väikseid tootjaid, mis ei olnud direktiivi 2014/40/EL eesmärk.
2025. aastal kaebas J. C. Newman Cigar Co Terviseameti Tallinna Halduskohtusse seoses
asjaoluga, et riigilõivude kehtestamisel ei olnud arvestatud ülaltoodud sigaritele kehtivat erisust.
Halduskohus jõudis järeldusele, et erandiga mittearvestamine võib olla põhiseadusega vastuolus.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jõudis 7. mail 2026 alljärgnevale otsusele
(5-25-73):
1. Tunnistada riigilõivuseaduse § 2984 lõiked 2 ja 3 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas,
milles need kehtestavad riigilõivude tasumise kohustuse sigarite tootjatele ja importijatele.
2. Tunnistada tubakaseaduse § 104 lõige 4 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see
kehtestab tasu maksmise kohustuse sigarite tootjatele ja importijatele, samuti osas, milles
see kohustab maksma tasu ka 2024. aasta kohta esitatava müügimahtude teate eest.
13
3. Jätta riigilõivuseaduse § 2984 lõige 1 põhiseadusvastaseks tunnistamata.
Seega on eelnõu eesmärk kehtestada sigaritest teavitamisele proportsionaalne riigilõiv, mis
arvestaks sigarite eripäraga ja mis aitaks vältida ebavajalikke takistusi väikese mahuga nišituru
toimimisel. Eelnõu eesmärk on ühtlasi toetada ausat konkurentsi, vähendades
ebaproportsionaalseid kulusid väikestele ettevõtjatele.
Eelnõu § 1 punktid 11 ja 15 sätestavad tubakatoote või tubakatootega seonduva toote kaugmüügi
teel tellimise ja riigisisese kaugmüügi keelu. Senimaani on keeld kehtinud ainult kaugmüügile,
kuid mitte toodete tellimisele. Siinkohal tasub silmas pidada, et: „Vastavalt 65% noortest hindas
e-sigarettide ja 55% huuletubaka kättesaadavust kergeks.“ Ja üheks selle põhjuseks on toodete
ülimalt lihtne posti- või kullerteenusega tellimine.
Eelnõu punktiga 12 muudetakse tubakaseaduse 4. peatüki nimetust ning lisatakse sellesse viide
lobitegevuse reeglitele. Kehtiv 4. peatükk reguleerib tubakatööstuse majandustegevusega seotud
mõjutusvahendeid, eelkõige spondeerimist ja müügiedendust. Peatüki täiendamine lobitegevuse
reeglitega võimaldab koondada samasse peatükki tubakatööstuse huvide edendamisega seotud
piirangud ja läbipaistvusnõuded.
Punktiga 13 lisatakse seadusesse § 26¹, mille lõikes 1 määratletakse lobitegevus tubakaseaduse
tähenduses. Lobitegevusena käsitatakse lobisti otsest või kaudset suhtlust ametiisikuga, mille
eesmärk on mõjutada tubakatooteid või tubakatootega seonduvaid tooteid puudutava
poliitikaotsuse kujundamist või rakendamist või muul viisil kaitsta tubakatööstuse huve. Mõiste
tugineb lobistidega suhtlemise heas tavas kasutatud lobitöö määratlusele. Hea tava kohaselt on
lobitöö lobisti otsene või kaudne struktureeritud ja organiseeritud suhtlus ametiisikuga
poliitikaotsuste mõjutamiseks ning oma huvide kaitsmiseks. Otsene suhtlus hõlmab näiteks
kohtumist, telefonivestlust või videokohtumist, mille käigus lobist pöördub vahetult ametiisiku
poole. Kaudse suhtlusega võib olla tegemist näiteks juhul, kui lobist edastab mõjutamise eesmärgil
seisukohti või ettepanekuid vahendaja kaudu. Lobitegevust tuleb eristada juhuslikust või
eraelulisest kokkupuutest. Lobitegevuseks ei loeta pelgalt olukorda, kus ametiisik ja
tubakatööstusega seotud isik satuvad juhuslikult samale üritusele või vahetavad teavet küsimuses,
mille eesmärk ei ole poliitikaotsuse mõjutamine.
Poliitikaotsuse kujundamine hõlmab muu hulgas õigusaktide ja nende eelnõude, strateegiliste
dokumentide, arengukavade, programmide ja tegevuskavade ettevalmistamist. Poliitikaotsuse
rakendamine võib hõlmata ka üldise rakenduspraktika, järelevalvekorralduse või valdkondlike
meetmete kujundamist. Lobitegevuseks loetakse üksnes suhtlus, mis on seotud tubakatoodete või
tubakatootega seonduvate toodetega või millega muul viisil kaitstakse tubakatööstuse huve. Seega
ei kohaldata sätet lobisti suhtlusele ametiisikuga küsimuses, millel puudub seos tubakatööstuse
huvidega.
Lõikes 2 määratletakse lobist. Lobist võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik ning ta võib
esindada enda või teise isiku huve. Lobistina käsitamine ei sõltu sellest, kas huvide esindamise
eest saadakse tasu. Lobistiks võib seega olla nii tubakatööstuse ettevõtja enda esindaja kui ka
advokaat, konsultant, erialaliit, suhtekorraldusettevõtja või muu isik, kes esindab tubakatööstuse
huve.
