Tere Heddi,

Meile teeb jätkuvalt muret, et kaasamismenetlust ei ole korraldatud viisil, mis oleks kooskõlas võrdsuse, läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtetega.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Põhiseaduse § 14 paneb seadusandlikule, täidesaatvale ja kohtuvõimule ning kohalikele omavalitsustele kohustuse tagada isikute õigused ja vabadused. Riigikohus on sellest sättest tuletanud ka õiguse heale haldusele.

Need põhimõtted eeldavad muu hulgas, et võrreldavas olukorras olevatele kaasatavatele antakse võrdne võimalus menetluses osaleda ning et avalik võim tegutseb avatult, selgelt ja ettenähtavalt.

Eelnõude infosüsteemis ametlikult avaldatud arvamuste esitamise tähtaega ei muudetud. Samal ajal otsustas ministeerium lubada pärast avaldatud tähtaja möödumist arvamusi esitada neilt huvirühmadelt ja asutustelt, kes taotlesid tähtaja pikendamist. Kõiki huvitatud isikuid ei teavitatud aga avalikult sellest, et pärast EIS-is märgitud tähtaega esitatud arvamusi samuti vastu võetakse.

Selline korraldus tekitab küsimuse, kas kõigile huvitatud isikutele oli tegelikult tagatud võrdne võimalus konsultatsioonis osaleda. EIS-is avaldatud tähtajast lähtunud huvirühmadel ei olnud põhjust eeldada, et hiljem esitatud arvamusi aktsepteeritakse, samal ajal kui tähtaja pikendamist taotlenud osalistele anti seisukoha kujundamiseks täiendavat aega.

Võrdse kohtlemise tagamine ei tähenda üksnes seda, et kõiki tähtaja pikendamist taotlenud isikuid koheldakse ühtemoodi. Oluline on ka see, et kõigil huvitatud isikutel oleks samale avalikustatud teabele tuginedes võrdne võimalus oma osalemisõigust kasutada.

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 4 lõike 2 ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 5 kohaselt tuleb huvirühmade ja avalikkuse kaasamisel lähtuda kaasamise heast tavast. Kaasamise hea tava näeb ette, et osalejatele tuleb teatada tagasiside esitamise tähtaeg ning anda selleks piisavalt aega. Avalik konsultatsioon kestab üldjuhul neli nädalat ning selle kestust võib põhjendatud juhul lühendada või pikendada.

Palume seetõttu selgitada:

1. 1. Kas ministeerium käsitab valitud huvirühmadele ja asutustele võimaldatud hilisemat arvamuse esitamise aega avaliku konsultatsiooni tähtaja pikendamisena, konkreetse kooskõlastajaga kokku lepitud tähtajana või lihtsalt pärast tähtaja möödumist esitatud seisukoha vastuvõtmisena?
2. 2. Kui ministeerium otsustas, et pärast EIS-is avaldatud tähtaega esitatud seisukohti arvestatakse, siis miks ei muudetud EIS-is avaldatud tähtaega ega teavitatud sellest võimalusest kõiki huvitatud isikuid?
3. 3. Milliste objektiivsete ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel otsustati, kellele täiendavat aega võimaldada?
4. 4. Kuidas tagati sellise korralduse puhul kõigile võrreldavas olukorras olevatele huvirühmadele sisuliselt võrdne võimalus menetluses osaleda?
5. 5. Kuidas on selline lähenemine ministeeriumi hinnangul kooskõlas põhiseaduse §-dest 12 ja 14 tulenevate põhimõtetega ning Vabariigi Valitsuse reglemendis, hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas ja kaasamise heas tavas sätestatud läbipaistva ning võrdse kaasamise nõuetega?

Palume vastuses viidata ka konkreetsele õiguslikule või menetluslikule alusele, millele ministeerium individuaalsete tähtaegade võimaldamisel tugines.

Lugupidamisega

Madis Roodla