From: Ain Peil <[email protected]>
Date: 28. July 2026 at 10:59:00 EEST
To: [email protected], Aive Telling <[email protected]>, Lily Mals - SOM <[email protected]>
Cc: Indrek Link <[email protected]>, Jaanus Põldmaa <[email protected]>, [email protected]
Subject: Eelnõu kooskõlastamine



Tere

 

Esitasite Siseministeeriumile kooskõlastamiseks Tubakaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse, millega täiendatakse tubakatootega seonduvaid regulatsioone.

 

Siseministeerium kooskõlastab eelnõu, kuid toome välja mõningad tähelepanekud, millega palume eelnõu ja seletuskirja täiendamisel arvestada.

 

1. Eelnõu § 1 punkt 7 – TubS § 10² lõige 2

 

Muudatuse sõnastuse kohaselt on ettevõtja kohustatud „esitama Terviseametile andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu [...] teatama“ eelmise kalendriaasta andmed. Seletuskirja kohaselt ei esitata müügimahu andmeid Terviseametile eraldiseisvalt, vaid need sisestatakse Euroopa Liidu EU-CEG ühisportaali, mille andmetele on Terviseametil ligipääs.

 

Palume viia eelnõu norm ja seletuskiri omavahel kooskõlla ning parandada ka lauseehitus, milles kasutatakse korraga tegusõnu „esitama“ ja „teatama“. Näiteks võib kaaluda sõnastust: „[...] on kohustatud esitama andmete esitamiseks ettenähtud Euroopa Liidu ühisportaali kaudu iga aasta 31. märtsiks eelmise kalendriaasta kohta järgmised andmed:“. Kui andmete õiguslikuks adressaadiks peab jääma Terviseamet, tuleb see seos eelnõus üheselt sõnastada ja seletuskirjas põhjendada.

 

2. Eelnõu § 1 punktid 13 ja 14 – TubS §-d 26¹ ja 26²

 

Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu piisavalt, kuidas peab avalikustamiskohustusega isik praktikas tuvastama, et suhtluspartner on tubakatööstuse huve esindav lobist. Ebaselge on muu hulgas, kuidas toimida juhul, kui suhtluspartner ei avalda enda seost tubakatööstusega, esindab korraga mitut huvi või lobitegevuse tunnused selguvad alles suhtluse käigus. Palume täiendada seletuskirja praktiliste tuvastamiskriteeriumide ja toimimisjuhistega.

 

Seletuskirjas on märgitud, et teave peaks olema avaldatud ühtses ja selgelt tähistatud rubriigis ning võimaluse korral struktureeritud kujul. Eelnõus piirdutakse siiski üldise nõudega avaldada teave asutuse veebilehel ning Justiits- ja Digiministeeriumi keskne koondamine on sätestatud üksnes võimalusena. Palume kaaluda ühtse avaldamisvormi ja veebirubriigi kohustuse või keskse avaldamislahenduse sätestamist, et teave oleks eri asutuste veebilehtedel ühetaoliselt leitav ja võrreldav.

 

Samuti ei ole sätestatud, kes kontrollib avaldamiskohustuse täitmist ega millised tagajärjed kaasnevad teabe avaldamata jätmise või hilinenud avaldamisega. Palume täpsustada järelevalve korraldus ja kohustuse täitmata jätmisele järgnevad meetmed või põhjendada seletuskirjas, kuidas tagatakse kohustuse tegelik täitmine.

 

Tehnilise märkusena palume parandada § 26² lõigete numeratsioon, kuna eelnõus on kaks lõiget 3.

 

3. Eelnõu § 1 punkt 16 – TubS § 38²

 

Ebaselgeks jääb ja seletuskirjast ei selgu, et kas lõige 1 jaemüügi rikkumises eeldatakse, et seda teeb ebaseaduslikult edasimüügi eesmärgil füüsiline isik, näiteks ostes reisil käies suurema koguse tooteid ja edasi müües. Samas ei pruugi ta seda teha sellisel juhul kulleri kaudu vaid pakiautomaadis ja see on suhteliselt raskesti tuvastatav ja avastatav.

 

Jaemüüki üldjuhul korraldab siiski juriidiline isik, kes peab olema kõigi eelduste korral registreerinud oma tegevuse. Seega ei lähe see tegevus lõike 1 alla. Seletuskirjast ei selgu, kes on need isikud, kes võiksid jaemüügiga tegeleda ja selle sätte alla minna kui jaemüügiga tegelejad.

Samas, kui toode piiriüleselt edastaks väljastpoolt Eestit tellijale, siis millisel õiguslikul alusel toimub teises riigis tegutseva edasimüüja üle menetlus? Väärteomenetlust ei saa välisriigis asuva/tegutseva isiku/juriidilise isiku suhtes läbi viia.

 

4. Eelnõu § 1 punkt 22 – TubS § 51 lõiked 2 ja 3

 

Käesoleval hetkel kehtiva TubS § 32 p 6 sätestab, et riiklikku järelevalvet alaealisele kohaldatava tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote tarbimise keelu ja piirangute järgimise üle teostab politseiametnik.

 

Seega tuleks § 51 lõikes 3 Politsei- ja Piirivalveameti menetluspädevus tuua ära sätted täpsustavalt alaealistega seotud rikkumiste osas, mitte laiendada kõigile  võimalikele tubakaseaduse rikkumistele. See suurendaks menetluse tõhusust, võimaldaks rikkumisi paremini avastada ning tagaks valdkonnaülese ja sisuliselt pädeva järelevalve.

 

Seaduses tehtava muudatuse osas on seletuskirjas § 38² osas täpsustatud, et käesoleva eelnõu sätete rikkumise väärtegude kohtuväline menetleja, kelleks on vastavalt oma pädevusele ja senisele regulatsioonile Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Politseil antud sätte osas riikliku järelevalve pädevus puudub, seega õigusselguse huvides ei peaks politsei rolli selles sättes rõhutama ja välja tooma ka menetluse osas.

 

 

Ikka head

 

 

Ain Peil
nõunik
Siseministeerium

[email protected]

+372 5665 5626