14
Lõikes 3 sätestatakse erand, mille kohaselt ei käsitata lobistina avalikku teenistujat, kes tegutseb
oma teenistus- või tööülesannete täitmisel, ega erakonda tema tavapärase poliitilise tegevuse
raames.
Avaliku teenistuja välistamine tähendab, et riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste
tavapärast ametialast suhtlust ei käsitata lobitegevusena. Erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui
isik tegutseb oma teenistus- või tööülesannete piires. Kui avalik teenistuja esindab väljaspool oma
ülesandeid tubakatööstuse erahuve, võib tema tegevus vastata lobitegevuse tunnustele.
Erakonna tavapärase poliitilise tegevuse erand hõlmab erakonna põhikirjalist ja poliitilist tegevust,
sealhulgas poliitiliste seisukohtade kujundamist ja esitamist. Erand ei laiene automaatselt
erakonnaga seotud isikule, kes esindab tubakatööstuse huve eraldi kokkuleppe või ülesande alusel.
Punktiga 14 täiendatakse seadust §-ga 26². Lõikes 1 kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse §-s
6 nimetatud ametiasutusele kohustus avalikustada tema teenistuses oleva ametiisiku ja lobisti vahel
toimunud kohtumine, kui kohtumise eesmärk või sisu on seotud tubakatööstuse äri- või muude
huvide esindamise või kaitsmisega.
Avaliku teenistuse seaduse §-s 6 sätestatud ametiasutuse mõiste kasutamine määrab kohustatud
isikute ringi olemasoleva seadusliku mõiste kaudu ega loo tubakaseaduses eraldiseisvat
ametiasutuse määratlust. See hõlmab riigi ametiasutustena muu hulgas valitsusasutusi, Riigikogu
Kantseleid, Vabariigi Presidendi Kantseleid, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantseleid, kohtuid
ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleid. Kohaliku omavalitsuse
üksuse ametiasutustena hõlmab mõiste muu hulgas valla- ja linnavolikogu kantseleid, valla- ja
linnakantseleid, valla- ja linnavalitsusi koos nende struktuuriüksustega, osavalla- ja
linnaosavalitsusi ning valla- ja linnavalitsuse ameteid ja ühisameteid. Lisaks nähakse eraldi ette
Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kohustus avalikustada enda ja lobisti
vahel toimunud suhtluse andmed, kuna nad ei ole ametiasutuse teenistuses olevad ametiisikud,
kuid osalevad vahetult poliitikaotsuste kujundamises ja vastuvõtmises. Ametiasutus avaldab
andmed oma veebilehel, Riigikogu liige Riigikogu veebilehel ning kohaliku omavalitsuse
volikogu liige valla või linna veebilehel. Avalikustamise kohustus tekib juhul, kui suhtluse
eesmärk või tegelik sisu on seotud tubakatööstuse äri- või muude huvide esindamise või
kaitsmisega. Kohtumise nimetus või ametlik päevakord ei ole määrav, kui suhtluses käsitletakse
sisuliselt tubakatööstuse huve.
Avalikustamise kohustus ei tähenda tubakatööstuse esindajatega suhtlemise keelamist. Selle
eesmärk on muuta selline suhtlus kontrollitavaks ja läbipaistvaks ning võimaldada avalikkusel
hinnata, kelle seisukohti poliitika kujundamisel esitatakse.
Lõike 2 kohaselt käsitatakse suhtlemisena ka sidevahendi abil toimunud suhtlemist, sealhulgas
video- või telefonikohtumist. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus avalikustamise kohustus
sõltub suhtlemise vormist. Sidevahendi abil toimunud suhtlemine kuulub avalikustamisele juhul,
kui see vastab § 26¹ lõikes 1 sätestatud lobitegevuse tunnustele.
Lõikes 3 määratakse kindlaks avalikustatavate andmete minimaalne koosseis. Suhtluse teema
kirjeldab, miks kohtumine korraldati ning näitab, millist poliitikaotsust, õigusakti, meedet või
muud küsimust käsitleti. Osaleja rollina tuleb märkida eelkõige tema ametikoht, esindatav
15
organisatsioon või muu kohtumisel osalemise alus. Andmed peavad võimaldama avalikkusel aru
saada, kes kohtumisel osales, kelle huve esindati ja millist küsimust arutati.
Järgmise lõike kohaselt avaldatakse kohtumiste teave ametiasutuse veebilehel kord kvartalis,
hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppu. Kvartaalne avaldamine järgib lobistidega
suhtlemise heas tavas kasutatud avalikustamisperioodi ning ei loo paralleelset süsteemi. Hea tava
kohaselt teavitab ametiisik avalikkust ametitegevuse raames toimunud kohtumistest huvirühmade
ja lobistidega vähemalt kord kvartalis. Ametiasutus võib teabe avaldada ka sagedamini. Ühe kuu
pikkune tähtaeg pärast kvartali lõppu annab ametiasutusele piisava aja andmete kontrollimiseks ja
avaldamiseks, tagades samal ajal nende mõistliku aja jooksul avalikkusele kättesaadavaks
tegemise.
Ametiasutus peab tagama, et teave oleks veebilehel kergesti leitav ja arusaadav. Selleks peaks
teave olema avaldatud ühtses ja selgelt tähistatud rubriigis ning võimaluse korral struktureeritud
kujul.
Järgmise lõike kohaselt avalikustatakse andmed vähemalt kolmeks aastaks nende esmakordsest
avaldamisest arvates. Tähtaeg võimaldab jälgida pikema aja jooksul tubakatööstuse ja
ametiasutuste suhtlust ning võrrelda kohtumisi poliitikaotsuste kujundamise ja vastuvõtmisega.
Lõike 5 kohaselt on Justiits- ja Digiministeeriumil õigus koondada ametiasutuste veebilehtedel
avaldatud teave osaliselt või tervikuna ühele veebilehele. Keskse koondamise eesmärk on
parandada andmete leitavust, võrreldavust ja kasutusmugavust. Säte annab ministeeriumile õiguse
teavet koondada, kuid ei vabasta ametiasutust tema enda avalikustamise kohustusest, samas piisab
ametiasutuse kodulehel ka viitest Justiits-ja Digiministeeriumi veebilehele. Siiski vastutab
andmete õigsuse, terviklikkuse ja tähtajalise avaldamise eest andmed avaldanud ametiasutus.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse TubS-i §-ga 382, millega sätestatakse sanktsioonid
tubakatoote või tubakatootega seonduva toote Eestisse tellimise ja toimetamise keelu rikkumise
eest. Tegemist on sisulise jätkuga §‑s 312 kehtestatud tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote
kaugmüügi teel Eestisse tellimise ja toimetamise keelule, mille sätestatakse ka konkreetne karistus.
Keeld on seni hõlmanud üksnes kaugmüügina toodete Eestisse toimetamist, kuid mitte olukorda,
kus tarbija või ettevõtja tellib toote väljastpoolt Eestit ning toimetab selle siia näiteks posti või
kulleriga. Praktikas on see loonud õigustühimiku: kuigi kaugmüügi pakkujal on keeld, on tellija
tegevus jäänud sanktsioonita ja keeld ei ole olnud tõhus.
Seetõttu sätestatakse §‑s 382 eraldi vastutus, mis:
1) tagab § 312 sisulise rakendatavuse;
2) takistab ebaseaduslike ja (noortele) atraktiivsete toodete (sh maitsestatud
e‑sigaretivedelike) sisenemist Eesti turule;
3) viib kooskõlla siseriikliku regulatsiooni teiste liikmesriikide praktikaga, kus tellija vastutus
on tavaline osa turujärelevalve mehhanismist.
Füüsilise isiku korral on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni
200 000 eurot.
16
Eelnõu § 1 punktidega 17–21 ühtlustataksepraegu kehtivad ja täiendatavad sanktsioonid.
Vastasel korral jääks sisult samaväärsete rikkumiste eest TubS-s maksimummääraks juriidilistele
isikutele kõigest 3200 eurot, mis on ilmselgelt liiga madal. Trahvid peavad olema
proportsionaalsed, heidutavad ja tõhusad. Karistuse määrad on kooskõlas tubakaseaduse sarnaste
rikkumiste sanktsioonidega, proportsionaalsed rikkumise ohuga ja vajalikud keelu tõhususe
tagamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 22 sätestataksekäesoleva eelnõu sätete rikkumise väärtegude kohtuväline
menetleja, kelleks on vastavalt oma pädevusele ja senisele regulatsioonile Maksu- ja Tolliamet
ning Politsei- ja Piirivalveamet.
Eelnõu § 1 punktiga 23 sätestatakse käesoleva eelnõu alusel „väärteo toimepanemise vahetuks
objektiks olnud esemele kohaldab kohus, Maksu- ja Tolliamet või Politsei- ja Piirivalveamet
konfiskeerimist.“
Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseaduse § 2984 lõikeid 2 ja 3 analoogselt käesoleva eelnõu §
1 punktiga 10. Ülaltoodust lähtuvalt nähakse eelnõuga lõikes 2 sigaritele ette eraldi riigilõiv 370
eurot teate muudatuse läbivaatamise eest ning lõikes 3 sigari teate avaldamise ja hoidmise eest
riigilõiv 40 eurot aastas. Riigilõivu suurus on arvutatud lähtuvalt Terviseameti hinnangulistest
kuludest, mis kaasnevad teate menetluskuludega (tööjõukulu, majandamiskulu ja üldhalduskulu).
Tubakatootest ja tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõue tuleneb direktiivist
2014/40/EL ja on juba kehtiv nõue. Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186, millega
kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm, preambuli
punkti 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud andmete kogumine, õigsuse kontrollimine,
asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine täielikult liikmesriikide vastutusel.
Vajalike andmete kogumiseks tehtava teavituse administratiivsete kulude ja sisulise hindamisega
liikmesriigile tekkivate kulutuste eest on liikmesriikidel õigus küsida direktiivi 2014/40/EL
artikli 5 punkti 8 kohaselt liikmesriikidele esitatava teabe kättesaamise, hoidmise, töötlemise,
analüüsimise ja avaldamise eest tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tootjatelt ja
importijatelt proportsionaalset tasu. Seetõttu kehtestati ka Eestis toodetest teavitamise eest
riigilõiv. Riigilõiv kehtestati kõikidest tubakatoodetest ja tubakatoodetega seonduvatest toodetest
teavitamisele erisusi tegemata.
Direktiiv 2014/40/EL lubab muude kui sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka puhul
luua erandeid teatavate nõuete täitmisest. Sigarite maaletoojad ja müüjad tegutsevad väga väikesel
turul, kus marginaalid on madalad ja müügimahud piiratud. Kõrged ja ühetaolised riigilõivud
koormavad ebaproportsionaalselt väikeseid ettevõtteid, vähendavad turu mitmekesisust ning
võivad viia olukorrani, kus ainult suurimad importijad suudavad jätkata tegutsemist. Direktiivi
2014/40/EL üks eesmärke on tagada siseturu toimimine ja vältida põhjendamatuid takistusi
kaubandusele. Kui riigilõivud muutuvad ebaproportsionaalseks võrreldes turu suurusega, võib see
olla vastuolus direktiivi üldiste põhimõtetega.
17
Euroopa Liidu õiguses kehtib proportsionaalsuse põhimõte – meetmed ei tohi olla ülemäärased
võrreldes eesmärgiga, mida soovitakse saavutada. Kui sigarite maaletoojatelt ja müüjatelt nõutav
riigilõiv ei aita kaasa rahvatervise kaitsele, ei ole seotud direktiivist tulenevate kohustuste
täitmisega ning koormab ebaproportsionaalselt väikest sektorit, siis ei pruugi selline lõiv olla
proportsionaalne ega kooskõlas EL-i õiguse üldpõhimõtetega.
Eelnõu § 3 näeb ette seaduse jõustumise.
Tubakaseaduse muudatused (eelnõu § 1 punktid 2, 3 ja 9), mis puudutavad elektrooniliste
sigarettide vedelikes kasutada lubatud maitse- ja lõhnaainete ning sissehingamist hõlbustavate
ainete loetelu, jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise tähtaeg tuleneb vajadusest anda
ettevõtjatele piisav aeg uute nõuetega kohanemiseks ning olemasolevate laovarude lõpuni
müümiseks.
Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei lähe vastuollu Euroopa Liidu õigusega, vaid loob siseriiklikul tasandil selguse Euroopa
Liidu määruse rakendamiseks. Mentooli maitset ja lõhna andvate ainete nimekirja kehtestamise
puhul on lähtutud komisjoni rakendusotsusest (EL) 2016/787, 18. mai 2016, millega sätestatakse
sigarettides ja isevalmistatavate sigarettide tubakas sisalduvate lisaainete erinimekiri seoses
rangemate teatamiskohustustega. Tubaka maitset ja lõhna andvate ainete nimekirja kehtestamine
on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2014/40, 3. aprill 2014, tubaka- ja
seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide
ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ. Nimetatud direktiiv
ei ühtlusta kõiki elektrooniliste sigarettide ja täitepakenditega seotud aspekte. Näiteks maitse- ja
lõhnaainete reguleerimine jääb liikmesriikide pädevusse.
Eelnõu on kooskõlas direktiivi 2014/40 artikli 5 punktiga 8, mis lubab liikmesriigil võtta
tubakatoodete tootjatelt ja importijatelt proportsionaalseid tasusid sama artikli alusel esitatud teabe
vastuvõtmise, säilitamise, käitlemise, analüüsimise ja avalikustamise eest. See, kui riik arvestab
sigarite eripäraga ja alandab nende osas riigilõivu, on kooskõlas nii direktiivi kui ka selle mõttega,
samuti on see kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõuga muudetakse tubakaseadust eesmärgiga suurendada regulatsiooni selgust, tõhustada
järelevalvet ning toetada rahvatervise kaitset. Muudatused puudutavad e-sigarettide koostise
regulatsiooni, piiriülese kaugmüügi tingimusi ja sigarite riigilõivu ja hindamistasu suurust.
18
Mõjude olulisust hinnati mõju ulatuse, avaldumise kestuse ja sageduse, mõjutatud sihtrühmade
ning ebasoovitavate mõjude riski alusel. Analüüs tugineb eelnõu sisule ja selles on kasutatud
Terviseameti, ametlike registrite ning kohalike ja rahvusvaheliste uuringute andmeid.
Mõjuanalüüsis käsitletakse eelnõu sotsiaalset mõju, mõju majandusele ning mõju
riigivalitsemisele ja halduskoormusele elektrooniliste sigarettide tarbijate, tootjate ja importijate
ning riiklike järelevalveasutuste vaates. Teistes mõjuvaldkondades eelnõu sisulisi mõjusid ei
avalda. Tulemused on esitatud mõjuvaldkondade ja sihtrühmade lõikes.
6.1. Mentooli ja tubaka maitse ning lõhnaainete kasutamine
6.1.1. Mõju riigiasutuste töökoormusele
Sihtrühm: riigiasutused (Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja
Tolliamet)
Muudatusel on töökoormust vähendav ja dubleerimist ennetav mõju. Lubatud maitse- ja
lõhnaainete loetelu kehtestamine välistab vajaduse hinnata korduvalt aineid, mille tervisemõju on
juba varasemalt hinnatud. See vähendab eelkõige Terviseameti menetluste mahtu ning selgitus- ja
vaidlusvajadust.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on elektrooniliste sigarettide vedelikes lubatud tubaka ja mentooli
maitse ja lõhn. Nende maitsete imiteerimiseks kasutatakse mitmesuguseid aineid ja segusid, mille
keemiline struktuur ja omadused on erinevad. Regulatsiooni lai sõnastus on jätnud
järelevalvepraktikas tõlgendusruumi ning põhjustanud vaidlusi Terviseameti ja tootjate vahel.
Elektrooniliste sigarettide koostisainete ja eralduvate ainete hindamise tasu rakendus Eestis
01.01.2025. Vahetult enne tasukohustuse jõustumist, 2024. a II poolaastal, esitasid tootjad ja
maaletoojad suures koguses uute elektroonilise sigareti vedelikega toodete teateid, ligi 2100 teadet,
et vältida ainete hindamistasu maksmist. 2025. aastal esitati 43 elektroonilise sigareti uue toote või
olemasoleva toote muutmise teadet, mille eest on tasutud ka seadusekohane riigilõiv. Neist 33 olid
elektroonilise sigareti vedelikku sisaldavad, probleemsete koostisainetega olid 26 (79%)
elektroonilise sigareti vedelikku sisaldanud teadetest.6
2025. aasta hindamispraktikast ilmnes, et nõuetele mittevastavate toodete menetlemisel kaasavad
teate esitajad sageli advokaadibüroosid ning esitavad mitmekuuliste vahedega minimaalseid
parandusi, mis ei kõrvalda tegelikke koostisega seotud probleeme. See pikendab menetlusi ning
suurendab Terviseameti selgitus- ja vaidluskoormust.5
Muudatus mõjutab kaudselt Maksu- ja Tolliameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti järelevalvetegevust, suurendades selgust toodete nõuetele vastavuse hindamisel, kuid ei too
kaasa uusi järelevalveülesandeid ega täiendavat halduskoormust.
6 Terviseamet. Päring: 09.02.2026.
19
Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide, sealhulgas Läti, Leedu ja Hollandi kogemus näitab, et selge
ja ammendav lubatud ainete loetelu vähendab vaidlusi, lihtsustab järelevalvet ja suurendab
õigusselgust.
Kokkuvõtvalt toob muudatus kaasa järelevalvepraktika selginemise ja menetluskoormuse
vähenemise eelkõige Terviseameti vaates, ilma et see tooks kaasa täiendavaid püsivaid
haldusülesandeid teistele järelevalveasutustele.
6.1.2. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: elektrooniliste sigarettide tarbijad
Muudatuse tagajärjel avaldub mõju elektrooniliste sigarettide tarbijatele.
Muudatus mõjutab toodete atraktiivsust eelkõige noorte ja alustavate tarbijate seas. Tubaka- ja
nikotiinitoodete tarvitamise uuringu andmetel eelistas 57% küsitlusele vastanud noortest e-
sigaretti meeldiva maitse tõttu, kusjuures maitseelamus on eriti oluline 14–15-aastaste seas.7
Selgelt määratletud lubatud maitse- ja lõhnaainete loetelu piirab magusate maitsetega toodete
turustamist. Ammendava lubatud ainete loetelu kehtestamine vähendab sellist tõlgendusruumi
ning toetab regulatsiooni eesmärki piirata toodete liigset atraktiivsust.
Rahvusvaheline kogemus viitab, et toodete atraktiivsuse vähenemine võib vähendada
elektroonilise sigareti tarbimist ja tarbimise alustamist noorte hulgas. Hollandi andmete kohaselt
on maitsete piirangute järel elektroonilise sigareti kasutamine vähenenud eelkõige noorte
täiskasvanute (18–25-aastased) seas. Nooremate teismeliste (12–18-aastased) hulgas ei ole samas
kasutuse vähenemist täheldatud ning mõnel juhul on kasutus isegi suurenenud, mis võib olla
seotud muude samaaegsete trendide ja andmete kogumise erisustega. 8
Täiskasvanud elanikkonna, eriti meeste, seas on mentoolimaitselised tooted kõige enam eelistatud,
mistõttu on oluline, et nende toodete regulatsioon oleks selge ja tugineks terviseohutuse
seisukohalt hinnatud ainetele.6
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kaalutud andmete kohaselt on 16–65-
aastase elanikkonna seas nikotiiniga e-sigarette vähemalt mõni kord kuus tarvitanud 11,8% ning
igapäevaselt 6,4%.9 Kooliõpilaste tervisekäitumise (HBSC) 2021/22. aasta uuringus osalenud 11–
15-aastaste õpilaste seas oli e-sigaretti tarvitanud 29,2%.10
7 Kivistik, K., Jurkov, K., Aavik, A.-L., Juuse, L., & Pesti, M. (2023). Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring.
Balti Uuringute Instituut. https://doi.org/10.23657/9mh3-5p66 8 RIVM. (2024). Two in five reduced use of e-cigarettes after introduction of flavour ban. National Institute for Public
Health and the Environment. https://www.rivm.nl/en/news/two-in-five-reduced-use-of-e-cigarettes-after-
introduction-of-flavour-ban 9 Reile R, Põlajev A, Saavaste J. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2024. Tallinn: Tervise Arengu
Instituut; 2025. tku2024_kogumik_29apr2025_final.pdf 10 Statistikaamet. (2023). KU65: E-sigareti tarvitamine soo ja vanuse järgi. KU65: E-sigareti tarvitamine soo ja
vanuse järgi. PxWeb
20
Muudatuse tulemusel muutuvad osade elektrooniliste sigarettide maitseomadused, kuid mõju
ulatus on piiratud, kuna regulatsioon täpsustab juba kehtivaid elektrooniliste sigarettide vedelikele
kehtestatud piiranguid. EU-CEG ühisportaali andmetel vastab kavandatavatele nõuetele juba
praegu 22% Eesti turul olevatest toodetest. Muudatus võib vähesel määral mõjutada nende tarbijate
käitumist, kes on harjunud konkreetsete toodete maitseomadustega, ning samal ajal vähendab riski,
et tarbimisel kasutatakse aineid, mille terviseohutus ei ole piisavalt hinnatud.
Salaturu ja piirikaubanduse riski võib pidada väikeseks, kuna muudatus täpsustab juba kehtivaid
nõudeid ning sarnased piirangud kehtivad ka Lätis, Leedus ja Soomes. Muudatuse tulemusel
kasutatakse toodetes terviseohutuse seisukohalt hinnatud maitseaineid, mis võib vähendada
elektrooniliste sigarettide terviseriski, kuid mõju jääb piiratud ulatusega nikotiini sõltuvust
tekitava toime tõttu.
Võimaliku kõrvalmõjuna võib maitsete täpsema regulatsiooni tulemusel üksikutel juhtudel
suureneda vedelike ise maitsestamine, mis võib piiratud ulatuses mõjutada muudatuse soovitud
mõju avaldumist. Uuringu andmetel on Eestis kättesaadavad mitmesugused elektrooniliste
sigarettide vedelike maitsestajad ning internetis levivad juhendid vedelike segamiseks. Samas tõi
20% uuringus osalenud õpilastest esile, et maitsestatud toodete piiramine toetaks nikotiinitoodetest
loobumist.6
Kokkuvõtvalt on muudatuse sotsiaalne mõju väike, avaldudes eelkõige noorte ja alustavate
tarbijate seas, kuid jäädes üldises elanikkonnas piiratud ulatusega. Negatiivsete mõjude risk on
madal.
6.1.3. Mõju majandusele
Sihtrühm: Elektroonilise sigareti tootjad ja importijad
Viimastel aastatel on ilmnenud EU-CEG ühisportaali andmetest suund, et Eesti turule toodavates
toodetes kasutatakse üha enam just neid 16 tubaka maitse- ja lõhnaainet, mille terviseohutus on
varasemalt hinnatud. See viitab sellele, et tootjad on hakanud kohandama toodete koostist vastavalt
teiste liikmesriikide regulatiivsele praktikale, mis muudab ülemineku Eesti turul sujuvamaks.
Mentooli maitset ja lõhna andvate ainete nimekirja kehtestamise puhul on lähtutud komisjoni
rakendusotsusest (EL) 2016/787, 18. mai 2016, millega sätestatakse sigarettides ja
isevalmistatavate sigarettide tubakas sisalduvate lisaainete erinimekiri seoses rangemate
teatamiskohustustega, nõuded mis on valdkonna ettevõtjatele juba eelnevalt teada. Mentooli
maitse- ja lõhnaainete nõuete kehtestamine on väiksema mõjuga kui tubaka maitse- ja lõhnaainete
nimekirjade kehtestamine. Arvestades eeltoodut, ei too lubatud maitse- ja lõhnaainete nimekirjade
kehtestamine kaasa ebaproportsionaalset kohanemiskoormust ning eelnõuga nähakse ette piisav
üleminekuaeg olemasolevate toodete lõpuni müümiseks.
Tabelis on esitatud EU-CEG ühisportaali andmetel turul olevad aktiivsed tooted, mille kohta on
aastase perioodi jooksul raporteeritud müügimahte või esitatud muid teateid.
Tabel 1. Eesti turule aasta jooksul teatatud elektroonilise sigareti vedelikku sisaldavad tooted (EU-
CEG)
21
Vastavus nõuetele Toodete arv Osakaal (%)
Vastavad juba nõuetele 1575 22
Vajavad vähest kohandamist 4478 62
Vajavad ulatuslikku muutmist/ turult eemaldamist 1156 16
KOKKU 7209 100
Arvestades igapäevaste elektroonilise sigareti tarbijate ja hetkel turul olevate erinevate toodete
hulka, on toodete sortiment väga lai ja turuosa üksiku toote kohta väike. Sellises olukorras seisavad
tootjad ja importijad majandusliku valiku ees, kas kohandada toote koostist või lõpetada selle
turustamine Eestis. Elektrooniliste sigarettide vedelike puhul on tegemist kemikaalisegudega ning
toote koostise muutmine ei eelda tehnoloogilisi muudatusi ega seadmepargi uuendamist.
Muudatus vähendab suure tõenäosusega turul olevate toodete sortimenti mõningal määral.
Tootjatele kaasnevad toodete koostise muutmisega kulud. Täpsustatud nõuetega kohanemiseks on
vaja aega ning sellega on arvestatud seaduse planeeritava jõustumise aja seadmisel. Uute toodetega
edaspidi turule tulles ei kaasne lubatud maitseainete nimekirja kantud ainete kasutamisel nende
ainete osas enam aine hindamise tasu (240 eurot aine kohta), mis ennetab täiendavate kulude
tekkimist uute toodete turuletoomisel.
Kokkuvõtvalt on muudatuse majanduslik mõju piiratud. Osade toodete koostist tuleb kohandada
või need eemaldada turult, kuid muudatus ei eelda tehnoloogilisi investeeringuid ning tootjatele
on ette nähtud piisav üleminekuaeg. Lubatud maitseainete kasutamisel väheneb uute toodete
turuletoomisega seotud menetluslik ja rahaline koormus.
6.2. Sigarist teavitamisel tasutav riigilõiv
Mõju majandusele
Sihtrühm: sigarite tootjad, maaletoojad ja müüjad
Eelnõuga nähakse sigaritele ette väiksem riigilõiv sigari teate muudatuse läbivaatamise eest – 370
eurot, teate avaldamise ja hoidmise aastalõiv – 40 eurot ja müügimahtude teate esitamise
hindamistasu– 90 eurot, mis vähendab sigarite tootjate, maaletoojate ja müüjate otseseid kulusid
sigarist teavitamisel. Muudatuse eesmärk on vähendada ebaproportsionaalset kulukoormust
väiksematele ettevõtjatele.
Sigarite turg on väikese mahuga nišiturg, kus tegutsevad eeskätt väiksemad ettevõtjad ning
müügimahud ja marginaalid on piiratud, mistõttu võib kõrge teate muutmise riigilõiv sigarite
turuosalisi ebaproportsionaalselt koormata. Teate muutmise riigilõivu vähendamine parandab
võimalusi teadete ajakohasena hoidmisel ja vähendab survet kanda riigilõivu kulud edasi toote
lõpphinda. See omakorda toetab turu toimimist ja võib vähendada tarbijate suunamist piiriülestesse
ostukanalitesse.
22
Sigaritelt laekuv aktsiisimaks iseloomustab kõige paremini selle toote positsiooni tubakatoodete
turul – viimase viie aasta jooksul on see jäänud 1 ja 0,7 promilli ehk siis 0,07 (aastal 2020) ja 0,1
(aastal 2025 8 kuud) protsendi vahele. Kui tubakaaktsiisi kogulaekumine on olnud ca 250 miljonit
eurot, siis sigaritelt laekuv osa on olnud suurusjärgus 300 000 eurot. Lõviosa 86% on jätkuvalt
sigarettidelt laekuv aktsiisimaks.
Analoogilise pildi annab ka Konjuktuuriinstituudi11 hinnang tubakatoodete turumahule Eestis,
mille kohaselt jääb sigarite turumaht vahemikku 0,3…0,8%%.
Kokkuvõtvalt on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale positiivne: väheneb teavitamisega
seotud otsene kulu, paraneb võimalus hoida sortimenti ning väheneb risk, et nišituru osalised
loobuvad ebaproportsionaalse kulukoormuse tõttu tegevusest. Mõju ulatus sõltub ettevõtja
müügimahust, tootevaliku laiusest ja toodete muutmise sagedusest. Mõju olulisus on sihtrühma
vaates kõrge, kuid majanduse kui terviku vaates piiratud, kuna tegemist on nišituru ja kitsama
sihtrühmaga.
6.3. Muudatuste koondmõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele
Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu.
Halduskoormus ettevõtetele võib muutuda. Seoses elektrooniliste sigarettide vedelikes kasutada
lubatud maitse- ja lõhnaainete loetelu muudatustega kaasnevad tootjatele toodete koostise
muutmisega kulud. Osade toodete koostist tuleb kohandada või need eemaldada turult, kuid
muudatus ei eelda tehnoloogilisi investeeringuid ning tootjatele on ette nähtud piisav
üleminekuaeg. Lubatud maitseainete kasutamisel väheneb uute toodete turule toomisega seotud
menetluslik ja rahaline koormus. Kokkuvõtvalt on muudatusega kaasnev halduskoormus piiratud.
Riigilõivu vähendamine sigari teate muutmisel, iga-aastasel hoidmisel ja müügimahu aruande
esitamisel vähendab sigarite tootjate, maaletoojate ja müüjate rahalist koormust – nende otseseid
kulusid.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud
Eelnõu muudatuste rakendamisega ei kaasne kulusid riigi ega kohaliku omavalitsuse asutustele.
Eelnõu muudatuste rakendamine, sh elektroonilise sigareti lubatud maitseainete nimekirja
kehtestamine, võimaldab kasutada TA tööjõu ressurssi efektiivsemalt ning sihtotstarbekamalt.
Selge ainete nimekirja kehtestamisel ei ole enam vajadust hinnata tuhandete erinevate võimalike
maitseainete omadusi ning kulutada ressurssi õigusvaidlustele tootjatega. Otsest tulu ega
tööjõuressursi vabanemist muudatus endaga kaasa ei too.
8. Rakendusaktid
11 Orro, E, Lepane, L, Reiman, M, Hansa, A. „Tubakatoodete turg ja tarbimine Eestis. Aastaraamat 2025“ Eesti
Konjuktuuriinstituut, Tallinn 2025, Tabel 9, lk 30
23
Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse tubakaseaduse § 81 lõikes 21 uus volitusnorm, mille kohaselt
valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega elektroonilise sigareti vedelikule mentooli
ja tubaka maitse ning lõhna andmiseks ning sissehingamise hõlbustamiseks kasutada lubatud
ainete nimekirjad. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas.
9. Seaduse jõustumine
Tubakaseaduse § 1 punktid 2 ja 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2028. aastal, mis puudutavad
elektrooniliste sigarettide vedelikes kasutada lubatud maitse- ja lõhnaainete ning sissehingamist
hõlbustavate ainete loetelu. Jõustumise tähtaeg tuleneb vajadusest anda ettevõtjatele piisav aeg
uute nõuetega kohanemiseks ning laovarude lõpuni müümiseks.
Muus osas jõustub seadus üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning
arvamuse avaldamiseks E-sigareti Kaupmeeste Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti
Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele,
Eesti Kopsuarstide Seltsile, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti, Tubakatootjate Eesti
Assotsiatsioon MTÜ-le, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti
Terviseedenduse Ühingule, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonile VATEK, Eesti Tubaka-
ja Alkoholikahjude Vähendamise Kojale ETAK, Eesti Vähiliidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti
Õpilasesinduste Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Maksu- ja Tolliametile, MTÜ-le
Lastekaitse Liit, MTÜ-le Peaasi, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Kardioloogide Selts, Eesti Õdede
Liit, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Koolipsühholoogide
Ühing, Eesti Südameliit, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigiprokuratuurile, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile, Tervise Arengu Instituudile ning Terviseametile.
Algatab Vabariigi Valitsus
..... .......................2026. a
(allkirjastatud digitaalselt)
24
Lisa
Rakendusakti kavand
MINISTRI MÄÄRUS
Elektrooniliste sigarettide maitse- ja lõhnaained ning sissehingamist hõlbustavad ained
Määrus kehtestatakse tubakaseaduse § 81 lõike 21 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus kehtestab elektrooniliste sigarettide vedelikes kasutada lubatud maitse- ja lõhnaained ning
sissehingamist hõlbustavad ained.
§ 2. Elektrooniliste sigarettide vedelikele tubaka maitse ja lõhna andmiseks kasutatavad
ained
Elektroonilistes sigarettides on tubaka maitse ja lõhna andmiseks lubatud kasutada järgmisi aineid:
Jrk nr Chemical
Abstracts
Service’i
(CAS)
number
Lõhna- ja maitseaine eestikeelne
nimetus
Lõhna- ja maitseaine
ingliskeelne nimetus
1 35044-68-9 beeta-damaskoon beta-Damascone
2 23726-91-2 (E)-beeta-damaskoon (E)-beta-Damascone
3 23726-92-3 (Z)-beeta-damaskoon (Z)-beta-Damascone
4 23696-85-7 Damastsenoon Damascenone
5 23726-93-4 (E)-beeta-damastsenoon (E)-beta-Damascenone
6 1125-21-9 4-ketoisoforoon Keto-isophorone
7 4883-60-7 2-hüdroksü-3,5,5-trimetüül-2-
tsüklohekseen-1-oon
2-Hydroxy-3,5,5-trimethyl-2-
cyclohexenone
8 536-78-7 3-etüülpüridiin 3-Ethylpyridine
9 350-03-8 3-atsetüülpüridiin 3-Acetylpyridine
10 91-10-1 2,6-dimetoksüfenool 2,6-Dimethoxyphenol
25
11 67-47-0 5-hüdroksümetüül-2-furfuraal 5-(Hydroxymethyl)-2-furfural
12 591-12-8 5-metüülfuraan-2(3H)-oon alpha-Angelica lactone
13 503-74-2 3-metüülbutaanhape Isovaleric acid
14 1139-30-6 (-)-karüofülleenoksiid (-)-Caryophyllene oxide
15 3738-00-9 Ambroksiid Ambroxide
16 564-20-5 (3aR)-(+)-sklareoliid (3aR)-(+)-Sclareolide
§ 3. Elektrooniliste sigarettide vedelikele mentooli maitse ja lõhna andmiseks ning
sissehingamise hõlbustamiseks kasutatavad ained
Elektroonilistes sigarettides on mentooli maitse ja lõhna andmiseks ning sissehingamise
hõlbustamiseks lubatud kasutada järgmisi aineid:
Jrk nr Chemical
Abstracts
Service’i
(CAS)
number
Lõhna- ja maitseaine eestikeelne
nimetus
Lõhna- ja maitseaine
ingliskeelne nimetus
1 2216-51-5 L-mentool L-menthol
2 15356-60-2 (+)-mentool (+)-menthol
3 89-78-1 Mentool Menthol
4 1490-04-6 DL-mentool DL-menthol
5 8006-90-4 Piparmündi õli Peppermint oil (Natural oil)
6 68606-97-3 Piparmündi õli, terpeenideta Peppermint oil terpeneless
7 84696-51-5 Rohemündi ekstrakt Spearmint, ext.
8 8008-79-5 Rohemündi õli Spear mint oil
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2028. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
26
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Tubakaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks tubakaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame tagasisidet 7 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) Tubakaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 2) Tubakaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse seletuskiri /*Arvamuse avaldamiseks: E-sigareti Kaupmeeste Liit Eesti Arstide Liit Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Kopsuarstide Selts Eesti Lastevanemate Liit Eesti Nikotiinitoodete Edasimüüjate Liit Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon MTÜ Eesti Perearstide Selts Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Tervisedenduse Ühing Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koda ETAK Eesti Vähiliit Eesti Õpetajate Liit Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Ämmaemandate Ühing Maksu- ja Tolliamet MTÜ Lastekaitse Liit
Meie 17.07.2026 nr 8-1/5425-1
2
MTÜ Peaasi Politsei- ja Piirivalveamet Riigiprokuratuur Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tervise Arengu Instituut Terviseamet Eesti Lastearstide Selts Eesti Kardioloogide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Apteekrite Liit Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit Eesti Koolipsühholoogide Ühing
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Taotlus | 20.07.2026 | 1 | 8-1/5425-2 | Sissetulev kiri | jm | Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon |